Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
2000. aastast kannab Türi, 20. märtsist kuni 20. juunini Eestimaa Kevadpealinna tiitlit. Igal aastal, 20-ndal märtsil, Aedlinnale kohaselt käivitatakse muruniiduk, paigaldatakse parki lindude pesakast ning Murumoor, varesed Klaara ja Veera heiskavad kevadpealinna lipu. Talvepealinn Otepää loovutab valitsussaua, Tallinn annab üle tunnistuse, millega Türi saab valitsemisõiguse kuni astronoomilise suve alguseni 20. juunini.
2001. aastal sai Kevadpealinn endale maskoti- mururohelise ja lillelise Murumoori. Konkursi võitnud töö autoriteks on Marje Rohijainen ja Ülle Kuldkepp.
Aare tähistab Murumoori 15 aasta sünnipäeva ja on peidetud Türi linnaparki, kus võib näha igal kevadel tema toimetamisi. Lapsed saavad lustida 2010 aastal avatud Murumoori Mängupargis, Hariduse tänaval. Kirjutusvahend võta ise kaasa.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (16), soovitan (13), pliiats_kaasa (1), muguoht (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), 2016_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6DJNV
Logiteadete statistika:
132 (80,5%)
32
3
3
3
1
0
Kokku: 174
Kahju tõesti! Tunnistan, et olen seda ebaõnnestunult otsimas käinud kokku neljal korral (olgugi mitteleiuna siin registreeritud neist vaid üks), pooltel kordadel sain ka võrdlemisi rahulikult geotegutseda. Aga nuffi nano on nuffi nano (vähemalt oletan nii, sest mitte kellegi teise aarete puhul pole veel samavõrra puudust tundnud nano- ja mikrosuuruse eristamisest). Kindlasti oli lahe teostus - noh, ja ega ma muusugust otsinud ka! Siiani ei tea, mida nuffi taskulambiga surnuaialt varastamas käis :D
Saatuse sõrm või niisama juhuste kokkulangevus, kuid kummalisel kombel ilmusid päev varem geokaardile Murueide tütred.
Endal on ka tõsiselt kahju seda aaret arhiivi lasta aga tundes mind, ei ole minul südant teid redeliga mikro järgi käima sundida. Liiatigi oli aardepeidik surnuaialt varastatud ja uskuge, hämaras taskulambi ja saega polnud see minu jaoks just lihtne tegevus.
Murumoor tänab kõiki, kes käisid, kõiki, kes panid aardele "lahe teostus" ja kallistab virtuaalselt nagu praegu Corona ajastule kohane! Olge hoitud!
Seda aaret siin olen kord varem otsimas käinud - ilmselt oli siis geokogemust veel napilt, nüüd aga oli puhast õnn, et aare näppu jäi - ilmselgelt täiesti valest kohast aga tundub, et omaniku on juba teavitatud ja ehk saab ta ka õigesse kohta tagasi.
Aaret kohe ei suutnud leida ja küsisin peitjalt abi. Ka siis ei leidnud aga ühel hetkel märkasin, et tallan lagupidi aarde peal. Aarde konstruktsioon on kannatada saanud ja ei püsi seetõttu seal kus ta peaks asuma. Peitjal on info ja pildid praegusest olukorrast nüüd olemas.
Marii Hellen leidis kogemata. Tema esimene leid.
Täna tegime ilusa ilma ja täitsa kohustustevaba päeva puhul mammutsõidu Tartust Noarootsi ja tagasi. Vahepeale mõistagi aare siin-seal. Pärast Raudemetsa mändi julgesin siia taas tulla, juba kolmandat korda. Ja seekord ei läinudki kaua, kui kavala residentsi uksele sain koputada ja logisin leiu. Aitäh!
Kuuldused kavalusest, mille läbipuremiseks tuleb murumoori residentsi rohkem kui korra külastada, olid varem minuni jõudnud, seega oli moraalselt valmis siit täna mitteleiuga lahkuma, aga no proovida ju ikka võib. Väike soe-külm vihje aitas otsinguala pisut suunata, aga kavalus tuli siiski ise kätte leida ja õnneks midagi kahtlast jäigi varsti silma. Aitäh!
Rahvast vähe liikumas ja murumoor andis ennast päris kiirelt kätte. Tänud.
Lõpuks, lõpuks, lõpuks ometi!!! Appi, ma arvasin, et ei leiagi üles. Ma isegi ei tea mitu korda otsimas olen käinud. Head Tartu Rahu aastapäeva!
Kui Murumooril ja Geokuningannal on nii head suhted, siis ei olegi muud kui 2.5 peidukas käsi laiutada. No ei ole, lihtsalt ei ole ja siis hiljem ohata no ei ole võimalik, lihtsalt ei ole võimalik. Nii täpne, nii päris, nii lahe ja nii kõrge latt on seatud. Kui geograafia ja geopeituse vahele väike side tõmmata, siis kui geograafias kuulub Järvamaa Kesk-Eesti alla, siis geopeituses peaks see piirkond olema Kõrg-Eesti.
Kätte oli jõudnud õhtu ja pimedus. Õnneks mugusid pargis enam palju ei voorinud ja saime segamatult kõikvõimalikke kohti uurida. Vahepeal ammutasime uut inspiratsiooni logidest. Aega läks päris kõvasti, lõpuks tõid lahenduse loogika, vanad logid ja natuke õnne, mis käe õigesse kohta suunasid. Väga kihvtilt teostatud aare.
Kasutasime ümmarguse numbriga kuupäeva ja pilkast pimedust, et aare leida. Igatsugu mugusid liikus pimeduses ikka viuh siiapoole ja viuh sinnapoole. Väga vilgas elu sel natuke ropu nimega kesk - eesti asulal. Aare on ilmselgelt inspireeritud Nuffi kehaehiusest, seega aitasin pisikese oma kohale tagasi.
Aarde asukohta jalutades teatas meiega kaasas olnud sookoll, et ta kunagi proovis seda leida aga ei leidnud. Mul kui algajal geopeituse mängijal tekkis kohe kahtlus, et ei teagi kas on mõtet otsida kui juba üks kogenud mängija seda leida ei suuda. Aga kuna meid oli 4 siis proovisime ikka, ja oh üllatus, õnnestuski mul see mega tilluke mikro aare välja tõmmata. Tänud peitjale, Hea töö. Väga ulme peidukas.
Ma olen siin vist kolmandat korda. Korra olen üksi otsinud, korra koos Kätliniga ja siiani ilma leiuta. Täna käisime sõpradega matkamas. Tegime Kastna hiis - Loosalu matka. Kuna taustajõud värskete geopeiturite näol on autosse pakitud, siis tekkis plaan neid selle aarde leidmiseks ära kasutada. Viisin nad läheduses olevasse parklasse ja andsin suuna kätte. Küll me siis poleerisime nulli ümber kõiki ja kõike. Erinevalt varasematest külastustest oli sel korral mõte kohe õige, mida otsida. Ju hilisem geokogemus nuffi aaretega juhatas õigele teele. Piinlik järjepidevus viis lõpuks sihile ja Tim tõmbas aarde peidukast välja. Ohh, sai ümber see saaga. Hea töö, nuffi!
