Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Haapsalu maantee vanal lõigul Rummu mäe lähedal asub üks kivist sild, mis on kantud pärandkultuuri objektide nimekirja. Sealsamas on säilinud väike lõik munakiviteed, mis on praeguseks kahjuks kruusakihiga kaetud.
See aare tutvustabki Kasepere küla maadele jäävat kivisilda.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6MQ5V
Logiteadete statistika:
171 (98,3%)
3
1
0
0
0
0
Kokku: 175
Mis muud moodi on võimalik läheneda, kui valelt poolt.
Tänud aarde eest!
Mõnus vaikne kohakene, kus oli hea aaret otsida ja logida. Tänud peitjale!
Varahommikul sai rahulikult auto teele jätta ja segamatult silda uudistada. Aitäh tutvustamast! Aare muidu korras, vaid minigrip veidi väsinud - vahetasin välja.
Tänane tõi meid Rummu karjääri SUPimatkale, tegime kiire põike siia enne, et nimed kirja saada. Märteni sõnul oli koht kuiv, mina nautisin üleval päikest. Aitäh!
Tulime Rummu kanti SUP matkale. Enne sinna minekut tegime siin veel kiire pausi. Kuna Mirjamil oli jalg sidemes, siis ta sinna alla minuga ei tulnud, aga kuna vett polnud, siis asi oli täitsa mõnusalt lihtne. Aitäh!
Õnneks oli sillaalune kuiv. Mina pisut suur seal mänööverdamiseks aga polnud ka kedagi väiksemat saata. Tehtud sai ikkagi. Tänud
Kui poisid nägid, et ma kummikud autosse panin, oli nende esimene küsimus, et kas on vaja truupi ronida. Nad olid õnnelikud, et vett polnudki ja nad said minuga kaasa tulla. Polnud küll päris selline truup, kus emme muidu kolamas käib, pigem selline lastesõbralik. :)
Otsisin silmadega silda ja nii panin esimese hooga mööda. Õnneks on autol tagurpidikäik ja jõudsin ilusti nulli. Aitäh.
Vett ei olnud üldse. Lahe mõelda, et Haapsalu rahvas kunagi siitkaudu liikus.
Kohale jõudes ei saanudki kohe aru, et sillal oleme. Liikusime tee äärde ja siis nägime kuivanud ojapõhja. Logirull on päris nutsakas, aga ruumi veel jagub.
Täitsa kuiv ja minu kiiksule sobilik kiviehitis. Aitäh tutvustamast.
Palju ei puudunud, et oleks mööda sõitnud - silda sõidu pealt nagu ei tuvastagi. Kummikud olid küll kaasas, aga kasutust need ei leidnud. Tänud peitjale!
Kunagi kevadel vaatasime eemalt, täna olid olud leidmiseks soodsad. Aitäh!
Elvisele meeldis see ettevõtmine väga. Kulus ju väike koormus jalgadele ära peale Nõva retke. Tänud!
Tulenevalt aastaajast vajab leidmine hetkel kõrgeid kummikuid. Muidu tore koht ja vaade. Aitäh peatuse eest.
Ohhh vedas, et kummikud autos olid. Aare korras. Aitäh.
Kevadel oli palju vett, aga ei tahtnud vette ronida. Täna oli põud. Leitud, logitud, maastik 2,0 hetkel.
Hästi peidetud sild. Peale silla leidmist läks aarde leidmine juba ludinal. Peale logimist, parajasti õigele tasapinnale tõustes, sain Marko poolt teolt tabatud. Tänan
Kummikud olid paduvihma pärast jalas, silla all oleks ka nendeta liikuda saanud. Hästi peidetud-leitud sild, aitäh!
Hetkel sai täiesti kuivade jalgadega logitud, peitjale tänud!
Ööbisime Rummu järve ääres ning siin oli alanud päeva esimene peatus. Tänud peitjale ja park4night.com rahvale hea telkimisplatsi eest.
Leitud ja logitud. Praegu saab ka ilma kummikuteta hakkama. Tänud!
Leitud! Tänu peitjatele! Varem polnud sellisest sillast õrna aimugi.
Elu teine iseseisev aardeleid täna ca 15:00. Pabrer nägi välja nagu oleks märga saanud, aga kirjutada kannatas kenasti.
