Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Patarei ehitati Vene keiser Nikolai I korraldusel kindlusehitisena, ametliku nimega Kaitsekasarm. Kindlustuse kompleks valmis 1840. aastal, ent muutunud sõjapidamise strateegia tõttu ei kasutatud seda kordagi sihipäraselt. Kuni Vene tsaarivõimu kokkuvarisemiseni kasutati Patareid kasarmuna.
Aastatel 1920-2002 tegutses Patareis erinevate riigikorda ajal vangla. Kompleksi põhiosa on alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.
Tänasel päeval haldab Patareid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning kindluse kompleksis tegutseb Vanglamuuseum. Patareid on võimalik külastada nii iseseisvalt kui giidi saatel.
Seda viimast võimalust see sündmus ka pakub. Kohtume Patarei kohvikus kell 16:00 Sinna pääseb igaüks ja seal saame lobiseda kõigest nagu ikka. Seal ootab teid ka logiraamat.
Kella viieks õhtul on broneeritud giidiga hoone külastus. Soovijad saavad siis ühineda meiega ringkäigule. Ekskursioon sisaldab merekindluse ja vangla ajalugu. Ligi pääseb tunduvalt suuremale osale kui omapead. Patareiga kaasas käiv vanglafolkloor ja müüdid pipardavad ringkäiku veelgi. Hind täiskasvanule 7 eurot, õpilasele 5 eurot.
Lisaks on eraldi avatud muuseumi osa kus saab omapead ringi käia. Sissepääs kuni 18:15. Pilet täiskasvanule maksab 3 eurot, õpilasele 2 eurot.
Sündmuse logiraamat on arvatavasti avatud ka mõni aeg peale ekskursiooni. Kohvik ise on lahti vähemalt üheksani õhtul.
Ekskursiooni soovijatel palun KINDLASTI teada anda osalejate arv :) Kohapeal enam sellega ühineda ei saa. Võimalus jääb aga alati lihtsalt muuseumi ja kohvikut külastada :)
Kohapeal saab nii muuseumi kui ekskursiooni eest tasuda ainult sularahas, palun siis täpne summa kaasa võtta. Lisaks palun arvestada, et suures kivist hoones võib ka soojal ajal üpris jahe olla.
Soovijate arv läheb lukku 14.05. Selleks ajaks siis palun teada anda :)
Vihje: pole
Lingid: http://patarei.org/
Aarde sildid:
soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6G2XR
Logiteadete statistika:
43 (100,0%)
0
11
0
0
1
34
Kokku: 89
Tulime vabatahtlikult vanglasse.
Tänud, et kauemaks ei jätnud ;)
Natuke hilja tuli ju meelde aga käisime ja nägime, ekskursiooni ja suurema suhtlemise asemel mängisime ja soojendasime ennast mõnusalt rannakohvikus. Oli ka peaaegu sama huvitav.
Jõudsime kohale ammu enne sündmuse ametlikku algust. Päike paistis, tuul puhus, meri sillerdas, inimesed olid rõõmsad. Ajasime korraldajatega juttu, ostsime kohvikust keelekastet ja söögipoolist. Enne sündmuse algust skoorisime ka kõrvaloleva Patarei boonusaarde ära.
Rahvast muudkui tuli ja tuli juurde. Enamus ammusest ajast tuttavad, mõned uuemadki. Ikka ajasime juttu. Väga vahva oli juba verivärske GP logodega kleebiseid näha, aitäh nende eest tegijatele! Ka Carolina-Aare särgid olid veel ahjusoojad :-)
Kui saabus aeg tuurile minna, ei tormanud me sugugi, oli vaja ju kolmeks jaguneda. Ja alles hiljem selgus, et tark tõepoolest ei torma. Meie giid oli küll üle prahi, üle linna ja üle võlli tädi. Nii kaasahaaravalt, põhjalikult, teadlikult ja põnevalt ei oska ilmselt paljud siit ilmast jutustada. Pole siis ime, et ta meiega tublisti üle aja läks. Pärast kuulsin teda veel sama juttu puhtas inglise keeles rääkivat - respekt!
Ekskursioon oli sigapõnev. Ilm soosis seda samuti. Aga pimedaimatesse kongiurgastesse ja tapakambrisse päiksekiir ei jõua eal. Seal oli ikka rämedalt rõske ja jahe, isegi riietes. Ei taha ette kujutada, mis tunne on seal päevi, aastaid veeta..
Olen siin korra ennegi käinud, kui korraldasime turunduskolleegidele üllatuspeo, vt plaanin osaleda logi. Täna sain aga kõigest palju põhjalikumalt ettekujutuse ning korraliku ajalootunni. Lisaks soovi sellistest kohtadest kauge kaarega eemale hoida. Totaalselt retsidiivsetele kurjategijatele võiks selline paik aga minu meelest jätkuvalt avatud olla - elu oirovangla ei tundu just kuigi suure karistusena siinsete tingimuste kõrval.
