Pääsküla jõgi

Tänud aarde eest!

Tulime otse Ma näen Su aarde juurest,saime kraave ületada ja võsas rapsida aga kohale me jõudsime.Aitäh!

 1 

Aarde taas külastamine kaks aastat pärast mitteleidu. Tulin diagoonaalis läbi metsa, tagasi otsustasin siiski minna mööda jõeäärt ning sealt edasi metsateele. Puu küljes olev kott oli suure auguga põhjas ja purk vedeles maas. Parandasin koti kaasas oleva teibiga nii palju, et purk püsiks sees. Lisasin logiraamatule pakikese donatiiti. Aitäh aarde eest!

Parandatud teibiga

Jõeäärne maastik

 1 

Suur osa teest oli väga nauditav kõndimine, ka jõe äärt mööda oli täitsa ok astuda, aga aardeni jõudmiseks tuli lõpuks ikka varbad märjaks teha. Aitäh peitjale!

 2 

Turbaväljade vahelt jõeni mööda sirget teed vantsida oli nagu lust ja lillepidu. Ka jõeäärt pidi aarde poole üsna lihtne, sest praegu kõik veel raagus. Natuke enne aaret leidsin veel linnuvaatetornigi ;), kuhu kaema läksin. Kui alla tulin, siis jooksis minust mööda üks noormees - hüüdsin rõõmsalt tere (kes see ikka muu kui geopeitur olla saab). Sain vastuseks kiire tere, aga ähmi täis kiirustaja ei paistnud aarde vastu üldse huvi tundvat ja kadus kui tina tuhka. Nimetasin ta endamisi Mowgliks. Kui ma nüüd seal rajal olles aarde koordinaadi suunas vaatasin, siis tuli esimese asjana mõte, et selle nimi peaks olema (vähemalt praegusel aastaajal) hoopis "näed, aga kätte ei saa". Hakkasin siis ettevaatlikult mättalt mättale hüplema. Õnneks jõudsin kenasti kohale ja leidsin eest korras aarde. Kirjutamise ajal kuulsin mingit väga veidrat linnuhäält, mida praegu veel tuvastada pole suutnud. Nö. rajal tagasi mõtlesin, et miks mitte proovida kallast mööda Kultuurikihini minna. Mingi rada ju jätkus... kuhugi läks ju Mowgli...sammun edasi ja mõtlen ju on see julgematele matkajate, näiteks georada ...sammun edasi ja rada läheb järjest hägusamaks... rada ei ole enam peaaegu eristatav... ragistan läbi põõsaste ja leian taaskord raja, see aga ristub minu teega ja sellel on pisikesed käpa- ja lohistamise jäljed - kobras. Liigun vaevaliselt edasi. Nüüd hüppan juba pokult-pokule ja hoian hinge kinni, sest kui peaksin tasakaalu kaotama olen kes teab kui sügavas vees. Ja siis seisab minu ees suur kopraloss, millest üle kindlasti ei roni - vasakul üleujutatud maapind ja paremal jõgi. Nii, siia paika mu katsetus nüüd ka jääb. Kaardilt vaadatuna olin jõudnud aardest 350 m kaugusele ja nüüd siis kogu tee tagasi. Natuke valus, aga mis teha... õnneks oli ilusaid vaateid ja lindudekoori kontsert ning lisaks tõusid looduselavalt lendu kaks graatsilist sookurg-baleriini. Kui ei oleks aaret, siis vaevalt kohta sattunud oleksin... Suur tänu peitjale sinna eksitamast!

Rännak

 1 

Taas ideaalne aeg selle aarde külastamiseks. Kogu see vedel teema on mõnusalt ära külmunud ja põõsaste vahel ülihea kõndida. Kohapeal tiirutasin veidi ringi enne kui karp silma jäi. Logitud, tänud!

 4 

Kuna Pääsküla jõgi oli juba jääga kaetud, siis oli üsna mõnus nimikangelast mööda aarde poole vantsidagi. Jääkoore paksus oli päris paras, täpselt ühes kohas ainult oli aga vist külma veidi väheks jäänud. See koht (pildil) oli ühtlasi aga ka täpselt paras koht võssa sissepööramiseks, nii et kui lähiajal veel mõni geopeitur sama marsruuti pidi lähenema peaks juhtuma, siis ärapööramise koht on kenasti markeeritud – ei pea GPS-i välja võtmagi. Aardega oli kõik korras, aitäh peitjale!

Siit tuleb ära pöörata! ;)

Valisin kõige otsema lähenemistee, mis polnud ilmselt parim mõte. Sai korralikult ragistatud ja sumbatud võsas, aga kohale jõudsime. Logitud.

 1 

Kuna eelmisel korral siinkandis olles loputasin ühte oma jalga koos kummikuga mingis mudases olluses, siis mainitutest viimane tahtis puhastust ja kuivatust ning rändas tuppa. Täna teele asudes pidasin meeles, et kummikud vaja taas autosse viia, aga meeles see asi püsis täpselt niikaua, kuni hakkasin autosse minema. Autot parkides muidugi meenus taas. Kuna tee siiani on alla igasugust arvestust, siis leppisin asjaoluga, et olen väheke viletsamini varustatud kui mõistlik oleks. Eks lõpus läkski väheke liialt vesiseks, aga ära ei uppunud ja käidud sai. No tegelikult polnud hullu miskit, lihtsalt et paremate jalavarjudega oleks väheke valutumalt ja kiiremini saanud. Kohapeal kõik kenasti korras. Tänud peitjale

 1 

Rattaga mööda tuttavat teed nii kaugele kuni seda teekest jätkus. Kunagi ammu olen siin viimaste põõsaste vahel viibinud ja tõdenud, et siit jõeületust teha ei saa jah. Kogu kant tundus väga märg ja kartsin, et aardeni ei pääse. Tegelikult oli rada vee alla kadunud vaid ühes kohas üsna alguses, aga väike tiir läbi võssi ja olin tagasi korralikul rajal. Kopra auke oli siin väga palju ja nende ehitatud tamm oli ka uhke ning kohises mõnusasti. Veider tunne oli aarde juures, sest linn oli käega katsuda, aga ühtegi märki sellest näha polnud, vaid metsik tärkav loodus ümberringi. Tänud!

 1 

Kärdi logi võtab päris hästi meie pika-pika jalutuskäigu kokku, sest kui geopeituril jõuab planeeritud kohta, mis kinni juba, aga väljakutse tahab täitumist, siis tuleb suunduda hoopis karmimatesse tingimustesse, milleks riietus nii sobiv ei ole. Õnneks küll kodus viimasel hetkel otsustasin sandaalide asemel matkasaapad jalga tõmmata, mis olukorda veidi leevendas ja ilmselt see piisk karikasse oli, mis pigem suunas otsima, kui kodu poole tagasi. Läbi metsa õnneks ei hakanud ragistama, kuigi ka see idee mingi hetk oli, vaid läksime ikkagi ringiga, aga viisakamat teed pidi ja vastavalt aarde nimele sai jalutuskäik tehtud. Kõige sürreaalsem hetk oli see, kui Kärt pisikesest linnukesest, kes otse teerajal seisis, umbes poole meetri kaugusel oli, kuid lind ei plaaninudki teelt eest minna ja nii me siis ise metsavahele pidime suunduma. Oleksid on antud olukorras pikad püksid, mis täiesti meeldivaks oleks teinud retke, sest peale Aardla järve võsa olen ma igasuguste võsast suhtes palju leplikum ja mõistavam. Antud 3.0 maastik oli käkitegu võrreldes Aardlaga. Seegi aare hüppas päris kaugelt silma ja hea meel, et praegu sinna sattusime - tundub kõige lihtsam aastaaeg selle aarde jaoks. Aitäh!

