Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tallinn-Tartu maantee ääres Mäos asub Vilen Künnapu kavandatud ja 1995 aastal avatud mälestusmärk hukkunud politseinikele. Mälestusmärk kujutab endast mullast künkale paigaldatud ringikujulisel plaadil asuvat tumedast tellisest külgavadega pealt avatud kuupi, mille keskel on 20 mälestusplaadiga valge risttahukas. Kuubi telje suhtes neljakümne viie kraadi võrra pööratud risttahukas on kuubist mõnevõrra kõrgem. Mälestustahvlite juurde viib kuueteistkümneastmeline trepp.
15 detsembril 1994 tapsid salaviinavedajad Mäo teeristis kaks politseinikku: 21-aastase Marek Lemmingu ja 30-aastase Argo Kivi. Aare on pühendatud neile.
2014 aasta andmetel on Taasiseseisvunud Eestis on teenistuskohustuste täitmisel hukkunud 21 politseiametnikku.
See koht on mälestus inimestest, mõtlik, vaikne, vaadake silmadega, otsige rahulikult...
Aardes puudub kirjutusvahend. Advendiseeria 2015.
Seoses Mälestustseremooniaga jääb aare kättesaamatuks igavesti 15 detsembril. Palun sel kuupäeval mitte otsida ja mitte kunagi: lilli, pärgi küünlaid puudutada!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (16), soovitan (12), vaatamisväärsus (2), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1), advendiseeria_2015 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC66Z22
Logiteadete statistika:
215 (96,4%)
8
10
2
2
1
0
Kokku: 238
Seisan, mis ma seisan, vaatan, mis ma vaatan aga ühtegi kohta, kuhu erilist mikrot toppida, no ei leia. “Kiruda” tuleb Teil ehitajat, kes EI ole praaki teinud!
Geolatt on mu enda mõõdupuu ja seda ma alla ei lase. Oli AU Teile kohta näidata. Aga tulge ikka vaatama, sest kunagi ei või teada, millal elust on saanud - viimane hetk...
Tavaelus ajab mind tohutult marru kui ehitajad praaki teevad. Geomängus on see jällegi mulle korduvalt kasuks tulnud.
Täna võiks marutada vastupidi, sest uus Monument on valmis ja kohtusin kogemata ka ehitajaga aga vaatasin, mis ma vaatasin ja me vestlesime aga ühtegi praaki mina ei leidnud. Selle eest sai tänu Aatos Haldus OÜ kohapeal ja ka siin märgin ära, väga hästi tehtud töö, aitäh!
Kuna vana aarde idee oli mu jaoks tähenduslik ja geolatti madalale ma ei lase, siis uut aaret täna ei tekkinud, ehkki taburett oli kaasas...
Aga tulge ikka vaatama, pimedas on Monument eriti uhke.
Tsiteerides klassikut ehk Phantomi "Paned aarde silla külge, mis on aastaid samas kohas seisnud - varsti kadunud sild koos aardega. Pane aarde betoonist raudteeestakaadi külge - varsti estakaad kadunud koos aardega. Paned raudteepöörangu külge - pöörang pihta pandud koos aarde, rööbaste ja liipritega. Paned aarde kõrgepingeliini posti külge, mis seal aastakümneid seisnud - ja varsti ongi kõrgepingeliin kadunud. No nii ei saa ju rallit sõita!"
Lisan "paned aarde Politseiausamba juurde, mis on täpselt 25 aastat seal seisnud ja täna räägib pilt rohkem kui..."
Kas uut aaret sinna tuleb, näitab aeg, kas ehitajad teevad praaki, seni aga kõikidele suur suur aitäh ägedate logide eest ja suur asi on ka see, et näitasin kohta, mida paljud teadsid, et 2 politseiniku nimi on tahvlil. Taasiseisvunud Eestis on teenistuskohustuste täitmisel hukkunud 23 politseiametnikku.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tundub, et viimane leid enne kättesaamatumist. Sai logitud minuteid enne ehitajate kohalejõudmist.
Väga lahe, andis veidi otsida, silma ei jäänud, aga näpud olid abiks.
Ai-oi-ui. Siin läks julgelt veerandtund ära. Vahi või silmad peast välja. Ja neid polte on ikka usinasti kangutatud seal, mingid hullud on nähtavasti ka klaasiserval seisnud. Kõik terve siiski.
Seekord jäi kiirelt silma; ei saagi aru, miks eelmisel korral ei leidnud. Peitjale tänud!
Siin toimununust mäletan, et omal ajal oli sellest palju juttu. Suhtun korrakaitsjatesse lugupidavalt, olgu nad siis miilitsad, politseinikud või šerifid. Neil on väga oluline roll meie ühiskonnas ja see amet ei ole ohutu. Aare oli peidetud nufilikult kavalalt, kuid Risto sai selle leidmisega hakkama. Tänud.
Seda monumenti mäletan ma juba oma lapsepõlvest, kui Tartu maantee siit kulgeski. Kuidagi tihti juhtus nii, et esimene kord, kui peale Tallinna piiri silmad lahti tegin, olime juba Mäol ning tuntud-oodatud maamärk aknast näha. Täna uudistasin seda esimest korda lähemalt. Aare on nuffiliku krutskiga, samas piisavalt väärikas sellise koha jaoks. Aitäh, et vaatama kutsusid!
Kunagi oli see koht nii elu täis, nüüd sõidab ainult mõni üksik. Aardeotsimisele tuleb see muidugi kasuks, eriti kui sellega läheb kauem kui 6 sekundit. Aga leitud ta sai, tänan
Tore peidik, suht maha jäetud ja vaiksesk jäänud see koht siin. Kiire leid ja logi. Tänud peitjale!
Tänane neljas ja viimane aare. Nagu lubatud siis ümbruses polnud ühtegi teist inimest peale meie. Kohe alguses hakkasime õigeid kohti kontrollima ja nii sai ka aare leitud. Sellist konteinerit polnudki enne näinud. Aitäh.
Leitud jalutuskäigul Paide-Mäo-Paide. Ausambale lähenedes õnnestus eemalt märgata lahkumas üht autot. Logiraamatu järgi võisid need olla Helen ja Salme. :) Leitud ja logitud sai kiirelt. Aitäh peitjale!
Muidugi on kurb, et selliseid kohti üldse on põhjust teha. Millalgi varem käisime seda otsimas, aga siis oli jalutama läinud, nüüd oli kenasti olemas. Põnev teostus, nagu õnneks ikka. Aitäh!
Hirmus tuul vedas katuse all aga leitud see sai ja logitud ka. Nupukas peidukas, esimese hooga ei saanud kohe arugi... Aitäh peitjale!
Tänud. Kiireleid loogilisest kohast. Meil armastab sõber Geokrahv sellist taktikat, seega tuli ruttu. Tänud, väga kaua ei olnud seda teed sõitnud.
Nüüd vist 5es kord kui siin, kui on mida otsida siis on täitsa ilusti leitav ;D Tänud taastamast ja jälle ühe pähkliga ühelpool :P
Ole loll ja ole järjepidev!
Esimene ma kindlasti ei ole aga järjepidevalt veel taastan, sest see poleks ju aus uute mängijate ees, sest koht väärib tutvustamist ja liiatigi redeliga petpudeli järgi te ronima ju ei pea.