Tuhat aitähi Marisele, Laurile ja supergiidiprouale selle kõige eest! Jääb meelde.
Vinge ikka, et Laur tahab ja jõuab meile kõiki neid sündmusi korraldada :). Sest ise ei oleks ma kohe kindlasti lähiajal ette võtnud Patareisse minekuks kindla aja väljamõtlemist ja selleks võhivõõraste inimestega aegade kokkuleppimist, otsinud saatjaks giidi ja kaaslasteks vähemalt 10-pealist seltskonda… Aga nüüd tegi Laur selle kõik ära ning huvitav külaskäik süngevõitu ajalooga kohta kukkus üksnes kohalemineku vaevaga lihtsalt sülle :). Ning seejuures veel koos üldsegi mitte vähetähtsate boonustega - mõnusa lobaga päikeselises, kuigi üsna tuulises rannakohvikus teiste geopeituritega ja tutika temaatilise aardega naabruses…
Nii et jah, korraldatud üritus oli tore ja meeldis mulle väga. Kahju ainult oli vaadata seda hoone lagunemist seal. Ja seda, et meil on käes nii põneva arhitektuuriga ja ülikireva ajalooga kultuurimälestis aga vahendeid selle renoveerimiseks ja raha tagasi teenima panemiseks ometi ei jätku... Ei tea, kui kuulutada välja korjandus, no nii nagu näiteks lastehaiglale korjatakse raha mõne vajaliku seadme ostuks, kas leiduks toetajaid kes selleks raha annaks? Mina igatahes annaks :). Kuigi jah, mingid poolkatkised kivimüürid kõnetaksid inimesi ilmselt kaugelt vähem kui abi vajavad lapsed...
Jeerum, ma praegu vaatasin… Ma olin juba unustanud, et figureerisin ka korraldajana sündmuse kokkukutsujate real :D. Ilmselt siis selle pärast, et minu osa seekordse sündmuse korraldamises oli nii tühiselt tilluke pisku ning nii idee siia tulla kui ürituse organisatoorne pool kuulus ausalt Laurile :). Aga aitäh ütlen tulemise eest teile kõigile ikka :). Esiteks seetõttu, et tõesti oli väga tore teid kõiki näha, teist terve hulgaga jälle koos naerda ja lobada. Ning selle pärast ka, et nii palju peitureid tundsid huvi ekskursiooni vastu ja panustasid piletiraha kaudu meie põneva ajaloo paremasse säilimisse :).
Aitäh teile kõigile veelkord tulemast, tegite Patareist oma visiidiga viimase aja kõige suurema osalejate arvuga sündmuse :). Aga ainult 10 päeva see rekord veel kestabki. Sest siis näeme juba jälle, järgmiseks ülihuvitavaks kujuneda tõotaval jaanimegal… :).
Olime koos Georgi ja Triinuga kohal ja osa meist käis ka ekskursioonil.
Nii registreerumise kui ka õigel ajal kohale ilmumisega jäime üsna viimasteks. Aga tore oli näha taas palju rahvast. Nimed läksid kirja ja oligi aeg ekskursioonile minna. Kiidan ka meie poolt asjaliku giidi. Pärast ekskursiooni sai pisut muljetutud ja lähim uus aaregi logitud. Tänud Maris ja Laur. Kohtumiseni!
Käidud, tehtud, oldud. :) Tänud kutsumast toredasse seltskonda. Tänud peitjale :)
Väga karm ! Hea, et ei ole siia varem asja olnud ning jääb vaid tõdeda, et elus ei pea kõike proovima. Kuid üritus oli tulemist väärt ja tänud korraldajatele !
Mina polnud Patareis kunagi varem käinud. See koht on ikka väga masendav.
Ekskursioon oli väga huvitav, seda kindlasti tänu giidile, kes oli selle maja ja kunagiste elanike eluga korralikult kursis. Väga põnev oli teda kuulata. Sain Laurilt vajaliku telefoninumbri ja loodetavasti saan varsti uuesti ekskursioonile minna.
Suured tänud korraldajatele!
Sai kohal käidud, juttu aetud ja vangiski käidud. Geopeiturid on ikka üks kole kriminaalne seltskond, vanglas kohtas neid igatahes hoolega. Alguses sai giidiga tuuritatud ja pärast veel ka avalikus osas ringi vaadatud. Täitsa sürr koht tõesti. Hiljuti oli keegi Obama-vihkaja ka oma graafikat lisanud, paraku selle kunstiline väärtus jättis soovida. Sündmuse aeg oli ka suurepärane, sobis just ilusti geotuuri lõpetuseks. Aitäh korraldamast.
