Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
2015. aasta advendiseeria jõululaupäeva multiaare kutsub jalutuskäigule Kurna külas. Kirjalikes allikates on küla esmakordselt mainitud 1241. aastal, mõisa 1384. aastal. Mõisa maad ulatusid Ülemiste järvest kuni Mõisakülani, hõlmates viimasest veelgi ida poole jäävat metsa. Kurna mõisnikud olevat metsa väga armastanud. Vajalikud ehituspalgid osteti väljastpoolt, kuigi mõisal oli endal metsa palju. Kui parun kohanud talupoega mõisa metsast võetud pirrupuudega, olla ta öelnud:
"Sa oleksid võinud parem mu kuldrahakotti tulla sorima kui metsa varastama."
Jalutuskäik algab endisest mõisapargist, kuhu 2018. aastal rajati discgolfirada. Autoga tulijatel soovitaks parkida vana õlleköögi kõrvale allpool toodud koordinaatidel. Palun peidukohtade juures tegutseda mugudele märkamatult ning lõpp-punktis asetada karp tagasi kindlasti õiget pidi jäigalt kinnitatuna, mitte rippuvas asendis.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 20.3840' 24° 50.6881' |
Aarde sildid:
soovitan (25), lahe_teostus (20), uv-lamp (3), muguoht (1), discgolf (1), advendiseeria_2015 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC68QTT
Logiteadete statistika:
75 (78,9%)
20
7
5
3
0
0
Kokku: 110
Antud aarde karp oli laiali mööda maapinda, aga karp ise korras. Küll vajab aare hooldust kuna logiraamatut sees hetkel karbis pole ja kogu sisu ka selline väga väsinud kuna on nähtavasti tükk aega looduse käes olnud. Panin karbi tagasi kus oletasin, et peidukas oleks võinud olla.
Linnukesed siristasid, et lihtne leid, aga meil jäi sel korral lõpus aare leidmata.
Selle seikluse läbimine võttis aega lausa kaks päeva. Poole peal jooksis asi ummikusse. Kodus rahulikult aretasin puuduolevad numbrid välja. Hommikul kiiresti veel ühe numbri hankisime ja võiski aaret otsima asuda. Peokingaga ei soovitaks veel pargis ringi liikuda. Kohati päris jõhker muda, ketaste loopimine ei tee olukorda paremaks. Tundus, et konteiner ei olnud päris originaalkohas. Sellest hoolimata aardega kõik korras. Peitjat teavitatud. 1028. Aitäh!
Õnneks discgolfi võistlusel oli parajasti paus ja kedagi ei seganud. Ja aaregi sai enne tagasi pandud, kui rahvas seal liikuma hakkas. Tänud peitjale aarde eest.
Päris kaua on oodanud need kuusekesed. Täna saabus lõpuks päev, kus mul oli vaim valmis ja Margus oli nõus kaasa kõmpima. Ja võin öelda, et nalja meil sai ning , et kuuski jätkuks rohkemaks, sai mitut kohta ka mitu korda külastatud. Ühes vahepunktis leidsime näiteks traadijupi.Nali naljaks, lugesime sealt välja igasuguseid numbreid ja lausa nii hästi, et see viis meid ülejärgmisse punkti. Kirjeldus aga ei klappinud , nii et otsisime üles ka eelmise punkti. Siis käisime veelkord eelmises punktis ja veel järgmises punktis ja siis lõpuks kolm ja pool tundi hiljem leidsime ka aarde. Väga põnev lahendamine oli. Tänud peitjale aarde eest ja Margusele seltsi eest
Külastasime kõiki Kurna omanäolisi kuuski mis varjasid infot mille abil jõudsime logiraamatuni. Mina tänan. PS Ei olnud üldse mitte kurnav
Seiklus nimega Kurna kuused sai alguse pärast peavaluööd, kui tingimuseks oli, et saaks natuke jalutada, oleks suhteliselt linna lähedal ja oleks äge ka. Kurna kuuskede aare vastas nendele tingimustele väga hästi - nii kujutlustes kui ka päris reaalselt. Väga-väga-väga toredalt kokku pandud multi. Iga vahepunkt oli omaette pisike aare ja elamus, nõudis natuke nuputamist ja igas punktis oli midagi uut ning põnevat. Et justkui olekski igast punktist aarde leidnud, kuigi lõpuks läks kirja ainult üks. See oli üle põlve lumes sumpamisest ja kirumisest hoolimata, et säärised maha jäid, täiega väärt. Maha jäi muudki - see UV-lamp näiteks, mille spetsiaalselt laua äärele valmis panin ja mis mind sinna sama targalt ootama jäi. Siiski, see punkt, kus seda vaja, sai leitud ja tuvastatud päris ruttu. Ainuke, kus natuke kukalt kratsisime, oli siis, kui ühes punktis üks kinnitus katki läks ja me seda parandada ei suutnud. Süda muret täis, saatsime peitjale vabanduse ja püüdsime olukorda parimal võimalikul moel taastada. Tahaks süüdistada ilma, aga ju sai liigselt rabistatud ka. Pärast tuli välja, et me poleks parima tahtmise juures saanudki parandustöid teostada :) Peitjale veelkord vabandust ja suured tänusõnad toreda raja eest. Sääraseid otsiks ja leiaks veel ja veel. P.S Ja muguoht on täiesti reaalne - neid kettaloopijaid leidus ka seal põlvini lumes :D
Päike paistis akna taga nii kutsuvalt, et pidi lausa kuskile jalutama minema. Nii võtsimegi suuna linnast välja, et end natuke tuulutada. Juba autot parkides saime aru, et väga rahulik siin piirkonnas täna pole, kuid lootsime, et kettalennutajate tipptund siiski pole veel saabunud. Esimesse punkti jõudsimegi täpselt siis, kui üks seltskond oma ketastega eemaldus. Nulli ümber tammudes märkasime esmalt põõsas kükitavat jänest ja minu esimene emotsioon oli, et "oi kui laheda vahepunkti Tunk siia korraldanud on". Aga enne kui jõudsime uurima hakata, kus see edasi liikumise info selle karvapalli küljes on, võttis "vahepunkt" äkki jalad alla ja kihutas uhkeid jänese haake tehes võpsikust välja ja üle lageda minema. Pidime ikka geopeituritele üles seatud punkti otsima hakkama. Oma teekonnal punktist punkti nägime muidki linde-loomi. Tiigil ujusid pardikesed, lõpp-punktis hüples meie ees matsakas konn ja pargis jalutas uhke seltskond Saksa lambakoeri. Vahepunktid olid kõik mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja puhtalt enda tähelepanematusest saime jalutada ka natuke edasi-tagasi, et autost vajalikke abikaid vahepeal tuua. Nii tore, et kõik punktid olid miski erilise kiiksuga, kunagi ei teadnud ette, mida sa täpselt otsima pead või kuidas sellele asjale nüüd läheneda. Õnneks suuri tagasilööke meil ei tekkinud ja umbes tunnikese möödudes oli kogu vajalik info käes ja suundusime lõppu. Kettalennutajaid oli nüüd juba palju rohkem ja ilmselgelt me nii mõnegi mängu segasime, kuid meie vastu oldi siiski aupaklikud ja keegi verbaalselt ega füüsiliselt meid korrale kutsuma ei hakanud. Lõpu teostus oli taaskord vaatamisväärsus ja imetlesime peale nimede kirja panemist seda veel mõnda aega. Väga lahe aare algusest lõpuni. Suur tänu peitjale!
Esmalt pean ausalt tunnistama, et ei olegi enne Kurna mõisa parki jalutama sattunud, kuigi olen siinkandis liikunud ikka kordi ja kordi. Ilus koht, mille taastamise nimel on kohalik kogukond kõvasti vaeva näinud. Tegelikult käisime Antiga siinset aaret otsimas kahel korral. Esimesel päeval sai aeg otsa ja nii me lõppu ei jõudnudki. Täna aga oli aega laialt, nautisime ilusat ilma ja nauditavat teekonda läbi vahepunktide võiduka lõpuni. Ühe vahepunkti juures tuldi meie juurde uurima, et kas on miskit abi tarvis. Nii me seal siis külavanemaga kohtusime ja temaga natuke geopeitusest jutustasime. Tal oli hea meel, et neil seal kuskil miskit peidus on :)
Oh need kuused, need kuused, need Kurna kuused :) ..juures, ees, taga, all, üleval :) :)
Super äge aare :) Aitäh peitjale siia kutsumast ja südamega tehtud aare eest!
Üliõpilase mentaliteet: hiljemalt septembris = septembri kõige viimasel õhtul :P Tegelikult mõned asjad võtsid päriselt aega ka ja nagu ikka, esines tagasilöökegi. Igatahes praegu on korras nagu Norras. Kapitaalsemat remonti nõudis lõppaare, kaduma läinud vahepunkt on nüüd taastatud, lisaks vajas veel üks vahepunkt uuesti tegemist, algus sai samuti värskendatud.