Leitud korduvkülastusel öisel koduteel. Aitäh!
Teistkorda siin. Otsisin täiesti valest kohast jälle. Konteinerit ma kahjuks ei leidnud.
Arvestades, mida peatselt plaanin, tahtsin tegelikult väga seda leida. Kuid Murumoor mulle oma palet veel ikka ei näidanud :o)
Mnjah. Tagasi objektil, 3x. Nagu ikka poisid parki ja ise poleerima. Eks sai seegi kord kõik tuttavad detailid üle näpitud ja mõeldud järjest ulmelisemaid lahendusi, aga ei. Logide järjekordsel lugemisel saime niipalju targemaks, et ei saanud targemaks ja sai mindud õlekõrre küsimise teed. Selgus ka üks peamisi mitteleidude põhjuseid - liiga kinni koordinaatides. Eks seda mõjutas ka mingi mälestus peas, et Nuffil need alati erakordselt täpsed. Samas ju väga mööda ka pole, aga las see olla. Igatahes kui Silverilt rohkem kui täpsed vihjed olemas, vehkis Anne juba topsiga nina ees. Kuna see vedeles maas, siis jäi vaid otsida üles koht, kuhu see pista. Aga eks need mängureeglid ju ole:
Aitäh :).
Muidugi sai tõenäoliselt jälle kohalikke lõbustatud ja poleeritud kõigepealt sealt, kus seda aaret tegelikult polnud! Otsides vihma eest varju ning Silverilt abi jäi enne vihje saabumist mulle maha kukkunud aare ka silma. Logisime ning panime aarde ettenähtud kohta tagasi. Tervitan Murumoori ja tänan Annet!
NKT-päevalt kodu poole sõites kippus uni peale. Tegin Türil selle aarde juures ergutuspeatuse.
Leidsin ainult tänu sellele, et konteiner polnud nõustunud oma pessa jääma ja vedeles maas. Tükk aega otsisin kohta, kuhu see tagasi torgata. Valisin telefonis juba peitja numbri, aga sekund enne kui ta vastata jõudis, tabas pilt kõige kohta ära. Nii tore, et nuffil ikka seda geoloovust ja eriilmelisi aardeid jätkub. Pange seda aaret võimalikult hoolikalt tagasi, loodan, et mul endal sai piisavalt hästi...
Tundub, et minu "passin siin niisama" näo tegemise oskus ei olegi nii hea...ja seekord oli see isegi vist hea :) ilma suunava vihjeta oleksin otsimise pooleli jätnud. Pole päris kindel, kas peidukas õiges kohas ja korrektselt koos, kuna konteineri leidsin lõpuks lehehunnikust. Sättisin oma nägemuse järgi paika. Tänud peitjale ja tänud vihjete jagajale!
Huvitav lahendus seal, ei oleks sellist oodanud. Aitäh!
Kahju, et Murumoori ennast ei näinud. Aitäh peitjale aarde eest!
Selle aarde kirjeldust ja logisid olen aegade jooksul mitmeid kordi lugenud. Täna juhtus aga nii et meie 66bimine oli vaid m6nesaja meetri kaugusel. K6rval veel korralik mänguväljak. Nii et polnud kysimustki et hommikul esimese asjana tuleme siia. Esimesena v6tsime mänguväljaku ette. Murumoor ise oli kll veel talveunes aga kui seal esimene tiir peale sai ytlesin et lähen ees veetorni juurde. Mäletan veel väga hästi kuidas Silver seda siin 8 korda otsimas käis. Sellepärast tahtsingi alguses ise ees minna. Nagunii läheb siin k6vasti aega, et siis hiljem pere yhineb yhisotsinguteks, kui yldse midagi silma/näppu jääb. Tegelikult läx aga hoopis nii et 5 minuti pärast olin mänguplatsil tagasi nagu naksti. Leitud logitud :D. Pärast tegime tydrukutega ka veel väikese tiiru sinna ja mängisime kuum/kylm mängu kuni l6pus pidin ikka ette näitama et kus ja mis seal on ;) Väga kaval peidukas. Kummardus peitjale
Selle kohta vôib öelda, et pàev mis muutis mu elu. Vàga lahe teostus, ja loodan et omanik saab selle kenasti korda. Tànud :)
Konteiner on kinni jààtunud, ja logiraamat làbi vettinud, rulli lahti ei ole vôimalik saada.
Ei ole ma siin esimest ega viimast korda.. Õnneks mooril mõnus mänguväljak, et väiksemad omi asju saata tegema. No sai ikka päris kõvasti poleeritud, aga peab ju jääma põhjus siia naasmiseks :)..
Mulle oli see teine kord residentsi külastada. Aega läks siin kõvasti, aga peale mitmekordset kõikvõimalike asjade välistamist jäi aare lõpuks näppu. Tänud peitjale!
Täiesti nõus eelkirjutanutega - kui Raudemetsa männi aare oli kõva aju- ja näputöö peale juba ära tulnud, ei saanud sedagi jätta... mustris on sarnasusi, aega võtsime volilt.
Kuna oli vaja elektriautot laadida, siis see aare oli otsimiseks hea lähedal. Paraku selgus, et mitte lihtsate killast. Igasugu ideid tekkis, kuid aare jäi siiski leidmata. Eks siis teine kord kui peaksime taas Türile sattuma.
Kuna Raudemetsa männi aarde suutsime leida, siis tundsime ennast motiveerituna ka seda aaret uuesti tulla otsima. Oleme külastanud Murumoori residentsi lugematutel kordadel ja alati pettunult lahkunud peale pikki otsinguid kuid seekord piisas meile ainult mõnest minutist ja saime logima asuda. Täname!
Mul kippus küll lootusetuse tunne peale tulema, aga seda magusam see leid oli. Tänud!
Autori vihje aitas aardele lähemale. Hästi peidetud! Aitäh!
See aare sai minu jaoks lausa pärliks omaette. Käisin seda otsimas lausa 8x enne kui leid lõpuks kirja sai ja see ka patuga pooleks. Kogu lugu sai alguse juba eelmise aasta jaani paiku kui ma esimest korda seda otsima tulin. Tol hetkel ei teadnud ma nuffist ja tema nusserdistest veel midagist ja lähenesin aardele kui tavalisele toidukarbile. Tulemust aga polnud, kuna aga satun siiakanti tihti, siis võtsin selle pärast paari külastust omal kinnisideeks, et see ikka leitud saaks. Kaheksast korrast 4 olid kindlasti sellised tõsisemad otsimised ja murumoori pesaga sai ikka tunde ja tunde tutvutud. Aga nagu Anne aaretega ikka minu puhul, ei õnnestu mul peitja mõttelennuga ennast praktiliselt kunagi sünkroniseerida. Pärast kuuendat katset hakkas juba mingisuguseid leidmist soodustavaid infokilde kõrvu kostuma, aga ega see veel eduni ei viinud. Ikka tuli korra veel seal tulutult tuuseldada. Anne vist oli vahepeal seal spetsiaalselt minu jaoks peidukat lihtsamakski tegemas käinud ja võibolla tänu sellele ka see viimane katse edukas oligi.
