Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aardega tahan teid viia lapsepõlve, kus paljud teist kuulasid Onu Remuse jutte. Mina kuulasin neid veel vinüüli pealt. Tänapäeval on kõik need lood Youtube'is üleval. Selleks, et Jänku-onule külla minna, ei pea sa midagi muud tegema, kui ära kuulama kolm juttu, mõtlema, kus kolme km raadiuses võiks olla selline koht ja lihtsalt sinna kohale minema.
Rebase-onu ja Jänku-onu.
Vaigust nukuke.
Kuidas Jänku-onu Rebase-onu ninapidi vedas.
NB! Jänku-onu ootab endale külalisi ainult pimedal ajal. Kui mõnel metsaelanikul on raskusi selle palve täitmisega ja ta läheb külla ikkagi valgel ajal, siis on Jänku-onul kokkulepe it-spetsialist Mägra-onuga. Mägra-onul on õigus leiulogi jäädavalt kustutada. Palun arvestage siis Jänku-onu soovidega. Aare ei ole elutähtis, aga Jänku-onul on õigus oma kodule küll.
Kiirustage seltsimehed metsalised, kiirustage! Jänku-onule saab külla minna teed jooma ja saiakest sööma ainult maa sulamisest maa külmumiseni või lume sulamisest lume tulekuni. Kui sa oled kohale jõudnud ja leidnud üles õige kivi, siis tuleb kivi üles tõsta (sa oled ju hommikul piisavalt putru söönud ja saad sellega ilusti hakkama) ja nii saadki Jänku-onuga kohtuda. Enne sisenemist lase kindlasti ka uksekella, äkki pererahvas magab. Kui sa nüüd külas oled piisavalt teed joonud ja saikest söönud, siis kindlasti mõlgub sul mõte, et kus see varanatuke peidetud on. Kui sa oled erinevaid seiklusfilme vaadanud, siis tavaliselt on varandus peidetud kas keldrisse või siis pööningule. Sinul tuleb sellel korral pööningule ronida. Kuna sa oled juba piisavalt saiakesi söönud, siis ma arvan, et luugist sa vist sisse ei mahu, aga proovi aknast. Tõmba lihtsalt aken enda poole ja seejärel poe vupsti sisse ja leiadki oma aardelaeka. Jänku-onu lisas ka metsarahvale vihje ja geokontrolli, et te ikka kiiremini kohale jõuaksite.
NB! AARDESSE EI MAHU ASJAD (nänn, rändurid…). HOIA AARET ÕRNALT JA HELLALT. KIVI JA KIVI KOKKU EI SOBI.VIHMA KORRAL HOIA AARET VEE EEST.
Kui sa nüüd lugesid kogu teksti läbi, kuulasid ära kolm juttu ja peale seda ei tulnud ühtegi mõtet pähe, kuhu poole otsima peaks minema. Ainuke mõte on see, et aarde omanik on puhta soojaks peast läinud oma kujundliku jutuga. Pole hullu. See esimene jutt on välja mõeldud juba tükk aega tagasi. Oli teine lihtsalt lauasahtlisse oma aega ootama jäänud. Nüüd kui aarde ettevalmistused tehtud said ja aeg oli aare oma kohale viia, tuli välja, et peitmise reeglid on vahepeal muutunud ja sellisel kujul seda aaret enam avaldada ei saa. Teeme siis selliselt, et esimene mõistatus on edasijõudnutele ja teine mõistus on neile, kes ei pea lugu kujundlikest mõistatustest ja tahaksid otsida koordinaatide järgi ning lahendada mõistatuse kergemini. Siit tulenevalt tuleb ka teistsugune registreerimisviis kui tavaliselt. Pööningul olevas aardelaekas on kaks raamatut, üks esimese mõistatuse jaoks ja teine teise mõistatuse lahendajatele ja muidugi on ka tänu sellele kaks FTF-i, STF-i jne. Kõik on muidugi aususe peale. Kui siia logi kirjutate, pange kirja kas esimene või teine lahenduskäik.
Nagu ikka, meeldivad mulle teie erinevad jutud, siia võite kirjutada oma elus toimunud erinevaid juhtumeid loomadega.
Et sa saaksid oma GPS-i lüüa aarde koordinaadid ja minna Jänku-onule külla, tuleb kuulata ära kolm juttu, vastata küsimustele ja ongi koordinaadid koos.
59 AB CDE 24 FG HIJ
A - Plaadi ümbrisele kirjutaud onude arv miinus viis
B – Loo jutustaja eesnime tähtede arv
C - Sõna vana kordumise arv teises jutus
D –Kogu muinasjutu jooksul kõlanud sõna nukk kordade arv jagada kahega, liita kaks
E – Esimeses jutus öeldud sõna onu arv miinus kaheksa
F – Mitu korda lõi Jänku-onu vaigust nukku miinus üks
G – Loo autori nime tähtede arv jagada kuuega
H - Kibuvitsa õied ja nupud plaadi ümbrisel miinus neli
I – Silmade arv kolmel plaadiümbrusel kokku jagada kaheksaga
J – Sõna kibuvits kordade arv kolme jutu peale kokku miinus kaks
Jesss! Lahendasite ära ja geokontroll läks roheliseks. Nüüd pole muud midagi, kui väljas on pime, siis aarde poole jooksu!
Vihje: Jänku-onu kodu asub lisajõe kaldal, suure kivi all, teisel kaldal on kuklase pesa.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 371/1588 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (34), soovitan (31), 2016_aasta_aarde_kandidaat (22), ööaare (11)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6J0WC
Logiteadete statistika:
86 (94,5%)
5
26
1
1
0
0
Kokku: 119
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jänku-onul on taas aeg minna puhkusele, ootab reis soojale maale ja kapitaalremonti. Kahjuks on selle aasta üks otsijatest maja oma kohalt meeter maad eemale tõstnud. Õigel kohal oli spetsiaalne alus, mis ei lasknud Jänku-onu koju maast tulevat niiskust. Nüüd on kahjuks maja saanud seest tugevaid niiskus kahjustusi.
Onu Remuse jutte sai omal ajal väga palju kuulatud, nii et need kippusid juba pähe jääma. Aarde mõistatuse osa oli juba lahendatud kaua aega tagasi. Nüüd tekkis lõpuks sobiv moment aaret külastada. Tõepoolest super hästi tehtud. Sellised asjad on väga meeldivad leida. Tänud meistrimehele! TFTC!
Oi,need jutukesed on pärit lapsepõlvest ja kuulata sai neid vinüülplaadi pealt.Neid ikka sai kuulatud ja kuulatud ja kuulatud jne.Lõpuks olid nad kõik peas.Jänku-onul oli väga uhke kodu.Aitäh!
Umbkaudne koht oli aimatav vihje ja teksti abil, aga et saaks ka kindlustunde, siis oli vaja veel neid jutukesi kuulata nii, et Tõnu Aava hääl hakkas juba vaikselt PTSD'd tekitama. Igatahes kui viimased numbrid paika said, siis oli ainult tarvis kohale minna ning ei ole midagi öelda - Jänkuonul on väga tore kodu :)
Neid lugusid sai mustmiljon korda kuulatud, et seda mõistatust lahendada. Nüüd sattusime ka pimedas siiakanti. Ülilahe - aitäh!
Kuna oli info, et aare ei pruugi väga pikalt kätte saadav olla, siis sai mõistatus mitte eriti tükk aega tagasi ära lahendatud. Koha peal läks ikka pikalt, kuniks sai peitja enda viimast logi loetud, mis päris hästi aarde juurde juhatas. Aitäh!
Mõistatus oli ammu lahendatud, kuid jänkuonu liikumisega sünkrooni saamine võttis lausa mitu aastat aega.
Täna peale õhtuste purjetajate vastuvõttu oli lõpuks igati sobiv aeg, et enne kojusõitu veel hiline külastus ära teha. Otsimisega läks üksjagu aega, kuni lõpuks taipasime peitja viimast teadet vaadata. Siis see pikk-kõrv enam me käest ei pääsenud. Nägime ära ta peidupaiga ja igavesti ägeda suvekodu.
Tänan peitmast.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Täna öopimeduses hiilis Jänku-onu taasord oma suvekoju. Olete kõik oodatud. Palun ikka tulla võimalikult hilisel ajal. Kõige parem on läheneda järsust jõelaldast alla, siis mööda jõekallast vastuvoolu väikse vahtrani ja umbes meetri kaugulel ongi paksus padrikus Jänku-onu elamine. Kohtumiseni.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Hallad maas ja Jänku-onul varbad külmetavad. Seega on aeg soojale maale ära kolida. Kevadeni.
Neid lugusid sai kuulatud ikka söögi alla ja söögi peale. Koordinaat sai paika, plaan oli juba möödunud sügisel kohapeal ära käia, aga iga kord lükkasime edasi. Lõpuks oli Jänku-onu talvepuhkusele läinud ja jäime ootele. Isegi juuni keskel polnud veel Jänku-onu oma puhkuselt tagasi. Lõpuks otsustas ta oma suveresidentsis koha jälle sisse võtta. Nüüd siis tulime jaole. Huvitav küll, aga mina ei teadnud, et Jänku-onu kodu ümbrus nii palju torkivaid ja kõrvetavaid taimi täis on. Lühikeste pükstega tulemine oli viga... Mirjam jäi kaugelt vaatlema, mina läksin asja kallale. Janari viimane logi andis hea viimase tõuke, et aare leida. Väga suurepärase teostusega aare. Kohe näha, et hubane koht. Jäädvustasime end logiraamatusse ning siis lasime Jänku-onul rahumeeli edasi oma suveresidentsi olusid nautida. Tänud.
