Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viljandi poolt Tartusse tulijaid tervitab veidi enne Tartut üks vahva lehm. Minge tervitage teda ka :)
Konteineri avamiseks pole jõudu vaja, mõistust aga küll, seega olge palun konteineriga õrnad. Järgmised otsijad ju tahaks ka ikka terve konteineri eest leida. Kui ikka üldse ei jätku mõistusest, siis võib ju teinekord mõne sõbraga tagasi tulla :) Lehm asub konteineri ja nulli vahelise sirglõigu keskpunktis.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (16), lahe_teostus (11), välimõistatus (7), gpsita_leitav (3), lumega_leitav (2), drive-in (2), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6JPJ1
Logiteadete statistika:
167 (96,5%)
6
12
3
3
0
0
Kokku: 191
Autos nikerdades ei saanud kohe aru, et mida me täpselt teeme aga see toimis , pärast kokku pannes saime loogikale pihta, aitäh ! :)
Jäi kripeldama ja möödasõidul otsustasin minna teisele katsele. Seekord tuli lahti peaaegu et niuhti. Tundub, et kogemused aareteleidmisel aitavad.
Aega võttis, aga asja sai! Funktsionaalne lugemisoskus on üks hea oskus ehk siis sai ikka paar korda teksti pinnitud enne kui õigesse kohta otsima läksime. Õnneks olin söbrannale käepikenduseks ja koos nuputasime lõpuks ka aarde valla. :)
Konteineri sain ja vaatasin ka avamisvideosi, kus kõik käis kiirelt ja lihtsalt aga tund nõkutamist tulemust ei andnud
Väga nutikas koht. Väga lahe aare. Võiks uue logiraamaturulli leiutada, sel on ruumi logimiseks veel 4-5 korda.
Lehm sai ülevaadatud. Mõistust jagus logiraamatuni jõudmiseks ning logi kirja panemiseks :) Aitäh peitjale!
Tartu puhastamine käis täies hoos. Nii sai ka siin ühe täpikesed vähemaks.
Tänud
Taaskord yks nendest mis on millegipärast pikalt ootama pidanud. Ju see oli siis aukartusest peitja vastu. Kohapeal läks aga igati libedalt ja kui asi näpus, oli ka kohe selge kuidas edasi toimetema peab. AItähhid laheda viguri eest
Kõht tühi, kuri, pole minuaju jaoks. Vbl mõni teine kord????
Oleme ka kunagi siin seda üritanud lahti saada, aga ei õnnestunud. Seekord üritasin meelde tuletada, et mis loogikat kasutasin. Näppisin veidi ja oligi lahti. Läkes seekord kiirelt. Aitäh!
Ma olen korra varem ka analoogsele lahendusele sattunud ning jäin tookord leiuta. Õnneks täna läks paremini.
Teel Lennupäevadelt koju tagasi tegime ka siin peatuse. Ma siis proovisin topsi võimalikult diskreetselt peidikust võtta ning pärast tagasi panna, Haljar siis autos pusis asja lahti. Peitjale tänud!
Algul sai pandud nelja käpukil teealusesse torru aga seal miskit ei leidnud. Hakkasin natukene mõtlema la läksin vaataisn sinna ja seal ta oligi. Tänud peitjale!
Sai vähe kinos käidud uusimaid eesti filme vaatamas. Pealefilmi väikene mõte ka niisama tiirutada autoga, oli juba üle südaöö ja lehma aarde juures võiks eeldada väheldast liiklust. Eks ilma liikluseta polnud, kuid täitsa kobe oli aare peidikust võtta ja sellega autosse jalutada nokitsema. Loogika pidas kiirelt paika, tuli vaid sättida nii, et avamiseni jõuaks. Aitäh.
Väga tore ja huvitav karp. Selliseid võiks rohkem olla ja jõudu tõesti pole seal vaja.
Aitäh, väga tore pusimine oli!
Proovisin küll üht ja küll teist ideed, aga konteineri avas alles kolmas idee.
Tartusse oli asja ja see oli esimene aare, mis sobis päevakavva. Natuke pusimist ja nimed saidki kirja. Aitäh.
Eelmisel aastal vaatasin, lähedalt ja kaugelt aga otsima ei hakanud , aeg surus jalaga takka, täna sain küüned taha, aga ennem tuleb ikka kirjeldust korralikult lugeda, et mitte lehma sees, ega lehma pees ei ole aare. Ma seisin autoga eemal, kui minu ees just seal lehmale ülevaatust tehti, tunnistati vist terveks, sest pettunud näod eemaldusid temast. Kas ka geo inimesed ei tea aga nii vähemalt tundus küll! Tänud vahva aarde ja mõistatuse eest!
Oli lehm ja olid mutrid.. pika pusimise peale andis logiraamat ka end kätte.
Tänan peitmast.
Et kui ma tulin siia kanti T aaret pildistama, siis mõtlesin et astun juba siit lehma juurest ka läbi. Esimene katse luhtus, sest üks mugu otsustas oma lapsi jalutada just seal samas põllul .. kell veerand kaksteist öösel .. pimedas .. põllul .. nagu .. wtf? :D
Käisin siis vahepeal kodus T aaret lahendamas ja oli nii palju viitsimist, et kihutasin siia linna otsa tagasi neid mõlemaid logima. Kell 1 öösel enam mugud lapsi põllul ei jalutanud ja sain rahulikult mutreid logistada ( logisevad päris hästi teised juba )
Tänud!
Kunagi sai seda ka vaadatud aga miskipärast sõitsime siit mööda ega hakanud peatust tegema. Nüüd aga otsustasime, et kuna sellises kohas muguvaba hetke võibki ootama jääda siis teeme kohe selle ära. Kuna tops oli kindlalt oma pessa jäätunud siis andsime möödujatele vähe pikema etenduse.
Tänud.
Lõpuks ometi see lehm ja konteiner leitud ja logitud (ausalt õeldes, ega väga tõsiselt varem ei üritanud ka).
Mutrimati tahtis kohe oma tehnikavaistuga peale lennata, aga seekord aitas hoopis naiselik kavalus :)
Pärast kiiret kaarditööd sai jalgrattaga lehmaprouale külla sõita. Veidi kulus aega olukorraga tutvumiseks ning sobival hetkel sain näpud esmalt külge, siis taha ja lõpuks ümber ühte kunagist leidu meenutavale aardele. Tagasipanekul tuli appi tähelepanu endale tõmmanud alarmsõidul kiirabiauto. Aitäh peitjale!