Oh jeerum, kus sai seda alles puretud. Minu jaoks pigem peidukas 4.0. Ühest otsast oli nagu tore, et sai sama aaret niimoodi korduvalt otsida, aga teisest otsast muutuski nende valgete tupsude üles korjamine aardeümbrusest juba tüütuks.
Ole sa tänatud nende mitmekülgsete emotsioonide ja aarde eest.
Nuffi aaretega on minul vist alati nii, et kas leian esimese 5 minutiga või jääbki sellel korral leidmata...
Palju huvitavaid mõtteid tekkis. 10 minutiga närisime asja viimaks siiski läbi.
See ei olnud täna esimene aardekülastus mis leiu tõi. Varasemalt jäime Mini-Erna tõttu ajahätta.
P S Saime päevaga Türi puhtaks. Tänud kõigile peitjatele.
Arvestades kellaaega oleks eeldanud täielikku muguvabadust, tühjagi. Poleerimiseks oli siiski korralikult võimalust, kuid lahkuma pidime siiski tühjade kätega... Ehk järgmisel korral?
Leitud tänu lisavihjele. Õiget asja sai küll ka varem katsutud, kuid edutult. Liigagi hästi peidus :) Tänud!
Ilma abita oleks me suure sigadusega hakkama saanud. Aitäh peitjale. Väga lahe teostus.
Ei leidnud aga proovima ju peab, kunagi ei tea, mil näkkab!
Türilt läbi sõites pidime ikka uuesti proovima ju. No ei ole ette nähtud, et me selle aarde leiame :D Aga järgmine kord jälle :P
Siin olen ma käinud päris mitu korda. Täna olin varustatud mõne kogemusega peitja krutskitest ja ühel hetkel olidki mu suunurgad ülespoole :)
Väga lahe teostus - ma arvan, et olen kogemuste võrra rikkam. Tänud peitjale!
Tundub et täna polnud meie jaoks murumoori kodus. Kuigi imesatama pani see, et enne seda suutsin Nuffi 4.0 üles leida ja seda 2.5 ei suutnud. Nagu mis mõttes :O
Ei leidnud. Teel aastavahetusele esimene üritus. D sai K*** sisse astuda, üks poiss uuris meie tegevuse kohta. Midagi selgelt aardena eristuvat me seal tuvastada ei suutnudki.
Osalesin Türi kultuurimajas toimunud seminaril ja sellele aardele panin juba ette silma peale. Kohapeal nii ladusalt ei läinud, käisin enne üritus piilumas, ei silmanud, käisin vaheajal piilumas ikka ei midagi. Kolmas kord vaheajal jälle õue, käitumine tundus juba kahtlane ja küsiti kas olen suitsetajaks hakanud. Sihikindlus viis aga lõpuks eesmärgini ja sain nägijaks. Oli ikka kaval peidukas. Tänud peitjale.
Millegi pärast tel.juhatas meid ringteele.Kui lõpuks nulli jõudsime hakkasime kohe ebakõla otsima.Ei läinud minutidki kui Moonika teatas,et leidis.Mis mul saab selle vastu olla.AItäh!
No ei leidnud. Leidsime ühe ebakõla aga ei osanud sellega midagi peale hakata. Midagi muud silma ei hakanud, pärast poolt tundi poleerimist ja silumist tunnistasime allajäämist.
Mulle meeldis, nii hea teostusega, lihtne ja geniaalne. Tänud Annele.
Sven teatas, et leidis ja marssis kaugemale andes meilegi võimaluse otsida. Kusjuures koha näitas väga täpselt ette, kust otsida. Sellegipoolest kulus meil seal c 7 minutit enne kui silmad lahti läksid. Nuffi, äge, pane edasi :) Tänud!
Väga mõnus koht peatuseks ja kenaks jalutuskäiguks. Lubasime, et siia tuleme kindlasti ka ratastega. Mugusi ka peaaegu polnud. Kõigepealt õppisime murumoori moodi mõtlema ja saime aru, et rapuntseli tornis ta vaevalt resideerub. Kadril oli terav silm ja ta nägi üht juuspeent ebakõla. Ja oligi - väga lahe. Nime kirjutamine oli ka mõnus väljakutse. Vahepeal käisime aaret kuudis remontimas ka. Suured tänud kvaliteeraarde eest.
Oleme vist liiga algajad, et selliseid pähkleid lahendada, sest samalt autorilt jäi ka päeva eelmine, Laupa mõisa aare leidmata. Tundub, et meie jaoks liiga suur ala ja liiga väikesemõõtmeline objekt. Vaja veel kogemusi koguda.
Kogu sellest päevast sai Anne mikrode eri. Ja ega ma neid polekski läinud tegema, aga kuna Anne arvas, et ta võiks minuga kaasa jõlkuda küll seal Türi-Paide kandis kui ma sinna mängima tulen, siis nii see ka läks. Ma olin seda residentsi juba ükskord otsinud ja mitteleidnud. Üldiselt mulle viiest minutist koordinaatidel piisab - kui selle ajaga ei leia siis las ta jääb. Seekord läks ka enam vähem sinna kanti. Vähemalt läks peitja vahepeal kuskile poodi ja sain siis omaette rahulikult niisama loll olla ja "leitud" nägu teha kui tema tagasi jõudis. Aitäh.
Üritasime, mis me üritasime, ei leidnud. Aeg surus ka takka ja pärast ca poolt tundi lahkusime. Leidsime küll mingi kahtlase asja, aga see ei olnud aare, kuigi selle funktsioonist päris aru ei saanud ka... Selgelt oli näha geopeiturite radasid, sama ei saa kahjuks öelda aga ebakõla kohta.
Kevadpealinn on ka suvel mõnusalt armas ja rahulik...seda just jahedavõitu õhtul, kui kõik mugud on ilmselt tuppa teki sisse pugenud:) Murumoori mängupark paistab väga vahva, ja tema sünnipäeva tähistav aare on ikka ülimalt nutikas. Suurim tänu!
Mikro aaretest kindel lemmik!!!Tuleb mõelda raamidest välja, suur aitäh!!! :)
Väikse Türi rattatripi 2/6 aare. See residents lausa tuli üle vaadata. Tundus päris hubane kohake olema et veetsin seal päris tükk aega ja tulin veel korra tagasigi pärast paari teise aarde leidu. Moor oli lahke jagas kõike, kõike peale aarde asukoha. Mina seda peidukat kahjuks seekord läbi ei hammustanud, tuleb kunagi tagasi tulla.
Olen Annele lubanud juba sügisest saati Paidesse aardejahile minna. Nüüd jõudsingi juba poole peale ehk Türile. Eks Anne ise süüdi, et siia uue huvitava jalutuskäigu on poetanud. Alustuseks külastasime Murumoori Residentsi. Arvestades peitja krutskeid olin valmis Residentsi maast laeni ja paremalt vasakule üle poleerima. Õnneks nii pidulikuks külaskäik ei kujunenudki. Juba poole poleerimise peal läks Marguse nägu kavalalt naerule. Eks minagi püüdsin siis veel enam . . kuni jäigi ebakõla silma. Tänan peitjat!
