Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peidukohani viib tee kahe loodusliku tiigi vahelt. Läheduses on näha puid, mida koprad on närinud. Aare asub 1,7 m kõrgusel maapinnast. Aare ei sisalda pliiatsit - võta oma pliiats kaasa. Tee aardeni on läbitav vähese turnimisega. Aare on sinises keeratava korgiga konteineris.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
võsa (2), lumega_leitav (2), ronimine (1), pliiats_kaasa (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6GDTB
Logiteadete statistika:
165 (98,2%)
3
2
5
3
0
0
Kokku: 178
Tops oli lausa nii nähtaval, et tee pealt nägi ka ära. Logipaber oli täitsa märg, äkki ühe L-tähe sain kirja. Ega ma eriti sobivamat kohta topsile ei leidnud, las ta siis olla seal. Loodan parimat. Aitäh!
Aare oli kohal ning korras. Lume peale astudes kuulsin korra raginat ja vaevalt jõudsin kraavist üles hüpata, kui auk täitus haisva roheka veega. Ehk soo on seal täiesti olemas. Tänud aarde eest!
Nimi oli hirmutavam kui reaalsus. Ainult väike kõrvalepõige rajalt ja tehtud. Tänud ????????????
Aega läks, aga aare sai leitud ja vägagi lihtsast kohast. Lihtsalt valest kohast otsisime alguses.
Üpriski soine oli see ümbrus nüüd küll, aga õnneks mitte aardeni pääs. Tänud peitjale
Kiire kõrvalepõige koduteel! Õnneks tuli leid ruttu :)
Sood ei näinud aga võib olla see seal lume all kuskil oli. Tops õnneks päris lume all polnud ja nimi sai kirja. Aitäh!
14.07.2021 olin siinkandis ja topsik oli olemas. Kinnitussüsteem võiks parem olla või varsti kukub vette.
Möödasõidul tegin nipuka ja klambripüssiga kerge hoolduse ära.
Kui see oli aarde kork, siis aaret enam pole.
Niiehknaa, ei leidnud..
Tänud peitjale! Ega muidu ju siiakanti satuks. Aga huvitav oli vaadata erinevaid ajastuid siin piirkonnas.
Seda väga sooks ei nimetaks... Kahju kui niimoodi ümbruskonda reostatatakse. Kiire leid ja logi.
No kui seda läbu seal vähem oleks, siis jätaks see tore puu kindlasti parema mulje.
Nullis oli väike segadus, et mis siis nüüd, kuid lugesime kirjelduse korralikult läbi ja kohe ilmutas end meile ka aare. Tore koht, ainult, et prügi on palju.
Paar aastat tagasi jäi jooksu pannud topsi tõttu leidmata. Märksa toredam on leida, kui on, mida leida. Võtsin ka pajuoksi kaasa: lumest hoolimata nupsud kõik kenasti valmis.
Hooldusringiga kaasas käies sain väärt võimaluse esimesena uut logiraamatut täita. Aitäh aarde eest!
Peaaegu et drive in, täna saigi kuidagi selline geopäev. Nimed kirja ja edasi. Aitäh :)
Loomulikult kirjeldust lugesin hiljem. Kui oleks enne lugenud, oleks valinud natukene paremini oma riietust. Siiski ei midagi keerulist ja sai kontorikleidis aarde leitud ;)
Kell oli mõne minuti üle südaöö tiksunud ja mul oli vaja leida üks aare, enne kui põhku pugesin. Vaja oli leida midagi lihtsat ja seega valisin alles jäänutest kõige kaugema. Aardele lähendedes hirmutasin parte, kes minema sulistasid. Aarde juurde laskudes oleksin peaaegu teinud mõnusa pika liu, aga õnneks jäin siiski püsti. Suured tänud peitjale.
Veidi ronimist, piilumist ja leitud ta oligi. Vahva, aitäh!
Talv on tegelikult täitsa mõnus aeg aarete otsimiseks ;) Tänan.
