Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde leidmiseks tuleb Sul veidi tutvuda kinotehnikaga.
Aare asub koordinaatidel N58° A' C" E26° D' F,H"
A - Aasta, mil Kodak tõi turule 16mm filmi (kaks viimast numbrit)
B - 35 mm filmi kaadri pindala (cm2)
C - Super 16 filmiformaadi kuvasuhe
D - 26-sekundilise IMAX filmi pikkus (ümardatud allapoole täismeetriteks)
F - Kodak Super 8 formaadi amatöörkasutuseks mõeldud kaadrisagedus
G - IMAX projektori pirni võimsus
H - Kodaki poolt 1932 aastal kodukino jaoks loodud filmi laius (mm)
Aare on peidetud 2015. aasta advendiseeria 9. detsembri aardena
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 157/774 |
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), muguoht (1), advendiseeria_2015 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC67XV6
Logiteadete statistika:
123 (79,9%)
31
3
0
0
0
0
Kokku: 157
Mäletasin, et käisin seda aaret u 10 a tagasi mitteleidmas, nüüd logisid lugedes näen, et isegi sai ftf-i üritatud. Pärast puuuurijate klubi kokkutulekut tulime ühe varemleidjaga siia ja selgus, et paremini leiab siis, kui õigest kohast otsida, null on maaameti lehel täitsa täpne, tasub seda vaadata. Aitäh peitjale ja kaasotsijale!
Tegelikult me tulime Tartusse ikka aardeid leidma, aga seni see küll niimoodi eriti ei tundu. No selle objekti ikka uurisime puurisime omast arust täiesti läbi, vaid üks koht jäi vahele, nimelt see, mis aaret peitis. Igatahes tekkis ettekujutus, mis meid siin ees ootab ja eks tuleb aga muudkui tagasi tulla.
Need arvutused tegi kunagi Indrek ära ja täna oli välitööde päev. Võimalusi oli piisavalt ja ega neid kohti palju jäänud, kuhu kätt või sõrmi ei toppinud. Karp oli täitsa olemas ja logiraamatuga kõik hästi. Aitäh peitjale!
Õnneks üks kiire aga siiski põnevust tekitav leid enne uut päeva ning toredas temaatilises asukohas! Pärast logimist pidin koju jalutades pöörama otsa ringi, kuna meenus, et olin ju rattaga ennist tulnud. :)
Kolmandal korral puhanud peaga ja valges jäi lõpuks aare näppu. Kusjuures kaaneta töötab aare väga hästi, sulandub üsna hästi sisse ;) tänud peitjale meeleoluka otsimise ja mugutreeningu eest!
Aare oli mööda "konteinerit" laiali. Panin kokku ja suht loogilisse kohta tagasi. Omakikule teada antud. Tänud.
See on nüüd üks neist kohtadest kuhu ma tahtsin ise aaret peita aga seal oli juba teadagi kelle aare ees.
Igatahes, väga vale aeg sai valitud sinna minemiseks. Väljas ulub tuul, sajab vihma ja kõik maailma jää on kokku kogunenud Tartu kõnniteedele. Mis seal ikka. 1.5km uisutamist ja kohal. Kohal oli muidugi olukord jääga veel kordades hullem :D Ühe käega tuli kinomehaanikast kinni hoida. Ühe käega tuli taskulambiga vehkida. Ja üks käsi oleks justkui puudu. Tehtud ta samas sai.
Kõrvalt vaataja jaoks oli kogu see protseduur ilmselt nagu ühe väga ebapädeva veterinaari ponnistus elevandi sooleummistust likvideerida - kui kaua surkida siis saab lõpuks asja.
Tänud!
Selle mõistatuse lahendus sai ette võetud alles eile õhtul hotellis. Ei teagi miks, aga see aare oli seni tähelepanuta jäänud, aga tegelikult lahenes päris kärmelt. Hommikul esimesena tulimegi siia, aga kohapeal see leid tuli kõike muud, kui kiirelt. Küll sai selle aparatuuriga põhjalikult tutvutud, vaadeldud, katsutud ja puuritud siit ja sealt. Alles siis, kui saime ühe vajaliku vihje ja võtsime lambi appi, nägime seda, mida siia otsima tulime. Hea, et niigi läits. Aitäh.
Mõistatusega probleeme polnud, aga kohapeal sain küll korduvalt käia. Vahepealse aja jooksul oli nii palju muutunud, et üks paik, mis kindlasti varem lahti polnud, kriiskas nüüd juba eemalt vastu. Seega, olles kõik muu enda sõrmemällu eelnevalt talletanud, keskendusin just Seesami avatud ustele. Mõnda aega pusimist ning jess, olemas.
Oh meid tehnikuid ja mehhaanikuid küll. Nagu autoremondi luksepa juures et koliseb aga viga yles ei leia. Siin oli enam vähem sama asi et läks ikka omajagu aega kuni Liis jah päeva päästis ja kolina mootorist vaigistas ;) Tänud peitjale
Kus nüüd tulid alles tehnika huvilised välja. Uurisime seda vidinat seal kambaga ikka üksipulgi. Liis päästis seekord päeva. See mis teiste jaoks oli märkamata jäänud, suutis tema lõpuks olukorda päästes päevavalgele tuua.
Filmid on lahedad, eriti need, mis tänapäevase kvaliteediga vaadata saab. Tänud.
Kinotehnikaga tutvumine lõppes tulemuslikult, kambas peitub edu. Isegi eemalt piiluvad mugud ei sega suure kambaga asju ajades ;). Aitäh.
Ikka hea mitu korda sai seda lõppu katsumas käidud, aga no ei osanud välja võtta. Vahepeal sain kinnitust, et olen õiget asja katsunud (ja reaalsus oli, et olin isegi aaret otse katsunud, aga aru ei saanud). Täna siis katsusin nii, et aru sain ja lõpuks on ka see kollane pind silmast pühitud. Aitäh peitjale!
Tuleb tunnistada, et mott oli natukene maas pikast pusimisest eelmise aarde juures ning esmapilgul objekti vaadatest tuli veidi lootusetu tunne peale. Tegelikult siiski midagi keerulist ei olnud, tuli vaid õigest kohast aare välja võtta. Aitäh!
Mõistatus mulle meeldis. Lõpus võttis Carolys aarde välja just sealt, kuhu mina otsustasin hetk tagasi mitte oma näppe toppida. Aitäh!
