Kurb tõdeda, aga siin tehti lageraiet ja pole enam sellist aaret sellisel kujul enam kuhugi panna. Aga nagu öeldakse loodus tühja kohta ei salli ;)

Nii nad siis maha võeti.

Kõik viiese raskusastmega objektid ongi lännu.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ei tea kas enam saabki lahti teha. Aarde hoidikule on lint ümber seotud vist läheb saagimiseks.

 3 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Sügisene aarde hooldus. Uus konteiner vanas kohas. Polnudki see hooldus nii lihtne, kui pead nagu ahv üleval rippuma ja aarde pesa suurendama. Õla lihased löövan nüüd küll tuld välja. Ei teadnudki, et seal peavad ka inimesel lihased olema. Olge palun miinidega ettevaatlik maapeal. Mina astusin igatahes ühe sisse. Haisu plahvatus oli pärast suur. Mõnusat otsimist.

Siin väravas olin ennast virtuaalselt mitmeid kordi keerutamas käinud, seekord tulin aga kohale. Keerutada tuli tublisti enne kui õiged objektid silma jäid. Aarde tops oli katki ja sisu läbimärg. Omanik võttis aarde juba hooldusse.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Läheb hooldusesse.

korduskülastus. Aaret enam tagasi ei pannud vaid jätsime omanikule "kännule" kuivama. Täname

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Õnneks logimiseks oli abivahend autos olemas. Tänud peitjale.

 1 

Mäletan, et kunagi sai alustatud selle lahendamist, kuid siis sai küll omadega kuhugi ummikusse joostud. Pea läks keerutamisest nii sassi. Täna siis uus katse. Esialgu oli tulemus paljutõotav. Tundus õige värav olevat. Jäi veel üle nuputada, et kust seda aaret nüüd otsima hakata. Väike arupidamine ja jõupingutus ning oligi logiraamat käes. Lõpuks ka see müsteerium lahendatud! Tänud!

Ega see keerutamine kusagile mõistlikusse kohta ei viinud, aga õnneks on sellel mõistatusel ka alternatiivseid lahendusvariante ja nii me peale koristuspäeva lõppu nulli saabusimegi. Esimene väljavalitu osutus küll valeks, aga teine viis seevastu sihile. Tänud peitjale!

 1 

Jõudsime enne peitjat koju, aga eks korraldustöö kohustused võtavad ju aega ka.

 1 

Korra olin kunagi aastake tagasi seda aaret otsimas käinud aga ilmselt jäi vajaka geokogemusest ja kiilusin oma teekonnaga korralikult kinni ja loobusin. Täna tundus see hea plaan olevat. Seltsis ikka segasem. Algus läks taas libedalt kuni olin taas punktis kus varem kinni kiilunud olin. Õnneks polnud ma seekord üksi ja tuletades sai mure lahendatud. Paistab et minu sammuvahe ei kattunud kuidagi peitja omaga, seega tuli 132-le sammule julgelt 30-40 sammu juurde liita, et ennast õigest jätkamiskohast leida. Edasine oli juba lihtne. Kaupo juba hakkas publikutki juurde organiseerima, kuid õnneks polnud peitjal võimalust meie korraldatavat tsirkust vaatama tulla. Õnneks me Merlega osavad oravad ja koostööga tuli ka leid lõpus kiirelt. Nimi kirja, imetlesin natuke käsitööd ja edasi naaberaarde poole. Kahjuks jäi ka see täna jälle tänu tossavatele bussijuhtidele logimata. :(

Tänud.

 3 

Vat, selline on tore mõistatus! Võid minna ka eeltööd tegemata nulli, tatsad muudkui edasi, loed samme, nuputad natuke vahepeal.. Katit ja Matit ei kohanud, ilmselt meie end üleliigselt ei keerutanud, tekkis mõningaid mõttepause, aga täitsa ilusti jõudsime loogilisse kohta. Hea turvaline oli muidugi tatsata ka lootuses, et kui me end keerutades pea liiga sassi ajame ja mõnele katusele ronima hakkama, siis Kaupo järelvaatajana ehk peatab meid vajalikul hetkel. Pimedas oli ilmselt ka mõnusam siin tatsata, kedagi polnud isegi "salaja" põõsa tagant itsitamas:). Maastiku raskusaste meile Silveriga kahepeale raskusi ei valmistanud, kuigi Kaupo oli teel meid pisut "hirmutanud", vups ja konteiner käes, splindi eemaldamisele järgnes vaid meeldiv olukord - väljus logiraamat.