Olime üht teist aaret jupp aega näpp suus jõllitanud ning tundus, et jääme seal pika ninaga. Tulime seda logima ning selgus, et konteiner on sihuke paras pähkel. Teisest aardest mööda sõites sai nähtud tuttavaid nägusid ja muuhulgas ka konteiner avatud.
Nunnu lehm. Maantee järelvalve pidas kinni ja uuris, et ega meil ei ole plaanis miskit rotti ajada.
Pool tundi sai katsetatud, mitte ei suutnud ära tabada seda õiget “hetke”. Eks tuleb jälle näppe keerutama tulla.
Kunagi sai siit otsitud, siis ei leidnud. Mugusid sõitis mööda küll, aga neil oli ringteel tegemist. Nüüd kahekeisi otsides jäi mutter näppu. Avamisega läks veidi aega, aga lõpuks avanes. Aitäh:)
Seekord läks ka selle aardega õnneks. Sai paljusid mutreid näpitud. Väga vahva peidukas ja mega nutikas aardekarp. Peitjale suured tänud.
Suureks üllatuseks selle aarde juures on kohaliku suurpoeni viiv läbi vilja tallatud tee, mida mööda mugud ootamatult aardepaigale lähenevad. Eks ta on ikka mõnusalt suur tükk. See lehm, ma mõtlen.
Sõitsime pärast Eurovisiooni kl2 hommikul mööda ja oli juba plaanitud, et kui kunagi öösel liigume siis otsime üles. Tegime lehmale pai ja siis aarde juurde. Lahe teostus
Aardekoha leidmine aega ei võtnud, kuid aarde võtmiseks ja tagasipanekuks muguautodevaba hetke leidmine küll - nii sai lehmakest jupp aega imetletud ja koos temaga autosid loetud. Tänud peitjale!
Eelmine kord ei lasknud mugud otsida. Nüüd läks paremini. Tänud peitjale
Tundub et mitteleidmas olen käinud sel ajastul, kui negatiivsetest otsingutest siin märku ei andnud. Niipalju võin öelda, et tookord segas aktiivseid otsinguid nullis chillivad noored. Täna olid ainult autod, autod, hmm keegi törtsutas ja jälle autod, autod. Tänud peitjale aarde eest.
Lehma asukoht oli varem välja raalitud. Täna oli selline täitsa koerailm ning usun, et kõik lehmad on sel ajal juba kas tuulevarjulises külmlaudas või siis hoopis soojas laudas talvitumas. Selle lehma aardega läks meil siin üsna nobedalt. Täname!
Leitav ju kohe, aga sellist kavalat vigurit pole ma enne kohanud. Pärast avamist muterdasin veel mitu korda läbi lihtsalt, et nii nutikas topsik. Tänud peitjale.
Tänud peitjale, see on väga äge teostus. Jätsin aardesse pliiatsi. Aitähh!
Nii tahaks kirjutada, et möödasõidul kiire leid aga kus sa sellega. Kõigepealt sain kirjendusest valesti aru ja otsisin täitsa valest kohast. Kui veast aru sain oli tops kohe käes. Õnneks olen ennegi selliseid vigureid näinud seega tops avanes alla minuti. Ma polnud veel autossegi jõudnud jalutada.
Olin Märja kandis ühe heinamaa peal pilte tegemas ja tagasiteel tundus lõpuks olema see hetk, kus saab selle mõistatuse ära lahendada. Olin suve jooksul korduvalt siit mööda käinud, aga alati kas valel ajal või vähese entusiasmiga. Olgugi, et kaasas olnud koorem oli raske ja jalad pikast päevast väsinud, oli tuju üllatavalt hea. Piidlesin küll pisut selle ringi juures, et kas ikka hakkab. Lõpuks sai vist teotahe võitu, sest endale oli vaja tõestada, et ka sellises konditsioonis suudan edukalt ette võtta.
Õhtu ja kell tiksus kümne suunas. Liiklus oli selleks kellaajaks õnneks ebaregulaarne. Mõned pikemad pausid lubasid aktiivsema otsimisega tegeleda. Õige koha sain kätte pärast kirjelduse lugemist. Konteineri (nimetame teda selliselt) avamine oli lihtsam kui selle kätte saamine. Mugumasinatele minu tegevus korda ei läinud, kuigi eks ma seal tulede valguses võisin veits kahtlane välja näha küll (tavaari oli palju kaasas). Igatahes nimi sai kirja ja mõistatus algkujule viidud. Oli päeva neljas ja muu hulgas said täidetud ka kõik loomingulised ja sportlikud eesmärgid. Aitäh!
Sain konteineri kätte ja jäin kohe ilma. Minu silme all konteiner avati ja pärast suleti, kuidagi ... . Mul jäi üle vaid konteiner tagasi asetada. Keegi meie vastu huvi ei tundnud kogu protsessi ajal. Autojuhtidel oli muudki teha. Aitäh!
Väga vahva jupstükk. Monopoliseerisin selle ja enne kellelegi ei andnud kui ta kahestus. Lehm suhtus mu tegemistesse tüünelt. Sama võib öelda mööda kulgevate isikute kohta. Aitäh.
Meid tervitas lehm hoopis teel Tartust Viljandisse. Täpne asukoht ja isegi aarde potentsiaalne asukoht oli kodutööna juba välja selgitatud. Täna tegime hommikul esimese peatuse just siin. Konteiner oligi täpselt seal, kus arvasime. Kätte võttes selgus, et üsna tuttav vidin. Hea, et olime analoogse konteineri avamist juba ühe teise aarde juures mitu korda harjutamas käinud. Seekord enam niisama ei näppinud, kohe lähenesime süsteemselt ja õige kiiresti logiraamat käes oligi. Logiraamatut kaitsvas kotis haigutas suur auk, panime uue minigrip koti. Täname laheda aarde eest!
