Palun aare arhiveerida. Jätkuvalt on mängijaid, kes kasutavad lähimat teed ja õue aardele lähenemiseks, kuigi on välja toodud ka parkla. Ja see oli viimane piisk karikas, et naabrid riidu läksid. Tänud Teile.

Omanik võttis mind lahkelt vastu ja andis abivahendi.Kui ma jõudsin neljandale pulgale mu jalad juba värisesid aga kuidagi ma oma nime kirja sain.Võimas puu seal.Tänud peitjale.

Mina poleks oma kollasest merest seda täppi osanud üldse välja valida, aga kuna leidsime Head... aarde väga nukrast seisust, kuid tahtsime seda ikkagi logida, siis uurisime Märdilt, mida tegema peab, et ta kohe hooldustöödele asuks. "No võtke peale ja viige kohale ehk siis kohapeal vaatan, kas saan midagi teha." Nii me siis siia sattusimegi. Märt võttis meid lahkelt vastu ja koer nuusutas kõik kümme külge läbi. Siis Kristjan küsis, et seal metsas ka üks asjandus puu otsas, tahad logida. Ikka tahtsin. Natukese nurumise peale tuli ka peitja meie askeldamisi vaatama ja geojuttu puhuma. Räägitud sai maast ja ilmast ning kõige selle kestel minul ja Kristjanil puu otsas käidud. Aitäh nii aarde kui seltskonna eest!

DT-75-te logima minnes nägin ühte koera. Nüüd selgus, et see polnudki maaomaniku koer. Viimane oleks ehk paremini valdust kaitsnud kui mul omal poleks teine koer kaasas olnud. Pikalt neid aga kokku ei jätnud, üks läks tuppa, teine autosse tagasi (kuna kõrge rohi talle jalutamiseks ei sobinud). Maaomanikult sain hinnangu endaga kaasas olnud redeli sobivuse kohta ning juhised kuidas üldse aardeni jõuda. Kohale jõudes selgus, et täiesti tore ja logitav aare on. Siiski sain veel ka üleval toreda üllatuse osaliseks :) Aitäh!

Parkisin parkla koordinaatidele ja helistasin omanikule, et oma kohalolekust teada anda. Sest noh, tundus, et minu tegevus võib tunduda kahtlane, või vähemalt kummaline: Valge kaubik sõidab hoovi, juht väljub, haarab kuudist redeli ja hakkab metsa poole astuma. Paraku kohe ühendust ei saanud, jätsin telefoninumbri esiklaasi taha. Kohale jõudes seadsin abivahendi tööasendisse ja sai kõrgustesse minna. Seal oli hea rahulik, enamus putukaid järgi ei tulnud. Lahe peidukas, panin nime kirja ja liikusin maa peale tagasi.

Saime ilma abivahendita hakkama. Aitäh toreda aarde eest.

Nunnu aare ja ilus puu, sääski oli ainult liiga palju.. Aitäh peitjale!

 1 

Kuna koht oli suht võpsikus siis peas mõtlesin, et äkki jätaks siiski vahel. Aga kõigest hoolimata olime varsti kohal ja juba teel aarde suunas. Kohapeal oli sääski aga 100 inimese eest ja pidi hästi kiiresti tegutsema. Peagi olin üleval, Inge ja Jaanika kohe kannul. Õnneks üleval polnud ügtegi sääske ja sai rahulikult kulgetud. Väga hea kujuga puu, aitäh :)

Juhtusin just see hetk parkimiseks sobivasse paika sattuma, kui peremees ise õues toimetas. Sain oma abivahendile heakskiidu ja lahkelt jagatud juhised kaasa ning nõnda varustatuna käis logimine kiirelt. Igavesti vägev kõiv siin kasvamas. Tänan kutsumast.

Peremees oli kodus ja andis nõu kustpoolt on aardele kasulikum läheneda. Sõitsin autoga nii kaugele kui sai ja edasi juba koos redeliga aardeni. Ulatus täpselt ning luugi avamiseks tuli seista redeli kõige ülemisel pulgal kuna luuk oli niiskusega üsna kõvasti kinni jäänud.

 1 

Peale ilmataadi juures käimist vaatsime, et lähedal veel üks uskumise aare, aga parkla selle jaoks kohe siinsamas. Veeresime parklasse, aga nägime, et igasugu tehnikat on küll kodus, aga seda õiget mitte. Tegime vihje peale kõne ja saime teada, et nii on. Aarde peremees pole saadaval, küll aga aare ise ning kõvemad mehed pidid nigu karupojad kribinal-krabinal aarde järgi käima, redelit pole vajagi. Uskusime siis seda juttu ja läksime kaema (tõtt-öelda, ei taht ju kehvem ka olla). Kohapeal selgus, et polegi häda kedagist ning võtsin oma tahtejõu kokku ja peagi olin aarde manu. Nimed kirja ja tuldud teed tagasi. Uskusin endasse, et saan sellega hakkama ja saingi. Aitüma.

 1 

Kui ilmataadi logiraamat peos mul oli, siis oli ka peas teadmine, et Märdi kodus oleme ja ootamatud külalised on alati ju lahedad, eks. Kiirelt pakuti meile redel ja veel selline teenus, et viidi kohale ja pandi paika. No miuke blond keeldub, meie blondid ju ei ole. Ja teerada kõrges rohus tallati ka veel ette. On üldse kellegil kunagi sellist luksust olnud? Aarde saime logitud, no nagu Kleonega ikka. Tänud sulle kallis peitja, meil oli lahe!