 1 

Siia sammudes vaatasin seekord maaameti kaarti. Üritan õppida kasutama paremaid kaarte, kui geocaching oma või mis veel hullem google oma. Sai valitud õige rada. Mul olid õnneks pikad püksid aga Mai sai kõvasti kõrvetada. Ühel hetkel oli aga tee peal ees üks lind. Vaatasin, et silmad liiguvad aga ise ei liigu. Otsustasime minna ringiga ja mitte linnukest segada. Kuna pimedaks hakkas minema, siis panime tuled põlema ehk Mai pealambi ja mina taskulambi. Mail õnnestus aaret märgata, kui mina alles üritasin null punkti paika panna. Tagasiteel see linnuke oli ikka sama koha peal. Ja kuna mina tahtsin jalutada, siis oli päris pikk tee autoni. Õnneliku ja väsinuna sai tänane geopäev läbi. Aitäh!

Eelmine logi on vale ja peaks olema aarde juures Pääsküla jõgi 4.

 1 

Mine vaatasin ühelt poolt ja Loona teiselt ja Loona oli õigel pool. Aitäh!

 1 

Linnud laulsivad ja kõrvenõgesed kõrvetasivad paljaid sääri ja kui nad mitte ei oleks kõrvetanud siis oleks seal säärtel peris hea olnud. Aitäh!

 1 

Tänud peitjale!
Peale kopra on seal veel kõrvenõgesed. :) Hetkel veel kohati ainult põlvepikkused, aga eks nad veel kasva.

 1 

Uudistasime uhket kopraelamist ning nautisime saabunud sooja kevadet :) Täname jalutama kutsumast!

 1 

Oli mõnus õhtune jalutuskäik, imetlesime kopra pesa ja tammi. Aardeni saime täitsa hästi vankriga ligi. Aitäh!

 1 

Viisime uue koti, mille sees aare on. Vana oli auklik ja katkine.

 1 

Kuigi Svenil oli siin juba käidud, ei suutnud ta mulle vastu panna ja juhatas mind aardeni. Konteiner oli maas, panime uuesti ülesse poole. Tänud

 1 

Väga mõnus talvine jalutuskäik. Nimi kirjas aitäh

 2 

Tulin loodusesse närve puhkama ja tõime siia uue karbi

Abimees

 1 

Koht ise oli ilus. Majad nagu lähedal, samas nii kaugel. Põnev koht. Tänan

Karbil on auk sees.

 1 

Seda aaret sai otsitud hämaras ja ega siis kergel ei läinud. Lõpuks leidsime eest auguga karbikese, mis ilmselt märgasid tingimusi enam hästi ei talu.

 1 

Viimane kord kui Pässa rabas käisin, sain ikka korralikult märjaks. Nüüd vaatasin paremini kaarti ja lootsin kergemalt pääseda. Kohale jõudes selgus, et läkski lausa inimlik rada. Hurraa! Jalad selga ja minekut. Kui logitud ja tagasi rattani jõutud, siis oli hea meel küll, sest lõpuks sai kuivalt ära käidud.

 1 

Leitud. Kuna tahtejôudu jagus sai ka sôiduautoga küllaltki lähedale, seni kuni “tee” tâitsa ära lôppes. Pisike jalutus ja leitud logitud

 1 

Maasturiga sinna küll ligi ei saa sest on üks suur puu tee peale kukkunud. Seal puu juures nägime kitse ka teisel pool jõge. Snoopy hakkas kartma.

 1 

Ise esimese raksuga jalutasin sellest mõõda. Lahe teostus!

 1 

Ei väsi üllatumast neist maskeeringutest, kniks peitjale!

 1 

Ratastega. Praegu loen, et aardel on juures silt "maasturiga_huvitav". Et nagu tohibki sinna jõeni autoga trügida, ca 200m aardest?

Hiljem kodus logima hakates vaatasin kaarti ja ajasin kogemata segi selle aarde ja teise aarde siit veidi lõuna pool - see Challenge. Kuna ma challengi logimiseks ei kvalifitseeru, siis kirusin veel endamisi et mis pagana pärast see aare mulle üldse ette sattus. Järgmisel hommikul värske peaga uuesti kaarti vaadates sain aru, et olin ikka täitsa ausa ja õige asja leidnud ning challenge jäägu staargeopeituritele.

Sai jälle pisut ratta maastikuvõimeid proovitud. No, eks ratas suudaks rohkemgi aga koorem tal seljas raske ja lodevavõitu :)

 1 

Lähenesime Hiiu poolt ning suur oli üllatus, kui kõik jõed olid sillutatud. Tore mõnus jalutuskäik - nagu pargis! :) Jõe peal ehmatasime ühte partide kampa, kuid tegelikult ehmusime ise vist rohkemgi. Karbil on üks nurgake katki. Loodetavasti, peab kenasti vastu veel, sest panime ühe toreda ränduri aardesse puhkama. Tänud kenasse kohta juhatamast.

 1 

Otsustasin et ega aarded ennast ise ei otsi ja puhastan natuke piirkonda. Eriti veel arvestades t6siasja et päris mitmed Madise nii tavalised kui ka lahendatud m6istatused on ennem arhiivi j6udnud, kui mina oma lahendeid vormistama. Täna sigi siis paar täpikest jällegi vähemaks. Matk oli täitsa m6nus ja aare hakkas ka kaugelt silma. Topsikul kll jah väike kild väljas, aga minigrip hoidis raamatut ilusti kuivana. Tänud peitjale

 1 

Leitud.

 3 

Jalutasin, leidsin, logisin. Suurepärane ilm ja tore koht, aitäh kutsumast. Tegin ka pisikese hooldusringi: karbil pisike kild väljas ja kuna raamatut ümbritsev minigrip oli katki, siis panin uue minigripi ümber ja niiskuskoguja seltsi. Lisasin karbile ka märked prügi-mitte-olemise-kohta.

 4 

Mõtlesime, et tähistaks Veerevkivi sünnipäeva ühe aardega. Läksime siis Pääsküla jõe äärde aardele. Alguses jooksutas GPS meid igale poole. Nagu sünnipäevadel ikka helistas Veerevkivile õnnesoovija. Kõne ajal jõudsime juhuslikult õige kohani. Siis lihtsalt logisime ära.

Tänud peitjale!

 4 

Minu tänast sünnipäeva tähistav aardeleid. Mõtlesime lastega paariks tunniks loodusesse jalutama minna, aga käik kujunes märkamatult pea nelja tunni pikkuseks, sest loodus on alati täis toredaid ootamatusi, mis tempot maha võtavad. Linnud räuskasid rõõmsalt. Ühel hetkel oli tee pulmitavaid isaseid kärnkonni ja nende korooksumist täis. Kopsakas konnaemand kandis seljas endast kaks-kolm korda pisemat isaskonna. Üks teine konn, kes neile järgnes ja ka priiküüti üritas saada, sai konnaemanda külge klammerdunud isaskonnalt tappa. Lõpuks rühkis emaskonn koos oma mugavleva koormaga vette, kus oli ees samuti palju konni. Pässa jõe ääres imetlesime kobraste meistriteoseid kaunilt valendava kaasiku taustal. Poistele pakkus elevust kellegi poolt kaskede vahele meisterdatud redel. Jõgi vulises suigutavalt. Geps pendeldas ja peksis segast. Mõtlesime juba, et jätame aarde otsimise teiseks korraks, kui korraga helistas ema. Kõndisin telefoniga rääkides sihitult edasi, kui äkki sattusin kogemata peale sellele, mida sihilikult otsides ei leidnud. Aitäh, emme, õigel ajal helistamise eest! :) Muidu on need metsas helistamised ikka ju ühed tüütult segavad tegurid. Tore loodusesse sulanduv aardeümbris! Tops on jah pisut katki ja esimese hooga ei saa aru, kas kaant tuleb keerata või tõmmata. Koduteel kühveldasime seljakoti turvast täis, mine tea, äkki läheb peenrategemisel vaja. Ja noppisime teelt ära ühe pulmaväsimuses tukkuva kärnkonna. Ohutumasse kohta, sest on näha, et need totukesed kipuvad kaherattaliste alla jääma. Aitäh toreda aarde eest toredas kohas!

Aitäh aare eest!

 1 

Pääle VOL#1 aarde leidmist oli kere juba suurest jalutusest nii lämmi, et otsisin ühe soojaga selle aarde ka üles. Pärast tagasi minnes soovisin ühele sonimütsi ja fotokaga kesk jõge murdund puul kükitavale tegelasele jõudu kah. Kahjuks ei tulnud pähe küsida, ega ta äkki geopeitur pole.