Aitäh! Mulle meeldis.

Juhendi järgi keerutades tuleb liikuda üle tee selleks mitte lubatud kohas, ületada lennates suletud territooriume ja lõpp on samuti kellegi koduaias. Praktikas ei ole isegi mõtet järgi proovida.

 1 

Eelmise päeva mitteleidmisele järgnenud kodutöö aitas aardele lähemale, aga natuke pidi ikka kirvest välgutama :) Pärast abivahendi laenamist sai vormistatud. Vahva. Tänud!

Nullist keerutamine ja tatsamine ilma kodutööta tulemust ei andnud.

 1 

Tänud. I was barking up the wrong tree.

Torumeestel tööd tehtud, nüüd võib jälle rahva lahinguväljale lasta. Mõnusat otsimist.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kanalisatsioon ikka täiesti umbes. Kutsun mingi päev torumehed.

 1 

Eks ta ole. Kunagi sai käidud kui aare oli alles peaaegu soe ja värvilõhnaline. Koha leidsime, pikkusest jäi tublisti puudu. Abivahend elas vahepeal oma elu ja seetõttu tuli suur ajanihe sisse eelmise ja järgmise korra vahel. Aga. Vihmast ilma ära kasutades sai täna see aare logitud. Ma ütleks, et vajab peremehe kätt, silma ja vb ka mõnda tööriista. Pesa suhtes ei oska öelda, kas konteiner paisub vihmaga või pesa kahaneb, aga kurja vaeva tuli näha , et logimiseni jõuda :) ja logirull on kah täis. Aitähh vägeva asja eest ja kestku ta kaua. Nii aare kui KL.

 1 

Tahtsin mina siis ka ise selle aarde kätte saada. Teadsin, kus see on, olin teisi otsijaid ka jälginud ja nende üle eemalt naernud. Täna oli tõelise linnpreili abivahend olemas, mida elegantsete liigutustega kasutasin ja veel elegantsemalt nime kirja panin. Üks mugu küll vaatas imelikult, ent tegin väga veenva puukooreteadlase näo ja läinud ta oligi. Logiraamat on üle prahi! Kiidusõnad peitjale!

 1 

Leidsime vastava raskusastme objektid. Testisime, poleerisime ja ronisime mööda mitut enne kui õige tuvastasime. Aitäh! Lahe aare.

 1 

Antud objektidest sai kahte tõenäolisemat proovitud ja siis alles õige leitud. Aitäh

 1 

Jaanika logi on väga tagasihoidlik, selle aardega sai ikka kövasti nalja :D Tänud peitjale! Väga lahe lahendus :)

 1 

Väga huvitav aare ja kahekesi saime igati hästi hakkama. Suured tänud peitjale! :)

 1 

Mitu nädalat olen mõelnud ja korduvalt sellest rattaga lähedalt mõõda sõitnud. Täna jälle mõõda liikumas ja vaatasin, et valvurit pole näha, võiks proovida. Esimene ronimine Y puu ei midagi aga naaber puul hakkas midagi silma ja teise ronimisega saigi logi kirja. Aarde sisu kah väga militaarne. Tänud peitjale.

Mitteleid 5/6 Kuskilt aarde avaldumise ajast olen ikka aeg-ajalt käinud eelluuret tegemas. Ega ma päris kindel enam ole kui "täpse" asukoha ma välja peilisin. Viskasin redeli õlale ja piilusin mõned kohad läbi. Aaret silma ei jäänud, aga positiivse poole pealt, ei kukkunud ma vähemalt ka alla...

01361

 1 

Kõigepealt leidsime puu m ja oksa n. Seal ei olnud midagi. Seejärel jätsime kirjelduse ja keerutamised kõrvale ja jäigi ette puu, mis osutus y-ks. Tänud!

 1 

Seda peidukat olen ennegi käinud eemalt imetlemas. Täna juhtus abivahend kaasas olema ja kätte ta saingi. Tänud toreda aarde eest.

