Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmiseks mine nulli ja vaata ringi.
Mingit vaatamisväärsust te eest ei leia.
Selleks et aare leida pead Sa abivahendi kaasa võtma, üks nendest on õige.
Peegel
UV lamp
2xAA
Korona patarei
Magnet
Õhupall
Taskulamp
Töötav GPS
Pangakaardi taoline ese
NB! Palun logides diskreetsust!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 8.8168' 24° 16.7833' |
Aarde sildid:
soovitan (28), lahe_teostus (27), 2016_aasta_aarde_kandidaat (13), välimõistatus (6)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6GP9H
Logiteadete statistika:
82 (67,8%)
39
3
2
0
0
0
Kokku: 126
Esmalt hankisime kaasgeopeiturilt vajaliku abivahendi ja siis panime vaimu valmis, et siiski ei pruugi kasti lahti saada. Varemgi olen täheldanud, et Kaupol on sellised ravivad käed ja eks nii ongi - tegi õrna puudutuse ja seesam avanes nagu nalja. Vahva aare, aitäh!
Õhtu kroonijuveel jäi seekord kättesaamatuks. Üks tähtis vidin oli geokotist välja jäänud, ei tea miks. Algatasin uurimise ning loodetavasti peagi selgub vidina asukoht. Siis saab uuele katsele tulla. Tänud!
Õige abivahendi vist tuvastasime aga midagi jäi vajaka...
Aardele tulles olime ikka põhjalikult ette valmistatud. Seega siis nutikusest puudu ei jäänud. Tänud huvitava väljakutse eest.
Abivahendite taiplik ja järjekindel kasutamine viis lõpuks sihile - ei läinud lihtsalt, aga lõpuks me karbini jõudsime. Suur tänu peitjale!
Kõik abivahendid said kenasti kaasa. Kohapeal võis kohe aru saada, mida vaja oleks katsetada. Kuid pärast tükk aega testimist midagi ei juhtunud. Siis sai geopaunast täiendav abivahend välja võetud ja selle abil uks lahti nikerdatud. Tänud!
Korra olen siin varem käinud vaatamas, et millega üldse rinda pista tuleb. Tookord ei olnud vist vajaliku abivahendit kaasas ka. Eks seekordki oli pisut pusimist enne kui kirjutama sain hakata. Lahe tareke ja andekas lahendus. Tänan peitjat!
Selle aarde tarbeks ostsin ühe neist abivahenditest kuid parema kvaliteediga. Spets sellest aardest jagu saamiseks. Ja mis sa siis arvad, et tulen nulli ja klõps hakkan logima. Tutkit. Lõpuks sain aru, et kui ka meetod selge, siis randmetunnetus ja Chi suunamine on sama tähtsad, kõik peab õiges vahekorras ja suunas lainetama ning seejärel võid kinnisilmi seda ust avada ja sulgeda. Ju siis eelmistel kordadel jäigi puudu sellestsamasest chi-st. Oli kuskil mujal, kuid mitte minu sees. No ei teagi, palju ma siin aarde juures minuteid kokku pusisin. Kaks kindlasti. See oli vist isegi tükki viies kord, vähem kindlasti mitte, kui siin käisin.
Lahedalt meisterdatud ja vaeva ikka nähtud palju. Seega minu poolt pöial üles. Aitäh.
Siin meil nii kiirelt ei läinud nagu naaberaarde juures.Ei tea kas abi vahend oli niru või ise saamatud aga tükk aega pidime abivahendiga mängima enne kui uks avanes.Aitäh!
Kuna meie abivahendite kott on alles nii õhuke, et ei sisalda pooltki sellest nimekirjast, siis läksime kaks kätt tühjades taskutes üle vaatama, mis vahendid võiksid siin siis vajalikud olla. Arvatavasti saime aimu, mille soetamisest tuleb alustada, et siis tagasi tulla.
Ka siin oli õige vahend teada, aga uks ei avanenud ikka. Ju siis kehva vahend või pole ise veel piisavalt taiplik.
Vähe sellest, et õiget abivahendit vaja on.. peab see abivahend korralik ka olema. Ei ole nii, et igasuguse nime poolest sobiva vidinaga tuled siia vehkima.
Täna oli piisavalt vinge vidin olemas ja aare avanes kenasti.
Tänan peitmast.
Peale taiplik olemist oli vaja ka kannatlikkust Tänud
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Enne Tallinna suundumist tegime viimase peatuse siin. Olin kuulnud aarde kohta palju head ning kuigi oli aimdus, missugust abivahendit vaja võib minna, tahtsime asjale pilgu peale heita. Arvame, et oli ikkagi õige abivahend, aga aarde jaoks mitte perfektne. Vähemalt on asi nähtud ja teine kord teab, millega naasta :)
Jälle tagasi siin. Olin varunud endale mõningad abivahendid. Peale nikerdamist sain lõpuks karbi kätte. Aitäh!
Kolmanda korraga avanes lõpuks. Kinni oli raskem saada. Aitäh.
Peale Nutikat tuli ikka taiplik ka üle vaadata. Ka siin abivahendite puudumise taha asi ei jäänud. Natuke nikerdamist ja olidki taas kõik väravad valla ja sai nime kirja. Aitäh!
Üht abivahendit polnud kaasas, teine oli nõrk ja kolmas läks katki. Peab uuest tulema.
Teisel korral abivahendiga kohale tulles avanes majake kiirelt. Veidi pusimist, et uuesti kinni saada:)
Enda arvates olime varustatud piisavalt eeskujulikult, aardekast oli vinge ja selle avamiseks sai katsetatud sai ühte, teist ja kolmandatki abivahendit, kuid ilmselt jäi seekord taiplikkusest puudu (ja sääsed muutusid ka tüütuks). Kui teinekord jälle siiakant satume, siis teeme ehk uue katse :)
See oli veel ilusam teostus kui eelmine. Sisemine ilu jäi siiski minu jaos varjatuks, aga põnev oli ikka.
Yhe laheda kasti juures saime just nutti teritada, siis ei olnud ju kahtlustki et ka teist mekkida. Poiss ütles ka et läheme otsime veel põrrasid :) Siin läks aga tunduvalt kauem õige abivahendi tuvastamise ja pruukimisega. Käisime isegi vahepeal autos abivahendeid juurde toomas aga kuna neist ükski ei päädinud, siis jätkasin ikka sellega mida ennist olin proovinud. Ja ennäe taiplikkus saigi premeeritud. Jälle väga lahe asi vslmis meisterdatud. Kogu selle tsällendzite laviini kõrvalt olin unustanud et Priidul on ka väga vingeid aardeid. Tänud ja kiitused meistrimeheke
Väga äge. Korduvalt kohal käinud aga vahendid ei olnud sobiva tugevusega. Tänud
Sama seis ka siin, mitmeid kordi siin nahistamas käinud kuid tulutult. Seekord ei teinud midagi teisiti kuid laegas avanes :O Suured tänud lahedate aarete konteinerite eest :)
See oli tore kast ja logiraamatule sain paarikümne sekundiga ligi. See oli tänu väärt kast, kuna andis ka lahenduse kõrvalaarde logimiseks. Aitäh!