 1 

Ilmataadi abilisi logides jõudis kohale, kelle aia taga me just asume. Kuna eelnevatest logidest olime aru saanud, et peitjalt võib lahkesti redelit küsida, siis seda me ka tegime. Maja najal jäi muidugi üks silma aga peitja laitis selle mõtte maha. Märt tõi teise ja parema. Hiljem viis puu juurde kah ja seadis lausa ronimiseks valmis. Aga siis tuli tal tegemist kahe naisterahva tujudega. Esimene proovis ronida aga redeli asukoht ei sobinud ja palus redeli ringi tõsta. Märt tõstis redeli teise kohta. Kui redel paigas keeldus esimene meist üldse ronimast, sest oksad olid puul valede vahedega. Teine naisterahvas ronis aga redel oli jälle täiesti vale koha peal. Tuli teine alla ja jälle tuli Märdil redel ringi tõsta. See tehtud, sai peitja viimaks vaadata kuidas me koostöös Annega aaret logime. Oli tore. Aitäh.

Leitud. Peitjalt suund kätte ja oma abivahendiga kohale. Aitäh

Katse 2 ja 3. Oma abivahend jäi ikkagi lühikeseks, peitja tuli jõu ja nõu ja lahke jutuga kaasa. Oli tore :)

Kuna jäime eelmise aarde juures vahele, siis sai kiirelt ka redeli ja leid polnud samuti raske. Aitäh!

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Kartsin siia uuesti tulla, arvasin et nagunii on jälle mesilased enne mind kasti leidnud. Aga ei, seekord sumisejaid polnud ja logi sai kirja. Ainult nüüd oli teekond hulga vaevalisem, kui eelmine kord oli rada kenasti ette niidetud, siis nüüd pidi ise läbi heina tee leidma. Peale seda sumpamist oligi hea randa suunduda, heinapebred maha raputada ja vette end jahutama minna. Kogu teekonda parklast aardeni ja tagasi saatis meid kutsa, kes, kuulda oli, sai pärast selle eest peremehelt riielda. Uskusime, et vihje soovitab helistada vaid abivahendi laenutamiseks, aga seda me ei vajanud. Et koera pärast ka HELISTAMA peab, ei osanud arvata. Ei vea selle aardega, uskumatu, nüüd õpetasime veel peni ka kolama ja peremees vihane.. Tänud seiklusliku jalutuse eest.

Leitud

3991.

 1 

Ega me siis parkimiskoha koordinaate omale sihtkohaks ei märkinud, lasime lihtsalt googlel ennast aardeni juhatada. Nii me siis jõudsimegi ühe hoovi peale, lasime kohalikul koeral ennast üle nuusutada ja vaatasime, et kas peremees ka kuskil paistab. Peremehe leidsime, ainult et puujutt teda väga ei kõnetanud, muigas teine ainult kavalalt ja ütles, et tema ei tea sellest puuasjast midagi. Kuna keegi meist Märti näinud ei olnud, siis ei osanudki esimese hooga sest asjast midagi arvata, aga õnneks siiski geopeitust mainides suunati meid õige õue peale. Seal läks juba paremini, peremees pakkus algatuseks abivahendit, aga kuna meil oli orav kaasas, siis loobusime vahendist ja asusime näidatud suunas teele. Aarde juures läks kõik lihtsalt, Mattias käis krõbinal aarde juures ära ja pani nimed kirja. Tänud peitjale!

 1 

Varemleidjad pajatasid mis vahenditega nemad seal maastikku murdmas olid käinud. Ma läksin siiski kaks kätt taskus. Peremehe lahkel loal liikusimegi sinna uskumatu asja juurde. Nullis oli selge mida tegema peab. Väike sirutus ja juba sai konteinerit uurima hakata. Uskuge või mitte aga keegi oli sinna pesa teinud. Õnneks linnukese lahkel loal sai siiski ikka logitud. Tagasiteel oli peremees mingi trikiga hakkama saanud ja tõmbas kübarast välja valge jänese meile presenteerimiseks. Väike tutvumisring, päring uute aarete kohta ja juba oligi aeg edasi liikuda. Aeg on ju armutu, ega see koos jalgadega seisma ju jää. Selliste vahvate teostustega võib lausa ära harjuda, proovi siis pärast juurikate vahelt leitud toidukarbi üle rõõmu tunda.

Tänud

 6 

Autodele parkimiskohta vormistades märkasime hoovis liikumist. Peremees vaatas meie poole ja ytles et tulen kohe tagasi, päästan vaid koerad valla. Andis meile soojad soovitused lähenemisteeks ja imestas meie abivahendi valiku yle. Ah te ju noored kah :D Tegelikult jah kaasav6etud abivahendit sihtotstarbeliselt ei kasutanudki. Tegime aardevalvurile pai ja muigasime selle geniaalse teostus yle. Tagasi tulles tervitas meid lisaks lambale veel vlakvalgekarvaline kutsukene. Ka tema sai pai koos k6ikide teistega. Peitjaga paar sooja s6na juttu ja edasi täpijahile. Lahe teostus. Kiitus peitjale ;)

Koer mis koer usu või ära usu

 2 

Päeva viies Motma aare. Kirjeldus ajab muigele. Ise oleksin ränga raha eest abivahendi laenutanud, aga oravad käisid logimas. Tore jutuajamine ja jätkasime oma Kunda geotuuri.

 1 

Helistasime peitjale, et abivahendit küsida, aga peitja sai tagasi helistada alles siis, kui Margus juba puu otsas oli. Uks on niiskusega turbunud ja avamine raske. Peitjale tänud :)

 1 

Uskusin või mitte, aga arvasin, et mina selle aarde juurde ei satu. Tõenäosus oli ikka väga väike. Eelmine kord olime meie Margusega ka need tagasihoidlikud külalised, kes tuuliku logisid ja siis vaikselt jalga lasid. Minu jaoks on huvitav, kuidas elu vahel pakub võimalusi, mis väga mõtteski pole mõlkunud. Nüüd, kui seoses uute jõuluaaretega peitjaga kokku sattusime ja koos ringi tiirutasime, oli väga sobiv hetk teha juttu Usu või ära usu aardest ning Madis seda kohe ka kasutas. Eks Madis saigi raskema osa, tassis redelit ja ronis. Meie Liisiga olime selle aarde juures lihtsalt ilusad :) Tänud!