Lühiülevaade kohalikest arengutest ka. Mõisapark on viimaste aastate jooksul läbinud päris põhjaliku makeoveri. Üsnagi metsistunud võsa, kuhu aarde avaldumisel viis vaid paar kõrge umbrohu sisse tallatud rajakest, pöörati varsti pea peale, lükati rasketehnikaga laiad sihid sisse ning püstitati kettagolfi postid. Väheke hiljem tekkis tiikide vahele uus sild, sarnase stiiliga puitplatvorme tuli aja möödudes juurdegi. Radade äärde ilmusid mõned istumiskohad ja piknikuplatsikesed. Kui pahupidi pööratud maapind taas muru kandma hakkas, siis nägi kant välja juba nagu päris park. Kõik see meelitas kohale üha enam rahvast, tänapäeval on mõnikord Õlleköögi tee ääred tihkelt autosid täis. Eriti neljapäevaõhtuti kuiva ilmaga - siis kogunevad ümbruskonna taldrikute loopijad oma nädala jooksul tekkinud loopimisisu rahuldama :o) Kui selle nähtuse avastasin, neljapäevastest sündmustest ise veel midagi teadmata, siis kukkus karp lahti - nii mugurohkesse tsooni ma säärasel moel küll midagi peitnud poleks :oO Aga kuni püsib, seni las olla! Kusjuures tsiviliseerimistööd jätkuvad. Ka täna toimetas pargi kaugemas servas mitu ligi kümnetonnist masinat. Hoian end sihilikult pimeduses Kurna arenduskavade osas, täitsa isemoodi kogemus on seda tabula rasa jooksvalt avastada. Küllap satun siia veel üsna mitu korda, loodetavasti mitte alati hooldamismissiooniga :D Boonusena on ilmunud pargi teepoolsesse serva vabaõhunäitus puitskulptuuridest. Geopeiturid juba teavad, et looduse meelevallas on sääraste taieste säilivusaeg võrdlemisi piiratud, seega kunstilembesed, kiirustage!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Võtsin lõpu ja alguse ka hoolduseks kaasa, mõlemad vajaks kõpitsemist. Kõik peaks olema korras ja tagasi hiljemalt septembris.
Ega muud kui raputame tuhka pähe ja häbeneme... "Kaua veel?" on päris asjakohane küsimus. Julgeks ennustada, et praegusest tervet aastat vast ei kulu enam :P Viimane, suure tõenäosusega kadunud vahepunkt nõuab aega või käsitööd või mõlemat. Teiste vahepunktide olemasolus või puudumises veendun nädala pärast. Vaatame, vahest saab enne jõulu veel kuuskedest asjagi :o)
Hooldus plaani võetud teade 9.mai 2020. Sellest on nüüd mööda läinud 1 aasta ja paar kuud. Kaua veel?
Tulen tagasi siis, kui hooldus on tehtud. Hetkel jäin poole peal hätta ja mobiilis kirvetamine oli tüütu.
Leidsime kõik teised punktid üles, välja arvatud viimane (nagu nüüd tagantjärgi loen, siis seda ei saanudki leida). Ja no aaret ka ei leidnud. Pikem logi GC lehel.
Neid kuuski oleme vist paar aastat vähehaaval noppinud.Igakord kui on möödasõit oleme teinud väikse peatuse.Täna siis lõpuks lõppu.Aitäh!
Olümpiamängudele vahelduseks proovisime seda multit. Kuni kultuurini vedas täitsa välja. Sealt leidsime vaid moodsama olümpiamängu punkti. Kuna meil mingeid abivahendeid ka ei olnud siis küsisime iga mööduja käest vihjeid - kõik ju omad inimesed kes sündmuselt koju läksid. Kahjuks vihjed ka meid ei päästnud ja tuleb vist siiski järgmine kord uv lambi, magneti, peegli ja konksuga tagasi tulla.
Aare leitud :) Oli üksjagu pusimist, O jäigi leidmata. Alguskoordinaatidel oleval kiletatud paberil olid eestikeelsel poolel lõpp-punkti koordinaadid puudu. Ingliskeelsel poolel ja kaasa võetavatel paberitel kenasti olemas (paberid on endiselt niisked). Kuna tegime pildi, siis algul ei märganud ja tuli tagasi vantsida ;) Mõnus otsimine ja tore jalutuskäik, täname! PS: aardekarpi hoidev asi on kohe katki minemas.
Vot see tuleb küll nüüd uudisena, et eestikeelne info polnudki täielik ja lõpp-koordinaadid puudusid sootuks! Tõlgendasin viimast vahepunkti kui lõppu. Pole siis ime, et aare jäi eelmisel korral leidmata. Loodetavasti peitja parandab selle vea ja kontrollib samas kõikide punktide olemasolu ja täpsuse ka üle. Ka meil jäi vähemalt kõik leidmata ning pidime tuletama ja laiema pilguga ringi vaatama Kahjuks pidin nüüd lõppu jõudmiseks natukene abi paluma. Konteineri leidsin maast, panin oma kohale tagasi. Mulle väga meeldis selle aarde üldine idee, algus ja ka üks vahepealne osa, aga paberil oleva ümbritsevaga mitte kattumine viis küll motivatsiooni natukene alla.
Kuna ühest kohast ei olnud midagi kirjeldusele vastavat olemas, siis pidime tuletama hakkama. Mingi hetkeni läks hästi, aga lõpuvariantidest ei viinud ükski leiuni. Alal on ka raietöid tehtud, ehk see mängis ka mitteleius rolli.
Otsisin kohta, kus lisaks jalutamisele ka priimusel kiiresti lõunasupp valmis teha ja Kurna oli igati sobilik selleks. Võtsin nullist ühe läbivettinud (kuid igati toimiva) juhise ja tegin pargis ka lõunapausi ära. Teine punkt läks hästi, teel sinna vaatlesin ka pardipaari kudrutamist, mida täiendavalt saabuv isane rikkuma ujus. Palju toredaid pilte sain sellest laialilennust. Kolmandas punktis tuli pärast mitmeminutilist peata olemist endale tuhka pähe raputada ja seejärel võis edasi sammuda. Kultuuri sai korralikult, lamp oli nõrk ja vihjeid ei andnud, seega sai pikalt seal jahedas kohas pilte vahtida. Lõpuks leitud abivahendist kasu ei olnud, järgmist punkti välja ei nuputanud, aga leidsin hoopis viimase vihjenumbri. Klapitasin koordinaadi kokku ja läksin lõppu - ega see üks puuduv number sellel alal suurt tähtsust omanudki. Karbi maskeeringuteip on veidi rohkem kui natuke lipendav. Püsib, kuid tundub, et päikesepaistel teibiliim sulab ja gravitatsioonile vastu ei pea. Hetkel veel siiski peab.
Tänu kutsumast, oli parajalt jabur multikas ja park oli igatahes äge.
Lõpu otsimine sai nii hästi ajastatud, et autost väljudes vihma enam ei sadanud ja alles peale uuesti autoga sõitma hakkamist, hakkas uuesti sadama. Kunagi alustades jooksis multi täitsa sujuvalt kuniks Exe ära väsis või noh tema kannatus ühe koha peal kaua olla katkes ning pooleli jäigi. (157) Aitäh!
Natuke leitu ja leidmata selgitamist ning olingi jälle siin tagasi. Seekord oli UV-lamp suurepäraselt abiks ja kõik loksus kenasti paika. Mõnus multi, mis tõmbab mõtte karbist välja ja naeratuse huulile. Ja muidugi vahva logiraamat. Tänan.
Vaatan oma mitteleiulogi, et andmeid sai kogutud juba 3,5 aastat tagasi. Õnneks oli õige vihik numbritega endiselt olemas ja ka mingi koordinaat ühe muutujaga kirjas. Kuna asukoht tundus üsnagi loogiline ja sellest ainsast muutujast miskit palju ei olenenud, siis teritasin oma kirve ära ja läksin kohale. Polnudki miskit teha kirvega, karp paistis kaugele silma. Numbrite kogumisest mäletan, et äge multi oli. Tänud!
Algus oli paljulubav. Juhised avaldusid kiiresti ja 3 esimest kuuske olid kenasti ootel ning jagasid lahkelt infot. Siis jõudsin kultuurini ja tutvusin sellega nii paremalt, kui vasakult, nii alt, kui ülevalt. UV-lamp ka ei aidanud õige asja äratundmisel. Ju ei olnud täna minu päev.
Kunagi talvel sõitsin mööda Õlleköögi teed, vallid olid suured ja kuna head parkimiskohta ei märganud, siis jäigi alustamata. Täna olin challenge'ite radadel aga selle asemel, et pöörata vasakule meenus, et siin on üks mitme punktiline paremal pool. Koht on vist aastatega muutunud või järsku ma ei pannud talvel lihtsalt tähele, et siin diskgolfi rada on. Igatahes millegipärast mul oli ettekujutlus rinnuni võsas murdmisest aga reaalsus oli sellest kujutlusest hoopiski mõnusam. Ühte kuuskedest läbi ei närinud aga kuidagi sain ka kultuurini. UV lambi AA-d on mul plaanis olla välja vahetada juba mitu aastat, nüüd vist ongi aeg käes selle jaoks. Exel oli natukene kopp ees ühe koha peal passimisest ja mul andis kõht märku lõunasöögi puudumisest. Proovime pimedamal ajal tagasi sattuda, ehk siis saab ka edasi.