Tulime pere noorimaga tunnike varem Kalamaja Päevadele kena päikselist pärastlõunat nautima. Täpselt ala piiril Telliskivi aarde juures oli tänavaelu äkitselt kõva kümme korda tavalisest aktiivsem. Vabaõhukontserdid, osalt organiseeritud, osalt ilmselt spontaansed, muidugi hulganisti laadalisi iga nuka peal - müümas, ostmas või niisama kino tegemas. Kaubaartikliteks olid peamiselt magus mahetoodang ning kevadkoristuse käigus keldritest välja kraamitud kola, mis vist kõik kohe prügikasti ära ei mahtunud :P Igatahes see kesksuvine ilm ja Kalamaja hipsterimaailm sobivad omavahel kui sukk ja saabas. Kui kell sinnamaale jõudis, siis andsin tütrele valida, kas ta eelistab jätkata mugusündmusel või tuleb minuga ja vaatab Patarei vanglasse kogunenud georahva üle. Seekord otsustas ta siiski muguks jääda.
2009. aastal kui siin ühel üritusel ja ekskursioonil käisin, siis pääses territooriumile vist kuskilt teist kaudu. Vahepealsel ajal olen hulkunud mere poolt mitteavalikke radu pidi, ka täna hommikul ilmunud aarde juures käisin 3.0 maastikku mööda. Sestap ei osanud kuidagi tsiviliseeritud kombel nulli kõndida. Esimesed kaks lähenemiskatset lõppesid kuski uriinihaisuses tupikus müüri ning okastraadiga. Lõpuks võtsingi kaardi ette ja läksin nagu turist :o)
Kui tuttavad näod paistma hakkasid, siis varsti kostus üle kõige üks tuttav hääl, mille omanikku ma teadsin, mis sest et kohe ei näinud.
Marje manitses etteheitva tooniga: "Tule vaata mis sa teinud oled!"
Liigun tõreleja poole. "Mis ma siis jälle teinud olen?"
Ja mulle näidati asitõendeid erinevas mõõdus kleepsude kujul GP sündmuste rändlaekas. Kui selle sisu üle vaadatud, alles siis hakkasin märkama, mida mõned inimesed seljas kannavad. Päris mitmed eputasid juba uue tunnusgraafikaga särkides :o)
Uusi nägusid paistis jälle mitmeid. Viimase aasta geosündmustega on tegelikult selgeks saanud, et kriitiline mass minu mälumahu jaoks on saavutatud. Näo järgi tean küll, et jah kindlalt geopeitur, aga et kes just... Tundub nii, et nüüd talletuvad pikaajalisse mällu rohkem need, kellega kuskil georetkel juhuslikult kokku sattunud või sündmusel üle paari sõna vahetatud. Vot siis ongi hea kui nimesilt küljes ripub, geojaanist alates hakkan ise ka eeskuju näitama :D Loomulikult on see ainult tore, et meid järjest juurde tuleb! Lauri osalusel korraldatud sündmusaarded omavad siin kindlasti väga olulist rolli. Aitäh!
Osalemissoovi arutasime peres eelnevalt läbi. Sellest ka viimase hetke teavitamine. Ise olime seal enne käinud korra varem. Ükskord 2005a 3 dets hängisime sõpradega teise värava taga, kui vohama hakanud seente pärast ekskursioone enam ei reklaamitud väga. Parasjagu siis tuli ka hr Kask ja pakkus, et teeb meile ekskursiooni. Loomulikult me nõustusime. Siis oli makett veel terve ja asus laua peal (vt lingilt tookordseid pilte). Siis näidati meile ka sauna ja täitõrje kappi. Kongides oli inventar rüüstamata. Nüüd, ise ka ei usu et 10 a hiljem oli see koht ikka väga sürr. Lisandunud kaasaegne graafika ja puuduv elekter "suletud" osas. Võibolla peaks sinna veelkord minema ja paluma mõnd teist giidi, teiste juttudega. Seekord igatahes üldhariv eesmärk lastele seda "sanatooriumi" näidata tasus ära. Täname korraldajat, giide ja loomulikult vahvat geoseltskonda.
Kindluse ja kasrmuna ei ole ma seda hoonet näinud, vanglana aga küll. Sellest on ka juba palju aega möödas, kuid sellegipoolest marssisin täna Õige värava juurde. Seal siis selgus, et sisse saab hoopis mujalt. :) Igatahes nägin täna palju rohkem kui varasemalt. Meie grupi giid oli üks selge häälega naisterahvas, kes siinset eluolu sügavuti uurinud. Oli põnev, kuigi ta ilmselt jõudis rääkida vaid pisku oma teadmistest. Tänan korraldajaid väga mind siia kutsumast. Nagu kohale tulnud georahvahulk näitas läks sündmus kümnesse.
Siia sündmusele oli küll meeletult inimesi kohale tulnud. Suisa nii palju, et ekskursioonile pääsemiseks pidi ootama. Igastahes väga põnev oli seal vanglamüüride vahel uitada ja lugusid kuulata. Aitäh hästi korraldatud sündmuse eest!