Oi kuida ma eile loodsin, et see karp ikka kadunud on, mitte et meie nüüd pimedad oleme :D Kahjuks nüüd just vaatasin, et maxid on mu lootuse purustanud ja aarde ikkagi üles leidnud :P Järelikult oleme lihtsalt pimedad või olime liiga vales kohas kinni või oli üldse mingi tähtkuju täiesti vales kohas ja selle aarde leidmine ei pidanudki meie poolt teoks saama :D Aga no nüüd on meil veelgi põhjust tagasi tulla kuna hüppama me ka seekord mugurohkuse tõttu ei läinud. Kohtume kehvema ilmaga!
Juba kolmandat korda käisime otsimas, iga kord 30-45 minutit... No ei avalikusta end meile. Ootame veel veidi, äkki lööb tuluke põlema.
Otsustasin veel ühe "lihtsama" tavakaga õnne proovida. Käes oli mõnus kevadõhtu - nooremad mugud saalisid mööda pargiradasid, mutikesed pidasid sealsamas pingi peal mokalaata. Vaatasin siit, vaatasin sealt, põrnitsesin kolmandat kohta, aga ühtegi irduvat detaili pilgu ette ei jäänud. Paari kahtlasemat kohta näppisin ka, aga ei midagi. Kuna mutikesed heitsid silmanurgast kahtlustavaid pilke, otsustasin mõnel teisel korral uuesti proovida.
Täielikult pimedaks jäime. Mitte midagi kahtlast ei tundunud kuskil.
Pool minutit otsimist ja käes ta oligi :) aare olemas ja korras.
Natukene piilusime aga otsustasime muguvaesemal ajal tagasi tulla.
Pole just päris kindel, kas antud aarde asukoht peaks olema seal, kus ta on? Aga see selleks. Kuid hooldusteade läheb üles, kuna konteineri kaas ei kinnitu enam...tasub igaks juhuks üle vaadata. Muidu krõbistab niiskuse bakter varsti logiraamatu kallal.
Leid tuli meie jaoks juhuslikult. Võiks ka öelda selle aarde puhul...nõela otsimine heinakuhjast.
Türi on tuttav paik, aga siia pole kunagi sattunud.Aastaid tagasi järve äärde sõites nägin ainult mingeid rohenäppe oma tavaari seal parklas müümas. Kirjeldusest ja logidest jäi küll hoopis teistsugune ettekujutus sellest aardest.Arvasin, et kohapeal ongi mingi kuju või midagi sarnast. Aga nulli minnes selgus, et oligi residents ja võrdlemisi suur. Ega see leid nii kergelt kah ei tulnud.Loogilistes kohtades haigutas tühjus ja siis tuli võtta ette mitteloogilised kohad.Lõpuks naeratas ka õnn ja sai logi kirja. Teostus oli jälle väga Annelik ja kaval.Aitäh.
Täna siis pärast Pärnu vanglast põgenemist koduteel vaadatud ka see koht üle, mida juba pool aastat tagasi kahtlustama hakkasime, kuid siis mitteleidnuna ära sõitsime. Seda kahtlast kohta me ei leidnud sealt, kus ta oli olnud eelmine kord. Kuid veidi ringi vaadanuna jäi sama silma mõned meetrid eemal. Siis tuli aga pettumus, ei ole ikka õige koht. Ja seejärel järsku avastus, et siiski on õige!!!! Ja nii see leitud sai! Mhm, aga hooldatud teates jutt filmitopsist!? Tuleb meelde, et luuremeestel vist olid peaaegu nähtamatud pildikastid, ju siis sellistes ka imepisikesed filmid sees. Siis võis tõesti luuremeeste filmitopsiga tegu olla. :) Aitäh toreda ja nähtamatu aarde eest!
Täna jalutasime enesekindlalt nulli, hommik oli varane ja inimtühi. Vaimusilmas oli kõik ju nii selge, aare sama hästi kui nähtud... ja ikka ei midagi. Eks see filmitopsi mainimine eksitas, aga lõpuks jäi Hannole üks iiiimepisike ebakõla siiski silma. Tänud, kaval värk!
Käisin 17 märtsi lõuna paiku, aare istus seal kui miilekni ja ootas. Küll aga käisid pargis Kevadpealinna koristustööd. Täna aaret tõesti ei olnud omal kohal.
Mulle meeldib kui prügi on prügikastis aga pidi see prügi nüüd aare olema! Nägin aaret aga kuna konteiner oli kannatada saanud, siis viisin sinna uue filmitopsi.
Siirad vabandused otsijate ees, mulle võib ka alati helistada.
Kevad juba käes, omanik võiks ehk vaadata, kas Murumooriga on ikka kõik hästi?
Eks need ajud olid juba eelmistest trikkidest krussis, proovisime kolmekesi võidu mõlemast materjalist residentsi küljest võimalikke ja võimatuid salalaekaid avada, aga ei midagi... Lõpuks tegin geokõne, kuna sinised näod siin lehel võivad ka halba tähendada ja sain kinnituse, et varasemas kohas teda nüüd ei ole.
Hakkas hämarduma ja olime väsinud. Ei leidnud. Tagasiteel autos hakkas üks asi kummitama. Seda peab ükskord tagasi tulema kontrollima. :)
Kuna täna oli jooks Paidest Türri, siis kaesin pärast jooksu lõppu natuke kohalikke aardeid ka perra. No seekord ei läinud õnneks. Väss oli peal ja geopimedus ilmselt seetõttu suur. Tuiasin mis ma tuiasin ja näppisin mis ma näppisin, aga ei miskit. Tuleb jälle tagasi tulla. Voh.
Siin sai Priit nautida kuidas me Annabeliga otsima, aga õnneks ei läinud kaua aega kuni aare mul silma hakkas. Taas äge teostus, Anne tänud.
Siin tehti meid täitsa lolliks. No kui nullis on känd siis tuleb kännu alt otsida, kui nullis on kiviaed tuleb kivide vahele piiluda, kui nullis on sild tuleb sinna alla ronida.
Ai kuidas siin meid ära peteti. Kui vanadel eestlastel oli Kaval-Ants siis geopeituritel on Kaval-Anne!
Leidmine võttis natuke aega, aga Mikk oli ikka üsna üllatunud ilmega, kui teatas, et ta vist aarde leidis. Kaval! Aitäh!
Türil viibides tekkis võimalus üks aare otsida. Saigi siis murumoori residentsi väisatud. Tore aare. Lisaks jäin ka etteantud ajaraamidesse. Tänan!
Siin kulus juba kauem aega, kui sama omaniku lähedal oleva palju kiidetud teise aarde juures. Iga oksatüügas sai küll vist üle vaadatud. Ja siis lõpuks! Logirulli kokku kerima läksime suisa autosse, see oli pea sama keerukas kui leidmine. :) Aitäh!
