Kaldamäe soo

Leitud

Kohale jõudmine oli täitsa okei jalutamine. Veidi küll pehme, aga mitte märg ja mudane. Alguses kulus mul ikka päris korralikult aega. Olin kohe õigel teel, aga ei saanud hakkama. Proovisin veel nii ja naa, aga ei midagi. Naasesin esialgse teooria juurde ning pingutasin palju palju rohkem. Sain miskit aru. Pingutasin veel ja asi hargnes lahti. Vajaliku võtsin kaasa ja suundusin otse lõppu. Otsisin kotist ka kaasavõetud abivahendi ja naksti oli karp mul juba käes. Väga lahe aare! Tänan!

Rabas on värsked kuivenduskraavid, oli hea kuiv jalutada. Üht abivahendit tassis Mikk seljas, saime selle abil teekonna oluliselt lühemaks. Lahe mõistatus, aitäh!

Siin sai nüüd küll kõvasti samme tehtud. Kõigepealt üritasin otse nulli minna, aga seal oli ületamatu takistus ees. Siis läksin ringiga. Nullist sain kenasti edasi, aga lõpus oli väike hämming. Üks abivahend oli kaasas, aga teist mitte. Tuli tagasi algusesse minna. Õnneks leidsin rohust selle tillukese magneti üles. Nüüd uuesti lõppu ja see kord läks kõik nagu peab. Tänud toreda mõistatuse eest.

Oleks ka kergemalt saanud, aga läks kuidagi vussi ja sain rohkem samme tehtud, kui oleks pidanud. Teostus ise oli väga tore ja igati vantsimist väärt. Aitäh!

 2 

Mõnus karge päikeseline päev. Liikumine tavapäraselt märjal pinnasel oli külmaga nagu käimine kruusateel - väga mugav ja nauditav. Läheduses oli nii raie- kui maaparandustööd käimas, aga aarde juures oli kõik rahulik ja kraavil uhked jäälilled. Nullis olime alguses natuke nõutud. Peagi aga avastasime, et süüdi oli mingite tegelaste uue kodu sein – pisut puhastamist ja pilt oli selgemast selgem. Abivahend kaasas (teisele ei osanud kuidagi rakendust leida…) liikusime edasi. Järgmises kohas läks ikka väheke kauem aega, aga ussisõnad ja õrnad silitamised-kõditamised panid avanema viimasegi takistuse. Aare korras. Tore vaev peitja poolt ja meil lõbus mõistatamine. Aitäh!

 1 

Esimeses punktid on metsamehed tööd teinud, kuid õnneks väga viisakad. Kastiga puu oli küll maha võetud ja latv läinud, kuid aardega osa oli viisakalt maha pandud. Kahjuks läks kevadel lumme üks oluline jupp kaduma. Oletasin, et leian selle täna vabalt üles aga eksisin. Ehket esimeses punktis teise kaasa võtmiseks pole hetkel suuremat magnetit. Üks tilluke jäi, muud mul polnud kaasas hetkel. Äkki ajab ka see asja ära, kuid üritan millalgi õige viia. Võimalusel võtke üks magnet endaga kaasa. Seda pole esimeses punktis vaja!

Null kolis nüüd ka natuke, uued koordinaadid on 59 16.285 ja 24 25.221

Selle aardega oli nüüd küll nii, et lugesin vaid kirjeldust, mis lubas lihtsat kohapeal mõistatamist. Logisid polnud lugenud ja nii eeldasin lihtsat veidi soist jalutuskäiku. Peale mõningaid samme teelt kõrvale oli muidugi kohe selge, et tuleb ikka valida, kuhu astuda ja ei mingit otseteed. Lund ja jääd veel jätkus, aga plusskraadid olid teinud oma töö. Mõnest kahtlasest kohast sai veidi riske võttes ja end liblikaks mõeldes ning hooga liugu lastes siiski üle. Nullis oli metsatöid tehtud, aga õnneks saemehed olid aaret ilusti säästnud, kuigi kaldenurk oli kõvasti muutunud, millest informeerisin ka peitjat.

Mida teha oli enda arvates kirjelduse ja vihje põhjal selge, aga polnudki nii lihtne kui lootsin, proovisin nii ja proovisin naa, lõpuks pidin tõdema, et ilmselt minu tehniline nõrkus ei võimalda vajalikku infot välja võluda, läks vaja paremat silmapaari. Edasine läks juba ludinal ning külastus sai registreeritud.

Aitäh peitjale.

Siin sai kohapeal vähemalt kolm korda käidud. Kord oli vesi liiga kõrge ja siis jälle jää liiga paks. Igatahes aru ma sain, et kui ikka tahta korduvkülastusi teha, siis põhjuse leiab alati. Viimaks sai aga hoopis köisraudteega üle oja mindud ja see oli elamus omaette. :o) Tänan!

Tänud aarde eest :)

leitud

Kuna sattusime siia kanti, siis tõmbasime traati Svenile, kes ülla ülla alles tõusis, kuigi kell oli juba üks saamas. Tee ristis igaljuhul poole tunni pärast kokku saime ja tatsasime mööda kraavi äärt metsas nulli poole. Tegime vajalikud toimingud ja saimegi logima minna. Nii me arvasime. Tegelikult oli vaja ikka veidi nuputada, enne kui nime kirja saime. Väga vahva. Tagasi minekuks olin vaadanud 50 meetrit eemal ühe väga super koha, kus jää minu all ei raksunud ja vesi väljas polnud. Kahju oli sellest kutist, kes isegi poodi ei nõustunud minema oma väsinud jalgadega. Sibasime kõik turvaliselt üle kraavi. Vihma hakkas sadama ja sõidutee rööbas oli ulmelibe. Märjad, kuid õnnelikud, jõudsime tagasi autodesse. Tänud aarde eest

Päeva lõpetuseks ka üks mõnus jalutuskäigu aare. Auto parkisin sinna kuhu keegi oli oma kapi toonud (miks?). Kummikustasin igaks juhuks jalad ja panin aarde poole ajama. Hiljem selgus, et kummar oli liiast ja matkasaapaga oleks ka ok olnud. Esimeses punktis läks lihtsalt. Võtsin abivahendi ja liikusin edasi. Ikaldus ja mõttekramp tabas mind aga teises punktis. Täpselt ei mäletagi enam kui kaua seal passima pidin enne kui laegas avanes. Lõppkokkuvõttes aga tore tükk. Tänud siia toomast!