Uuesti olen teavitanud Riigi Kinnisvara hooldustiimi ja üllatusena oli telefonineiu kunagi ka ise mängijana otsimas käinud, kuid ei leidnud vähese kogemuse tõttu.
Olge hoitud!
Ma ei saa aru, mis häda minu järelt pätsata vaja on. Igastahes aaret täna pole. Korra veel taastan, kuid siis saab ka kõige väiksem süda täis.
Kahjuks endiselt jäi leidmata. Kas kadunud või väga andekas peidukas.
Ka meiegi siin 2x pika ninaga jäänud, kui aare kadunud olnud. Seekord tuli leid ööpimeduses ja lambivalgel ruttu ja kiitused Nuffi meisterlilkusele! Aitäh!
Suvel poleerisime siin pikalt kuni selgus, et aare kadunud. Peale lõunat tekkis mõte, et äkki nüüd olemas ja saame vana võla sirgeks. Seekord tops oli pea koheselt käes. Nüüd asi jälle kadunud. Täitsa huvitav, et nii kaval asi nii tihti kaduma läheb. Pole just mugurohke kohtki. Aga jõudu aarde taaskordsele taastamisele :)!
Mitteplaaniline peatus põiepeatuse-tanklat otsides. Sõitsime juhuslikult mööda ja tegime logi ära.
Heade Mõtete Linnas käimisega on alati kasud sees, tänu sellele sai aare taastatud. Ootan Teid taas!
Mis krdi vargustemaania siin Geomängus nüüd on?
See, et Tartus karpe varastatakse, saaks ma veel aru, et hää võileib sisse panna, kuid mida minu konteineriga peale hakata, seda mu pää küll kinni ei võta. Nüüd tuleb kull nentida, et varas varastas varga järelt, sest mina ju midagi poest ei osta, hetkel ei leia kohta, kust uut konteinerit sisse vehkida. “Ajutiselt hetkel kättesaamatu”
Huvitav, mis vihjest kõnelevad logid? Poleerisin kuni külm hakkas ja järelduseni jõudsin, et minust jääb leidmata. Üritasin ka geohelistamist teha aga jäi vaiki. Kuna tahaks pigem leida aardeid, mitte nentida, et liialt blondiin nende leidmiseks jäävad täna ja lähiajal järgmised Paide-Türi aarded otsimata.
Leitud, logiraamat välja õngitsetud. Lehed vajaks õmblemist või klammerdamist. Tagasi ei saanud enne panna kui kusagilt ilmunud mugu ära veeres. Tänud!
Leitud teisel katsel. Kahjuks kasutasin ka õlekõrt ja helistasin Mihklile, Mis läks tühja, kuna kuulsin sama ajal Kajalt rõõmsat hõiget "Leitud". Ja kui nägin kohta, kust leid tuli, siis ma ei saanud aru, kuidas ma seda juba esimesel korral ei näinud. See ju nii suur. Ei tasu üle mõelda. :) Tftc!
Natuke ringi vaatamist ja logi kirjas, tänud.
Ka siin olin suvel pärast arvamusfestivali pika ninaga jäänud. Rõõm oli suur, kui täna see pärast nelja ringi ikka näppu jäi. Uhke monument valusate mälestuste jaoks. Aitäh!
Siia aardesse sõites nentis Anne, et see on ilmselt tema kõige nukrama alatooniga aare. Kuigi päev möödus igas mõttes ülimalt positiivse noodiga, siis tõi see aare kindlasti meie päeva teatavat tasakaalu ning tuletas meelde, et igal asjal on ka teine pool. Helle-Mari oli siin juba poleerimas käinud, kuid leiuta lahkunud. Peitja seisis nurgas ning vaatas meie poleerimist pealt, kaval muie peas ;) Küsisin, kas lühikesed saavad ka kätte, saavad. Mõned minutid olime täiesti juhmid, lõpuks uurisime kumb meist juba peaaegu leidis, selgus et mina. Nonii, kas lähme uuele ringile? :D Ei olnud vajadust, juba leidsime! No vauuu! Lisaks tõestas peitja, et pikkus ei mängi siin tõesti mingit rolli, tõesti ei mänginud, ise nägin! :D Aarde leidu vürtsitas taaskord vinge lugu peitmisest, mille taustal saime absoluutselt pisarateni naerdud. Säh sulle siis nukrat aaret, igal asjal on tõesti kaks poolt, aga lõpetama peab ikka selle positiivsemaga :)
Aitäh!
Järeltulev põlvkond oli hakanud vaikselt ära unustama, misasi on geopeitus ja millega seda süüakse. Nii võttis teekond Tartust Tallinnasse täna aega 7 tundi. Siin, nagu juhendatud, vaatasime, mõtlesime. Siis leidsime ja logisime. Aitäh.
Teistkordselt monumenti uurides oli silm piisavalt terav ja seega sai nimi kirja. Tänud peitjale.
Mäletan et kui selle peitja esimese aarde leidsin, juba siis sain aru et funktsionaalsus on tegija. Samasugune funktsionaalsus kordus ka siin. Logiraamat polnud veel pliiatsitinti näinud. Et vist alles hooldatud. V6tsin voli ja kirjutasin esimesele lehele ka aarde initsiaalid. Tänud peitjale ;)
Seda aaret olin varemalt juba otsinud. Tookord jäid nimed kirja panemata. Seekord oli rohkem aega, teised olud ja värskemad silmapaarid. Aare andis ennast küll väga kaua meelitada, kuid selle käigus oligi aega igale hukkunud politseinikule võrdväärselt au avaldada. Tahtejõud viis sihile ja saime nimed logiraamatusse. Tänud peitjale, et sundis siin peatuma.
Olin küll korduvalt antud monumendist mööda sõitnud, kuid nagu eestlastele ikka kombeks- alati nii kiire, kiire. Nüüd tänu geopeitusele sai ka antud objekt oma silmaga üle vaadatud. Tänud aarde peitjale ja igavene au hukkunud politseinikele.
Paidest läbi sõites sai otsustatud Mäol einestada. Ühtlasi sai lastele ka mälestusmärki näidata ja aaret otsida. Vahva teostus!
Mälestasime neid tublisid politseinike ja logi kirjas. Tänud
Otsisime pikalt. Mina juba loobusin ja tulin autosse logosid lugema. Kaasa aga ei jätnud jonni ja otsis edasi. Siis taipasin midagi ja läksin tagasi ja täpselt siis rebis kaasa kondeineri välja.
Tänud seda kohta näitamast ja loost rääkimast peitjale. Kaval peidukas, mis muud. Aitäh peitjale.
Ma isegi ei oska aimata, mitu korda ma siit mööda olen sõitnud, ilma peatamata. Lõpuks sai siis ka peatutud.
Väga hästi peidetud, vōttis ikka korralikult aega, et leida
Vaatlemise teel avastatud kerge ebakõla viis logimiseni. Kurb, et 20-le mälestusplaadile on tulnud aastate jooksul lisa. Vaikne ja mõtlik koht. Täname!