Härra Jänku kodu kohta tegime uuringuid juba hulk aega tagasi. Läksime lihtsama vastupanu teed ja kuulasime oma lapsepõlve lemmiklugusid. Nostalgialaks 500 palun. Null jäi väga kahtlase koha peale, aga väidetavalt oli 10m täpsusega. Küll aga jättis jänes oma kodu talveks maha ning me ei saanudki külla minna enne kui nüüd, kui aarde autor oli jänese tema suvekodusse tagasi toimetanud. Kaua ei lasknud me end veenda ning tulimegi kohe pea esimesel päikeseloojangul külla. Naabruskonnas liikus igasugust rahvast, aga ega keegi Märtenit seal põõsaste vahel õieti tähele ei pannud. Selles osas on jänesel küll hea privaatne kodu (keset linna). Igal juhul olime sel hooajal esimesed külalised, Jänku-onu võttis lahkelt vastu ning lubas külalisteraamatusse ka nimed signeerida.
Aitüma, oli mõnus mõistatus ja väga huvitava koha peal lõpp. Ja karp ise ka maruvahva!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Tere kallid sõbrad. Jänku-onu annab teada, et on taas oma koha sisse võtnud suveresidentsis. Ta palub edasi öelda, et kõige parem on läheneda tema juurde mööda jõekallast ja kõige parem vihje oleks üksik Acer platanoides. Ja muidugi ootab ta külalisi ikka võimalikul hilisel ajal. Olete teretulnud. Kui nüüd juhtub, et uksekell ei tööta, siis astuge ikka siise. Tee on valmis ja saiakesed auravad juba laual.
Kas on lootust sellele aardele? Lahendus ootab äratoomist :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".Aeg on Jänku-onul taas soojale maale minna. Ka kõige väiksemad tahavad oma patareisid laadida. Tänud kõikile, kes Jänku-onul külas käisid. Kohtume kevadel.
Kuna tänaseks plaanitud Tammoja singel jäi leidmata, siis raiskasin koduteel logimiseks ära kodule hetkel lähima logimata aarde.
Lihtsam lahenduskäik jäi mulle sobilikumana ette ja peale väikest pusimist sai geokontrolli roheliseks. Juhtus see aga suvel, seega seda pimedat aega, kui samas uneaeg ei ole, tuli mõnda aega oodata. Kärdi teisel ülikooli päeval sai see seiklus ette võetud, sest pidi hilja lõppema tal kool. Lõpuks selgus, et loeng oli läbi enne kui väljas pime, seega sai kodus veel aega parajaks tehtud. Lõpuks sammud õigesse kohta seatud - õigemini küll autotuled - ja veidi eeltööd tehtud, et sobilik parkimiskoht leida. Eks veidi kentsakas oli minna peidukoha poole, aga Kärt tegi suure töö ära ja ma lihtsalt kohale läksin. Kõik väga temaatiline, väga lahe ja uudistamisväärne - selle ja suure töö eest FP ning aitäh!
Mõistatuse lahendas Mai. Täna tulime vaatama. Kuna lugesin siia sõites logisid, siis tuli leid kiirelt. Läksin kohe õigesse kohta ja hõikasin ka Mai aarde juurde. Väga temaatiline ja tore aare. Aitäh!
Ei oskagi miskit öelda. Tore mõistatus vast. Sai mitu korda otsimas käidud aga ei teagi miks leidmata jäi. Lõpu asukoht oli võimalikult ebamugava kohapeal aga see peitja eesmärk vast oligi. Rada viis läbi põõsaste, sai torkida.
Lahendatud oli juba ammu, ka peale taastamist käisime otsimas aga ei leidnud sealt miskit. Pöösad hammustavad ka läbi teksade aga eks tuli ära kannatada. Seekord siis uuesti aga nüüd olid pöösad juba nii ära tallutud, et teerada viis õigesse kohta aga isegi siis kohe ei märganud. Natuke jääb arusaamatuks koha valik, kindlasti oleks mõne lahedama koha leidnud aga aare ise oli muidugi väga hea, aitäh :)
Ootasime juba pikalt, et Jänku jälle koju tuleks. Nüüd siis oli lõpuks see aeg käes. Kaarti vaadates tundus koht ebameeldiv, aga pisut põnev nagu ka. Läks ikka väga palju aega enne kui Carolys õige asja üles leidis. Kahju, et nii palju loodust juba enne meid maha oli tallatud ja eks meiegi andsime oma panuse nüüd sellesse. Aare ise aga oli väga vahva ja suure hoolega tehtud. Suur tänu!
Olime tükk aega oodanud, et Jänku-onule saaks taaskord külla tulla. Seda me aga ei teadnud, et see polegi nii lihtne. Ettevalmistused olid täiesti tegemata ning nii me üsna kaks kätt taskus metsatukka läksimegi. Läks ikka ligi 30 minutit enne kui kavala kodu leidsime. Oleks kohe korralikumalt otsinud, oleks ilmselt ka varemgi silma jäänud aga tööpõld tundus üsna suur ja torkiv. (853) Aitäh!
Tegime täna uue katse Jänku-onu kodu üles leida, seekord õnnestuski :). Mari märkas aaret, Helen korraldas asjad kättesaadavaks, Helge näitas valgust ja mina kirjutasin nimed. Ja edasi oli kõigil vaid puhas uudistamise rõõm, ma olin ka eriti müüdud just siinsetele raamatutele ja siis veel sellele tillukesele kunstiteosele viie porgandiga :). Väga, väga äge aare, ma panen tagantjärele kogu kuldse kolmiku preemiaks kastile ning soovitan soojalt kõigil veel mittekäinutel tiir siia Jänku-onu juurde samuti ära teha, hea tuju on peale seda garanteeritud ;). Janarile jaksu ka edaspidiseks meile selliseid ägedaid aardeid leidmiseks valmis nikerdada, nendest erikäsitööpärlitest on alati lihtsalt niiiiiiiiiiii palju rõõmu :).
Lapsepõlves sai neid Onu Remuse jutte ikka hoolega kuulata, niiet siiani meeles. Mõistatuse lahendamiseks otsisin isegi vanad plaadid välja kuigi ega kuulata neid pole enam millegagi. Sellele vaatamata läks lahendus kergelt ja siis jäi sobivat aega ootama. Sobivat aega aga nii pea ei tulnudki, läks hoopis pikemaks ajaks puhkusele. Kui nüüd aare jälle saadaval, pidasime plaani Jänku-onule külla minna. Esimene katse ei olnud edukas ja täna tulime uuele katsele, mis seekord päädis võiduka lõpuga. Tänan toreda aarde eest.
Jänku-onu jutukesi sai ikka mitu-mitu korda kuulatud ja eks nii see kodu asukoht selgeks sai. Paar nädalat tagasi polnud me piisavalt võitlusvalmis, et Jänku-onule külla minna. Tihe padrik ümber kodu murdis meid maha ja loobusime. Eile õhtuks olid haavad paranenud ja pimeduse saabudes läksime uuesti tegudele. Nüüd juba natuke rohkem ettevalmistunult. Õnneks oli Jänku-onul vahepeal ka teisi külalisi käinud ja võtsime nende jälje üles ning sammusime majakeseni. Kolistasime esmalt ukse taga, siis piilusime sisse, aga Jänku-onu polnudki kodus. Ilma pererahvata on küll ebaviisakas ringi tuulata, kuid võtsime julguse kokku ning uudistasime ringi ja vaatasime kõik raamatud läbi. Lõpuks jätsime teate oma külaskäigust, kustutasime tuled ja lahkusime. Ei teagi, kus öistel rännakutel see Jänku-onu siis parasjagu oli.
Aitäh meistrile vahva aarde eest ja toredatele kaaslastele mõnusa öise väljasõidu eest!
Kuna mul algas puhkus ja puhkuse ajal ikka reisitakse ja külastatakse igasugu sõpru, sugulasi, tuttavaid ja muid karvaseid ning sulelisi, siis ei jäänud minagi puhkuseloorberitele lebama vaid asusin kohe tihedat puhkuseprogrammi täitma. Eks puhata ja magada jõuab ka töö ajal.
Plaasterdasin oma kenad kontoritöötaja siidikäpakesed, mis kahel viimasel tööpäeval tootmises abiks olid olnud ning nüüd villis olid, kenasti ära ning hakkasin Jänku-onu külastamiseks ennast lille lööma. Sest Jänku-onu on muuhulgas ka ilge puritaan ja talle ei meeldi napis riides kergemeelsed inimesed. Seega kiskusin oma pilgu kraadiklaasilt, mis näitas hilistele tundidele vaatamata kõrgeid numbreid, tegin oma südame kõvaks ja külmaks ning asusin ennast rüütama rõivaisse, mis olid täiesti ilmastikule mittevastavad. Kirsiks tordil olid kindad. Tunne oli natuke nagu Kilpkonna-tädil.
Parkisime 7. taevasse, aga kui tuult enam näkku ei lahminud, oli tunne, nagu oleks Dante loomingusse sattunud. Jões liikus veel väiksemaid kalu ning 1 suur lõunameredesse suunduv Vaala-onu tegi sabaga lupsu, kuid ojas, mille kaldasl meie seisime, midagi tähelepanuväärset ei toimunud. 1 Haugi-poiss ujus kiirkorras läbi ja siis oligi vaikus. Asusime teele ja imekombel leidsime kohe õige raja ning võisimegi Jänku-onu ukse taga tilistada. Jänku onu avas ukse - ise puhta porgand-paljas.