Teel aardeni leidsime tugevaid jälgi koprapere tegemistest, täpselt nii nagu aardekirjelduses lubatud. Kahjuks lähemalt keegi ennast ei näidanud ja peale logi kirjasaamist ning mõningate pajukiisude korjamist suundusime edasi järgmise aarde poole. Siiski jäid samal rajal silma ka kellegi teise tegemised, kuid kelle... see jäigi meile mõistatuseks.
Ahoi kopraonu. Kas sa aaret oled näinud? No jah. Vist mitte, kuid puitu olid järanud mehiselt. Igatahes kiire leid ja tänud peitjatele :)
Leitud, pole päris seal kus kaardil on mu meelest aga ongi põnevam.
Oi kui libe oli... nimed kirja ja uutele jahimaadele.Tänud!
Meil oli jääs maapind.Saime autoga ikka päris ligidale.Aitäh!
Soos käidud nagi viuhti. Tänud peitjale
Kohe hämmastav kui sügavale sohu me autoga kohale saime! Suured tänud aarde eest.
Minul läx sellega kll kuidagi väga lihtsalt. Läbi võssi ragistama ei pidanud vaid sai rahulikult mõõda rada kohale jalutada. Ainukesed kohad kus tuli paar haaki sisse teha oli liinialune hiljuti lõigatud võsa. Aardega kõik hästi. Tänud peitjale ;)
Kuna ma olin kaks eelnevat aaret leidnud siis Helbe avaldas arvamust, et nüüd on tema kord otsida. No tegelikult otsisid ju kõik. Püüdsin siis siin end tagasi hoida ja leidmise au mitte enda peale võtta aga ega see mul eriti vist ikka ei õnnestunud. Pean seda veel harjutama. Tänan!
Siin oli korralik võss minu ja aarde vahele kasvanud. Tükk aega kaalusin, et kas tasub ikka seda aaret käppima minna, sest et isegi kaetud kehaosade puhul ei paku rattavorm looduse vastu suuremat sorti kaitset. Kuidagi külg ees ning hästi ettevaatlikult libisesin lõpuks ikkagi nõgeste vahelt läbi. Õnnestus küll.
No otse loomulikult tuleb sellisesse kohta minna valgete kingadega
Vaatepilt, mis looduses avanes, oli tõesti kurb. Kole prügine oli see tee sinna ja sealt edasigi :( Aga aare ise väga lahe, mõnus sirutus, et kätte saada - telefon läks kohe taskust kotti ära, sest see soo seal oleks neelanud kõik, mis kätte saab. Seetõttu tuli logiraamatuga ka ettevaatlik olla.
Uskumatu, et 200m kaugusel on korralik jäätmejaam aga paljud on oma prügi loodusesse toonud. Kurb.
Võsa oli raiutud...puu oli kenasti püsti. Mõningase turnimisega oli aare leitud ja logitud. Hea, et pudelil on turvaelement küljes, muidu oleks seal püsimine üsna kahtlane.
Soo oli jääs ja kandis hästi. Kahjuks liigagi hästi, sest idiootidel tekib võimalus autoga soo servale sõita ja prügihunnikud otse tee peale kallutada. Kole koht. Tänud peitjale.
Seda asja käisin tegelikult kaks korda otsimas. Esimesel korral parkisin auto 60meetri kaugusele nullist ja vaatasin, et täpselt seal kuhu mul minna vaja on toimetavad neoonvestides saagidega mehed ja langetavad valimatult puid. Mõtlesin, et nonii selle aardega on kah nüüd korras. Ja suundusin edasi.
Vahepeal käisin "Aguli" aarde juures ja sama teed tagasi tulles ei paistnud neid veste enam kusagilt ja otsustasin ikkagi vaadata mis seal on. Õnneks oli just see puu mis aaret varjas ikkagi alles.
Kõik oli omal kohal ... nii tiigid, kui aare. Täname!