Sellele aardele lähenesime õige suure ringiga. Kuna olin logidest mingist eluohtlikust kraavist lugenud, siis keeldusin otse minemast ja marssisime mööda teed pika sirge lõpuni (auto oli jäänud Donotiidi parklasse), siis veel natuke ja siis mööda metsarada juba aardeni. Päris pikk matk sai kokku, aga aardekasti nähes tuju paranes ja kiiresti saime ka edasi liikuda. Kuna kõik vajalik oli kaasas, siis ka teises punktis pikka jokutamist ei olnud, kohe esimese raksuga oli logiraamat näpus. Väga ägeda lahendusega kastid, meile meeldisid väga ja tasus siia sohu nende pärast tulla igatahes. Tagasi minekul Salme ütles, et tema vähemalt katsetab selle kraaviületuse ära ja tuli välja, et polnudki midagi ülejõu käivat. Kuna kummikud olid jalas, siis saime paari hulpiva palginoti abil täitsa ilusti üle kraavi. Seega tagasitee oli kolm korda lühem.
Aitäh laheda aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Kuna veetakistuse laius oli möödunud külastusest teada ja selge oli ka see, et jää enam ei kanna, siis panin donotiidi juurest diagonaalis minema. Maastik oli mõnusalt kuiv ja võsa oli ka mõõdukalt, seega täitsa tore astumine. Antud versiooniga aardest klappis paremini ja ilma suurema vaevata sain nime raamatusse. Tänud aarde eest!

Veetakistus õnnestus ületada kuiva jalaga. Kasutasin nii oma kui kohapealseid abivahendeid kastide avamiseks, üks abivahend osutus isagi ülearuseks.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Lõpp korda tehtud ja esimest punkti muudetud. No ei taha meil see elektroonika aaretes eriti tööd teha ja pidev häda on sellega. Niiet muutsin mõistatuse ülesehitust ja nüüd piisab kui üks lihtne abivahend on kaasas (mis suure tõenäosusega on igal mängijal kaasas) ja selle abil saab juba koodi kätte. Kõik muu ja keerulisem osa on ajalugu.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Selgus, et kellelgi on taas mõistusest puudu jäänud ja lõpu kast on lihtsalt ära lammutatud, et logile ligipääsu saada. Teen millalgi korda.

 1 

Sihtisin end üsna risti aardega ja jalutasin tahket muda mööda kohale. Kraavi juures läks pisut aega, kuid ületusvõimalus sai leitud ja eduka tasakaalu harjutuse järgi võiski vahepunkti uurima hakata. Esimene pilk kastile ja vihjele tõi silme ette multifilmi säriseva püstiste juustega tegelase ja võttis ettevaatlikuks. Aega läks, kui lõpuks jõudsin siiski logimiseni. Tänan.

 1 

Korduvalt edasi lükanud. Seekord olles seal kandis enam ei lükanud. Ilus koht. Tänan

 1 

Kena jalutuskäik sügiseses rabas ja metsas. Kõik raskused lahenesid õnnelikult, keegi ei pidanud lahkuma märgade jalgadega. Nuputamis osa läks hästi, kuigi algul tundus, et võivad probleemid tekkida. Aitäh.

 1 

Sai liigutatud lihaseid ja anda ka ajule natuke koormust. Ligipääs osutus üllatavalt lihtsaks. Kui seda kraavi ainult poleks olnud, aga ka sellega tulime toime. Aitasin neiud kuivalt üle. Täiega vedas, et siia suvel ei sattunud, siis oleks pidanud liikuma kaerajaani rütmis. Praegu oli hea rahulik ja sai nautida loodust täiel rinnal. Aitäh!

 1 

Oh sa poiss kus see aare asub ja ossa poiss millised teed. Nac ennem parklat nägin tee peal yhe suure augu juures kymne meetri pikkust 6liplärakat. Kellegi karter oli siin oma koost66lepingu l6petanud. Ju ei olnud läbi lombi seda mega auku näha. Igastahes ennast muutis vägagi ettevaatlikuks. Parkisin siis auto ja asusin teele. Paar korda tuli marsuuti korrigeerida aga muidu täitsa matkasaapas lähenetav. Asusin siis esimest punkti revideerima kuni k6ik vajalik olemas. Kuna siin läks yllatavalt lihtsalt siis kartsin et see raske maastiku osa on nyyd alles ees. aga ega ta oli et sokid olid kll kuivad, aga vihmast märg v6sa jms hoolitses selle eest et ylejäänud kohad ilusti märjaks saax >:D L6pp oli aga jällegi klass omaette. Nii mitu head ideed yhe aarde sisse poogitud. Asukohta ja nime vaadates ei oleks kll oodanud nii laheda teostusega aaret. Aga kes see ytles et sohu ei v6i midagi peent peita. Tagasi minnes muutusin oja yletades aga liiga julgeks ja sain ikka vähemalt yhe soki ka märjaks :D. Peitjale jällegi tänud vägagi kvaliteetse aarde eest ;)

Leitud ja logitud. Aega võttis, aga asja sai. Tänud!