Ei ole see mitte esimest korda, kui siin nullis susserdan. Pantograaf oli see, kes minu jaoks aarde viimaks välja võlus
Mõistatuse osa oli kättevõtmise asi ja igati tehtav. Kohapeal tehtavate ponnistuste intensiivsusastme perspektiivi osas teadis geoloog aga üsnagi pessimistlik olla. Üllatuseks meile endilegi läks kogu ettevõtmine tegelikult üsna sujuvalt. Tähelepanelikult huvialust objekti uurides jäi silma veel üks iseäranis huvitav objekt, milles olevasse raamatukesse me ka oma nimed kirja panime. Aitäh peitjale!
Hakkasin selle mõistatuse kallal pusima juba eelmisel suvel Tartus olles, kuid poolikuks see lahendus tookord jäigi. Nüüd enne Tartusse tulekut võttis Salme asja ette ja lahendas otsast lõpuni ilusti ära.
Hilisõhtul linnas väiksel aarderingil olles läksime ka lõppu vaatama. Juba autost väljudes tundus, et aega siin kulub. Õnneks mugusid liikvel polnud ja saime rahulikult otsingutele pühenduda. Kõik kohad said mitu korda ja nii silmade kui kätega üle vaadatud. Eks lõpuks see aare ikka niimoodi leitud sai. Aitäh!
Selle aarde geokontroll tekitas küsimuse tolle vajalikkusest. Küsimustele vastasin, koordinaat näitas lootustandvat kohta kaardil, aga kontroll roheliseks ei lähe. Pusin, proovin kahtlasemaid arve asendada, ikka punane. Tegin siis kaardi peale 9 m vahedega gridline-ruudustiku ja toksisin mõniteist punkti kontrolli. Ei midagi – Vale koht! Mõtted otsas, läksin leitud aadressile ja esimesest katsutud kohast – umbes küsimustiku vastusena leitud koordinaatidelt – leidsin topsiku. Tea siis nüüd, mis värk selle kontrolliga. Kuiv, korras, tänud peitjale.
Kui aaret logisin, siis ilmus nurga tagant kanaema koos kahe pojaga. Poeg kohe pärima, mida see mees siin teeb. Oleksin pidanud vist lehvitama, aga algaja näitleja asi, veel ei oska puuduvate hammaste särades naeratada.
Oi jummel kus siin läks ikka aega, jõudsin kaks kõnet teha lausa ja ikka ei midagi. Oli küll juba pime väljas aga ikka rahvast liikus ja vahepeal keegi aknast passis ja muud 100 häda. Aga ei tahtnud ka jonni jätta kuniks lõpuks aare pihku jäi
Siia õnnestus täna otsima tulla tänu Inge tehtud eeltööle. Kohapeal tegime natukene tiimitööd, mille tulemusena õige asi näppu jäi. Aitäh!
Mõistatuse lahendus sai operaatorist tädipoja abiga väga kiirelt varukast välja raputatud ja kohapeale jõudmist ootama jäetud.
Täna siis saabusime esimest korda objektile ja asusime uudistama. Koostöös peitub jõud ja kuidagi ootamatult kiiresti õnnestus logiraamatule küüned taha saada. Üllatavalt lihtsalt peidetud. Tänan.
Eile istusime siin juba - mina ja Girlt, aga asjaolude sunnil pidime lahkuma enne kui midagi leitud sai. Täna oli parem päev ja lõpuks opereerisime sellest masinast selle vajaliku detaili välja. Aitäh.
Kolmepäevase Tartu reisi üks parima peidukohaga aare. Sai käidud kaks päeva jutti otsimas. Teisel korral valisime kindlamad kohad välja ja "Holmesi" terav silm tuvastas ebakõla. See otsing oleks võinud muutuda jõuetuks raevuks aga oli hoopis võidukas triumf. Aitäh!
Kuigi Tartusse jõudes jäime geotegudega rämedalt vahele politseile, oli siiski soov sel ööl veel üks jonnakas kohalik kollane täpp kaardil ära värvida. Vist oma 20-ndat korda pargin nende majade ees. Küllap kohalikud elanikud peavad mu autot mõne naabri omaks, kes igapäevaselt mujal elab, aga aeg-ajalt ikka siin käib. Aparatuuri poleerimas :D
Tänu eriolukorrale oli tänaval siiski märksa rahulikum kui iial varem. Päris normaalselt võis otsida isegi. Akendest nähtava vastu mõistagi ei saa. Umbes veerand tunni möödudes sain lõpuks ometi topsi pihku. Pigem kobades kui reaalselt nähes, tuleb tunnistada. Ja mitte päris kadudeta, sest kämblaid tehaks eri mõõtudes :P Aga jube rahul ikka endaga, et see nuhtlus skooritud sai! Nüüd järgmine Tartu kirstunael on Ruutvõrrandi aare. Kinomehaanikuga võrreldes muidugi poisike - ainult 5 ebaedukat külastust siiamaani :D Täna sinna ei hakanud enam minema, kuupäev juba uus ja kodu kaugel.
Sellest aardest on Marko meil kodus rääkinud ja seega oli aeg ka mul seda mõistatust kaeda. Saaks selle geokaardi natukenegi ühtlasemaks, eks. Pisike pusimine ning nullis sain tänu vihjele logi kirja. Kurikaval kinomehaanik, ma ütlen, aga leid oli magus! Lahe mõistatus, tubli Tanel! Ilma aardeta ma ei teaks seda kohta, kuna taolistest asutustest mind ei leia. Kiitused ja tänud peitjale!
Kinomehaaniku aarde kohta olin kuulnud jutte ja lugenud logisid, et ebareaalselt keeruline aare. Vaim oli valmis kõikideks hullusteks. Pime Tartu oli minu eeliseks. Sain kohe pärast kohale saabumist käe sisse surata. Kord ühest august, siis teisest. Pärast normaalaja möödumist tegin ühe messengeri abipalve kutsungi. Vastust ei jõudnud tulla aga telepaatilisel teel saadeti siiski vist õiged juhised ja vaevu 30 sekundit hiljem oli mul karp käes. Aitäh aarde eest!
Lahenduse leidsin juba päris ammu ja lahendamisest mäletan, et langesin sama konksu otsa, nagu enamus teisigi. Korra käisime ammu ammu erinevaid kohti poleerimas, kuid ei vedanud. Täna tulime kohale ja peale natukest nuuskimist palusime vihjet. Vihjav vastus tuli umbes samal hetkel, kui Mari-Liis õigest kohast aarde välja võlus. Tänud kavala aarde eest!