Ma vähemalt alustasin. Siiani olen seda täppi suutnud eirata. Park koos discgolfaritega meeldivust ei äratanud. Olenemata usinatest korrastustöödest ei ole ma ka kindel, et siin selles koosluses kenamaks läheb. Jäin minagi ühe kuuse otsingul hätta, kuid kultuurini siiski jõudsin. Seal aga ei jäänud midagi silma ega tarvilikku näppu. Ehk siis kunagi uuesti ja edasi.
Oh jeebus küll, kuidas siin oleks korralikke georiideid selga tahtnud. Teksadele ja saabastele olin väikese abinõuna küll säärised peale tõmmanud, aga nii sokid kui püksisääred olid peagi ikka märjaks saanud. Seltskonnaga tore lonkimine, teostus peitjale ootuspäraselt viispluss. Üks vahepunkt jäi leidmata, see üks enne kultuurset piirkonda. Hiljem selgus, et oleks pidanud rohkem gepsu usaldama ja peitja on paras suslik, et valis vahepunktiks koha, kus olid nii sobivad ahvatlused nii natuke veidi nullist eemal. Aitäh peitjale ja kaaslastele! :)
Multiaarded kipuvad minul sageli viimaseks valikuks jääma, kambaga on neid aga hoopis vahvam vallutada, seepärast sobisid need kuused väga hästi tänase öise geotuuri päevakavasse. Oli tõesti mõnus jalutuskäik toreda geojutu saatel. Ühes punktis läks pikemalt ja leiulootus kahanes, aga õnneks kirves oli piisavalt terav ja leidsime end varsti taas õigelt teelt. Väga vahva teostus, tänud peitjale!
See oli t6esti m6nus jalutamine. Iga punkt oli omamoodi lahe ja kulgesime muudkui edasi. Kylalistemaja punkti juures aga ei suutnud ka peale pikka otsingut miskit tuvastada. Aga ei hullu peale väikest kirveheidet olime siiski järgmises punktis. Iga punkt läx ikka järjest vallatumaks ja lahedamaks. Ylilahedalt teostatud :D On ikka alles lahedaid ideid (y) Ja see stiilipuhtus jätkus ka loomulikult kuni l6puni välja. Nautisime tuledesära ja stiilipuhast teostust. Tänud peitjale
Päevakavasse oli märgitud nii Kurna oja 3 kui –kuused. Silda ei leidnud aga kuuski nägime küll. Hülgasime parklas masina ja jalutuskäik algas. Kohapeal käis kõva harvestamine, õnneks geopunktid olid puutumata jäetud. Teekond kulges peaaegu valutult kuni ühe punkti leidmisega tekkis raskusi. Siin ei aidanud isegi 4 silmapaari ja kulutatud aeg. No vot ei leidnud ja kõik. Õnneks oli mõistatus piisavalt armuline ja saatsime edasi pääsemiseks kirve teele. Natuke eelmise punkti järellainetusest toppasime ka järgmises kohas, aga oli vaid aja küsimus, millal skoor tuleb. Täitsa mõnus lonkimine sai seal kuuskede vahel ära tehtud, kuigi tee oli libe ja lumi märg.
Suured tänud aarde eest ja ootame ikka tunki vabrikust uut toodangut juurde.
Selle asjaga sai juba väga ammu algust tehtud, aga siis ei osanud ühest punktist edasi saada ja sinnapaika see aare jäi, vahepeal sai veel paari punkti kaupa lõpule lähemale nihkutud kuniks jäigi ainult lõpu külastus ootele. Viskasin siis statiivi kotti, lasin kolleegil ennast autoga kohale vedada, panin nime kirja ja promeneerisin seal kuniks külm hakkas. Tänud peitjale, otsast lõpuni väga lahe aare.
Sellega läks kokku ikka väga palju aega, tekkis erinevaid takistusi ja asi polnud kohtati loogiline. Ühte vahepunkti ma ei leidnutki ja pool õnnega pooleks leidsin sellest järgmise. Veidi mõtlemis tööd ja suutsin lõpp aarde asukoha siiski välja genereerida. Kohati läks veidi lappesse ja sattusin kohta kuhu poleks pidanud, pilt ka allpool. Aga aarde leidsin ja võib öelda, et lõpp hästi kõik hästi, tänud :)
Ei saanud nii head asja ometi pooleli jätta. Nii seadsingi täna tee siiapoole joont alla tõmbama. Kodutöö oli tehtud, seega suundusin otse logiraamatu suunas. Ja mul vedas, oligi õige koht. Ja äärmiselt tore logiraamat ka :) Lahkudes saabus masin discgolfaritega - ma kujutan ette kuidas seal vihmas ja sopaloikude vahel on seda mängida, poolelioleva maastikukujundamise rõõmud. Maandumise ligidal ei tasu olla:D Mind vihm ei häirinud, seekord olid jalad soojas ja vihmavari peakohal ning uurisin need eelmine kord leidmata jäänud viimased vahepunktid ka ära. Selgus, et viimases olin mingil hetkel ka asjatanud, kuid mitte piisava põhjalikkusega, kuna siis polnud ma kindel, et see õige koht on. Seekord mõned tiirud ja oligi number käes. Eelviimane vahepunkt aga jäigi minu jaoks mõistatuseks. Tänud!
Vahepunktid olid mul juba varasemalt läbi käidud aga kusagil oli viga sees ja siiani oli lõpu asukoht teadmata. Nüüd vaatasin oma märkmed üle ja sain mitu võimalikku lõpu asukohta, millest aga mitteloogilised välistasin. Täna käisin lõppu külastamas ja algselt oli plaan ka DG-d mängida aga täna oli see seoses talgutega keelatud. Park näeb varasemast ilusam välja aga on praegu üsna porisevõitu. Aardekarbi leidsin kiirelt ja nimi sai esimesena kirja uude logiraamatusse.
Käisin täna kuuski otsimas ning sattusin puude istutamise talgute peale. Otsustasin siiski proovida nii palju, kuni õnnestub vaikselt tegutseda. Esimese punkti juures oli puu juba ootamas istutamist, kuid mugusid mitte - nii sain juhised turvaliselt kätte. Järgmise punktini jõudmiseks tuli aga läbida epitsenter. Aga polnud sellegagi hullu, tuli vaid etendada tossupaelte sidumist (mis päriselt ka lahti tulevad pidevalt, kehvad paelad). Ülejärgmises kohas jäin nõutuks. Kohe kaua istusin seal kuuse all, kuni lõpuks mingi edasi viiva info nagu sain.. kuigi lõpuni ma selles kindel ei olnud. Siiski jõudsin õige objekti juurde ja jälle sammukese edasi. Siis aga jäin omadega jänni.. Arvasin teadvat, mida teha, kuid ei saanud olla kindel, kas olen õiges kohas. Puhastasin seal kõik võimaliku ära ilma mitte midagi leidmata. Jätsin asja pooleli ja läksin Patika ringi esimest punkti võtma, et päev raisku ei läheks. Siis aga kuidagi läks nii, et tehtud sai terve ring. Ning kusagil seal keskel kui jalad tatsusid ja pea mõtles Kurna kuuskedele, jõudis mulle kohale. See punkt, kus täpset infot ei saanud. Nojaa. Oli ju täiesti olemas. Ja poleerimiskoht oli olnud täiesti õige. Kuigi jalad olid juba läbimärjad ja kellaaeg hiline, läksin uue lootusega tagasi, võtsin ka kõvema abika kaasa aga ikka nulliring. Ei hakanud edasi ka katsetama ja kirvetama. Peab tagasi tulema. Tänud.
Discgolfirada Kurna mõispargis on valmis ja kettad lendavad. Sellega seoses tasub nüüd otsimisel mitmes mõttes tähelepanelikum olla. Loomulikult kasvab discgolfi tõttu märgatavalt ka muguoht. Pargis võeti suvel maha palju võsa, lisaks omajagu suuremaid puid ning rajati teid mugavamaks astumiseks. Kuigi hetkel jääb üldmulje üsna trööstitu ja vihmaga tekib paras sopane songermaa, võib siiski loota, et järgmisel hooajal hakkab asi ilmet võtma. Viimase nädala sees ilmus veel tiikide vahele uus sild.
Kuulmise ja haistmise teel tuvastatavad vahepunktid on ajapikku muutunud tavalisteks - vaid silmade ning käte abil leitavaks. Mugumure on suurim just esimeses ja viimases punktis, palun tegutseda märkamatult ja hoolitseda, et konteiner liiga nähtavale ei jääks.
Meeleolukat sügist kõigile!