 3 

Eestlane juba on kord selline tagasihoidlik ning ei tihka abi küsida õigel ajal. Ehk siis seni oli see aare meil logimata, kuid kuna täna peitajaga tema kodukandis kokku sattusime, siis tegime talle ettepaneku temaga kaasa tulla ning see aare ära skoorida. Anti redel kaasa, näidati suund kätte ning mindi meile mune otsima. Pärast aarde logimist anti veel jänest silitada ning saime ka kanamune soetada. Aitäh peitjale huvitava aarde eest! Juba see nimi on põnevust pakkunud.

 1 

Kuna peitja oli meil juba pihus, otsustasime ka siin ära käia. Lisaks logimisele saime ka peitjalt mune osta ning jänest silitada. Mõnus pehme jänes oli :) Aitäh aarde eest!

Lisaks Märdilt saadud abivahendile vajame veel abi ja vahendit. Tänud kutsumast.

 11 

Kuna kell oli juba üsna hiline, siis hakkasin endale telkimiskohta otsima. Teel Toolse linnamäelt Kundasse ei leidnud ma ühtegi sobilikku kohta. Kunda linnas ka väga ei tahtnud telkida. Tekkis mõte, et kui motma lubab oma kodu juures parkida, siis äkki lubab telkida ka. Helistasin talle ja selgus, et teda pole kodus, aga sain juhised redeli saamiseks ja telkimiseks :) Jõudsin kohale, parkisin ratta ära ja suundusin redel kaenlas aaret otsima. Usu või ära usu, aga peitja võib isegi tee aardeni ära niita, aga mõni geopeitur murrab ikka läbi võsa aardeni :) Aare logitud, viisin redeli tagasi ja panin telgi püsti traktori külje alla, kusjuures nagu peitja hommikul ütles, siis traktoril olid võtmed ees, oleks saanud teha paarile lähimale aardele draivinni :) Öö möödus rahulikult magades, nägin unes palju karpe. Hommikul asju pakkides saabus ka peitja, kellega puhusin paar sõna juttu. Suur-suur aitäh peitjale toredate aarete ja külalislahkuse eest!

Traktoril kaisus

 1 

Abivahendit meil kaasas polnud, lootsime hakkama saada üks suur+kaks väikest, saime ka - üks suur muutis end abivahendiks, mööda mida väiksem ronis ja logis. Eelnevaid logisi lugedes, oli lastel küll lootus ka müstilist jänest näha, aga ei kohanud kahjuks kedagi. Aare oli aga ikkagi lahe! Tänud peitjale!

 2 

Metsa alt leitud abivahendid ei andnud paraku vajalikku pikkust. Tuleb tagasi tulla uute mõtetega. Puhtalt põhimõtte pärast ei hakanud peremehelt lihtsat abivahendit manguma, tahan ikka oma olemasoleva vara ja jõuga hakkama saada.

 1 

Käisime ilma abivahendita, Rudolf oli see julge kes ronimist teostas. Aitäh peitjatele!

 1 

Ei tahtnud küll hästi uskuda oma õnne kui veidi rajalt eksides hoopis abivahendi leidsime, ei pidanudki tagasi enda oma järele minema :) Tänud vägeva aarde eest :)

 1 

Parklas kohtasime peremeest kes meid kuivemale rajale suunas. Algselt abivahendit kaasa ei hakkanud vedama ja läheduses oli üks päevinäinud puunajal ka olemas. Logimas käis kaalult väikseim Nelle :D Meie esimene 5.0. Tänud peitjale

 1 

Usun ... vist ... et minu nimi seal ikka ka kirjas on. Võimas värk nii looduse kui inimese poolt siia tehtud!

 1 

Leitud. Suht standardprotseduur minu jaoks :P. Aitähh!

 8 

Korra läksin seda maastik 5.0 piiluma juba varem. Siis jalutasin omaniku maja juurest pikk teed edasi ja siis hanepere juurest pöörasin üleujutatud metsa. Ületatud sai mitu kraavi. Lootsin, et kohalesaamine on 2.5 maastik ja ronimine 2.5 vääriline samuti ja kokku teeb 2.5 + 2.5 ongi 5. See oli ikka päris kõrgel. Proovisin alguses ümbrusest leitud looduslikest abivahenditest ehitada mingit platvormi, et jõuda esimese oksani aga sisetunne ütles, et ohutase on liiga suur, isegi kui mingi valemiga saan esimese oksa peale. Tagasi läksin üle põllu.

Pärast roostes rüütli külastamist mõtlesin, et küsija suu pihta ju ei lööda ja tegin kõne peitjale. Sain halva uudise, et peremees ei asu hetkel üldse Eestiski. Ütlesin küll, et pole hullu. Pärast minu paiknemist käis aga välja idee, et ma võin ta redeli iseseisvalt võtta. Natukene tundus ebamugavam kuid haarasin võimalusel sarvist. 2 minutit hiljem oligi mul juba redel kaenlas. Kohtasin ka perenaist, kellele seletasin kes ma selline olen ja miks ma võõrast kuurist redelit võtan. Koer andis samuti märku, et ta olemas. Kui ma lahkusin ja aed natukene avanes, siis plaanis vist tulla vaatama kuidas ma ronin. Eemalt kostuvate kurjade sõnade peale siiski loobus mu jällitamisest ja suundus koju tagasi. Mööda redelit üles ronides jäid silma hüüumärgiga hoiatused, et mitte kolmele ülemisele astmele astuda, sest võib kaotada tasakaalu. Ja mina pidin astuma kõige ülemisele. Hirm oli, et kui astun oksale, siis lükkan redeli pikali või siis tuleb lihtsalt tuuleiil ja teeb seda sama. Aarde juure jõudes oli see õige kõrgusefoobia tagasi. Lihtsalt jube oli seal olla, ei suutnud oodata tagasi alla jõudmist. Alla tulek möödus viperdusteta. Pärast redeli tagasi omale kohale asetamist viisin perenaisele väikese külakosti ja jätkasin oma teekonda. Peitjale olen nüüd soru võlgu :) Aitäh nii aarde kui redeli eest!