 13 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Nüüd siis aare ilusti kuivatatud ja jälle üleval. Olete kõik oodatud oma kollast täppi roheliseks tegema. Ma ei tea, kui kauaks seda aaret veel jätkub, kuna need viiese raskusastmega objektid on üpris nirus seisus. Loodame, et piisavalt kaua on aare veel avatud, et teile rõõmu pakkuda. Siit kohast sai ilus jutt otsa ja mina hakkan nüüd vinguma. See jutt ei puuduta kõiki pea viitekümmet leidjat vaid on suunatud kümnele leidjale. Kui mina selle aarde avasin, siis panin aardesse 10 Kaitseliidu märki vahetuskaubaks. Sellel korral, kui aarde maha võtsin, täheldasin, et kilekott kus märgid sees olid on tühi. Algul mõtlesin, huvitav, kes mulle selle kilekoti siia pannud on, siis meenusid märgid. Otsisin, mis mina otsisin küll konteineri seest, voodri vahelt ja ka väljast, aga peale logiraamatu, hariliku ja juhise ma midagi sealt ei leidnud. No ei ole midagi vastu pandud. Ärge nüüd arvake, et mul nendest märkidest kahju oleks, sain nad tasuta ja eks nad leidsid endale õige peremehe, aga see õige peremees oleks võinud ikka siis midagi vastu panna. Minu meelest on meil vist mingi reegel selle kohta. Aga no tühja kah. Kes tundis, et käis tema pihta, ära hakka nüüd selle pärast siia jooksma, et midagi asemele panna ja ei pea ka mulle vabanduseks kirjutama. Las see konteiner siis jääb tühjaks. Saigi nagu kõik välja öeldud. Palju juttu aga vähe villa või kuidas seda nüüd öeldi.

 1 

Olin seda Janari aaret eelnevalt uurinud. Tegelikult juurelnud ka nende lõpp objektide üle aga jätsin asja pooleli. Kui nüüd oli aega, siis hakkasin ette kujutama kuidas need teed ikka liiguvad ja suutsin lõpu leida. Kuna Janaril oli vaja aardele hooldust teha, sai kohe kaks-ühes teha. Mina otsisin kohe õigest kohast ja eemaldasin kasutades jälle Janarit enda pikendusena. Õnneks mina tagasi ei pidanud panema, ja Janar sai hooldada. Tänan peitjat, mõni sinu oma mul veel leida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Läheb kohendamisele.

 1 

Kui oleksin mingi tõsisem vana, siis kutsuks ilmaasjata pommirühma välja. Ja kohalike koerte öörahu elagu.

 1 

Mõistatuse osa lahenes kodus arvuti taga juba kunagi ammu. Nüüd oli aeg välitöödeks. Ega siin midagi rasket polnud, tänud.

 1 

Terve laupäeva veetsime hea sõbraga georadadel kuid pühapäeva hommikul adusime, et sõbra enda aarded meil kõik vaatamata. Saagu sellest siis esimene. Vihjete põhjal vedasime abivahendi kaasa ja nii see Sven selle aarde üks-kaks-kolm välja võttis. Tubli töö, logiraamat niiske, vbl kaaluda vahetamist.

 3 

Keerutamised tehtud, keerlesid autorattad edasi, kui ühel hetkel oligi värav ees. Et Allanil oli soojendus eelneva aarde juures tehtud, läks siin ruttu, et kohe esimesena õige objekt valida ja vallutada. Ainult tükk aega kulus, et tops kätte saada. Ma pidin vahepeal kalameestele nägu tegema, et kõik on nii tavaline, mis siin toimub. Nad läksidki tuimalt mööda. Siis sain ka kasulik olla ja splinti tõmmata, niikaua kui Allan näppe soojendas, et tops jälle tagasi panna. Tänud keerutama kutsumast.

 1 

Kodus sai ennast täitsa õige koha peale välja keerutatud.Väikese Maja juures oli soojendusring juba ära tehtud.Konteiner ainult ei tahtnud vabatahtlikult oma pesast välja tulla.Päris jupp aega pidi sudima.

Lõpuks oli vahva toos käes ja nimed kirjas.Tänud!