Kaks vahepunkti praegu puuduvad, nende taastamisega ootan kuni mõisapargis puude langetamine ja teede rajamine lõpeb. Lootust on, et võssakasvanud hääbunud hiilgusest saab ehk mõnusam patseerimise koht.
Vist ei olegi praegu päris kättesaadav, vahepunktid vajavad kontrolli ja vähemalt üks taastamist.
Teen logisid korda. Teisest punktist alates tuletasin mõned punktid veel aga siis jätsin ikkagi pooleli. Teinekord jälle.
Saatsime viimased sõbrad GIFF ürituselt koju, tiksusime ise ka kodus veidi ja siis tegime väikese geotuuri.
Hästi tore aare, jälle igati stiilne otsast lõpuni ning Kurna kuuski saime palju näha. Esimeses vahepunktis me küll midagi ei leidnud, sest loodus oli seal kõvasti möllanud. Päris kahju oleks olnud, kui see jalutuskäik nii ruttu otsa oleks saanud. Õnneks väikese loogikaga saime ikka edasi. Siis läks jälle üle kivide ja kändude ning veel üks vahepunkt jäi leidmata. Kirjeldus on siiski nii hästi tehtud, et saab ka umbes. :D Lõppu jõudsime juba hämaras. Karp oli seest märg, proovisin kuivatada palju sain.
Aitäh, hea multi oli, saime jalutada, parajalt pusida, palju teada ja näha ning rahulolu leitud aardest jälle suur. :)
Siin sai ikka korralikult pimesikku mängitud ja niisama kobakäpp olla. Lõpuks jõudsin kuidagi ikka karbini ka, tänud.
24
Tänaseks pakuti välja see täpp ja mis mul selle vastu sai olla. Park oli tore ja veel toredamad olid niidetud rajad, mis enam-vähem õiges suunas läksid. Kõik punktid olid vahvad ning leitavad. Uudistasime ka varemetes, nii palju kui uksed valla olid. Aitäh!
Mis iganes mu eelarvamus selle aarde osas enne oli, siis leidsin ma midagi hoopis muud. Kui arvasin, et väga keeruline ja ilmselt ka ei oodanud väga elamusi, eemalt vaadates tundus võsa. Siis kõik oli vastupidi - suurepärane aare. No muidugi, kuidas saakski teisiti - tegemist on ju tunki peidetud aardega. Tema puhul ma tean, et kõik on põhjalikult ettevalmistatud ning läbi mõeldud. Algusest. Parkisime auto soovitatud koordinaatidele. Oli mõnus suveõhtu. Seda suvel, kui õiget suvemõnu pole olnudki. Ilmselt lisas see sume suveõhtu vanale mõisapargile mõnusat hämarust, salapära ning tunda oli möödunud aegade hõngu. Mulle meeldisid need tiigid ja vana puude allee tiikide vahel. Aare oli nii toreda ülesehitusega ja väga hästi tutvustas seda kohta. Oleme Kurnalt korduvalt mööda sõitnud, nüüd nägime teda hoopis teise pilguga. Kõik aarde vahepunktid olid vahvad ja ühes teemas. Lõpus küll mõisapreili tunnet ei tekkinud :) Seal tundusime ikka 21. sajandi geopeiturina, kes muu sellisesse kohta ära eksiks. Suur tänu peitjale! Mulle väga meeldis :)
Ma vihkan nüüdsest Kurnat! Käisime aaret otsimas kahel päeval. Mõlemal päeval oli sadanud ja oli kohutavalt märg. Suur osa aarde otsingutest sai ka tehtud peale südaööd. Mulle lubati mõisaparki, aga sain hoopis metsa! Huvitav kogemus siiski ja kindlasti üks keerukamaid multisid, mis kunagi teinud! Aitäh, oli näha, et aardega oli vaeva nähtud. :) Kuigi nüüd on mul Kurnast ja kuuskedest trauma. :D
Vahetasime helkureid. Võttis aega ja polnud just mugavaimates kohtades.
Selle aarde otsingud algasid minu jaoks juba üle aasta tagasi. Siis alustasime Etheli ja pliksidega. Tookord jäime viienda punkti juurde toppama. Sellel talvel käisin viiendast uuesti läbi. Kangekaelselt külmetasin oma näppe, aga punkti sain kätte. Hiljem lugesin, et mingi UV on ilmunud mängu, oleks saanud ju palju kergemini. Täna alusasime Kariniga täies algusest, kuna mul polnud järgnevate punktide kohta infot alles. Lasin alguses Karinil erinevaid punkte otsida. Viiendast alates võtsin ise ka otsimisest uuesti osa. Ütleks igati kobe aare ja mõnus jalutuskäik värseks õhus. Kindlasti oleks lõpu juures õhtul eriefekt suurem olnud. Pöidlad püsti ja tänud peremehele mõnusa aarde eest.
Pühapäeva geotuuri esimene punkt. Sai jalutada ja võsas ragistada (kes on kunagi Janariga looduses käinud, teab, et ta leiab alati selle kõige otsema ja võsasema tee). Mulle meeldiski just see paljude punktide olemasolu niivõrd väikesel alal. Ja mõistatused olid toredad. Ühes punktis tahtis Janar minuga vaielda aga siis võttis ka kaardi välja ja pidi olema nõus minu ideega. Mõis oli kunagi kindlasti väga ilus olnud. Ja ilu jagus sinna veel. Tänan peitjat.
Tutvusime kuuskede mitmekesisusega ja lõpuks saime oma nimed ka logiraamatusse kirja panna. Vahva teostus! Tänud!
Lõppaare on nüüd taas komplektne ning tagasi oma kohal. Palun ikka täpselt samamoodi jäigalt tagasi panna, mitte kuidagi rippuvas asendis. Käisin teekonna läbi ka, kõik punktid on ilusasti oma kohal, kuigi ühe kättesaamine võib kujuneda parajaks nikerdamiseks, eriti kui ilmaolud kaasa "aitavad". Pikemas perspektiivis kavatsen selles osas midagi ette võtta. Aga aare on leitav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tahtsin lõppaardes ühe katkise detaili välja vahetada, kuid leidsin karbi peidukohast 5 m kaugusel maast, pooleldi lahtiselt. Õnneks olulisem kraam paistis alles olema. Võtsin kraami koju kaasa, kuivatusse ja remonti.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Leidsin nulli ja vahepunkti ja veel ühe vahepunkti. Järgmises oli juba natuke segadust ja suundusin hoopis ülejärgmisesse. Seal ka esialgu palju targemaks ei saanud. Las siis jääb praegu järgmiseks korraks ka midagi. Seda enam, et Kurna sääsed tundusid olevat veel kurjemad kui Mõigu omad.
Kui ma parajasti ründasin kahe tiigi vahel asuvat kuuske, siis kirjutasin mõttes juba uut džungliraamatut - sääsed, kärbsed, rinnuni ja üle pea rohi. Leidsin, et ainult nõgesed on siin puudu. Aga siis laksasid need ka korraks.
Leidsime seekord vaid nulli. Teine kord jätkame
Avanes võimalus liituda toreda karja jagu geopeituritega. Punkt punkti haaval liikusime vapralt edasi ning uurisime igat sorti kuusepuid. Mônele sai isegi jõuluks silm peale pandud ;) Mingil hetkel olid lõpp koordinaadid olemas. Küll aga tekkis korraks kõhklus, kui seda meeletut žunglit nägime. Egas midagi pea ees nagu indiaanipealik "Vedel Vibu" sai sinna sukeldutud. Kõlas meeletu ragin ning oigeid. Korraga oli Sander see, kes nägi tunneli lõpus valgust ning huulilt kostus, leitud. слава богу ja valleraa...täname!
No jätkasime sealt, kust mina kunagi Janariga pooleli jäin, pärast kolmandat punkti. Esialgu neljandat punkti ei leidnud, leidsime tuuseldamise peale viienda. Selle neljanda otsimisega läkski kõige kauem aega. Seni kui tuuseldasime seal tunnelis, tulid kohalikud noored ja tegid meige juttu et mis me siin teeme. Vasatasime, et pilte imetleme:) Kahjuks see imetlemine ei viinud kuskile ja pidin Kristeli abi paluma, natuke veel ja käes oligi. Kuuendaga läks ka nats aega, aga saime selle ilusti kätte. Siis lõpp-punkti, meestel oli tuju juba päris hea ning mul oli lõbus nendega. Ei kujuta ette, kuidas ma oleks seal võssis üksi kolanud pimedas. Kell hakkas juba südaööle liginema ja me ei tahtnud uskuda, et see viimane punkt võssis on. Igaks juhuks kõne taas Kristelile, saime kinnitust et ikka võssis viimane punkt. Sukeldusime taas võssi kuuski otsima, aga eks proovi seda kott pimedas teha. Lõpuks Sander hüüdis leidsin kuuse- muidugi ta meile näitas mingit lehtpuud, aga õnneks seal oli kõrval kohe kuusk ka, sealt me aarde leidsimegi. Kõik oli väga tore, aga keegi meist ei saanud aru, et miks see viimane punkt võssis pidi olema.