Jeesus. Täna saime igal juhul teada, et peaksime siiski veel jääma püsima peiduka raskusastme 3.5 juurde. Pusisime seal väga kaua. Tagasi vaadates mõtleme, et jäime võib olla ühte abivahendisse liiga kinni. Logisid lugedes saime nagu julgustust juurde just selle ideega pusimiseks, aga abi polnud mõhkugi. Hetkel puuduvad ka muud head ideed, mida rakendada. Aga aju käib kummalisi radu pidi ning ehk ühel päeval saabub mingi uus valgustav idee ;)
Eelmisel korral kasutrasin vale abivahendit kui seekord juba teadisn mis abivahendiga peab karbile lähenema. Veidikene läks siiski aega kuni sain aru kuidas karbi lahti saab.
Nüüd on tõenäoliselt õige abivahend teada, aga tuleb veel tagasi tulla.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Väike hooldustuur tehtud, aare on korras ja konteiner ootab külastajaid.
Ohhoo, missugune asjandus. Enamvähem kõik vajalik oli kaasa võetud. Aga see õige jäi autosse. Kui selle ära tõin, siis pisikese susimise järgselt uks avanes. Tänud!
Uuesti siin. Seekord uued abivahendid ja avamine käis sutsti. Nüüd oli kasti kah kohe hoopis toredam vaadata kui eelmine kord. Tänud.
Kui nutikusest jäi vajaka, siis lootsime, et äkki taiplikkust on rohkem antud. Logianalüüs oli nagunii nutika juures juba vale aarde pähe tehtud, seega mingi ettekujutus eesootavast oli vaimusilmas olemas. Eeltööle vaatamata tegelesime esimesed kümme minutit vale vahendi rakendamisega, aga siis hakkas asi juba looma. Eks see esimene avamine selline poolkogemata variant oli, aga pärast saime meelitamise päris hästi käppa ja avasime teda kohe neli-viis korda. Tänud peitjale!
Soovisin juba ammu näha, mis viguri peitja siia siis üles seadnud on. Kuigi lähenesime asjale õigete abivahenditega, kulus ukse avamiseks sellegipoolest omajagu aega. Ühega suutsin luku ainult loksuma panna, teisega oli kast koostööaltim. Nimed kirjas ja hea emotsioon käes, suundusime juba järgmiste aarete juurde, mis jäid paraku eri ilmakaarde. Tänud peitjale! :)
Värskelt leitud geokaaslastega kihutasime minu jaoks juba tuldud teed pidi tagasi järgmise aarde juurde. Kuna päevaplaan oli ootamatult muutunud ja selles piirkonnas oli kodutöö tegemata siis ise vaatasin lähikonnas ainult tava-aardeid. Kaupol ja Merilinil oli aga kindel siht siit läbi tulla. Kasutasin võimalust ja võtsin neile sleppi. Njah ilmselt kui ma üksi oleks tulnud, siis oleks tunduvalt rohkem aega läinud, aga tänu lekkinud infole sai nii mõnigi abivahend välistatud. Meriliniga poleerisime seda puuri üks jagu. Lõpuks jäi Merilinile miskit silma ja edasine tundus juba paljulubav. Merilinil ei õnnestunud, kui ise pulti sain asusin meelitama. Paari hetkega oligi asi aetud. Pärast proovisin ka lahtise luugiga sooritust korrata, no vot ei õnnestunudki, ha-haa. Aga see oli juba teisejärguline, nimi sai ju kirja juba. Tasuks mingi aeg aare üle võõbata, äkki annab edasistele rohkem tegevust juurde.
Lahe värk, tänud
Lõpuks see müstiline kast avatud. Kolmadal katsel. Esimene kord OK ei teadnud millise sarmiga tuleb seda majakest mõjutada. Aga siis olid edaspidi relvad õiged ja tõhusad, aga ikkagi meenutas tegevus emotsioonitut seksi, kus vaid üritad ja üritad aga lõpuväravate avanemiseni kuidagi ei jõua ega jõua. Ka nüüd kolmandal korral tahtsime juba pooleli jätta, Piiagi teatas, et teda selline romantika enam ei köida. Aga siis tekkis mõte et PIN koode ikka ei avata jõu ega kordustega. Need tuleb ikka nö lahtilaulda. Ja selline lähenemine tõigi edu. Mul oli tõesti tunne nagu oleks esimest korda flöödi kätte saaanud ja siis mänginud sellega nagu see Jethro Thulli mees Jan Anderson ühel jalal.
Juta oli juba varem kohal käinud ja suund oli teada. Kohapeal tuli ikka päris pikka aega meelitada aga lõpuks uks ikka avanes, vist natukese õnne ja tunnetuse abil. Väga pro aare, suured tänud peitjale.
Esimene kord hiilisin siin c tund aega, laotasin kõik oma kaasas olnud abivahendid puu alla maha ja hakkasin leiutama. Kusjuures sain väikese vihjega ka õigele asjale pihta, kuid kuidagi ei tahtnud seesam avaneda.
Kauplesin siis Marttit, et äkki tal on minu abivahendist parem abivahend olemas ning liikusime aardejahile koos. Pusisime samamoodi oma 20 minutit, kui Sveni tundelise tegevus ja minu õrn uksekatsumine ime esile kutsus. Ma olin ise ka ukse avanemisest nii üllatunud, et ütlesin ainult "ahhhh". Sven ei saanud midagi aru, enne kui ma ikka märkisin, et nüüd on uks lahti muidu :)
Vägev vägev vägev, küll on juubeldustunne suur, kui sellise aare lahti saad. Tänud sulle, peitja!
Käisin kohal, aga lahti ei saanud. Midagi avastasin, aga kas see oli tüng või mitte, ei teagi.
Kaks eelnevat korda olin sinise moluga siit kasti juurest ära läinud, kusjuures juba esimesel korral oli tegelikult täitsa õige asi kaasas. Nüüd siis õnnestus vaid paari minutiga õige vidinaga õigeid sooritusi teha. Väga mõnus tükk seal valmis meisterdatud. Aplaus, ovatsioonid ja maani kummardused meistrimehele ja jõudu-jaksu samalaadsete vidinate valmistamisel!