Tegin targa näo ja eeldasin, et sellises kohas peaks vaatluse teel midagi kahtlast leidma.. nii tegingi, muudkui vaatlesin.. mitu minutit vaatlesin ja õnneks oli sellest kasu, jäigi silma kahtlane koht. Väga kaval, muigasin kogu logimise aja. Tänan peitjat!
No seda aaret otsisime 2 korda... tulles pealinna ja siis ka lahkudes, sest kuidagi ei andnud rahu , et me seda ei leidnud. esimene kord sai ikka oma jagu siin aega kulutatud , aga tulutult... tagasiteel aga käis see 1,2 ja 3 ning logi kirja ja kodu poole teele Aitäh :)
Väga nutikas ja nii hästi omale kohale sobituv aare. Kiitus.
Tänud peitjale!
Täna 24. aastat tagasi toimusid Mäos sündmused, peale mida sai kohustuslikuks kõikidele patrullpolitseinikele kanda teenistusülesannete täitmisel kuulivesti. Anne kahe aasta tagune advendiseeria aare annab hea võimaluse seda meile veelkord meenutada ja laiemalt jagada. Juhtunu on Eesti Ekspress ühes vanas artiklis väga ülevaatlikult kokku võtnud, panen selle ka meile siia lugeda, sest teema kahtlemata väärib pikemat tagasivaadet, seda enam, et üks tapjatest on siiani kusagil redus...
Otsima minge taas aaret alates homsest, täna mälestavad kolleege mälestusmärgi juures Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud.
http://ekspress.delfi.ee/kuum/vana-kuld-verevalamine-mao-ristil?id=27693915
Tervitused Anne :)
Nüüd on siis Maisipõllul antud lubadus ka täidetud, esimene Sinu poolt peidetud aare on leitud! Olles teel Tallinna, tegime kiirteelt kõrvalepõike ja vaatasime mälestusmärgi üle. Aarde leidmine läks suht kiirelt, abiks olid kindlasti minu erialased oskused :)
Aitäh
Otsisime taskulambi valgel - asjata! polegi vaja valgustada midagi. See lihtsalt nii kaval aare, et vaata otsa ja tunne aare ära :) Margoti terav silm tundiski aarde ära. Tänud!
Korra sai juba seda aaret otsimas käidud. Täna oli ilm meie poolt...tuuline, tibas vihma ning keskmine eestlane istus soojas toas. Objekt sajaga meie valduses. Kuigi jah, tegemist siiski mälestusmärgiga ning aare leitud vaatluse teel. Täname!
Kaval teostus. Vaatlemise tulemusel on aare tõesti leitav, kuigi otsimise käigus jõudsime selles sügavalt kahtlema ka hakata.
Lastele ei andnud ikka rahu, et see aare eelmisel korral leidmata jäi ja tuli ikka tagasi tulla. Möödasõidul otsustasime ka vanaema kaasa võtta, ikka üks paar silmi juures. Nüüd oli jälle koha peal vaikus ja kuna ilm oli nii vihmane, siis oli ka igasugu liikujaid vähe. Seekord siis proovisin Teelet kasutada, kuid tema ei olnud päris sellise kasutamisega nõus. Seega tuli kasutada jälle Karolit, kellele jäi silma ka midagi erinevat. Juhuu, seekord saime kirja. Logi oli muidugi raske kirjuatada, sest tuul tahtis kõike ja kõiki minema puhuda. Täname peitjat, tore konteiner.
Aarde läheduses kündis traktor põldu ja seda vaatas hoolikalt pealt tohutu toonekureparv, põllu serv oli neist valge. Ma ei tea, kust nad kõik kokku olid tulnud. Samuti ma ei tea ja ei saa aru, mida tähendab geocachingu lehel olev vihje. Õnneks otsustasin seda eirata ja teha nii, nagu peitja soovitab: otsida silmadega. Samuti oli abiks Matu07 logi lugemine. Leidsin aarde üles, kuid logima kohe ei asunud. Vaatasin pealt, kuidas Esko ja vahepeal meiega liitunud geopeitur aaret näpivad, kuid ei saa aru, et see on aare :) Lõpuks panime nimed kirja ja avaldasime peitjale tunnustust - väga hästi peidetud! Aitäh!
See aare oleks ilma Karukatita jäänud logimata, aga nooremad silmad on alati tarkemad. Kohale tuli ka üks prouva Soomest, geopeitur, kaks korda aare oli juba tema käes aga ei saanud aru et see on see aare. Ilmselt kõik soomlased on puusilmadega sündinud. Nimi on logis. Aitäh peitjale!
See aare on täiesti segadusse ajav. Silma ei hakanud kohe mitte midagi. Päris kaua vaatasime seal ringi, piilusime kõiksugustesse avaustesse. Siis hakkasin lugema logisid ja koheselt läks kõik veel segasemaks. Mis vihje? Mis vihjekarp? No mitte midagi enam ei saa aru. Eks ma siis proovin millalgi üht varem leidnut mõjutada, et ta kogemata mulle mõne vihje puistaks. Aga küll ma selle ükskord võetud saan.
Ma siin kohe tükk aega lihtsalt mõtisklesin neid nimesid lugedes. Sünge värk tegelikult. Aga aare oli väärikas. Aitäh.
Starting to reach a thousand finds and finally developing some geoexperience :) A few minutes of looking around and a classy cache was found (+1 favourite). Thanks! Mai & Inge
Värskelt väikse geohuvilisega just klaveri juurest tulnud ja terve tee sai kirutud, et sealne raskusaste ei pea märgituga kuidagi paika ja jäigi hetkel sealne aare leidmata. Aga siin uus koht, uus aare kuigi sama peitja lootsime et läheb paremini. Esimese hooga mälestusmärgini lähenedes nägime et teisel pool märki mäe jalamil puhkab ja päevitab üks noorpaar. Aga siiski enne kui päris käega lööme tegime siiski proovi. Me tegutsesime nii vaikselt et noorpaar ei saanud arugi et nende seljataga käib kõva ajude ragistamine ja küünte taha ajamine potensiaalsetesse peidukate asukohtadesse. Õnneks piisas ühest logist, mis eeltööna silma oli jäänud, et muuta otsitav piirkond märgatavalt väiksemaks. Olles võõrkehaga vägagi tuttav, tuntsin selle esimese hetkega ära kui olin seda silmanud. Väikemees oli küll õnnetu aga vähemalt kõik muu kaasnev jäi seal tema kanda ja vähemalt see aitas ta jälle georajale tagasi. Väike kaastunde seisak langenutele ja edasi uusi ja avastamata aardeid jahtima. Tänud peitjale.
Pärast Kirjutite peetava motelli väisamist tõi tee loogilise jätkuna siia. Minu jaoks tõeline nostalgialaks, sest kui palju sai kunagi ülikooli ajal siin ristis hääletatud ja üle tee asuvat kohvikutki külastatud. Nüüd on paik vaikne, inimtühi ja justkui väljasurnud, ainult tuul ulus mälestusmärgi seinte vahel. Mäletan seda kurba lugu ja eriti Mareki isa reaktsiooni mõrvarite kohtuotsusele. Koht pani mõtlema ka kõikidele teistele nimedele seal tahvlitel, kaks neist veel õige värsked. Kõige selle käigus sai mõistliku aja jooksul ka kaval aare paljastatud. Aitäh siia juhatamast!