Maja oli tal uhke. Võttis sõnatuks. Vaatasime ringi ja kõik oli siin nii aaa ja uuu ja ooo ja vau.
Logi läks lihtsa-aruliste raamatusse, sest eks see oligi minu lahenduskäigu seekordne tase.
Aitäh peitjale imelise meisterduse eest!
Panin ammu tähele, et kodu lähedal on üks aare, mis ei ole aktiivne. Niisama ei kippunud lahendama, aga nii kui lahti tehti, siis kohe hakkasin aretama.
Raskem variant tundus ulme. Proovisin kergemat varianti. Esimene voor juttude kuulamist ei andnud õiget tulemust. Hakkasin lahmima ja lõpuks läks asi nii lappama, et jätsin asja katki.
Siis proovisin loogikaga. Veidi kahtlaste kohtade leiutamist, aga ikka ei saanud pommitades rohelist tulemust.
Jällegi jutte kuulama asudes avastasin enda tehtud lohakusvigu ja pärast mõningate numbrite korrigeerimist tuli kohe teise katsega tulemus - pihtas põhjas. Loogikaga olin ka ju seal lähedal olnud, aga kuidagi õnnestus tabamust vältida.
Janarit teades ei tormanud kohe rind ees otsima. Tegin kodus korraliku kaarditöö ja lugesin õpetuse läbi. Jäi oodata veel õiget hetke, mis täna saabus. Ettevalmistusest oli abi, korralikult varustatult ei tekkinud kordagi rasket momenti ja aare õnnestus leida kiiresti. Lõpp täiega meeldis. Pani kohe uurima aasta aarde edetabelit. Hmmm 6 koht. 2016 tundub kõva aasta olevat. Tolle aasta aaret, Surfijumalannat, pole veel leidnud. Esikümnes on minu leitutest kõik väga head.
Aitäh!
Avastasin kaardilt aarde, mida polnud seal vist ammu olnud. Igatahes sai neid jutte lapsepõlvest meelde tuletatud. Siis valmistasime end ette, et tuleme ja leiame või mitteleiame. Pikad riided, paksud kindad. Ausalt või.. kokku võiks võtta selle lausega: Kiire leid loogilisest kohast. Tänud laheda seikluse eest.
Seda kibuvitsapõõsast sai korralikult terve tund rappida, tulemusteta. Ei tea, mis sellest põõsast nii järgi jääb? :(
See Jänku-onu kodu on ikka eriti külaliste vaenulikus kohas. Kõik meist said karjuda kordamööda ai! ja oi! ning ühel hetkel oli enesepiinamise isu otsas. Sel ööl jäi külaskäik pooleli.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Tähtsad uudised, tähtsad uudised. Vett on merre voolanud juba huipu palju ja puud, mis metsas maha võetud on juba päris kõrged. Jänku-onu on jälle oma suvises residentsis külalisi ootamas. Aga tuletan meelde, külalisi ootab hämaras.
Jänku-onu suuvoodrina võin öelda, et Jänku-onu on tagasi soojalt maalt, aga kuna eelmisel kevadel võeti Jänku-onu kodu ümbruse mets maha, siis peame ära ootama selle kevadise metsa juurdekasvu ja siis tuleme jälle oma majakesega õue. Seniks kannatust ja mõnusat teiste aarete otsimist.
Kuidas jänku-onu käbarad käivad? Kas tuleb veel kodukamarale tagasi tempe tegema, või on sootuks sooja kohta kolinud?
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aeg on taas Jänku-onu soojale maale saata puhkama. Pealekauba soovis Jänku-onu, et remondimehed tema kodus kapitaalremondi teeks. Nii et kohtume uuesti kevadel.
Ykspäev oli Silveriga jutuks kuidas ta Eesti kuklapoolel Janari aardeit otsimas oli käinud ja yleyldiselt selle peitja käekirjast ja kvaliteedist. Silver kohe soovitas see aare ära vormistada ennem kui talveunne suikub. Lapsepõlves sain neid remuse jutte ikka omajagu kuulatud. Ja sama moodi just vinyylselt helikandjalt. Lahendamisega läx kuidagi eriti libedalt. Kuulasit igat juttu yhe korra ja juba saingi rohelise tule. Siis korra veel ja sain ka koordinaadi täpseks peenhäälestatud. Peidukoha asukoht v6ttis aga kll kukalt kratsima et kuidas ja miks ja kas ikka.... Aga tegelikult ju igati loogiline, Jänkuonu kodu ju :D Päris mitu päeva sai hoogu v6etud et seda vormistama tulla. Silver veel soovitas lapsed kaasa v6tta, aga ise nac kahtlesin kas ikka lastega sellisesse kohta tulla. Tagantjärgi muidugi m6tlen et oleks ikka v6inud kll. Ööpimeduses sain nyyd rahulikult asjatada ja seda peenet vigurit uudistada. Wow milline teostus. Nautisin vaadet ja teostust nii Lambi kui ka lambikeste valguses. T6esti väärt aare ja igati silte väärt. Kraaps ja kummardus peitjale ;)
Ja jänku-onu ütles.. ja jänku-onu ütles.. ja jänku-onu ütles..
..pärast üht talveõhtut oleks võinud neid lugusid järgmistel päevadel ilmselt vabalt peast ette lugeda, no sai päris mitmeid kordi neid vanu ja onusid loetletud. Geokontroll saatis aga hoopis kuke-onu kukla taha. Kevadel sai pikisilmi metsateadet oodatud, mis annaks põhjuse uuesti rebase-onu tüssamise kuulamisega õhtu sisustada, aga jänku-onu magas vist seekord erinevalt karu-onu talveunest ka kevadund, jäigi märkamata, millal võis taas uksele koputama minna. Pimedad õhtud tuletasid nüüd meelde, et pole kaugel aeg, kui jänku-onu oma koduuksed taas külastajatele sulgeb.
Jänku-onu oli oma koduümbruse üsna vaenulikuks kujundanud, andes väga selgelt märku, et külalised siin vist väga oodatud pole. Kaitserajatise taha muudkui kinni jäädes saime kõvahäälse kurtmise peale, et kuidagi ei jõua ukseni, millel kella helistada, Kaupolt ja Silverilt juba ka julgustava vihje olla nahaalsem. Veidi ebaviisakas tundus siiski teise “lillepeenrasse” nelja jalaga julmalt sisse astuda. Silver teatas, et sõidab meist kohe mööda, lootsime, et toob meile nähtamatuid esemeid nähtavaks tegevad prillid, selgus, et aastaga on jänku koduümbrus lihtsalt veelgi rohkem külalisi tõrjuvamaks muutunud. Murdsime nüüd jõuga müürist läbi ja vahepeal meie juba pisut pikaks veninud näod said varsti asendatud rõõmsa muigega.
Vinge kodu jänkuonul, sellist tasub muidugi hoolega kaitsta, pikk ning okkaline tee selleni oli igati väärt meie ohtralt saadud kriime ja kõrvetusi. Imetlesime ja uurisime tükk aega. Kiidusõnad aardemeistrile!
Lõpuks sai ka see saaga läbi. Seekord oli ruumi tegutsemiseks ja nimed said kirja, tänud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Jänku-onu koolitusrallilt tagasi. Olete kõik oodatud külla.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jänku-onu läheb Rua Crew lastele Pranglile geomängu tegema.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kallid metsaelanikud Jänku-onul on hea meel teatada, et kõik metaelanikud on jälle oodatud külla. Leidke siis külastuseks selline parajalt hämar aeg, siis on kõige ohutum külla minna. Mõnusat otsimist.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".Tänud viimastele leidjatele, kes tuletasid meelde, et Jänku-onul on aega ära sõita soojale maale. Oli teine juba näost sinine ja maja rõske ja külm. Kohtumiseni kevadel.
Valisin kohe lahenduseks kergema variandi, mis loomulikult ei olnud kerge. Lugusid on läpsepõlves ka kuulatud aga vinüüle enam alles ei olnud. Lugusid sai kuulatud mitmeid kui mitte kümneid kordi. Numbrid sain kätte aga rohelist tuld ei tulnud ega tulnud, ilmselt mõned numbrid ei klappinud. Peale väikest abi aga võis ennast külla sättida. Täna oli siis varajane äratus, isegi tööle minnes ei pea nii vara ennast üles ajama. Sadamast oli vaja ära tuua üks auto ja selleks siis võttsin Raineri kaasa ning plaanisin ka Jänku-onule külla minna, et väike hommiku kohvi ja saike välja nuruda. Kohapeal õige kivi leidmisega raskusi ei olnud. Õnneks ei olnud Jänku-onu veel soojale maale ära läinud. Jänku-onu kodu sai ilusti üle vaadatud ja kergema variandi logi ka kirja pandud. Tänud peitjale vahva meenutuse ja laheda teostuse eest.