Aare suples jälle. Nüüd ronis kõrgustesse tagasi. Tänud teatamast!
180
See on selline koht, kus sobib uue päeva esimesi minuteid veeta. Logi sai kirja 00:01, aitäh!
Leidsin aarde tiigist suplemast, vajaks ülevaatust.
Viimased meetrid aardeni kulgesid mittegraatsiliselt. Maa oli porine ja märg, sai terve kehaga järele katsutud. Aitäh aarde eest!
Kui pärast mõnusat Maardu grilli ja chilli teatasin, et nüüd lähme Sohu, ei kohanud millegipärast erilist entusiasmi. Nii jäigi 2/5 seltskonnast autosse ja ülejäänud vaprad asusid aarde poole teele. Leidmine polnud keeruline, aga pinnas oli üsna lääbakas ja saatsime objektile lähemale kõige noorema, kes arvas, et sinna vette väga kukkuda ei tahaks. Õnneks polnud seda tarviski ja logi sai kirja ilma selleta. Tops kippus kangesti end eksponeerima, proovisime teda küll rohkem varju panna, aga ilmselt ronis jälle lagedale. Aitäh!
Rattalt maha, logi kirja ja uuest ratta selga. Kena ümbrus, kiire leid. Tänud peitjale!
Aare kaua ennast meie geokogenud silmade eest ei peitnud, aitäh!
Kiire leid, teine uues logiraamatus. Aitäh peitjale :)
Sipelgad olid konteineri minema viinud. Panin uue, "sabaga" konteineri.
Mulle tundub, et ausõna peale püsimise aeg sai tal ümber. Puu all, peal ega küljes ei sedastanud, ronisin nii kõrgele välja kui sipegad ja kandvad oksad lubasid. Kammisin veidi ka soist-prügist vett läbi (kaks sinist pudelikorki muutsid mind esialgu veel lootusrikkaks)... kui konteiner omal kohal peaks olema, siis tunnistan end ausalt vaegnägijaks.
Kobraste kangelasteod üle vaadatud. Aga imestan minagi, et kuidas see aare püsib seal.
Siin oli näha looduse ja inimese koostööd. Koprad langetavad ja inimesed tassivad minema. Konteiner oli kohe kukkumas, püüdsime kindlamalt panna. Aitäh!
Tänaste aarete ühine nimetaja on küll auga "prügi"... Õnneks rõõmustasid selle aarde juures õitsevad kevade kuulutajad! Nägin neid sel kevadel esmakordselt!
Tegelikult tahtsime Iru aiandikivi aaret vallutama minna, aga ümbrus oli liiga hirmutav. Seega sattusime siia, autost paar sammu, väike laskumine ja aare käes, täname!
Väike sutsakas soode vahele ja nimi topsi. Nii lihtne ongi Tänud
Miskid mugud olid oma auto parkinud ninaga täpselt järvedevahelise tee algusse. Algul kahtlustasime kaaskannatajaid ja andsime neile aega,aga kui 10 min pärast autost mingit liikumist näha polnud, siis kasutasime käepäraseid argumente,ehk viisime koera pissile. Seni,kuni Caroline puud tuvastas, tegime Akiga kuulekuse trenni. Leitud ta sai.
Tänase tuuri viimaseks jäänud aare. Praegune talvine kliima sobib selle aarde otsimiseks lausa suurepäraselt. Tänud!
Kivide päev oli vaid plaanis, aga see aare oli ahvatlevalt lähedal ja sai ka üle vaadatud. Õnneks vist osa prügist oli lume all peidus ja nii tundus koht isegi natuke põnev, täname peitjat, ilma aardeta poleks siia ilmselt iial sattunud.
Päris jube koht tõesti, aga aarde leidsime üles! Tänud!