 15 

Käisin siin 7 kuud tagasi, ei saand aaret kätte ja tagatipuks jäin veel peitjale vahele kah. Geovarustuse täieliku puudumise tõttu ei olnud mul asjagi siia tulla. Ometi täna siin ma olin. Mu peas oli küpsenud uus plaan. Allanil oli auto, kohe väga väga hea auto, Leelo logis ja mina tõin aarde. Meeskonnatöö toimis, täna vaid vormistamise küsimus.

Kuna Sa Janar ringi kooserdasid ja väärt etendusest osa ei saanud, siis lisan Sulle pildi. Nüüd siis tead, et võid igalajal hoopis mulle vahele jääda, käin piilumas. Aitäh, meil oli tore!

Päkapikuhooaeg

Ei leidnud.

Mingi aeg olen mingi punkti oletatavaks lõpuks kaardile märkinud. Sinna oletatavasse kohta jõudsime siis alles nüüd. Aga no kasu sellest väga ei olnud. Ei ole 100% kindel kas koht oli õige ja no edasisega jooksis mõistus ka kokku. Hetkel olime kavalad ja süüdistasime lund :P Eks millalgi uuesti :)

 1 

Leitud.

 1 

Leitud.

 11 

See on üks aare, mis on väga lõbusate logide poolest algusest peale silma jäänud. Lisaboonusena veel fakt, et peitja võib alati otsijate ponnistusi salamisi pealt vaadata. Ega mul seda lähiajal plaanis polnud, aga Kaupo, lootes vist kino saada, leidis, et võiks ikka siit ka läbi käia.

Kaupo läks poodi, ma jäin keerutama ja samme lugema. Esimene katse tahtis minna liiklusohtlikuks, seega kohandasin seda natuke. Siis jäi maja ette, kohandasin veel hästi palju. Siis seisin juhmi näoga keset parklat, kui kuulsin kolakat. Kurram, mingi parm otsustas mu auto kapotti taguma hakata. Läksin sellele reageerima ja samal ajal läks sammude lugemine täitsa sassi. Siis üritasin poolikut katset uuesti taastama hakata, kui tuli Kaupo ja natuke õigema suuna kätte näitas. Selgus, et minu sammud on vajalikust pikemad, aga vahepealne loogika oli hea.

Nüüd hakkas süsteem enam-vähem jooksma ja märksõnad klappima. Natuke veel ringitammumist ja keerutamist, kui vilksataski aardeserv vastu. Nojaa... taas, mis abivahendid, mis ronimisriided?

Paraku selgus, et kämbu olen. No ei saa. Kaupo andis korraks vajaliku toetuspunkti ja siis juba sai. Vups, ja istusingi kaksiratsi aarde kohal. Aare ise mulistas mõnusas basseinis. Urgitsesin ta sealt välja ja avastasin, et tihend teeb oma tööd hästi. Mängisin parasjagu granaadiga, kui saabus mugu koeraga. Kaupo nautis täiega vaatepilti, mul oli ka päris lõbus, mugu püüdis teha nägu, et kõik on täitsa normaalne. Ainult koer paistis segaduses olevat :D

Kui toimingud tehtud, jõudis kohale järgmine mure: haudef*** ma siit alla peaks saama? Jätsime tuletõrje kutsumise esialgu varuvariandiks ja asusin ennast igatpidi keerutama ja kaalutlema. Lahendus nägi välja umbes nii, et kumbki põlveõnnal toetus ühele kõrrekesele, millest üks oli kuivanud, ja siis tuli ennast, selg ees, rippu lasta. Seejärel kätega teiseltpoolt kinni ja jalad käte vahelt läbi tõmmata. Phüüh, see geopeitus paneb ikka jaburusi tegema, ma ütlen!

Pärast demonstreeris Kaupo veel, kuidas 20 cm lisapikkust maastikuastme oluliselt lihtsamaks muudab. Siiralt loodan, et peitjal õnnestus kogu seda tsirkust pealt vaadata :) Suur aitäh ka, väga pull oli!

 2 

Selle projektiga olen ma ikka üpris kaua vaeva näinud. Pole siia isegi kõike kirja pannud. Aga tänane võis siin isegi viies kord olla, kui ma pea kuklas siin värava taga ringi käin. Vahepeal sai siis koos noorgeopeituriga täpne koht kindlaks tehtud ning vahepeal sai veel isegi omatehtud nöörredelit testitud, aga kuna see oli alles Alpha versioon, siis loomulikult see ei toiminud.