 1 

Kraaviületused olid lihtsad, sest keegi hea inimene oli enne meid sinna sildu rajanud. Aare hakkas kiirelt silma, karp oli veidi katki, aga sisu kuiv. Kohe aarde kõrval vedeles poolik kopra kolju. Kui selle üles võtsime, siis märkasime ka teist poolt, mis oli maasse külmunud. Taskunoaga kraapisime selle välja ja võtsime koju kaasa. See on juba teine kord kohe aardekarbi kõrvalt kellegi pealuu leida.

 1 

Täna oli Sanna vereaanalüüsi tulemust oodates kuni 2 tundi linnas aega parajaks vaja teha. Suure berni alpi karjakoeraga on seda metsas oluliselt mõnusam teha, kui majade-autode vahel. Nii ma siis autonina jälle Pääsküla suunas keerasin. Nii 650m peal oli paras metsaveomasinate poolt kujundatud parkimiskoht, kust loogiline ringike kenasti algas. Kuni aardeni välja tuli täitsa mõnus rajake. Kena korralik kopratamm oli mõnusaks pilgupüüdjaks jõel.

Karbil on auk sees, kuid sisu õnneks kuiv. Tänan.

 1 

Kuna hämarani oli veel veidi aega ei hakanud taskulampi ka kaasa võtma ja logisid lugedes oli ka, et kiire leid. Kohale jõudes tiirutas gps nagu oleks just peolt tulnud, ei mina jõudnud temaga sammu pidada. Peale pool h otsimist oli juba mõte, et peaks kellegile helistama aga siis eemalt juba tulid kiljed, et leitud. Lõpuks ma ei saanud arugi mis moodi seda mitte leida on võimalik :D Aga tänud :)

Leitud, logitud ☺️

Leitud,logitud!

Leitud. Tänud peitjale.

Tänud! :)

Päeva 5-s aare :) Aitäh!

Leitud

 1 

TFTC. Nn. džungel hakkas võimust võtma, aga ma usun, et päris hea aeg oli selle aarde juurde seigelda. Kuid teeääred olid metsamaasikaõisi täis - seega on see umbes nii kuu pärast õige magus teekond. Lõpus nuhtlesid meid noored ja vihased nõgesed ja lendnuhtlused ja loomulikult oli seal ka jõgi. Leitud ta sai. Seikluse eest lemmiku punktid.

 1 

Maapind külmunud ja mättad jääs, hea oli karbini kulgeda. Jõe ületamiseks tammi koht koos euroalusega ka kaardile märgitud, mine tea millal võib vaja minna. Tänud peitjale.

 1 

Maa veel külmunud ja sai siingi mugavasti ära käia. Tänud aarde eest!

 1 

Auto jäi 470m peale ja sealt oli mõnus jalutuskäik aardeni. Koprad olid jõe peal kõvasti vaeva näinud ja varsti ujutavad kogu naabruskonna ära. Tänud peitjale.

 1 

Kuna ma juba siia parklasse olin kohale mütanud, siis otsustasin ka jõe ääres ära käia. Pisike jalutukäik selja taga, ei tahtnud väga pikalt teha ning peale väikest järelemõtlemist sõitsin viimase teeristini, kust siis edasi jõe äärde jalutasin. Edasi mööda rada nulli.. no natuke vinka-vonka võsas ka :)

 1 

Veeresime 200 m peale ja jalutasime logima. TFTC!

 1 

Väike matk linnalähedases metsas. Üheteistkümnes. Siin sain teada et moodsal ajal kasutavad koprad tammi ehitamiseks muuhulgas kaubaaluseid. Aitäh!

 1 

Kuna naaberaaret sai otsitud, siis oli plaan ka seda külastada. Lumega oli ilus, üle jõe oleks saanud ka soovi korral ilma ujumata kuigi kosest allpool oli kahtlasem. Aardele lähenesime veidi valelt poolt, sellepärast kulus veidi aega ringi vaadates, et kus küll leiduda võiks. Samas mitte leida oleks ka olnud hiljem häbi. :) Tänud.

 1 

Seda jõge jätkub ka igale poole. Lõpuks jõudsime siis ka selle kummalisi odööre kandva lõiguni. Midagi solises, Kirsikese põhjakaitse kolises. Aga muidu oli lihtne jalutuskäik pargis. Aga kaaslase lemmiktegelaste urge on siin omajagu, täna õnneks sinna sisse ei ronitud. Tänud!

 1 

Eelmisel korral vaatasime seda kohta millegipärast valelt poolt jõge :) Seekord oli kodutöö põhjalikum ja jäätunud maa lasi lihtsalt ligi. Täname aarde eest!

 1 

Turbaväljade vahelt läks korralik tugev tee kuni jõeni, seda muidugi sobiva sõiduvahendi olemasolul. Paistis, et seda tee lõpuosa eriti ei kasutata kuna nii mõnigi puu oli liiga tee peale vajunud. Ja siis ei olnud muud teha, kui autost välja ja puid kergitama. Auto parkisime tee lõppu. Ei tea kas kunagi läks sealt sild üle jõe, sest teiselpool jõge oli nagu teejätk? Edasi läksime mööda aimatavat metsarada. Kui siis aardeni jõudsin, siis ei osanudki nagu midagi arvata...Ah,et siis niimoodi saab ka! Tänud peitjale! Nüüd oleme seda jõge juba päris mitmest kohast näinud.

 1 

Kunagi varem matkasime siinses metsas, aga jõgi (üllatus-üllatus:)) tuli ette.. pakkusin küll välja, et lihtne lahendus ju-ehitame silla!;) aga kaaslased naersid ja ei olnud nõus puid vedama.. Pääsküla raba metsa oleme vahepeal mitu korda sattunud ja "sillaehituse" naljad siiani seltskonnas aeg-ajalt teemaks olnud, seetõttu see aare kogu aeg meeles. Nüüd, kui tekkis lootustandev aeg, mil hoopis ilmataat mulle sillaehituses ehk appi tuleb, vihjasin uuesti aardekülastusele.. Saigi nüüd sild valmis ning seltskond rõõmsalt üle jõe.:) Oleks ju olnud imelik peale kõiki neid sillanalju tulla siia hoopis teiselt poolt.. Täname peitjat!

 1 

Võrreldes kultuurikihiga oli siin kuivem ja leid tuli kiiresti ja vormistatud sai ka kiiresti. Aitäh peitjale :)

 5 

Oh neid mitteleide küll. Need mul nagu väikesed prussakad mis ajukäärude vahele kinni kratsima jäävad ja kui neid juba õige palju kogunenud siis on oht et aju võib kärssama minna. Pealegi kiirelt saabunud talv ähvardab ka peagi otsa saada siis tundus igati mõistlik väike jalutuskäik ette võtta. Kuid esmalt proovisin autoga saada ikka nii ligi kui võimalik. Metsavahe teel e jõudes aga osutus see õige auklikuks et ega pikalt seal autoga sõita ei kannatanud, veeresin okste krigina saatel vaikselt esimese sihi ristini et edasine teekond kondiaurul läbi teha. Seekord taipasin ikka eeltööd ka natuke teha ja teekond oli enamvähem teada. Linnas ei saanud arugi et lund nii palju maha oli sadanud. Seal puutumata pinnasel koheva lume sees oli väike jalutuskäik täitsa mõnus ettevõtmine. Ühel hetkel kui aardeni oli jäänud veel ca 400m olin valiku ees, kas proovida ringiga mööda teed või põrutada otse läbi metsa. Otsustasin metsa kasuks ja proovisin leida kõige sissekäiduma looma raja. Üks selline oli täitsa olemas ja lähipäevil ka jänese poolt täitsa kasutatud. Üks murekoht mida veel kardsin oli ühe kraavi ületamine aga õnneks kraavini jõudes leidsin mingisuguse mitte loomade poolt rajatud kraavi ületus koha, karta on et mõne geopeituri kätetöö – aitäh. Nulli ligi aga hakkas vaikselt jalgealune lirtsuma. See ei ole esimene kord kus enamus teekonnast saab kuiva jalaga läbitud aga aare ise asub kuskil mülkas. Mis komme see selline on. Õnneks pinnas ja lumi siiski kandsid piisavalt ja jalad jäid seekord kuivaks. Leid tuli ka kiirelt, raske oleks märkamata jätta. Kui nimi kirjas, põrutasin aardest mööda edasi joa äärde ja tuvastasin ära rondi kus ma eelmine kord mokk töllakil nõutult otsa ümber keerasin. Täitsa mõnus talvine meeleolu tekkis seal metsa all ja vajaliku restart sai ka tehtud. Pärast seiklust lõuna kõrvale lugesin veel aarde stardipaugu logid ka üle, huvitav kas see aasta tuleb siis samasugune võidujooks! Aga jah, natuke jäi selgusetuks, mis jõe tutvustamiseks just see koht oli valitud!