Mõistatuse lahendamiseks pidi jutte ikka kümneid kordi kuulama. Ühest küsimusest olin valesti aru saanud ja kui varemleidnu mulle seletas, kus viga oli, sain gk ka roheliseks. Kohapeale läksime hilisõhtul. Algul kahtlustasin vale objekti, aga siis Kenri suunas mind aarde juurde. Lahe teostus, aitäh peitjale :)
Leidsin et see mõistatus oli minu targa märkmiku esimene sissekanne. Ültse vist teine mõistatusaare mida ma lahendada püüdnud olin sellel hetkel. Mäletan veel hästi kuidas ma üks nädalavahetuse õhtu omale paar pudelit kesvamärjukest ligi võtsin ja õhtu otsa neid lugusid kuulasin. Aga veel pool aastat tagasi olin ma geopeituses nii noor ja kollane ega osanud isegi koordinaate geokontrolli korralikult sisestada. Nüüd eile õhtul vaatasin tehtud töö kiirelt üle ja sain 10 meetri täpsusega asukohale pihta. Igaks juhuks proovisin ka üht korrektuuri ja sain teisel katsel ka täpse koha kätte. Hõõrusin võidurõõmust pihke kokku ja lisasin selle aarde tänasesse „must do“ nimekirja. Päeval juba sattusin piirkonda aga jäin viisakaks ja hoidsin ennast tagasi. Õhtupimeduses taaskord uus võimalus. Parkisin auto lähimasse metsatukka ja tõmbasin kostüümi selga. Ega siis iga päev ju jänku-onul külas ei käida. Sukeldusin padrikusse ja peagi olin ukse taga. Viisakalt kella lastes võeti mind kenasti ka vastu. Kogu see kupatus oli nii lahe, et tegin ka kodustele ühe korraliku ülesvõtte. Ega ma sealt minama ei tahtnudki minna, tükk aega vaatasin ja imetlesin seda tööd ja vaeva. Kõik on veel nii hästi säilinudi ja puha. Proovisin mõned nipid omalegi kõrva taha panna ja läksin siis leidu ka teistele jagama. Suured tänud elamuste eest.
See aare tekitab nii palju erinevaid emotsioone.
Esiteks mõistatus.. mulle ei meeldinud.. mitu küsimust olid sellised, kust võis asjast erinevalt aru saada, nii et lõpuks oli mul mitmel küsimusel mitu vastust taga. Geokontrolli ma roheliseks ei saanud. Lõpuks kirjutasin Karlile, et ta kontrolliks mu numbreid. Pooled olid umbes valed, õnneks sain enamuse kohe õigeks, sest mul oli ju pea iga tähe taga kaks vastust. :D Lõpuks jäi kaks vastust, mida ei saanud kohe kuidagi õigeks. Kuulasin siis veel ja veel ja lõpuks sain ühe tähe veel õigeks. Viimasega pommitasin geokontrolli, kuid nägin ikkagi ainult punast. Selgus, et ma olin koma ära unustanud. :P
Teiseks asukoht. Julm, paha, paha. Vähe sellest, et tihe kibuvitsapõõsas, kust kuidagi läbi ei mahu, on seal lisaks veel kõrvenõgesed. Aardeni minek tundus julma karistusena. Lõpuks jõudsin ikka nulli.
Ja kolmandaks siis aare ise. Super töö nagu Janaril alati. Kõik oli nii ilusti läbi mõeldud ja asjaga vaeva nähtud. Asuks see aare ainult teises kohas, siis oleks kõik suurepärane!
Suured tänud peitjale lõpu eest!
Selle aarde pärast me öösel üleval olimegi. Kriibitud,kraabitud ja leitud, logitud. Tänan.
Tegelikult algas kogu meie geoöö just sellest aardest. Nimelt kuulsid plikad, et mul plaanis minna. Nad olid tõsiselt solvunud, et ma plaanisin minna sõbrannaga, mitte nendega. Kuna sõbrannal olid teised plaanid tekkinud, mõtlesin, et pole ju hullu kui suvel ükskord une aeg nihkub. Mõistatuse lahendus ei tulnud kiirelt ega kergelt. Nimelt sain mina aru, et Janar esitas mulle väljakutse lahendada see aare esimese mõistatuse järgi. Pean tunnistama, et täiesti nii andekas ma ei olnud. Mina võtsin ette prinditud kaardi, sirkli ja joonlaua. Ühtki juttu ei kuulanud ja midagi loendama ei hakanud. Edasi tegutsesin juba maa-ameti kaardi ja google kaardiga geokontrolli pommides. Lõpuks sain 10 meetri raadiuses rohelise. Seega vasti ikka esimese järgi. Oma lahenduse annan järgmine kord peitjat kohates Janarile. Läksime siis lastega kohale. Kuna ma juhuslikult olin eelnevalt näinud, mida otsima pean, siis pilk muudkui seal georaja juures otsis. Peaaegu oleks vale objekti hakanud kangutama :D. Aardeni jõudmiseks pidi ikka tunnelis juba roomama. Igatahes kõik me jäime rahule ja logi sai kirja mõned minutid enne päevavahetust. Koju jõudmiseni üks minuga muudkui lobises ja küsis küsimusi, et ma magama ei jääks. Teine hakkas lause norskama. Tänan peitjat, oli ka teiste arvates väärt kogu seda piina :D
Väga mõnus mõistatus lapsepõlve meenutamiseks. Muidugi nii palju ja pikalt, uusti ja uuesti kuulamine muutus lõpuks juba omamoodi lõbusaks. Ja see jänku-onu kodu, ehituskunsti vaatamisväärsus! Kauakestvad ovatsoonid aardemeistrile!
Selle aarde lahendasin lugusid kuulates ja nostalgitsedes juba eelmisel suvel. Seejärel käisin mitu korda otsimas, aga olin seal kibuvitstes ikka vales kohas, no mitte ei leidnud Jänku-onu maja üles. Täna varastel hommikutundidel sai tehtud uus katse. Ütleme nii, et siin ei ole pikalt midagi rääkida - varemleidnud teavad ja kes pole veel leidnud, siis hops-hops Jänku-onule külla! Võttis totaalselt ahhetama. Tõeline filigraanse teostusega kvaliteetaare! Aitäh!
Suvel, kui aare avaldus, oli mul Tallinnas muudki otsida ja ei hakanud mõistatust lahendama. Talvel jäi leidmata aardeid Tallinnas õige väheks, aga siis oli see aare kättesaamatu, mistõttu ei hakanud mõistatust lahendama. Kui aare uuesti aktiveeriti, siis hakkasin uuesti lahendama ja pärast pikemat pusimist oligi kontroll roheline. Jäin ootama pimedat hetke. Täna jõudis see lõpuks kätte. Olin möödumas, kui mõtlesin, et praegu on ju hea hetk see aare ära logida. Ainus probleem oli see, et seljas oli mul ülikond. Murdsin läbi võsa aardeni ja panin logi kirja. Teostus on nõnda hea, et logima kõlbabki ainult piduriietes minna :) Sain oma selle hooaja esimesed nõgesekõrvetused ka. Aitäh!
Aare lahenes huvitava mõistujutu abil, sai sellest tulenevalt punkt kaardile pandud ning teise katsega oli koht piisavalt täpne, et minna kohapeale vaatlema. Sai siis teekond ka võetud lapsepõlve lemmik juttude maale. Jänku-onu oli kodus ja võttis lahkesti vastu. No see oli vast äge teostus. Tänud peitjale ja metsarahvale.
See Jänku-onu aare on sellise pikema ajalooga, kui mul laps koju saabus ning teatas, et Jansil üks ütlemata äge aare olevat valmis saanud. Mingi sügisel siis küsisin, et kuule, kus see on ja selgus, et see asub sõbral kodus tooli all. Pakkusin siis, et ma tulen ja login seal tooli all ära, aga seda luksust mulle muidugi ei lubatud.
Seega tuli kõik teha vanamoodsalt ning ma alustasin kaks päeva tagasi plaatide kuulamisega. Hoolega kuulasin, laps ka kõrval kuulas. Kontrollisime numbreid, klapitasime ning saime mingi koha. Mis siiski päris roheliseks ei osutunud. Küll aga piisavalt roheliseks, et "kanti" proovima minna. Pealegi oli mul ju trump taskus, ekslemist ehk ei tule.
Aga trumpi polnudki otseselt vaja, valisime logimiseks sellise keskmise hämaruse, kus ei olnud enam eriti valge kuid ka mitte veel nii pime, et taskulampi vaja läheks. Jänku-onu kodu juurde viis ka kusjuures täiesti arvestatav georada. Otsinguid teostasin kummargil, et kuklane kurivaim mind ei märkaks. Leidsime ikka väga kiiresti ja siis kükitasime Jänku-onu juures külas ikka jupp aega. Jansi, sa oled ütlemata uhke asja valmis teinud. Detailid on läbi mõeldud, minud lemmik oli öökapikirjandus. Vägev, päriselt ka, vägev. Kui saaks panna kaks "soovitan" silti, ma paneks kaks tükki. Tänud!
Jänku-onu lood on meeles ajast, kui mu kaks toredat poega neid lõputult plaatidelt kuulasid. Need olid poistel peas ja üsna tihti tsiteeriti seda klassikat kõva häälega nii toas, kui õues. Meie naabrid on paraku Rebased (ongi suure tähega) ja jutus "Rebase-onu ja konnad" esineb lauseke: "Seal on teine rebane, seal on teine rebane", mida noorsandid erilise mõnuga kordasid. Mine siis tee selgeks, et see fraas Onu Remuse juttudest on. Aare aga nõudis lausa ise täna tähelepanu - VK7: Goytisolo, Juan juures kohtusime kahe üsna julge jänku-onuga. Need viisid mõtted puhkuselt naasnud koduomanikule. Parasjagu oli ka piisavalt öö ja nii me külla läksimegi. Onu kodu oli ehitatud lausa meistri poolt ja memm toad kenasti korda seadnud. Jänku-onu lemmikraamatud osutusid väga tähendusrikkaiks, need on ka minu lemmikud. Nimed külalisteraamatus kirjas, aga kuidagi ei raatsi hüvasti jätta. Lõpuks tuli siiski meelde, et endal ka ju kuskil kodu. Pagana peitja - lõi mu hoolikalt koostatud 2016. aasta aarde edetabeli sassi. Tänud muinasjutu sisse kutsumast.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kallid metsaelanikud Jänku-onu on soojalt maalt tagasi. Ahjust on välja võetud soojad saiad, laual aurab kuum tee ja kõik on küll oodatud. Jänku-onu tuletab meelde, palun jälgige oma külla tuleku aega. Kõrval olev usin kuklasepesa on valvel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jänku-onu sõidab ära soojale maale puhkama, kohtume kevadel.