Küll me vahtisime ringi, et kus seda lehma küll näha võiks. Kuniks ta meil põhimõtteliselt silmad peast välja torkas. Siis parkisime auto ja hakkasime joonestama. Saime üsna hea tulemuse osaliseks ning liikusime maastikule. Kohapeal oli Svenil arukust rohkem, tegelikult lausa nii, et ma ei saanudki konteinerit korrakski enda kätte. Ainult logiraamat anti pihku. Aitäh toreda aarde eest :)
Sellest neljajalgsest on saanud ikka päris tihti mööda sõita. Aga aarde otsimiseks on päeval liiklus liiga tihe ja õhtuti on tavaliselt kole kiire koju jõudmisega. Nii see aare on oma aega seal oodanud. Täna Tartu poole sõites otsustasime, et tagasiteel võtame asja ette. Mõeldud - tehtud. Pimeduse varjus parkisime auto kõrvalteele ja jahile. Kõik sujus kenasti. Konteineri peidukast välja meelitamisega oli veidi näpuosavust tasrvis, aga saime hakkama. Ka tuttava konstruktsiooniga konteiner ei tekitanud probleeme.
Aitäh peitjale! Nüüd saab sellest piimaandjast palju rahulikuma südamega mööda vurada. :)
Tänud toppelt mõistatuse eest. Lehm jäi omale kohale ootama uusi nuputajaid. Jätkame koduteed Viljandi poole. Tänud
Pimedas hea rahulik tegutseda, mugusid suht vähe liikumas. Leiab hetke, kui vaiksem on. Vägev konteiner, pole sellist enne näinudki. Raamatus on veel ruumi. Aitäh peitjale!
Topsi leidmisega läks kiiresti, aga vaatamata sellele, et teooria oli selge, läks raamatuni jõudmisega läks ikkagi parasjagu aega. Tänud aarde eest!
Lehm leitud ja aarde saime ka kätte ja isegi lõpuks logitud. Minusugusel peab ka maastik kahega siiski abivahendeid kaasas olema. Aitäh, täitsa vahva muidu!
Sõitsime täna aardest mööda ja avastasime, et lehm on oma kohale tagasi saanud :)
Oli see vast uhke aare! Põnevuse küttis juba Marko pea pool a tagasi ülesse ja pettuma ei pidanud. Kontiner avanes ilusti ja see oli me Tartu-Otepää tripi esimene väga väga äge aare! Kiitused peitjale! Aitäh!
Läksime lehma vaatama, aga ei näinudki. Õnneks aarde leidsime. Tänud!
Veidike sai ikka ennem jupstükile otsa vaadatud kuniks nimed kirja saime.Aitüma
Ei noh kui saad lahti konteineri siis kulub aega ka sulgemisele.Tehtud.Aitäh!
Oli ikka pusimist, et tops üldse kätte saada. Veel nuputamist ja tehtud. Tänud peitjale.
Lehm on avarii ilusti üle elanud ja seisab valvsalt oma kohal. Vahepeal on vaid niipalju juhtunud, et võrreldes eelmise mitteleiuga on rohkelt geokogemust kogunenud. Oskan lugeda kirjeldusi ja selle alusel lihtsalt läksin ja võtsin aarde oma peidukast välja. Varem ei teadnud täpselt kes see fantoom siuke on ja otsisin tavalist liiklusmärgi nanont. Nime ma siiski kohe kirja ei saanud ja pidi autosse nuputama minema. Nime kirjasaamine võttis paar minutikest aega. Aitäh!
Teatan kurbusega, et lehm jäi täna auto alla. Loodame, et taastatakse endisel kujul.
Jejejeee. Ka siin olime me teist korda kohapeal. Loomulikult hakkasime alles objektil kirjeldust uurima ja meenutama möödunut. Alguses ajasime nulli taga, siis topsi. Tops oli ikka seal kus esmakordsel külastusel. Vahepeal ulatasime Apteekrimäe karbi selle omanikule ja küsisime väikse vihje (enne kirjelduse taaslugemist) Aarde point sai kergelt selgeks ja ka logiraamatuni jõudsime ilma kadudeta. Täname.
Tõenäoliselt ei kasutanud kõige efektiivsemat taktikat, aga logiraamatule pääsesin ligi. Tänud peitjale!
Tartusse jätkub põnevaid mõistatusi ikka mitmeteks päevadeks. Seekord tulin ka lehma uurima. Iga uue phantomi aarde juurde tuled juba veidi kahtlustavalt, kunagi ei tea kaua siin võib minna..;). Läks õnneks kiiresti seekord. Mõistatuse lahendamisest asukoha tuvastamise näol muidugi veel ei piisanud, kuid konteiner avanes õnneks siiski ka üsna ruttu. Kiidusõnad jälle! Ikka jätkub neid kavalusi. Lahe on heade mõtete linnas pusida ja logimise rõõm on siin kuidagi eriti suur! Aitäh!
Tops tuli kiirelt kätte, aga….. Öeldakse, et mehed räägivad päevas umbes 4000 sõna ja naised 8000. Kas keegi on ka mõõtnud, mitu mõtet ööpäevas mees või naine oma peast läbi laseb? Igal juhul olid täna seal koos üks aare, üks naine ja üks mees ning konteineri avamise käigus mõtlesime me tunni jooksul läbi kõik need võimalikud mõtted kuni lõpuks pidi tops alla andma ja logiraamatu avaldama. Täname.
Elvast tulles keerasime rattad ka kõrvalmaanteele ja läksime lehmale külla. Peiduka mõõtsime sammude abil kiirelt ja viisime konteineri pusimiseks lähedal olevasse bussipeatusesse. Endalegi üllatuseks avastasin, et mõistusega on mul kõik kui mitte parimas, siis vähemalt rahuldavas korras, läks vast paar minutit kui see vidin end meile pooleldi avas ja oleks ka nii logi kirja saanud. Hea une huvides keerutasime seda siiski veel pisut ja paar minutit hiljem saigi mõnusale geopäevale joon alla tõmmatud. Aitäh! :)
Võtsin täna lehma lüpsmiseks natuke aega ja see tasus ennast ära. Pärast lüpsiku kokku panemisega läks ka jälle väheke aega. Tänan.
See on ju tuttav konteiner, mõtles Stirlitz. Ise oled tuttav, mõtles konteiner. Õnneks jagus Stirlitzil mõistust.