Hahaha-haaaaa-haaaaa-muahaaahaaahaaa (hullu inimese pikk ja õõvastav naer, mis lõpetab tavaliselt mõne b-kategooria õudusfilmi). Ei, siin ei ole midagi otseselt naljakat, naeran oma seebiooperliku Kinomahaaniku leidmise hooaja üle. Täpselt ei lugenud, aga sellesse hooaega mahtus oma kümme episoodi, kõik täpselt ühesugused, ühegi arengu, süžeepöörde või püändita. Peategelast, kergelt juhmi maalt linna kolinud kontoritöölist, sai igas episoodis näha täpselt samas tegevuspaigas täpselt sama tegevust kordamas.
Nii, nagu igas teiseski tõsiseltvõetavamas filmi- või tv-seriaalis, oli ka siin pilootosa tõsisem, põnevam ja tegevusterohkem. Kõik algas hämaras kontoris, kus ainult üks kuvar andis tervele ruumile sinaka valguse. Peategelane klõbistas klaviatuuril, kirjutas midagi pliiatsiga paberile, surus käe laubale ja jäi pikalt mõttesse. Äkki terendas arusaamine, uuesti klõbistas ta klaviatuuri ning siis tormas ruumist välja. Järgmine stseen viis meid tegevuspaika, kus toimusid kõik need ülejäänud episoodid, selle erandiga, et peategelane otsis ka erinevatest kohtadest ja päris pikalt. Ülejäänud episoodid kordasid üksteise järel oma eelmist osa: peategelane tuli, näppis ühel kuupmeetril viis minutit samu asju ja läks pettununa minema. Eks tegelikult just peategelase obsessiiv-kompulsiivne häire Kinomehaaniku otsimise läbi oligi selle seriaali läbiv idee: kui inimene teeb kõike täpselt samamoodi, saab ta ka samasuguse tulemuse.
Tänud Kerlile selle painaja lõpetamiseks vajaliku vihje eest. Ja tegelikult olen ma pettunud, ootasin mingit eriti high-tech-ajastuautentse-koveriga-imevidinast-konteinerit, mis oleks olnud hea vabandus selle mitteleidmisele :)
See on nüüd küll üks karm värk. Neverevernever poleks üksi seda leidnud. Isegi siis, kui aare oli leitud ja tagasi pandud, leidsin selle alles suure pusimise peale üles. Aitäh!:)
Mõistatus on ju lihtne! Kohapeal oleme mitu korda käinud poleerimas ja no ei näe, ei leia. Nüüd oli varemleidnu kaasas, kes meid veidi õigemale rajale suunas. Juhhhuu! Lõpuks tehtud.
Pärast mitut tulutut otsimisretke oli täna see päev, kui teisepoole silm piisavalt teravaks osutus ja aarde ära tundis. Eks olime karbile mõlemad varemgi otsa vahtinud. Jälle üks pikalt leidmata aare roheliseks tehtud, edukas päev!
Geosõpradega läksid teed lahku, kes kuhupoole just samme seadis. Kuid meil ei olnud plaanis veel lõpetada. Seda aaret olin korra varem juba Henrikuga otsinud, kui mitteleiuga lahkunud. Nüüd siis oli geopimedus lahkunud ja silmad nägid aarde kiirelt ära. Vägev koht, aitäh!
Lõpuks sai ka see lootusetuks tunnistatud aare oma logi kirja. Üllataval kombel polnudki nii keeruline kui algul tundus. Tänan.
Võttis aega, mis võttis, aga lõpuks asja sai. Oli alles pikk otsimine :) Kavalalt ja hästi peidetud aare. Aitäh peitjale!
No täitsa pekkis. Otsisime ikka mitu aega. Tegime abistava geokõne ja siis veidi teisest kohast leidsime aarde.
Siin enam ei olnud kiire leid. Kokku saime käia siin umbes kolmel korral. Läbi said poleeritud kõik kohad. Lõpuks jäi ikka õige asi ka näppu, tänud.
Ma ei tea, miks mul selle mõistatuse lahendamine nii raskelt läks. Jube kaua olen passinud seda, alles nüüd suutsin vea leida ja geokontrolli roheliseks saada.
Kohapeal sai veelgi rohkem kino. Poleerisime koos noorgeopeituritega (selle aarde puhul väga hea maskeering mugude eksitamiseks on noorgeopeiturid katet tegemas), aga keegi ei leidnud miskit. Logide lugemisest ka abi polnud. Lõpuks tuli üks lehepuhuriga kojamees õiendama, et kas lastel pole kuskil mujal mängida. Eks kunagi otsime jälle!
On õiglane, et tuleb minu poolt ka mitteleid siia. Küll mitte tänase eest, sest täna olid arboristid kõrval puudel tegutsemas ja ei saanud otsida. Aga no kõigi nende viie-kuue varasema mitteleidmise eest :) Päris hull värk.
Peitja puhul olen täheldanud, et kui mõistatus on kahtlaselt lihtne, siis kohapeal on kindlasti jama majas ja vastupidi. Sellest tulenevalt arvestasin nullis ajaveetmiseks mõnusa tunnikese, aga sedapuhku tuli leid isegi liiga kiiresti. Ütleks, et lühematel on eelis, aga nähtavasti ajutise küüruga pikad ei jää ka hätta. Aitäh! :)
Esimesel korral mõned aastad tagasi lahkusime külmunud sõrmedega, sel korral edukamalt. Kui kõik võimalikud ja võimatud kohad olid läbi kobatud, ilmutas aare end lõpuks ikka sealt, kuhu enam-vähem esimesena vaadatud sai. Täname!
Siin sai käidud paar aastat tagasi, aga siis film ei käivitunud. Nüüd aga oli enam-vähem kord majas ja pika ootamise peale läks isegi vajalik tuli põlema ja õige asi sai paika. Täname.
Siin läks ikka päris kaua, oma paarkümmend minutit sai kuuel käel seda objekti silitatud, aga lõpuks tõi Madis ikka karbi lagedale. Tänud peitjale!
Kogemus sama, mis mõnel teisel varem. Sai siin paari nädala eest koos spetsiaalselt pealinnast kohale toodud abijõuga põhjalikult poleeritud ja ei midagi. Täna vaatas vastu praktiliselt esimesest kohast. Ei oskagi kommenteerida, aitäh igatahes.
Lõpuks ometi käes! Asukoht oli juba pikemat aega teada, kuid aare näppu ei jäänud. Oleks pidanud lihtsalt kaugemalt otsima. Ei meeldi mulle need linnaarded.
Täna oli siis see päev, kui selle aardega sai teisele poole :) Saab öelda, et meelekindlus viib sihile, sest oleme siin silitamas käinud ikka mitu korda.