 1 

Kuna Mart ja Piret olid aardega kursis pandi abivahend juba kodust kaasa ja seega oli kohapeal kõik lihtne. Praegu oli ka veel teekond aardeni nagu jalutuskäik pargis. Varsti enam nii lihtne vist pole. Igatahes natuke akrobaatikat ja nimed said raamatusse kirja. Tänud peitjale.

 1 

Korra sai siin suvel juba käidud ning tõdetud, et ei siitkaudu ju sinna ikka ei saa minna ning meeletu võsa oli ka ümberringi. Täna siis uus katse ning targem juba - et SIIT ikkagi saab minna. Rännak ette võetud kuid maaomanikuga kahjuks kokku ei sattunud. Üksi olles ning kõrgust kartes natuke hirmus oli, aga läks üle. Väga väärt teostus.Abivahendeid ei kasutanud. Täname!

 1 

Anni jäi koertega autosse, Kaarel ja Martin tegid puhta töö ja tulid piltidega tagasi, aare leitud ja logitud. Tublid otsijad ja peitja, tänud.

 1 

Kaks meest kondasid käed taskus puuni. Kehitasid õlgu. Ronisid nagu ennemuiste. Logisid ära ning tulid tulema. Mis seal ikka. Edasi. Tänud peitjale.

 1 

Väga hästi tehtud aare, isegi lõhna efekt oli pardil.

 1 

Peitja oli "lennus". Redel oli meil omal kaasas. Teekond aardeni lumine ja kohati märg. Õnneks kummikuvajadust päris polnud. Ronimine õnnestus edukalt, vaatamata libedusele ja lumele. Kast ise ja sisu oli ikka täitsa vahva. Tänud peitjale siia kutsumast!

...kuid pardike on väike...

 2 

Priit jäi autosse istuma, abivahend kaasa ja aaret otsima. Hea, et Erko kaasas oli, taas ronis tema:)

 1 

Kui ma käisin Ilmataadil abis, siis uurisin kas peremees on nõus abivahendit laenama. Sain jaatava vastusega, seega otsustasin, et tulen täna Kunda kanti aardeid otsima. Ega mul midagi rohkem polegi öelda, kui seda, et peremees on väga muhe mees. Aitäh aarete eest, mis panevad naeratuse näole peale leidu. Soovitan soojalt!

 1 

Auto pargitud, varustus ühes hakkasime astuma.Logidest võis välja lugeda et peab kaasa võtma auto standardvarustusse kuuluva eseme.Kohapeal üks kaboilik liigutus ning pärast pisikest ponnistust koputasin juba aarde uksele.Valvur avas ukse.Täname peitjat.

 2 

Sõitsin parklasse aga eest ei leidnud ma ei maaomanikku ega abivahedite laenutuspunkti. Võtsin siis autost enda pisikese (1,5m ehk)abivahendi ja kõmpisin aarde juurde. Selle abivahendiga oli ikka vaja natuke venitamist, et maastik 5-ni ulatuda. Ja aardeni jõudes tuli taaskord kogeda "No küll teeb ikka tükka see peitja" Pärast, kui olin juba hakanud ära sõitma aga siis auto kinni pidanud, et uurida kuhu edasi võiks minna siis sain ka maaomanikuga kokku. No, mis kuri maaomanik, jummalast sõbralik seltsi-mees. Kõik muu siin aarde kirjelduses võib ju tõsi olla aga vot see on nüüd küll vale jutt. Oi me jutustasime pikalt aga lõpuks vajasid temal aardevalvurid toitmist ja minul oli plaan veel mõnda aaret vaadata. Aitäh Märt, väga vahvad aarded on Sinul, ei jõua järgmist ära oodata!

 4 

Puhkus algas suvepäevade ja järgmisel päeval kogu päevase vihmasajuga. Aga siin kandis me juba olime ja ega autonina ju ilma mõne aardeta kodupoole pöörata saa. Maaomanikke kardan kui tuld ja neid tuleb igal võimalusel vältida. Seega langetasin ainuõige valiku ja tirisin Jaanika läbi padriku edasi-tagasi aardeni, tagasi tee veel suure ringiga! Abivahendi tassisin ise kohale ja Jaanika kasutas seda sihtotstarbeliselt aardeni. Hoolimata suurtest pingutustest kohtasime ikka maaomanikku ja siis saime ikka korralikult sõnu vahetada. Vestlus oli isegi nii tulemuslik, et läksime tagasi naaberaaret otsima. Aitäh! EVEJ

 1 

Kummipart tegi meil tuju rõõmsaks

 2 

Siia kanti sattudes otsustasin vaadata, kuidas seekord meega lugu on, eelmine kord oli ta igatahes olemas :). Kahjuks kurja talumeest ja murdjajänest näha ei õnnestunud. Kuna vaatamata palgapäevale ikkagi abivahendi eest ränka raha välja käia ei soovinud, otsustasin, et ehk on mets mulle abivahendiks. Nii ka õnneks läks.. kohapealt leidsin vajaliku abilise ja nii ma karbini jõudsin. Ka valvuriga sain seekord ilusti jutule ning logi muretult kirja. Üks äraütlemata vahva tükk sinna tehtud... ma üldse ei imesta, et ka teised peale inimeste sellise kunstiteose vastu huvi tunnevad. Tänud!