Kuna tee hakkas selgelt Lääne-Viru poole vedama, jäi see Nuffiländi viimaseks aardeks... sellel korral. Kaua poleerisin, aga see-eest edutult. Viimaks olin sunnitud nõu küsima. Ah see seal...
Olin selle koha miskipärast peitja parameetritele mõeldes välistanud, kuigi näppida jõudsin küll. Mõni peitja ikka jaksab üllatada :) Kuigi eks neid üllatusi on veel terve hulk avastamata. Aitäh ja järgmiste kordadeni, Paide!
Nuffi aare... Kohal olles otsisime juba nördimusega, sest klaver Paides ning kultuurimeka meile oma aardeid ei paljastanud. Erinevused, erinevused... ja juba loobumise äärel tegi Revo avastuse :) premeerisime end Sämmi grillis :)
Enne suksu jootmist jäi teele veel üks aare. Ei jõudnud isegi aaret otsima hakata kui Juta juba aarde peidikust välja võttis. See käis kähku. Tänus peitjale.
Näpud sattusid lihtsalt kohe õigesse kohta. Ivar, uusgeohuvilisena, teatas, et tema ei oleks osanud seda leida. Sain siis aupaistet nautida, muidu ikka poisid võlusid aardeid peidukatest välja. Oma osa oli muidugi selles, et Martti parasjagu telefoniga rääkis ja seetõttu tavalisest sutsu rohkem hõivatud oli. Tänud peitjale!
Pole minagi siia üles kunagi astunud. Mul võttis ikka aega...mitte üles jõudmine, vaid märkamine. Varemleidnud hakkasid juba kannatamatult soe-külm" vihjetega suunama. Aga kätte ta tuli. Logiraamatu tagasipanek oli tiba pusimine. Aitäh mõtlemapaneva koha ja huvitava aarde eest!
Tulin seekord ja tegin peatuse, et ligemalt vaadata seda kohta.Kuigi pole kodukohast kaugel, aga alles nüüd jõudsin siia. Mind võttis samuti sõnatuks, et nii palju nimesi.Siiani olin arvamusel, et siin on ainult tolle kunagise sündmusega seotud hukkunute nimed. Aarde leidsin samuti ja ausalt, ega vist muidu poleks siia sattunud. Tänud toreda aarde eest
Mnjah. ka mina mäletasin, et see memoriaal on loodud kahele Mäo ristis hukkunud politseinikule. Näha seda nimede arvu oli .. oeh, ei oskagi öelda õiget emptsiooni. Igatahes võttis tükiks ajaks tõsiseks, Leid oli iseenesest lihtne.
Kui mõistatustes on vaja leida 10 erinevust, näen mina ainult 7. Kui on vaja tuvastada 5 erinevust, avastan ma vaid 3. Nüüd, mil oli vaja leida 1 erinevus, leidsin ma.. Hea, et Karoliina kaasas oli :)
Aitäh ;)
Nutikas ja diskreetne nuffimikro, sobib hästi säärase mälestusmärgi juurde. Kuna vähemat Annelt ei eeldanudki, siis leid tuli suhteliselt kiirelt. Peened näpud ja pikad küüned mul puudusid, seetõttu pidin logi kirja saamiseks ikkagi abivahendit rakendama. Tegin väikese teibituuningu, mis peaks kättesaamist hõlbustama.
Siin oli kiire leid. Tänud siia kutsumast.
Oleme mööda sõitnud palju kordi. Seekord siis peatus tehtud. Aarde leidsime üsna ruttu. Aitäh aarde eest!
Seoses Mälestustseremooniaga jääb aare kättesaamatuks igavesti 15 detsembril.
Palun VAID sel kuupäeval mitte otsida. Ülejäänud kuupäevadel on aare kõigile kättesaadav. Palun lillesid, pärgi, küünlaid mitte puudutada!
Olime aaret juba korra varem külastanud, kuid edutult. Seekord sai peitja valvsa pilgu all aare täitsa kiiresti tuvastatud. Aitäh!
Peale vaadates tundus aaret päris võimatu leida. Seintes polnud ühtegi auku ning ka läheda polnud ühtegi objekti, kuhu aare pista. Mina ja Anete jooksime juba vihjet uurima, samal ajal, kui Loona aarde välja võlus. Aitäh!
Siin oli Maarjal terav silm -läks ja võttis.Tänud.
Seda aaret olime korra varem üsna korralikult otsinud ning arvasime, et ka see kord läheb kaua aega, kuid saime ta õnneks üsna kiiresti kätte. Täname!
No siin oli tõesti tuuline ja kõle. Aga ikkagi tore! Tänud peitjale! EVEJ.
Vihje leidsime kiirelt, esimese ringivaatamise peale. Ja sellest oli lõppkokkuvõttes väga praktilist abi. Aaret sai otsitud ikka päris pikalt. Kuigi seal nagu polnudki kuhugi teda peita. Aga pika vaatlemise peale silmad siiski avanesid lõpuks. Aitäh peitjale, nii vinge teostus!
Kaval konteiner jäi päris kiiresti silma. Tänud!
Huvitav koht ja kena vaade. Vihje keelt kahjuks ei mõistnud. Aega ikka kulus ja tekkis isegi kiusatus vihjesse logida. Nuputasime siis edasi ja lõpuks viis loogika leiuni. Õnneks oli aare ka karkudel ja kipsis täitsa leitav. Tänud ,teostus meeldis väga. Ja siinkandi rebased on ka sama julged kui külakoerad.
Olin seda monumenti varem, kui tee sealt mööda käis ikka vist näinud, aga peatust polnud kordagi põhjust teha. Nüüd sai siis tänu aardele see üle vaadatud. Kaks värsket tahvlit on seal juunist juures ja kohad uutegi jaoks olemas, aga tahaks loota, et sinna niipea midagi ei lisandu.
Aarde enda peidukas oli ilmselge, mis sest, et kaval. Just selline intelligentne peitmisviis sinna sobibki. Aitäh!
Esmalt mudisin konteinerit ettevaatlikult, et kas see tahab üleüldse liikuda. Tahtis küll. Siis tuli mõistagi ära krabada ning ära logida.
Eks see silmadega otsimine võtab natuke aega, lõpuks silmad märkasid midagi. Tänud peitjale.
Eelmine kord kui otsimas käisin oli selle kivi peal kaks nime vähem... Seekord läks kiirelt ja sain tuttavaks uut tüüpi kavala konteineriga. Tänusõnad kavalale peitjale!
Minule oli vihje küll ristiks kaelas,siiamaani ei oska teisega miskit peale hakkata.Õnneks pärast peata olekut ja soovi ilma leiuta ära minna,sai ikka edasi otsida,kuniks aare oma peidikus tunda andis.Suured tänud peitjale,oli tore selle leiuga päeva lõpetada.Pärast koduteel sai veel üht toredat vikerkaart pildistada.
Lootusrikkalt jõudsime kohale, kui siis taipasime, et tegemist on selle kuulsa nuffi aardega, mis meid juba päris mõned korrad siin piinanud on, siis tekkis hetkeks nördimus. Ja jälle jääbki leidmata!? Aga ei, leidsime ja logisime. Enne veel kui paduvihm meid paitas saime aarde peitu pandud ja peaaegu autosse tagasi.