Järjekordne mõistatus, mille koordinaadid olid mul paika pandud eelnevalt ja ka aarde asukoht arvuti abil paigas. Konteineri avamine tegi muidugi Tanelile palju nalja. Mingil hetkel kui lihtsalt "ma midagi teen ja loodan, et õnnestub" ei aidanud, lähenesin mõistusega. Uurisin oma terava pilguga konteinerit ja sain aru, kuidas asi avaneb. Pointile sain ka pihta, siis tuli mängu juba sõrmeosavus. Ja lahti see vigurvänt tuli. Egas pole miskit öelda kui peitjal neid vigureid muudkui ilmub sinna pähe. Tänan!
Sellel lehmal on üks ketas vindist väljas ja ilmselt see segab avamist või olen ma lihtsalt saamatu.
See oli tore aare ja mõnus pusimine, et logitud saaks. Tänud ägeda aarde eest.
Pikk geopeituse päev hakkas õhtusse jõudma, kõht juba tühi, kuid Jaana arvas, et peaks ikkagi lehma üle vaatama. Läksime talle siis appi, soojendasime konteinerit natuke autos ja imekombel ta naiste loogika abil juba avanes, kui mina alles kõrval mök-mök mõtlesin, mis asi see on. Kui hakkasin aaret tagasi panema ilmusid nagu Murphy seaduse kohaselt ei kusagilt kaks mugu. Ma tegin näo, et ootan tee ääres sõpra, kui mind kõnetati, et kas kõik on ikka korras. Vastasin, et on küll jah, kuigi tegelikult tahtsin võimalikult kiirelt aarde oma peidukasse poetada. Lõpp hea, kõik hea. Tänud aarde eest!
Juba kolmandat korda jahtisin seda aaret. Esimesel korral otsisin valest kohast, teisel korral ei ulatanud aardeni. Kolmandal korral võtsin sõbrad appi ning saime aarde kätte. Aardekarp avanes ootamatult lihtsalt. Mari-Liis taipas kohe ära, mis tegema peab, seejärel oli vaja ainult osavaid näppe. Jõuga pole selle aarde puhul tõesti mitte midagi teha, loogika ja kavalus viivad sihile!
Marianni visa meelitustöö oli see, mis meile logiraamatu lõpuks kätte andis :). Ehkki vähemalt korra saime avamist katsetada kõik. Ja tegelikult sõitis konteiner meiega tiiru kaasagi vahepeal ühte vajalikku käiku tegema, sest kuidagi ei raatsinud konteineri lahtipusserdamisest terveks pooltunniks loobuda… :D. Pikalt meile tegutsemist pakkunud aare, aitäh Tanelile nikerdamast :).
156
Võtsime lehma väiksele autosõidule ja meelitasime ta saladused välja. Aitäh!
Sellega läks ikka paremini kui teise taolise asjaga...seekord saime lausa nime kirja. Tore teostus :)
Päeva lõpuks vaatasime, mida lihtsamat veel Tartus on. Külm niru ilm ei soosinud mitte mingit jalutamist, seega langesid ära kõik multid ja kesklinna jalutuskäigud. Valikusse jäi - Lehm. Nojah, nii juhtuski, et viisime lehma autoga veidikeseks sõidule. Aitäh meistrimehele, oli huvitav aare :)
Njah, see aare on näide sellest, kuidas inimene võib oma esimesse väljamõeldud lahendusse kinni jääda. Ma olin täiesti kindel, et ma tean detailselt, mis aare, kuidas ehitatud, kuidas kinnitatud jne, aga vot üles ei leidnud. Ühes logis mainitud detail välistas selle lahenduse ja järgmise ringiga oli aare esimese katsega käpas. Avamisele läks aega, aga loogika töötas.
Olime juba tükk aega otsinud ja peaaegu alla andmas, kui meie kõrval pidas kinni auto, teavitas meid vahele jäämisest ning poetas mõne vihjegi. Aitäh selle eest! Tuli välja, et topsike oli ainsas kohas, kuhu me miskipärast vaadanud ei olnud. Seejärel istusime pool tunnikest murul, uurisime leitut ning nautisime vaadet lähenevatele vihmapilvedele. Tahaks nüüd ise ka teada, mis loogika järgi see juhtus, et me selle lahti saime. Aitäh peitjale! :)
Aimasime, mis laadi konteiner seal olla võiks, mistõttu olime pusimiseks üpris suure ajavaru jätnud. Kohapeal selgus, et konteineri osas oli õigus, ajavaru osas mitte- ootamatult kiiresti läks seal. Eks vahel peabki rohkem vedama.
Leiutaja aaretele kohaselt käisime lehma juures vähemalt neli korda. Esimestel kordadel ei leidnud mingi meeltesegaduse tõttu aaret üles, kolmandal korral saime näpud topsile taha, kuid lahti küll ei saanud. Täna tundus ilm piisavalt soe, et planeerida tund-paar aardemuukimisele lehma bussipeatuses. Päris nii kaua ei läinudki, äkitselt vupsas aare lahti ja saime nimed kirja panna. Eelnevaid logisid vaadates tundub, et Matu on aarde püsikülastajaks hakanud :) Aitäh aarde eest.
Carolys tõi aardekonteineri autosse, aga rohkem ta meid aidata ei osanud. Minule väga tuttav vidin, sest samasugune metallist jubin seisab kodus riiulil. Seetõttu teadsin ka, et selle lahti saamine on segu kannatusest ja õnnest. Minul ilmselgelt kannatust üle paari minuti ei jätkunud ja viskasin selle siis Mariale. Võttis natuke aega, aga siis lendas logiraamat välja. Lahe!
Lehma ja konteineri leidsime suhteliselt kiirelt. Logimiseni jõudmine võttis aga juba veidi aega. Tore tükk aitäh!
Veidi nuputamast ja veidi nikerdamast ja logitud saigi. Täname!
Aarde leidmine ei olnud eriline probleem. Ei olnud vaja ei sukelduda, kaevata, ronida ega roomata. Ei olnud vaja isegi gpsu välja võtta. Aga selle asja avamine võttis ligi tunni kahel nõrga tehnilise taibuga naisterahval. Näppisime vihjes nimetatud objekte küll nii küll naa. Lõpuks loobisime nõudest olla karbi vastu õrnad ja näitasime natuke jõudu ka. See viiski sihile! Aga vaja on tõesti vaid nõrga naisterahva veerandit jõudu ja lisaks inseneri mõistust. Aitäh!