Nüüd olid aga lood sellised, et kohale sai kutsutud Orav Viljandist. No meil oli juba trenn eelnevalt Räpina kaheksa posti juures tehtud. Tõsi, seal jäi see tookord meie poolt leidmata, kuna topsi polnud vist tol hetkel kodus. Täna sai siis veel Viljandi Oravale kohalikke oravaid tutvustatud, no et kohalikud kombed ikka selged oleks.

Ja nüüd oligi meil teooria tugev ja kõik prakitkas ka järele proovitud. Seega laekusime pimedas kohale, mina vinnasin Orava üles, tema seal siples mõnda aega ja vastutasuks visati mulle... konteineris granaat, millelt kohe ka splint eemaldati!! Aga õnneks kärgatus mitte midagi hullu peale logiraamatu väljastamise ei teinud. Nimed kirja ja hopsti kõik tagasi.

Oli see vast pikk aare. Aga teostus nullist lõpuni oli super! Me täname!

 3 

Liivol oli oravat vaja ja nagu naksti olin ma Tallinnas. Liivo ise pidi ka oma käterammu naitama ja lennutas mind kohe viiendale raskusastmele. Edasi ainult splint välja ja logi kirja. Jälle veidi jõu ja ilunumbreid (olümpial saaks selle eest isegi medali riistvõimlemises) ning suundusime tagasi koju.

Käisime vahepeal jälle silmadega otsimas.

 2 

Tundus algul küll, et kuidas küll sinna peaks ulatama, aga polnud vaja isegi autost tabureti tuua, sest tänu Karlile oli leid käkitegu. Ainult logiraamatut ei saanud ühe käega lahti, pidin alla viskama. Aitäh!

 1 

Nojah, minul oli väike eeltöö juba varemalt tehtud ehk korra kohal käidud ning siis trimmerdaja eest jalga lastud. Sest see mees segas otsimist. Nüüd tegi väle Mariann kiirelt tegusid ja logi kirjas.

 1 

Mul oli kodus lihtsustatud variant teekonnast ette valmistatud aga tuli välja, et võisin selle taskusse jätta, sest Maris oli juba korra lõppu külastanud. Tollel päeval oli aare jäänud silmade eest peitu. Minule jäi aga karbi äär kiirelt silma aga paistis väga kättesaamatus kohas. Korvpallis ma kunagi pealt ei ole pannud, seega jäi siin sellest oskusest puudu. Õnneks oli olemas kerge Mariann, kellele teha inimpüramiidi ja ta aarde juurde saata. Logiraamatu konteiner oli lahedalt omapärane. Kogu protsess läks meil võrdlemisi kiiresti, et ei teagi kas keegi sai meie etendusest osa ka. Aitäh peitjale!

 1 

Puhas tiimitöö. Käisime ja logisime nüüd korralikult nagu lubasime. Saime mämmi kah omanikult. Tänud

 2 

Sõitsime läbi aarete sündmusaarde avamise sündmusele ning rool keerati ka siiapoole. Kõige väiksem poiss saadeti aarde järgi ja kuniks me seal logisime ja aaret uurisime, olime juba teolt tabatud. Aarde omanik tuli pika sammuga ja veel soojade pannakatega meid tervitama. Nii armas, aitäh! :)

 3 

Orienteerumisvõime on mul olemas, kuid "seda muud", mis teistel, mul kahjuks pole. Tegin siiski oma kohustuslikud ja tavapärased otsimisliigutused ära kui mind äkitselt nimepidi teretati! Mind ei tunta oma linnaski ära ja nüüd kuskil Tallinna X-kandis, lausa nimepidi teati? Otsisin tükk aega, et kellele ma "nagu mustlaseplika vahele jäin". Selgus, et peitjale isiklikult! Uurisin, et kas ma haugun õige puu all, tema ei teadvat, no kuidas siis minagi teaks.

Kuna ta va kitsipung oma grillilt mulle ühte lihatükki ei raatsind loovutada, et kaloreid juurde saaks, mida otsimisel põletada ja raha ma ka kuidagi ei näinud, siis sai tasuta etendus tema jaoks läbi! Head asja ikka palju ei saa.