Essana leidsime täiesti juhuslikult vihjekarbi. See ei aidanud meid kuidagi. Vihma hakkas jälle kallama ja olime loobumas. Veel üks tiir juba otsitud kohtades ja käes!
Ei saaks öelda, et vihjelaegas palju abistanud oleks:) Aga kui oleks tõsine häda käes olnud, eks siis oleks sealt midagi välja lugenud ka, kui oleks olnud lugeda :D
Tänud aarde eest!
Noo ma ei tea, kuidas on see võimalik, et tulin, viskasin pilgu peale ja kohe sain näpud õigele asjale taha. Järelikult on mul veel kõvasti arenguruumi. Misanstseenid olid paigas. Järjekindlus viis siiski sihile. Väga, väga kaval peidukas. Tänud peitjale.
Aaret ei leidnud algul, vihje aga küll, mis tekitas omakorda kerget segadust - mida, milleks ? Tavaline aare ju. Lõpuks ikka leidsime aarde ka - kaval.
Huvitav, aarde karbi lahti saamine võttis kõige kauem aega, aga aardega kõik kenasti korras.
Ei tea miks meil seda gepsus polnud, kuid siiski olid mul meeles ülevad logid. Seletasime lastele mis asi see seal on ja miks. Kahe üsna hiljuti Haapsalu lähedal hukkunud politseinike sildid olid juba paigas. Aare tuli kogemata päevavalgele ja logima pidime vihmavarju all. Aitähh!
Teel Lätti sai tehtud kohustuslik peatub Mäol ja ka natuke geokäsi soojaks teha.
Jaaniretke planeerimine oli väljakutse, sest kokkulepped, olukorrad ja plaan muutus iga päevaga. Vahetasime korduvalt autosid, ühel hetkel selgus, et polegi sõitvat autot millega minna ja retk jääb ära. Lõpuks võtsime hoopis elektriauto. Elamus oli see igatahes, alustades parklas veerandtunnise arvamisega, kuidas auto toimib ja kuidas ta üldse liikuma saada (juhendid on ju nõrkadele) ja lõpetades laadimistega, mille puhul kartsin, et ootame vähemalt tunni iga kord kui sõitu jätkata saame. Tegelikult oli aga elektriauto ruumikas ja igati tänuväärne, täitis meie kõik kapriisid ja viis sujuvalt ühe aarde juurest teiseni. Laadiminegi ei võtnud kaua ja püsisime ilusti graafikus.
Kui aardeni jõudsime olid kõik plaanimured kadunud ja ka autoga olime sinapeale saanud. Otsimisrõõmu meil kaua ei olnud, sest Priit va teravsilm sai kohe õigele asjale näpud taha. Pidime logimiseks veidi vaeva nägema, sest logi oli sügavale lükatud, aga kätte ta saime.
Aitäh peitjale omapärase aarde eest.
Möödasõidul lõuna osariikidesse külastasin seda aaret. Arvan, et olen siit sadu kordi mööda sõitnud, aga kunagi pole leidnud aega siin peatuda. Nüüd siis kiire stop. Vihje käes, aga kahjuks oli see minu jaoks tulnukate keel. Uurisin niisama kohta ja näe rõõmu, oligi are olemas. Tänud tänud perenaisel. Mulle meeldis.
Vihje oli suurem probleem, kui aare. Kolmandal ringil jäi aare silma. Sündmust Mäos mäletan, mälestusmärgist olen vaid mööda sõitnud. Tänud kutsumast.
Päev [nuffi]maailmas teine aare.
Selle aarde puhul jäid emotsioonid tagaplaanile, kuna see on lihtsalt teistsugune paik. Aarde leidsime kiirelt. Jälle omamoodi teostus.
Muidugi asi, mis emotsioone tekitas, oli see paik. See oli ju kunagi üks suur läbisõidu koht: tihe liiklus, palju rahvast, elu kees... nüüd aga, kõnni vabalt üle tee, ei mingeid autosid, ei ühtegi inimest...
Me täname!
Tegelikult olime siin juba teist korda. Esimesel korral oli ilm nii jube, et kui esimese minuti jooksul aaret ei märganud, põgenesime autosse sooja. Täna oli ilm tunduvalt otsijasõbralikum, veetsime natuke rohkem aega ja logisime. Aitäh!
Loomulikult olin ammu teadlik sellest mälestusmärgist ning ka sündmustest, mis siin kunagi toimusid. Olin tollal küll teismeline, aga siiski - too saatuslik päev oli isegi 90-ndate kireva elu kohta liig. Lugesin aga üha uusi ja uusi nimesid, liiga palju on neid juba seal...
Otsisin siis vihje üles, aga kasutama seda ei pidanudki. Aare näitas end juba ise, jäi veel üle ta kätte võtta ning siis logida. Kaval värk, pole midagi öelda :)
Tänud aarde eest!
Siit alustasime oma nädalavahetuse geotuuri. Kõigepealt tuli parklas väike riietevahetus, sest sooja oli ometigi 28 kraadi. Siis läksime mälestusmärki vaatama, polnudki seal enne peatust teinud. Vihjeni me ei jõudnudki, sest enne oli aare kuidagimoodi juba leitud. vahel ikka veab ka. :) Aitäh, hea peidukas!
Vaatasime ringi, otsisime vihje üles, mõtlesime nõutult.. otsustasime aarde üles otsida, see käis siiski üllatavalt kähku. Ja vihjest tegime pildi, et selle kallal hiljem edasi juurelda!
Tiirutasin nii sees kui väljas. Vihjele vaatasin otsa, aga abi sellest polnud. Tuleb kunagi uuesti tulla.
Peale Neljakuningatee rattaretke oli meil veel mitmeid tunde aega, et piirkonna lähimaid aardeid otsida, et siis pärast Türile viimase rongi peale jõuda. Siin mul otsimine sujuda ei tahtnud, vihjest aru ei saanud, koordinaat juhatas kuhugi mujale, taevast tilkus jälle märga krae vahele ja üldse oli paha siga, mitu viga. Mille järel Margus arvas, et oleks paras mind siis ninapidi aarde sisse toppida. Torisesin ja logisin. Aitäh!
See läks lihtsalt. Süüdi selles ilmselt erialane kiiks, mis niisuguseid asju jälgib ja märkab. Sai noorele geopeiturile pikalt seletatud, kelle nimed need on ja miks. Aitäh aarde eest.
Jõudsin vist kolm tiiru sees ja teist samapalju väljas teha kui lõpuks avastasin. Aitäh Nuffile!
Siin kulus aega omajagu, kuid lõpuks aare siiski näitas end. Nimed kirja ja edasi. Tänud peitjale!
Vihjekarp oligi liiga lihtne leid kuid aardepurakat ennast andis ikka hulk aega otsida. Indrekul vist hakkas külm mispeale ta enam ei viitsinud otsida ja sai õigele asjale küüned taha. Vihjest meile abi polnud . Tänud pakkumast!