Udarakandja jäi just mugavalt teepeale ning no tuli siis üritada ka see logiraamat siin kätte saada. Topsile sain kiiresti näpud taha, siis aga hakkas jauramine peale. Endalegi üsna ootamatult sain siiski mõne minutiga logiraamatule näpud taha. Loogikaga polnud midagi pistmist - pime õnn :). Aitähhid!
Leitud. Päris hea pusle, andis pusida, lausa mitu päeva. Aitähh!
Eelmisel päeval mööda sõites üritasime ka, aga phantomi aarete puhul hakkab vaikselt tunduma, et need vajavadki kahte üritamist -- vist on sõrmejäljelugeja kuhugi peidetud? Teisel oli olime tarkust juurde ammutanud, aga ega seegi kohe aidanud. Lõpuks saime siiski lehma jooksu, oh seda rõõmu :)
Kui logi sissekandmata ja kuupäev meelest läind, siis tuleb uuesti minna. Vaatamata suurejoonelisele kogemusele ei olnud seekord eelmisest palju kiirem avanemine.
Aare oli leitud ka enne taastamist, aga sai ka praegusesse logiraamatusse oma nimed kritseldatud. Trikk oli muidugi meelest läinud, nii et konteineriga oli ikka vähe pusimist. Kummirõngastest ei tea midagi. Esimesel leiukorral polnud neid. Logirulli hoidis üks küll praegu kenasti kinni, aga seda ümber käe naljalt ei venita.
Viljandis olles ütlesin Taavile, et nüüd tuleb lehma otsima hakata. Terve tee pingsalt otsisime, mingi hetk sai aarde kirjeldus üles otsitud ning silma jäi fraas "veidi enne Tartut." No siis ootasime lehma veel pingsamalt, kuna inimeste arusaam veidi-st võib ju erinev olla. Näiteks kui ma ütlen, et mul läheb veidi aega veel enne kui koju jõuan, siis suure tõenäosusega pole ma veel töölt lahkunud. Aga see selleks... Taavi sai kätte ja avas ka. Mina logisin ja panin veel kummiringi ümber käe, et ära ei kaoks. See jäi jopevarruka alla peitu ning järgmine hetk kui seda avastasin oli õhtu juba kätte jõudnud. Vabandused, ehk järgmine saab uue kummi viia? Aitäh huvitava peatuse eest!
Aga...? Ikka jah... Võibolla?! Ära lõhu! Kas ma lõhkusin ära? Vist ikka nii... Kätte me ta saime. Väga tore oli, aitäh! (Aare jäi terveks siiski ;)
Konteineri sulgemine võttis rohkem aega kui selle leidmine ja avamine. Avamine läks kiirelt, kuna maadlesin kaks päeva ühe teise sama omaniku aardega ning selle teise aarde juurde läksin teist korda lootusega, et too avaneb nii nagu avanes nüüd see. Too kord oli pettumus, nüüd aga suur äratundmisrõõm.
Kirjelduse lohaka lugemise tõttu suutsin endale mõistatuse algusest oluliselt suurema väljakutse teha. Läksin väikese ringiga väheke Viljandi poole ja hakkasin sealt Tartu suunas tagasi sõitma, ise hoolega vaadates, millal see lehm siis paistma hakkab. Eks ta lõpuks paistis ka :D Asi on mõistatuse vormis avaldatud küllap suuresti selleks, et liiga palju kärsituid välismaiseid kiirskoorijaid seda üritama ei tuleks - mõjuks aardele halvasti. Siin tasub igaks juhuks aega ja kannatust varuda. Tõeliselt imepärane konteiner, kiidan kõrgelt ja tänan!
Kõigepealt võlgnen vabanduse kõigile kaas-geopeituritele ja loomulikult peitjale, kuna minu eelmine külastus lõppes sellega, et aare oli 4 kuud kättesaamatu (osavamatele raskusastmega 5+). Seekord käsitlesin asja, nagu see oleks kristallist. Tops käes, läks ikka tükk aega külmetamist, enne kui mõistus linnast järgi jõudis (ju olin liiga palju rattale valu andnud). Lõpuks ma ta lahti sain ja panin nime kirja. Aitäh!
Kui Tiksojalt oli läbi käidud, siis oli tunne, et tahaks selle eeltööna kokku kogutud energiaga midagi teha ja miks mitte minna lehma vaatlema.
Ettenägelikult lugesin aardekirjeldusest vaid pool, et otsinguid põnevamaks muuta ja nii veetsime nulli ümbruses veidi aega kuni Martinil üle viskas ja aarde peidukast välja võtsime. Karp oli üliäge ja sellised pusled on väga minu tassike teed. Kohe nii väga, et avasime ja sulgesime karpi mitu korda, viimased korrad tegelikult pigem juba vastumeelselt, aga no missaärateed, kui kullassepa näppusid kuskilt võtta ei ole.
Leidsime lehma. Leidsime ka õiged mutrid. Ühelt idee, teiselt teostus ja saime ka logid kirja.
Viljandi poolt koju sõites oli järsku gepsus kast risti ees. Uurisime-puurisime, ühel hetkel oli logiraamat süles. Kokkupanekul vaatasime et üks detail komplektist oli vist enne valepidi, seepärast pusisime pikalt. Igaks juhuks võiks aarde toimimise üle kontrollida. Tänud ja soovitused.
Võib juhtuda, et aare ei ole hetkel kättesaadav. Juhm inimeseloom, nagu ma olen, ei taibanud valitsevat olukorda enne kui hilja. Kui aare tõesti pole kätte saadav, siis palun väga vabandus. Täpsema info olukorrast saadan peitjale isiklikult, kes saab kinnitada või ümber lükata mu kartused.
Päeval käisin lehma kaemas ning jalutasin seal kohvi juues ringi. Autojuhid põrnitsesid mind kõik nii imelikult, et otsustasin pimedas tagasi tulla lehmanisasid näppima. Õhtul selgus, et pole see aarde kättesaamine ka midagi nii lihtne. Need maastik 2 aarded tähendavad minu jaoks pigem maastik 4. Aga kui siis karp käes oli, läks kuskil pool tunnikest selle lahti pusimisele. Kui ma juba oma konsultant nuffile olin kurtnud, et mina seda junni lahti ei saa, käis järsku klõps ning logirull lendas laias kaares auto teise nurka. Nuffi sõnul pidi kinnipanek olema pea sama keeruline, kuid mul käis see õnneks lihtsalt. Olin juba nipile pihta saanud. Tänud, vahva lehm ja veel vahvam konteiner.