Eks on aardeid ka hullematust prügihunnikutest leitud. Kopraid see ei paista segavat ja need tunduvad sealkandis päris töökad olevat. Aitäh peitjale :)
Üllatav märgala lausa linna piiril, paraku on ümbrus üsna räämas. Siiski lisas paigale võlu pikkade hammastega loomakeste tõsised metsatööd, mis varem või hiljem ka aardele võivad saatuslikuks saada. Aitäh peitjale.
Õnneks väga palju ümbruses ringi luusima ei pidanud ning pimedus varjas ka enamuse lagast mida sinna kanti oli kokku taritud. Leid tuli ruttu ning sama ruttu lahkusime ka meie.
Kuidagi on seis selliseks muutunud, et kui tahaks õhtul paaritunnise ringi teha ja mõne lihtsa tavaka otsida, tuleb juba Tallinnast välja sõita. Selle aarde nimi natuke hirmutab (kes see siis pimedas Maardu sohu ronida tahaks), aga logid lubasid, et pole hullu. Esmalt leidsime diivani: tundus täitsa talutavas korras, olen hullemaidki näinud. Siis proovisime aardeni natuke otse lõigata, aga see ei olnud hea mõte - pime, sügav, märg. Siis tegime sellise mängu, et mina seisin otse aarde all ja mitteleidsin, seni kuni Arvo seisis eemal ja leidis. Näed sa, täitsa püsib. Aitäh!
Alguses läksime veidi mööda siis saime aru ja läksime tagasi. Tiigi kuju v asukohta v midagi polnud vaja määrata sest sinine värv paistis juba kaugelt kätte. Kahjuks polnud meil pliiatsit ja kohapeal logida ei saanud.
Sobiv koht Shrekile elamiseks. Õigemini meeleolukas veekogu nägigi välja nagu Shrek. Tahaks panna õlle vahele, et enne jõule lebab ka see aare seal Shreki kõhus.
Jah, kui aardeni jõudsin, siis mõtlesin minagi: "Soo-soo, et siis selline peiduviis!"
Pikka iga.
Lembit tahtis hirmsasti kaloreid põletada, minul neid ju pole! No treenisin siis teist jalgrattaga st kokku 74 km! Aare leitud lipsti, mina paneks kinnituse külge, no et pikemalt aare püsiks meie kliimas. Tänud, vaarikad olid seal maitsvad!
Nii tore, kui sellise nimega aare on peaaegu drive-in. Leid tuli väga lihtsalt. Tekkis väike kahtlus, kas aare niimoodi püsima jääb, ehk peaks mingi kinnituse välja mõtlema. Täname peitjat!
Natuke optimistlikult see aare seal ju on aga ega kõik ei peagi ju elus olema raske.
Ah Soo. Jajaa. Meie pole soos ju kunagi käinud ega sooemanda naba näinud.
Sääse- ja parmuparadiis. Ka inimparmude. Tänud!
Väga hullusti ei sadanud, kummikud jalga ja tegime kaarti kodu lähedalt veidi puhtamaks.
Tegelikult mõtlesin, et lükkan selle aarde otsimise lumeta talveni, kuid kui Veiko helistas ja arvas, et võiks minna aardeid otsima, sai ikkagi ette võetud siku-margoti aardejada. Täitsa normaalne rada läks nulli suunas ja mõtlesin juba, et oleme kergelt pääsenud, kuid kui rada nõgeste vahele keeras, jäime kõik kolmekesi aru pidama. Pastakas käis käest kätte, kuna keegi ei tahtnud aardeni ronida ega tee peal puuke korjata. Veiko tõi vabanduseks lühikesed püksid, Oliver oma nooruse, niisiis pidin lõpuks ikkagi mina jälle nõgeseteraapiasse minema.
Aare püsib küll väga ausõna peal seal peidukohas. Sama ausõna peale jäi ta ka minust sinna. Ma seoks talle kasvõi nööri ümber ja kinnitaks oksa külge. Noh, nii igaks juhuks. Aga muidu tänud jalutuskäigu eest.
Siingi kiire leid, aga kuidas ta seal püsib...? Peitjatele tänud !