Vinüüli pealt mul ei ole õnnestunud, kuid väiksena sai kasseti pealt mitmeid lugusid kuulatud. Lisaks kui õigesti mäletan siis ka üks raadiokanal lasi vahelduva eduga neid või pani lihtsalt keegi raadio vahele vahepeal kasseti hoopis tööle. Seda ei mäleta. Igatahes nüüd oli mõistatust (kergemat varianti) päris vahva lahendada, eriti tähelepanelikult kuulates. Vaene Rebase-onu. Kui mõistatusega sain sina peale juba varakumalt, siis aarde külastusega venitasin. Iga kord kui antud paigast mööda sõitnud, siis kas ei ole pime või on lihtsalt kiire kuhugi. Täna otsustasin õhtupoolikul proovida. Külm surub ju takka. Auto pidevalt piuksub, et 4 kraadi ja libeduse oht. Esimesed öökülmadki ära olnud. Et mitte pool aastat kevadet oodata kvaliteet aarde nägemiseks, siis see oligi parim takka suruja. Kohapeal oli tõesti päris temaatiline. Lootsin, et pimedus on mulle siin abiks ja teeb mind nägijaks aga juhtus hoopis, et duubeldas mu mittenägija võimeid. Üle kümne minuti tallusin ühte kindlat rada edasi-tagasi. Alles siis kui võtsin julguse kokku jõudsin aarde juurde. Jänku-onu kodu oli väga uhke. Tegi kohe kadedaks selline meistrimehe oskus. Aitäh tegemast ja jagamast!
Jänkuonu lahendusega tegin algust hommikul, pärast Paunküla otsimist. Vedelesime Ragnega aiakiigel, muhelesime eelmise öö seikluste üle ja kuulasime jänku-onu lugusid. Suur osa numbritest sai sel korral ka riiulile ja siis jäi mõistatus mitmeks pikaks kuuks tähelepanuta. Selleks, et mõtted tagasi mõistatusele viia oli vaja Priidu tähelepanekut, kui sobivas kohas olime, et näe, siia kanti jääb. huvi oli tekitatud, lahendamata mõistatus ei häirinud ja sumasime koos jänku-onule õhtupimeduse varjus ukse taha. Lasime kella, pererahvas oli kodus, jõime teed ja tutvusime raamatukoguga. Kõik oli nii, nagu ühes jänku-onu kodus olema peab. Ühtegi rebaseonu lähedal ei hiilinud ja veetsime vahvalt aega.
Aitäh vahva mõistatuse ja toreda teostuse eest :)
Neid jutte sai ikka kuulatud ja kuulatud, kuni sain lõpuks enamvähem mõistliku tulemuse. Vaatasin asukoha üle ja otsustasin, et plussmiinusega sinna vehkima ei taha minna ja ajasin koostöös maa-ametiga koordinaadi täpsemaks. Nüüd siis tuli aeg külastuseks ja no mis ma oskan öelda, uhke elamine sellel jänkul. Aitäh väga laheda teostusega aarde eest.
Onu Remuse juttudega meenub kõigepealt kuidas me koos teiste lastega maal sugulaste juures vinüülplaatidelt neid päris tihti kuulasime. Lõpuks olid kõik Onu Remuse plaadid nii ära kuulatud, et iga plaat hakkas mingi koha peal "viskama". Kõige eredamalt on meeles muinasjutt mis kukkus niimoodi tsüklisse: "...ja rebaseonu küsis kus ta...ja rebaseonu küsis kus ta...ja rebaseonu küsis kus ta... :)
Sellesse mõistatusse esialgu väga ei süvenenudki, vaid jätsin kõrvale, paremaid aegu ootama. Aga kuna see töökohale lähim kollane täpp hakkas pikapeale häirima, siis lugesin kirjelduse uuesti läbi ja sain aru, et lihtsam variant on täitsa tehtav. Kui lahendus käes, siis tuli jälle tükk aega sobivat aega oodata, millal jänku-onule külla võiks minna, sest suvel ju ei lähegi pimedaks. Lauba õdakul Pärnust koju jõudes oligi juba väljas pime ja mul tahtmine end veidi tuulutada. Lähenemisteed pikalt otsima ei pidanud kuna korralik rada on ees, nii et kohapeal läks juba kiirelt ja peagi leidsin end jänku-onu ukse taga. Helistasin uksekella, astusin uksest sisse ja lõug kukkus kolksuga vastu varbaid! Hästi paned, jänks-mees! Päris chill pleiss sul siin ju! Mulle hakkas seal nii meeldima, et ei tahtnud enam ära minnagi. Nime kirjutasin loomulikult sellesse raamatusse kus rohkem nimesid ees oli, teises oli vist ainult üks logi kui õigesti mäletan.
Jänku-onu külaskäigust sain sellise positiivse laengu, et autosse tagasi jõudes otsustasin veel midagi üles otsida. Paraku järgmises kohas nii edukalt ei läinud aga külaskäigust oli ikkagi positiivne vaib sees ja koju jõudeski veel tuju hea. Tänan väga palju! Siia läheb nüüd küll mitu toredat silti külge.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Jänku-onu ootab külalisi külmadeni või esimese lumeni.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jänku-onu kodu vajab natuke remonti.
Külas käidud. Tiial oli seljas lühikeste käistega särk ja nüüd näeb välja nagu kassikarja käest pääsenud kriimuline olend. Täname.
Aeg oli teisele katsele minna. Alguses proovisin mina läheneda aga ei jõudnud võrreldes eelmise korraga mitte oluliselt kaugemale. Margus oli aga minu otsinguid pealt vaadates heale mõttele tulnud ja siis muutis end väga pisikeseks ja jõudiski nagu niuhti jänku-onule külla. Mind kutsuti ka. Oi, kui külalislahke jänku. Pistsime saiakesi põske ja jõime teed. Nii mõnus oli, et peaaegu oleks varandus meelest läinud. Vaatasime varanduse üle ja jätsime endast mälestuse teise logiraamatusse. Lahkusime läbi vihmamärja lokkava looduse, riided mudased ja endal rahulolevad näod peas.
Super! Kiitus! Peaks vist meistrimehe teised veel leidmata aarded ka üle vaatama :)
Peale Buss nr 5 aaret oli tuttav käekiri. Koordinaatide saamine võttis omajagu aega ja mõistatamist. Kohapeale minnes sai päris pikalt otsitud valest kohast. Kuid viimaks siiski aare paljastas end. Lahe teostus ja Jänku-onul on päris trendikas kodu. Kuid kodu varjavad kibuvitsad on ohus geomaantee tõttu. Meile meeldis. Tänud põneva aadre eest.
Otsisime õhtul aardeid ja tegime aega parajaks, et saaks kuhugi minna langevaid tähti vaatama. Kuna väljas oli juba täitsa pime ja üsna hiline õhtutund, siis läksime Jänksile külla. Algul oli tõesti pisut tegemist, et lähenemistee leida, aga lõpuks ikka suutsime kuskilt praost läbi pugeda. Veel olid mõningad kahtlused, et kas ikka on seal, aga väikse otsimise peale leidsime üles. Väga lahe teostus jällegi. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Olete jälle oodatud Jänku-onule külla teed jooma ja saiakest sööma.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Peale kahte mitteleidu tekkis kole kahtlus, et äkki on Jänku-onu koduga midagi juhtunud. Läksin kohale. Õnneks oli kodu täitsa omal kohal. Kui puhusin natuke Jänku-onuga juttu, kurtis ta, et tal on pööningul vargad käinud. Vaatasin ise ka pööningu üle ja tõesti olid sealt asjad kadunud. Pidasime Jänku-onuga plaani, et mida edasi teha, kui avastasime maja kõrvalt maast kadunud asjad. Kuna esemed on vihma ja niiskuse käes kahjustada saanud, siis niisama neid tagasi panna ei saa. Otsustasime Jänku-onuga koos, et praegu külalisi ei oota, kuni saame majas väikse sanitaarremondi tehtud.
Kuigi ma neid jutte kunagi varem kuulanud ei olnud, tuli lahendus kiirelt. Koha peal vaatas vastu jällegi peitja vääriline aare. Aitäh!
Ilmselt tore aare, kahjuks aga mõistus ei küüni. Kaarti uurides jäi küll üks koht silma. Käisin siis looduses müttamas ja vihjet otsimas aga ei miskit. Siis hakkasin jutte kuulama ja linnukesi tegema. Lõpuks olin juba nii palju kuulanud et süda hakkas läikima aga ikka ei jõudnud kuhugi, isegi lillekesi ümbriselt vist ei oska lugeda. Aga tänud vahva kirjelduse, teema ja toreda ajaviite eest.
Meie jänku preili pidi jänku-onu jutte mitu päeva kuulama. Esimesel päeval kuulasin mina. Järgmisel päeval kuulas Margus. Lisaks kuulasime kolmandat korda veel koos, et kõik onud, vanad ja muud vajalikud asjad loetud saaksid.