Täname väga!
Mõistatus sai ammu lahendatud ja vahepeal ka mitu korda Tartus käidud, aga siia polnud jõudnud. Nüüd sai pikalt otsitud ja lõpuks jäi karp näppu.
Enam ei mäletagi, millal see aare sai lahendatud. Selle aja jooksul oleme vast üle kolme korra käinud aardekarpi otsimas. Aga täna jäi karbike viimaks näppu. Täname!
Siinne otsimine oli nagu laval esinemine, ainult, et sellele etendusele polnud publik oodatud :) Mitu kinomehaanikut koos tõi tulemuseks rõõmsa näo. Aitäh etenduses kaasalööjatele ja aarde eest.
Mõistatus oli ammu lahendatud, küll ei tulnud õige tulemus just kohe. Lõpp jälle selline, kus mitmekesi parem otsida. Nii me siis seal uurisime ja puurisime kuni üles leidsime. Tänud.
Uh uh,kolmandat korda juba siin tilberdamas :) Seekord olin siia tulnud massiga lööma.Imestan isegi,et muguprobleem oli seekord peaaegu olematu.Ingrid oli esimest korda siin otsimas ja muidugi leidis tema karbi üles.Tänud!
Kahe aastaga polnud õnn pöördunud. Otsisime mõlemad objektid läbi, ei leidnud.
Tiimitööna leitud. Igaüks sai midagi teha: kes lahendas, kes juhendas, kes kobas. Aitäh!
Väljasõit Tartu põgenemistuppa 6/10.
No mida edevat maja, kujutan ette kui vinge näeb asi välja veel siis kui siin mõni temaatiline filmitähepidu toimub… Mariann oli see, kes siin topsi esimesena märkas, ülejäänud vaatasid parasjagu midagi muud ja mina rippusin koera sabas üldse 20 meetrit eemal… :D.
Korduvkülastus. Oli juba teadmist ja arusaamist, kus otsitav end peidab, kuid ikkagi oli selle saavutamine kuidagi konarlik ja võttis aega. Õnneks Mariann leidis õige vaatenurga, mille tõttu saigi Laur karbile käe külge. Tänud kohta tutvustamast!
Vahepeal sai Peldikust põgenetud ja seejärel edasi aardeid otsima. Natuke läks sellega ikka aega aga õnneks Mariann suutis võtta sisse õige asendi ja sealt juba nägi konteinerit. Edasine oli lihtne. Tänud näitamast!
Nii teooria kui praktika võtsid omajagu aega. Imestasin, et jälgijaid ei olnud eriti. Need kes nägid, mõtlesid vist, et hull uurib aparaati. Aitäh.
Üllatav, et meil veel nii vana advendiaare leidmata oli. Hästi oli peidus, sai korralikult mugudele tsirkust teha. Aitäh, stiilne!
Seegi aare oli Merytil leidud, kuigi eelmisel korral koos käies jäi see kahe silma vahele või siis lihtsalt libises käsi üle. Nüüd targemana, vurasime geomobiiliga kohale, sirutasin juhendamise saatel, ebaõnnestusin ja Meryt võttis selle ise välja. Logi kirja ja edasi teisi aardeid otsima.
Läksime nulli ja ma lihtsalt võtsin aarde välja. Nii lihtne oligi. Ei saa aru, kuidas ma eelmisel korral seda ei märganud. Aitäh!
Kell 18. Inimesed tulevad töölt. Muguuputus. Otsus tulla uuesti natuke hiljem, kui kevadine õhtupimedus võimust võtnud on.
Kell 21. Juba enam-vähem, kannatab natuke otsida ka. Aga ikkagi liiga palju inimesi käib ringi ja tunnen ennast seal üsna ebamugavalt. Otsus tulla natuke veel hiljem.
Kell 1. Ok, täiesti lootusetu :D Otsus Tiksoja aarde alla magama minna.
Kell 5:30. Ajan end spetsiaalselt vara üles, et esimeses päevavalguses oleks aega ja võimalust rahulikult otsida. Otsin. Oma arust inimtühjas ümbruskonnas. Vaid üksik taksojuht sõidab korra mööda. Objektil olles ühtäkki kuulen, et päris üksi ma ikka ei ole. Selja tagant kostub spetsiifiline sahh-sahh. Olles tuvastanud kojamehe, jätan kohemaid kahtlased tegevused ja liigun nurga taha. Kuid kiirustades kogemata kolistan korra ning seetõttu mind märgatakse. Vana sibab mulle ümber maja nurga järgi ja küsib, mis teen seal. Ma ei pea vajalikuks kohe mängu reeta ning kostan: "Ei midagi," sest olen veendunud, et päris otsimiselt mind ei tabatud. Igatahes istun autosse, ootan veidi, aga on ilmne, et niipea kojamees oma tööd seal ei lõpeta. Otsus tanklast läbi käia ja veelkord Geotänavat mitteleida.
Kell 7. Möödun nullist, aga luud seisab ikka veel mind huvitava punkti najal. Otsus haigutada ja edasi sõita.
Mis kell seda asja üldse otsitakse? :P
Kolmapäeval sain teada, et reedel jälle töö ja Tartu, no ja mõne tunni ju ikka leiab aardete jaoks ka. Võtsin siis õhtul jälle Taneli aarete nimekirja ette... Kinomehhaanik esimene, no kuidagi ei viitsinud lahendama hakata, kohe tuli ka mõte, kus see olla võiks. Ma ju ka viis aastat Tartu kohalik olnud ning seda aarde leidmiseks vajalikul ajastul ja huvidega. Proovisin siis geokontrolli, kolmandaga oli põhjas. Vabandust Tanel. Täna kohapeal ka põhimõtteliselt läksin ja võtsin, poleks uskunud, et nii lihtne. Aitäh!
Kolm Kõpsi on ikka parem kui üks. Nii saime kolm korda kiiremini topsile näpud taha.
Tänud!
Olime operaatorid ja tehnikud. No kaua ei läinud, kui tops oli käes ja näod naerul. Arvasin, et siin läheb leidmisega tunduvalt kauem. Tänud peitjale.
Krista kutsus siis operaatoreid mängima. Stsenaarium nägi ette komöödia sugemetega, veidi veidralt käituvate inimeste tegutsemist ümber kollaka kasti. Need piilusid normaalsetest kohtadest aga ka kohtadest, kust vaatama ei peaks kasti sisse. Nad toppisid oma käsi, näppe kõikvõimalikest kohtadest sisse. Seejärel meenutas kõik juba kunstseemendajat tööpostil. Mingil hetkel, peale arusaamatut tegutsemist, astusid need tegelased korraks rahulolevatena veidi kõrvale, selleks, et taaskord seda kasti imelikul ja mittenormaalses moel kasutada. Filmi lõppukaadrid näitavad kolmiku kõndimist sinna kuskile Emajõe poole...