Ma olen ei tea kui palju kordi sellest geoparkla kõrval olevast hoonevarest natuke eemalt mööda sõitnud ja seda Laurile näidates küsinud, et huvitav mis seal on. Nüüd sai siis sellega selgeks: seal on Tunki kuusenull… :D.
Aga tegelikult ma täna seda aaret otsima sõites ei teadnudki, et meie sihtpunkt just siia saab olema, kunagi loetud kirjeldust ma ei mäletanud ja nime järgi eeldasin, et kuusk ka siis kuskil ojade naabruses on ennast sisse sättinud. Samuti eeldasin, et leidma tuleb tõenäoliselt minna üht salka noori kuuski ja selleni jõudmiseks teha umbes kilomeeter kõndi kuskil inimtühjas paigas ebatasasel takistusi täis maastikul ning hõõrusin mõttes juba ette rahulolevalt käsi teadmises, kuidas selga söödud kalorid kohe-kohe hullu sõidu sisse saavad… :D. Nii et kui Laur hoopis siin, laia tee ääres, täiesti teise kanti jääva ägeda hoonejäänuki ja vingelt õitseva (leht)metsaaluse kõrval auto seisma jättis, ei osanud ma esimese hooga öelda ei ood ei määd… Vot sulle siis, kuhu see viib, kui ise geotripi plaani kokku ei pane ja aaretega vahetult enne minekut ei tutvu ning ainult kõrval on vaja istuda seni kuni õige geoparkla kätte jõuab... :D.
Igatsetud pikema jalutuskäigu sain ikkagi sõltumata sellest, et minu eeldatud asukoht hoopis mujal oli ja lisaks veel nägime muljetavaldavat, kuigi põlenud mõisa ning selle hästi esitletud ajalugu. Kuuski nägime ka tervet hulka, neist ühe juures meeldis mulle väga lahedalt ära märgitud aarde nimi ning teine tegi meile ka enne leidu hulga aega tapeeti, veel üks üllatas oma säraga ning ühel oli eriti kaval kuusetagune... Ja oi ma kujutan ette kui vinge see lõppkarp võis avanemisel täies hiilguses olla! Väga muhe ja loodetavasti saab ikka edaspidiseks korda, mina nautisin kõike seal ka natuke kannatada saanuna saja eest… :).
Aitäh Esko, see oli perfektselt vormistatud aare 2015 aasta advendiseeriat jõululaupäeval lõpetama :). Aga sama mõnus leida ka maikuus, lisan omalt poolt samuti siia kaks sildiplussi ning soovitan kõigil, kel kuused veel otsimata, asja kiiremas korras uurima minna :).
Aarde otsimist alustasime soovitatud parklast ja auto sinna jäi ka kogu ajaks. Esimene punkt tuli koos päris kiiresti. Sama oli ka teisega. Kuigi seal läks natuke aega kuna oli vaja ju ka lisainfo endale loetavaks teha :P Edasi oli ka lihtne kuni selle müstilise G punktini :) Natuke võttis ikka aega aga lõpuks sai ka see põnev koht leitud :P Järgmise läks meil aga nii kehvasti, et kogemata leidsime juba ülejärgmise ja nii pidimegi lõpu numbreid natuke tuletama. Eks UV lambiga oleks tõesti lihtsam olnud :) Lõpuga õnnestus meil esialgu ikka väga valest kohast otsida, kuna suutsin mõne olemasoleva numbri asemel midagi muud üldse gpsu sisestada ja müttasime täiesti vales kohas mõni aeg. Sealt jalutasid meist mööda tublid tervisesportlastest noored neiud ja no muidugi äratasime võsas möllates tähelepanu ja kohe tuli ka sealt poolt küsimus, et caching jah :) Jah jah :D Aga seal küll aaret polnud :) Parandasin vea gepsus ja asusime lõpu poole teele. Ja kuna üks number ikka küsitav oli, siis esimeses kohas päris aardele otse ei koperdanud. Küll õnnestus aga täpselt rebaseuru kõrvale seista ja no see seal siis vaatas meid algult pea urust välja, siis astus mõne meetri eemale ja vaatas uuesti, et miks me ikka ära ei lähe. Seejärel veel natuke edasi ja nii päris tükk aega. Ta nägi päris räämas välja ja kohe kahju oli, et me ta une rikkusime. Panin uued numbrid gepsu ja järgmisest kohast paistis juba ka aare ise :) Päris paras jalutuskäik tuli tänu oma enese lollustele :D
Aga lõpp hea kõik hea ja logi kirjas :) Hetkel on vana pargi alune õitsevatest ülastest väga ilus ja ka võsa pole veel võimust võtnud, niiet ideaalne aeg üheks jalutuskäiguks :) Suured tänud peitjale!
Kuuskede loendamisega alustasin juba eile. Algus läks kenasti, aga lõpp kiskus rappa. Ühe numbri osas oli mul kahtlus kuna oli natuke tuhmunud ja ühte punkti ei leidnudki. Järgmine tulli lihtsalt uudishimust ilusa kuuse vastu. Aga G punkt oli lahe, kohe väga meeldis mulle. Üritasin siis kirvega natuke vehkida, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja ja otsustasin kodus asja seedida. Kodus, kaardi ees, hakkasid asjad ilmet võtma. Välistasin valed variandid ja nii sai ka puuduv number tuvastatud. Ühesõnaga, täna oli ainult logimise vaev, aga hing ei andnud rahu ja käisin pärast puuduvat punkti otsimas. Seekord tuli leid hetkega. Tänan suurepärase multika eest!
Seekord jõudsime vahepunktidega kaugenmale, midagi jäi vist kusagil leidmata ja koordinaadid näitasid ühel hetkel 40m vihjepunktist eemale. Polnud abi ka kaasavõetud UV lambist, kohapealset abivahendit kaasa ei võtnud aga kasutasime seda siiski. Kuna geokontrolli võimalust sellel aardel ei ole ja ühe punkti osas oli meil selle õigsuses kahtlusi, siis sai läbi jalutatud kõik variandid 0-st 9-ni. Sirge ühes otsas tekkis juba lootus, et õige koht on leitud aga ka sealt me aaret ei leinud. Selle aarde juurde peab ikka kolmandal korral ka kohale tulema.
Otsustasime vahelduseks tavakatele ühe korralike soovitustega multiga rinda pista.
Algus oli isegi üsna paljulubav - päike paistab, metsa all ülane õitseb ja esimesed kolm punkti tulid üsna vähese vaevaga kätte. Siis hakkas asi natuke kahtlaseks kiskuma, kuni lõpuks mängisime ennast ummikusse, kust edasi ei osanud nagu midagi teha. Tegelikult oli meil idee isegi õige, aga natukene jäi võimekusest puudu. Õnneks leidsime suht kobapeale üles järgmise punkti ja edasi juba läksime natuke loogika ja kirvetöö peale välja.
Saime üsna konkreetse joone, mida kammida ja lõpuks korjas Martin mingi georaja laadse asja üles, mis viis ka sihile.
Tegelikult väga mõnus tuiamine oli, ägedalt lahendatud vahepunktid ja kena koht, aga jah, kiirest skoorimisest ei maksa siin unistada :)
Aitäh!
Mõtlesime, et kuna seekord pole skoorimine absoluutselt plaanis, siis prooviks pulli pärast ka multidega rinda pista - tavaliselt oleme nende vallas lootusetud.
Eks asi algas ikka nii, et esmalt olime valel pool piiret, siis panime viaduktist mööda ja uuesti pöördekohta jõudsime umbes 10 kilomeetri läbimise järel - lase veel maakad kiirteele lahti.
Parkisime soovitatud koha juurde võssa, müttasime läbi ja saime esimesest punktist paberi. Süda vajus saapasäärde. Täitsa mitu minutit kogusime ennast ja kaalusime, et on ikka seda vaja...
Olgu, läksime. Võsa paistis veel läbi. Alguse saime jooksma. Polnudki nii hull. Kuni ühel hetkel juba oli. Naabrid jälgisid vaatemängu. Lõpuks Rudolf ampsas õeluse läbi. Kohe järgmine punkt oli veel hullem. Pika poleerimise peale proovis R ka tagantjärele teades õiget asja, aga ei näkanud. Edasi läks täitsa lappesse. Leidsime ühe sobiva puu, Rudolf sukeldus, pea ees. Teiselt poolt lendas välja pahur kakk, kes kindlasti nõnda nurjatut privaattsooni tungimist ei oodanud. Nüüd väike backtrack, numbrite sobitamine ja kirvest loopima.
Saime kirvetrajektoori ühele sirgele ja trampisime mööda seda edasi-tagasi. Juba kolmandat korda sirge ühes otsas olles tuvastasime midagi georaja sarnast, mis viiski viimaks sihile. Phuuh...
Ütleme nii, et kiiret ja mugavat skoori pole selle aarde juures väga loota, aga kui on soovi pikemalt looduses tuiata ja kõvasti pead murda, siis on see otse kümnesse. Mis õnneks täitsa sobis meie plaanidega. Tegelt oli päris lahe :) Aitäh!