Kui alguses poleks vihjet leidnud, oleks vist kiiremini läinud, see ajas ikka täiesti segadusse. Tundus et tegu on mingi kõvema kaliibri mõistatusega mille lahendamiseks meie ajumahust väheks jääb ja olime juba lahkumas, kui viimane kiire vaatlus paljastas konteineri :)
Mina olin veel peadpidi telefonis ja lugesin aarde kirjeldust, kui Karel juba logiraamatu mulle pihku pistis. Hea teostus ja valitud koht. Pärast võtsime hetke ja mõtlesime inimestele, kelle nimed seal tahvlitel on. Aitäh!
Siin oli meil teine seljasirutuspeatus teel Tartust Tallinna. Täname aardepeitjat!
Vägagi mõtlema panev koht. Nemad tegid tööd, meie heaks aga kui palju kurbust nende peredele, lähedastele.... Mõnus ootusärevus oli selle aarde juurde tulles sest peitja kohta olen lugenud nii mõndagi head :-) ja ka logid lubasid põnevust. Ja nii oligi!! Meeldis väga, tänan!
Esimene leid Nuffimaal (ingl k Nuffiland). Huvitav koht ning hästi valitud peidukas. Kui peidukohti on vähe, siis tuleb olla kaval. Leid tuli üpris ruttu, kauem läks konteineri avamisega. Aitäh.
Kirjade järgi on käes kevad ning Papagoid arvasid, et võiks mõistliku lennuilmaga teha ühe pisikese tiiru. Mäos aga puhus nii lõikav tuul, et õhema sulestiku vastu talvekasuka välja vahetamine osutus nii kohutavaks veaks... Iga meeter kõrguste poole andis teravalt tunda. Brrrrrrrrrrrrrrrrrrr...
Õnneks on seal olemas auklikele seintele lisaks neli nurka, mis veidigi tuulevarju pakkusid. Nii tuligi kiiresti otsida ja kiirelt ka leida. Probleeme polnud ja nimed said kirja. ;)
Tagasiteel auto juurde, mille olime jätnud teisele poole teed, kunagise burksiputka juurde, pidi üks hull meid peaaegu varvastest ilma jätma. Pidin peaaegu autojuhi ää kägistama, kui uks avanes ja nägin, kes see oli. :D Palang kurivaim! Igasuguseid ka ringi liikumas suurel pühal, mil varesedki ei lenda...
Oli meeleolukas kohtumine! ;)
Peitjale aga suur aitäh!
Üle mõne aja jälle aardetuuril. Oli seal aga tuul. Lausa külm. Seega oligi hää, et Kadri tuttavettetuleva lahendusega vihjekarbi leidis kiirelt. Ja kiirelt tuli ka aare välja. Midagi, hea teostus. Koht ise mõtlema panev. Aru ma ei saa mida seal kümnete ja kümnete minutite kaupa otsida on. Aitähh.
Vihjekarp oli lihtne leid aga edasine mitte. Seega jäigi leidmata
Kaks kalameest õngedega istusid all trepil ja einestasid. Algul tahtsime ära sõita aga vaatasime et sealt ei paista mis üleval toimub. Mälestusmärki võib ju igaüks kaeda. Aitäh!
Teine katse.Vihje leidsin,aga teha ei mõistnud sellega miskit,nii et tuli silmad veidi rohkem avada ja saigi logitud.Tänud peitjale!
Kirjutite juurest tulime ka siit läbi. Enne kui leitud vihjega jõudnuks midagi ette võtta, õnnestus kavalast kohast logiraamat välja võtta. Koerad said siingi päikesepaistet nautida. Tänud peitjale.
Seisatasime hetkeks hukkunute mälestuseks ja siis leidsime aarde. Tänud!
nuffi-eri vol 2 sai siin jätku.Langetasin mõttes pea Üllari mälestuseks.....R.I.P
Hommikuti on aega enam teha peatuseid. Siht oli Viljandi aga siin oli paras teha peatus. Kohe ei leidnud, aga piinlikult kaua ka aega ei kulunud. Hukkunute mälestuseks vaatasime ka nimed ja daatumid üle. Täname peitjat hoole eest
Nuffi vaatas kõrvalt kuidas ma seal ukerdasin. Õnneks hiiglama palju aega just ei läinud, enne kui vidin näpuvahele jäi. Aga jah, koht on selline, mida ka korra varem olen külastanud. Ka minul au tunda ühte neist politseinikest. Aga jah, ega oskagi midagi rohkemat siia kirja panna... tahaks küll.. aga näed, sõnad otsas.. ainult mõtted, aga neid kirja panna ei oska. Sai jälle mõtiskleda asjade üle, millele igapäevaselt tähelepanu ei pööra.
Tõele au andes käisime siin luurel juba paar päeva tagasi, siis edutult. Vihje leidsime kogemata ja esialgu ei aidanud see mitte. Pingviinide paraadi jälgides ja vabariigi sünnipäeva vääriliselt tähistades kadus pool geopimedusest ja saime vähemalt vihje lahti harutatud. Eks mingi aimdus oli enne juba olemas, et tulime selle peale, et kõik vajalik telefoni salvestada. Kuid piinama jäi, et kuidas me ei leia!! Tagasi Tallinna poole vurades ja ühe aarde leidmisest innustust saanuna andsime jällegi au hukkunutele. Seekord palju edukamalt! Olime tublid ja otsisime edasi ning saime ka nimed kirja. Võimalik, et suures tuhinas 26. veebruari kuupäevaga. :) Väga lahe teostus. Tänud peitjale.
Tuuline koht pikemaks põrnitsemiseks. Saime üsna ruttu logi kirja. Tänud vihje eest, aitas tublisti leidmisele kaasa. Aare on kavalalt peidetud.
Vihje leidsime koordinaatideta suures lumesajus. Aarde leidmisel vihje ei aidanud, aga leidsime ikka :)
Kaua ei otsinud õnneks, logirulli tagasipanek oli kõige raskem osa.
Kurb, kõle ja trööstitu koht. Seda tunnet, mis seal neid tahvleid lugedes tekib, pole võimalik sõnadesse panna. Rohkem ei oskagi midagi öelda, aare oli huvitavalt peidetud küll.
Käisin mitu tiiru ümber objekti enne kui suutsin midagi tuvastada.
Ilm oli suht kõle ja tuiskas vastikult, kuid selle väikese peatuse teel koju me tegime. Täname!
Õnneks hakkas kohe aare silma, lahe teostus. Logiraamat hakkab vaikselt lagunema.
Peale paar tiiru ei osanud miskit arvata. Vihje ka esimese hooga midagi ei öelnud meile. Lahkuda nagu ei tahtnud, aga ühtki ideed ka polnud. Üks hetk võttis Carolys aarde välja kohast, mida ma algusest peale olin vaadanud ja uurinud. Millegi pärast polnud lihtsalt käsi külge pannud. Aitäh!
Anni läks nulli, mina läksin vihjele järgi. Vihje jaoks oli minu käsi väheke suur ja nii Anni pidi appi tulema mõistusega. Nali-naljaks, vihje ülevaadatud läksime nulli tagasi. Seejärel hakkas külm ja läksime autosse. „Tegelt ka, me ei lähe ju ära?“ Läksime objektile tagasi. Natukene läks aega ja saime nimed kirja. Ehk Anni mälu on parem aga kui ma õigesti mäletan, siis logiraamat oli natukene pudenev juba? Aitäh!