Olime siin talvel käinud ja koht enam üllatust ei pakkunud. Veebruaris vulises jões aga üle põlve vesi ja kuna me pole talisuplejad, siis aardekarpi nägime aga logiraamatuni ei pääsenud. Nüüd olime siit möödasõidul ja otsustasime asja üle vaadata. Olime valmis end isegi märjaks tegema, kuna üks analoogne aare oli juba täna edukalt võetud. Kohapeal selgus üks hea ja teine halb asi. Hea oli see, et vett oli minimaalselt ja halb see, et aare oli enda peidukohast rändama läinud. Mõni varasem leidja polnud teda enam õigesse kohta tagasi viinud, et ilmselt lihtsamalt hakkama saaks. Meie panime aarde tagasi sinna, kus teda talvel näinud olime. Logiraamat oli ka üsna märg, ei tea, kas aare on millalgi vette kukkunud?
Eelmine kord tuli mitte leid jalanõude tõttu ja seekord viga parandatud.
Sõitsime nulli ja olin hämmingus, et mis jamps see on, pidi ju kivisild olema (ootasin midagi Kasari kivisilla laadset). Võtsin märgi ja jätsin kutsika (mängu).
Hea, et olin kummikud jalga jätnud, nüüd sai lõpuks ära käidud. See täpp riivas ikka silma kõvasti ja on mitmel korral vahele jäänud kui seal kandis olen liikunud. Tänud!
Ei tea kas saab öelda, et kivisild, sest kaldaid ühendab ikkagi betoon. Raskus 3, roomatud, logitud, kuigi vesi, siis ikkagi tänu kividele kuiva jalaga.
Viimasel ajal on selgeks saanud, et kõige mõistlikum geopeituse jalanõu on siiski kummik. See sai siingi kinnitust.
Leidsime. Abivahend oli abiks. Meie 42.
Siin pidin mina tsirkust tegema. Ega siis midagi kummikud jalga ja otsingutele. Õnneks ei olnud vesi täna teab mis kõrge ja aare avaldus ka esimesest loogilisest kohast. Kiire logimine ja siis juba teele tagasi. :)
Muidu kõik ok, kuid aarde läheduses oli hiire laip. Minion ei olnud õnnelik, kuid logi sai kirja. TFTC!
Rummu kandis käisime eelmisel aastal, kuid õhtuhämaruses ei olnud selliseid uhkeid vaateid Rummu "mägedele". Silla asukohta aimasime, kuid ikka valisime pikema tee. Tee peal kimasid edasi-tagasi mootorratturid ja taluhoovis jälgis meid üks papi pika pilguga. Saime siiski korraks ta silmist kaduda ja laskuda silla alla. Vett siin ei olnud, kuid usutavasti kevadel ikka on.
Tänud kohta tutvustamast. aitäh aarde eest!
Jõudsin veel kontserdi vaheajal ühe aarde otsida. Ega kui autost poleks välja pidanud ronima, poleks isegi aimanud, et seal sild on. Tänud aarde eest.
Leitud teel tagasi Terminaatori kontserdilt. Emotsioonid olid veel kontserdilt laes, õhk oli soe, suvine heinamaa lõhnas magusalt ja mahe udu hakkas maale laskuma. Idüll. Ja huvitav oli mõelda, et kunagi oli siinne vaikne munakivitee Haapsalu maantee. Justnimelt, ka munakivid said ikka kruusa alt ära tuvastatud! Aitäh näitamast!
Esimese hooga sai nullist märkamatult möödutud. Kuiva ilmaga polnud aardeleiul väga viga, kuid mingit emotsiooni ka ei tekitanud.
Hmm...pärast gps-eksitust seisime õiges kohas ja meenutasime kus beeplaani jalatsid on. Leitud.
Suvi on läbi ja kuiva jalaga enam seda kätte ei saa, muidugi juhul kui pole vastavaid jalatseid. Minul õnneks olid ja aare sai kenasti logitud. See kivitee oli päris äge. Polnudki nii väga kruusa all.
Asukohta on raskem leida kui aaret.Lastele (11a,14a) paras ukerdamine.Aitäh koha leidjale.
Sellega läks küll lihtsalt. Vihmasel ajal oleks ilmselt keerulisem. Seda silda olen enne seda korduvalt ületanud teadmata, et see üldse sild on. Tänud peitjale.
Kuival ajal täitsa mõnus seda aaret võtta jah. Hetkel võib isegi tantsukingaga logima minna. Täname!
Silla all ei voolanud mitte niretki ja mis nii viga logima minna. Aitäh.
Proovisime siis kolmandat silda ka. Vot oli lihtne, isegi liiga lihtne. Natuke aega pärast leidu käisingi küürus. Suured tänud aarde eest.