 2 

Parkisin auto ära, haarasin abivahendi ja hakkasin aarde poole minema.. odoot.. võsa... Vaatasin GPSi, seal ju geoparkla ka märgitud. Sõitsin siis sinna ja parkisin ära. Ei saanud veel õieti autost väljagi kui juba kuri maaomanik kohal oli. Või noh tegelikult üpris sõbralik teine. Abivahendi võtsin kaasa ja läksime koos peidiku poole. Kui õigesse kohta parkida, siis pole võsast haisugi, ilus niidetud heinamaa. Kohapeal tarvitasn abivahendit, mis maastiku raskusest hoobilt kaks palli maha kraapis ja olingi kribinal krabinal aarde juures nagu paks orav kunagi. Aardevalvur oli ka paks, aga mitte orav. hea, et paks mesilane polnud. Panin logi kirja ja siis selgus, et alla ju ka vaja saada, kusjuures viimase juures on oluline, et see mitte liiga kiiresti ei juhtuks. Proovisin nii ja proovisin naa, varsti olingi kindlal pinnal tagasi. Pärast toodi veel jänest ka näha. Vägev värk. Aitäh peitjale.

 5 

See oli uskumatult lahe aarde otsimine :) Päeva viimane aare nagu kirss tordil. Tanelil oli muidugi abivahend enda käest võtta. Nii oli ta varsti kribinal-krabinal nagu ämblikmees puu otsas. Jänkupoiss meeldis mulle veel kõige rohkem. Tänud peitjale!

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Peidik oli ammu mesilastest vabastatud ja puhastatud,kuid viivituse tekitasid nullis ringi sebivad mummid.Täna polnud seal kedagi ja aare on taas omal kohal.

Head otsimist!

 8 

Hommikul 5.15 oli äratus ja sõit mesimummude poole algas. Kohapeal oli poolteist tundi tööd, et mesilaste kahe nädala töövili ära korjata. Mõnus algus puhkusele, elamus mitmeks ajaks. :)

Nestet täis

Taltsad loomad

Püüniskast

 2 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Hetkel käsil mesilaste eemaldamine ja aarde puhastamine.

 2 

Annan tasuta ära mesilased pluss logimine pealekauba!Kaubad koos.

 2 

Parkisime parklasse. Edasi viis kena lai rada üle heinamaa. Kohale jõudes vaatasime, et ilma abivahendita ikka hakkama ei saa. Laenutasime lahkelt redeli, aga sellest jäi väheseks. Mesiniku varustus oleks pidanud lisavarustusse kuuluma. Üles jõudes ja ust avades selgus, et mesilassülem on endale kõrgustes uue ja ilusa kodu leidnud. Allatulek oli kordas kiirem kui ülesminek. Allergikutele ei soovita, neile võib hetkel eluohtlik olla, aardevalvurid on tigedad. Tuleme tagasi kui mesi on purkidesse villitud.

Julgemalt seltsimehed,julemalt.Kõllake kui abi ei vaja.

 4 

Usu või ära usu, aga algul lähenesin GPS-i kohaselt aardele hoopis miskit metsateed pidi... mingi aeg sattusin üsna kellegi maja ligi ja ei hakanud sinna autot jätma. Siis tagurdasin hulga maad kuni peateeni ja lugesin aardekirjeldust. Kehastusin julgeks geopeituriks ja sõitsin kurja maaomaniku parklasse. Usu või ära usu, aga kedagi ma seal ei märganud - samas ei märganud ka aardeni viivat rada... seega siis marssisin mööda otse minevat metsateed edasi, kuni jõudsin täpselt sinna, kus varem autoga olin jõudnud. Aga no mis ikka... rühkisin siis lühikestes pükstes ja plätudes läbi võsa otse nulli poole.... ja seal seda võsa ikka oli, üksjagu. Nullis nagu oodatud, loomulikult võsa ei olnud ja sealt oli ilusti näha ka rada, mida etteruttavalt öeldes, ka hiljem kasutasin. Kohapeal ringivaadates tekkis üks uskumus, et saan ikkagi hakkama. Leidsin miski abivahendi ja asusin selle abil toimetama. Usu või ära usu, aga kohale ma jõudsin ja hakkasin just kapiust avama, kui märkasin ukse ülemises servas seltskonda aardevalvureid, piikidega tagumikud värisemas... ei teagi, kas nad sinna kolinud või lihtsalt olid vihmavarjus... Usu või ära usu, aga lähikontaktiks puudus mul igasugune soov... alla ma sealt igatahes kuidagi kulgesin... kuigi abivahend oli kipakas mis hirmus. Ja lõpetuseks usu või ära usu, aga tulen veel tagasi :).

Leitud

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 2 

Usu või ära usu, aga on olemas peitjad, kes hooldavad ära ka raja lähimast teest aardeni.

Usu või ära usu, aga oli jah sõstar.

Aitäh!

 11 

Ei pääsend meiegi kurjast maaomanikust. Niikui autol süüde välja läks, oli teine kohal, mörises ja näitas suurt rammusat koera. Tont teab, palju neid peitureid sedasi seal juba kaotsi on läinud. Ja siis kurjustas veel, et mul Kaur kaasas ja Mamm kaasas ja et Meritit seal parasjagu ei ole ja saatis rada mööda minema. Tegin Kaurile natuke põdra häält, mispeale see oli üleval kui vupsti, tegi kasti lahti ja kukkus itsitama. Siis juhtuski katastroof. Aardevalvur pani plagama, lendas Mammule pähe ja see armus ära. Hulk aega veensime Kauriga, et laseks valvuri lahti, aga ei, no mitte ei saa. Mingil imemoel saime siiski hakkama, panime asjad pisarsilmil tagasi, ja ainult selleks, et jälle kurjale maaomanikule vahele jääda. Too oli jõudnud selleks ajaks koera küülikuks pesta, ja no see pisut lohutas. Aga lisaks lobises maaomanik apelsinidest, ja lõppes kogu pull sellega, et Mammul on nüüd oma Pekingi part nurgas, Made in China, 25 cm pikk ja puhta oranž. Ise teate, mida usute, aga peitjale aitüma!