Seda aaret sai sel korral suisa neljandat korda neljanda erineva kaaslasega otsitud, kes selle lõpuks välja tõmbas. Lõpuks ometi ei kummita see aare mind enam :)
Natuke üle aasta on möödas eelmisest otsimisest. Saanud innustust Toomemäe aarde leiust, lootsime, et õnn ei ole meid maha jätnud ja asusime otsingule. Seekord tuli leid kiirelt. Kuidas me nii pimedad saime olla?! Tänud peitjale!
Tegime kunagiste kinomehaaniku töövahenditega lähemalt tutvust ja lõpuks sai ka aare leitud. Tänud!
Täpsete koordinaatide leidmine võttis veidi aega. Otsimine võttis ka veidi aega. Aga leidmisrõõm oli seda suurem. Tänud mõnusa aarde eest!
Punnitasime, mis me punnitasime, aga aardeni käsi ei küündinud.
Aarde asukoht ammu lahendatud, aga aare ei tahtnud näppu jääda. Täna sai Mart sellele näpud vahele :)
See on üks väga nõme olukord, kui näed aaret, aga ei ulata näppima. Lõpuks avastasin veel ühe pilu, kust käsi sisse toppida ja see viis lõpuks sihile. Tänud.
Sai üsna kaua peidikut lihvida. Piinlikult kaua. Margus päästis meid sellest poleerimisest. Tänan.
löpuks leitud :) ja igasugused pokemoniotsijad ei teinud asja lihtsmaks.
Leidsime lausa kaks konteinerit: väike ampullilaadne välitingimustest ja teise õigest peidukast. Panime mikro suurde karpi, peitja otsustagu, mida "taastajatega" pihta hakata. Aitäh!
Mõistatust pole ma veel lahendanud, kuid Annal oli see tehtud ja ka juba otsimas käinud. Sai talle siis abistav silmapaar antud, kui Hardi valgust näitas. Eks see kino tegemine ole ka meeskonnatöö, kus valgust ja heli eraldi juhitakse. Tänud!
Kui üksi ei saa, siis võta sõber kaasa. Ma võtsin kaks. Tegime tiimitööd: üks näitas valgust, üks sirutas kätt ja üks juhatas kuhu sirutada. Tänud!
Mul oli lootus, et ehk on mu silmad nägijaks saanud, aga ei midagi. Endiselt olen pime.
Lõpuuuuks!!!! Sain geokontrolli roheliseks juba mitu nädalat tagasi. Koht mul endal enne pähe ei tulnud, aga muidugi sobib sellele aardele imeliselt. Käisin selle aja jooksul kolm korda seda asja silitamas, katsumas, uurimas. Ja no ju teeb meretuul head ajule, sest jokker6 tuli Pärnust ja sai ikka esimesena näpud taha. Ma ei hakka isegi ilustama, vot seda kohta ma ei olnud veel katsunud, jah. Otsimise aeg vihmaselt rahulik ja muguvaba, ka logide järgi kuri tädi kardina taga on kas kolinud või tegi midagi muud sel ajal.
No seekord leidsin. Klaasi oli seal jätkuvalt ja ma suutsin ühe suurema tüki ümbrusesse kildudeks kukutada. Aitäh peitjale.
Lühidalt: ei leidnud.
Pikalt: läksin kohale. Kuna alanud aastast algusest töötan peaaegu nägemiskauguses, siis olen selle karbikese meelega mõneks soojemaks päevaks jätnud, et lõuna ajal aega veeta. Aga et kontorirotid pannakse enne suuremaid tarneid ka nädalavahetusel tööle, siis oli selleks lõunapausiks nüüd pühapäeva pärastlõuna - tunnen kohaliku asutuse elurütmi ja tundus mõistlik aeg otsimiseks.
Mõeldud-tehtud siis, aga kohapeal selgus, et mul on inimeste erinevate elurütmide pärast ikkagi aega pool internetti läbi lugeda. Küll keegi tegi sealsamas suitsu, küll kallas autosse klaasipesuvedelikku, küll ootas kedagi järgi. Lõpuks oli plats üsna puhas (kui peitust mängivad lapsed välja arvata).
Poleerisin siit ja sealt, aga lõpptulemuseks sain oma ettevaatamatusest käe veriseks. Üsna ootamatult avastasin ,et autoapteeki mu väikses vurajas ei olegi. Korjasin siis suuremad killud kokku ja viisin prügikasti ära, seejärel sõitsin Prismasse apteeki ja plaastreid ostma. Teetanuse süst tehti eelmisel aastal ära, selle pärast väga ei muretse, aga tagasi lähen siis, kui tuul pöördub ja jälle rohkem motivatsiooni. :)
Mõistatusega oli Tanel viielise kodutöö teinud ja mul ei jäänud muud üle kui otsimisel kaasa lüüa. "Remontisime" korralikult, aga asjandust tööle ei saanud, aare andis aga ennast ilusti kätte. Aitäh peitjale vahva aarde eest :)
Sai ikka päris pikalt poleerida teist ja peaaegu oleks leiuta lahkunud. Tänud.
Mõistatus sai reede õhtul möödaminnes lahendatud. Kohapeal läks ikka omajagu aega. Mind häiris väga, et aardele nii lähedal oli katkine klaas, või oli see plastik? Aitäh!
Siin olime juba kaks korda käinud poleerimas, seega teadsin kogu pilti nagu une pealt. Tädi vaatas ilmselt televiisorit, igatahes segama ta meid ei tulnud, rääkimata kuhugi helistamisest. Hiilisin ligi ja asusin poleerima, esteks silmadega, et kedagi segamas poleks. Siis lähenes tuttav masin ja meile saabus kattetiim A ja T näol. Natuke mõtlemist ja juba sikutas käsi asja lagedale. Krm, ma nagu eelmine kord ka kobasin sealt, mnjaaa müstika :P.
Täna aga igatahes tehtud ;). Tänud peitjale!
Esimene katse ja mitteleid traumeerisid kuidagi nii tükiks ajaks ära, et mitmeks kuuks jäi see kollane täpp Anne kanalisse hulpima. Ühel õhtul tuli siiski uitmõte, et hüppame ikka siit ka läbi korraks, äkki täna näkkab.