See oli mu tänane esimene Anne aare. Mõtlesin, et vihje on nõrkadele ja ronisin mälestusmärki kaema. Kui all parklas oli ilus ilm, siis üleval olev mälestusmärk sobiks kandma nime, mis Trine aardel - nelja tuule. Sest ükskõik, mis avause juures ma olin - tuulevarju ei saanud kusagilt. Lugesin siis kurva tahvli läbi ja otsisin üsna ruttu aarde üles. Seekord oli õnn minuga - see tore aare sai leitud enne, kui näpud ära jõudsid külmuda. Aitäh!
Ilm oli jube tõesti, pikalt ei oleks tahtnud seal aega veeta. Vihjet me ei märganud, enne jäi aare ise silma. Tänud!
Õudne, millistel ilmastikutingimustel toimus otsimine. Räige tuul, midagi jälki sadas taevast ja seetõttu eriti soe ka ei olnud. Otsisin mõnda aega, leidsin juhuslikult vihje ja ei osanud sellega midagi peale hakata, kuna aju oli suht ära jäätunud. Lõpuks kui ma enam midagi vaadata ei osanud, küsisin väikest vihjet, et kiiremini pääseda ja sellest oli täitsa abi. Oleks soojem olnud, oleks ka kannatust rohkem jätkunud, aga oletada võib ka edasi. Tore aare heas kohas. Tänud!
Tüüpiline jaaniilm ei seganud meid ka selle aarde logimist. Tõsi- siingi olnuks räätsadest ja naeltest nende all tõsine abi olnud, kuid otsustasime siiski küünte, hammaste ja tasakaalusüsteemi kasuks. Alex oli kõige väledam orav, tuli võiduka, kuid samas salapärase näoga sammaste vahele ja ütles vaid ühe sõna: "Otsige!". Eks siis otsisime- ja ka leidsime. Nimed said kirja. Tänud :)
Vihma oli taas sadama hakanud, no on ikka jaanuar meil,muudkui sajab midagi, vihma õnneks kühveldama ei pea erinevalt lumest, aga no märjaks teeb ikka. Seda mälestusmärki olime A-ga mingi aeg tagasi uurimas käinud ja otsinud sobivat peidukat, kuid no ei leidnud ja loobusime. A tegi kiire tiiru ja teatas et leidis, mina olin teinud kaks tiiru kui aare välja sikutati, tuul ikka kiusas meid mõnuga seal. Väike delo tehniki ja logi sai kirja. Nüüd tuli veel autoni saada, no küll olid need trepid seal libedad.
Tänud peitjale!
Jube külm oli! Natuke otsisime, siis jooksime autosse, lugesime kirjeldust. Teisel katsel oli Kalmeril kärmelt aare käes. Aitäh! Minu jaoks täiesti uus koht.
Teel Võrust Tallinnasse tegime siis peatuse kõigepealt siin. Parkla oli kenasti lumest puhtaks lükatud ja saime koha üle vaadata, kuid seejärel nägime meie poole suunduvat naist, last ja taksikoera. Naisel oli hari käes ja ta hakkas treppe puhtaks pühkima. No kuidas sa nüüd otsid. Ega siis muud kui teeme kiire käigu Statoili ja vaatame kas seal õnnestub paremini, saaks Pit stop III ära otsitud. Kui seal asi korras, siis tulime tagasi. Mugud olid kadunud, koer ka kood nendega. Vaatasime nüüd ringi ja peagi jäi Agul midagi näpu vahele. See konteiner oli meile juba tuttav. Vihjet ei hakanud otsima, lendasime kohe peale. Aitäh peitjale.
Viikingite külast tulime külla kukkunud politseinikele. Väljas oli nii karge, et kaua ei saanud siin uudistada. Jõudsime küll mitmed-setmed pinnad kenasti ära poleerida, midagi kruttidagi, isekeskis nõu pidada ja vinksi mikroaarde leida. Hästi tehtud!
Logimise järel vaatasime ka vihje või abivahendi eeldatava asukoha poole, aga ei hakanud sinna jälgi tegema, liiga kena ja puutumatu oli selle ümbrus.
Sirvisin ka infotahvlit - oli huvitav info. Kui ma nüüd külmast võetd pilgu või mäluga ei eksinud, lugesin välja, et kuskil üle tee (Apelsinis?) on hukkunute mälestused kirjas. Elagu kirjaoskus.
Kuna põhimaantee siit enam mööda ei too, on seda tänuväärsem, et koht nüüd aardega külalisi au andma kutsub. Aare korras ja leitav. Aitäh Annele kutse eest!
Uue aasta teine nädalavahetus sai sisustatud järjekordselt geopeituse seiklusega. Üksi ma ei viitsiks üheks päevaks nii kaugele kodust iial minna, kuid kambaga pole viga. Sõitsime Tallinnast Otepää poole mööda Tartu maanteed ja tehti ettepanek teha Paides väikene paus. Mõnele suitsupaus, mõnele jalasirutus paus, mõnele aarde paus. Mõni sai aga hoopis kõike kolme.
Aardeotsing läks tõsiselt üle kivide ja kändude. Eeldatavasti jäi monument meie seltskonnale natukene väikeseks. Toimus selline 8-stiilis jalutamine. Varemleidnu Priit vaatas esmalt kaugelt ja rääkis kui lihtne see aare on ja et nüüd peaks see ühe eriärasuse tõttu veel lihtsam olema. Ei tea kas tal hakkas külm või meist lihtsalt kahju aga andis mõista, et Madis olevat peaaegu, et lausa logima hakanud aga siiski eemaldanud. Erko suundus seepeale õigesse kohta ja saime kõigi nimed logiraamatusse. Tänud peitjale!
Otsisime, otsisime, no ei leia. Priidul oli leitud, tema vaatas kõrvalt ja elas kaasa. Lõpuks ajas Erko sõrmed õigele asjale taha ja oligi leitud. Talle jäi ka logimise rõõm. :) Tänud peitjale!
Priit irvitas parklas pealt, kuidas me otsima suundusime.
Priit: "Ma leidsin ühe minutiga!"
Otsisime tükk aega kambakesi, aga midagi silma ei jäänud.
Priit: "Mis te polegi veel leidnud?"
Madis, sa vahepeal näppisid õiget asja! Kus? Mis? Lõpuks Erko märkas siiski õiget asja ning saime logi kirja panna. Aitäh peitmast!
Huuuuh kui külm oli. Keksimise vahepeal üritasin ka otsida, aga lõpuks leidsid teised ikkagi kiiremini. Natuke teistmoodi mikro, aitäh!
Otsisin mis ma otsisin seal külma käes pool tunnikest, aga kätte sain mina vaid vihjekarbi ja vihje, millega kohe midagi teha ei osanud. Eks hakkan teda nüüd uurima-puurima. Kui lund enam pole, siis uuele katsele.
Aitäh Anne! Äkki nakatavad sinu aarded mind uuesti sellel aastal, vähemalt algus tehtud ja tekkis jälle natuke sellist ... Oli mida vaadata, oli ka otsimist ning loomulikult võtsin ka vaevaks vihje lahendamise. Tänud!