Ei läinud kuigi kaua aega. Kinni oleks võinud lihtsamini minna. Tänan.
Käisime siis meiegi seda lehma üle kaemas. Aarde kirjelduse põhjal hakkasime õigest kandist otsima, kuid aaret ei leidnud. Siis lugesime logisid ja saime veidi targemaks. Viimaks võluski Tõnu ühe huvitava eseme välja ja hakkasime seda lahti häkkima. Veidi uurimist ja oligi logiraamat käes. Logisime ja aare oma pessa tagasi. Tänud peitjale!
Leidmine käis kiirelt, avamine enam mitte nii kiirelt, aga tehtud ta sai :)
Käes. Nii aare kui logiraamat. Öösel on siin suht lahe asjatada - liiklust peaaegu pole. Tore aare! Aitäh
Heh, ma arvasin, et suurim mõistatus on leida üles see lehm. Sõites Viljandist Tartu poole ja objekti nähes ei saanud peatust tegemata jätta. Mutrite vihje peale hakkasin muidugi järjest läbi katsuma kõiki mutreid seal ümbruses. Kui aeg hakkas juba peale suruma, siis vaatasin mida ka kirjeldus räägib. Nojah, täielik tähelepanematuse viga. Nüüd õiges kohas esimese hooga midagi silma ei jäänud ja aeg näpistas tõsiselt tagumikust juba ning ei jäänud muud üle kui katkestada seekordne sooritus.
No kodule lähim aare. Nüüd peaks mõne Össule sisse ka veel panema. Igatahes konteiner käes ja lahtisaamise idee oli ka selge. Natuke nikerdamist ja olemas. Mina tänan.
Lehma asukohta teadsime juba enne. Mõtlesime, et enne tööd võiks selle päeva esimese logiraamatu leida ja oma nimed sinna ära maalida. Natuke nõutute nägudega tuvastasime lõpuks õige koha, aga kätte ei saanud, sest mugusi tuli siit ja sealt. Ja siis veel keegi, kes otsustas hakata seda vaest lehmakest lüpsma. Otsustasime minna autoni, et siis hetke pärast naaseda. Silmapilk ja konteiner oli käes. Läksime pusisime autos selle lahti. Seekord tuli õigele lahendusele T. Kui karp lahti siis nimed kirja ja sipsti konteiner turvaliselt tagasi. Väga põnev! Aitäh!
No mind peetakse ikka linnalapseks :P, nii polnud üldse ime, et minus tekitas lehma nägemine tibake segadust. No kuidas teda siis lüpstakse ? A vaatas minu nõutust ja ei saanud mitte aru, miks ma seda lehma sellest otsast lüpsta tahan. Asus siis maamehena õigesse positsiooni ja nii see valge ...paber meie nimed peale sai. Muuu..., tänud!
Lehm oli juba ette teada, nüüd vaid vormistamise küsimus. Aitäh!
Tiimitöö tulemusel logitud. Aitäh!
Huvitav konteiner, huvitav lehm.
Kes teadis lehma asukohta, kes pusis aaret lahti, kes pani kinni. Tiimitöö tulemusena saime logi kirja, aitäh!
Mina ütlesin, kus lehm asub ja nii me aarde juurde läksime ja logisime.
Karuonu teadis kus lehm on. Konteineri kallal pusisime ka mõnda aega, õnneks inseneriharidus ikka aitab kaasa. :) Tänud!
Lehma leidsime kergesti, aga konteineri avamine oli juba keerulisem. Aitäh!
Kuna ma ise linna seda kaudu sisse ei sõida polnud ka selle lehma olemasolust teadlik. Selliseid skulptuure võiks meil igal ringil olla. Aarde leidis Anna, mina sakutasin välja, Anna jällegi avas selle ja kirjutas nimed. Pärast kokku panek oli pea sama keeruline kui selle avamine. Väga tore aare, tänud!
Kui asja peidukast kätte olime saanud, teatas Heiki: "Ma tean kuidas see lahti käib". Natuke läks aega ja katsetamist, et kõik saaks nii nagu vaja ja hopsti oligi logiraamat käes. Aitäh, väga ägedasti pakitud, palun veel selliseid :)
Pensionisamba tühjendamise käigus pidasime plaani muuta ka paar kollast täppi roheliseks. Esialgu vaatasime seda imetegu nagu kevadised vasikad aiaväravat. Mõningase harjutamise peale sai lehm lüpstud. Aitäh!
Totsik sai kätte, kui aardekirjeldust ka lõpuks lugesin. Avamisega oli selline lugu, et kui mugavamaks pusserdamiseks bussipeatuses istet võtsin, siis tungis teadetetahvlilt kukkunud knopka kanni. Teistele siis hoiatuseks.
Phantom on vinge, aare oli vinge. Leid tuli üsna kiirelt, ka mõistatuse ideest saime üsna pea aru, aga lahtisaamine võttis ikka omajagu aega. Töötamise ajal arutasime, kui vingelt see jublakas on 3D printeriga prinditud ja üleüldse välja mõeldud. Jõudu edasisteks aareteks!
Pärnust Tartusse (õigemini Võndu) tee teine leid. Lehma leidmine polnud üldse keeruline. Aarde samuti, edasi läks juba veidi enam aega. Mitte, et poleks aru saanud, mida teha vaja, aga lihtsalt - läks aega. Kui aeg juba läinud oli, avanes ka imetops.
Kiitus tegijale ja soovitus aardele - Eesti esimene ikkagi! 8-) Kõik kenas korras, lehm ka külastamist vääriv. Aardesse midagi ei toppinud. Lähme teeme nüüd Tartu maalinnas mõned mitteleiud ka :-)
Mis siis viga aardeid leida, kui üks oskab tekstist asupaiga välja lugeda ja teine on insenerimõistusega! Aitäh, lahe oli!