 1 

Mina nüüd siis siin kolmas kord. Ühte mitteleidu ma siia isegi kirja ei pannud, aga see oli paras seiklus. Olin pannud endale jalga kalamehepüksid ja hakkasin nedega üle kraavi minema, kui äkki kadus mul pind jalgealt, mis enne nii mõnusalt õõtsus. Vajusin sekunditega üle poole kere sisse. Õnneks oli oidu käed laiali ajada ja ette kummarduda. See õnneks võttis vajumise hoo maha. Natuke vees sulistamist ja saingi välja. Enam polnud vahet, kas olin kummikutega või mitte. Kuikute sees oli ka mõnusalt märg. Aarde lahendamisel ebaõnnestusin, seega läksin tühjade kätega tagasi.

Täna otsingutele minnes, teatsin juba kohti, kust sai kuivemalt üle. Kohapeal ei aidanud ka peremehe lisatud uus vihje. Seega haarasin õlekõrre järgi ja helistasin peremehele endale. Nüüd hakkas asi hargenema ja sain edasi liikuda lõpu poole. Ega siin ka asi kergelt läinud, aga õnneks aitas mind geojumal ja sain ikka oma pootshaagid ilusti raamatusse. Mulle väga meeldis asja iva ja ülesehitus. Suured tänud peremehele.

 1 

Tegin väikese kavadhoolduse. Vahetasin patareid ja kohendasin elu sees. Hetkel töötab hästi. Täiendasin ka vihjet, et oleks lihtsam. Meeldivaid leide.

Panen ka siia siis ühe mitteleiu. Aga no ma isegi ei jõudnud nulli, kuna ei olnud täna sukeldumis ülikonda kaasas. Eks tuleb teinekord uuesti tulla

 1 

Külmast oli kõik mõnusalt tahe. Aga numbritega mul täna kuidagi ei klappinud ja nii jäi logi kirja panemata. Tuleb uuesti tulla proovima.

Peab tunnistama, et ka mina ei saanud alguspunkti loogikast aru. Mõningaid peast läbi käinud ideid proovisin, aga tulemuseta. Seega kasutasin ilmselt teistsugust taktikat kui ette nähtud ja see viis sihile. Kui edasi liikuda sain, siis läks juba oluliselt nobedamalt. Lõpp igatahes meeldis, aitäh!

 1 

Leitud see on raudselt parim punkt siiamaani (kus ma käind olen) sest loodus oli ülim ja teostus ka ülivinge Aitüma????????????

 1 

Kui tükk aega kasutusest väljas olnud aare välja ilmus, mõtlesin, et peaks minema vaatama, millega tegu. Kohalepääsemine ei valmistanud raskuseid, küll aga see edasine, et kuidas ligi pääseda. Mitte ei saanud oma mõtteid peitjaga samale lainele, nuta või naera. Proovisin nii hea kui kurjaga, isegi kavalusega proovisin, ikka ei midagi. Siis hakkasin õlekõrsi kasutama. Kõigepealt 50/50 ja kuna mõlemad pooled olid ühesugused, siis eemaldasin võrrandist ühe poole. Ei olnud kasu. Publiku abi ka ei saanud kasutada, sest publikut ei olnud. Jäigi üle veel helistada sõbrale. Kuuldes siis vihjet, olin päris hämmingus. Ei oleks vist selle peale ise mitte kunagi tulnud. Mõtted liikusid ikka hoopis teisel rajal. Aga noh, hea et niigi läits ja päris ööni metsa ei jäänud! Tänud aarde eest!

 2 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kast taas töökorras.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Korjasin ära. Kevadel tagasi.

Lähenemisega oli kõik lihtne, kraav kandis ja muus osas oli ka maa päris tahe. Ainult, et kastiga ei saanud jutule, eks teinekord uuesti.

Püüdsin läheneda siit ja sealt... kopraurgude(?) vahelt ringiga ja siis otse aga jäi ikkagi järgmiseks korraks, mil näeb ka, kuhu astud :) Pajutibud on väljas...

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 1 

Võtsime abiväed kaasa, koputasime ja nurusime. Ei midagi. Õnneks peitja on tore ja lahke ning lõpuks tuli see esimene kast lahti. Edasi läks juba kiirelt. Aitäh!

 1 

Õnneks saime ka sellega hakkama. Esimeses punktis läks arusaamatult kaua, õnneks teises saime kiirelt aru mida teha on vaja. Täitsa tore aare.

 1 

Lõpuks saime ka sellega hakkama, küll läbi häda, aga siiski. Kui kõik toimiks sedasi nagu peaks, siis oleks vast tunduvalt lihtsam olnud, tänud.

 1 

Me Kristjaniga valisime otsetee üle kraavi, teised tulid ringiga läbi metsa. Poole tunni pusimisega me kasti lahti ei saanud, arvatavasti ei toimi kõik nii nagu peaks. Teises punkti saime seevastu sekunditega hakkama. Aitäh!

 1 

Teine katse. Palju mehisem meeskond kokku kogutud. Tulemus alguspunktis ikka sama ehk mitte midagi. Veeretasime oma mõttekesi, et teistkorda ilma tulemuseta nagu ei tahaks ära koju minna. Peaks ikka midagi tegema, mis tulemust looks. Millist õlekõrt kasutada. Meile tundus, et asi ei funtsioneeri päris nii nagu peaks. Võib olla ka täiesti vastupidine tulemus, et meie ei vastanud selle funktsioneeriva seadeldise standardile :) Abistava õlekõrre saime lõpuks peitjalt ning selle abil suundusime teise punkti. No vähemalt selle avamine õnnestus Mairel ja Mihklil imelise osavusega. Suured tänud peitjale ja tiimile :)

 1 

Lähenemistee leidsime sellise, et tegelikult poleks neid kummikuidki jalga vaja olnud. Alguses jäi peale esmast nõutust miski silma ja siis saimegi loa edasi liikuda. Suurest eufooriast aga hakkas tähelepanu ja hoolikus hajuma ja seega järgmises punktis läks veidi kauem. Väga lahe aare! Tänud!