Osavõtmise plaan sai juba jupp aega tagasi märkmikku tähendatud. Täna oli kahjuks palju asjaajamist aga jõudsime siiski õnnelikult nii veerandtundi enne ekskursiooni algust kohale. Liitusime 1. grupiga ja saime tükk aega nende külmade ja rõskade seinte vahel vanu lugusid kuulata ja ringi vaadata. Taavi olevat siit varem käinud, minu varasem kokkupuutumine piirdus ühe sessialguse või -lõpu või muu taolise peoga, mis õues toimus. Aitäh korraldajatele ja osavõtjatele!
Kui Geopuuk oma vangidega väravasse jõudis oli kell veel poisike, ei pidanud kiirustama, et hilinemise eest lisaaastaid antakse. Jalutasime rahulikult nulli ja mina olin vähemalt hetkeks sõnatu, ossaaaa kui palju huvilisi siin oli. Enamus oli muidugi juba tuttavad kuid tundus, et ka paljud varem üritustel mittekäinud mängijad olid kohal. Vägev :D. Käisin panin meid kirja ja kuna kuskil käeraudu polnud märgata siis hingasin kergendatult ja nautisin lihtsalt olemist. Andsin Reixile Patarei aardest võetud vidina pusimiseks, kuid tundus, et sellega läheb pikalt, aa no vanglas viibides aega ju pikalt, ei lase ajul ära keerata ;).
Mingi hetk oli kell niipalju, et saime korralduse vabadusest müüride kindlasse kõhedasse varju kõndida. Ja... kõik läksid ilma ajamata, täitsa vabatahtlikult. Arvata on, et aegu tagasi sinna nii vabatahtlikult keegi ei läinud kuigi pärast kuulsime, et eks oli neidki, kes tahtsid sinna tagasi. Saime endale giidiks vangla viimase direktori ja no oli mida kuulata.
Olin siin aastaid tagasi käinud koos piigaga kolamas ja siis tekkis selline kõledus sisse, täna suure kamba ja giidiga kulgedes kõhedust ei tekkinud, ka mahalaskmistoas ei tekkinud mingeid kujutluspilte, seda pelgasin eelnevalt kõige rohkem . Aga selle paari aastaga oli siin palju muutunud... rääma oli tekkinud rohkem ja ka kunsti kui sellist. Raamatukokku enam ei pääsenud ja mõnesse ruumi veel, samas saime giidiga sinna kus vabakäiguvangid ei saa. Ühe riistapuu kasutamist näidati meile kõikse väiksemate peal, tundus, et toimiv asi olnud, ise küll ei tahaks selle riistapuu mõju tunda. Seltskonnast olid nii mõnedki varem tegutsemise ajal seda asutust külastanud, ega ma neid eriti kadesta ;). Peale suurt kolamist lasti meid ikka välja , jalad olid kahepäevasest tatsamisest päris ümmargused. Põnev oli, tänud korraldajatele!
Olime varakult kohvikus hakkamas. Põnev oli jälgida, kuidas alles just tühja laua juurde tekkis osalejaid aina juurde ja juurde. Ekskursioonil osalesime ka. Tänud Marisele ja Laurile.
Ammu oli ka endal tahtmine Patareid külastada. Olen küll Tallinnas kaua elanud aga polnud sinna isegi värava taha kunagi sattunud. See kõik muutus sellel talvel kui tekkis mõte korraldada sündmus sinna. Võtsin kohaga ühendust ja kutsuti siis kohe ka kohale. Seal pidime koos juhatajaga selle omapead käidava muuseumi osa üle korra vaatama. Õnneks teda segati vahele ja saatis mu üksi uudistama. Vot siis oli väheke kahtlane seal ringi kolada. Ilm oli pime, mõned üksikud tuled põlesid, mitte ühtegi teist hingelist maja peal ei liikunud. Oleks kummitused olemas, oleksin kindlasti ka neid näinud :P
Tookord jäi mõte pähe, et teeks ära siis sündmuse ja peidaks logiraamatu kuhugi kongi. Noh, et saab ikka otsida ka natuke, mitte lihtsalt päikse käes laua tagas istudes logida :P Piiranguks tuli peale muidugi tasuline sissepääs ja seetõttu see mõte kadus. Sain ka teada, et maist avatakse kogu kompleks uuesti ja vähemalt hoovi pääseb tasuta ligi. Saigi siis plaanid ümber tehtud ja nii see sündmus üles sai.
Ilmaga meil taaskord vedas ja vast ei olnud kellelgi piin tunnike enne veel lobiseda. Samuti tundus, et iga grupp sai täiesti omaette ekskursiooni. Meie giid küll ei ole vanglas sundkorras viibinud ja ka polnud varasem töötaja, kuid ta on aastaid teinud uurimustööd kuidas selline koht mõjub psühholoogiale jne. Ehk ta on aastadega intervjueerinud suures koguses vanglaga seotud inimesi ja neid lugusi võiks ta vist nädala kaupa rääkida. Meil vist venis ka tunni asemel see retk pea pooleteist tunniseks. Igatahes väga huvitav oli :) Tahaks kohe veel kuulda nii tema jutte kui ka teiste lugusi.