Alguses näitas geps natukene teist kohta kuid peale väikest mõtlemist sain aardele pihta.
Tänud peitjale :)
Annast tulles jäi täpselt nii palju aega üle, et pisike haak teha ning ennast aardeleiuga premeerida. Kõigepealt jäi vihje silma, kuid sellest ei saanud mitte midagi aru. Koordinaatidele lonkides jäi aare koheselt näppu, lahe teostus.
Oleks ilm natukenegi soojem olnud, oleks tahtnud rohkem seda mälestusmärki uurida, väga lahe oli teine.
Aitäh tutvustamast.
Tahtsin selle advendika ka ära näha ja lisaks saime siin oma Pit Stop III juurest ostetud kohvid-kakaod ära lõpetatud. Ilm oli superilus aga külm nii et proovisime kiiresti teha. Vaatasime tükk aega raskusastmele vastavaid kohti enne kui erinevust märkasin. Kavalalt tehtud, täname! :)
Ma ei teadnudki, et meil siia teenistusülesannete täitmisel hukkunud politseinike meelespidamiseks nimetahvleid juurde lisatakse, mäletasin vaid, et see mälestusmärk loodi kunagi Mäos salakaubavedajate käe läbi hukkunud liikluspolitseinike auks. Proovisin meenutada ka iga nime taha jäävat lugu, meelde tulid vähem kui pooled aga kodus vaatasin mittemeenunute kohta samuti üle. Ja siis muudkui lugesin ja lugesin…
Aitäh Annele mälestusmärki tutvustusobjektiks valimast, kahtlemata on see külastamist/meelespidamist vääriv koht. Ja advendiseeriasse peitmise eest samuti, üks parajalt kaval aare on otsijatele Järvamaal leidmiseks nüüd jälle juures :).
Mälestusmärk on ammu juba teada aga no nagu enamustel vast, pole kunagi seal peatunud, pigem alati mööda sõitnud. Nüüd aga on Anne õnneks ära korraldanud, et iga geopeitur saab seal peatuse teha ja hetke mõtiskleda meie langenud vormikandjatele.
Aare ise...olin valmis muidugi hullemaks otsinguks. Vihje lausa kusagilt mujalt leitav...no see ikka hirmutas ära. Tegelikuses ei kulunud ilma vihjeta leidmiseks vist kümmet sekundit ka. Kuid hoolimata sellest on tegu väga hea ja kavala aardega. Ju see jäine tuul näpistas takka ja ei lasknud kaua seal olla :) Suured tänud peitjale :)
Väljas oli lihtsalt nii jäine tuul, et tuleb kasutada eelnevate otsijate mõtet ... kuna oli liiga külm, et kaua otsida, tuli väga kiirelt leida. Õnneks päris jääpurikaks me ei muutunud, enne suutis Kuldar aarde asukoha tuvastada. Nimed kirja ja jooksuga autosse sooja.
Aitäh peitjale!
Selline vesiste silmade koht. Ei tulnud see leid ka väga kiiresti, aga lõpuks silma ta jäi. Aitäh peitjale !
Hästi läks, leidsime! Logimisega nii hästi ei läinud sest selgus, et kirjutusvahendit polnudki kaasas. Käisime tõime Paidest ja siis logisime. Täname peitjat!
Sellest kohast olin küll mööda sõitnud, aga lähemalt vaadanud polnud. Üllatuslikult oli seal rohkem nimetahvleid kui oleks arvanud. Aare ka täitsa viisaka teostusega. Aitäh peitjale.
Kui oleks loogiline mõtlemine sel hetkel kodus olnud, siis oleks minutite küsimus ainult olnud. :D Aga ikkagi, leitud ja logitud. Aitäh. :)
Peidukoha raskusaste andis leidmiseks lootust. Logid aga tekitasid veidi kartust, et läheb nii nagu Raudemetsa männi juures, kus olime täiesti pimedusega löödud :) Vihjega ei osanud miskit tarka peale hakata, aga õnneks polnud vajagi. Rahulik vaatlemine ja mõtlemine viisid sihile. Väga hea teostus. Aitäh peitjale! :)
Vihjet vaja ei läinud ja õhtuhämaruses sai minutiga logitud.
Sättisin väikese puhkepeatuse sinna parklasse. Imesin topsist sooja pruuni jooki ja tegin jälgi lume sisse. Ikka palju jälgi sai sinna enne kui tops näppu hakkas. Vihjest on niipalju kasu, et sealt sai kirjapulka võtta, enda oma kadus kuhugile lume sisse ära. Muu asi seal jäi küll selgusetuks.
Njah. Seda vana teed mööda sõitmine oli ju tore, polnudki ammu sinna päris-Mäosse sattunud. Tuletasin vanu aegu meelde, seda, kuidas kunagi suusad õlal tuisus veoauto peale Tartusse hääletasin ja venelasest juhiga mahlakaid anekdoote rääkisime, jne jne jne. Ja pole see mälestussammaski mingi võõras, too sündmuski ujus mälusopist välja.
Pidasin siis kinni ja hakkasin uurima. Pärjad. Küünlad, küll kustunud. Lilled. Kellegi lein ja mälestused.
Läksin jälgi mööda vihjet tooma, aga panin selle kohe kõrvale - las olla, ehk läheb kunagi tarvis. Tagasi üles - anomaaliad küll, aga ikkagi - pärjad ja küünlad. Lõpuks siiski nimi kirjas. Terane värk teine, aga see ajastus ...
Pidasime seepeale peitjaga pikalt-pikalt nõu ja tundub, et praeguseks on asjad teisiti. Aitäh!
Eilsest mälestustseremooniast põlesid mälestustahvli ümber küünlad. Kõigepealt proovisin otsida nagu tavalist aaret ikka. Peale seda, kui esimene kahtlustatav koht tühjaks osutus, läksin vihje järgi. No jalajälgi oli sinna ikka enne mind läinud mitmeid. Läbi häda sain selle soojas autos lahendatud, targemaks ikka ei saanud midagi. Vihje ainult kinnitas mu kahtlus. Tuli uuesti väljas valitseva külmaga objektile suunduda. Siis kui külm lõikav tuul liiga tegema hakkas ja olin juba loobumas, tuli leid. Tänud.
Teades, et Annelt tuleb Järvamaale aare siis juba varakult tegin ettevalmistused ära ja jäin avaldamist ootama. Kui aare avaldus " oli öö nagu ikka siis...." ja juba pealkirja lugedes oli selge kuhu hommikul enne tööle minekut tee viib. Hommikul kohale saabudes viis juba väike rajake lumel vihje kohani, selge juba on esimesed käinud, pole hullu. Vaatasin vihjet ja vaatasin 0-s ringi ei midagi, natukene Anne eelnevaid aardeid otsinuna oligi see normaalne. Lahendasin vihje ja kõik oli selge, nali mitte midagi ei saanud selgemaks. Uitasin seal veel natuke aega, kui häirima hakkas üks anomaalia, mis nagu sobib ja ei sobi ka.Veel natuke kobamist ja STF 09.01 sai logitud ning vahvel põske pistetud. Loodetavast kergelt külmunud sõrmedega sain ikka aarde korralikult oma kohale. Tänud Annele aarde eest.