Vahepeal olen seda täppi ikka piilunud, et läheks ja prooviks. Tundus keeruline. Täna oli Mariann väge täis, et lähme Kaldamäe soo aardesse. Kohale saime kuiva jalaga ja seal nägime, millega nüüd tuleb meil jõudu katsuda. Minul oli kohe tunne, et seekord Lauriga ühele lainele ei satu. Mariann ikka proovis. Lõpuks loobusime ja kui Mariann tagasiteel luges Carolyse logi, siis ma vist nõustusin iga sõnaga :) Tänud peitjale! Eks varsti tagasi, pole kaugele tulla.

 1 

Tänase päeva parim aare. Nulli jõudes kukkusime suure hurraaga loendama. No aga vaata üht või teist pidi - ikka ei klappinud asi kuidagi. Kui juba hakkas kerge ärritus end ilmutama, sai järsku mõistatus lahendatud. Ja see ei ole veel kõik! Minnes edasi, seisime jälle silmitsi loendamisega. Või vähemalt see oli see tegevus, millega kõigepealt pusima hakkasime. Aga seis sama - loenda mispidi tahes, ikka ei klapi. Samal ajal kui Airi hakkas pikaldast ja vaevarikast tööd tegema, lippasin ma veidike maad tagasi, et äkki jäi midagi kahe silma vahele. Selgus, et jäigi. Mis teha, kui ikka lugeda ei oska, siis peabki mitu korda tiirutama. Silkasin oma saagiga rõõmsalt tagasi Airi juurde ja proovisime teistsugust lähenemisviisi. Ja jälle ei toonud see oodatud võitu õuele. Kirusime veidike, et no kuradi aare see on selline. Airi naasis oma tegevuse juurde, kui ma äkki juhusega pooleks pähkli katki hammustasin. Siis ajas muhelema küll :)

Seekord ei saanud veel hakkama.

 2 

Vaatasin eelnevalt valmis kust kaudu rännakut alustada, et teele takistusi ei jääks. Kummikud panin ikka jalga, nii siis okste ragistades lähenesin, nagu väle põder või siis pigem müttav karu, nullile. Hetkeks tekkis kahtlane tunne, kas peitja arvab, et kast muidu välja ei paista ja on selle puust, punaseks ja liikuvaks teinud, aga selgus, et kast polnudki punane, selle kõrval oli hoopis mõttetööd arendav TBin punases. Nuputasime koos edasi kuni saime vajaliku kätte ja tatsasime edasi. Seal tuli selgus liigagi ruttu. Tore oli. Tänud peitjale ja koostöö eest TBinile.

 3 

Läksin siis loodusesse... ei meeldinud. Aardeni jõudmine iseenesest oli täitsa mõnus ja paaris kohas pingutust vajav aga kohale ma jõudsin. Vaatasin siis aaret ja proovisin üht-koma-teist, tapsin hulgi sääski ning kirusin et mul märkmikku kaasas polnud. Siis mõtlesin aga milleks ning torisedes tulin tulema. Polnud mul seekord püsivust selle asja jaoks. Kui juba toriseda, siis korralikult ning nii mul tagasitee oli üks piinarikas rada - küll lendas sääsk silma, küll oks tõmbas kuskil üle näo, küll oli oks jalas ja kõik tundus hullult nõme. Siis läksin nõmeda auto juurde ja sõitsin mööda nõmedat teed edasi, lootuses, et ehk tuleb midagi vähem nõmedat. Kurvis pöörasin auto ümber ja hakkasin nõmedalt tagasi loksuma. Nagu juba kombeks saanud, siis kaamera oli ka maha jäänud ning jäi tegemata pilt teemal oja udus või lehmakesed udus vms.

 5 

Seda värki oli juba ammu kange tahtmine näha. Noh kui nii võtta, siis tegelikult olin ju näinud ka, ühel muinastulede ööl. Toona ei saanud asja toimimisloogikast suurt midagi aru ning kirjutasin selle lihtsalt joogise pea arvele. Tuleb tunnistada, et nüüd jummala kainelt ei jaganud põrmugi rohkem :P

Aga et sinna müstikapurgini üldse jõuda, selleks oli enne vaja ühe kohaliku männi kandevõimet testida. Varemleidjana kaasa tulnud Kristel juhatas õige koha peale, aga siis otsustas ise ikkagi kummikuid seestpoolt loputada :D Tagasitulles küll enam mitte. Eks see mänd ongi rohkem ühesuunalise liikluse jaoks mõeldud seal.

Hoolimata asjaolust, et minu mõistus algpunkti loogikale päriselt peale ei hakanud, siis ikkagi jube põnev mänguasi. Ja edasi oli ka lõbus. Soojalt soovitatav aare, aitäh Laur, et sa viitsid niisugusi meisterdada!

 1 

Peale metsaistutamist otsustasin mõned aasta aarde kandidaadid üle vaadata. Lähenesin muidugi kõige otsemat teed aga takistus oli korralik, tükk aega otsisin lahendust nii ühelt poolt, kui teiselt poolt ja lõpuks sain ikkagi kummiku vett täis. No teist kaudu oleks kindlasti kiirem ja kuivem olnud. Aga vot aare, see oli ilus, väga mõnus, mõlemad punktid. Lahenes küll kiirelt aga jah teostus oli äge ja meeldis väga. Selle päeva I koha auhind kindlasti :) Aitäh!