Ja muidugi see hirm, et ma ei saa isegi kümmet inimest ühe grupi jaoks kokku, kadus õnneks päris kiirelt. Lõpuks oligi bronnitud meile kolm giidi ja nende vahel jagunes rahvas kenasti ära. Logiraamatust lugesin kokku 72 inimest. Osad neist siis küll ekskursioonile ei tulnud aga no see oligi ju lihtsalt boonus ja mul on hea meel, et tuldi kohale vähemalt enne seda juttu rääkima :)
Oli tore teid kõiki taas näha ja kui mingi ime läbi enne ei näe, siis MEGAL ikka kohtume!
Ja veel suurimad tänud Patarei poolse abi eest Andrusele ja Mirjamile!
Sel korral on meil igal osalejal oma logi.
Josteni logi: Selline üritus võiks toimuda siis, kui lapsed ei tohi õues enam mängida. Mul oli sõpradega nii tore käia hoovikohvikutes ja tõuksidega mööda Kalamaja tänavaid ringi sõita. Aga hea, et ma ikka tulin sinna, sest see ekskursioon oli lihtsalt nii äge ja põnev.
Erki logi: Alates esimestest Merepäevadest, mil Patareisse pääsemine minu teadvusse jõudis, on olnud tahtmine seal ära käia. Aga nagu ikka suurtel massiüritustel, minu kannatus oli lühem kui saba (nii ka kõigil järgnevatel). Samas on tegu nii kõheda kohaga, et üksi kolamaminna tundus liiga palju judinaid tekitav. Seepärast saigi kärmelt avanenud võimalusest kinni võetud.
See tunnike jutustamist ja päikese enesesse ammutamist enne müüride vahele siirdumist oli väga hea. Ja siis algas ringkäik, emotsioonid vaheldusid, vägev ehitis, polegi siin niihullu midagi ainult veits sodi...ja siis tulid need suured kambrid, jalutusboksid, väiksed kambrid ja "Leningrad". Päris mitmel korral oli selline tunne, et kogu sissekogutud soojus kaob kontide vahelt. Ja otsus mitte üksi ekselda oli õige - hea seltskonnaga oli isegi julge olla maastik 2,5 aia taga :) Ja suured tänud ka vahvale giidile, kes täitis müürid ja kambrid lugudega.
Päeva parim tunne oli astuda väravast Kalaranna tänavale päikselisse vabadusse...
Annika logi: Tulin kaaslastega enam-vähem täpselt kl 16 kohale, tervitasin laua taga istuvaid "aardevalvureid" ja edasi pugesin päikse eest peitu kohvikuleti katuse alla. Maa küll külmand enam ei ole, aga "kärss oli siiski kärnas" - ega iga päev ei juhtu, et ülekäigurajal jääd jalgratta alla, Une-Mati kiusab meeletult ja pea valutab ning koht pole minu maitse (see fakt oli juba varem teada). Kui geopeiturid ekskursioonile läksid, siis jäin mina kohvikusse ootama. Kõrvu kostus mugude lause: "Nii palju rahvast oli ja kõik läksid ära. Me vist ei meeldinud neile." :D
Paraku hakkas mingil hetkel tuule käes ebamugav ja igav oli ka ning kõndisin koju ära. Nii ei näinud ka õnnest säravaid nägusid, kes taas vabadusse pääsesid. Patarei aaret ma otsima ei läinud, las õrritab koos Telliskiviga kõige kodulähedasematena :) Kodus olin sunnitud vaatama fotosid kohtadest ja ruumidest, mis Jostenile enim elamusi tekitasid. Ootuspäraselt kole :)
Aitäh korraldajatele ja giidile, poisid olid elamusest tänagi veel elevil ;)
Siia tahtsin väga tulla, huvitas kohe.
Mul on olnud "au" mitmeid neist asutustest lähemalt külastada, teatud maani küll ja eriala ja lisaained valisin teadlikult selliseid juurde. Õnneks jäi sellisesse kohta tööle kandideerimine kunagi vaid mõtteks, kuna ei andnud mõõtu välja, ei pikkust ega laiustpidi. Hull mõte. Giidi jutt oli tuttav, kuid väga huvitav, koht ise ikka õõvastav. Pilte tegin ka palju, kuid siin on neid juba piisavalt. Mõnda kohta ekskursioonil ei märganudki, ju oli niipalju vaadata. Siia kolama tuleks ma veel.
Minuga ühes grupis olid Tanel ja Martti, kelle nägudelt oli siililegi selge, et õppida on vaja, nüüd ja praegu, sest siine tasuta koht pole mitte Unistuste Hotell.
Tänud kutsumast, siin on millele mõelda, Geopeitus muutuski minu jaoks juba lust ja lillepeoks viimasel ajal.
Kohe näha, et väärt sündmus tuntud tegijalt - kohe rahvast murdu, ilus ilm ja muud rõõmud. Mitte mõni importinimeste "Kohtu ja naerata, sõidan üle varvaste", või no midagi sellist.