Ilma aardeta ei teaks kunagi, et siin võsas on muud, kui mõni kraav või truup. Aitäh.
Aarde külastamiseks olid õiged abivahendid kaasas ja logi saigi kirja. Tänan.
Esimene kord kui Timmul aare leitud ja mul leidmata. :D Ega ma tegelikult nüüd ka leidnud. Timmu ronis mu eest aaredele järgi ja mina panin siis nime kirja.
Järgmine kord lähen käin ise ka seal ära.
Tänud peitjale ja kaaslasele.
Vesi märg ja kummikud kaenla alt veidi pigistasid, aga kätte sain. Tänan peitjat.
Väike kõrvalepõige ja sild leitud. Kohe ei näinud midagi, sain natuke ikka keksida seal. Lõpuks koht leitud, aga kätte ei saa. Jonni ei jätnud ja logiraamatusse sain nimed kirja :) vett oli piisavalt ja päris külm. Aitäh!
Tööl tekkis tehnoloogiline paus ja tundus mõistlik siia kanti geotuurile tulla. Jalutan mina siis aarde poole, ühel hetkel keeran võsast teele. Hetkega tuvastasin et mul tekkis jälitaja selja taha. Sammun siis vapralt edasi ja genereerin muudkui mõtteid kuidas tüübist selja taga lahti saada. Siis aga avanebki vaade mäele ja see tundus hea põhjus küll millest pilti teha. Mõeldud tehtud ja nii sain ka sabast lahti. Siis oli mahti pilk telosse visata ja tuli välja et olengi nullis. No otsisin selle karbi üles, lisasin nime ja siis jõudis ka lõpuks kohale miks ma siin olen. Kuisatus oli suur aga pilti seekord lisama ei hakanud. Tänud siia juhatamast.
Esimese hooga ei hakanud sild silmagi, aga olemas ta oli. Nagu eelnevadki, siis hea, et kuiv oli.
Aitäh!
Rummu aarded tehtud, ei tahtnud veel kodu poole seada ennast. Sõitsime siia. Teadsime kohe, mis meid ees ootab ja mina jõudsin kiiresti õigesse kohta. Aitäh! :)
Kuna talvel oli aarde asukoht välja vaadatud, aga tookord jäi tänu ilmastikuoludele tops kättesaamatuks, siis seekord oli ainult logimise vaev. Tänud peitjale!
Mees läks ühelt poolt, ma teiselt poolt ja mulle helkis vastu aare. Tänud peitjale.
kivisild oli jah korraliku maskeeringu all. 6nnex oli kuiv ja mahtus ilusti silla alla.
Oli jah kivisild. Ei saanud esimese hooga pihtagi, et seal üldse sild olema peaks. Leitud. Oli kuiv ja korras. Aitäh
Sillake oli nii kenasti tee alla ära peidetud, et ei osanud teda sealt oodata ega otsidagi. Aaret otsima läks aga kõige pikem - polnud just kõige targem valik, aga leitud sai raskusteta. Vaade oli silla kõrvalt tõepoolest imeilus. Aitäh!
Väike kõrvalepõige suurelt teelt. Kahtlaselt palju mugusid oli vastu kõndimas. Siis aga taipasime, et ilmselt on läheduses hea ujumiskoht. Kohale jõudes paljastus imeilus vaade justkui võõramaisele mäestikule. Aare ilus ja korras.
Aarde kõrval asus festivali telkla. Hoidsime Sassiga rattaid kuni Leevi logimas käis. Nimed kirja ja edasi. Alguses tekkis üldse hämming, et siin üldse mingi sild asub. Igatahes täname.
Autoaknast ei olnud silda üldse näha ja tuli usaldada GPS-i. Nullis oli sild täitsa olemas ja ka aare oli omal kohal ja lihtsalt kättesaadav.
Teel aardeni viskasin pilgu rongide sõiduplaanile. Selgus, et see rong, millega plaanisin koju minna, oli asendatud bussiga ja sinna teatavasti rattaga ei saa. Järgmine läks kaks tundi hiljem. Tore, jääbki rohkem aareteks aega. Antud aardega läks kergelt, sest olin hommikul Klooga järves juba ujumas käinud. Aitäh!
Täna teine kui õigesti mäletan. Neljajalgsed suured aardevalvurid olid täitsa uudishimulikud. Ületasin seekord mitut hirmu ja sain aarde logitud. Ainult donotiit õnnestus vette kukutada, ehk keegi saaks uue viia? Aitäh!