1/10. Minnes lootsime, et ei pea pikalt kuskil võsas ragistama ja õnneks nii oligi. Vaid viimast paari meetrit vaatasime tee pealt, et kes meist nüüd sinna läheb aga kuna Inga oli lahkelt nõus ja käis peale, et tema tahab ise minna siis jäin lõpuks sellega nõusse :P
Siin soos kaua aega ei läinud nimed saime kirja ja imestasime samuti, et on ikka sellel aardel tahtejõudu seal niimoodi püsida ja külastajaid vastu võtta. Igatahes tänud peitjale.
Ikka paneb imestama, kuidas qrat inimeste ajukäärud töötavad. Kujutan ette, kuidas seal lähedal daatšas eite-taati hommikust söövad ja vanamees siis peale seda suitsu teeb ja mõtleb: huvitav mida täna teha, hekk sai eile pügatud, muru ka niidetud, polegi nagu midagi teha. Aga oh, idee - veaks osa oma mööblit kuhugi metsa alla. "Hea mõte!", kiidab eit takka. Mõeldud-tehtud, visatakse mõned kapid-toolid-tugitoolid bussi kongi, sõidetakse metsaäärele, uksed valla, mööbel välja ja minema. Yess, korras, päev tehtud! No ei saa aru sellistest. Nii ka siin leidus üht, teist ja kolmandat, mis ei ole ise kasvanud, vaid ikka kohale veetud.
Aga aarde leidsime kergelt. Üks uss vonkles ka tee peal, kui aarde poole jalutasime. Täname aarde eest!
Kui see on soo, siis mina olen sooda. Tõsi, ega nt Kunda soogi just lugematu arv kordi suurem ole, aga vähemalt asub looduslikumas paigas. Siin saatsime ainsa pikalt riietunud Marise nõgestesse aarde järgi. Hetkel aare püsib, kuid nagu Maris tõdes, siis ainult seni kuni otsustab vastupidiselt käituda. Tasub millegagi kinnitada-turvata.
Peale üht peremehega koera nägime Marisega ka pardipere ära. Vot sulle elu soos. Sooihalejatele soovitan külastada Suure-Aru sood.
Wikipedia:
Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Botaaniliselt mõistetakse sood kohana, kus kasvab turvas, mis moodustub taimekooslusest. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
Siku/Margoti peidetud aarete eriturnee, leid 11/12. Pardimamma oma poegadega ujus järgmises basseinis ja meie tegutsemine teda ei seganud… Aga konteiner seisab seal küll lihtsalt selle pärast, et ta seda tahab ja kui ta peaks otsustama endam mitte tahta, lõpeb see teekond tal uppumisega… Kas algselt oli konteiner kuidagi teisiti paigutatud? Peitja võiks asja igatahes üle vaadata ja lisaks mingi julgestusnööri talle lisada. Või siis nt sellise tuuningu nagu Hädapätakal :).
Ah et sihuke soo, natuke teeme ärat oleks seal abiks. Igaks juhuks peaks ehk konteinerile mõne konksukese külge aretama, ükskord ta sealt pudeneb muidu. Koeral keelasin ligi tulla, nii palju oli klaasikilde.
Linnalinnud laulavadki kõvemini kui maakad.Tõsiselt huvitav koht tänud peitjale !
Ei olnud tutvustamist väärt koht. Aitäh ikka!
Esimene GPSi pakutud tee tundus sohu viivat. Proovisin teist ja see viis ilusti peaaegu aardeni. Kaua see aare end ei peitnud, panin nime kirja ja edasi. Kuidagi ebakindlalt oli see tops küll seal. Aitäh peitjale.
Koht leitud kus võiks olla. Ühelt poolt vaadates ei näinud ja teiselt poolt vaadates hakkas kohe silma. Kahtlen, et aare sellisena kaua püsib seal, keegi paneb lohakalt tagasi ja soos ta ongi.