 7 

Suundusin 200 m kaugusele nullist ning asusin esmalt botastega eesolevat maapinda ületama. Kui 20 m kaugusel teest ähvardas muda jalanõud enda alla matta, läksin autosse ja vahetasin botased kummikute vastu. Nüüd suutsin kuidagi leida sellise tee, et astusin 200 m täiesti kuival kindlal samblal ja kirusin ennast. Kuid siis jõudsin kraavini ja kui olin prooviks korra sinna sisse astunud ning seepeale tuli mälusopist pildina ette tunki hüpe Parika järvel, otsustasin ka selle aarde põuaperioodiks jätta. Krt, 20 m esimese punktini...

Teekonna algus

 2 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Loodetavasti paremaks ja vastupidavamaks tuunitud esimene punkt sai lõpuks tagasi. Mõnusat otsimist :)

Piial ja Peetril vedas, et ma laisk olen :D Täna võtsin end kokku ja tõin lõpuks esimese punkti remonti, niiet enam pole mõtet katsetama minna :)

 1 

Arvan, et tegelikult ei õnnestunud esimesel korral aarde avamine seetõttu, et siis polnud veel safransirmikud valmis saanud ;)
Tänud ägeda aarde eest!

 2 

Suve hakul oli kõrgtehnoloogia kahjuks just tuksi läinud ja meid edasi ei lubanud. Aga inimene õpib ja omandab kogemusi, seda ka 45+ vanuses. Suvel üritasime avada Simisti SAP4 aaret ja antud aarde peitja logi viis seal alternatiivse lahenduse avastamiseni minu jaoks. Sealsamas käis peast läbi laks, et pagan see võiks ka siin töötada. Ühte anektooti korduvalt rääkides jätad totaka mulje, kuid siin tasus kordus proovimist. Täna olin matkal RMK matkateel ja just siit möödudes saingi omandatut katsetada. Hellal moel jõudu rakendamata justnagu käituks ukse või naisega silitasin lukku kuni see avaneski.Jess!! Võite kujutada minu rõõmu. Lõpus läks kõik ilusasti ja kiiresti, lõpp toimib täiesti ideaalselt. Seega kuigi aardel silt ajutselt kättesaamatau, tegelikult see pärisnii pole. FP nii enda kavaluse, peitja hoole ja vaeva kui ka safransirmikute eest mida sealkandis terve koti sai niita

 1 

Päeva esimene peatus. Kahjuks asi ettenähtud moel ei funktsioneerinud, aga õnneks sain siiski alternatiivsel moel edasi. Lõpus ei saanud ka loogikale pihta, selle eest olid näpud õnneks osavad. Aitäh peitjale.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Me saime mesitaru küll sumisema aga lugeda küll ei osanud, aga äkki on mesilastel energiat veidi väheseks jäänud ei tea, võibolla olid meite meeled nürid,

 5 

Esimesse punkti jõudsime suure ringiga, kuna kuidagi ei leidnud head kohta kus üle kraavi saaks. Lõpuks jõudsime siiski kastini ja peale natukest nuputamist saime ka vajaliku kätte. Reigo luges kõva häälega ette, mis edasi teha tuleb, kuid kumbki vist väga süveneda ei viitsinud, nii me poolikult varustatuna lõppu läksimegi. :P Noh, kui piisavalt oidu pole, siis tuleb jalgadele valu anda. :P Nii ma tagasi algusesse läksingi. Sealt vajaliku kätte saades läksin tagasi lõppu. Edasi läks muidugi lihtsalt ja saime logitud. :)

Tagasi minnes ei viitsinud enam suurt ringi teha, nii et ronisin männi otsa ja sealt otse üle kraavi saingi. :)

Tänud peitjale. Tore aare. :)

 5 

Sündmuse ajal me siia ei jõudnud, aga nüüd võtsime selle kavala asja ette. 25 meetrit eelaardest oli meile ületamatu takistus, millest jagu saamiseks pidime paremat paika otsima. Esimeses punktis olime nutikad. Seejärel nentisime, et lugeda me oskame, aga tekstist aru saamisega on endiselt raskusi. See ilmnes mõne aja pärast - kui pea ei võta, siis peab keha need puudujäägid kompenseerima. Ja tugevad me oleme endiselt. Tagasi saime ka otse, sest Kristel arvas, et siit suunast on akrobaatika talle jõukohane. Täname, täname!

 3 

Hea, et siia avaldamisaegse sündmuse ajal või lõpetuseks ei tulnud. Liiga palju aega röövinuks toona. Täna oli seda lademeis. Auto veeres sinna, kuhu mitteleidnud käskisid veereda. Ainult, et enamustel neist polnud gepsugi (nuuks). Pooled panid kummikud, pooled ei pannud. Astusin nagu asjaarmastaja mööda telefoni punast joont aardeni. Kui nullist veetakistus vaid mõnikümmend meetrit eraldama jäi, ei jäänud muud üle, kui käed käiku lasta. Saime peaaegu kadudeta üle. Naasmise peale ei mõelnud keegi, enne vaja ju aare leida :-)
Nullis oleks ma nagu puuga pähe saanud. No ei mäletanud sellisest asjast ööd ega mütsi. Ainult seda, et olen seda ennegi kohanud. Aga mis moodi töötab või avaneb või puruneb, ei tea mitte. Kui mõned teooriad endal ja mõned peitjal välistatud, hakkas asi imekombel iseenesest lahenema. Ossa! Vautsti vau! Ikka ei meenu mitte midagi, andke veel! Bzzz...
Edasi oleks ka oma tarkusest ja tähelepanematusest õhinapõhiselt tormanud, kuid jälle topiti nina vakku tagasi. Uhh, vedas. Võssi läbinuna selgus, et siin on keegi miskit tegemata jätnud ja asi avanes liiga hõlpsalt. Järgmistele seda rõõmu me ei kingi.
Aare ise oleks kuiv ja korras nagu meiegi. Veel. Väga vinge idee ja teostus, parasjagu krutskitega ja pingutust nõudev. Olgu-olgu, natukene rohkemgi veel ;-)
Tagasitee osustuski keerulisemaks, pooltel said jalad märjaks, aga mitte nii kõrgelt, kui kuuldavasti Ianil :-) Kui autos tagasi olime, oli lõpp hea, kõik hea. Kõik sobilikud sildid panin külge. Kiitus ja aitäh Laurile tegemast ja toomast!