 1 

Kaardil peidupaigani kohale jalutamine ei valmistanud probleemi. Nii polnud raske ka autoga sinna veereda. Edasi läks keerukamaks. Kõigepealt kulutasime oma 15min. õige objekti tuvastamisele ja siis läks tegutsemiseks. Võtsin välja oma uhiuue oranži abivahendi, kõigepealt õpetasin selle lendama ja siis testisin selle kandevõimet. Kandis küll. :D Aga käekesed olid väetid, oli ikka tegemist seal niiviisi kõlkuda ja topsikut sikutada. Vaevu vaevu sain väsimusest ja külmast kangete sõrmedega topsiku kätte. Edasi oli Kylli töö, mis võttis samuti natuke liiga kaua aega, sest mina kõlkusin hambad ristis objektil. Lõpuks logi kirjas ja alla tagasi. Nagu hanno5000 ütles, oli päev igati korda läinud. Täname!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Peale seda kui sain teada, et Liivo tahab mulle näidata kuhu tuleb redel paigutada, peale Buss nr 5 leidmist, kutsusain ka kiiresti aarde puhkuselt tagasi. Nüüd siis peaks aare jälle ilusti korras olema ja palun tõmmake splindist.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Saatsin siis ajutiselt aarde soojale maale puhkama ja end soojendama. Teen talle ka mõned iluoperatsioonid ja kui kõik korras siis teen uuesti lahti.

Naabrid olid ükskord palunud meilt abivahendit siis tsekkasime selle träkki ning käisime vaatamas mida saab kuskil teha. Ühesõnaga keerutasime, pööritasime, viskasime kirvega, loopisime kive ja käbisid. Mis põhiline vältida tuli meeletus koguses inimese parima sõbra ekstemente. See ei õnnestunud kuid aardele saime pihta. Eelnevalt kogutud killukeste abil muidugi. Konteiner oli tore. Veidi viletsalt sulgunud ja vett täis. Vee valasime välja ja siis imestasime, kohe mitu korda imestasime, KUS ON LOGIRAAMAT!? Karp kirjadega "tsekk", Kirjelduse järgi asi sees "tsekk", miski pliiatsimoodi ollus "tsekk", juhend "tsekk", logiraamat (mahuks ju küll) "netu". Panime siis oma nime juhendile kirja. Nagu FTF oleks saanud. Maas ka midagi ei näinud peale eelpool mainitud miinide. Omanik, palun mine ja kontrolli aarde seisukorda EDIT: Tagantjärele saime teada kus logiraamat peidus on.

 1 

Tuiasime paduvihmas ja üritasime peitja mõtteid lugeda, ei teagi, kuidas seda peaks kindla peale leidma. Pisuke telefonikonsultatsioon andis lõpuks piisavalt kindlust, et Hanno objektile saata. Väga õudne oli seda protseduuri vaadata ja üldiselt mulle eriti ei meeldi, kui pähe astutakse :P Tops on küll temaatiline, aga veidi õrnake ja geopeiturite käes viga saanud.

 2 

Mõistatus on nagu on.. aga päev, kus kasvõi korra ronida saab on korda läinud päev :P. Aitähh!

 1 

Koha suhtes tekkis mul väikene aimdus ja kui karuonu kaardil ka sinna sattus, siis sain kinnitust. Aga no pole hea ikka talvel otsida, kui paksud riided seljas. Seekord ei leidnud ja läksime hoopis peitja naabrinaise juurde teed jooma ja enda kurba saatust kurtma ;) Saame uuesti tulla.