 2 

Usu või ära usu, aga tõesti kasvab üleval sõstrapõõsas :) lahe pesa ja aardevalvur ja väga nunnu jänes. Aitäh kutsumast!

Joosep :)

 1 

Hea et sai 10 aastat tagasi üks abivahend valmis tehtud, suutis väga vapralt pätikat teha :) Eeskujulik teostus, tänud.

 1 

Teades üht neist nagadest juba päris mitu aastat, vist isegi üle 25 aasta, jääb üle nentida, et tore, et kirjeldatud lugu veel rohkem aega tagasi toimus. Aga uskuge või mitte, ära ma seal üleval käisin, aardevalvurit ei kartnud ja üks armas olevus oli puu all mulgi. Mitte jänes ega põder.
Suured-suured tänud!

 3 

Usu või ära, aga üks kord tegin mina Kundas tööd. Kui tööd tehtud, valdas mind uskumatult suur soov rohkem tööd mitte teha ja hoopis mängu mängida. Lähim mänguplats oli vaid mõne kilomeetri kaugusel, nii uskumatu kui see ka ei tundunud. Uskumatu, et me kirjelduses toodud parkat ei uskunud. Tegime kolm katset ligi saada ja lõpuks lõpetasime ikka aardest idapoolse naabrimehe manu, kes uskus, et me niisama metsa soovime minna ja lubas meie saani ka oma väravasse jätta. Laenasime siis uskumatult lahkelt peremehelt tema isikliku helikopteri, millega ta muidu linnas mooril järel käib ning tiirlesime sellega murevabalt üle kolmemeetriste nõgeste aardepeidikuni, kuhu oli vaid 150 meetrit või nii. Kohapeal laskusin ilma igasuguste abivahenditeta ja kummikuis uskumatult vahva aardepeidikuni ja juba võisingi uskmatuna logi kirja saada. Peitja poolt kinni püütud eluka lõime säälsamas pannile, et hobist ka rohkem kasu oleks. Uskumatult hää praad tuli!
Uskumatu lugu küll, aga edasi lendame siit hulga vähemusutavasse Kunda sohu. Aare oli korras ja marjapõõsas kõrgustes alles. Uskumatult suur tänu Märdil ja ta naabril koprteri eest! Usu või ära usu. Ise ka ei usu, kui uskumatult uskmatutel vedas.

 1 

Enne käisin aared otsimas ja ma ei suutsin üles saada ja abivahendid ka polnud aga tänu jumalale oli Motma ja tõi redeli mulle ja sain logitud ja väga loodan et tulevikus saaks üles minna ilma redelita ;) aga huvitav aare

 7 

Kunda tuur, mis tuli välja, oli hoopis motma-aarete tuur. Tahtsime ilusa ilmaga välja minna ja võtsimegi suuna ida poole. Enne oli meil arutelu, kas minna kultuuri, sood ja karjääri nautima või nina hoopis teisele poole keerata. Usu või ära usu aga vaevalt meil oleks nii tore olnud, kui me oleks esimese valiku kasuks otsustanud. Mulle meeldisid nii aare ise, valge jänes kui ka peitja :D Tänud! :)

Jänes metsas :)

 5 

Seda logi peab alustama aarde nimega "usu või ära usu". Leidsime omaarust hea lähenemise tee mis võsaks kipppus. Tegime autoga 200m tagurpidi sõitu ja näeme, et üle tee peab traktor põllul kinni. Härra tuleb kabiinist välja ja on sellise ... näoga, et tahab suhelda. Mis me nüüd valesti tegime!? Kaalusime varianti end nähtamatuks teha ja see olekski olnud päeva suurim viga, sest tegu oli aardepeitjaga isiklikult. Noh ega ta autojuhti ära ei tundnud kuid autosse kiigates teatas "tere Caro" ja käskis tagasi minna sinna kust me just tagurpidi tulnud olime. Natuke juhtnööre saime veel lisaks. Parkisime masina ära, võtsime abivahendi kaasa ja läksime aardeni. Noorgeopeitur jäi autosse. Nüüd peab teist korda UVÄU ütlema ja peale logimist veel kord UVÄU. Seal üleval kasvas sõstrapõõsas! Ja kui me oma toimetamistega olime hakkama saanud ja normaalne hingamine taastuma hakkas, pidime veel kord UVÄU ütlema. Peremees tuli lumivalge jänesega meile külla. Tagasiteel tuli veel ngp meile vastu ja sai kah jänkut näha. Suured tänud ja emotsioonid said peitjale vahetult edastatud. Siia kah AITÄH!

 1 

Nägime kõike: okastraati, vett ja aaret.

 1 

No ei uskunud kohe peaaegu midagi. Mis suurt seal võsas ikka on ja 5,0 raskusaste veel pealekauba. Hädast aitas välja pehme maa, millel abivahendid hunnikus. Kui olin õnnelikult alla potsatanud, ilmus peitja võsa vahelt olukorraga tutvuma. Ei noh, järelkasvu veel näha polnud, aga kevad ongi veidi hiline. Tänud!

Väga sõbralik vastuvõtt, aare leitud :)

 4 

Me rännak algas sellega, et sõitsime alguses valet kaudu ning kuna väljas oli veel kergelt valge, siis nägime, et meie teele jääb ette ülisuur loik. Keerasime otsa ümber ning lähenesime aardele teist kaudu. Sumpasime läbi võsa ja lugesime aardega seotud lugu. Kuidagi kergelt kõhe hakkas ja kui olime õige puu leidnud, siis hakkas meiega üks väga muhe meeshääl rääkima. Kuna olin ametis puu otsa saamisega, siis ei saanud arugi, et keegi meie seltkonda juurde on tulnud. Uueks kaaslaseks oli aardeomanik ise. Kurikuulus ja tegus motma. Omanik oli ülimalt lahke, väga hea jutu ning huumoriga. Tema kõnest oli kohe tunda, et see on üks õige geomängur, kes mängib suure õhinaga. Lahkelt juhatati meid autoni ning see soojus ning rõõm, mis selle otsinguga saime on meeldejääv. Aarde peidukoht ise nägi tore ning ilus välja. Suur aitäh motma!