 3 

Issand kui õel ikka üks peitja võib olla… :D.

#soovitan #lahe teostus #geoerna #suhtetester #tähelepanutester #kindel emotsioonigarantii! :)

Karbis oli...

 1 

Üks otsast lõpuni superluks ägeda teostuse ja kontseptsiooniga asjandus. Maani kummardus ja suured tänud, nii mõnusa paiga kui timmi teostuse eest!

 10 

Õigus, Erko - on jah lahe aare. Ja kummaline aare kah. Vantsisin õrnas uduvihmas sinnapoole ja kuskilt ujus välja üks motiiv mingist sügisesest orienteerumisvõistlusest kuskil Aegviidu kandis paiku 1984 või 5, kui samamoodi tibav vihm särgid märjaks leotas ja mis hiljem põhjustas ühe õrnerootilise koolikirjandi, mis noorevõitu naisõpetaja õhetama võttis .. On aga seosed.

Aga aardevärk on jah lahe. Laur võiks ennast ornitoloogiaühingus kah arvele võtta, neil oleks temast palju kasu. Aga ega see lause ei spoilerda tegelikult midagi - seda, mil viisil Laur neid linnukesi kantseldab, peab ikka kohapeale vaatama minema. Mina sain suht ladusalt hakkama, ei pidanud isegi toore jõu kasutamise peale mõtlema hakkama. Ühe reisiselli rabasin ka kaasa.

Tänan, mulle tõeliselt meeldis!

 3 

Ilm oli superilus! Aega laialt! Lausa patt oleks olnud jätta minemata loodusretkele ja otsimata jätta Lauri uus aare kodu lähistel. Lähenemise suunaks valisin kuivema. Nii jäid kummikud kasutult kotti, nii igaks juhuks. Täitsa põnev loodus! Meenutas kunagise kodukandi Harku metsa maastikku. Esimese punktiga oli natuke mõtlemist. Teisega läks mõni sekund. Väga lahe kaadervärk metsa üles seatud! Tänud!

 1 

Tänan aarde eest!

 1 

Ah nii pidi käis see siis hoopis. No õnneks polnud hullu ja saime hakkama :D Täname toredat seltskonda ja otseloomulikult peitjat vahva asjanduse eest!

 1 

Aardes olev sõna soo pani mul natukene küll jalga väristama kuid õige tee valik hoidis meid sohu sattumisest eemal. Esimesse punkti jõudes sain järjekordselt tõdeda lauset - Laur ei väsi üllatamast oma lahedate teotustega. Pärast õige asja tegemist ja nägemist läks mitu korda kauem aega, et kõik soovijad saaksid läbi proovida. Lõpus aga ei jõudnud me nii kiiresti mõelda kui Miki muukida. Muidugi oli natukene kiire ka, vaja sündmusele jõuda. Aitäh ehitamast midagi uut ja põnevat ning seda meile jagamast!

 1 

Leitud. Aitäh!

 6 

Sündmusaarde avamise sündmusel uurisime ääri veeri Madise käest kas aare on ka tavalise tossuga võetav.Saanud positiivse vastuse tahtsime siis uut Lauri aaret ka näha ennem koju sõitmist.

Ei pidanud taaskord pettuma :)

Saime auto kuidagi pargitud ja asusime teele.Vahepunkti jõudes ja olukorraga tutvudes tekitasid alguses hämmingut kaks jopet mida ei osanud alguses kuidagi seostada Lauri uue aardega :P

Ent ei läinud palju aega mööda,kui see jopemüsteerium laheneski.Päris suur seltskond tuli metsast meie suunas.Lasime neil rahulikult oma toimetamised ära teha.Midagi räägiti meile veel relvavendlusest ja vähemalt mina sain ka väga väärtusliku infokillu-nende seltskonnal oli läinud vahepunktis aega umbes pool minutit.

Jäime siis omadega edasi nuputama.Kaupol tuli juba mõte vahepeal tagasi auto juurde minna ja dopinguks õlled kaasa rabada :)Ent geokolleegidelt saadud vihjepojuke innustas siiski ilma "dopinguta" edasi tegutsema ja peagi saime surnud punktist edasi. Karbini pääsemine oli juba dela tehniki!

Aitäh laheda aarde eest!

 5 

Sündmusaarde sündmusel sai kõht lihalist täis söödud ja tekkis vajadus see veidi allapoole raputada. Kuidas teisiti nimetada geopeituri kihelust kollase täpi järele. Veeretasime endid siis geoparklasse ja minek. Kui seal juba enne oli hunnik jälgi ees, siis nüüd lisandus neid veel, hulgim. Peitja ilmselt sel hooajal aarde ümbrusest muru niitmise pärast muretsema ei pea. Kuna seltskonnas leidus keegi, kes teadis midagi sellisest kaadervärgist, siis tegi see isegi veidi hooletuks, mis lõpus kenasti kätte maksis. Aga raskused on selleks, et neid ületada. Oli mõnus sündmus, metsas. Täname peitjat.

 4 

Mul oli vaja täna ja kohe siin soos ära käia. Meestevahetuse päeva lisandus Mihkel (mees number 5). Välja ei langenud seekord keegi. Ja hea oligi, sest vaja läks mul neid mehi seal soos hädasti. Selgus väike tõsiasi, et mina olin kõige mõtetum lüli selles ahelas.