Esimesed punktid leidsime kiirelt üles aga kuuse alust enam mitte. Esiteks osutasid koordinaadid kohta kus kuuski polnud ja eemal olevate kuuskede juurest me ka midagi ei leidnud. Käisime veel eelmises punktis koordinaate kontrollimas aga olime kõik õigesti kirja pannud. Kuna UV lampi ka kaasas ei olnud, siis edasi ei hakanud enam otsima.
Toredad kuused olid me teel. Minu lemmik oli kuuse all. Mürisev niiduk ja lõkkest tulev toss sundisid meid edasi liikuma. Edasine maastik oli üllatus, huvitav lahendus. Lõpetuseks käisime logiraamatu juures ka ja siis koju. Tänud peitjale.
Seda otsides hakkas tekkima kerge geoväsimus. Me kumbki pole harjunud päeval sedavõrd palju aardeid leidma. Aga kuna aega oli, siis mõtlesime vähemalt alguse üle vaadata. Aga noh, siis, teate isegi, ... me polnud nii tugevad, et oleks tagasi autosse kõndinud. Punkt punkti haaval sai lahti harutatud ja O juures jäime jänni, kuigi mul oli UV lamp kaasas. Aga nii valge oli ja mu lamp on väetike ja gps saatis nats teise kohta, kuigi kõik eelnevad numbrid olid õiged. Ühesõnaga läks seal hirmus kaua. Ja Kurna kuused said mu mõttes kurnavateks kuuskedeks ümber nimetatud. Edasi läks õnneks kiiremini ja mõne aja pärast saime logiraamatut näppude vahel krabistada. Aitäh!
Kurnas nägin ma selle aasta esimest muruniitjat. Niidukiga muidugi. Ei no, sai küll niita, miks ei saanud, ainult see saak polnud muru moodi.
Jätkasime sealt kus kuu aega tagasi pooleli jäi aga kui olin peale geokõnet otsitava leidnud siis tekkis hetkeks nõutus, et mida sellega peale hakata. Õnneks olin ettenägelikult vana telefoni kaasa võtnud ning sealt sain vajaliku info kätte. Lõpu leidsime nii, et koordinaat veel päris paigas polnud kuna üks nr jäi leidmata aga variante järjest läbi proovides jõudsime lõpuks kohale. Päris hea teostus kuigi vahepeal jäime jänni.
Nii juhtub kui kohe ei logi. Täna, 5 ja pool aastat hiljem Peetri logi lugedes miskit justkui meenub aga üheks arusaadavaks jutuks on raske seda kokku panna. Seda enam, et ega meil see otsimine nii ei sujunud nagu Esko plaan ette nägi.
Egas muud kui tänud aarde eest ;)
Kirjeldused olid paljulubavalt kõhedakstegevad. Algus hakkas aga päris kenasti kulgema. Eks kahest oli kasu, sest kohas, kus üks oli juhmard, siis teine sai jälle ennast "malemaja staarina" tunda. UV lamp oli muidugi lootusetult ära oksüdeerunud, aga ma olen veendunud, et naistel on teisigi salajaseid võimeid peale peidetud pudelite leidmise (Piia leidis selle UV punkti). Ühte punkti ei leidnud meiegi, kuid seal antud käsust saime valesti aru ja koperdasime viimase otsa, seejärel said aga juba kõik vajalikud numbrid kokku tuletatud ja seal lõpus ilusas peases oli muidugi ka igatsetud logiraamat. Suured tänud koha tutvustamise eest, oli huvitav.
Tegin raja läbi, aga ühte punkti ei suutnudki leida. Omapäraste lahedate teostustega vahepunktid. Hetkel lume koorik tugev, kuid ei kanna. Tüütu oli marssida.
Selle aardega oli selline huvitav lugu, et ise käisin ma otsimas vaid ühte punktidest ning seegi jäi mul leidmata. Viidi lihtsalt lõppu kohale ja saingi logitud. Aitäh!
Raskesti tabatavaks osutunud O punkti lisasin temaatilise märgistuse, mida näeb UV-lambiga. Omal moel loob see ühtlasi ka seose, mille puudumise üle Alex kurtis. UV-lamp oleks antud juhul siis vaid lihtsustav abivahend, aare on endiselt leitav ilma selleta. Algpunkti viisin uue paki juhiseid.
Huvi pärast käisin läbi ka lõppaarde juurest. Sealt leidsin eest pea alaspidi konteineri, millesse oli veidi vett sisse valgunud. Lisaks oli logiraamatu juurde kuuluv detail katkine, mistõttu osa ilu jääb nüüd mõneks ajaks nägemata. Logimist see siiski ei takista. Ehk enne järgmist advendihooaega tellin sinna asenduselemendi.
Palun suuremat hoolt aarde tagasi panemisel! Sisu tuleb paigutada nii, et karp sulguks vabalt, aga kindlalt. Konteiner peab seisma kaas ülalpool ning stabiilselt oma õigel kohal, mitte rippuma. Standardreegel: kõik tuleb tagasi panna täpselt nii nagu leitud. Mis omakorda eeldab, et aardekarbi ära panija nägi kuidas see seal enne oli (vihje mitmekesi otsijatele ;o)
Alguspunktis olime juba varem käinud. Proovisime siis pisut edasi. Üks punkt jäi algul leidmata, aga õnnestus ikka edasi saada. Mingi hetk taipasin, et üht punkti otsides olin ma tegelikult sattunud juba järgmise otsa jne. Läksime siis tagasi sinna, kus number leidmata jäi. Seal taipasin kui pime ma olin olnud. Selleks ajaks oli kõik juba pudru ja kapsad, vihik igasugu numbreid täis soditud. Aga õnneks me pole enam lõpust kaugel. Tekkis isegi idee, kus lõpp võiks olla, aga kuna polnud viitsimist ega kindlat tunnet, siis jäi pooleli.
Kuni kolmanda punktini oli OK, kahjuks neljandat ei leidnud. Viiendat oletasime, kus võib olla, aga kahjuks ei leidnud. Eks teine kord tagasi.
Algus läks hästi, lõpp ka ja vahepeal saime tutvuda külalooga. Tore jalutuskäik. Tänud kutsumast!
Väga laheda ülesehitusega multi.Kõiki punkte siiski üles ei leidnudki,O jäigi meie eest peitu.Tänud tutvustamast!
Kuna geopeituse staaz on mul küllaltki napp,siis pole olnud julgust veel ühelegi peitjale helistada ja oma saamatust tunnistada.......
Soovin kogu geokogukonnale Head Vabariigi aastapäeva!
Peale mitmeid luhtunud katseid saime siiski pärjad pähe. Täname peitjat toreda asja eest!
Kes ütles, et muinasjutud on vaid lastele? Täitsa kehtivad ka geopeituritele. Täna oli siis Tuhkatriinu muinasjutu kord: Kellel kurnav Kurna logimata, see pastlapäeva üritusele ei saa! Nii siis korjasimegi kompanjoonid autosse, lootuses, et ehk... Algus isegi sujus kenasti ja tundus, et saab lihtsamalt, kui kaaslased oma kolme korraga. Siis aga jooksis teema veidi kinni ja raketiteooriad välja mõeldes jõudsime kaugemale kui pidanuks. Kerisime siis linti veidi tagasi ja saime ka vahepealsed juhtnöörid kätte. Päeva päästis jällegi Signe terav silm, kes elegantselt karbi toiminguteks ulatas.
Kahjuks olime peale kurnavat Kurnat suht külmunud ja märjad ning ajaga võidu sõita polnud ka mõtet. Seega parkisime oma häbist punase kõrvitsa treppi ja läksime tuppa kruusist sooja teed jooma ja saapaid viksima. Ei säravat peosaali, ega läikivat tõlda. Ja keda sa nende märgade saabastega ikka püüad. Nende järgi peale MUPO ei hakka ilmselt keegi jooksma.
... ja kui nad oma logid nüüd kirja saavad, küllap võib neid ka edaspidi mõnel geosündmusel näha.
Kniks ja kraaps ja kuusehalud
A talvepuude lisa palub
kuused ahjus väga head
seda peitja ilmselt teab ;)
Kurnas oli kuuski palju
punktid tulid tasahilju
sadas vihma, langes lund
lõpuks saabus õige tund.
Saime ritta kõik me numbrid
kuusk on seal kus käivad hundid
karud õnneks magavad ;)
leidjad peitjat tänavad!
Paar punkti sai leitud, ühes jäime jänni ja siis hakkas ka külm ning väljas hämaraks minema. Eks teinekord jätkame sealt kus pooleli jäi.