Välitöödel olime kas liiga pimedad või lihtsalt vanad ja väsinud. Võimalik, et jänku-onu oli hoopis rebase-onule külla läinud. Ehk järgmisel korral selgitame selle asja välja.
see sobis nagu ülim magustoit piduroa lõppu tähistamaks Mega nädalavahetuse lõppu! Järgmisel päeval tööl proovisin oma emotsioone jagada. Ikkagi ei mõistnud vist mitte keegi mispärast vaimustub keskealine mees mingisuguse jänkuonu kodu leidmisest. Tundub et me olemegi omamoodi, meile omaste rõõmude ja vaimustumistega ja mugudel on jälle omamoodi maailm,
Mõistatus oli täitsa minule sobilik, ühe korraga pihtas-põhjas ei saand aga see ei paista ka kuskil välja. Mõnel oli siin kord juba mitteleiuna kirjas. Ma siis sinna enam ei vaadanud st et leidsin 1-sest kohast kuhu minusugusel hea vaadata. Logimise jätsime Annabeliga teiste hooleks, meil polnud selleks küll aega, me uudistasime üli nunnut Jänku-onu kodu. Nii lahe, luban sildisadu, aitäh, super!
Tükk tegu oli selle mõistatusega. Proovisin numbritega, aga ei saanud kuidagi loogilisse kohta asja. Proovisin siis kirjelduse järgi, aga ikka ei midagi. Ühel hetkel lõi pirni põlema, kuidas kirjeldust mõistma peaks. Proovisin geokontrollile kirvest pakkuda, aga ei sobinud seegi. Lõpuks sai numbrimeetodil pihta. Tagantjärgi võib öelda, et kirves lendas vaid mõned meetrit vearingist väljapoole. Esimese kohalkäimise katsega ei õnnestunud õiget kivi leida erinevate põhjustel. Seekord neid probleeme polnud ja sain lõpuks nime kirja. Väga viisakas asi taaskord. Aitäh peitjale.
Mõistatus oli Anne ja Taneli poolt ära lahendatud. Mind võeti lihtsalt kaasa. Leidis Anne aarde.
Leitud veidi enne südaööd. Väga mõnusalt temaatiline aare algusest lõpuni. Koordinaatide leidmiseks kasutasin teist ehk siis arvutamise meetodit. Tänud!
Seda lahendades sai juba nalja. Lahendasime eraldi, loendasime eraldi, kontrollisime koos. Viimases faasis sai kohati juba vähem nalja. Aga nagu jalgpalliski on ju lõpptulemus see, mis loeb, nii siingi - roheline geokontroll käpas. Kusjuures mul lapsepõlvest tarvilikud plaadid kõik kenasti olemas, väga muhedad lood nüüdki.
Täna linna läbides otsustasime ära otsida. Mnjaa, kuklase hiidpesa ja kibuvitsad ja nõgesed ja kõik muu on kenasti olemas. Õnneks oli ajastus-päev paslik, nii et kuklased ei seganud sugugi. Tee, mis sa teed, aga ära mind nõgestesse viska, ütlesin peenikese häälega. Kui vargsi logimistoimetusi tegin, oli muidugi meel hea, et selline meistritükk jälle pihku sattus. Kiitus ja braavo ning soovitan silt manu! Aare korras, EVEJ.
Üks loomalugu ka, mis ei lähe meelest. Käisime ema ja vanavanemate njuufa Gilliga Tapalt jalgsi Moel jões koera kasimas. Pesime karvase kasuka kohe korralikult puhtaks. Olime ise üsna rahul ja rõõmsad, et koer taas puhas ja klants. Jalutasin siis koer rihma otsas Tapale üle raudtee tagasi. Olime peaaegu linna piiril kui koer end ootamatult pikali viskas ja pead pidi lehmakoogi sees püherdama kukkus. Ma püha viha täis, et peni sõnnikuhaisu meie meeldivale seebile eelistas. Vantsisime siis tigedalt koju tagasi ning panime koera puu külge kinni, et ta eemalt voolikuga uuesti suuremast sitast puhtaks kasida. Me olime kurjad, Gilli oli kuri ja püüdis muudkui veejuga hammustada. Lõpuks sai koer enam-vähem selliseks nagu oli minnes, ei liiga klants ega ka mitte liialt ropp. Oli tore ujumas- ja pesuskäik B-)
Ei saanud raskema pähliga toime ja tegin lihtsama variandi. Kohapeal oli veidi toimetamist, enne kui õige paik silma jäi. No ja teostus filigraanne... kummardused ja ovatsioonid peitjale, võttis muigama küll!
Oi see oli põnev kodu. Lahe mõistatus ja tore lõpp. Ma pole kunagi nii palju onu Remust kuulanud kui nüüd. Tänud tegijale!
Jänku-onu ei tahtnud meile kuidagi küllakutset saata. Mõistatasime pool õhtut, kus ta siis ometi elab. Mingid numbrid saime, aga kontroll andis ainult punast. Kui kümnendat korda samu numbreid sisestasime, siis äkki Jänku-onu otsustas, et ta ikkagi elab seal. Ei tea, mis veidrat vingerpussi ta meile mängis, täna jõudsime siis lõpuks kohale. Kahjuks unustas sõbrake hoiatada, et piduriietes tulla ei maksa. Saapad vajavad nüüd küll hooldust, aga külaskäik vääris seda ohverdust. Aitäh!
Sai ikka seda sobivat aega oodates päris mitu õhtut edasi lükatud ja täna korraga ütles Mariann, et nüüd on sobiv aeg minna Jänku-onule külla. Õhtu oli sume ja mõnus ja parajalt hämar. Jänku-onu kodu aga mõnusalt hubane ja kutsuv. Täname peitjat! Suurepärane teostus.
Mõistatus sai varem valmis aga kohale jõudsime hiljem. Täname peitjat ajas tagasi viimise eest ja laheda jänku-onu kodu eest!
Istus siis Jänku-onu põõsas ja nokitses vaiku karvade küljest lahti. Korraga kuulis imelikku sahinat... ja justnagu vaikset kirumist. "Parem on olla ettevaatlik," mõtles Jänku-onu. "Äkki hiilib Rebase-onu oma nukuga tagasi." Ja ta lipsas kännu taha peitu. Kännu varjust piiludes nägi aga, et tulijaks ei olegi Rebase-onu oma punaka kasukaga, vaid hoopis mingit imelikku rohelist karva elukas, kes kibuvitsa okkaid oma karvkatte seest välja noppis ja omaette midagi endale nina alla pobises. See oli Kingu-tädi, kes tuli Jänku-tädile külla, aga Jänku-onu seda ei teadnud. Ta vaatas hoopis pahaselt, kuidas külaline majja sisse astus ning midagi otsima hakkas. "No seda ma nii ei jäta," pahandas Jänku-onu kännu taga. "Alles said toad koristatud ja asjad oma kohtadele tagasi paigutatud, kui jälle üks kutsumata tegelane ringi askeldab. Ma ässitan talle õige sipelgad kannule. Hea, et Jänku-tädi Muti-onule külla läks ega ole mind takistamas." Ning Jänku-onu andiski sipelgatele vaikse käsu sissetungijat karmilt karistada. Oma rõõmuks nägi ta, kuidas võõras hakkas järsku kurje sõnu kasutades ringi vehkima ja seejärel riiulist sülle korjatud kraami maha viskas ning jalga lasi. "Rebase-onu käest on nii mõndagi õpitud," lausus Jänku-onu endamisi muheledes ning hüppas tagasi kännule, jätkates päikese käes oma endist tegevust. Kingu-tädi rajas aga kibuvitsa okste vahelt väljapääsu otsides lagendiku poole teed, ise sipelgaid enda pealt maha pühkides. "Pagana sipelgad," kurjustas Kingu-tädi. "Selle kiire lahkumise tõttu jäi nüüd Jänku-onule kiri kirjutamata, et Jänku-tädi lubas laenata oma 15 minuti taimetoitude kokaraamatut, mis pidi olema buss nr 5 sõiduplaani ja Harju Maleva raamatu vahel..."
Jõudsime siiski valges kohale, kuna Andreas tahtis Jänku-onu kodu näha ja pimedal ajal see ei õnnestu. Lubasin siiski, et lähen külastan kodu ka pimedas, et kõik reeglitele vastaks.
Xdreami eelse ärevuse maandamiseks olin nõus koos Erki ja Kristaga Jänkuonu juurde teed jooma minema. Jänkuperel on tõesti väga hubane kodupesa - kui vähegi külla kutsutakse, minge ikka, mitte nagu Rebaseonu... Ja milline raamatukogu, seal võiks nädalaid veeta!
Mis aadressi leidmisse puutub, siis proovisin varianti nr 1 ning olin ikka sama tark, kui lapsepõlves Onu Remuse jutte kuulates. Variandi 2 abil saime rühmatööna õige tänava ja majanumbri kätte.
Aitäh peitjale!
Kasarmu üritusel sain peitjalt kinnitust mõistele "pime" ja täna käisimegi hämaras Jänku-onul külas. Nagu suviti kombeks, oli ka Jänku teel vist remonti, hooldust algatatud. Tee tolmas ja paistis ka omapäraseid tupikuga lõppevaid parkimise taskuid. Kodukese leidsime ruttu ja siis ahhetasime -uudistasime. Väga lahe teostus. Tänud peitjale.