Ekskursioonil õnnestus saada endise direktori juhtimise alla. Mehel oli muljeid, millest rääkida. Eks see õhkkond vanas vanglas on ka ajaga väheke muutunud. Nii otseses, kui kaudses mõttes. Seda spetsiifilist vangla haisu enam ei olnud, lärmavat kisa ei tulnud enam megafonist ja seltskond müüride vahel oli ka hoopis sõbralikum. Jaluta justkui sanatooriumis. Kuigi vahe töötava ja maha jäetud sanatooriumi vahel on nagu öö ja päev. Sellegipoolest kulus tänapäeva lastel napp 15 minutit, et hakkaks kostma nurinat, stiilis: varbad külmetavad, õhk on rõske, milline laga jne. Samas mõned "turistid" veetsid selles asutuses aega ikka aastaid ja seda korduvalt. Pole ime, et levis tuberkuloos ja kui srok lõppes olid otsas nii aeg kui tervis. Eks selline elukorraldus oligi parim viis vanglažargoo ja - subkultuuri tekkeks ja levikuks. Kui ellu suutsid jääda, siis peale sellist ajupesu ilmselt oli alles üsna vähe ajurakke, mis veel suutsid "normaalse eluga" kohaneda (normaalsuse mõistest on Märt vangla seinalt pildi teinud). Huvitaval kombel ei kuulnud kommentaare "Kalevipoja jalajälgede" kohta. Enamik tänapäeva inimesi laseks ennem püksi, kui sellise koha peal pükse maha võtaks. Kapsas teatavasti aga oli vene sõjaväes ja vangilaagrites populaarne toiduaine - odav ja kättesaadav. Võib vaid aimata mis toimus neljases kambris, pindalaga 2*3 meetrit. Õhkkond võis mingil hetkel üsna lõbus olla - naerugaasi jagus kõigile. Ei hakka kõige värvikamaid aspekte siia kirja panema, mõni võib-olla sööb seda teksti lugedes. Venemaa vangilaagritest on raamatuid mitmeid ja ei erinenud see suurt teistest. Täname korraldajat aega tagasi kerimast.
Meile meeldis üritus väga. Kaks õpetajat annavad hindeks 5+. Muidugi oleme me ammu siia tulla tahtnud ja kui nüüd võimalus tekkis, siis ka seda kasutasime. Kes saab olla veel parem giid, kui inimene kes on selles asutuses varem tööd teinud. Meie giidiks osutus selle maja viimane direktor. Kõik need legendid ja lood, mis sealt tulid, need olid täiega rusikas silma auku. Tean ka ühte tuttavat, kes on selles majas oma aega kandmas käinud. Ausalt ei kadesta. Tänud korraldajale. Ootame uusi üritusi.
Kohale jõudsime veidi enne ekskursiooni, saime nime kirja ja jõudsime veel nurga taha logima ka. Täitsa huvitav oli seda hirmsat hoonet lõpuks ka seestpoolt näha, aitäh!
Tund aega enne ekskursiooni rannas teiste geopeituritega suheldes oli meeleolu väga hea. Patareis käisin viis aastat tagasi samasugusel ekskursioonil ja tunne pärast seda oli sama masendav, kui praegu. Pärast rääkisime ja võrdlesime kaits747 tiimiga enda muljeid ja selgus, et giidid olid ikka väga erinäolised ja iga grupp sai ilmselt omamoodi ekskursiooni. Mis ongi lahe. Aitäh laurile ja puutetundlikule orgunnimast! Hea, et on asjalikke inimesi, kes viitsivad ja tahavad teha.
Sain päris hea ülevaate Patarei ajaloost.Põnevaim osa oli külastada eluaegsete blokki,kiikasin lähemalt sisse kambrisse nr.118
Aitäh Marisele ja Laurile sündmuse korraldamise eest!
Olen ammu tahtnud seda kohta külastada, nüüd avanes lausa giidiga ringkäigu võimalus. Ja veel millise giidiga- Patarei vangla viimase direktoriga! Oli väga põnev ja samal ajal äärmiselt rusuv. Ei suuda ettegi kujutada, milline nägi elu välja selle hoone asukatel nendes rõsketes ja süngetes ruumides. Ekskursiooni lõppedes oli tõeline kergendus tagasi välja päikese kätte jõudmine. Aitäh äärmiselt informatiivse ürituse ja toredate geopeituse kleepsude eest!
Huvitav koht, kuhu olen ka varem tahtnud minna, aga pole keegi organiseerinud ega ka ise eestvedanud. Vangla peabki karm olema, et sinna sattumist vältida. Kuulates giidi jutte tingimuste ja kommete kohta, siis pole midagi imestada, et välja saades peast segi ollakse.
Kaua kaua sai seda Patarei tuuri oodatud. Lõpuks jõudis see päev kätte. Mõnus pühapäev oli. Natuke meenutas nagu klassiekskursiooni, aga seda siis heas mõttes. Tänud organiseerimast!