No nimetagem seda siis sillaks :) Rohkem nagu suuremat sorti teetruup või nii. Sergei vedas vabatahtlikult kummikud jalga ning leidis. Mina olin ka kuskil lähedal, järelikult leidsin mina ka. Täname.
Erinevalt Veskijõe aardest täitsid kummikud siin oma eesmärki :) Täname!
Silla aaret kaardil märgates lootis Hanno muidugi ronimist, aga seekord tuli hoopis minul kastanid veest välja tuua. Külm ja kõrge vesi oli, vedas, et teine vahetus riideid kaasa sai :)
Arvestades nulli asukohta silla suhtes ja voolavat vett, siis paistis, et aardeni on ainuvõimalik minna mõne kummikulaadse jalanõuga. Vahetasin enda pastlad ringi ja suundusin vette. Pärast esimesi rakse lõi veidi hirmu nahka. Olustik oli järgnev - kõige peal voolas suure kiirusega vesi, natukene all pool oli jää, siis jälle vesi, siis jälle jää ja siis jälle vesi. Jää ei pidanud, kuid kuhjus niimoodi, et jalad jäid kuivaks aga napilt. Silla all aga jää pidas, mis tekitas jällegist olukorra, kus oli väga kitsas. Libisesin kohale. Samal ajal tõusid veepinnale ja ujusid minuga kaasa ka tükid, mis hoidsid mu kummikud ennem seest kuivad. Pärast logimist valisin väga ettevaatlikult kuhu astuda. Leidsin kohad, kuhu ma ennem ei astunud ja tänu sellele sain kuiva jalaga ka kaldale. Varbad olid sellegi poolest ära külmunud, nagu oleks paljajalu aarde järgi käinud. Aitäh!
Silla leidsin, aarde suure tõenäosusega ka, aga kuna lähenemiskatse algas kahtlase raginaga, siis pidasin targemaks jätta see asi soojemaid aegu ootama.
Sillast umbes 20 meetri kaugusel jõlkus üks tegelane põllu peal. Sain kohe aru, et kui ma nüüd siin auto peatan ja silla alla kaon, siis tullakse minuga rääkima ja saan pikalt mõne külamehe elulugu kuulata. Tegelesin tagajärjega ennem selle tekkimist ehk pidasin targemaks teine kord uuesti proovida.
Jäi tee peale, tundus lihtne leid :) Koha peal selgus, et pole nii lihtne midagi. Esmalt ronisime elektrikarjuse alt läbi, järsust kaldast alla ja tõdesime, et loomulikult on aare seal, kus peabki olema. Õnneks oli sobiv varustus kaasas, kuigi alles otse aarde juures märkasin, kui napilt ma ikkagi kuivade jalgadega pääsesin. Tegelikult täitsa lahe asi, tüüpiline: geopeitur mõistab, mugu ei iial :) Aitäh!
Minu Navi viis meid kuskile taluõue ja põlluserva. Kuna mina tegelesin sõitmise-parkimisega, siis arvasin, et küll teine teeb eeltööd, lontsisin Aini järgi. Kuna ma mingit kivisilda ei silmanud, küsisin "palju veel meetreid on"? Selgus, et ta polnud gepsu väljagi võtnud. No teretore!Kraapisin siis omajao lagedale ja selgus, et seisamegi juba silla peal.
No oli tore jalutus, eriti kui autoga oleks nulli saand, tänud seikluse eest!
Algul veidi pimesikutasin ja siis sikutasin aardekarbi välja. Tänud!
Selle silla leidmiseks peab vist kohalik olema. Ma poleks selle pealegi tulnud, et siin mingi sild on. Leid oli lihtne, tugev hais oli seal.
Pärast Rummu karjääri äärsete tava-aarete äranoppimist põikasime ka siia. Seda silda niisama vist küll ei leiaks. Aare aga oli lihtsalt leitav ja taas üks kohake nähtud. Aitäh peitjale!
Siin erilist kaheti mõistmist ei olnud, et kus aare asuda võiks.
Seda teedpidi varem käidud korduvalt aga sillast polnud aimugi. Paar minutit paduka eest varjul olemist kulus uhke silla uurimisele. Aare leitud ja korras, minigrip tahaks varsti vahetust.
Tänud tähelepanu juhtimast, pole sellele teelõigule varem asja olnudki.
Tee pealt ei saa arugi, et siin mingi sild on. Kõrvalt oli täitsa okei. TB in. Aitäh!