Aare korras, tänud.

Kui ennast samuti selle roika kõrvalt leiate, siis teadke et olete valel pool.

 2 

Kui juba linnaloa olin saanud siis tuli seda ka maksimaalselt ära kasutada. Siiani olin seda aaret ignoreerinud kuna polnud hoo pealt mõistlikku ligipääsuteed veel leidnud. Seekord tundus et mul ikka on mingi plaan. Hüljates auto, asusin õiget teeotsa otsima. Algul tundus et kõige raskem ongi vist selle teeotsa leidmine. Ei olnud nagu huvitatud kottpimedas võsas ragistama hakata. Rada oli vägev, suur ja lai, tundus et edasi on ainult kohale jalutamise vaev.Teepealt leidsin veel kopra poolt värskelt langetatuid puid, paar sammu hiljem leidsin kopra endagi. Minu jaoks oli see esmakogemus mil vabas looduses kobrast nägin ja seda veel nii linna külje all. Kohtumine tegi kohe olemise mõnusamaks. Ühel hetkel rada lõppes kahtlase sillaga. Või pigem silla moodi asjaga. Tuli välja et see osutus siiski keerulisemaks kui raja leidmine. Ukerdasin sealt ojast üle aga kahjuks jäi sellest väheks, jõgi jäi ikka ületamata. Suures lootuses liikusin nullile lähemale, et äkki ikka mõni sillake tuleb veel aga ei miskit. Nii jäigi kahjuks kümmekond meetrit aardest puudu. Tee mis tahad aga üle ei saa. Hakkasin vaikselt taanduma ja üks kohake jäi siiski silma kus tundus et mingitel hetketel on siit jõge ületatud. Korra käis mõtegi läbi, et teen jalad märjaks aga hirm jõkke kukkumise ees oli nii suur et jätsin asja katki. Taandusin veelgi peaaegu alguspunktini välja kui otsustasin veel ühe katse teha. Algus tõotas jälle korraliku metsa raja näol head, kuniks maandusin otsapidi võsas lirtsuva jalgealusega. Võhm sai selleks korraks otsa, aga kindlsati tuleb tagasi tulla. Tuleb ainult esmalt vähe mõnusam lähenemistee leida. Nii et kõige keerulisemaks osutus siiski õige teeotsa leidmine kuna seda ma ju ei leidnudki. Aga tänan ka selle mitteleiu eest, koht oli huvitav ja see kobras ka ei lähe nii pea meelest.

Oh jah

 1 

Kui juba siis juba. Kultuurikihiga tegime sooja ja siis lendasime siia laivi. Sai turnida, hüpata, karjuda ja kukerpalle teha küll. Aitäh!

 1 

Kui juba Kultuurikihi pärast võsas olime, tõime ka selle aarde ära. Taaskord ei mõistnud aarde asukoha valikut, aga vähemalt sai Karl omale sealt helkuri. Tarvo pani väikese magneti asemele ja kuna mul just seda vaja läks, siis võtsin magneti ja jätsin oma hea pastaka. Rohkem ei äritsenud ja murdsime tee tagasi tsivilisatsiooni.

 1 

55

Tänaseks õhtuks sobis üks jalutamise aare hästi. Metsa all oli täitsa ilus ja aare igati tip-top. Aitäh!

 1 

Kui teemaks tõusis, et mis siis tänaseks täpiks saab, siis algul nagu ei osanudki valida. Mariannel on valikut rohkem, aga mina ei osanud oma leidmata aaretest valikut teha. Lõpuks hakkasime valima Pääsküla kandi aarete vahel ja valituks osutus Pääsküla jõe oma. Auto kohalikku parklasse ja aare sobis hästi jalutuskäiguks peale õhtusööki. Tänud peitjale!

 1 

Teine võsa-aare. Olin õnneks sellisteks valmistunud ja vastavad riided selga pannud. Alguses tundus, nagu oleks tee läbimatu või seda polegi, aga tegelikuks oli isegi täiesti normaalne georada olemas. Kohapeal tabas mind kohutav geopimedus, kõndisin aardest meetri kauguselt mööda ja siis otsisin veerand tundi sellest 5-10 meetri kauguselt, kuni avarama pilguga ringi vaatama hakkasin. Leitud.

 1 

Aitäh, sinna kanti juhatamast. Varem pole sattunud. võtsime käevõru, jätsime helkuri :)

 1 

Meie drive-ini ei teinud, jätsime auto ikka üsna küla piirile ja jalutasime koos koeraga jõge vaatama. Aiaiai kui valus oli läbi nõgeste kõndida, ilm oli ju soe ja lühikesed püksid jalas. Ise marssisin aardest mööda, Saskia küsis, et kas see pole siis aare. Hmm, on küll. Tänud!

 1 

Aarde leidsin kiiresti üles, pärast veel imetlesin jupp aega vaateid ja kobraste kätetööd. Tänud juhatamast, väga mõnus koht, kuhu oma peaga poleks ilmselt kunagi sattunud.

 1 

See ju peaaegu drive-in aare. Me saime siia ca 300 meetri peale, edasi läksime jala, tänud.

Leitud, täname!

 2 

Geopäeva kaheksas aare.

Teel aarde juurde selgus, et koprad on parasjagu lõunapausile läinud, kõik kohad olid laaste ja langetatud puid täis, neid endid aga näha polnud. Mõne puuga oli neil ka kehvasti läinud, ei olnud nimelt päris õigesse suunda kukkunud. Aga tamm kerkib ja veetase tõuseb.

Meie ei lasknud aga endid sellest kõigest segada ja rühkisime aarde suunas edasi. Õige pea hakkas midagi silma… noh ütleme, et olen küll igasugu aardeid näinud, aga vat sellist lahendust nägin küll esimest korda :D Aga noh, miks mitte tegelt. Panime nimed kirja ja hakkasime tagasi minema. Seekord oli plaan minna veidi otsem. Poole tee peal meenus aga, et ees on ju kraav. Ja mitte mingi tavaline kraav, vaid selline veega täidetud ja kergelt kaanetatud ning lisaks veel piisava laiusega. Jõudsimegi kraavini, ühele poole jäi normaalne kraavi ületamise võimalus, teisele poole jäi mitte nii väga normaalne kraavi ületamise võimalus. Ja mida tegime meie… me soovisime kraavi ületada just sealt, kus me parasjagu olime. Ehk siis täiesti ebanormaalse koha pealt. Kõigepealt proovisime kaane tugevust. Ragises. Siis proovisime ära kasutada looduslikku silda, aga seda oli ainult poole kraavi jagu. Igatahes kui me lõpuks kraavi ületatud saime, siis oli selle peale kulunud juba vähemalt 2x nii palju aega, mis oleks kulunud normaalsest kohast kraavi ületamiseks. Vähemalt oli põnev :D

Me täname!

Õrna kollase kaanega...

Talveunes pokud

 1 

Pääsküla rabas on ka enne ringi käidud, joostud, rattaga sõidetud, küll mitte selles raba osas aga tänu aardele sai ka see pool üle vaadatud. Tänud peitjale.