Peidukoha tuvastasime päris kähku,aga edasi asjad nii sujuvalt ei läinud. Keera nii või naa,kuid lahti ei tule.Lõpuks tuli idee ja konteiner avanes. Samuti oli pusimist kokku panemisega.Lahe vidin ja tänud peitjale.
Lahe lehm valmis tehtud :) Sellest ennegi saanud mööda sõita. Nüüd oli siis põhjust lehma juures pikemalt peatuda. Aarde leidsime käbedalt, aga edasine nii libedalt ei läinud. Pusimist jätkus :) Äge vidin, mis siin muud öelda! Aitähh peitjale!
Tõepoolest, lehm oli päris väärikas, vist Eesti punast tõugu. Veidike tuli seal konteineri leidmiseks tatsuda, selle viimase juures näppimine võttis juba rohkem aega. Idee tuli Juhanilt küll kiiresti. Eks mõningad sohvrid said muidugi teatud põhjuselt kindlasti ka itsitada. Täname aarde panijat.
Oligi lehm! Täiesti erinev Paavo Milka omast. Uurisin lähemalt ikka tükk aega, väga äge.
Aare oli paras leiutis. Kui sõrmede vahel on, siis ikka veel ei usu. Kohe ei avanenud, sain ikka autos mängida, logirulli tagasipanek vajab ka mõistust, jõudu mul nagunii pole, väga lahe oli. Kuna ma tean, kust see idee pärit on ja kuidas teostus tehtav on, siis siin Geomängus tuleb olla sukk st vait.
Nüüd Tanelil, siga on, lammas on, lehm on ja nendessse saab ikka korralikult peita ja ma olen neid võimeline üksi leidma. Hoidku jumal kui järg merisea või hamstri kätte jõuab - sinna saab vaid ju nanosid peita! Äge, palun leiuta veel selliseid!
Leitud ja läks ikka natuke aega leidmisega. Lahti saime kiirelt :)
Väga tore aare! Meeldis väga ja mina tänan! Kaua küll ei läinud aga mõnus näputöö ikkagi (aru ma ei saa, mis siin jõuga teha vaja on???). Tekkis kohe suur soov peitja ülejäänud (ja ka raskema) repertuuriga tutvuda. Vaatame, kas ehk juba pühapäeval möödasõidul jääb mõne jaoks aega või siis kunagi hiljem kindlasti.
Aare loomise hetkest olen kaks korda tahtnud sinna minna, ja iga kord olen avastanud et "ajutiselt kättesaamatu". Nüüd vedas. Lehma olen varem näinud ainult bussi aknast. Nüüd sai ka näpitud. Nulli viib korralik kergliiklustee. Leid oli kiire, konteineri häkkimine ka kaua ei võtnud. Aitäh aare eest!
Käisime "objektil", pildistasime ja heietasime koha mõtteid. No ei leia kui gepsus on reede hommikune fail ja parasjagu käimas P-päev. Miski erinevuse meie nulli objektil ümbritsevatega eristasime ka ära. Nüüd siis teame, et aare oli L-päeval L tõttu H läinud taas.
Lehm mis lehm .. aare oli ka olemas, justkui lihtsa lahendusega, aga lahti pusimine võttis ikka natuke meil aega. Aitäh.
Peale sauna sai põnnid magama pandud ja oli täpselt õige hetk, et minna lehma vaatama. No päeval sai ka korra mööda kimatud, aga kuna mugusid kimas ka korralikult, siis ei hakanud kinni pidama. Aarde leidsime suurema vaevata, aga meele võttis kurvaks aarde seisukord, pmst lagunes meil käe vahel ära. Kui Leiutajale olukord dokumenteeritud, panime nii hellalt ja osavalt tagasi kui oskasime.
Aga kui lehmadest rääkida, siis see konkreetne on päris andekas punutis. Kuigi mu ema jaoks on lehm tõsiselt lemmikloomaks, siis minule pole need suured ja enamjaolt sarvilised loomad kunagi väga meeldinud. Õnneks ei sunnitud mind nendega suuremat sõprust sobitama kui aeg-ajalt karjamaalt koju päästmise käsk. Ema muidugi kallistas neid alailma, aga minu jaoks on nad siiani suured ja päris hirmuäratavad :)
Aitäh peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kahjuks on meie hulgas kaabakas, kes üritas mõistuse puudujääke jõuga kompenseerida :(
Mugude suurest kontsentratsioonist hoolimata leidsime ettevaatlikult tegutsedes teel Tartust Viljandisse toredas konteineris logiraamatu. Aarde olukord on aga kahjuks halb, peremehele olukorrast teada antud. Täname!
Tulime lehmale tere ütlema ja oma mõistust aarde peal rakendama ning vaevu konteineri leidnud, saabus meile üllatuseks seltsi pakkuma Jussikeste tiim. Koos ikka parem pusida :)
Eks sai ikka pusitud korralikult, küll üritasin mina, küll Hannes, küll Indrek, ainult Martin oli kuidagi väga vaikne, olles ise salaja aarde juba varem üles leidnud ja oma nimega logiraamatu ära määrinud. Muidu polekski olnud eriti viga nokitseda ja juttu ajada, aga sääsed lasid kogu selle aja hea maitsta, mis motiveeris kiiremateks liigutusteks.
Igatahes mingi nipiga see lõpuks avanes jõudu kasutamata, kuigi ma siiamaani ei saa päris täpselt aru, mis loogika seal taga oli. Väidetavalt meie lahendus ei olnud ikka nii õige kui oleks võinud olla... Küll aga peab tunnistama, et päris äge vidin valmis tehtud.
Aitäh!
Kui me nulli jõudsime, siis olid seal juba Martin, Rudolf ja Indrek ees tegutsemas. Proovisin ka konteinerit avada, aga ei piisanud kannatlikkust. Midagi oli ühe detailiga valesti – see oli minu arvates õige asendiga võrreldes pisut viltu. Rudolfil oli kannatlikum ja tema käes konteiner avanes, kuigi varemleidnud Martini sõnade järgi mitte päris nii, nagu oleks pidanud.
Huvitav, kas kallid kaaspeiturid on meile kaasa tundma hakanud, et nüüd, kui me väga pikki retki ette võtta ei saa, toovad aarded lausa koju kätte? Igaljuhul oleme selle eest väga tänulikud :).