Murumoori aarde oli Ain millalgi juba leidnud ja tahtis nüüd kõrvalt (kahjurõõmsalt) näha, kuidas mina selle otsimisega vaeva näen. Aga sellest tsirkusenumbrist jäi ta ilma, sest mingi sisetunde ajel katsusin ma õiget kohta juba päris ruttu. Logimisprotsessi jätsime aga hetkel tegemata, sest meiega lisandus veel üks mängija. Siinkohal tervitused [styx0]-le. Pärast mõnusat geojutu puhumist logisime lõpuks koos, soovisime vastastikku edaspidiseks head geoõnne ja läksime sõbralikult lahku. Aare aga jättis hea mulje, osav, väga osav peitja on nuffi. Täname!
Hea kiire vahepala. Vedasin teised ka nulli ja üsna pea märkasime Elvega üheaegselt peidukat. Logirulli kättesaamiseks tuli veidi võimelda aga välja ma ta sealt sain lõpuks. Kahjuks piltidel nähtud rohelist murumoori ei kohanud.
Nuffireede, kaheksa tundi kvaliteetaega Järvamaal! No siin läks väga kaua aega ja mitu korda oli loobumismõtteid. Enamuse aega otsisin muidugi ka natuke valest kohast (kohtadest) Aga see peidukas... kes käinud ei ole, no kindlasti minge ja otsige:) Aitäh!
Selle aarde juures tekkis pärast tunniajalist ringivaatamist mõte, et nuffi võiks siiski mikroaarete valmistamisest loobuda, kuna need tulevad tal nii hästi välja, et keskmisest lollim inimene selliste asjade peale lihtsalt ei tule. Igatahes küsisin lõpuks Hanneselt vihjet, kes endale omaselt vihjas nii hästi, et peidik jäi kohe silma. Aga siis alles kogu põnevus algas. Kui olin kogu krempli kätte saanud, selgus pärast veerandtunnilist pusimist, et logiraamatut see nüüd küll ei sisalda. Pea kohale kerkis meh? küsimust sisaldav mullike ning pärast mõningat ringivaatamist selgus, et logiraamatut sisaldav jubin on ikka omal kohal. Kui sain ka selle oma käte vahele tekkis järjekordne mullike pea kohale - ???. Sest logiraamatut polnud ikka. Ilmselgelt vedeles see kuskil maas ja nii möödus veel pool tunnikest, kuni ma seal kõhuli ringi roomasin ja logirulli otsisin. Lõpuks avastasin selle täitsa oma nina alt, aga kuna suuruse, värvuse ja kuju järgi pidasin seda suitsukoniks, polnud sellele enne tähelepanu pööranud. Siis läks veel miski 5 minutit, kuni rulli kätte sain ja nime kirja panin. Oehh. Tänud aarde eest. Ma oleks seal ilma vihjeta vist veel 10 korda kohal käinud.
Parkisime auto ja vaatasime, et nullis toimub kahtlane tegevus, astusime ligi ja küsisime, kas abi on vaja? Saime vastuseks, et oleks küll vaja. Asusime siis kolmekesi otsingutele, välistasime valed variandid, aga ei midagi. Ikka üsna mitu ringi tegime kõik kolmekesi ja kordamööda enne kui Reino küsis, mis kahtlane asi see seal sinu nina all on? No ja oligi otsitav. Väga mõnus maskeering, meile meeldis. Täname peitjat ja Reinot.
Alguses sai puiseid ja kiviseid objekte poleeritud, ülevalt ja alt. Vahepeal liitusid ka teised geopeiturid otsimisse. Lõpuks jäi üks kahtlane detail silma ja ohoo, peitiski see imepisikest konteinerit. Tänud peitjale ja silte juurde. Aega vist läks kokku siin poolteist tundi, vahepeal informeerisime ka peitjat käimasolevast otsingust.
Uued peitmisviisid ning väga kavalad teised. Otsisime mõnda aega ringi enne kui silma hakkas. Aitäh peimast!
Kaupo vaatas pealt, kuidas meie otsisime. Esialgu oli keeruline, aga siis hakkas üks kahtlane asi silma ja leitud aare oligi. Aitäh!
Otsijate arvukuse tõttu ei suutnud moor ennast kaua varjata. Tänud peitjale!
Õnneks oli mugusid vähe ning aarde leidsime pärast mõningast ohkamist leidmatusest.
15 minutilise otsimise järel pidime tunnistama, et liiga kõva pähkel selleks lühikeseks ajaks. Kunagi jälle kui sinna satub.
Otsisime siit ja sealt ja igalt poolt. Vihma tibutas ja siis hakkas padukat sadama. Kahjuks jäi leidmata.
Selle aarde juurde jõudes jäi lõpuks pool päeva kallanud vihm üle, nii et saime rahulikult otsima minna. Millegipärast olin endale pähe võtnud, mis kujul see aare olema peab. Seetõttu otsisime küll õigest kohast, aga absoluutselt valet asja. Kui kaaslane lõpuks õigele asjad näpud taha sai, ei suutnud ma ära imestada, kuskohast ma oma esialgse geniaalse idee peidiku suhtes võtnud olin. Mõne teise aarde juurest ilmselt. Logiraamatu kättesaamisega oli tükk tegemist, aga lõpuks sai siiski kõik vajalikud toimingud sooritatud. Täitsa kaval tükk teine ja esmane tutvus ka selle Eesti väikelinnaga tehtud. Aitäh peitjale!
Siin läks kaua. Oma paarkümmend minutit enne kui jäi miskit teistsugust silma. Ja rahvast oli kah palju. Linnade suvemängud ju. Tänud peitjale.
Rahvarohke koht laupäeva õhtul. Otsisime miskit 20 minutit, kuniks Raul ütles, et üks asi irvitab vastu. Panime siis käed külge ja saime peo peale imepisikese konteineri. Osavad näpud peavad olema ka logi kirjutajal. Tehtud. Peidik hoolsalt kinni ja rõõmsal meele kodu poole. Aitäh
Sai ikka otsitud. Pea hakkas ringi käima ümber torni keerutades. Kusjuures mugud jalutasid edasi tagasi vaadates kuidas me ringmängu mängime. Viimaks sai peidukoht tuvastatud ning tabades momendi mugude liikumise vahel sai ka aare logitud. Kaval peidik. Tänud peitjale.
No võttis ikka esiti üsna nõutuks siin. Jalutad ringi, vaata ja mõtled ning mitte ei naksa ära, kus see kühvel on. Kui siis mõnda aega sai niimoodi jalutatud ja igat võimalikku kohta näpitud, jäigi õnneks konteiner pihku. Kaval ikka see nuffipreili, pole midagi öelda :) Täname!
Otsisime, mis me otsisime. Seekord jäi leidmata. Järgminekord jälle!
Päev [nuffi]maailmas kuues aare.
Jõudsime omadega Türile ja kohe otsemat teed Murumoori juurde.
“Kes see Murumoor on?”, küsis noorgeopeitur.
“Oot, ma kohe näitan sulle!”, laususin mina ja võtsin taskust Google välja.
“Oi kui nunnu!”, lausus noorgeopeitur.