Käidud, tehtud, nähtud. Huvitav oli! Tänud korraldajatele.
Esimest korda Patareis.Ühtteist sai nähtud ja uudistatud.Paljugi jäi nägemata ,sohver ootas et enda poole viia.Kui kunagi mahti saab tuleb tagasi tulla.Tänud kõigile.
Kohe, kui aardekirjeldus üles pandi, teadsin, et see on see üritus, kus tahan kindlasti osaleda. Aitäh korraldajatele! Mulle väga meeldis nii kokkusaamine, jutustamine kui ka ekskursioon. Ainult üks ruum jättis kõheda sisetunde. See oli see ruum, kus vangid enam elusalt ei väljunud.
Loovaks pildistamiseks on Patareis nii palju materjali, et võiks pikemalt kohapeal viibida :) Suured tänud veelkord korraldajatele!
Minul oli vast umbes kolmas kord, ükskord oli X dream võistluse raames ja siis tuli seda maja küll igal korrusel ja tiivas korduvalt kammida et õige lahendus leida. ka täna oli omamoodi tore näha mõnda juhusliku, kes kogematta meie järel olid suutnud kinnisesse tsooni end jalutada. Aga see kindlus tore küll pole ei mineviku oleviku ega ka kliima poolest. Minuarust oleks vist korraliku katuse ehitamine piisav investeering. Tänan korraldajaid ja seltskonda
Tulin juba veidi enne nelja, et geojuttu puhumiseks ka parajalt aega jaguks. Plaan vanglat külastada on ammu kuskil ajusopis tiksunud, aga siiani polnud sobivat võimalust tekkinud. Väga võimsa ja võika ajalooga koht, aga lood on põnevad ja oleks võinud teise tunnikesegi neid kuulata. Huvitav oli kuulata, kuidas mõtleb geopeitur, kui tema ees on lukuga tara: "Ah, see pole maastik kolmgi!" Aitäh sündmuse eest!
Suur tänu Marisele ja Laurile ürituse korraldamise eest! Ise poleks ma siia poole müüre kippunud, aga nüüd on ka see samm tehtud. Tore oli kõiki üle pika aja näha ja juttu puhuda.
Päikselisel päeval mere ääres, seltskonnaga, kellel sama huvi ning rikastame seda veel kultuuriga. Üks väga vahva ettevõtmine, aitäh! Olin vanglat ennegi külastanud aga ilma giidita. Palju asjalikku infot sai juurde ning näha ruume, kus veel käinud polnud.
Täiesti ootamatult sattusin siia ning käisin veel ekskursioonilgi. Oli mulle esimene kord siia sattuda ning oli huvitav. Aitäh!
Polnud varem sattunud, seega uudistamist jätkus kauaks. Suur tänu Laurile & Marisele sündmuse korraldamise eest sellisesse põnevasse paika!
Arvasime, et läheb kiireks ja jõuame napilt enne viit, aga tegelikult jõudsime veidi peale nelja. Otsisime uue aarde üles ja ühinesime sündmusega. Oli väga huvitav, aga minul hakkas lõpuks sellest imelikust õhust natuke paha, seega ei kujuta ette seal vangis olemist või töötamist. Aitäh siia kutsumise eest!
Minuga liitub geopõnn, kes tegi viimase hetke otsuse osaleda. Ürituse algusajaks me kahjuks ei jõua, sest täidan töökohustusi 4ni, aga ekskursiooni alguseks oleme kohal.
Kalamajas pole mitte ainult parkimisega probleem, vaid ka autodega liiklemisel ;)
Kahjuks tuli minu kaaslasel midagi vahele ja olen üksi tulemas, seega vabanes üks koht ekskursioonile.
Sündmusel osalen. Pikantsel ekskursioonil vangla siseruumides käisin juba 2009. aastal kui Patareis toimus usaraua rahva kokkutulek. Lisan ka mõned pildid tookordsest üritusest.
Igaksjuhuks veel(kord) paar asja siis kirja. Palun võtke kindlasti kaasa täpne kogus sularaha giidile tasumiseks. Täiskasvanule on see siis 7 eurot, õpilasele 5 eurot ja väiksematele tasuta.
Isegi kui ilm on soe, siis paksude kivimüüride vahel on üpris jahe, niiet pange vastavalt riidesse.
Nullis olevast kohvikust on võimalik osta erinevat joogipoolist, sööke seal vist väga pole.
Natuke veel infot. Selgus, et samal päeval toimuvad seal ümbruses ka Kalamaja päevad, niiet autoga tulles varuge natuke rohkem aega ja kannatust parkimise otsimiseks. Kohapeal võib üpris kitsas olla.
Jäime hiljaks, seega jääme ootele, kui keegi tulla ei saa, oleksime asendajateks.