Teise poole õhtust veetsime selle aarde juures. Ole sa nii taibu kui tahad, natuke jäi taibust ikka puudu. Appi tuli ka varemleidnu, aga jäi seekord temalegi uks suletuks.
Peale metsaistutamist otsustasin mõned aasta aarde kandidaadid üle vaadata. Pireti ja Mardiga kohale jõudes leidsime eest kinnise kasti ja juba väga õnnelikud Rudolfi, Martini ja Mihkli. Kupatasime nad enam-vähem viisakalt minema, no mis nad siis naeravad ja itsitavad niimoodi teiste üle :) Asusime proovima, kusjuures kõigepealt loomulikult õige abivahendiga aga kuna tulemust ei tulnud siis sai ikka veerand nimekirja veel appi võetud. Ega me seal kaua kolmekesi olla ei saanud, rahvast hakkas järjest juurde tulema k.a peitja isiklikult. Aina proovisime üksteise võidu ja mitmekesi korraga, nüüd muidugi juba selle õige abivahendiga, tulemust ei tuhkagi. Meie nõutust nähes oli peitja sunnitud näitama, et töötab ju küll! Oi see käis kähku, lahti ja kinni, meie sama targad edasi, muidkui proovime... Kui oli jälle minu kord abivahendiga kastile ligi pääseda siis tegime Kaidoga koostööd, tema valvas ust ning mina abivahendiga... Sisendasin koguaeg endale, rahulikult Heldur, ainult rahu, Heldur veel rahulikumalt... see aitas, uks avanes ja Kaido sai kiirelt küüned taha. Väga mõnus kast! Taiplikult tehtud, sulgub kiiremini, kui avaneb :) Aitäh!
Aarde leidmiseks kaua ei läinud, kuid konteineri lahti saamine võttis natuke nuputamist. Abivahend oli juba teada, tuli õiget viisi läheneda ja voila, avatud ta saigi. Huvitav aare oli, aitäh!
Hea on, kui leiad seltskonnaga aarde, mida üksi jääkski pusima. Aitäh väga toreda aarde eest! EVEJ
Kui viimasel korral sai kindlaks tehtud, millistest abivahenditest EI ole kasu, siis seekord olime põhjalikult valmistunud ja läksime kindla peale välja. Ega seegi teab kui hetkega ei käinud, hea mitu minutit kulus enne, kui loogika oma kohale klõpsas. Ai, kui kaval!
Panime nimed kirja, proovisime veel mitu korda avada ja sulgeda ja siis hakkas äkki väga kiire, sest saabusid järgmised huvilised. Et mitte oma vahtimisega liigset ebamugavust tekitada, tõmbasime lahkelt lesta :) Aitäh mõnusa peamurdmisaarde eest!
No kui meie kohale jõudsime oli üks seltskond juba ees pusimas. Andsime siis oma panuse juurde, aga tulemus oli ikkagi null. Mina andsin ka oma panuse, aga ma ei tohi vist heade tavade kohaselt öelda millega. Igatahes pidid mul silmad peast välja tulem aja kõrvad vilistasid hiljem. Tuli välja, et see oli vale abivahed. Siis tuli omanik, avas lõdva randmega aarde ja sama kiirelt ka sulges selle. Eks siis paremad pojad proovisid asja järgi teha. Õupen se sessami ja see avaneski. Väga püss aare muideks. Tänud peremehele.
Meie plaan oli minna sündmuselt vähe teises suunas minema kuid gepsu uurides ja veidi juhtmeid ajus lühistades jõudis kohale teadmine, et kohapeal lüüakse massiga. Võib saada nii kino kui peavalu. Peitja ise ka tahtis kino saada ja seda me lubasime. Läksime siis hoopis teises suunas ja õnneks olid pusijad (posijad) veel kohapeal. Neil olid kõik abivahendid olemas ja miski teadmine ka mida peaks tegema. Võtsin sujuvalt need oma valdusesse ja ... ohh ... tuli mitu korda proovida. Peitja näitas korra ette, et käib lahti kuid keegi ei jõudnud näppu ukse vahele pista. Aga umbes x katsel saime lahti aarde ja siis ahhetasime kõik koos. Kuulsime saamislugu ja loomislugu. Täname.
Eelmisel aastal ühe geotuuri lõpus käisin asjandust veidi piilumas, aga vajaliku instrumenti kaasas ei olnud. Täna koos Annega tagasi tulles olid vajalikud asjandused kaasas, kuid sellele vaatamata läks veidi rohkem aega enne kui taipasime, mida tegema peab. Aitäh.
Siin ikka oli pusimist, enne kui hakkama saime, tänud.
No ei vea nende asjade muretsemise ja kastidega: kord on pooled puudu, kord pole neid üldse kaasas, kord on neid liiga vähe nagu täna. Ühest asjast olen aru saanud, et kui 3-s kord logi ise kirja ei saa, siis on mõtekas helistada, sest ükskõik millisel numbril ma helistan, tuleb abi mulle hetkega.
Tänud aarde eest, kaval aga tore oli ikka, no taiplikust tuleb veel taibata!
Koduteel sai üle vaadatud, et abivahendeid ja taipu koguma minna :)
Tunnike kulus selle peale, aga lahti me teda ei saanud. Saime isegi kinnitust, et teeme õige abivahendiga õiget asja. No ma ei tea.
Sattusime lähedusse ja otsustasime pilgu peale visata, et siis edaspidi teab targem olla. Tegelikult tuli välja, et suur osa nimekirjas toodud vahenditest oli isegi olemas. Esialgu tuustisime pikalt valedes võsades, enne kui õige näidu kätte saime ja hoopis mitukümmend meetrit kaugemale suundusime.
Seejärel seisime uhke ehitisega silmitsi. Tekkis kohe paralleel ühe teise kastiga ja järgmised pikad minutid sai ühe abivahendiga kõik vähegi potentsiaalsed võimalused läbi proovitud. Nüüd me vähemalt teame, millest EI OLE kasu :) Millalgi jälle, aitäh juba ette!
Kogemata kombel langes minu jaoks mõistatuse moment selle aarde puhul ära. Lihtsalt infot tilgub läbi kohati nii ootamatult, et alati ei taipa õigel hetkel silmi-kõrvu kinni panna. Sestap tulingi kohale üpris piiratud hulga abivahendiga. Lohutuseks niipalju, et õigeks osutus sama, mida ise oletasin juba aarde ilmudes. Mitte päris niisama lambist arvatud, vaid naaberaarde eelneva leiukogemuse põhjal muidugi. Taipliku olemise kasti väärtust mu isiklikud probleemid ei kahanda loomulikult, mitte miskit pidi :o) Eht Priidule omane tasemel meistriteos. Suured tänud!