 1 

Seda kodukandi aaret olen hoolega hoidnud olulisemateks päevadeks. Ja just täna oli see õige päev. Peale suuremat pidusöömaaega oli vaja teha väike jalutuskäik. Saime tubli annuse värsket õhku, 7 km rännaku ja aarde. Täname.

 1 

Vot sinna kohta küll ilma geopeituseta sattunud ei oleks :D Aare korras, aitäh peitjale!

2564.

 1 

Antud piirkond varasemast tuttav ning kerge aukartus hinges. Kui aga valida õige teekond, polegi asi nii hull. Hetkel pääs aardeni kerges matkasaapas. Boonuseks väske metsaõhk, tosin põdrakärbest ning 3 puuki(sellel hooajal 14-st). Aitähh!

 1 

Vahepeal käisime Pääsküla Statoilist patareid ostmas, sest selgus, et loogiliste aarete jaoks on seda vaja. Tagasi Männiku poole liikudes jäi see aare üsna teekonna peale ning me otsustasime ta ära logida. Tänud peitjale!

 1 

Kiire leid ja huvitav teostus. Teekond aardeni oli päris vahva. Tänud peitjale!

Ratastega teekond aardeni, nii umbes 500m :)

 1 

Kuna seekord oli mul Tallinnas ratas kaasas, siis otsustasin enne kojusõitu ühe kiire ratta-aarde võtta. See tuligi õnneks kiiresti kätte. Rattaga sain probleemideta aardest kahe ja poolesaja või kolmesaja meetri peale, sealt jätkasin jala. Kõigepealt ehitasin purde, sest viimasel ajal sadanud vihmad olid kraavid üsna laiaks ja pehmeservaliseks teinud. Edasi oli jalutuskäik pargis. Aare oli kenasti koordinaatidel, siis kärmelt rattani ja tagasi autosse. Aitäh!

 1 

No seal sai ikka kohe väga tükk aega ringi vaadatud :) Lootsin, et ehk on seal geoteid, mis kõik viivad aarde juurde, aga lõpuks tekitasin neid hoopis ise. Telefoni GPS oli traditsiooniliselt ebastabiilne. Mingil hetkel otsustas ta aga täpseks hakata ja siis järsku vaataski aare vastu. Aitäh peitjale!

 1 

Viimane logi julgustas ka mind võtta see aare jalgrattajalatsites. Mäletan, et eelmisel aastal proovisin tulla siia aarde juurde autoga Männiku poolt, kuid teele kallutatud muldvall osutus tõkkeks. Täna on see muldvall päris ära vajunud ja oleks täitsa läbitav. Muidugi kõrge autoga. Aga vinge üksildane maastik Tallinna külje all. Aare heas seisus.

 1 

Aarde lähedale kulgesin rattaga. Viimased paarsada meetrit sai läbitud rattakingadega, mis pole just sellisel maastikul kulgemiseks mõeldud. Aga maastik oli kuiv ja peagi oli ka aare näha omal kohal logimist ootamas.

 1 

Mul vedas, et mu geotuuri ajal vihma ei sadanud. Lõuna ajal korra tuli Tallinnas vihma ja telefoni vahendusel tean, et ka Laitses sadas tugevat vihma. Silda, mis aardeni viis ma ei leidnud, seega kasutasin kopra poolt langetud kasepuud, et mudast kraavi ületada.

Nii ilus roheline

 1 

Kui aare avaldati, siis mõtlesin, et selle aarde juurde ma sõidan kodunt rattaga. Kuna praeguseks hetkeks ma pole ratast suvevormi viinud ja oli ka piisavalt aega niisama olla, siis otsustasin siiski jalutasime kasuks. Auto jäi tuletõrje veevõtukoha juurde ning edasi sain pikka sirget nautida. Et ikka maastik 3.0 välja annaks ronisin üle mudakraavi ka mööda kopra poolnäritud puud... Eks ma pärast märkasin, et saab ju ka normaalsemalt, aga milleks?!? Jalutuskäik mööda kopraurgude äärt läks ruttu ja nii kaua kuni liikumises olin, ei kiusanud ükski sääsk ka. Tagasiteel kohtasin koerajalutajaid, kes tundsid kuhu see tee viib. Vastasin oma parima teadmise järgi, et jõe juurde/kuhugile... Aitäh! EVEJ

 1 

Väga kena koht valitud. Mina ei saa öelda, et ma siin liiga palju kordi oleks käinud , seetõttu oli tore. Ei olnud vaja väga palju pingutada, et kuiva jalaga kohale jõuda. Igatahes oli tore kulgemine autoga ca. 600 m kaugusele ja sealt jalgsi mööda metsa ja kraaviserva. Aardega kõik korras.Jõgi oli kah oma koha peal nagu võiski arvata. Aitähh

 1 

Siia sõitsin Südamekuu aarde juurest nii otse, kui oskasin ja juba tuntud porist rada. Metsamehed ikka käivad ja künnavad siin, et liiga lihtne rattaga sõita ei oleks :) Metsa vahel polnud tuult ollagi ja kevade hõng puges iga hetkega mulle hinge. Tekkis tahtmine võileib, mida mul kaasas polnud, kotist välja võtta ja väike piknik pidada. Mmm, kevad! Kopraonusid paistab siin kandis kah üksjagu olema. Aaret otsida polnud vaja. Aitäh!

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Meestevahetusepäeva esimene aare ja kõige hullem, sest vihm otsustas taevast alla laskuda! Aga ega see õiget geopeiturit hirmuta! Ja Priit (mees number 1), tahtis nii hirmasasti jalutada. Lahendasin vee asja autofirma logoga vihmavarjuga. Ehkki aardeni oli üle kilomeetri, oli jalutamine metsateel kuki-muki. Aare saab "3 LLL" ehk leitud-logitud-lahe!

 2 

See polnud üldse plaanis, aga kultuurikihi juurest läks siia nii ilus tee lausa 200 meetri kaugusel aardest, et patt oleks olnud see vahele jätta. Aardest tuli kaasa rändur. Aitäh peitjale.

 1 

Ootamatult süllelangenud võimalus, tööl hakati midagi lae kallal õiendama ja meid kupatati välja. Teised läksid koju ja mina võtsin koera ja suundusin rappa. Hakkasin peale Männikult, ilmselt kõige pikem võimalik variant, aga selleks ju sai tuldud, matkama. Rabas oli üllatuslikult palju lund, andis kohe sumbata. Mõtlesin, et kui nüüd peab veel kännualuseid hakkama tühjaks kaevama, no siis on küll nöök, aga oli hää lihtne. Niisuguses kohas peabki nii olema, me väga täname, oli vahva matk.

 1 

Kultuurikihi juurest tulin mööda metsa suunduvaid lumme jäetud jälgi, mis ilusasti aardeni viisid. Peale logimist läksin juba edasi suuremat georada pidi. Kraaviületusel tekkis küll väike mõttepaus, aga leidsin oma purde, mis turvaliselt üle aitas. Sisse poleks küll tahtnud kukkuda, ikka väga sügav oli see kraavike. Tänud peitjale!

 3 

Paar tundi varem hoiatas pagarite tiim, et käisid Pääsküla jõe aaret logimas ja jõge ületades vajusid läbi. Kuid lisasid, et pole hullu, jäljed on ees ja näeb kust kohast läbi vajub. Eelinfo pani tõsiselt kukalt kratsima. Kas saab siis kuiva jalaga üle või ei saa. Ega loll teistmoodi aru ei saa kui läheb ja proovib ise järgi. Väljas oli kottpime, kuid pealamp valgustas mu teekonda. Kulgesin mööda metsasihti, millel ilutsesid suusajäljed. Jõe äärde jõudes panin kõik väärtuslikuma igaks petteks kõrgematesse taskutesse ja värisevate jalgadega astusin jää peale. Kohapeal ei kannatanud väga seista ja kippus vajuma tundmatuse poole. Teiselpool vahekaldal nägin läbivajumise kohta. Suusajäljed läksid aga ringiga ümbert. Kiire otsuse tulemusena läksin augu kõrvalt ja siis sama kiirelt kindlale maapinnale. Hingasin kergendatult ja suundusin georajale. Rajameistritele kiidusõnad. Enne nulli tuvastasin neljast erinevast suunast tulevad rajad, näha oli kummiku, saapa kui ka räätsa jälgi. Paistab, et Pääsküla jõe ääres viivad kõik rajad nulli. Logisin aarde ja sama teedpidi tagasi. Oli mõnus hilisõhtune jalutuskäik. Tänud!