 3 

Olen mitmeid kordi proovinud mõistatust lahendada, kuid iga kord saanud tulemused erinevatesse kohtadesse. Kui lõpuks ühte punkti teist korda veel jõudsin, julgesin Hanneset geokontrollina kasutada, kes tunnistas, et see on õige. Täna läksime siis kerget leidu vormistama.
Seisime nullis ja vaatasime neid maastik 5 raskusega elemente. Valisime sealt ühe välja, mis tundus peitvat aaret, kuid enne kui nohune Veiko pidi ronima hakkama, küsisin taas igaks juhuks kinnitust. Kõik klappis. Veiko tegi esimesed sammud aarde suunas, mille tagajärjel mina tagasihoidlikult eemal seistes lihtsalt naeru käes väänlesin. Lõpuks sai selgeks, et siin on ikka MacGyveri oskusi vaja, ehk siis mind, ja tõime abivahendi. Nüüd oli muidugi Veiko kord irvitada, kui ma selle vahendi üritasin paika lennutada, aga lõpuks oli kõik korras. Nüüd läks Veikol aarde juurde minek päris libedalt, kuid siis selgus tõsiasi, et aaret ikka kätte ei saa - oli teine ikka väga kõvasti pesas kinni. Jälle jooksis MacGyver alias Inga abivahendeid tooma, millega Veiko siis purki lahti tagus ja kangutas. Kui mulle lõpuks karp visati, oli Veikol juba käed külmund ja jalad kanged. Ma ei teinud muidugi asja kergemaks, kuna MacGyveri oskused olid mu järsku maha jätnud. Tegin nii, nagu kirjelduses öeldud, kuid üritasin mitu minutit hoopis muud kohta avada, kannatlik Veiko endiselt omal kohal rippumas. Lõpuks tähelepanelikumal silmitsemisel selgus, kuidas asja avatakse ja logi oli kirjas. Tagasipanek läks lihtsamalt ja mööduva onu silme all tegime näo, et harjutame mägironimist.
Ega midagi, tore aare, aitäh.

 3 

Natuke aega tagasi käisime siinkandis aga päris täpselt ei teanud mida otsida ja õiget objekti me kumbki lähemalt ei uurinud ka. Seekord olime konkreetsemad. Kahtlane koht kindlaks tehtud läks tuli välja mõelda kuidas seda kontrollida. Õnneks tutvustas Inga üht tema poolt varem proovitud tehnikat selliseks puhuks. Selleks leidsime mu autost vajaliku kollase abivahendi, Inga sättis selle paika ning andis käsu: "Olgu ronitud!" Topsi nägin õigelt kõrguslt küll kohe aga kätte saamine oli isegi keerulisem. Surkisin oksaga ja kangutasin edasi-tagasi kuni oligi käes. Edasi tegeles sellega Inga, mina jäin mugavalt oma positsioonile jälgima. Selgus, et ka konteineri avamine ei käinud nii kergelt kui oleks oodanud aga lõpuks said siiski nimed kirja. Kui purk oli tagasi pesas möödus üks onu kes natuke arusaamatult vahtis mind abivahendi küljes tolknemas. Üritasin teha tavapärast nothing-to-see-here nägu ja onu kahtlused hajusid nagu võluväel.

nothing-to-see-here

 1 

Leitud. Aitäh!

 1 

Käisime lõpuks siin ka ära. Kõigepealt sain asjast valesti aru ja sattusime valesse kohta. Siis alustasime uuesti ja jõudsime juba õigesse kohta. Aitäh!

Kes oskas arvata, et teed aarde valmis ja siis pead hakkama veel aarde juure vihmavee kanalisatsiooni vedama. Nüüd on asi ilusti korras ja aare teile uuesti avatud.

Aare on oma pessa kinni külmunud. Ootame sula ära ja kui lahti ei tule jääb aare kevadeni suletuks.

 1 

Kasutasime abivahendit, nii on lihtsam. Aitäh!

 1 

Abivahendiga oli väga lihtne - "nagu jalutuskäik pargis". Aga ikkagi suutsime peitjale vahele jääda. Täname jõukohase mõistatuse eest!

 1 

Laekusime sündmuskohale, valisime kaasasolnutest sobivaima abivahendi ja kasutasime seda sihtotstarbeliselt. Peatselt oligi aare peos ja sai nuputama hakata, kuidas logiraamat kätte saada. Lõpuks see ka õnnestus. Praegu avastasin, et juhis ilusti ka kirjelduses kirjas, aga kirjelduse lugemine on ju nõrkadele. Ilus asi. Aitäh peitjale.

 10 

Kaitseliidu Harju Maleva vallutamine käis kolmes etapis:

1. Saabusime A-ga kohale, vaatasime ringi ja kuna A keeldus redelit erekteerimast ja kohalikud ka abivahendit ei pakkunud siis lahkusime minu sisinast hoolimata :P.

2. Hiilisime taas A-ga kohale, no mis teha kui meie pöörlemine meid ikka järjekindlalt siia tõi. Vaatasime ja jõudsime selgusele, et oleme jah õiges kohas. Lahkusime ,sest redelit kaasas polnud ja naabrid ei pakkunud taas abivahendit.