Aarde nimi juba oli veidi hirmutav. Seega võtsin lisaks abivahendile ka Kristi kaasa, sest sellise nimega aaret mina üksi üles ei leia. Tagantjärele võib öelda, et koos ka ei leia :D. Saime küll aardega paaril korral jutule, kuid logiraamatule ikkagi ligi ei lastud... nüüd ikka väga nõutu olemine, ei tegi, mida teisiti teha... Aga no äkki tuleb kirgastumine kunagi.... või satun targematele kogemata aarde juures peale. Aitähhid aga ikka, kast on illos.
Kuna tee viis mööda, siis otsustasin, et vaatan korra sellele imeasjale otsa. Kohale jõudes selgus, et need abivahendid, mis mul kaasas olid, ilmselt logimisele kuidagi kaasa ei aita. Uurisin reliikviat ja nüüd arvan vähemasti ise, et tean, mida järgmisel korral kaasa võtta, kui sinna kanti satun. Näib tore asi olevat, tänud ja jõudu meistrimehele!
Seeneprojekti "Metsast tuppa" käigus kulgesime ka siit teist korda läbi. Juunikuust oli teada, mida teha vaja, aga eelmine kord osutus üks õige abivahend ootamatult kipakaks. Täna oli neid kaasas lausa kaks.
Lootusrikkalt kasutasime esimest, aga tutkit - tulemus üsna sama. Siis kasutasime teist, aga samuti ei saanud koheselt ree peale. Kui me oma jõud ristasime, alles siis avanesid taevaväravad ja pudrumäed hakkasid kasvama ning piimajõed voolama. Püha ristivägi!
Aitäh Priidule meid kaua oodanud aarde eest! Superluks idee ja teostus, kõik paslikud sildid küljes juba ammu. Aare korras ja rikkalikult tähistatud. Lisasime ehk pastaka või pliiatsi. Aitäh ka Laurile vidina eest! Järgmisel sündmusel saad tagasi :-)
Eile oli päris normaalne ilm ja siis ei saa ju kodus passida. Kuna eelmine sarnane äge kast oli alistatud, siis oli huvi suur, et millega selle siis lahti saab. Kõik asjad kotti ja minek. Teel selgus, et meil ühte abivahendit ikka pole, jäi maha. Ääsmäe tanklas müüakse igasugust nodi ja krapsasime sealt kaasa, kuigi oleks võinud vabalt ostmata jätta.... Metsas ootas ees tuttav kast. Ega siin peale kahe abivahendi palju katsetada polnud, no ok võibolla kolmas ka... Võrreldes eelmise kastiga läks siin ikka kiirelt. Logi kirja, üks kaasas olnud abivahend, mida tarvis ei läinud, karpi sisse ja uks kinni. Ootame huviga järgmist. Täname loomulikult selle järjekordse meistriteose eest ja sildistame ikka ka.
Leidsin mõned asjad, millele asjandus reageeris. Et mõni asi puudu oli või olemasolev valesti rakendatud sai, siis järgmise korrani
Muhahhaaa! Lahti saime! Ja ei võtnud see teine katse üldse palju aega. Aitäh! EVEJ
Priidul oli väljapakutud 9 asja.
9 oli ka mul: pikk satsidega seelik; volangidega valge pluus; lipsukesega valged kingad; lehviga valge kübar, pitskindad-valged; ehted, parfüüm ja siis veel 2 vaid naistele kuuluvat asja.
Kuid kuda see krdi kast peakski avanema kui juba algusest saati on nimekiri erinev? Ega avanenudki!
Laitse Graniitvillasse vähemalt sobisid minu asjad.
Katse vol 2. Abivahendite nimekirjast kasutasime üht avamiseks ja teist sulgemiseks. Aitäh!
Kahtlused eelmisest korrast osutusid tõeks. Et jah, mis just tookord vajaka jäi, oligi see mis täna ühes. Lähenesime jätkuvalt hüva nõuga, mitte jõuga. Tänud peitjale.
5 minutit mängisin õige ja kvaliteetse esemega, siis sain lahti.
Aarde juures sai kohe välja valitud vajalik ese, aga kahjuks konteiner ei tahtnud kuidagi lahti tulla. Lõpuks see siiski avanes. Tänud peitjale.
Peale vaarikapõõsas ragistamist ema juures suundusime siis nüüd juba kolmandat korda siia. Mart ütles ka, et kolm on kohtu seadus. Sel korral see tõesti nii ka läks. Mitmest allikast olime juba vahepeal kinnitust saanud, et asi, millega mina arvasin, et ta avaneda võiks on õige ja mu unenägu sel korral rääkis ka tõtt. Vau. Panime siis huvi pärast stopperi käima, kui avamist alustasime. Pusimist oli sellegipoolest rohkem, kui oleks tahtnud. Lolli järjekindluse peale otsustas aga laegas siiski enda ukse meile lahti teha. Oeh! Aega läks palju? 16 minutit. Ikka pean ma lõpetama seda logi suht sarnaselt, nagu sai mitu logi tagasi ka alustatud. Taiplikusest üksi ei ole kasu. Vaja veel lisaks ka õnne ja nutikust ja üldse kõike, mis inimesed ilusaks teevad. Eks me oleme sinna teel ja muutume iga vahva aardega aina kaunimaks ;) Aitäh!
Peame ennast ometi üle keskmine nutikaks, ent sellest kõrgest enesehinnagust hoolimata ei suutnud me alla tunniga seda karpi lahti saada. Vat jah nii kaval see karp. Võib ju süüdistada, et kaasasolnud riistad polnud kõige paremad, ent siiski! Ei loe suurus, vaid see, mida sa sellega teha oskad! Seekord oli siis Anna kõige osavam ning kogu selle pika eelmängu tulemusena suutis just tema tulemuseni jõuda. Ning nagu mõnes muus valdkonnas, võib ka siinse kohta öelda, et mänguilu ise on suurem kui tulemus. Karp on karp ja logiraamat on logiraamat, loeb aga see, kuidas selleni jõuda! Jõudsime ja oleme väga rahul. Sellised aarded on tegelikult just need, mille pärast tasub mängida.
Võrdluseks võib tuua kuhugi võssa kivi alla topitud karbi, mis ei tekita mingit emotsiooni. Või tekitab, aga mitte just parimaid.
Meie täname selle aarde eest!