Ah soo. Sihukene siis. Tuleb tunnistada, et vähemalt minu külastuse ajal seisis see asi siin üsnagi ausõna peal. Aga soostun, et kui vähemalt siiani püsinud, siis äkki püsib edasigi. Eestis on veelgi aardeid, mis kahtlasest peiduviisist hoolimata visalt säilinud läbi pikkade aastate. Kusjuures ilmselgelt nõiduse abil, sest füüsikalise loogika järgi oleks nad küll ammu arhiivis :o)
Ove värsked jäljed olid meil ees. Vist isegi aurasid veel. Dix läks aardele järgi, koos õngitsesime aarde korki hiljem sodiveest ja soga seest. Kukkus maha noh. Pikka iga aardele! Nägime nii palju mittemidagit ümbruses. Geopeitus on selline mäng, mis viib põnevatesse kohtadesse, millest meil aimugi pole ja tutvustab "lahedaid" kohti. Logitud.
Aarde juurde jõudes hakkas vihma tibutama aga ega see meid kuidagi ei saganud. Aare oli omal kohal aga küsitav on kui kaua ta seal niimoodi püsib.
Leitud. Maastik võiks poole palli võrra kõrgem olla - 2.0
Möödas koordinaadid raskendasid otsimist, lisaks veel ka peale tükkiv pimedus. Aga lõpuks ikkagi sai leitud. Mina tänan samuti aarde vormis nimekaimu eest!
Täitsa lahe värk,kopraonud on siin ikka korralikult tööd teinud :) Aitäh tutvustamast! Ekstra tänud veel "nimelise aarde" eest :P
Telefon näitas kohapeal 15m mööda, nüüd maa-ametist vaadates tundub kõik korras olevat. Keeruline leid see oli.
Koordinaadinaadi täpsus jätab soovida. Neid puid seal ikka on. Aitäh.
Otsimine võttis ikka veidike aega. Lõpuks mul õnnestus konteinerit märgata. Tänud siia kutsumast!
Algul hoidsin nina GPS-i ekraanil ja marssisin veidi valesse paika. Seal sain mõne aja jooksul targemaks ja vaatasin siis laiemalt ringi. Viimane toiming viis sihini ja logi ma kirja sain. Aitüma!
A luges valjult kirjeldust ette...nii tuleb turnida...siiani pole veel ju turninud, nii keerasin otsa ringi ja turnisin ikka mõnuga :D...aga ikka totaalselt vales kohas. Koprad olid siin kena pikniku maha pidanud, nii et A mulle ei järgnenud ;), tema otsis kobraste pidulauast tibake eemal ja etskae... seal see aare oligi. Kuna aardes polnud kirjapulka, A-l ka mitte ,siis sai aare teha väikeseid lennuharjutusi ja siis vupsti omale kohale tagasi. Tänud!
No ei läinud siinkandis jalutamine hästi. ka siin pidin oma liikumist korrigeerima koerte omaga vastavaks. Õnneks oli siinne koer mingi rihmaga ühendatud. ka mina kallistasin alul valeks osutanud obiekti. kasutasin ühistransporti seekord siinmse koha külastamiseks... loomulikult startis buss vahetult enne minu peatuseni jõdmist kesklinnapoole tagasi
Otsustasin ilusa ilma ja vaba päeva puhul teha ühe eksprompt geosõidu Tallinnast ida poole. Esmalt tõi tee mind siia. Inimesed on ikka ohtralt prahti sohu tassinud. Teadmata, et soo ei tähenda seda, et see siis kõik kuhugi peitu vajub. Koordinaat juhatas mind alguses vale puu juurde, muidugi võis süüdi olla ka ebaloogiline rada. Suurte sipelgatega võisteldes jõudsin järeldusele, et antud valik osutus nüüd küll valeks. Mõtlesin sekundi loogiliselt. Seejärel oli loetud hetkede pärast juba konteiner näpus. Aitäh, polnud siia omamoodi kohta veel varem sattunud
Telefon väitis, et olen nullile väga lähedal. Aga sealt ei leidnud ma midagi. Vaatasin siis ringi ja mõtlesin, kus võiks veel aare olla ja nii ma ka jalutasin lõpuks õigesse kohta.