 1 

Aardejahile minnes, leidsime teelt noor-gpmänguri Meriti, kes meid lahkesti enam-vähem kuiva jalaga kohale püüdis juhatada. Abivahendit sai vahepeal ka sillana kasutatud, et üle väikeste "järvede" saada. Kui jõudsime 0-punkti, siis otsustasime kõik koos, et - Märt, sa oled "lollakas". Aare oli leidmist ja vaeva tõsiselt väärt! Suurimad tänud ääretult toreda aarde eest!

 3 

Tere teatan alandlikult et hakkasin aarde ümbrust hooldama juba 3st märtsist.Alguses Meriti ja Rauliga, pärast õhtul veel ühe kogenud geopeituriga.Oi mida kõike Tal seal abivahendite kotis ei olnud!Aitäh tore oli.

Täna kui teeaugud olid muudetud muhkudeks ja poes käidud võtsin mootorsae ühes ja kõrvaldasin ülejäänud illegaalsed abivahendid. Tänud tähelepanu eest.

Tänan aarde eest!

 1 

Parkisime maja kõrvale ja jäime kohe ka kurjale maaomanikule vahele. Saime kõvasti kurjustada, et kui palju neid linnakaid siit nüüd siis läbi voorib. Sellegipoolest hiilisime vaikselt aarde peidukani, maaomaniku pilk kurjalt kuklas. Kohapeal läks suuremaks abivahendite ja ronimisoskuste katsetamisteks, lõpuks jäi ikka minu jonn peale, sest tegemist ju puhta naistekaga. Soojendusdress sai maha võetud ja abivahendi abiga ronima mindud. Tasapisi jõudsin mööda libedaid oksi ka valvuri- ja aardeni. Logides värisesid käed kõvasti ja mitte aardeleiust, vaid kõrgusest. Sellegipoolest oli uhke ja hea tunne. Aitäh peitjale, vahva asja oled valmis teinud :)

 4 

Täna sai siis maale mindud ja see 5.0 üle vaadata. Garaažist abivahend kaasa ja astuma. Kohale jõudes tuli see aarde nimilugu meelde. Tollel kaugel ajaa sain sinna puu otsa palju kiiremini ja ilma abivahendita. Kiire oli ju, põder ootas selja taga. Täna sai esimesena objektile saadetud Merit, kui ta ülesse jõudis läks suureks kisaks: ma tahan alla, kõrge on jne. Pidin siis järgi minema ja saime lõpuks kahepeale logi kirja. Tänud peitjale.

 1 

Kuna logides on nii värvikalt kõik juba kirja pandud, siis lisan vaid, et niimoodi seltskondlikult on selliseid aardeid ikka väga vahva leida :) Aitäh kogu seltskonnale, kes kokku sattusid FTF-i tegema ja aitäh aarde peitjale vahva aarde eest! EVEJ

 11 

Esimesel aprilli plaane tehes polnud seda aaret veel avaldatud. Tõmbasin just endale uut gpx-i ja taas avalehele kaarti uurima minnes nägin seda aaret. Mnjaa... maastiku vaadates ei tundunud just kuigi lootustandev;). Aga kuna meil oli Br käest laenatud abivahend ikka veel Linalakas siis nii ta sinna jäigi ja Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kiriku kirikuliste kiirustamist jälgides sai abivahend sujuvalt Zukise ümber tõstetud.
Peale Karepa logimist hingasid kõik millegipärast sisse kuuldava ohkega kui järgmise aarde peale gpsid navigeerima said. Valisime ühe teeotsa ja sõitsime Zuki vappudes nulli poole, kuni kõrvale jäi märg pehme pinnas. Mnjaa, kellegi elamine ka läheduses... kruisisime edasi , tummisema tee peal sõites nägime ka juba seda oletatavat kõrgeimat, kuid ka sealt tummisemalt teelt lõppes ligipääs kellegi hoovis ... ja see koeravolask ,kes seal maja juures suud avas, ei tekitanud mingit soovi seal autost väljuda. Ots ringi ja taas tuldud teed tagasi sinna vappuva tee risti. Pidasime just aru mismoodi edasi toimida kui eemalt lähenesid jämedad , kõrged neli kummi, millel ka kere ja selles tuttavad näod ;). Selle esmase küsimusterahe on Br juba ilmekalt välja kirjutanud, edasi jäi vaid neile jämedatele kummidele järele sõita, ikka sinna kus vesi ja tüma maa. Vaadates oma papusid olin juba valmis trajektoori valmis seadma kui Piret mainis, et neil ühed liigsed kummikud ka olemas, nii suuremat sorti. No asi siis nr 44-ga mättalt mättale hüpelda. Vedasin kummikud jalga ja ei mingit muret vee pärast. Mehed vedasid oma pikad ja veel pikemad õlale ja matkasime nulli. Aarde tuvastati hoo pealt ja siis ...algas naiste tähelend :D. Kõik naiseikka jõudnud tegelased olid üks hetk objektil ja juttu ja sehkendamist jätkus kauemaks. Poisid hakkasid all juba muretsema, et kas me üldse alla tuleme , et juttu jätkub kohvitagi kauemaks :D, aga no kogu see toredus tuli ju üle vaadata, peitja on ikka õrnema soo peale mõelnud, peegel vaid puudus. Seda aga vaid meeste õnneks, sest muidu oleks me ilmselt sinna objektile ja gaaga juurde veel kauemaks jäänud. Lõpuks saime kõik imetletud ja laskusime orbiidilt alla, hinges oli selline teistmoodi olemine kohe. Ei juhtu ju iga päev , et maastik viie logimiseks tuleb lausa järjekord tekitada, et kogu see muhe seltskond nö õrrele ära mahuks. Võtsin kaasa mõnusad mälestused, päikese oma hinges ja ränduri Lumekuninganna.
Naabrimehele võiks keegi abivalmis tegelane mugava tugitooli viia, ilmselt tal siis lõbusam seal kogu seda tsirkust jälgida ;)
Tänud Mardile kummikute eest, peitjale tänud vahva võimaluse eest muutuval maastikul koos vahvate seltsilistega kevadest rõõmu tunda! 5+