Roolisin Linalakaga nulli...või olgem siis ausad, selle geomagistraali algusesse ja parkisin kolm korda erineval moel, et operaator A kõrvalistmel rahule jääks :P (ma olen tõesti lubade omanik juba aastast 1991, kuid sõita olen saanud nii vähe , et teod jõuavad ka poole aastaga kaugemale roomata kui mina sõitnud, täna tuli see kilometraaz aga siiski suht korralik :) ). Edasi sai kaasa haaratud seljakott kogu varustusega. Aga... peitja on suller...ühte vidinat ta pole maininud, või siis tegelikult kahte... ja need on kärbsepiits , maskeerimisvõrk või siis rikkalikult OFF-i :P. Sest nii kui me oma parameetrid läbi võssi surusime hakkas pihta... naks siit jalalt, naks kõhult ja oleks siis et sääsed, kus sa sellega... sellised elevantsisuurused parmud, krm ma ütlen. Tegime seal koomuskit, no sellist elevantsiparmude tantsu ja üritasime sotti saada, kes meist kahest taiplikum on :D. Häh, lõpuks kui aare logimiseks ulatati, tuli konstanteerida tõsiasja, et A taiplikkus viis meid lõpuks sihile, aga ma lasin tal tegelikult taiplikum olla ja kaitsesin tema valget nahka parmude eest ;).Juhhuuu...mõnus ja logitav aare ilma kõnede, oletuste, arvamiste ja muu selliseta...kõik on kirjelduses olemas! Tänud peitjale!
Kummalgi meist oli oma ettekujutus, kuidas asi töötama peaks. Täna oli meil siis kaasas need asjad, mis me arvasime, et edu toovad + igaks juhuks natuke veel teisi asju ka. Kuni mina põõsas ära käisin oli Margus juba oma edus kindel aga ütles muuseas, et ma võiks nüüd enda kaasa võetud asjaga selle lahti teha, tekitades minus arvamust, et tema asi ei tööta. Ma siis natuke pusisin aga samal ajal hakkas Marguse asi nagu mingit poolikut edu näitama. Peale pikka Marguse rõõmus olemise hetke ja minu õnnetu olemise hetke aga asi ei edenenud tal kuhugi. Ometi ma olin peale eelmist mitteleidu unes näinud, et minu kaasa võetud asi on õige. Lõpu poole Margus juba hakkas uskuma, et äkki mul ongi õigus aga me lihtsalt ei oska seda kasutada. Viimases hädas lõbustasime peitjat, kuna tahtsime lihtsalt ühes asjas kindlad olla ja õnneks ta meile ka mingeid vihjeid ei andnud. Aga nüüd on pea täiesti tühi. Ega polegi muud, kui peab tunnistama, et taibuga on meil kehvad lood.
Kaasas oli vaid töötav GPS, mille sees 2xAA ja hulgim pangakaardi taolisi esemeid käekotis. Vähemalt on aare väljast poolt ülevaadatud.
Mingi idee kohapeal tekkis ja paaril korral tundus juba, et uks avaneb aga tegemist oli vist hoopis tüngaga. Kuna pikemalt ei viitsinud metsas pusida ja kõiki variante läbi proovida, siis seekord jäi leidmata.
Taipu võib ju isegi olla aga kui ikka geovarustus puudulik on tuleb uuesti külastada. Järgmisel korral kontrollime kumma versioon sel korral paika peab :)
Kuna ilmnes, et tänase sajuga me maal õues plaanitud töid ei tee, seega sain võimaluse siia sõita. Geokott oli varustusest pungil ja vahend, mida kahtlustasin, töötas kõige paremini. Aga täiesti tulemustevabalt. Üritasin sadat erinevat moodi, midagi ei mõiganud. Seejärel otsustasin teha kahte liigutust korduvalt. See tehnika viis sihile. Ise olin ka üllatunud, kui seesam avanes. Mõttes olin selleks ajaks ilmselt loobunud. Aga pole head ilma halvata. Nimi sees ja kanister oma kohas, aga kuidas ma selle nüüd kinni tagasi saan? Oehhh! See võttis veel vaat et rohkem aega. Aga kinni ma ta sain ja täitsa teistmoodi tehnikaga, kui lahti tegin.
Aitäh, Priit! Väga lahe aare taas! Ootan järgmist kasti juba väga!
Kuna ilmnes, et see mida me eelmisel korral tüngaks pidasime oli täitsa õige asi, siis tulime natuke kopsakama abivahendiga kohale. Proovisime siis uuesti oma vana abivahendit – ei midagi, aga uue abivahendiga tuli naksti lahti. Kui uks oli lahti, siis katsetasime veel huvi pärast, et kas tõesti ei suuda meie, oma arust, täiesti korralik vahend riivi liigutada ja nii oligi. Aga pole hullu, geokotike täieneb pidevalt ja ei ole vaja poe vahet nii tihti joosta. Tänud peitjale.
Carolysilt juhised kätte saanud, suundusime üsna kindla tundega objektile. Proovisime nii ja naa ja kolmandat moodi. Proovisime ka kõik võimalike teisi kaasas olnud vahendeid. Kahjuks jäi aga aare leidmata. See ei süstinud ka erilist entusiasmi naaberaarde juurde minekuks. Läksime parem telkimiskohta otsima. Tuleme tagasi.
Nokitsesime tükk aega aga seekord tulemuseta.
Siin läks üllatavalt kiirsti. Ilmselt seetõttu, et vajalikku abivahendit oli meil kaasas lausa külluses. Tänud!
Varem leidja kinnitusel kasutasin õiget asja õiges kohas, riiv nõksatas ja hüples, aga uks ei avanenud.
Võtsime vettinud geosemud Varbolast kuiva autosse ja veeresime läbi paari aarde tagasi. Teistel oli siin käidud, meil mitte.
Peegel - autos olemas. UV-lamp - mul aastast 200x olemas. 2xAA - gepsust üle jäänud akud kaasas. Korona patarei - suitsuanduri seest välja rebitud, 10a kestusega. Magnet - terve kõvaketas kaasas. Õhupall - võimatu on olla õnnetu, kui Sul on õhupall. Taskulamp - endiselt alles, ka telefoni jupstükk. Töötav GPS - paraku hetkel ei. Pangakaardi taoline ese - taoline jah, pangakaart ei.
Pusisime omajagu erinevate kaasasolevate vahenditega. Midagi kuulsime, midagi nägime, midagi öeldi. Kui valed asjad ära proovitud, proovisime ka õigetega. Kõigile teistel peale minu sai enne siiber. Kui pooled meist juba autos, tegin ma ikka sama liigutusi, lolli lootusega salalaegast avada. Aga, nagu ütleb tarkuseteragi, tehes samu asju samamoodi ei saa oodata teistsugust tulemust. Tuleb teise arsenaliga tagasi tulla. Aitäh Priidule vinge asja eest!
Pikk siniste nägude rida erilist optimismi just ei süstinud.Naaber kast oli ka veel selleks hetkeks alistamata,kuid tahtsime ikkagi ära näha ja proovida.Üllatus oli suur,kui suhteliselt kiirelt luugike avanes.Tänud!