Aga nüüd siis olimegi residentsis. Otsisime seal seda pisikest majakest oma minutit viis. Hakkas juba tunne tekkima, et Murumoor on kogu oma majaga jalutama läinud. Lõpuks aga hakkas midagi veits teistsugust silma. No ja seal see oligi! Jälle üli-väga-lahe konteiner!
Hakkasime just nimesid kirja panema, kui helistas [nuffi]. No ma siis sosistasin, et “logime sinu Murumoori praegu, kõvasti ei saa rääkida, mõned mugud läheduses” :D
Äge! Minge otsige üles ja imestage Anne käteosavust!
Me täname Murumoori juurde kutsumast!
Sai käidud umber maja aga kuna parkals olid paar mugu ning teiselpool olid ka miskised mugud ei saanud väga otsida.
See leid tuli ikka väga kiirelt. Logisin ja läksin edasi.
Tänud peitjale :)
Ümber torni keerutamisest hakkas pea juba kergelt uimaseks minema, mõtlesime, et mõni teine kord on rohkem õnne, aga Ülle pühkis prillid puhtaks ja nii see aare näppu jäi. Tänud peitjale!
Ikka päris tükk aega otsisime. Ja ikka igalt poolt. Vahepeal käisime isegi infotahvlit vaatamas, kus oli väga lahe naistuletõrjujate foto 1930-test. :) Lõpuks karuonu selle kuskilt välja sikutas, minul oli mõistus otsas. Pidime jälle ohkima, mis vahva asi valmis tehtud. Järvamaa geopeiturid nuffi juurde kooli! :) Täname ja kiidame ja soovitame!
Teades peitjat, siis oli kerge ootus ja hirm, et mis uued punktid Paide-Türi kanti tekkinud on. Siiamaani kõik olnud omamoodi lahedad ja keskmine leiu kiirus vist kõige aeglasem kui võrrelda enda kõiki leide teiste geopeiturite peidetud aaretega. Siin jätkus kõik vanaviisi. Otsisin kaua, poleerisin torni ja puid, lugesin logisid ja mõtisklesin. Vahepeal tuli hea idee, et võiks peitjale teada anda, et olen lõpuks ennast Järvamaale sõidutanud. Ajaks mil olin sündmuskohal viibinud umbes kolmveerand tundi ja mõistus täielikult otsakorral, saabus kohale peitja isiklikult. Tema nähes sain veel otsida minuteid 15. Pidevalt suunas ta mind õiges suunas. Ütlesin veel esimese asjana suure kindlusega koha, kus aaret 100% ei ole. Lõpuks mind viisakalt öeldes suruti nägupidi õigesse kohta ja ma ikka ei näinud :D. Kuniks üks hetk siiski selgus, et see ainuke asi mille ma suutsin välistada oligi hoopis peidukohaks. Õpetuseks võib öelda, et vahest võib olla hoopis takistuseks see kui tead kes on aarde omanikuks. Lahe teostus, mulle meeldis ja aitäh!
Olime valmis, et on vaja lihtsalt kohale minna ja võtame aarde välja. Varsti saime aru, et päris nii see ei lähe. Mina oleks lahkunud sealt leiuta, aga õnneks selleks mul Sander kaasas ongi. Temale jäi õige asi lõpuks kätte. Täname!
No see torn maa-ameti kaardil võib ju veidi viltune tunduda või tekitab vari optilise efekti, aga see asi on seal tormituultega paigast liikunud. Pühapäevaõhtune Türi ei ole üldse geopeitursõbralik. Kaval peidukas siiski.
Kui oleks rippmenüüs valik, et kõne sõbrale või vähemalt vihjetelefonile, siis näitaksin selle ära. Aga et helistasin aardemeistrile, siis autor tuli lausa ise kohale! Õnneks ei lasknud ta mind kaua oma mitteoskusi näidata, vaid pööras mu õiges suunas seisma. Nuffi, ole Sa tänatud nii aarde kui sõbralikkuse eest!
Peale Neljakuningatee rattaretke oli meil veel mitmeid tunde aega, et piirkonna lähimaid aardeid otsida, et siis pärast Türil viimase rongi peale jõuda. Nüüd, kui olime kenasti Türile jõudnud ja teekonna lõpp juba paistis - polnud see siiski mitte kõik. Margus leidis küll aarde üsna kiiresti ja võisime viimase aarde juurde sõitma hakata aga siin oleks pidanud vihmariided selga panema. Seda ma muidugi ei teinud. Tänud aarde eest!
Saabusime meiegi nulli ikka kerge üleolekuga, et logime ära ja liigume edasi. Aga peale pinnapealseid ja siis põhjalikemaid ja siis suurema diameetriga uurimisringide tegemist ja korduvale lausele "kus see null siis ikka asub" kostumise järel ilmnes juba tugev nõutus. Õnneks hakkas enne loobumist õige asi silma ja näppu, Vahva töö , täname!
Kui sohver oli enamus aaretest Türini mööda tuisanud siis siin pidi tahest tahtmata hoo maha võtma ja nii sai auto koos ilmatuma suure haagisega pargitud nulli lähedale parklasse.Küll seal aarde juures sai tiirutatud,alul suuremad kohad üle kontrollitud,siis järjest väiksemad,kuniks jäi miskit kahtlast silma.Ja oligi käes!Suured tänud peitjale.
Null on enam-vähem olemas, aga pole aaret. Kõik kohad üle silitatud ja kobatud. Lõpuks avaldas ka aare ennast Märdile, lihtsalt fantaasiast oli puudu. Jällegi üks õppetund ja kogemus, mida tulevikus võib vaja minna. Tänud!
No ei leidnud. Aga sedasi ei või jätta, tuleb aga uuesti tulla!
Mina lugesin manuaali ja Ges otsis. Di ja Indrek jälgisid kergeid kommentaare puistates. Üks nendest kommentaaridest aitas mindki nutiseadmest pilku tõstma ja asja järele krabama. Hästi tehtud väike aare. Tänan!
Kuivõrd pühapäeva õhtuks oli tarvis Tartusse jõuda, siis oli pühapäevast nagunii osa aega vaja transpordile kulutada. Seejärel siis sai asjad aetud niipidi, et Tallinnast hommikul ronigiga Türile ning seal siis Anne lubas lahkelt mind aardest aardeni toimetada, mina aga vastutasuna lubasin daamid viia Altmetsa ja Madisemäele väikesele mõnusale jalutuskäigule :). Eelnevalt olin murumoori nulli vahtinud maaametist ning seetõttu kohe algul päris õigesse paika ei vahtinud. Eks ma seal siis tiirutasin ja erinevaid kohti vahtisin. Aga siiski u 20 minuti pärast jäi miskit näppu, mis võiks ju aaret endas peita. Ootused ei vedanud alt, täitsa vahva asjandus sinna paika sätitud. Aitüma, ei teinudki siin ennast peitja ees narriks.