Nii üllatav kui see ka ei ole, kuid siin ümbruses olen ma ka varem viibinud. Nimi kirjas.
Otsustasime kaks uut aaret üles otsida. Mul läks aga jälle hästi ja päeva lõpuks oli 8 aaret leitud. :P
Selle aardega läks kiiresti, ainult kohale jalutamise vaev.
Tänud peitjale!
See ringisõitmise teema oli päris vahva - torusid ja tööstust ja igasugu muud mitteigapäevast keskkonda, kuhu minusugune niisama ka liiga tihti ei satu. kohapeal aega ei kulunud, suts ja valmis. Aitüma kutsumast ja palju kuid ja aastaid sellele aardele!
Ma parem ei hakka siin kirjeldama, milline frustratsioon mind nädalavahetusel haaras kui Kuldar ei teinud väljagi mu soovist otsingutele minna ja mugutses, täiel rinnal. Siis kui täna see aare avaldus, läks see frustratsioon topelt suuremaks, kuigi ma teadsin ise ka, et ega väga töölt jalga lasta ei saa, aga noh, ikkagi pani kõik kohad valutama :P Ja kui ma olin tööpäeva lõpuks juba peas välja mõelnud lause, et kui me täna õhtul ka skoorima ei lähe, siis ... siis tuleb geolahutus :D Ütleb tema lihtsalt, poole minu lause pealt, ilma et ma isegi oma puänti saaks välja öelda ... no aga lähme siis :)
Geopõnnid kukkusid kohe autos kurtma, et mikro juu, nänni pole ja nemad ei tule, aga tulid ikka. Kõik koos nautisime porist teed ja natuke ragistamist. Leid oli kiire ja värvuselt omapärane. Nimed saime kirja neljandana. Minu jaoks selle asumi esmakordne külastuskord.
Aitäh ja pikka iga aardele.
Ka meil näitas geps natuke teise kohta, aga üks koht köitis juba kaugelt tähelepanu ja sealt sai ta ka välja tõmmatud. Aitäh.
Meie gps näitas küll täiesti teise kohta, aga leitud ta sai.
Rääkisime Madisega hoopis muud juttu, kui ma järsku aardepiiksu kuulsin ja "Kas ma torman? Kas võtan su peale?" kirjutasin. Madis ei saanud esialgu mitte midagi aru, seega tuli seletada, et uus aare on avaldunud. Hetk mõtlemist ja plaan sai paika. Sõitsingi talle järgi ja edasi algas sõit uute aarete poole. Esimeseks sai valitud lähemal asuv Soo. Jõudsime parklasse ja kohe keeras sinna ka Marihen. Madis oli nii imestunud, et tahtis auto järvekesse veeretada :) Koos otsisime häbematult kaua, aga logi saime lõpuks kirja. Aitäh, tore hommikune aardeotsing ja tore kohtumine ka!
Liis ja Madis pöörasid just enne mind teeotsast sisse, niiet pääsu neil polnud. Asusime koos otsingutele ja mina oma linnariietes ei peljanud ka võsas ja mudas mütata. Küürida sain ma selle eest pärast natuke aega, et kõlbaks kontorisse tagasi pöörduda. Aga jah, Liis oli see õnnelik, kes topsi esimesena pihku sai. Tänan.
FTF 10:18. Pärast meid parkis kohe Mari enda auto ära ning suundusime koos otsinguile. Tuulasime natukene aega ringi, koordinaat näitas kord ühte kohta, järgmine hetk teise kohta. Lõpuks oli Liis see, kes õiget asja silmas. Mõnus hommikune sutsakas oli, aitäh kutsumast!