Heade aarete ringreis. Liiga Taiplik meile taas. Ka siin uurisime kõik aknad, pilud ja logid läbi röntgeniga. Miski asja saime surisema ja teise asja logisema kuid midagi ei juhtunud. Väga kaua ei koputanud ka uksele. Peremees meid sisse ei lasknud, oli vist aiamaale läinud. Üks loetelus olnud abivahend oli ka puudu. Tore asi tehtud, kahju ainult et ei soovita selle leidmisi eriti palju näha. On tõenäoline, et paljud häbenevad ka mitteleide kirja panna. Meile meeldis. Saab tagasi tulla - selline kohapealne mõistatus mitte netis surfamise teema. Täname!
Pärast Nutikat käisime söömas, et tühi kõht ei segaks. Siin veetsime aega veidi vähem, sest vihma hakkas sadama ja vähemalt minu tüdimus oli juba suur, sest kui kaks inseneeri aarde kallale lasta, siis muudele suurt ruumi ei jäägi :) Midagi tegi häält aga miskit ei juhtunud.
Kuna Nutika aarde juures olen senini ilma logimisvõimaluseta jäänud, siis ei hakanud ma sellele aardele samuti kohe suurt lootust panema, esimene kord ju ka ikkagi seda näha. Aga imekombel jõudis mööduda vaid kolm minutit kui nipile pihta sain ja suure üllatuse ja rõõmuga nii kiirelt aarde lahti sain. Väike nännivahetus, logi ja uuesti lukku. Nüüd sain jälle natuke inspiratsiooni uuesti Nutikat proovida. Aitäh, lahe aare, kus palju vaeva nähtud!
Täna oli siia kanti sattumise põhjuseks Mänd. Mööda sõites otsustasime kontrollida, kas kast on ikka alles. Oli küll ja uks oli ka endiselt lukus. Kuna kaaslased kolasid lõuna osariikides, organiseerisime uue abilise - mentori. Nii palju saime targemaks, et nutikad me olime olnud küll ja kasutanud õiget asja, kuid mitte päris õigesti. Kui süsteemi hingeelu oli selgeks saanud, avanes ka salakambri uks. Tasku poetasime ühe ränduri. Kiidame tegijat!
Kuna kohalik tankla on kuni 13. juunini suletud, siis jäid toitvad snäkid ja jõudu andvad joovastavad joogid ära. Halb enne muidugist. Peale kahte tundi kasti masseerimist ja kuivanud puu najal kuivamist andsime alla. Isegi tulukest ei saanud seekord põlema, sest see oli vahepeal lihtsalt ära lõhutud. Jääb vaid loota, et kui me juhtumisi veel peaks sinna kanti sattuma, siis kast ise on veel ühes tükis. Mulje jäi küll selline, et eelmised (kel veel leid või mitteleid logimata) on tahtnud selle jalaga seina küljest alla lüüa.
Esimest korda elus helistasin ka peitjale! Päris äge, jälle midagi uut proovitud :D
Ei küsinud nõu, vaid teavitasime ära kukkunud jupstükist. Õnneks oli peitja taktitundeline ning ei tulnud kohe objekti kohendama ja meid oma kohaloluga (loe: itsitamisega) närvi ajama. Nii me siis silusime aardekasti igast kaarest oma käepärastest vahenditest ehitatud abivahendi-aseainega ja arvatavasti raiskasime justnimelt tünga peale palju aega, nagu mitmed teisedki.
Lõpuks läks päike looja ning ei hakanud me uue päeva ega õige lahenduse koitmist ära ootama. Mõtiskleme igapäevatoimetuste juures taiplik olemise teemadel edasi ja loeme ajaviiteks abivahendid üle. Lohutuseks võib öelda, et vähemalt oleme nutikad.
Kohtumiseni!
Ühe detaili asjus teavitasime peitjat, õnneks ta oli juba teadlik. Logimiseni me siin ei jõudnud. Midagi nagu oli, aga ju see pole see, uks ei avanenud. Järgmistele: proovisime hüva nõuga, mitte jõuga.
Käisime ja söötsime sääsed ära. Tundub, et koos kehast välja viidud verega viisid nad kaasa ka meie mõistuse. Kogume verd ja mõistust ning tuleme tagasi.
Läksime siis uuele katsele. Taskud taiplikkust täis. Kamaluga võtsime isegi indu kaaasa, et nüüd me läheme ja ... Tulemus oli loomulikult ette aimatav. Koos kannatusega sai otsa õlu, suitupakid poole tühjemaks ja jalad hakkasid ka juba ära väsima suurest seismisest. Tuleb veel tulla. Siis oleme juba õite taiplikud ja kaasa võtame grilli - et kõht tühjaks ei läheks; pika pingi - et ikka varumängijaid jaguks, ja siis üht-teist veel...
Raiskasime oma aja ja kannatuse tünga peale ära. Kui taip hakkas kohale jõudma oli kannatus juba otsas. Tuleme siia tagasi, aga siis juba profitööriistadega.
Kui meil valitaks kõige nunnumat ümbriskonteinerit, siis ma hääletaks esikohale selle taiplikuse pesa - Priit on tõesti väga ilusa töö siin teinud pisidetailideni välja, mina nt olin eriti müüdud siinsele katusele :). Leiu enda osas… No ei pea vist palju arvama, kumb meist kahest seal metsas täna taiplikum oli et kast avanema saada. Aga väga lihtne siiski see polnud... Või no, Laur igatahes tantsis pärast oi-küll-ma-olen-taiplik-tantsu seni kuni ma logisin… :D. Aitäh peitjale järjekordse toreda aarde eest, minu poolt tuleb samuti siia alla sildisadu ning jääme põnevusega ootama peitja järgmisi aardeid :).
Paele leidu kuulsin, et meil läks liiga lihtsalt ja tünga ei saanudki kätte...kahju kohe :) Õnneks või õnnetuseks meil eriti abivahendeid kaasas ei olnud aga see üks õige siiski oli olemas. Asja tabasime kiiresti ära, kuid mõni hetk ikka läks aega, et asi avaneks. Rahulikult on vaja lihtsalt tegutseda :) Suured tänud peitjale! Tõeliselt uhke aare on kokku pandud :) Peaks lastele nukumaja tellima peitjalt :P
Kuna taiplikkusega oli kehvasti ja abivahendite nimekiri kehvasti meeles, siis sai seal tükk aega lolli mängitud. Lõpuks jõudis siiski mõistus koju. Aitäh peitjale.