Jänkuonu oli peale vaigust nukuga maadlemist nii väsinud, et ilmselt sellepärast tal koibade lugemine sassi läkski, ma ei hakanud siis enam pead vaevama ja liitsin saba juurde. Niih, sellega sain ka kontrolli roheliseks ja siis jäi see asi pimedat aega ootama, sest no nii nagu vaja. Täna lõpuks juhtus nii , et oli juba piisavalt pime kui me omadega muude aarete otsingul ja sääski söötes hakkama saime. Hiilisime siis kohale ja opaa, selline kindlus... Vaatasin ühelt poolt...jõgi ees, vaatasin teiselt poolt... vallid kraavid, piigid püsti. Oh jah, litsusin läbi kaitsvate piikide ja jõudsin lõpuks ka Jänkuonu majani, koputasin ja jäin ootama. Jänkuonu loivas välja, pistis mulle porgandi pihku ja kadus...vaatasin siis vaikselt tema elamise üle ja üks asi jäi kummitama... kuhu krm peitis Rebaseonu selle vaigust nuku... küll püherdaks temaga hetkel pisut, siis saaks kõik pinnud p... st välja, nukk muutuks hetkega siilionuks ;) ja elu oleks jälle nagu lill.
Ok, ok....kui nuku asukohta ei tea, kust saaks häid pintsette, torgib ikka veel kõik see kere :(
Natuke kurb tegelikult. Ma tahtsin kangesti seda asja mõistatuse järgi leida. Peaaegu sain hakkama, piirkonna mõtlesin isegi peaaegu välja, aga ilma täpsema koordinaadita sinna otsima minna - mkmm. Oleks siis lisajõe asemel kirjas harujõgi, aga ... Igatahes pidasin ma paremaks ennast mingite täpsemate numbritega varustada ja selleks tuli ikkagi onusid lugeda. Ja lõpuks oligi number käes.
Mis edasi? Pimedal ajal ma linna ei satu reeglina, ja idee lambiga sinna välgutama minna ei tundunud kohe üldse sexy. Aare ise ka koju ei tule ju logimiseks.Ja ei jäänudki muud üle ...
Kohapeal - no mina küll see rebaseonu rohkem olla ei taha, kes jänest sealt peaks välja suitsutama. Kangesti kraabib see koduümbrus, ja noh eks jänku ole pisike ka, tema ju mahub. Huvitav, mida kilpkonnaonu jänkuonule tegi, et see teda niimoodi karistas ja talt maja üle lõi? :) Maja sisustus väärib nüüd küll jälle punkte - tõsine osavate käte ring on meil siin mängus, üks vingem kui teine. Ronisin lakaluugist sisse, hakkasin nime kirja panema - kange kiusatus oli lisada oma kolmas paber ;) Aga ei, jätsin selle tühja FTFi rea ikkagi peaaegu rahule.
Tänud, selliseid vidinaid võiks veel olla, aga natuke mõistlikumates kohtades!
No see on küll üks supertore aare. Teostus ja peidupaik ja kõik on ülivahva. Väga pikka iga jänkuonule! Suured tänud!
Kuidas Rebase-onu Jänku-onul soolaleival käis.
Metsalagendikul toimus iganädalane loomarahva nõupidamine. Arutati Kilpkonna-onu maandumisplatsi tehnilist lahendust, vaigunukkude keelustamist, tõrva impordi vähendamist ja palju muudki olulist.
Loomarahva arutelu oli juba lõpusirgele jõudmas, kui äkitse Jänese-isand tähtsa näuga sõna võttis: “Armsad metsakodanikud, mul on teile hää uudis!” “Mul nimelt uus kodu valminud ja ootan teid kõiki soolaleivale!”
Loomarahva seas läks suureks suminaks, kõik imestasid, et kuidas see Jänese-isand küll nii märkamatult omale uue kodu on ehitanud.
Ka Rebase-isandal läksid silmad suureks nagu tõllarattad.
Kutsus siis Jänese-isanda enda juurde ja päris kavalalt: “Kuule Jänese-isand, kus sul see uus koduke siis õite on?”
“Ei ütle Rebase-isand, ei ütle,” kelkis Jänese-isand nagu hõbelusika leidnud harakas.
“Teistele ütlen, sulle ei ütle,” lasi aga Jänese-isand jalalt-jalale keskseldes edasi.
“Kas äkki mõne suure järve ääres?” hakkas Rebase-isand huupi pakkuma.
Jänese-isand kukkus selle peale peenikese häälega naerma. “Ha, ha, haa, ei tea Rebase-onu, ei tea, äkitse on hoopis põesas, Rebase-onu, ha, ha, haa!” naeris Jänese-isand kõht kõveras.
Rebase-onu pani selle vihje omale kõrva taha ja löntsis minema. Pungsilm aga teadis, et varsti on Rebase-onu tema ukse taga. Ta seadis oma kaabu otseks ja silkas kiirelt kodu poole.
Tee peal kohtas ta Kilpkonna-onu.
“Kuhu nii tormad, Jänese-isand?” uudistas Kilpkonna-onu.
“Eks ikka koju, Kilpkonna-onu!” “Mulle tuleb varsti Rebase-isand külla, pean midagi välja mõtlema.”
Kilpkonna-onu jagas kohe kiirelt soovitusi: “Sa Jänese-isand, sööda tal kõht tihedalt porgandeid täis, ei siis enam ohtu oodata ole!”
Jänese-isand jõudis koju, lõi oma elamise läikima nagu prillikivi, vaatas pööningul porgandivarud ka üle ja jäi reinuvaderit ootama.
Ei läinudki kaua aega, kui pimeda saabudes kostus samme. Rebase-onu oli õige põesa välja nuhkind ja nüid trügis torkivate okaste valust hoolimata Pungsilma ukse poole. Varsti oligi ta raske raudukse ees.
Rebase-isand koputas.
“Kes on?” küsis Jänese-isand peenikese häelega.
“Mina, Rebase-isand, tulin soolaleivale, võtsin külakosti ka kaasa, Jänku-onu!” kostis seepeale reinuvader malbe häälega.
“Astu aga edasi Rebase-isand, ma olen siin pööningul!” kilkas Jänku-onu, ise tooli taga kükitades.
Rabase-onu tõmbas vaikselt ukse lahti ja tormas siis kohe suure hüppega pööningule. Pööningul oli ta paari sammuga kirstu juures ja ühe ropsuga tõmbas ta kaane lahti. Kirstust aga paistis nii ere valgus, et reinuvader kohe enam mitte midagi ei näinud. Rebase-onu arvas, et Pungsilm on kirstu pugenud ning krahmas kohe seal sisalduva omale käppadega suhu ja neelas alla. Paar sekundit vaikust ja siis sai Rebase-isand aru, et see va Pungsilm on teda jälle tüssand. Ta vaatas uuesti kirstu, märkas seal sees veel mõnd porgandit ja paari raamatut. Rebase-onu valis sealt raamatu, millest oli aru saada, et see on nendele, kellele esimene amps liiga suureks osutus. Võttis selle lahti ja kirjutas sinna: “Oota sa, Jänku-onu!”
Terve kodutee nokkis reinuvader aga omal okkaid välja…
Me täname! Üliäge teostus!
Sain minagi omal ajal neid lugusid kuulata vinüüli pealt.Nüüd uuesti kuulates avanesid hoopis uued suunad ja mõtted :) Opossumi-onu oli ikka eriti õnnetu tegelane
Peale keskööd käisime siis Jänku-onul külas.Väga korralik kodu on valmis meisterdatud.Aitäh Janarile lõbusa lahendiga mõistatuse eest.
Jänku-onu kodu asukoha mõistatamine mul hästi välja ei tulnud, seega tuli kasutada abiväge. Sai siis nagu kästud sinna öösel kohale mindud ja mitte ei pidanud pettuma. Jänku-onule on ikka väga detailne ja lahe asemik tehtud. 5+ teostus. Kui nüüd loomaloo juurde minna, siis meenub mulle kõige paksem kass, keda ma oma elus näinud olen. See oli Kreeta saarel asuva Chania linna promenaadil. See kass oli ikka tõesti nii paks, et kõht venis maani välja ja lohises järgi. Vot selline lugu. Aarde eest suur aitäh!
Mõistatus tundus algul isegi natuke põnev. Numbrid järjest voolasid ja Rebaseonu ägises Jänkuonu käes. Kui oli aeg numbreid ritta sättima hakata, siis enam nii lõbus ei olnud. Jänkuonu sooritas topeltlöögi, mille tulemusel rebasel polnud enam aimugi, kas ta nimi on Rebane, Rebase Onu või Reinuvader Kanavaras Rebane. Kohtus see üks löök korduvust välja ei andnud ja seega pääses Jänkuonu vaid kibuvitsapõõsas sitsimisega. Võllas rippumisest seekord pääses. Enne-jaanipäevasel ajal polnud ka mõtet taskulambiaega oodata. Pigem sobib hetkel paremini tööväline aeg, kui pealtvaatajad puuduvad. Öösel lambiga vehkimine võib kaasa tuua soovimatu tähelepanu. Lõpp see - eest on viisakalt vormistatud. Tänu mitmeti tõlgendatavale grammatikale jäävad seekord meie poolt plusspunktid tulemata. EVEJ
Käisin aaret otsimas tänasepäeva esimestel minutitel. Aarde teab heaks kvaliteetne ehitus ning see uskumatu detailsus. Kujutan ette, kuidas see aega võib võtta. Mõistatus oli omapärane ning meeldis. Väga ruttu läks, kartsin küll, et tähelepanematusest tuleb mitu korda kuulata. Aitäh.