Kõditame Tunki lõua alt ja teatame, et täna saime puuduolevad kaks numbrit kätte, kirves vedeles kodus(nagu ka kõik ülejäänud numbrid :P ) ja kolmanda korraga saab ehk ka pookstaavid jäetud. Tänu sellele ei hakanud täna Kurna oja piinamagi ja oleme asja lahendanud nagu peitja mõtles :) Muidugi on ka tilk tõrva meepotis ühe punkti pärast...leide veel suht vähe aga... eelmine mitteleid tekkis just selle pärast, et välistasin sellise võimaluse :( eelkõige seose puudumise tõttu minu jaoks ja peitjat arvestades ei uskunud...tiba kauge see kant on, aga ehk on kolm kohtuseadus, tänud!
Paistab, et Kurna on nüüd ka üks neist kohtadest, mis suure magistraaltee tõttu lõigatud pooleks ja ligipääs raskendatud. Mulle vähemalt paistis orienteerumine nulli Jüri ringi poolt tulles päris keeruline. Geps andis mõista, et oleksin pidanud läbi metallpiirete sõitma ja edasi mind ei aidanud. Kohale siiski jõudsin, küll mitte päris soovitusliku parkimiskohani. Sinna lihtsalt ei läinud teed. Parkisin aga hoopis ühe imelikus kohas parkiva punase auto ette, kust läks nulli suunas värske rada. Sättisin autos just ennast valmis kui eemalt jalutas minu poole tundmatu meesterahvas, kes siis minu ukse kõrval seisma jäi. Küsis otse välja, kas soovin kergemini või alguse ka läbi käia. Ütlesin, et mul pole probleemi alguse külastamise vastu. Rääkis aga ära, et nad kolmandas punktis hädas ja kutsusid appi.
Minu multi aare algas seega otse kolmandast punktist. Edaspidist arvesse võttes oleksin pidanud ikka ka algusest läbi käima. Esmalt ei saanud ma kohe mittemiskit aru. Ei saanud aru kust, mida ja miks ma otsima pean. Tiirutasin niisama ümber kuuskede. Järsku tabati meid teolt mulle vist tundmatu geopeituri poolt, kes müksas meid õigele rajale. Selle kavaluse peale ei oleks osanud tulla veel niipea. Järgnevalt suunati uuele positsioonile ja jälle ei saanud ma aru mida ma nüüd otsima pean. Ei saanud aru ka kust need koordinaadid välja võlutakse. Seal olime väga kaua tulutult, et läksime mingisuguse tundmatu kirvega järgmist otsima (jälle ei saanud sel hetkel aru), mille ka leidsime. Kuna meil oli teadmatuid vastuseid, mis olid mulle veel omakorda teadmatud liiga palju, siis pidi veel pingutama. Mulle vaikselt hakkas kohale jõudma mis ülesandeks on ja siis hakkas ka nupp nokkima ja käisin välja idee kuidas neljanda kätte saab ja täiesti toimis. Edasi oli puudu vaid üks number, mis tähendas aga kümmet erinevat varianti. Neist 7 proovisime läbi aga tulemust ei andnud. Enne viimaste variantide proovimist uuris Tiia välja kas ülejäänud numbrid ikka on õiged, mille järel suundusime ainuvõimalikku lõppu.
Mulle oli see õppetund, et ei maksa nurki maha lõigata ja tasub pigem kogu rada ilusti läbida. Minust oleks sellisel juhul kindlasti rohkem abi olnud ja poleks nuputanud vastustele õiget küsimust. Muidugi oli ka see omamoodi huvitav kogemus. Lõpp hea, kõik hea. Tänud!
Oleks teadnud, et nii pikk otsimine tuleb, oleks selle aarde vahele jätnud. Algus sujus ladusasti, kõik lihtne ja arusaadav. Ja siis ühes punktis kuused kadunud. Õnneks saabus otsingutele Karl(zdrk) ja ühe kohaliku inimese abile võisime otsinguid jätkata. Edasi saime mõnes punktis kolm korda käia, mõni jäi kogemata silma ja ühte vist ei leidnudki. Suure kombineerimise peale õnnestus ikka lõpus ära käia. Ei teadnudki, et meie metsades nii erinevaid liike kuuski võib leida. Aitäh!
Parkisin auto soovitatud koordinaatidele. Lumikate oli täitsa arvestatav. Suundusime mingit rada mööda nulli, mis aga mingi aja pärast läks üle jäneserajaks... Nojah. Tegime vajalikust infost pildi ja suundusime järgmisse punkti. Tahkel kujul divesinikmonooksiid pakkus täitsa arvestatavat takistust. Kohale siiski jõudsime ja saime ka vajaliku info kätte. Järgmise punktiga polnud ka muret. G-punkt aga avaldas tõsisemat vastupanu. Esimese hooga ei leidnudki ja loopisime tiba kirvest. Jõudsime täitsa loogilisse kohta, aga kuna üks number oli puudu, siis variante jagus. Vahepeal saabus üks kohalik härra ja saime pika loengu mõisa ajaloo teemadel. Lõpuks saime isegi abivahendi kätte, aga ei osanud sellega esiti midagi peale hakata. Käisime isegi eelmises punktis G-punkti täpsustamas. Leidsime selle üles, aga ega sellest ka ülearu abi polnud. J-ga läks juba kiiresti ja saigi lõppu suunduda. Väga vinge asi on ära tehtud. Aitäh peitjale.
Jätsime auto nulli ja hakkasime peale. Kohati oli edasiliikumine massiivse lumikatte tõttu küll raskendatud, kuid lõpuni me jõudsime ja Kurna on nüüd selge. Täname hea teostuse ja küla tutvustamise eest! :)
Sedapuhku 1:0 Eskole...Tundub, et meil on omavahel mingi kana" kitkuda" No oota Sa!!!
Kui eile, kohe aasta esimese päeva hommikul sai pisut lolli mängitud ja soovitud, et terve aasta otsingud nii põnevad ei tuleks, siis juba täna läksidki mu soovid täide :-)
Muidugi polnud olnud mahti kirjeldust lugeda ja sestap parkisin lähimasse, mitte kõige sobivamasse kohta metsatee veerel. Õnneks saime sealt pererahva valvsa pilgu all peagi tulema. Ilmselt tundusime neile ikka imelikud inimesed küll - sõidavad metsa servale, sukelduvad (ilma prügita) läbi kerge võsa metsa ja naasevad sealt kümnekonna minuti möödudes rõõmamatena kui enne, väga imelik.
Juba nullis sai selgeks, et ilm on selline, millega väga kaua otsida ei kannata, meeldiv -15C. Õnneks läkski järgmises punktis meeldivalt kiiresti ja tänu sellele samale külmale saime ikka eriti hõlpsalt ligi, mida iga ilmaga otsides öelda ei saa. Nii et pole halba heata ja ka vastupidi.
Mõni kuuseke oli vahvam kui teine, aga teema oli meeldivalt läbiv. Ainus koht, kus pikemalt kinni jäime, oli OO kuusepuu. Ei leidnud kohe midagi. Oma abivahendiga saime järgmise punkti kätte, aga hing ei saanud ikka rahu, kui olin ka OO kuusepuu üles leidnud, mis seekord läks kuidagi libedalt. Teadagi, õigest kohast otsides leiduvadki otsitavad kiiremini, ütleb ju geotarkuski ;-)
Lõpus oli meil hea meel, et otsinguga seni kannatasime ning saime olla need, kes aarde tema kogu hiilguses avasid. Nii vahvalt temaatiline, otsast lõpuni. Hiljem selgus küll, et kogu hiilgust me siiski ei silmanud, oleks pidanud pisut pimedamas tulema. Aga tubli tükk ikka - ajalugu sai selgemaks, vahvad kohad, vahvad teostused. Aitäh, Esko! Aare ja selle osad ka igati korras. Soovitan soojal (ja sutsu soojemal ajal :-)
Aardekarpi sai uus logiraamat koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kahjuks üks oluline detail hilines ja nii ei olnudki võimalust advendiaarde ettemääratud avaldumispäeval lõpp-punktis kohe päris õiget lahendust pakkuda. Efekt pääseb paremini mõjule hämarduvas õhtus või suisa pimedas.
Ajutise logiraamatu esimese lehe tõstsin ümber uue algusesse.
Häid uusi leide heal uuel aastal!
Leitud. Tänud peitjale!
Täitsa mõnus multikas, hakkas kenasti jooksma ning jooksis lõpuni välja ilusti. Aitäh!
Käisime esimeses punktis ära ja siis saime kokku Palanguga. Väga äge teekond. Lõpus oli muidugi üllatus, kui Palang ja põnn juba kirjas olid. Tore aare. Aitäh!
Tegelikult oli meil jõululaupäevaks plaan olemas. Et kõigepealt lähme vaatame Irise üle ja siis lähme paneme Kurna tunnelisse leivaauto taha nano. Hoolikutele pohmakarohuks või nii. Olin seda tunnelit mitu korda uurimas käinud, näitust muidugi - väärt kraam, kas teate - , aga mitte ei tahtnud, et seal tavasorti näppimiseks läheb.