No ja nii oligi, et pimedal ja kõledal õhtul oli tänav tühi ja sai rahulikult otsida. Tõsise kontrastina eelmisest korrast aga ei tulnud otsimisele pühendada rohkem kui tunni jagu aega, vaid aare tuli välja napilt esimesest kohast, kuhu käe toppis.
No kurat küll, ma olen nii kindel, et seda ei olnud eelmine kord samas kohas, aga noh, ju siis ei otsinud piisavalt hästi...
Aitäh!
Pühapäeva õhtu, ametlikult kevade esimene päev, sajab kerget lund, miinuskraadid, jää katmas asfalti. Külm tuul, jalakäijaid ei paista kusagil, vaid mõni takso veereb mööda tühje tänavaid. Kinohuvilised haistavad hetke - kui mätas kuiv ja õhtu pikk, siis vaevalt enam...
Jäljeanalüüs, naabrivalve antivalve, lahinguplaan. Huupi, kobamisi, üllatusmoment ja rõõmuhetk. "Varem seda siin ei olnud, nagu tegelt ka!" Jess, aitäh!
Ülesanne oli hariv. Geokontrolli sain roheliseks esikümne hulgas. Koht ise oli huvitav. Kohapealne aardeotsing kulges kaua edutult. Lõpuks jõudis Ene siiski tänu oma sobilikemale füüsilistele parameetritele aardeni. Tänud huvitava aarde eest.
Esimesel otsingul hakkas kiiresti külm ning tuli lahkuda, kuid teisel korral otsustasime rohkemaid objekte uurida ning varsti oli ka aare näpus. Aitäh!
Omaenda vigadest õpime kõige paremini. Vaatasime koordinaate täpsemalt ning peale paarikümneminutilist otsingut oli aare nii juhuslikult käte vahel. Tasemel teostus nii mõistatuse kui ka füüsilisel poolel! Aitäh!
Tänud aitamisel Annele [nuffi]! Kuna hilja õhtul sai mindud ja ainult nn kinnise meelega, siis leidu ei tulnud, hakkas külm ja läksime koju.
Sellest konkreetsest mitteleiust ei maksa mingeid tõsiseid järeldusi teha, kuna ma väga ei otsinud, vaid kaesin lihtsalt asukoha oma silmaga üle. Kuna mõistatus valmistas mulle, erinevalt teistest, üsna suuri probleeme, sest õigeid vastuseid ma ei saanudki, siis tartlasena ma lihtsalt teadsin aarde asukohta nagunii ja ainult seetõttu suutsin kontrollist rohelise tule välja meelitada. Valges ei tahtnud väga tsirkust mängima hakata, moepärast näppisin veidi, aga ei mingeid tõsisemaid otsinguid. Eks kunagi hilisemal õhtutunnil tagasi.
Üks kord ei leidnud neljakesi, teine kord ma ei julenud samal päeval autost väljudagi ja loomulikult helises kaks päeva hiljem telefon ja rahulolev hääleke lõõritas, et aare on täitsa oma õigel kohal...(noh, taustalt kostis ka peitja õelust...tont temaga). Aprillis uus katse ja üldse on viimasel ajal masendavad mitteleiud ülilihtsates kohtades...oleme vist algajate tasemest väljas ja õnn on vaid tugevamatele :P. Kuradi kinu värk...igatahes! Tähh!!
Pimedus varjutas varjud ja nii saime taas objektile hiilida. Tädi oli tuttu läinud, no ei jaksa ju vana inimene terve 24 h valvata. Aga taas pidime lahkuma leiuta, no ei leidnud ja kõik. Eks vaatab siis teiste kinu... Tänud, põnev koht oli ikka ;)!
Hiilisime nulli ja tegime kino, kuid kiibitsejatest naabrid aktiviseerusid väga ebameeldivalt. Tädi muudkui pildistas ja Rohelise tuttmütsiga onkel ( no roheline mehike :P ) kukkus helistama politseisse. Krm, kriminaalkroonikasse sattuda ei soovinud ja lasime jalga.
Katse nr 2. Hiilisime pimeduse varjus uuesti. Naabrimutt fotokaga oli paksude kaardinate taha varjunud. Sellest palju abi polnud, sest näppu ikka midagi ei jäänud.
Kui kohalikud hakkasid meid juba fotojäädvustama ja vandaalideks sõimama, oli aeg tagasi tõmbuda.
No siin üldiselt kohapeal just väga palju vähem aega ei läinud, kui kodus mõistatust lahendades. Võimalik, et sain isegi esimesena geokontrolli roheliseks. Null jäi nii vahvasse kohta, et kohe kaks elementi oli, mida mõlemaid tuli poleerima asuda. Täitsa puhtaks saime need, ärge siis järgmised neid jälle ära määrige :). TÄnud!
Mõistatus oli tore lahendada ja koht ka super leitud, kuid paistab, et Tartus on uus trend, et peitja ise logib oma aardeid ja kui juba tänas ka, siis ma jätan oma tänusõnad tagavaraks.
Kui juba aarde lähedale sain, siis läks leidmisega kiirelt. Karp oli nii poole karbi suuruse jagu valesse kohta nihkunud, panin tagasi nii nagu olema pidi. Head otsimist, jussike, ja aitäh peitjale ka nagu kombeks :)
Seekord olime juba kolmandat korda otsimas, kinnituseks oli ka varemleidnu info asukoha õigsusest. Ka seekord loobusime pärast enda arvates põhjalikke otsinguid. Lisaks geopimedusele kimbutab meid nüüd vist ka geotundetus - isegi käega kompides ei leidnud midagi. Eks kunagi uuesti, kui mõni leiulogi ilmub, praegu küll ei ole enam motivatsiooni otsida.
Mõistatus lahendatud, asukoht tundus igati loogiline. Geokontroll jäi küll punaseks, mugud ja külmetavad varbad segasid ka pikemalt otsimast. Tuleb uuesti proovida
Peale väga lahedat Ultima Thule kontserti sai suund võetud sinna,kuhu geokontroll oli suuna juhatanud. No siin sai ikka igasugust kino tehtud,järgmiseks korraks valmistan ennast mehaanikuna ette.....
Välitöödele suundusime esmaspäeva südaöösel - tundus igati sobiv aeg võimalikult väheldaseks mugude hulgaks. Pool tundi öövaikuses poleerinud, vaatasid ühel hetkel meile bussiaknast otsa mõistmatute nägudega korrakaitsjad. Üritasime olukorda selgitada ja paistis, et vaatamata veidrale jutule tundus asi neile siiski puhas olevat ja lahkuti. Neli minutit hiljem kirjutati meie nimed ikkagi igaksjuhuks dokumentide alusel "logiraamatusse" ja kõrgema võimu lahkel loal saime enda otsinguid jätkata.