Aardest siis ka. Piir tuleks panna kui mitu aaret tohiks üks inimene siin Geomängus ühe aasta jooksul teha, sest Aastaaarde hääletust ei ole üldse võimalik teha kuna juba hetkel otsustusvõimetu! No täiesti sõnatuks võtab see aare, lahe, kaval idee ja teostus. Mis poes läbi tutvuste neid ideid müüakse? Siin Geomängus ei tohi ju midagi vihjata, seepärast punkt. Minge ise sohu ja kohe!

Lihtsalt tänan sõna jääb selle aarde puhul väheseks!

 7 

Peale Sündmusaarde avamise sündmust vedasid jalad meid omadega nime poolest sohhu ;). Sündmuselt haakisime endale järgi Mari ja parkides autod hakkas sebimine. Sündmusel Timixi kavalalt teatatud "tossudes võetav" fraasi ei saanud ju ometi tõeseks pidada, maaametis oli paistnud vett silmapiirini ja üle selle ääregi. Bruno kadus korra metsa ja naases sealt üpris nõutu olekuga, kuid meie pakutud kalavintskeid keeldus jalga toppimast :P. No lõpuks said kõik oma toimetustega valmis ja kadusime puude vahele ära... nii natukeseks ajaks, sest jäljekütid leidsid üles kellegi väikese kodaniku väikesed kontsajäljed ja lidusid neid seirates aina edasi, aegajalt üle õla küsides, et palju veel jäänud on. No ei saanud ju kohe inimesi suurte numbritega šokeerida nii laususin esimest numbrit õite tasa ja viimaseid siis natuke valjemini ;). Eesminejatel jalg ikka kiire astuma, selja võttis kohe higiseks, nii jõudsime lõpuks ka sellesse õigesse kaugusesse, kust õige objekt paistma hakkas. Kiire pilguheit ja oli selge, et siin lähevad käiku minu sensitiivsed võimed :P. Nii läkski, seesam avanes ja ma vuristasin järgmistele järgnevad juhtnöörid ette. Olime just laeka sulgenud kui mets ragisema hakkas ja sealt ei väljunudki isand Põder vaid Leho hoopis. Kuna temal oleks nullis seistes igav hakanud, siis palusime tal kiirelt mõistatus lahendada ja tal tunduvad ka sensitiivsed võimed olema, igatahes sai ta kiirelt hakkama ja nii me suurenenud seltskonnaga edasi müttasime. Kõndsisime kuni... jõudsime kohale. Ja siis algas puhkus looduses, üks tegi tööd ja teised targutasid, siis tegi teine tööd ja teised ikka targutasid :D. Lõpuks saime koba peale hakkama ja saime enamus nimesid kirja. Hetk enne karbi sulgemist tuli Maril õnneks meelde küsida, et kas kõik nimed said kirja... no ups, tema nimi jäi tõesti kirjutamata :P. Parandasin kiirelt vea, vabandust veelkord ja sulgesime kõik tihedalt ja kindlalt. Hanereas kulgesime esimesse punkti tagasi ja seal seisid juba uued otsijad. Hm, neil veel mõistatus lahendamata ;). Meil selg märg ja ei tahaks külmetada ja taevas, vot see taevas andis mõttele ,metsast välja kiirustada ,hoogu juurde. Nende lahkel loal tegime väiksed tšikibrikid ja jätsime nad edasi nuputama, nagu logidest selgub õnnestus neil kõik, väljaarvatud metsast õigel ajal väljajõudmine.
Kaasa tuli üks eriti kaalukas rändur. Tänud peitjale, sellises soos polnudki veel käinud!
Ja boonuseks nägime enne suurele teele väljajõudmist isand kopraonu veemõnusid nautimas :D.

siitpoolt saab ka, aga veidi märg on ;)

vaheldusrikas maastik

natuke muda ka

 3 

Mõlemas punktis läks vist 30min. Midagi lihtsat siin ei olnud ning olin juba alla andmas esimeses punktis, kui Marttil tuli õige idee. Auto juurde kõndides saime tugeva vihma selga. Hea, et enne aare sai logitud.

 7 

Kõigepealt tänan toredat seltskonda, et võisin nendega koos sohu ronida. Hea seltskonnaga on eriliselt lahe aardeid otsida - nii pole ükski maa pikk ega olemine igav.
Võrreldes mu hommikuse kogemusega oli see soo väga kuivavõitu, küllap me lähenesime aardele valest küljest. Esimene punkt oli kahtlasel kaugusel. Iga Bruno küsimuse peale, et kui palju veel, sai ta vastuseks aina imelikumaid numbreid. Lõpuks saime visuaalse kontakti punktiga ja ei pidanud enam arvama, kas õige on 180, 50 või 20... Siin läks kiiresti, sest selleks punktiks oli meil abinaine olemas. Vahele jäime kah, aga Leho osutus kärmeks ja targaks, nii et otsustasime ta kaasa võtta.
Teise punktiga nii kiiresti ei läinud kui esimesega. Õige abinaine puudus. Aga geoõnn oli meiega, nii et avanes seegi seesam. Aitäh aardemeistrile, tore oli!

 6 

Autoga tee lõppu jõudes oli ees juba 3 autot. Aimata võis, et geoseltskond. Ja täpselt nii see oligi, kuna peale 20 minutit lolli näoga esimeses punktis vahtimist tulid nad meile vastu, tegid salajased liigutused aardekarbiga, soovisid meile edu pusimisel ja panid ajama. Nojah, ürita sa siis nüüd siit edasi saada. Aga ometi ikka saime. Lõpus oli aga mõistus täielikult otsas ja tuli kasutusele võtta katse-eksitus-meetodi-kirves, mis meid raamatuni võimaldas. Aitäh, TB ka kaasa!