Ah et selline sild siis seekord. Mariannel jäi üle vaid vaadata, kuidas mina turnisin. Täname!
Siin oli minu etteaste. Peeter oli lihtsalt ilus.
Täname.
Meil oli selline pigem kõrgustesse turnimiste päev, vahelduseks siis ka mõni madalam liikumine. Piia tuli appi kutsuda et veidike klautrofoobiat jahutada
Esimese hooga sõitsin üle ja mõtlesin, et kus see sild siis on. Mingi tavaline truup teel. Siis lugesin vihjet ja mõtlesin, et jalanõud totaalselt valed. Õnneks olid mõlemad mõtted valed - aare sai kiirelt leitud ja vaatamisväärsus vaadatud. Tänud!
Viimane leid selle aasta Suveseikluse rajalt. Viimase seikluspäeva kell oli juba kinni ja pinge maas. Seda pinget aitas meil nüüd kruvida Speedy, kes pärast aardeleidu hakkas autos paljutähenduslikult gepsu näppima ja unistas vaikselt laagriplatsile sõidu teekonna optimeerimisest - noh, et äkki saab Rummu karjääri äärset kuumaastikku vallutades 3 km pealt kuskil 200 m lühemaks lõigata :D Pakuksin, et rohkem sportlikku huvi kui mingi kokkuhoiu pärast. Aga kuna mitte kõik tiimiliikmed säärasest autospordist väga ei vaimustunud, siis lahkusime kokkuvõttes ikkagi enamvähem ratsionaalselt :o)
Suveseikluse seiklemine oli selleks suveks läbi saanud. Me elasime-ööbisime sellest aardest napi 2.5 km kaugusel Rummu karjääri äärses telklas, aga kolm päeva pole olnud aega siia tulla. Nüüd, enne laagriplatsile naasmist kruisisime ikka siitki läbi. Aarde juures käisime kõik ära, et oleks ikka aus kaup. Aarde all lebas kutu hiireke. Aare ise kombes ja sild ka aus, kannatab suuremaid masinaidki.
Ja nüüd laagriplatsile pirukaid mugima, mahla jooma ning kingitusi vastu võtma :-) Tänud Erkole "kodu"lähedase aarde eest!
Suveseiklus sai läbi ning meil oli aega veel ühe aarde jaoks.
Õnneks ei olnud ei vesine ega sopane. Aare ise leitud kiirelt.
Esimese hooga ei paistnud sild tõesti välja, aga lähemal uurimisel oli täitsa kapitaalne värk. Vett polnud seal all aga kohe üldse. Ühel hetkel jäi ka midagi kahtlast silma ja kontrollimisel selgus, et see ta ongi. Nimed kirja ja väike suplus Rummu järves. Aitäh peitjale.
Kui tegin ennast madalamaks kui muru -ilmus vaatevälja igavesti uhke sild.Nii me nimed kirja panimegi-ikka hästi madalalt.Aitäh!
Täna oli siis taas see päev kus mina pidin rooli haarama ja pedaale tallama. Nii juhtus ,et vahtisin silmad punnis seda mühklikku teed ja nägin kuidas vaatevälja tekib suur mägi kui A teatas, et siin oleks paras koht pidurdamiseks. No ja siis ma blokkisin seda pidurit , nii et ...nojah. Ronisin siis silda otsima ja tuli välja , et olin tast juba üle sõitnud :D. Logisin ja edasi uute sihtide poole. Tänud!
Teel teisele üritusele sai vana tee ka üle vaadatud. Aitäh peitjale.
Sõitsime sillast üle ja siis uurisime seda lähemalt. Tänud.
Erko sünnipäeval tuleb ikka Erko aardeid otsida. Mammu jälgedes leitud. Aitäh!
Vat siis kus - nii hästi peidetud silda teist ei mäletagi :) Aga edasi oli puhas Mammu soolo - tema leidis, tema tassis, tema logis, tema pakkis kokku ja viis tagasi ka. Minu roll oli augu otsa peal valvet pidada, et rong või mõni muu elukas Mammu hirmutama ei pääseks. Täitsa muhe lugu, aitüma, Erko ja palju sünnipäeva ka!