Kohale tulles oli juba selline kõhkluse, et Anne on kindlasti jälle mingi viguri välja mõelnud. Otse loomulikult nii ka oli, uitasime seal ringi kõik kohad said läbi käidud vist?. No ikka ei saanud küll, seekord jäi leidmata, kindlast varsti tagasi. Igatahes tänud ette peitjale.
Saabusime äsja Kotku rabast, kus oli mõnus. Linnas nii tore polnud, aga ega siin pea ju kaua viibima. Vähemalt nii arvasime esiti, kui polnud aaret veel otsinud. Sest mis see kõigest kahe mitteleiu ja hunniku leidudega 2.5 aare ära ole. Otsisime enda jaoks terve igaviku, nii siit kui sealt, nii alt kui ülalt, nii vastu looduslikku valgust kui loodusliku tagantvalgustusega. Ikka ei midagi. Ma isegi nägin peidikut, aga ei näppinud seda - selgus hiljem. Aarde manu, kooli juures parkis üks matusemasin, äkki tõi see kehva geoõnne..
Hakkasime just autosse lahkuma, kui helistas Levia ja kurtis igavest nööki ja needust me ühe Tavalise aardega. Võtsin info teadmiseks ning ütlesin vastu, kus me parasjagu aega veedame. Kohe anti toru otsa varemleidnu, kellele tahtsin kaks jah/ei vastusega ääri-veeri küsimust esitada. Läks aga nii, et kõne käigus leidsin ka aarde üles.
Ole sa kurjast võetud, murumoor. Niimoodi keset päeva otsijaid kiusama, kui ühel on sünnale kiire. Nii ei saa ju rallit sõita. Õnneks saime sel tuuril Tartus siiski ühe mitteleiu ka kirja. Aga muidu oli aare korras ja hästi tehtud, ainult loginuts ei taha tagasi mahtuda. Aitäh, murueideke!
Õnneks saime kohe samas heateoga ka vastata. Pärast leidu tulid ligi kaks poissi, nende sõbral koolis mure, ei saa lukku kinni.. Tulgu me vaatama ja appi - nagu me nende vanemad oleks. Misasja, ei hakka me võõrasse kooli välisperverdiks kippuma - kas siis tõesti ühtki õpetajat või suuremat pole. Ei olevat. Tulgu ise meie juurde, siis aitame. Nõnna sündinudki, et Moor aitas lapsel lupsti luku kinni ja kõigi teekond võis rõõmsalt jätkuda. Üks heategu päevas hoiab arsti eemal :-)
Seekord saabusin aarde juurde valges. Umbes hilise lõunasöögi ajal. Park oli alguses lapsi täis, aga need hakkasid tasapisi ära/sööma minema. Seejärel tuli välja kannatada kaks koerajalutajat, kes kohtusid nullist umbes 5 meetri kaugusel ja jutustasid väga kaua. Uurisin küll silmadega, et kus see aare olla võiks, aga sealt, kus ma paiknesin, polnud võimalik aaret märgata.
Õige otsing algas siis, kui tädid minema läksid. Oi, küll ma kahtlustasin igasuguseid võimalikke ja võimatuid kohti. Lõpuks sain aarde läbi häda (vihje abil) kätte, mind ajas segadusse GC-s olev märk - ratastooliga leitav. Vot mina poleks seda ratastooliga kuidagi kätte saanud. Nagu ma enne olen märkinud, siis nõrk olen. Kaupo tehtud maskeering oli ka suurepärane.
Aga Anne, väga lahe aare! Aitäh!
Seda poleks ise suutnud leida. Õnneks Allan vaikselt abistas. Katsusin isegi õiget asja, kuid see oli nii loomulik, et panin ta tagasi. Jõudes autoni, märkasime kõrval autos inimest, kes hiljem aarde poole kõndis. Kahtlustasin, et olen teda näinud kuskil sündmusaarde juures, kuid ega ma kindlalt teadnud. Nüüd siis tean.
Hämaras ja pimedas nägemine pole mu tugev külg. Parkimisplatsil oli hulgaliselt noori, kelledest osa driftis ja osa jutusatas. Ma ei hakanud taskulambiga vehkima, tulen parem teine kord valgemal ajal.
Ma ei tea... Ilmselt ma enne suurt ja tõelist kevadet oma nina geoaarete poole ei pista. Kevadpealinn pettis täiega. Ei mingit kevadet. Külm tuul ja hall taevas, lisaks kiuslik peitja. Kõle kõhedus sahistas sulgedes ja igatsus vatijope järele süvenes. Geokuhi jäi puutumata ja pikka aega ka aare leidmata. Mina olin valmis lahkuma. Jäägu siis, kui nii soovib. Türi ei asu kaugel. ;) Ähvardusest oli kasu. Hetk enne lõplikku lahkumist saabus valgustatuse hetk. Oi, ma olin endaga rahul, et ei allunud provokatsioonile abi otsida. ;)
Aitäh! Olime vist sel päeval kolmandad. Pastakas kirjutas väga nirusti sellele paberile, aga ehk sai kuidagi, midagi kirja..
Tõsi ta on Hannes, ei vanainimese silm ole enam see. Eriti kui keskendud veel vähe kõrvalise objekti peale. No käi ja näpi siitpoolt ja sealtpoolt. Ikka ei midagi. Hea, et Kadril oli terasem, nii taip kui ka silm. Nii sai logi kirja ja Raudemetsa manu tagasi minna. Ikka õpid kogu elu aga sured ikka ..... Vahvaa. Aitäh.
No siin läks ikka natuke aega. Eks ma ju teadsin enam-vähem, mida siit oodata võiks, aga vanainimese silm on tönts, no ei märka enam selliseid asju. Mingil hetkel parkis meie ülimudase Fordi kõrvale Mazda, keegi ei väljunud - teadagi. Hakkasime nägijateks, panime nimed kirja, tegime järgmistele elu natsa lihtsamaks ja vabastasime objekti, ja kui tiiruga ümber kvartali tagasi tulime, paistsidki põõsast kenasti kolm paari jalgu :) Peitjale tänud ja järgmistele okas päkka!
Väga õnnestunult peidetud. Geokuhja ei torkinud ja selle otstarve jäi meile saladuseks.
Olime teel riigist välja kui meelde tuli ,et keegi kuskil resideerub. Vaatasime gpsist järgi ja ehee, murumoor on see resident. Pildilt paistis ta täitsa kobe tükk olema ja nii läksime talle külla. Hm, külla saab ju minna kui kodanik kodus, nüüd aga sahistasime vähestes allesjäänud lehtedes kohale ja pidime hunniku otsa koperdama. Kuna see hunnik midagi head ei tõotanud siis uurisime tiba peenema asja järgi. Lõpuks sai A asja kätte. Saime logitud ja meie järgi pühiti jäljed ka kenasti ära, on ikka tublid töötajad siin residentsis. Tänud omanikule!
Aarde kõrval oli muljetavaldav geokuhi, aga mikro jaoks siiski tiba suurevõitu. Liiga kiiresti ei läinud, peitja sai ikka veidi kvaliteetmeelelahutust ka, lõpuks ta siiski välja tuli. Muidugi kohast, mida olin juba korra näppinud, aga millegipärast olin selle esimese hooga välistanud. Kena töö. Aitäh peitjale.