 7 

Sündmusaarde avamiselt sai siia tuldud. Geoparkla oli autosi täis. Mahutasin ennast kah sinna kõrvale ja astusin nulli suunas. Esimese laeka juures jõudsin parasjagu eelmisele seltskonnale järgi kes vihjeid jagamatta käskisid laeka mõistatuse ise välja mõelda. Muidu edasi ei liigu. Õnneks olen sellist asja juba näinud seega kaua ei läinud, et vajalik luuk lahti saada. Lõpus läks ikka oluliselt kauem kui esimeses punktis aga lahti saime ka selle kuidagi koba peale. Tagasiteel oli esimeses punktis juba järgmine seltskond oma päid murdmas. Õelad nagu me olime ei andnud me neilegi mingied vihjeid.

Peaks mainima, et hetkel on jalgsikäimise maastik oluliselt lihtsam kui autosõidu osa. Täitsa vabalt tossuga võetav. Samas auto tahtis ikka paaris kohas maakera külge kinni jääda.

Tegelikult on ühes kohas võimalik seda kraavi ka kuiva jalaga ületada

 4 

Pärast kerget "suplust" suundusime selle aarde juurde. Kõigepealt valisime vale tee ja pidime otsa ringi keerama. Teine tee oli ka parajalt jama, aga kohale ikka saime. Aare mulle meeldis, palju vaeva nähtud. Maastik jäi muidugi loodetust tunduvalt tagasihoidlikumaks. Aitäh!

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 8 

Kui aare avaldus, offroad-isin Iani ja Miniga Rummu metsade vahel. Otsustasime teha peatuse enne kui koju tagasi lähme. Taaskord usaldasin googlemapsi, mis viis mind mööda auklikke teid aarde juurde. Uhhh... See oli jube!

Noored ja lollid nagu me oleme, tahtsime aardeni ikka otse ja kõige lühemat teed pidi jõuda. Hüppasime algul üle ühe ja teise kraavi. Viimase juures sai Ianil üks jalanõu natuke märjaks ja poriseks. Aarde esimese punktini oli võib olla 33m kui jõudsime korraliku kraavini - sellest polnud võimalik niisama üle hüpata. Ütlesin Ianile, et lähme tagasi. Me leiame parema tee.

Järgmine hetk on Ian vööni vees. Ehmatus oli nii suur, et ma ei osanud kuidagi reageerida. Kui Ian naerma hakkas, hakkasin ka mina. Püüdsin teda sealt mudaaugust välja saada, aga oleks peaaegu ise sinna järgi läinud. Miskitmoodi suutis Ian jalad mudasest põhjast lahti saada ja kaldale tulla. Kõndisime tagasi autoni ja naersime. Naersime tema ebaõnne ja naersime, et ta peab panema naisteteksad jalga. (Mul oli kaasa võetud varupaar teksaseid ja saapaid.)

Peale märga seiklust jõudsime lõpuks aarde esimese punktini. Vahva oli! Lahendus tuli kiirelt. Kõndisime lõppu. Mmmmm... Mis siis siin teha tuleb?!! Olime kõikevõimalike asju proovinud, mõtlesin juba õlekõrt kasutada, aga õnneks taipasin lahenduse ära enne kui õlekõrs kasutusse läks. Tore [laur]-i aare oli - tänan! Meile meeldis!

 8 

Ilus päev kutsus õue ja kui juba õue minna, siis miks mitte koeraga. Olime juba peaaegu valmis kodust väljuma, kuid kuulsime piiksu. Alguses tundus küll, et ei hakka minema, aga samas, tegemist ju Lauri aardega, põnevus sai võitu. Haarasime ruttu koera kaasa ja kulgesime esimesse proovitavasse kohta, aga siis tuli kraav ette. Mõtlesime, et ei tea kui sügava kraaviga tegemist on ja mul tuli idee - saadaks koera testima. Taiga läks julgel sammul, aga ütleme nii, et ta sai toreda kevadise supluse osaliseks :) Tulemust näeb Madise logi juures olevalt pildilt :) Koer on ju karjaloom ja karjas tuleb ikka kõike jagada, seetõttu sain ka mina tänu suurele raputusele pool pori endale :) Otsustasime seejärel oma suunda muuta ja ringiga minna. Meiega ühines ka Priit ja edasi läks asi juba lihtsalt, kui see välja arvata, et jalutusrihm oli pidevalt sõlmes ja mina nägupidi võsas. Koer ei tahtnud aru saada, et inimesed pole nii madalad kui tema :) Teostus muidugi jälle väga hea, aga no mis sa Laurilt muud ikka ootad. Üllataval kombel polnudki keegi veel sinna jõudnud, seega olime esimesed. Mõnus aare, aitäh!

 8 

Olime just Laagrisse minemas. Plaan oli koer võtta ning minna Koera aaret otsima. Enne väljumist tuli aga uus aare üles ning otsustasime hoopis seda otsima minna. Laagrist võtsime koera kaasa ning kulgesime vaikselt aardeni. Esimene katse läheneda ebaõnnestus, vaid koer sai mõnusa ujumise teha. Seejärel tegime teise katse. Vahepeal jõudis Priit kohale ning asusime koos teele. Koer vedas ees, Liis püüdis kannul püsida ning meie Priiduga järgnesime. Õige pea jõudsime väga ägeda teostusega asjani. Laur ikka viitsib! Väga tubli! 14:50 panime tühja logiraamatusse nimed kirja ning kiirustasime tagasiteele. Õhtul on veel üks sünnipäeva tähistamine plaanis. Aitäh mõnusa aarde eest!

Porikäkk

Esimene katse aardele läheneda