RMK Peraküla-Aegviidu matkatee 5-päevasel jalgrattaretkel minu seitsmes aare. Teine päev. Rühkisime mööda RMK matkateed Rummu poole ja leidsime ka üsna uue aarde oma teelt. Aitäh peitjale! Ilma aardeta ei näegi, et seal võiks sild olla. EVEJ
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, teine päev, 52km(248km-st). Sild oli nii mahlaka taimestiku varjus. Anni laskus üheltpoolt ja väljus teiseltpoolt. Tänud peitjale.
Arvan, et peidukakoht oli isegi rohkem peidus kui aare. Ütlesin autost väljudes Ianile, et imelik.. aarde nimi on kivisild, aga silda ma küll ei näe. Tänan!
Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Mulle vanad teed ja nende asukohad ja kulgemine väga meeldivad. Kui maanteemuuseumis, veel selles vanas hoones, ma sahtlitest vanu kaarte uurima jäin, võisid teised rahumeeli kasvõi Tartus ära käia, ma poleks märganudki. Nüüd oleme seal juba 3 korda käinud ja ikka on midagi uut avastada.
See kitsas maantee oli kohe sellise tuttava hõnguga, kujutasin ette, kuidas siin vanasti liiklus käis. Sild ise oli täpselt nendele mälupiltidele kohane. Tahutud kividest laotud korralik meistritöö.
Ka siin kasutas Anni oma kehalisi eeliseid ja tõi karbi päikese kätte meile näitamiseks.
Esimene emotsioon oli, et mis mõttetu teeäärne võss see veel on. Ei osanud nagu kuskilt otsimist alustada. Tuli aga gepsu usaldada ja ennäe imet - oligi sild ja milline veel... Peidukas paistis kaugelt silma, mina logisin ja Madis pidas muguvalvet. Aitäh silla tutvustamise eest!
Täiesti suvaline kruusatee ning nii kui me seisma jäime, kuulsime lähenemas ülemeelikut seltskonda. Neljakesi jalutati "õllepommid" käes, meri põlvini ning kisati, karjuti, räusati. Mida iganes.. Ootasime kui nad mööda olid tuigerdanud ning siis suundusime objektile. Liis oma kehamõõtmetelt sobis paremini sinna, seega jäi minu ülesandeks ainult tema pastakaga varustamine ja abistava käe ulatamine. Aitäh kutsumast!
Sõitime autoga ja ajasime silmad hästi punni, kuskil peaks kivisild olema. Millegipärast ootasime ikka silda ..., aga kui suure rohu seest selle leidsime, siis oli imetlemist küllalt. Nii vana ja nii korras, küll need vana aja asjad ikka püsivad. Suur tänu näitamast!
Peale Rummu mäkketõusu vaatamist oli siia juba lihtne tulla. Kuna nii mõnedki korrad siin naabertalus aega veetmas käinud siis kraavi leidmiseks ei olnud gepsu vaja. Hea, et kuiv aeg muidu oleks peaaegu märjaks saanud.
Jälgisime küll pingsalt meetreid, kuid ikka suutsime sillast hooga üle panna. Täitsa tugev tükk valmis laotud.
Üllatus oli see sild, esiteks seetõttu, et ta nii hästi peidus oli (asukoha tuvastasime alles siis, kui nullist möödasõitnuna hakkasime talle tagasi peale tagurdama :D) ja teiseks sellepärast, et ta oma täieliku nähtamatuse juures ikkagi nii muljetavaldavalt masiivne on…Seekordne tööjaotus kujunes nii, et Laur käis leidmas ja mina tagasi panemas, nime saime tänase kuupäeva juurde teisena ning vaid mõned tunnid hiljem õnnestus puhta vedamise korras kohtuda meie ees loginutega ka vahetult, ühe Erko järgmise aarde juures... :).
Jaa, Erko on kaugelt maalt kodus. :)
Vaevalt kuu aega tagasi sain, lisaks korduvale Rummu mäe vallutamisele, ka siit sillast 2x rattaga üle sõita, kuid siis ei märganud midagi. Lohutan, et see ongi raske, mitte ma ei olnud "punases". ;) Kapitaalne ehitis sellise väikese kraavikese jaoks. Aga no maantee ikkagi. Aitäh!
Kuna oli vaja lähedusest pokerruni silt ära korjata, siis kasutasime kohe ka võimalust ja logisime uue aarde. Esimese kiiruga sõitsin sillast kaugele üle. Mõtlesin, et lihtsalt vaatan välja ja jään seisma kui silda näen :D Sild aga oli nii peidus...ja milline sild veel :D Esialgu tundus, et mingi toruke läheb tee alt läbi aga ei, täitsa uhke ehitis :) Tänud näitamast!