Õhtune nuffi eri 2/4. Männiga ühele poole saanud tulime siia moorimajja. Moor ise pole veel küll oma uut elupaika näinud, aga tasuks mõelda Luksuskorteri vahetamise vastu. Püüdsime siis võtit leida, et oma külastus kirja panna. Ma hõiskasin juba mõne aja pärast ja lasin Kristelil edasi otsida. Varsti aga vajusin näost ära, sest see polnudki aare. Õnneks suutsin mõne aja pärast siiski ka õige näputöö leida. Siit geopuutöökojast tuleb ikka kavalat toodangut, tänud!
Reix arvas, et leidis aarde.. astus kõrvale ja lasi minul edasi otsida. Mingi hetk, siis selgus, et see pole teps mitte õige asi. :P Hakkasime koos jälle otsima. Aega läks, kuid lõpuks sai Reix õigele asjale küüned taha. Selle aarde juures oli kõige keerulisem logiraamatu aardesse tagasi toppimine. Ikka mitu korda sai seda paberid rulli keeratud. Mul on küll väiksed sõrmed, kuid sellest hoolimata pole nanod ja mikrod mu lemmikud. :D Tänud peitjale!
Väike geopeatus kevadpealinnas. Selle aarde leidmise au sain seekord endale. Seda ei juhtu just väga sageli:) Ju oli minu tähetund:) Nimed kirja ja edasi uutele avastustele. Tänud peitjale!
Nulli lähistele laekudes arvas nii GP kui ka GC leht et aare on veel leidmata. Logiraamatust vastu vaadanud reaalsuses me aga ilmselt ei mahtunud isegi esikümnesse :D Tundub et nädalavahetusel oli kevadpealinnas palju otsijaid liikvel... :P
Tulime just omaniku eelmise aarde juurest ja tuju oli ülihea. Ütle, mis sa ütled, perenaine on ikka aarde avamisega vaeva näinud. Avamise puhul lausa linnulaul otse makilindilt tellinud ja puha. Tekkis kohe kevade tunne. Ei tea millega järgmine kord üllatad, kas orkester aarde avamise puhul;) Tänud.
Kevade esimest geotrippi tuleb ikka alustada kevadepealinnast.Tundes juba veidi peitja käekirja läks siin ruttu.Tänud peitjale!
Huvitav kevade algus oli. Kui Tallinnast kella 18 paiku välja sõitsime, sadas laia lund. Mõnikümmend kilomeetrit enne Paidet oli sadu veel eriti tugev ja siis järsku, hops - täielik kevad - ei helvestki. Pole seal vist üsna mitmel päeval sadanud - teed päris kuivad. Kevadepealinn andis meile aarde üsna vastumeelselt. Paraku polnud pimedas linnas õnne Murumoori ennast kohata, eks tuleb millalgi veel sinnakanti "sattuda". Tänud peitjale.
Parklasse sõitsin sisse ühe teise auto ees, mille sees mees ja naine ümbrusele ja meile veidi kahtlaseid pilke heitsid. Selge, et saabunud oli konkurents. Teades, tundes peitjat oligi arvata, et siin nii kiirelt ei lähe. Seepärast mõtlesin, et olen veidi kavalama ja jälgin mängu pisut eemalt. Ajasin väikese Henriko autost välja ja näitasin talle mänguväljaku suuna kätte. Kõik töötas kui kellavärk: maskeerusime mugudeks ja teise autos olnud seltskond suundus pea püsti objektile aaret otsima.
Samal ajal kui Henriko liumäe peal möllas, andsin peitjale sündmustest otsereportaaži. Peagi andis Anne teada väikestest päevaplaani muudatustest, mille hulgas pidime Kotku raba asemel keskpäevaks Aegviidu rongi vastu jõudma ja esmalt Kakerdaja rabasse minema. Loomulikult läks mul kiireks ja otsustasin ühendada otsijatega oma jõud. Otsimisterritoorium oli küll väike aga aega läks aarde kätte saamisega omajagu. Kusjuures me mõlemad Janisega näppisime aarde peidukohta ilma seal aaret nägemata. Isegi kui peidukoht oli tuvastatud, läks logimisega oma aeg, sest peidukohas näis puuduvat logiraamat. Viimaks, jõudes kahtlustada tünga, õnnestus kadunud logiraamat üles leida ja oma nimed esmaleidjatest kaks tundi hiljem kirja panna. Suured tänud!
Enne Kotku rappa minekut läksime loomulikult uue aarde juurest läbi, ega see leid lihtsalt möödaminnes tulnudki. Mingil hetkel tundus, et midagi on ikka ülearu. Tänud peitjale!
Kolm kena nähtust - päike, vaba päev ja Anne -, olid need mis meid pühapäeval jälle välja ajasid ning ei tulnud kahetseda. Kohale jõudes ei leidnud me küll eest kedagi otsimast, kuid noor naisterahvas kes lapsega enne meid vahetult kohale vuras, tundus olevat kahtlane küll. Ootasime mõne minuti autos ja jälgisime teda, kuid kui mänguväljaku kõrvale tuli veel 2 autot ning sealt vanemad koos lastega välja, siis välistasime geopeituri ning läksime otsima. Välistamine oli muidugi viga, sest Kleone passis meid just samuti, tervitused talle. Leid ei tulnud kohe. Üsna alguses juba vaatasin kohe ka peidikut aga .... no nagu ikka, siis sai juba hakatud mõtlema ja segasemaks asi läks. Jõudsin isegi vandesõna lendu lasta, et jälle on mikro ... Kleone ei kannatanud ka enam oodata, lisandus otsimisega ja nii oli silmapaare juures ning üles leidsime. Kaval, kindlasti julge, Annet tundes peaks leidmine olema lihtsam. Tänud peitjale!
Alustasime otsinguid Olegiga kahekesi. Võib-olla oleks isegi loobunud, kui tuli abiväge ja neil peitjagi kaasas. Hetkeks arvasin, et edu võti seisnebki peitja tundmises, aga ei...tuleb ikka ise otsida. Küll aga sain teda kallistada :) Peitja lubas meid tunni aja pärast vaatama tulla, aga saime aarde ikka enne kätte. Aitäh!
Algselt oli plaanis teha üks mõnus Kotku rabamatk,kuid hommikune uute aarete sadu tegi plaanis korrektuure ja etteöeldult sai geopäev nimetatud nuffi-eri geotuuriks :) Eks omajagu sai siin otsitud,lõpuks tõmbas Ingrid jokkeri kaardipakist välja :) Aitäh!
Motellist siis otse siia. Üks oletatav peidukoht sai väga hoolikalt puhastatud, aga oli tühi. Ja siis jäi silma väikene ebakõla. Julge peidik. FTF 8.30.
Vaatasime teise Anne uue aarde ka üle. Nullis olid juba kolleegid askeldamas ja ühisel jõul sai aare ka leitud. Peidukohta vaatasin ma mitu korda otsimise jooksul, kuid mulle tundus, et nii ometi ju keegi ei peida...:) Aitäh!