Käisime perega just poeringil kui nägime lehma juures kahtlast tegevust - no see ei saa olla keegi muu kui kolleeg geopeitusest. Katkestasime kojusõidu ja tegime ringile ringi peale - paistis, et Martin on liikluskorraldusspetsialistiks maskeerunud. Üks ring veel ja parkisime auto ära. Hea kolleeg oli just konteineri kätte saanud aga teha suurt midagi veel ei osanud. Jukerdasime seal siis mõnda aega, kui autost tuli teade, et pisike Geomees on ärganud ja jäätised sulama hakanud. Saime just tõenäolisele loogikale pihta aga riskisin ja jätsin Martini pusima. Tegin kiire mõneminutilise tiiru ja viisin jäätised külma. Kurja - ülejäänud pere jäi ka maha.
Kui tagasi jõudsin oli konteiner just lahti tulnud. Küll on vahva. Nii võiks koguaeg olla. Aga tuleb tunnistada, et mõte oli mul sama nagu õige oligi - lihtsalt teostuse jätsin matu-le :).
Enne kui lõplikult lahku läksime käisime meie juures ning ulatasin Martinile poolpidulikult üle Kambaaare logiraamatu. Loodame, et aare saab kenasti taastatud ja talle saab osaks pikk leidmisteiga.
Tänud peitjale, kes meie peale mõtleb :).
Esimene leidmiskord: kui aare uuesti üles tuli, oli mul täpselt pool tundi vaja ära sisustada ja lehma külastamine sobis täiuslikult. Vaevalt sain aarde asukoha tuvastatud ja mõned häbelikud krabamiskatsed tehtud, kui mind tabas teolt perekond [oiorokko].
Uurisime-puurisime ja vaikselt hakkas ideegi looma, aga logiraamatut veel kätte ei saanud. Toimus väike ümbergrupeerumine ja kui Marko tagasi jõudis, olin just jupstüki saladuse lahendanud. Pärast ühendasime meeldiva kasulikuga ja sai üks samm ühe vanakese arhiivist väljasikutamisele ka lähemale jõutud. Oli tore kokkusattumine!
Teine leidmiskord: saabusime Indreku ja Rudolfiga. Nemad ei teadnud, et mul juba leitud :) Vaevalt õnnestus taas aarde asukoht tuvastada, kui teolt saabus tabama tiim [jussike]. Jälle oli lusti laialt, ainult selle erinevusega, et vahepealse ööpäeva jooksul oli keegi jõudnud taas aarde peal ebavajalikku jõudu rakendada. Veel toimib kõik ettenähtud viisil, aga rõhutaksin siiski, et vähem jõudu, rohkem mõtlemist! Loodame siiski, et see ei jää viimaseks samalaadseks leiutiseks. Ja võib-olla peaks homme jälle minema, äkki saan uuesti teolt tabatud :) Aitäh!
Konteineriga tekkisid väikesed probleemid, aga muidu täitsa tore lehm!
Aare oli eelmise leidja poolt natuke valesti kokku pandud ning aaret ei saanud korralikult avada. Tänu sellele läks karp katki. Lõpuks saime riiete küljest lõigatud paelad, mis koguaeg ette jäävad ja nendega aarde kuidagi kinni klopsitud. Ka peitjale sai teada antud. Aitäh!
Leid tuli kiirelt, kuid kuna eelmine leidja oli konteineri kokku pannud pisikeste viperustega ei avanenud konteiner enam nii nagu ette nähtud ja seega lõhkusime selle natuke ära. Andsime peitjale teada, kes oli õnnes valmis varsti aarde parandama. Vabandame!
Olin nõjatanud selja vastu diivani seljatuge (vasakus käes õllepudel ja paremas pudeliavaja), kui messengeris Elika teatas, et peaaegu tema koduõuel uus aare. Vaatamata sellele, et FTF ja STF olla juba logiraamatus olemas, rändas õlu külmakappi tagasi :)
Kui uue päeva esimestel minutitel sündmuskohale hakkasin jõudma, eeldasin et pean logimiseks järjekorda võtma. Aga oli vaikne. Aare avanes probleemideta (mõningane kogemus selliste ajupurustajate lahendamiseks on tänu järeltulijatele olemas), kuid aarde kokku pakkimine oli hoopis suurem väljakutse :)
Tänud peitjale laheda aarde eest ja pikka iga aardele!
„See ei ole normaalne,“ pidime järjekordselt tõdema, kui uue aarde avaldudes otsustasime taas kõik muud toimetused ootama jätta ja lehmajahile minna. Peitja on vist otsustanud meile järgemööda aardeid kodu lähedale poetama hakata. Seekordne läks siis tiimikaaslase aia taha. Lehmloom on muidugi juba tuttav, teda ennegi tervitatud. Kohapeal põrutasime esimese hooga nullist mööda, aga see viga sai peagi parandatud ja mõne sekundi pärast oli konteiner näpus. Veel mõni sekund kõhklust, et kas on ikka õige asi, aga peagi veendusime, et mis ta muu nüüd siis ikka olla saab. Viisime konteineri autosse ja üritasime selle loogikale pihta saada. Hasart oli suur, oleks pidanud ka tiimitöö vormis olema, et mõlemad oleksime piisavalt näppida saanud. Avamiseks ei kulunud siiski rohkem kui 10 minutit, kui sedagi. Polnudki ammu kahekesi tühja logiraamatut ära sodida saanud. FTF läks kirja kell 21:48. Piilusin kogu aeg ka peidiku poole, et ehk ilmub keegi veel sinna, aga ei. Aitäh peitjale, kes järjekindlalt Tartu geoelu elavdab!
Õhtul magama sättides mõtlesin, et viskan veel pilgu GP lehele ja avastasin, et oma küla servale on aare tekkinud. Ega siis midagi, jope selga ja otsima. Aare sai leitud ruttu aga logiraamatu kättesaamisega oli probleeme. Pidi tükk aega otsa vaatama ja nuputama, et aare avada. Tekkis juba mõte, et äkki on petekas, kuid peale täpsustavat küsimust sain teada, et õige asi on käes. Nuputamise ajal ilmus ka aarde peitja etendust nautima. Veel natuke aega ja oligi logiraamat käes. Konteineri kohta niipalju, et jõudu pole vaja kasutada. Logi õnnestus kirja panna teisena. Tänud uue kogemuse eest!