Njah. Nii nagu "Fast and Furious" on lahe film esimesel korral, aga seitsmes seeria pole enam teab kui atraktiivne - sama kehtib kõikide järgede kohta, mis lõpuks maha käivad.... Igatahes ootused olid kõrgemad, kui tulemus. Igati kena tükk , aga ..... Ei muidu täitsa lahe ja soovitatav asi. Edit: Tegelikult tegin oma logiga autorile liiga - ikka ootame samasuguseid ja veel paremaid kaste lähedale metsa. Neid on täitsa tore otsida ja mõistatada.
TFTC
Midagi oli nagu puudu. Vist taiplikus.
Paari asja proovisin see ei aidanud.
Peegel moonutas
UV lamp oli lahja
2x AA asemel olime võtnud 4 x AAA
Koronal ei olnud enam piisavalt volte
Magnet oli valede poolustega
Õhupall lasi läbi
Taskulamp oli värvilise filtriga
GPS kalibreerimata
SHU kingapoe kliendikaart ei sobinud
Parandame vead ja tuleme tagasi.
Omast arust me ikka olime taiplikud. Ikka üliväga kohe, kuid tulemust seekord ei tulnud. Masin küll undas ja urises, kuid lampi põlema ei saanud. Eks teinekord jälle.
Esmalt vaatas vastu tuttav kast. Kiiresti said välistatud osad abivahendid. Sõelale jäänuid proovisime rakendada. Kui olime saanud enda arust asjale pihta, siis pandi taip korralikult proovile. Jõudsime järeldusele, et midagi on mäda. Samal hetkel peatus parklas uus auto. Silmi teritades ei suutnud tuvastada kes need on ja alles nullis saime aru. Lasime värsketel peadel oma ideid rakendada neid mõjutamata. Teada on ju see loogika, et kui räägid ära mida sa objektil näed, siis võõras näeb samuti neid asju. Seetõttu oli targem esmalt vaataja rollis olla. Alles siis kui küsiti kas me tegime ka nii, siis ühendasime jõud suuremaks meeskonnaks. Pika pusimise peale leidsime roiskunud kala üles aga taipu jäi ikka väheks. Ma teadsin aga täpselt kust leiab piisavalt palju taipu, mida kastil rakendada ja panin sündmuselt nelja tuule poole jugama. Tagasi jõudes andsin teatepulga üle ja Inga avas kasti. Väga huvitav teostus, jään põnevusega ootama järgmist! Tänud!
See oli naljakas.
Saabusime parklasse ja vaatasime, et kellegi auto juba seisab seal. Hoolimata sellest, et speedy ühel sündmusel mulle geopeiturite masinatest hea ülevaate andis (mis siis, et omanikud võõrad olid), tundus see olevat nimekirjast välja jäänud. Teel põõsastesse, kust kostusid mõned hääled, arutasime, et kelle me siis nüüd teolt tabame ja avastasime üllatusega üsna suure seltskonna.
Teolt siiski kedagi tabada ei saanud, kuna meie võsa vahele ilmumisel leidsime kõiki nõutute ja üsna väsinud nägudega ümber kasti seismas ning mitte midagi tegemas. Selgus, et kõik, mis vaja, on juba ära tehtud, aga edu pole selle juures olnud. Või noh, piisav edu, et närvi ajada, aga mitte logiraamatut anda.
Ühinesime siis selle nõutu seltskonnaga ja umbes 5 minuti järel olime Hannesega sama nägu kui ülejäänud. Pean tunnistama, et ma pole veel ühtegi kasti nii põhjalikult kruvihaaval uurinud, kui seda. Sherlock Holmes oleks olnud uhke sellise põhjalikkuse üle, kuid mina seda uhkust küll ei tundnud, kuna sihile see uurimistöö ei viinud.
Õnneks tuli Hannesel välistamismeetodiga (mis abivahendit meil pole, seda järelikult on vaja) uus idee ja teatavate toonide esinemissageduse järgi võis oletada, et see mõte on isegi õige. Kuid lahti ei saanud me seda kasti ikka. Lõpuks otsustas Karl, kes juba kärsitult niheles, külast abivahendit laenama minna ja olles selleks loa saanud, kihutas täiel aurul minema. Meie lõbustasime end seni kõigi vanade läbiproovitud meetoditega kasti avama saada.
Karli sai päris tükk aega oodatud, kuid lõpuks ta saabus võiduka naertatusega ja saimegi logiraamatule ligi. Kirjelduses peaks ära mainima, et pangakaardist pole kasu, kui seal peal midagi ei ole.
Uuh, kui selliseid kaste hakkab nagu tehasest tulema, siis panen varsti ameti maha. Tänud, oli lõbus!
Katsetasime parajasti üht oma teooriat kui geoparklasse pööras järgmine masin ning Hannes ja Inga meiega ühinesid. See ÜKS abivahend peab ju ikka puudu olema. Nii tuli Karl ja Rauno abivahendile järele saata. Lõpuks saime logida kah, kasti ees passisime vast tunnike, võileivad said igatahes otsa. Aitäh-aitäh, palun veel!
Kui meie Ingaga kohale jõudsime, oli teine auto juba pargitud, metsast kostus suminat ja seltskond vahtis jõrmide nägudega kasti. Peitjal on vist mingi suuremat sorti kastivabrik käia lükatud, tulemus näib kui nõuk. autotööstus - väliselt sarnased kastid, aga sisu kõigil erinev. No me Ingaga tegime ka natuke tarka nägu, jõudsime samale ideele kui teisedki ja siis vahtisime kah jõrmide nägudega, Vormsi matkad jalges ja ajus. Mitu korda soovitasin Ingal autost tikud hankida, a saare naine, seda niisama naljalt ei liiguta Kuna see vahtimine kuhugi ei viinud, hakkas üks teine mõttepoeg idanema. Paraku ei olnud kaasasolev abivahend piisavalt professionaalne, Karl pidi käima küla pealt paremat riista toomas. No ja siis harjutasime kannatlikult professionaalsust, ja jälle oli Inga see, kel lõpuks välja tuli. Tänud, imeline vidin.
Taipamisega oli natuke kehvasti, aga pikapeale tuli ära. Eks meid kogunes juba kena kamp ka kokku, kamba peale taipu ikka rohkem, kui üksikul lambakesel. Ja tegelikult oleks vaja olnud hoopis kahte teist asja, millest üks on kannatlikkus ja teist käis Karl naaberkülast laenamas. Täname peitjat ja ootame uusi väljakutseid.