Kui aare avaldus, siis üritasin numbreid paika saada. Esimese hooga ei tahtnud geokontroll minuga kuidagi nõustuda. Proovisin numbreid väänata sedapidi ja teistpidi, aga ei midagi. Kohad tundusid ka sellised, et polnud mõtet proovidagi. Ühel hetkel koitis selgusekiir ja tabasin ära, millest vihjes juttu. Pommitasin veidi kirvega, aga ei midagi. Lõpuks mõne numbri täpsustamise järel sain ka geokontrolli käest rohelise tule. Selgus, et kirves oli maandunud vaid loetud meetrid eemale õigest kohast. Aga sellega hädad veel ei lõppenud. Aardes ju kirjas, et otsida võib pimedas, aga pimedusega on praegusel aastaajal üsna kitsas. Laupäevaõhtul õnnestus pimedust ka leida ja läksin kohale. Tükk aega üritasin nulli püüda ja kivi otsida. Null silkas ka ringi nagu Jänku-onu kevadisel ajal. Tagatipuks oli kaaslane totaalselt muguks muutunud, porises ja arvas, et magamine on palju ägedam kui mingi aarde otsimine. Ja nii tuligi seekord ilma leiuta lahkuda. Äkki õnnestub kunagi veel pimedust leida.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kõigepealt suured tänud Kaupole, kes andis teada aarde olukorrast ja ei hakanud jõudu kasutama. Jänku-onu sai pööningult ilusti välja ja nüüd on võimalik tal jälle külalisi vastu võtta. Kui te lähete tema juurde teed jooma ja tal külas olete, siis toas ringi vaadates, vaadake silmadega mitte kätega. Siis jääb teistele ka mida vaadata. Kui keegi midagi märkab, et midagi on valesti, palun kohe privas teada anda. Tänud ette.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Käin ise korra õhtul Jänku-onul külas ära ja proovin ta vaesekese sealt välja päästa.
Tundus, et niiskus on paisutanud või siis Jänku-onu on pööningule kinni jäänud. Aare ei avane.
Mõistatusega läks ruttu, esimene variant andis enam-vähem otsingupiirkonna, aga teisega sai suhteliselt täpse asukoha. Ööpimeduses sai leitud ja logitud. EVEJ.
Oli see unes või ilmsi?! Hakkasin juba paar ööd varem Jänku-onul külas käima. Esimene korral oli maja suur, tõeliselt uhke elamu, seest küll mustavärvi, aga see ju arusaadav... Jänku-onu elab maa all. Uurisin toas ringi, aga ei suutnud kallihinnalist porgandivaru leida.
Järgmine päev otsustasin mõistatuse käsile võta. Raskema mõistatuse idee, et pommitada seni kuni õige koha leian, tundus tüütu (isegi kui point on teada). Seega hakkasin jutte tähelepanelikult uuesti ja uuesti kuulama - toredad jutud, neid võibki kuulama jääda! Süda kripeldamas ronisin voodisse - millal ma küll Tallinnas viimane kord pimedal ajal olin... Unenägudemaal käisin taaskord Jänku-onul külas, seekord oli ta koobas muutunud pisemaks. Järgmise õhtu plaan oli ära oodata pimedus. Kell oli 21:55 - õues oli ikka veel nii valge. Jäin tunniks tukkuma. Kell oli juba peale kella 23, kui hakkasin kodunt liikuma. Aarde juurde jõudes, märkasin, et keegi juba tuleb Jänku- onu juurest. Need ju 'jussikesed' - soovisid mulle head otsimist ja jäid ise oma karvu ja sulgi siluma.
Mõistatus oli meeldiv, ei midagi ülepea rasket. Aare ise oli geniaalselt teostatud. Ainuke mure on Jänku-onu koduga. Loodan, et see jääb püsima. Öine otsimine on täiesti õigustatud. Peale esimesi geo-leide, oleks nagu metsloomakari Jänku-onu kaunist koduümbrust rüüstamas käinud. Suured tänud ägeda aarde eest!
Viimasel ajal oleme olnud üsna laisad ja mugustunud. Eile peale uue aarde avaldumist tuli korraks nagu särts sisse, aga mina tüdisin peagi (pealegi oli kell juba palju) ja Madis (minu õnneks) üksi ka lahendust kätte ei saanud (vist oli liiga palju apsakaid ja kumbki kontrollida ka ei viitsinud). Jutud ise olid tuttavad, väiksena kuulasin seda kassetti tihti unejutuks. Hommikul olid meeled selgemad ja lahendus tuli ruttu. Oleks kohe otsima tahtnud minna, aga kirjeldus ei lubanud :( Ei saanudki päris täpselt aru, et miks, aga ilmselt siis peab nii olema. Kohapealse olukorra kohta peab ütlema, et kleidikesega sinna minna ei maksa. Aare ise on aga väga mõnusa teostusega, kuigi oma olemuselt vist jah pigem mikro. Panime oma nimed tunki järgi kirja, uurisime huvi pärast ka teist logiraamatut, aga see oli tühi. Kokkuvõttes mõnus õhtune otsing ja jalutuskäik. Aitäh! :)
"Rebase-onu kiusas alati Jänku-onu. Kuid see oli kaval ja Rebase-onu ei saanud teda kuidagi kätte."
Seda nostalgilist lauset olen ma kordi sadu vinüüli pealt kuulanud. Eile, kui aare avaldus, tuli see kõik meelde. Kuna esimese variandi järgi ei osanud me lahendada, siis tuli asuda küsimustele vastama. Öösel aga ei tulnud sellest midagi mõistliku välja. Enda meelest suutsin väga ägeda teooria välja mõelda, mis klappis ka 3 kilomeetri raadiusega, aga kuna mitu rohelist oli juba, siis ei kiirustanud suvalisi uitmõtteid keset ööd looduses kontrollima. Mõned geokontrollid ei kiitnud ka mu mõtteid heaks, seega leidsin, et on targem see seedima jätta. Hommik oli õhtust targem ning päris mitu viga tuli hommikul välja.
Küll aga tekkis meil kerge segadus küsimuse F osas:
F – Mitu korda lõi Jänku-onu vaigust nukku miinus üks
Jänese anatoomiat teades ei lahutaks mina seda ühte sealt. Aga nagu Tunk ütles, siis "teatavad piirangud siin nagunii variante ei jäta". Õhtul, kui metsa rahvas asus magama minema, kohtusime Hiire-onuga [miki] metsaveere kaubanduskeskuse juures ning sõitsime üheskoos Jänku-onule külla. Kodu andis natukene otsida ning viisakalt koputamise järel kutsuti meid sisse. Käisime pööningul, tutvusime külaliste raamatutega ning panime enda visiidi ka kirja. Siis on Jänku-onul hiljem hea meenutada, kes teda külastanud on.
Pärast koduteel kohtasime veel Siili-onu. Pinnisime teda, et kus Rebase-onu luurab, aga sibas teine me eest minema. Jooksime järgi, kuid vaene loomake oli nii hirmunud, et ei öelnud midagi. Ju siis oli Jänku-onule sõnumit viimas ning ema ei lubanud võõrastega rääkida. Turvalist teekonda talle siin suurlinnas!
Aare on aus ja äge, järjekordne tubli töö Janari poolt! Aitäh!
Lugude sisu on loomulikult lapsepõlvest tuttav, ega ma toona veel välja jaganud kui vägivaldsed ja suuremate metsloomade suhtes karjuvalt ülekohtused need Remuse-onu jutud tegelikult olid. [rebaseonu] kiusatakse pidevalt, süüa ta praktiliselt midagi ei saagi, [karuonu] elu paistab ka päris raske, [hunt] vaeseke saab hullult vatti pea igas muinasloos, mis aegade jooksul üldse kirjutatud... algsed põhjused on jäänud liiga kaugele ajalukku. Tänapäeval on laste koolitus selles osas õnneks veidi paranenud, kuigi eks probleeme jagub ikka - lihtsalt nende allikas ja iseloom on muutunud.
Kuna esimene mõistatus tundus täitsa ulme, siis läksin loendamislahenduse peale välja. Paar tähelepanematuse viga lipsas ikka sisse, kuid need silusin varsti ära. Ainult F on mõneti vaieldav, samas teatavad piirangud siin nagunii variante ei jäta. Geokontrolli tabasin 10 m raadiusega, aga kuna peitjast jäänud rada oli aimatav, siis kohapeal see mingeid viivitusi ei tekitanud. Konnad lärmasid: "Karga porri! Karga porri!" Maastiku omapära vastas ootustele, peidukoha valik laiemas mõttes oleks ehk saanud meie mänguks sobivam olla - see on ka ainus mini-miinus, mida mainida oskan. Mul polegi päriselt õigust kobiseda, kuna esimese lahenduskäiguga ju hakkama ei saanud - ilmselt on sihtkoordinaadil oma mõjuv põhjus. Kes sel moel tõesti aarde leiab, äkki raatsib privas lahendusloogikat selgitada? :o)
Taevast puistati vett alla, "ai-tummer-ker-kommer-ker" olukorra vältimiseks läksin logimisoperatsiooni läbiviimiseks eemale vihma eest varju. Niisiis teise, lihtsama mõistatuse logiraamatusse tegin esimese sissekande kell 23:53. Aare on selgelt ära tuntav Janari klassika, väärt kõiki kõrgeid kiitusi. Kuna nänniruumi pole ning ka kirjutusvahendit ei silmanud, siis suurus loetakse vist küll mikroks, aga see vaid tühine tehniline detail. IT-spetsist Mägra-onu pole mul au tunda, seevastu Mägra-ema tean küll, isegi mitut, võiks ütelda :P Loodetavasti arvestatakse leid reeglitele vastavaks, oluliselt pimedamat aega seal ju niipea ei tulegi. Aitäh taaskord hingega valmistatud meistriteose eest!
Kes otsib, see leiab (vähemalt midagi kindlasti). Mina alustasin Jänku-onu otsinguid esmalt kaardilt. Ei leidnud. Aga leidsin hoopis järjekordse lennuki. Ja seda Ülemiste järvest!
Asub siis siin: 59.387309 24.755249
Jänku-onu eralennuk?