 1 

Talv on hea aeg nende raskemate rabaaarete otsimiseks. Parkisime ka sinna, kuhu Janar ning padavai metsa tema jälgi otsima. Läksimegi mööda jälgi, karuonu räätsadega ees, minul kaenlas. Ei tea, kas oli külma vahepeal olnud või mis, igastahes läbi me ei vajunud kuskilt ja ka jõge forsseerisime edukalt. Kena pooletunnine jalutuskäik, tänud! Jätsin merilõvi ränduri.

 1 

Forsseerisime edukalt Pääsküla jõe ja logi kirja. Tagasi tulles enam nii õnnelikult ei läinud. Päris kalda ääres õnnestus Tiial jõe sügavust mõõta ühe jalaga. Sain ta kuidagi sealt august kätte ja siis oli juba autos alumise otsa garderoobi vahetus. Salakaval jõgi. Aitäh!

 10 

Mida teeb üks geopeitur, kui tal on tööl tund aega pausi. Loomulikult läheb lähimat aaret otsima. Aga kui ta on ebanormaalne ja jäärapäine siis ta ei loe ühtegi logi ja proovib minna kõige otsemat ja võimatumat teed mööda. Nii juhtus minuga. Parkisin auto Lemmiku tänavale ja padavai otse metsa. Algus oli paljulubav. Aga mida samm edasi, seda sügavamaks lumi läks ja seda rohkem lund kaela pudenes. Muidugi olin ma linna riietes ja ainukesed head asjad olid kindad ja saapad. Lõpuks jõudsin kraavini. Minu hämmastuseks ei olnud alla 20 kraadine külm seda ära kaanetanud. Üleminekuks leidsin madalama koha, kus olid loomad üle läinud ja seal õnnestus ka mul see. Vot nüüd läks asi alles hulluks. Pilliroog, läbimatu võsa ja mingis kohas oli lumi mul puusadeni. Lõpuks jõudsin siis jõeni. See jää ei tundnud küll turvaline olevat, kuna looma jäljed oli märjad ja paarist kohast oli lausa voolavat vett näha. Juba tuli mõte pähe, et keeran otsa ringi ja lähen tagasi. Aga saagu mis saab, kas või kukun läbi jää, aga üle ma siit lähen. Natuke õõtsutamist ja olingi teisel pool jääd. Nüüd sattusin georajale, mis viis mind otse aardeni. Aardeni jõudmiseks kulus 30 minutit. Kui vajalikud toimetused said tehtud, hakkasin tagasi liikuma. Proovisin nüüd tagasi minna kõige otsemat teed. Lumi tundus veel sügavam ja püksid olid juba selle kohani täiesti märjad. Natuke lumises võsas ragistamist ja paistsidki läbi metsa majad. Jõudsin välja hoopis teises kohas. Müstika. Minu loogika järgi oleksin ma pidanud ületama oma enda jälgi, aga see loogika vist ei klappinud täna. Jõudsin tagasi auto juurde 15 minutiga ja ma ei ületanud oma vanu jälgi. Ei sa aru kuidas see võimalik oli. Tänud peitjale. Kes nüüd tahab kõditavad extreemi, võib sama teed pidi minna.

Siin on suvel pind väga vedel

Läbi lume ja võsa

Kahtlase jääga jõgi

Sild tsivilisatsiooni

 10 

Liikusime siia Kultuurikihi juurest mööda metsateid. Selline tore liikumine, mets paksult lund täis, nii maapind kui ka puud. Auto nägi lõpuks välja selline nagu pildilt näha. Kojamehed said pidevalt tööd, et esiklaasist nähtavus tagada.

Parkisime end jõe äärde, ei hakanud nulli sõitma. Selle asemel tegime Janarile georaja ette, et tal kingaga mugavam sumbata oleks ses põlvini ulatuvas lumes :)

Aare ise leitud lihtsalt, ega ta väga peidus ju ei olegi. Täname.

Jõe ääres

 1 

Leitud. Aitäh!

 4 

Proovisime siis ka põhja poolt õnne. Ja tõepoolest, saimegi mööda jõge kohale jalutada. Kuna kohati oli ikka vesi lahti, siis ma liiga kindlalt ennast just ei tundnud. Ahjaa, vahepeal tuli tulevane rektorihärra ka vastu :) Aitäh!

 5 

Tuletasin tunki logi meelde, võrdlesin seda eilsete välitööandmetega Võrtsjärvelt ja otsustasin läheneda tsiviliseeritud inimese kombel põhjast. Asi täiesti pädes, valdureid ei trehvanud, viimased paarsada meetrit lasin kerget uisusammu. Aare oli endale mütsi pähe pannud ja sulandus suht hästi ümbrusse, aga ega see sega. Nimed kirja, rändur taskusse ja tagasi. Ja tee peal, ennäe, kalpslev Kalmer ja läbivajumist pelgav timix! Ehk nad ei uppunudki ... Aga karbi eest tänu!

 1 

See koht hakkab juba selgeks saama. Viimase aasta jooksul korduvalt siin jalutanud. Täitsa mõnus. Seekord jäid varbad ka kuivaks :) Aitäh

00833

 1 

Mõnus jalutuskäik ja selle aarde jaoks ideaalne ilm :) Tänud!

 1 

Osa teest oli tuttav juba ühe teise aarde otsimisest. Külmunud pinnas andis võimaluse kohati otse minna. Lahkudes nägime järgmist geopeiturit saabumas koos korralike abivahenditega.

 2 

Peale sama tiimi teise poole TTÜ staadjumit jäi see päikse loojudes geopäeva viimaseks, kuid mitte (hapu)piimaseks, isegi maa polnud veel piimjalt valge. Parkisime auto meelega õela ja puudest hoolimatu maaomaniku poolt langetatud kahe tõkke_puu juurde ning hakkasime astuma. Isegi jeebiga oleks seal olnud kohati üsna tublisti tegemist. Jalgsi oli aga puhas lust mööda külmanud maad kapata. Ainult et külma oli nii palju, et pidin maski hingamise ette vedama, ulme.
Enne aaret julgesime ka kraavi katsetada, kandis kenasti ja muutis liikumise veel lihtsamaks. Aardele lähenes kahtlustasin mitukümmend meetrit eemal üht kena kuusekest, aga lähemal võtsin näpust. Viksis ja temaatiliselt lahedas pakendis aare oli täna meie jaoks väga mõnusas kohas. Selle ilmaga saab kasvõi tossuga ligi - tark ei torma :-) Võtsime ussiga ränduri välja ja panime Mini Cooperiga ränduri sisse.
Vaatasime ka aarde manu nimikangelase ehk Pääsküla jõe üle. Minu mitteeksperthinnangul kannatab isegi üle tulla, iga päevaga üha enam. Tagasiteeks valisime vihuti teise raja, et saaks pisut rohkem tuiata ja poleks nii igav ka, kaks korda sama rada läbida. Mis siis, et seda teed olime aasta tagasi juba käinud, nii lahedalt tuttav ja muljeid meenutama panev :-) Kokkuvõttes 4.3 km ja 52 minutit, tempo justkui oleks linnas kõndinud :-)
Aitäh Madisele lahedas maskeeringus ja praeguse ilmaga hõlpsa jalavaevaga ligipääsetava aarde eest! Aare korras, vahetasime rändureid. Mõnus looduses käik ja punkt geopäevale.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/651350420

Sile teekond

Vabadus.Vendlus.Õelus.Kõigile!