Registreerimine ekskursioonile on lõppenud ja numbrid giidide organiseerimiseks edastatud :) muhujani tiimi panin ka veel kirja :)
Kui esialgu oli hirm kas vajaliku 10 inimest ikka kokku saan, siis nüüdseks on toimumas päris korralik kokkusaamine. Kirjas on siis ca. 64 inimest :) Mõni sinna-tänna nii igaksjuhuks. Igatahes väga meeldiv üllatus :) Kohtume siis juba 22 mai õhtul kell neli ja tuletan meelde, et palun võtta kaasa ekskursiooni tasu kindlasti sularahas ja võimalikult täpselt!
Pagan. No ekskursioonile enam ei pääse aga juttu tuleme rääkima ikkagi.
Tüüpiliste Eesti inimestena oleks pigem teatamata jätnud aga kui nõutakse siis ütleme, et tuleme koosseisus 2s + 3v ja ekskursioonile ka kindlasti.
Plaanin tulla ja ekskursioonile ka, 1 täiskasvanu
Plaanime osaleda. 2 täiskasvanut ja 1 laps. Ekskursioonile tuleme ka.
Pole kordagi Patareis käinud,kuid on veel palju kus kordagi käinud ei ole.Plaan suured tööd selleks ajaks lõpetada ja tulla ekskursioonile. Esialgu täpset hingede arvu ei tea,kõige rohkem 3,vähem 1.Numbrites suhtkoht hell juba.
Päris suur hulk soovijaid on :) See on ju väga tore :) Ja tuletangi meelde, et homme on viimane päev teada anda kes soovivad ekskursioonil osaleda. Niisama sündmusele on kõik ikka ka oodatud lobisema :)
Meie poolt ekskursioonile 1 täiskasvanu ja 1 õpilane :) Peatse kohtumiseni
Korraldasin küsitluse ja enamuse soov jäi peale. Ekskursioonil osaleb meist siiski vaid kaks. Mina ise jätan giidiga vangla retke vahele - säästan kõigi geopeiturite kõrvu kiljatustest (ma tunnen ennast juba piisavalt). Lisaks on vangla (olenemata sellest, kas on uus või vana) lihtsalt üks asi nimekirjast, mida mul pole plaanis kunagi elus proovida järele.
Kõigi eelduste järgi olen kohal. Ekskursioonihuviline olen ka.
Plaanin osaleda nii üritusel kui ka ekskursioonil kahekesi.
Nii hästi pole mul siiski läinud, et "priileiva" peal elu mööduks ja kui minust 10 numbrit suuremad, kõhu sisse tõmbavad, siis mahutan ennast ka ja tahan kõike ja palju!
See peaks ka mahtuma plaanidesse, ehk proovin ikka kohale ka jõuda :)
Seisan ja vaatan, loll nagu saatan, välja siit kuradi puurist ma ei saa või siis "Vangi vabastamine" on ammused lemmikud.
Lisaks meenub, kuidas siinsamas Patareis oleme aastaid tagasi koos teise geopeituri, Jazzyga korraldanud töökaaslastele iga-aastase üllatuspeo seekordse alguse. Kontoris kõigile valged maalritunked selga, numbrid rinnale, pika ketiga kättpidi ükseise külge kinni, ja nahkmantlis füürerivälimusega tegelane käsutas kõik GAZ 51 kasti ning vangi sõit mööda linna võiski alata. Pärast vanglast "vabanemist" sõitsime ise velotaksosid roolides minema.
Seekord tuleb ikka ise kohale veereda. Velotaksod liiguvad muidugi nüüdki :-)
Olen siin küll varem korra viibinud, küll omal vabal soovil :P, kuid giidiga ekskursioon tundub veel põnevam. Seega võib meile ka käerauad valmis panna, pehmemad palun.
Meie ka meie ka. Oleme juba ammu seda paika tahtnud külastada, aga kuidagi ei anna 2 inimest gruppi välja. Nüüd siis on lootust äkki löögile pääseda.
Tuleme kolmekesi. Ekskursioonile, ma mõtlen :) Muidu oleks tuim skoorimine.
Julgeks tulla? Viimasel "ekskursioonil" taheti mind küll "siia jätta", kuid ehk seekord saab lihtsamalt tulema. ;)
Ruumi pärast veel muretseda ei tasu :) Giide on mitu ja vajadusel saab ka gruppe teha rohkem kui ühe.
Kui veel on võimalik, siis osaleksime ka ekskursioonil (kahekesi).
Soovime ka ekskursioonil osaleda. Sel korral saab ehk "vabalt" ringi jalutada.
Panime Taaviga märkmikusse kirja. Oleme huvitatud ka ekskursioonil osalemisest.
Põnev sündmus jälle tulemas. Soovin osaleda ka ekskursioonil.
Liituksime ka kahekesi. Tundub väga äge ! Ekskursioonil soovime ka osaleda :)
Tuleme kahekesi ja soovime osaleda ekskursioonil.
Osaleme sündmusel ja soovime ka ekskursioonile tulla.