Paraku ühtegi teist sobilikku kohta enda nimede kirjapanekuks me sellel korral ikkagi ei leidnud, äkki järgmine kord.
Ümberkaudsete majade valvsaid silmapaare arvestades võib juhtuda, et ka edaspidi seal kahtlastele tegelastele igaksjuhuks kontroll kutsutakse. Turvaline tunne tekkis kohe :)
Aarde asukohta on tõesti tartlasel lihtne tuvastada. Esimene mõeldud koht ja geokontroll näitas rohelist. Sobiv aeg valitud ja sai seda otsima minna. Kõvasti sai aega kulutatud, kirutud ja vannutud. No ei jäänud seda aaret kuskilt näppu. Sai ka teine ring tehtud, kuid tulutult.
MIngil varasemal hetkel olen siit mööda kimanud, aga siis oli peitja siia järtsu orgunninud, seisis teine ja liputas saba. Ilmselt varahommik ongi parim aeg siin jauramiseks - kui viimased on läind ja esimesed pole veel tulnud. Igatahes täna hommikul oli Mari oma killavoori täpselt õigesse kohta laotanud ja selle pealelaadimise varjus oli hea otsida. No ja lõpuks jäi siis näppu ka. Õel nagu ikka, tänud nagu ikka!
Õnneks sain küsimustest kärmelt jagu. Aga no need mugud ja see külm - need oleksid võinud olemata olla. Lõpp hea - kõik hea. Aitäh!
Ülesanne sai lahendatud juba kaua aega tagasi. Tartu inimesed saaksid muidugi kirvega. :D Aare ise päris hästi peitu pandud! Tänud Tanelile!
Pärast kukkunud politseinikele au andmist jõudsimegi oma tänasesse sihtkohta, Tartu maalinna. Kinumehe mõistatuse olin kodus välja raalinud, igati paslik paik. Vaatasin isegi tänavavaatega, mis peidikud meid siin ees ootavad. Sest selles asutuses sees pole juba ligi paarkümmend aastat käinud ja vahel harva mööda sõites ei märka ju kõike. Vanasti sai siin sõpradega ikka kõvasti kino tehtud. Olid ajad.
Nullist mõne meetri kaugusel parkis töötav auto, ent selle roolis istuv noorsand ei pööranud meile mingit tähelepnu, tema nina oli vaid helendava ekraani poole suunatud. Otsisime siis silmadega ja mitte silmadega. Mina kahtlustasin juba üht läbipaistvat objekti ja mõtlesin, et vau, küll leiutaja ikka paneb hästi :-) Alles siis, kui Levia ka minu juurde tuli, nägi tema kohe aaret. Duh. Igatahes tuleb tõdeda, et silmadega pole siin midagi teha, kuid vaid võimalikke kohti tuvastada. Ikka käed tuleb käiku lasta nagu vanadel headel aegadelgi.
Aitäh hariva mõistatuse ja hästipeidetud aarde eest! Aardega kõik klaar, peidiku raskus võiks m.h. ka mitteleide arvestades kraadi jagu kangem olla, ikkagi mõistatus pluss korralik otsimine ka. Tore tükk, elagu kino! Kino peab saama.
Siin läks ikka jõhkralt aega. Tunniga igatahes välja ei tulnud ning siis oli ka veel õlekõrt vaja kasutada. Aitäh. Nii peitjale, kui Liisile, kes aitas!
See oli esimene Tartu aare, mida ma otsinud. Peale seda aaret ei plaani enam nii pea Tartu minna. :D Oi, ma tigetsesin.. ja külmetasin.. ja kirusin Phantomi. :D Aarde juures voorisid koguaeg mugud. Paar minutit sai otsida ja siis tuli jälle paus teha. Kogu sellele trallile kulus kindlasti üle tunni vb ka kaks. Kannatust jagus. Lõpuks, lõpuks saatis meid edu ja saime logi kirja. Tänan, Phantom. :D
Looduslik maskeering oli ülivinge. Vahepeal käisime rohelist mehikest otsimas, aga lõpuks sai logi kirja. Aitäh!
Asi võib olla ka elutempos, aga näiteks mina isiklikult, tõenäoliselt koos veel mingi osa seltskonnaga, ei tunne küll vastupandamatut tungi minna nulli oma võimlemisega ja poleerimisega rahvale ja korrakaitseorganitele komejanti mängima.
Tallinna ja Tartu elutempo on ikka niiii erinev. Tartus on 6 päeva pärast advendiaarde ilmumist veel STF saadaval, Tallinnas ei maksa isegi 6 tundi pärast advendiaarde ilmumist STFist unistadagi.
Kaks potensiaalset peidukat on välja mõeldud aga täpselt nende kahe vahel seisis täna turvamees ja ei olnud mul aega seal oodata kuni pidu läbi saab.
Logisid lugedes tekkis tunne, et siin võib küll aega minna ja nii ka läks. Kõigepealt mängis geps lolli. Lõpuks leidsime õige koha ja no seal andis ikka vahtida ja näppida ja käppida. Tegelikult piisab silmadest. Aitäh!
Mõistatuse osa läks nagu ludinal, aga geokontroll rohelist ei näidanud. Nimelt, mina sain ühe vastuse täpselt nii, et ümardasin arvu ülespoole. Peitja oli arvutuste jaoks teist arvu kasutanud ning tema sai teise arvu. Lõpuks sai ka selgeks ning kontroll roheliseks. Kohapeal - ohjah, mis tsirkust seal sai tehtud. Nii palju tahaks kirjutada, aga nii vähe saab seda teha mõistatuse tõttu. Käed oli sellest poleerimisest päris mustad lõpuks. Peitja kinnitas, et õelusega siin tegemist ei ole ning tagantjärgi saame seda ka meie nii öelda. Üllatuslikult teine logi alles. Nüüd Tallinnasse tagasi, aitäh kutsumast!
Ometi üks mõistatus, mille ma suutsin ära lahendada, aitäh selle eest! Väga hariv samuti. Kahjuks jäi aare seekord meie eest peitu aga nagu näha, polegi see igaühele leida. :) Eks mõnikord uuesti.
Äi need näppimised-toppimised küll päevavalgust kannata. Peab ikka kinohuviliste seltskonnaõhtu tegema.