 13 

Kas Teil on foto, kus minimaalselt neli naist teevad esmaleidu maastik 5-es? Minul näiteks nüüd on ja paar "sõbrannat" tiirlesid veel ümber minu ning jälgisid, et ma ulakusi ei teeks. Tänud Mardile ja Brunole, et ma end "viimase isasena"(hetkel käib telkust Jääaeg), ei tundnud :) Virumaa on lahe, kuigi neil on jämedamad kui pealinnas...rehvid, noh! Tänud keskpäevase virgestuse eest ja tagumise tee naaber hakkab vist seismise asemel istuma edaspidi ning "linnasaksu" silmas pidama...

Muideks, kogu seltskonda läbis viimse sekundini mõte, et see värk on kuramuse aprillinali!...noh, kuni logiraamatuni, mille "gagaa" loovutas...

tähh, tähh, tähh!

Noh, neile, kellele maastik lihtne tundub, mõelge "tavalisele geopeiturile" nt. minule ja siis avaldage arvamust...Paavo-Reixi sugustele on see muidugi kaks maastik...mina nt. esindan kaalukamat arvamust ja nõustun peitjaga täielikult...hoidkem loodust!

p.s. okastega traati leidsime vähemalt neljas, täiesti ootamatus kohas! Seega lugege kirjeldust ja saage sellest ka aru...oma nahk on mängus muideks!

Hiljem lisatud: pähh...44 number pole suur ega miskit... vot jämedus maksab! Kaks korda jäin "linnasussiga" puude vahele kinni oma punuga, aga mõlemad korrad pääsesin hooga(lai ja jäme suss, noh...numeratsioonis vähemalt 46).Elagu jämedus autu all(noh ja sees ka muidugist), see kannab pehmes :D

Peitepilt: leia neli esmaleidjat, maastik viielt, kes mehi ligigi ei lase...

 13 

Ootamatult tekkis teele uus aare. Teel sündmuskohale arutasime, kes kohalikest juba kindlasti seal käinud on. Metsateele keerates paistsid isegi kohaliku geogängi JEEPi suured rattajäljed. Aardele tegime tiiru peale, aga ühtegi linnainimesele sobilikku lähenemisteed ei paistnud kusagil. Tegime siis teeotsal väikese mõtlemispausi, et mis nüüd edasi saab, kui kaugusest lähenes üks auto. Mida lähemale tuli, seda tuttavam tundus. Lõpuks kui eksida enam polnud võimalik, ei uskunud ilmselt ka teise auto seltskond oma silmi. Peale paari sõbralikku repliiki sai selgeks, et kõigi mõtted liiguvad ühes suunas, seega sai suund jälle metsa poole võetud. Väikest vahepeatust tehes tabas meid muidugi täielik üllatus, kui Mardi esimene küsimus oli, et: "Kui pikk sul on?" No mida! Mõtleb, et kui Tal on suurem auto, siis on ka pikkus oluline? Meie igatahes rahuldusime oma suurusega, aga ega nohh teisi keelata saa ja nii nad suurema abivahendi kaasa rabasid. Kohapeal muidugi selgus, et ka meie abivahend oli sobiva pikkusega. Nii, et pole see pikkus iga kord nii määrav midagi. Siis aga ronisid kõik korraga FTF-ima. Õnneks oli peitja toekama isendi valinud ja õrnem sugu seda murda ei suutnud. Mart igaks juhuks peletas koerad eemale, et kui nüüd midagi murdub, siis ... koertest on kahju. Igatahes oli meeldejääv sündmus. Täname peitjat selle organiseerimise eest.

 5 

Sai liiga palju usutud teksti ;). Oleks äärepealt esmaleidjad olnud. Valvur tahtis minema lipsata aga saime tal sabast kinni õigel ajal. Ja äge oli vaadata kuidas lapsepõlve meelde tuletati(kes teab, see teab).Väga äge! Aitäh peitjale!

 7 

Seekord ei saanud endale kahjuks esmaleiujahti lubada. Plaanis oli üks peaaegu samasuur elukas kui nullis sirgub horisontaali lasta ja poolemeetristeks tükikesteks teha. Sain sellega hommikupoolikul hakkama. Pärastlõunal sõitsin vaatama mida selle viielise maastiku jaoks vaja võiks minna. Et kohalikke talumehi mitte segada jätsin auto mõisa juurde maanteele ja jalutasin läbi võsa üle lagendiku nulli. Selgus et see on selline kolmene viiekas, ei ole vaja teist korda tulla. Aitäh! Tore töö, Märt!

 10 

Seisab üks auto kahtlaselt vajaliku tee otsas ja enneäe Bruno rooli taga. "?" Me läheme tuttavale külla. Kas Teil on kaasas? "Üks on." vastab Bruno. Tuttav ei ole ise kodus, aga meil on asja ta kuuri alla ta enda loal. "?" Abihoonest väljudes lehvitasime tüdrukule trepil, lubades peagi võetu tagastada. Seltskond heatujulisi tüdrukuid ja poisse kulges külakutsade klähvimise saatel otsinguile. Päike paistis, maastik oli kevadiselt pehme ja mõnus tatsata. Umbes 12.15 lõuna aegu kerge astumise tagajärjel oli tipus neli tüdrukut korraga. Imetlesime valvurit ja ümbrust ja karbikest. Tore oli kohtuda Kaja, Merikese, Alexi ja Brunoga. Tänud Märdile.