No ja kui siis 24. hommikul lehe lahti tegin, oli kohe selge, et plaan on vett vedama läinud. Käisime panime Irise kinni, skoorisime kaks uut aaret ära, siis läksime kuuski uurima. Poole maa peal jõudsid Kallod järgi, aga mingil hetkel hakkas pisi-Liisil külm ja koduigatsus ja midagi veel ja sinna ta toona jäi. Aga kodutöö tegin korralikult ära. No ja kui siis tänaseks leppisime noortega kohtingu kokku, siis tegime Mammuga kavalust. Käisime panime nimed kirja, siis jalutasime noortega raja läbi, vaatasime ka need kohad üle, kus eelmine kord kinni jäime, ja siis nautisime lõpus Madise hämmeldust, kui sealt meie nimed leidis. Ja ühe geokrety jätsin siia.
Täh peitjale, täh kaasajalutajatele - on tore asi küll.
Otsustasime Romekiga värsket õhku võtta ja midagi kodulähedalt otsida üles. Kurna tundus paras pähkel olevat ja tõesti oli igati väärt aare. Vahepunktid olid superteostusega ja igatepidi huvitav oli kogu ümbrusega tutvuda. Tänud peitjale mõnus aarde eest. Paistab, et jõudsime täpselt siis lahkuda kui uued otsijad saabusid kui need muidugi bemmiga olid. J: jääkaru, V:põhjapõdra
Tõesti teist korda ja palju edukamalt. Ma ajan eelmise korra geopimeduse ja alamotiveerituse totaalselt varahommiku, une, kofeiini puudumise, tühja kõhu, külmavärinate ja kõikide muude asjaolude kaela :)
Täna ei tekkinud seal kinni kiilunud kohas mingit peata olekut või geopimedust. Üks pilk ja asi selge. Edasi ei olnud nii kiire ja edukas, aga loovus oli omal kohal, pea töötas, jalad said isegi natuke rohkem vatti kui peitja plaaninud oli ja mis kõige olulisem - kõik punktid sai edukalt läbitud ja ka leitud :)
Siinkohal soovitus järgnevatele otsijatele: kirvetada ju võib, aga tegelikult on igas punktis oma suu kõrvuni kiskuv teostus ja kui mõni neist skippida, siis jääb väga suur osa kuuse-emotsiooni olemata. Mulle väga-väga-väga meeldis ja geopõnnidele ka, nemad leidsid omad "kuused" ja nüüd on kurguauguni "vaigused". EV, J: punase värvipliiatsi.
Suured tänud peitjale!!!
PS! Pilditibil on tõesti kummalised kombed häid pühi soovida :)
Kui nüüd algusest alustada, siis jõuluhommikul magasin magusat und, kui telefon helises ja kõigepealt tegi pilditibi väikese jõulu-geo ehmatuse ja siis peksis meid kiirreageerima. No mis me enam ikka magame, kiirelt autosse ja kodu lähedalt tavalist aaret logima. Jõudsime kohale, haarasin konteineri ja logiraamatu asemel vaatas midagi muud vastu .. hämming .. kiire pilk telefoni ja avastasime, et see ju multi hoopis. No mis siis ikka, eks me rändame. Kõik sujus kuni ühe punktini, seal jooksime ummikusse. Kirvetasime järgmise punkti välja, aga ega sealgi midagi targemat polnud. Kõht oli tühi, uni veel silmas ja hommikukohvi isu hakkas aina süvenema. Mis siis ikka, teinekord vaatame uuesti seda. Nagu tagantjärgi logidest lugeda, siis FTF tehti ca 2 tundi hiljem meie loobumisest.
Täna võtsime asja uuesti käsile, jätkasime esialgu hämminguga, siis hakkas vaikselt asi hargnema ja hargnes senikaua, kuni nimed kirja saime.
Aitäh mõnusa aarde eest. Saime natuke ajusid ragistada ja ohtralt lisaks värsket õhku ka nautida.
Esimesed kaks tulid ludinal. Kolmas pani suu muigama kui leitud sai. Neljandas läks aega nii kaua et kohale ilmus küla aktivist kellelt saime väikse ajalootunni ja teadmise kus elab tädi Selma ning millisesse majja on viimati laps sündinud. Kahjuks ei saanud siiski teada kus on järgmise punkti jaoks andmed. Tuleme kindlasti tagasi.
Väga mõnus. Ikka tõsiselt mõnus. Hästi teostatud, punktid korralikud ja põnevus säilis lõpuni. Tänud suurepärase matka ja aarde eest.
Vajas põhjaliku uurimist kohe esimesel hetkel ei jäänudki silma.
Tänud peitjale :)
Ruu külast kulgesin siia. Algul sain asja ilusti jooksma ning vajalikud andmed kätte. Ühes punktis siis korraga aga vihjes märgitud objekt kusagil silma ei hakanud. Kontrollisin numbrid üle ja kõik korras... Seejärel nägin mööda teed kolme tegelast jalutamas. MInu juures jäid nad seisma ning siis jagasin ära, et geokolleegidega (Erko, Priit, Miki) tegemist. Puhusime veidi juttu ja sain neilt abistava vihje, mis mul aitas kohe õige vihjeobjekti üles leida. Tänud siinohal - ise oleksin veel mõnda aega pimesikutanud. Järgmises kohas õige asi kohe üldse silma ei jäänud, eks ma siis improviseerisin ja jõudsin järgmisesse punkti, sealt jälle järgmisesse. Kuigi üks vajaliku tähise väärtus jäi leidmata, otsustasin ikkagi oletatavat lõppu kammimma minna. Seal läks mõniteist minutit enne, kui karp suht juhuslikult mulle silma jäi :). Igati vahva teostusega asi... miski tunnijagu peale esimesi sain ka siin oma harakajalad logiraamatusse. Tänud ja kiitused peitjale!
Oh mis kena mõisapark siin naaberkülas (kunagi on olnud). Praegu mööda parki ringi käes, tiike, hooneid vaadates võib vaid ette kujutada, milline see kõik siin oma hiilgeaegadel välja nägi. Selle kõige kordategemine tundub paraku peaaegu, et võimatu. Ka Üksik Rüütel on veel veidi üksik, kuid õnneks siiski mitte kauaks - hoidke silm peal.
Nii me siis jalutasime ja informatsiooni ammutasime, kuniks üks hetk kiilus ikka täitsa kinni. Ei tulnud enam silpigi. Ei saanud jagu ei nõu ega jõuga. Käisime siis kodus ära, parkisime nahavahe head ja paremat täis ning siis teisel korral saime nägijaks - leidsime, mida meil oli vaja. Et päris aus olla, siis ühest vahepunkist hiilisime ikka mööda, õkva järgmise juurde. Lõpp-tulemust see ei mõjutanud ning lõpuks leidsime ikka kõik vajalikud kuused üles.
Ikka täitsa huvitav on kui sellistesse kohtadesse kutsutakse. Näe ise ei taipa minna, aga kui kohal oled, siis leiad, et hea, et tuldud sai.
Tunk, ole sa meheks! :)
FTF kell 12:38. No see esmaleid tuli nüüd küll suure-suure üllatusena! Kõik algas sellest, et jõululaupäeva hommikul algas tõeline aardesadu. Kuna mul aga autot pole ja aarded minu jaoks kaugel, siis esialgu ei tekkinud veel mõtet aardejahile minna. Siis aga sai suheldud Priiduga, kes tegi ettepaneku Kurna oja 3 aaret otsima minna. Teel Kurnasse aga sai helistatud veel Mikile, et kas ta ei tahaks ühineda. Tegime siis plaani, et saame kokku hoopis Kurna kuuskede aarde juures. See jäi ju ka tee peale. Jõudsin Priiduga sinna varem kohale ja hakkasime juba multiaardega otsast pihta. Päris kenasti sujus. Ilm superilus. Jõuludeks küll ebaharilik - täiesti lumeta, ligi 10 kraadi sooja ja päikesepaisteline. Aga väga soodne geopeituseks. Miki jõudis kohale siis, kui meil ligi pool rajast läbitud. Jätkasime koos. Nüüd tulidki need kõige põnevamad punktid. Koos said need kenasti lahendatud! Teel lõppaarde juurde kohtasime Lembitut [polekala] koos koeraga. Lembit oli hädas ühe vahepunktiga. Andsime siis vihje ja soovisime edu teekonna jätkamisel. Nüüd läksime lõppaarde juurde. Esimene asi, mille avastasin, oli puu küljes rippuv valge, karbikest sisaldav kilekott, kus küljes kaardikene kirjaga FTF ja Rõõmsaid jõule! Kas tõesti FTF veel saadaval? :) Aga kus on siis aare ise? Ragistasime siis ümbruses veel nagu peata kanad ringi, kuna GPS signaal jooksutas. Siis äkki hakkas Priit vilistama. Nojah - aare ju sealsamas puu küljes, kus FTF auhindki! :D Seejärel oli mõte, et ega keegi tünga pole teinud, aga raamat oli siiski igast otsast tühi! Tore oli saada jõuludel üks üllatus-esmaleid! Tänud peitjale aarde ja FTF-auhinna eest! Häid Jõule! :)