Otsustasime jah, et aeg teiste mängurite piinad lõpetada. Samas tühja logiraamatut käes hoida oli meilgi suur üllatus kuna olime üsna kindlad, et keegi on selle juba leidnud. Taneli aarde FTF-i poleks nüüd küll geopeituri teise kuu tähtpäevaks oodanud. Igatahes suur tänu hariva väljakutse eest ja jõudu teistele!
Kui selle kuradi Arvutaja nüüd ka kätte saaks... :P.
Eellugu ei erine palju juba olemasolevate logide omast. Olime meiegi ööl vastu 9. detsembrit kõrgendatud valmisolekus. Kahtlused muidugi olid, et kas selle peitja aarete peale nii väga uisapäisa välja tormata tasub. Olin üsna kindel, et tuleb mõistatusaare. Kui adminni esimese veerand tunni jooksul ei ilmunud, võtsime valmisolekut veidi vähemaks ja lõpuks läksime magama ära. Hommikul sai siis eeldatud mõistatusaardega tõtt vaadatud. Õnneks oli hommikupoolik rahulik ja sain veidi minu jaoks üsna tundmatu teema uurimisega tegeleda. Lahendasime mõlemad, aga mitte ei saanud aru, mis valesti on. Juba hakkasid esimesed rohelised geokontrollid ilmuma. Kuidas nemad saavad, aga meie mitte? Vahepeal sunniti veel tööd ka tegema ega lastud rahus süveneda. Kui lõpuks oma veast aru sain, oleks tahtnud nutma hakata. Nii loogilise paiga peale oleks kohalikuna võinud muidugi ise ka tulla. Õhtupoolikul kamandasime noored geopeiturid autosse ja läksime kohta üle vaatama. Paraku oli igal kujul mugude vool veel liiga tihe ega saanud rahus otsida. Poleerisime ja näppisime enamiku kohti siiski läbi ja transportisime nullis vedeleva tühja taara prügikasti. Mingi hetk otsustasime, et aitab küll ja läksime koju teiste eeldatavaid leiulogisid lugema. Kui järgmise päeva õhtuks ühtegi veel ilmunud polnud, hakkas asi kahtlasena tunduma. Pärast esimest sinist nägu jõudsime otsusele, et ega me enne rahu saa, kui veel kord kohapeal käime. Ootasime seekord kauem ja startisime tunnike enne südaööd. Kahekesi ja sellisel kellaajal oli tõesti rahulikum ja mõnusam. Kindluse mõttes laiendasin korraks otsingupiirkonda nullist veidi kaugemale, aga kui ühest august süstla välja tõmbasin, sai isu käsi igale poole toppida otsa. Kaaslase pingutusi aga kroonis lõpuks edu. Jõllitasime veidi aega tühja logiraamatut ja sodisime oma nimed siis sinna sisse. Sel päeval täitus meil täpselt kaks kuud geopeituriks olemist. FTF siis kell 23:30 millegagi. Aitäh peitjale, oli mõnusalt hariv mõistatus ja igati vääriline lõpp-punkt.
Suisa esimesel päeval peale aarde ilmumist, oli lahendus käes. Aga aega ei olnud. Ega viitsimist peale tööd kõrvalepõiget teha. No eile siis käisime vaatamas asja. Ja nagu eelnevadki- silitasime ja silitasime ja siis natuke veel. Lõpuks olid näpud punased ja külmetavad, nii et selleks korraks andsime alla.
Viimase aja päälinna geoelu on nii põnev lugeda olnud, et mõtlesime Martiniga siis ka järele proovida. Otsustasime täispauk autentse kogemuse endale teha, nii et parkisime ennast Tartu kesklinna Statoili ja jäime uut aaret ootama.
Ootasime pool tundi, siis hakkas igav. Käisime võtsime ära kaks viimase aja aaret, mis mul ikka veel leidmata olid. Ikka vaikus. Läksime ja mitteleidsime viimase Potsataja seeria installatsiooni. Kui mitte muud, siis pakkus rõõmu Taneli logi selle asja kohta rahvusvahelisel lehel. Pool kaks öösel külma ja tuulega mände poleerides tuli mõte, et miks kurat me üldse seda teeme, kui nii halb on. Andsime alla.
Hommik oli õhtust targem ja leidsime eest uue aarde, mille lõplik asukoht lõpuks täna lahti õnnestus muukida. Mitte et siin midagi keerulist oleks, lihtsalt talvel on kuidagi pikk see reaktsiooniaeg.
Kui loogiline ja roheline lõpp käes, otsustasime meie tiimi Tartu diviisiga peale lennata, eriti pärast karukati logi mitteleidmisest. Noh, tulime, silitasime, silitasime veel, tegime politseibussi möödudes nägu nagu me niisama hängime ja silitasime edasi. Lõpuks hakkas külm ja paha, ei tahtnud enam silitada. Läksime koju ära.
Ei igatahes väga intrigeeriv, eks millalgi varsti tagasi. Seda kaksnull peidukat tahan ma lõpuks oma silmaga näha...
Teisipäeva õhtu Tartu äärelinna paneelmajas: tavalisest õhtust pole juttugi, õhus on kõrgendatud valmisolek järgmisel päeval avaldatava Tartu aarde otsimise jaoks. Tuleb ju vähemalt südaööni ärkvel püsida, Eesti seiklussportlaste 2,5tunnise muljetamise järelvaatamine Pantanali märgalal kulgemisest sobib selleks suurepäraselt. Kolmveerand kaksteist söön võileiva, panen valmis geokoti ja autovõtmed. Riideid enam voodile ei laota, vaid panen selga, nädalatagune 20sekundiline kaotus on valusalt meeles. Nagu ikka, asume südaööl geopeituse lehte uuendama. Geopeiturid tulevad ja lähevad, kuid keda ei tule, on admin. Lepime kokku, et ootame poole üheni ja siis lähme magama, kuna hommikul tuleb siiski tööle suunduda. Kuna [mart]-i ei tule kokkulepitud ajaks, poeme põhku. Hommikul vaatame otsa mõistatusaardele ja mul tekib kohe idee, kus aare olla võiks. Käime nullist enne suplust läbi, kuid pikalt ei otsi, kuna aaret kohe näppu ei jää ja pole üldse kindel, et idee õige. Õhtul, kui koju jõuan, teatab Lõvi, et oli koordinaadid välja arvutanud ja need näitavad täpselt sellesse kohta, kus hommikul käisime. Kuna ilm tundub kehv, siis otsingutele ei suundu. Täna õhtul aga võtsime taas ette retke nulli. Poleerisime ja katsusime kõike, kuid aaret näppu ei jäänud. Eks siis mõnel õhtul uuesti :)