Tagasiteel tuttavas kohas

Moor läks halliks, ei - valgeks

 1 

Tegime täna tuuri selliseks, et ka siit läbi saaks. Eraomanik oli puu teele lasknud ning seetõttu tuli mööda metsarada edasi sõita. Õnneks oli seekord Andrese korralik maastikusõbralik auto meil kasutuses ning sellega saime täitsa mõnusalt aardest u 360 m kaugusele ukerdatud. Tundus, et head geokolleegid oli ka RAV4-ga üsna kaugele välja tunginud. Täitsa vahva paik ja praegu mõnus igati kuiva jalaga võetav topsik. Tänud!

 2 

Valmis vaadatud tee oli keegi puuga tõkestanud - tõkke puuga. Valisime veidi teise raja ja saime maasturiga pool kilti lähemale. Selleks julgustas meid Suveseikluse kleepsuga RAV, sest märjemal ajal on see tee ikka korralik kuumaastik. Taaskord pidime endid kiitma, et hea ajastus. Sai rahulikult mööda vett käia. Tutvusime ränduriga ja jätsime nimed raamatusse. Tõesti koht, kuhu ilma geopeituseta poleks läinudki. Tagasiteel pidime juba järgmistele raja vabastama.

 2 

Minema hakkasin eile, logi sai kirja aasta viimasel päeval.:) Külm, vaikne, lambivalgus sillerdamas vastu härmas puudelt ja jalge all tuttav tee. Vaid jõekaldal ei ole siin nii pikalt käinud. Läksin sik-sakitades ringiga, tagasi otse. Karusid ei näinud ja seega oli ütlemata tore jalutuskäik, tänan! Vahetasin rändureid.

 1 

Leitud. Mõnus jalutuskäik oli. Tänud peitjale. :)

 7 

Kuivõrd tegemist üpris tuttava kandiga, siis seda muret mul polnud, et valest küljest lähenema oleks kippunud. Tegelikult saaks ju põhja poolt ka, aga pikema krõbeda külma järel. Või muidugi jääb veel ka maastik 4.5 variant :P Linna ja endise prügimäe läheduse tõttu pole jõe vesi siin mitte just puhas, aga üldpilt on siiski oluliselt parem kui 80-90-ndatel. Kui päris talve moodi talve antakse, siis hakkavad klassikalise murdmaa suuskajad Ilmarise terviserajalt otse turbaväljade vahele uhama, sest korralikud võsavabad teed lähevad ju mõlemal pool jõeni välja. Ja kui talvekülma veel pikemalt on, siis tekib piki jõge kulgev sile uisusammurada. Nii et, kel kannatust sobivad ilmaolud ära oodata, saab ehk suuskadel lõbusamalt ligi. Nii nagu advendiseeria aardele kohane! Kerge jääkirme on juba peal, keskel muidugi lahtine vesi, aga kui temperatuur tagasi jaanipäeva tasemele ei viska, siis vahest jõuab veel talv koos talverõõmudega tulla :o)

J: TB

 1 

Päkad olid eelmisest päevast veel nii pehmed, et suuremaid ringe tegema ei hakanud. See ninaalune täpp tuli ikka ära külastada, tänan!

 1 

Tegelikult tahtsin tänase imalise ilmaga rabalaugaste äärde, aga kahjuks ei küündinud. Siis meenus, et seal kuskil on Pääsküla raba, ja jõgi ja aare kah. Edgari tasuta buss tõi lähedusse, aga õnneks mitte liialt ligidale. Kokku sain seega 8 km pikkuse matka tahenevas päikesekuldses looduses. Kuna ööhäirete võlu pole ma veel taas ülesse leidnud, siis sain loomulikult kõike pakutavat täiega nautida. Varemlisatud pildid ja kirjeldused tegid veidi kõhklevaks, aga tegelikult oli päevavalguses kõik ootamatultki ilus ja retk nauditav. Viimases pöördekohas tervitasin mõttes ka koprapere, kelle loss sealkandis kõrgustesse pürib. Enne ja pärast proovisin olla muidugi ettevaatlik et mitte jalgadega nende käike lammutada. Oma otsitud rabalaukavaate leidsin ka ülesse. Tänud Madisele koha tutvustamise eest

Pääsküla raba

 3 

Kui ma Kultuurikihi poole ära pöörasin, siis nägin eespool veel kolme vanderselli ratastega ukerdamas. Mõtlesin, et kui on geohuvilised, siis trehvame ehk hiljem Pääsküla Jõe juures, aga tutkit. Hiljem selgus, et pärast invasiooni 23-ndal ei olegi seal keegi vahepeal käinud.

Liginemine oli jälle üsna proosaline - rattaga nii kaugele kui andis ja siis väike jalutuskäik. Metsaalused rajad on praegu väga nauditavad ning võiks öelda, et rattaga sõitmiseks lausa kuivad.

Wrong turn! No trespassing.

Trespassers will be... retired?

 3 

Täna sai kindlaks plaaniks Madise advendikale kiirreageerida. Sest no millal siis veel, jõulusari ju lõppemas ning ainult üks, Tunki oma ongi veel soolas. Jaah, Tunki advendikas! Siukese (lisa)programmi korraldasid tema eelmise aasta jõulukarud meile siin täna keset reageerimist… :D. Aga jah, kui nüüd ikkagi kaugemalt alustada, siis oli plaan ftf-ida ning selle paremaks õnnestumiseks tuli ennast kuskile tanklasse seisma sättida. Meie valik jäi Ülemiste Statoilile ja kui siis keset südaööd aare avalduski, jäi meil oma vaitud asukoha tõttu selleni minna vaid üks pikk sirge… Aga siis tulid mängu kaart ja Tunki mõmmikud ning täpsemalt detailidese laskumata selle lõpptulem oli see, et me vaatasime/kuulasime 10 meetri kauguselt ja teiselt poolt vett kuidas Lepalind meie asemel FTF-i kohe ära vormistab… :D.

Nojah, aga siis oli vaja ju see karp ikkagi endal ka täna kätte saada. Vahet enam polnud, kui mitmendana, aga ikkagi täna – sest keset ööd ülevalistumine ja mööda linna ringiuhamine pidi ennast ju mõistlikult ära õigustama…:D. Läksime tagasi auto juurde, liginesime teist kaudu ja jõudsime nüüd teistega sarnaselt mahalangetatud eravalduse puudeni. Üks auto seal juba parkis, sättisime oma ekipaaži selle kõrvale ja hakkasime karbi poole astuma… Algus oli mudasem, tagapool läks tahedamaks ja pimeduses väheneseid meetrid jõudsalt. Kui neljandatena lõpuks kohale jõudsime, oli karbi ümber vaikus, ka tõkkepuu taga nähtud auto omanikke ei paistnud kuskilt poolt, ei tea millist teed kaudu siis nemad tagasi läksid. Panime oma nimed kirja ning hakkasime seejärel tagasi kõndima, seltsiks ainult pimedus… Kuni selle lahtise suure kuuri ristmikul kellegi lambivihku eemalt nägime. Oo, veel ühed tulijad mõtlesime. Aga valgus kustus ja ajaks kui meie ristmikule jõudsime, ei olnud seal enam kedagi. Arutasime omavahel, et kas võis nüüd nii minna, et mõni peitur foorumis ringelnud teema tõttu ülitõsiselt suhtub otsingutel märkamatult tegutsemise nõudesse ja meie möödumise ajaks peitu lipsas – sest no ei ole ju võimalik, et sellisel kellaajal ja sellises kohas keegi juhuslik luusib ning kahekesi korraga tundus lambiluulude nägemine ka suht ebatõenäoline… No igal juhul jänes nagu ma olen, sain kogu ülejäänud tee auto juurde igaks juhuks selja taha vahtida ning pinevus jäi kuni autoni välja – oli siis seal keegi või kummitab see ristmik seal natuke… Mine või uuesti selguse saamiseks ja oma närvide rahustuseks logiraamatut üle vaatama :D.

Madisele aitäh advendika eest, värvi sai ja seiklust sai, vett ja muda ka sai – ühesõnaga täiesti perfektse lõpu advendiseeriale ja selle aasta öistele otsimistele :).

 1 

Tore jalutuskäik varasematest aaretest tuttavatel radadel. Aitähh! ...ainult sellest ei saa aru, miks keegi debiilik on mitu täies elujõus puud üle tee langetanud...