Püüdsin olla taiplik. Pagana peitja - kõik ei ole ju nii, nagu eemalt paistab. Pole hullu, olime taiplikud ja saime hakkama. Nüüd aga kerkib mõttesse küsimus, et kas peaks kogu nimekirja edaspidiseks ka geokotti jätma ja kas järgmistel nutikatel-taiplikel-osavatel jne läheb tarvis vahendeid, mida vajalike vahendite loendist pole veel kasutatud või peab arvestama ka mõne vidina korduvkasutuse peale. Igatahes - esialgu ei kaabi kotist veel midagi välja. Tänud vahva aarde eest.
Jällegi ei olnud kogu nimekirja kaasas, kuid otsustasime proovida. Kohale jõudes oli kohe näha, et sama arhitekt kui Nutikal. Palju mõtteid asja uurides ei tekkinud, täpsemalt öeldes oli neid vaid kaks. Ilmselt pääsesime kiiremini, kuna teise mõtte kontrollimiseks puudus vajalik. Vast 10-15 mintsa läks kuni saime logima asuda. Kõik toimis õlitatult. Hea töö, peitja! Aga IT-meestel ei tasu muretseda "kui itt ei tule", eks see aare ongi lihtsamatele asjapulkadele. :)
Huvitav oli veel see nähtamatu ja imelikku häält tegev lind, kes kogu protsessi vältel puude latvades asukohta vahetas?!
Tööjaotus oli meil korralik, mina pidin ilus olema ja Reigo taiplik. Mõlemad saime oma tööga hakkama ja karp oli 10-15 minutiga käes.
Priit, tänud kunagise kingituse eest, see kulus siin ära. ;)
Väga laheda ja korraliku asja oled valmis meisterdanud. Suured tänud!
Võtsin ränduri.
Kui päeval aarded avaldusid, siis oli Miki suhteliselt ükskõikne ja pakkus välja, et lähme õhtul. Õhtul ta siis hakkaski nihelema ja kohale me läksime. Juba kaugelt paistsid nulli lähedal kaks autot ning aardele lähenedes karjus Madis, et ta pissib ning Liis, et tulge appi, meil on siiber. Aarde juures tegi Miki vajaliku liigutuse ja Kalmer võttis karbi välja. Ilma igasuguste komplikatsioonideta. Mina tänan.
Hommikul ei hakanud siiapoole tulemagi, teadagi ju, et kuue-sekundi-aarde-mees tagasi kodumaal on. Õhtul oli ilm ikka veel ilus ja otsustasime väikese aardetuuri teha. Seltsiks võtsime veel Madise tädi, et äkki on mingi algaja õnn või midagi, mis meid suuremast vaevast päästaks. Alguses jälgisin teiste pingutusi Vääna uue aarde juures ja siis tulime siia. Proovisime kohe üksmeelselt ühe abivahendiga ja see töötas suurepäraselt! Aga mingil arusaamatul põhjusel ei tahtnud aare ikka meie juurde tulla. Mingil hetkel hakkasin juba internetiavarustest vastust otsima, aga ka seda ei leidnud ja levi oli ka kehvemapoolne. Mõned abivahendid hiljem proovisime õigega, aga ei midagi. Ja kui siis tund peale pingutusi Halliki ja Ian saabusid, oli selge, et ruttu siin ei lähe - asi sarnanes kahtlaselt Nutika juures toimunud olukorrale. Lõpuks olime kindlad, et leidsime õige asja, aga see miskipärast ei tööta. Rääkisime oma kahtlustest peitjale ja tema oli kohe ähmi täis, et kas asi võib tõesti katki olla. Lubas vaatama tulla. Enne jõudsid aga Miki, Tanel ja Kalmer kohale. Mina rõõmustasin hirmsasti, sest Miki jällegi tähendab tavaliselt, et varsti on karp käes. Näitasime Mikile nipi kätte ja vaid mõne hetkega aare avaneski. Mis ma ütlesin! Oleks kohe Miki kaasa kutsuma pidanud... Aga jällegi lõbus (kuigi kergelt närviajav) seiklus. Aitäh!
Varusime kogu nimekirja asju kaasa jälle ning tulime siit läbi. Esimese samalaadse süsteemiga oli kogemus olemas ning arvasin, et seekord läheb kiiremini. Aga kus sa sellega, pea kaks tundi veetsime seal. Kusjuures, õige abivahendiga ei õnnestunud meil ikka logimiseni jõuda. Eks see ole minu halb aura, mis mind tehnika juures saadab. Küll ei tööta mu arvutis ID-kaardiga sisse logimine, siis jookseb Mozilla Firefox kinni, kui ID-kaardi lugerisse panen, siis jookseb telefon nii lootusetult kinni, et aitab ainult tehaseseadete taastamine jne jne. Mõned vähesed näited viimase aja probleemidest. Ometi olen IT-alase haridusega ning töötan IT-firmas. Võiks nagu läbi saada tehnikaga. Olime seal lootusetult kaua pusinud, Halliki ja Ian olid meiega liitunud ning ikka logida ei saa. Kuna aarde juurde sõites tuli teel vastu Priit, kes oli minemas Väänasse ning teadsime, et ta kodutee läheb ka aarde juurest mööda, siis kartsime, kuidas ta tuleb meie üle irvitama. Enne Priidu saabumist jõudis aga Miki koos Taneli ja Kalmeriga ning ei kulunud vist kahte minutitki, kui Kalmer karpi näppis. No mis tsirkust meie seal siis tegime :/
Logi sai kirja, aga mõru maik jäi suhu. Nüüd tasub ootama jääda kolmandat aaret, kus vaja on sama nimekiri asju kaasa tassida. Tea, mis peitja veel välja oskab mõelda. Iseenesest äge värk, aga ei olnud lõbus seal mitu tundi passida ja tsirkust teha ning pärast näha, et sama vahendiga tehakse aare nipsti lahti..
"Kas Kevin Dilleri aare?" küsis Ian kui teatasin, et täna avaldati üks nutikalt Taipukas aare. Priit on Ianile kustumatu mulje jätnud, sest Ianil on üks tuttav kodumaal, kes näeb välja nagu Priit. Taaskord käskisin kodustel nimekirjas olnud vajalikud asjad valmis panna, hüppasin peale tööd kodunt läbi. Võtsin asjad ja Iani kaasa. Käisime logisime enne Vääna baasjoone ära. Logi sai kirja tunnike peale Madise, Külli ja Liisi logi. Mõtlesin, et kui ma lähen kütust võtma ja teen kiirpeatuse poes, kas näen veel neid aarde juures.
Nägime! Kohal olijad arvasid, et toome halba õnne nagu eelmine kordki kui Nutikat püüdsime avada :P
Usun, et seekord oleks kiiremini läinud, aga lihtsalt jäi professionaalsuset puudu. Kui Miki, Tanel ja Kalmer kohale tulid, oli vaid 1-2-3 ja karp käes. Tänan ägeda aarde eest!