 3 

Novot jah, see on see öine kaardi lugemine. Ala oli minu jaoks ikka üpris tundmatu ja nii me siis valele poole jõge lõpuks sattusime. Ei tahtnud nagu poole pealt alla ka anda kuna jalgrada oli ikkagi võimas ju ja jäi lootus, et ootab ees äkki ka mingi purre. Aga ei midagi. Ees ootas ainult teisel pool jõge kiirustav tasulamp, kes jõudis öelda ainult, et ega me sealt küll üle ei saa ja juba kihutaski edasi, kuna FTF isu on paljudel ikka eriti hulluks läinud. Vaadates ka Tähetorni aarde tormamist ja teineteise allaajamist :)

Meil nii kiiret ei olnud ja jalutasime siis tagasi autoni ja lähenesime õigelt poolt. Ees ootas juba üks masin. Raja valikut oli jäetud kaks. Kuna eramaale minek tundus mudavabam ja kaardi järgi jäi mulje, et saab kuivemalt ka kohale, siis valisime selle. Raba vahelt viis väga mõnus tee. Kuu valgustas ööd nii piisavalt, et polnud vaja isegi lampi. Tee oli lõpuni peaaegu kuiv ja aardeleid tuli kiirelt. Selle ajaga olid muidugi essa ja tessa ja kossaleidjad juba kuhugi kaugele kadunud ja polnud isegi hääli kuulda. Tagasiteel ajasime veel ühe asja korda.

Autoni jalutades nägime korraks ka ühte taskulampi meile vastu jalutamas. Kahjuks aga kellegagi me lõpuks kokku ei sattunud. Ei oska isegi ette kujutada kuhu see sealt rabavahelt kadus. Auto juures oli ka juba plats puhas ja kedagi enam alles ei olnud. Jube kahju, et ei teatud, et see meie auto on. Hiljem lugedes selgus ju, et oleks saanud äkki iksid mudast välja tõmmata...aga no näe, läks seekord nii, et ei õnnestunud kuidagi kokku sattuda.

Tänud sinna juhatamast! Esialgu kahtlustasin kas tahan üldse sinna võssa ronida aga lõpuks oli väga hea meel, et jalutuskäigu öises rabas ette võtsime :)

Nullis

Kopraonu uusehitis

 1 

Jõudsime oma sõidukiga kohta, kus minu mäletamist mööda veel päris hiljuti sai autoga läbi kimada. Nüüd on kuri maaomanik sildi riputanud ja lausa mitu puud tee tõkestamiseks maha saaginud. Huvitav, kas hakkab selle poollagunenud "garaazi" kohale uuselamut ehitama?
Igatahes sai 1,3 km jalgsimatk ette võetud mööda kena metsateed. Ei mingeid purdeid, kraave ega muid märgi kohti. Maastik oli meie jaoks küll 1,5. :) Kohale jõudes nägi Hanno eemal aardekarpi ning sinnaminek oli ehk kõige keerulisem, kuna otsisime rada. Seda leidmata kõndisime üle heinamaa kohale, logisime ja otsustasime teist teed pidi tagasi minna. See oli tiba porisem, nagu ikka liivatee pärast vihma. Tänud aarde ja korraliku jalutuskäigu eest. Väga eksistentsiaalsed teemad said selle aja sees läbi arutatud. :)

 2 

Martti ülevaatlikule logile lisan juurde vaid seda,et viimast 1.3 km jooksuga läbides oleksime vast suutnud Lepalindu tema kodusel mängutandril edestada :)) Korraks oli küll GAME OVER tunne,aga saime ikkagi hakkama :)))

Vahva seiklus öises rabas oli sellegipoolest.Tänud peitjale kah!

Tõstsin maastiku raskusastet poole palli võrra. Ise käisin seal tossuga nii septembris kui detsembris, aga eks maastiku raskusaste võib vahelduda sõltuvalt aastaajast.

 5 

Kuna aarde avaldamise asukohta aimata ei osanud, siis sai ootamispositsioon sisse võetud Laagri maksimarketi lähedal. Kui aare ilmus, siis sai kiirelt võetud suund õigele poole. Kahtlaseks kiskus teekond aga siis, kui pidi Pärnu mnt-lt Viljaku peatuse juurest ära keerama. Ja täpselt nii nagu ma arvasin, pidigi sõitma rabateele. Järsku oli aga suur üllatus, kui tee peal oli ees kaks suurt meelega sinna langetatud puud, ja meelega ilmselt seetõttu, et puude pealt vaatasid vastu eravalduse sildid. Ega siis midagi, auto jäi sinna ning 1.3 kilomeetrine matk aarde poole võis alata. Ja oi kui hea mõte oli igaks juhuks ikka kummikud jalga panna, kuna ilma poleks lihtsalt välja vedanud. Kuna selja taga lambivihke ei paistnud, siis otsustasime mitte joosta. Kõik oli ilus, kuni aardeni oli jäänud 300 meetrit ja jalgealune muutus üha ebakindlamaks (teele jäi 2 purde ületamist, parema jalaga põlvini sissevajumine vette ning veel mõndagi). Lootsime, et vedas, polegi kedagi, aga umbes 100 meetri pealt hakkas paistma lambivalgus nulli suunast. Kui STF sai kell 00:44 kirja, siis ilmus ootmatult välja ka lepalind ning koos vahetasime muljeid teekonnast aardeni. Paari minuti pärast saabus ka üks iksidest, kes kirjeldas meile täbarat olukorda, mis tema autoga juhtunud oli. Peale logi läksime üheskoos tagasi (seekord natuke teistmoodi, teele jäi tervelt 4 või 5 purret). Lõpuks jõudes autoni, tutvusime olukorraga ning asusime autot välja kaevama. Pool tundi päästeoperatsiooni aga ainult üritamiseks jäigi, kuna auto liikus vaid mõnikümned sentimeetrid. Teel meie autoni sai räägitud palju geojuttu ning arutatud erinevaid môistatusi. Oleme nüüd nii mõnegi osas targemad. Meie auto juurde oli aga tekkinud veel üks oranz Kia. Lepalind läks oma teed, meie viisime aga iksid koju. Vägagi omapärane öö lõppes 2:15 porisena koju jõudes. Aitäh! Maastik võiks ainult minu arvates ikka nõksa suurem olla. Või siis vähemalt olla mainitud, et see on varieeruv olenevalt teekonnast.

 16 

Algul oli plaanis Margiga maja ees autos aaret oodata. Juhul kui tuleb kaugemale kui 50km siis ei lähe. Õnneks Mark ei jõudnud õigeks ajaks koju ning ootasin aaret kodus arvuti ees. Olin juba mõelnud, et Pääsküla raba on ka harjumaa ning sinna läheks rattaga. Kui aare avaldati, siis lõi adrenaliini sisse, vaatasin kus ta umbes asub ning teadsin, mis teed pidi minema pean. Õnneks oli kiivri küljes lamp, mille abil saan ka pimedas metsas kihutada. Elan aardest 1,5km kaugusel, aga pidin sõitma 4,5km. Vahepeal oli tee väga porine ning kiirus langes. Kui jõudsin turba väljade juurde ning hakkasin keerama põhja poole, ühe mõistatus aarde lõpu poole, nägin Laagri poolt autotulesi. Sealt kuni jõeni oli tugev pinnas ning sai kiiremini sõita. Jõeni jõudes nägin teisel pool jõge 2-3 taskulampi, nad ei saa sealt mingi väega üle. Jõe juurest aareni pidin rattaga kerges võsas liiklema ning vahel rata selga võtma. Kui jõudsin nulli siis nägin kaugelt taskulampe. Esimese hooga ei leidnud üles ning adrenaliin tuli sisse, õnneks siis nägin ning logisin kiiruga 00:38. Üllatavalt ruttu jõudsid veel STF ja TTF kohale. Pärast kinni jäänud Subaru juurde jalgrattaga saamine oli tunduvalt keerukam. Olen kindel, et varsti on aardel silt jalgrattaga_raske, mu arvetes on see lihtsaim viis aardeni jõudmiseks. Tore seiklus oli, aitäh.

Õige taktika tõi võidu