3. Pimeduse varjus hiilisime tugevdatud koosseisus kohale. Kiire pilguheit ja Orav visati objektile. Rippus teine seal ilma redelita imehästi, nii said teised eemale logima minna. Splint käes ja tõesti vidin ei plahvatanud, aga andis ikka seda logi kirjutada, sest minu sees algas mingi seletamatu värin ja no ei saanud mitte logitud. Lõpuks sain siiski nimed kirja ja imetlesin kuidas Orav ühe käega rippudes teise käega laengu haaras ja selle omale kohale asetas. Ja siis istus Orav lihtsalt B-le pähe :D.
   Ööd on siin mustad ja öös juhtub asju, tänud peitjale !

 4 

Pea ja kere keerutamisel võiks vabalt ökulale silmad ette, või taha?, teha. Segastel asjaoludel toimetas redel omi asju. Taaskasutust leidis isiklik orav, kes hoogsalt orbiidile saadeti. Karnaadi avamine tekitas suuremat elevust, muidu oli lihtsalt kole ilm.

 2 

Ööd on seal pimedad. Parkisime ja koerad hakkasid haukuma. Astusime õige koha poole ja vaatasime käed taskupõhjades ringi. Välja neid väga võtta ei tahtnud, sest ööd on seal külmad kah, aga võtsime siiski. Ma tõstsin ühe abivahendi välja. Sai seda väheke loobitud ja tema abiga turnitud. Lõpuks sai õige koht ka kätte leitud. Selleks ajaks olid koerad haukumise lõpetanud. Targad loomad.

 1 

Õnneks oli selline abivahend, mis tuvastas maastik 5 raskusega objektidelt õige koha enne, kui sinna sukeldusin. Kohapeal pidasin neid 5se maastikuga objektideks alguses palju keerulisemaid asju, läks õnneks. Tänan peitjat!

 4 

Viinamarjad on hapud...väga hapud...kui me õigesse kohta täna jõudsime(meie arust), siis jäi õhku vaid küsimus miks? Isegi kaasas olnud redel jäi erekteerimata, kuigi M oli päris kuri mu peale... eks näis mis ja kas saab miskit selle aardega, sest säilivuse huvides ma seda ise ei leia...olgugi, et viimane leidmata pealinna aare.

lugupidamisega

Teie rebane

 2 

Mõistatuse lahendamisel tegin ühe väga lolli vea, millest ei hakka siin isegi rääkima. Õiges kohas ja õige nurga alt vaadates oli aaret maa peale ilusti näha. Hakkasin ronima. Esimesel korral ei saanud ma külmunud näppude tõttu konteinerit kätte. Teisel korral sain ma logi kätte, aga pliiatsit polnud aardes :(. Kolmandal korral viisin logi aardesse tagasi ja lisasin aardesse ka pastaka süsi. Tänud peitjale!

 5 

Ühel oli massinas kütus otsas ja nii tuligi tankla poole suunduda. Aga ega siis linna ainult kütuse järgi sõitma hakka, võtame siis juba paar aaret ka.
Seisame Kaitseliidu maleva väravas ja loeme pöördeid-ringe. Ma olen ju lumelaua, wake-laua ja lohega karanud küll ja küll ning tean väga hästi mitu ringi on 360, 720, 1080 või isegi 1440 pööret. Mis siis, et ma ise üle 720 (lohega, lumelauaga 540) kunagi hüpanud, õigemini maandunud pole. Ringitaju polnud seega küsimus, küll aga suund. Õnneks sai sellega vaid ühe, esimese korra puusse pandud, ikka täiesti puusse :-D Edasi läks õnneks nagu lepase reega. Seda kuni eeldatava lõpuni.
Lõpus piidlesime potentsiaalseid peidikuid. Ei tihanud enne midagi tegema hakata, kui kindlus-selgus käes. Mõningase vaatluse tulemusena ning inimeste silmapiiril kadumise järel tegingi paar ilma pöördeta hüpet. Nüüd sai Moor logida ja mina seni oravat mängida. Nägin vaid, et aare oli vahvalt tehtud, ei plahvatanud. Õnneks ei tulnud ka keegi abivahendit pakkuma ega alla kupatama. Lõpp hea, kõik hea.
Lahkudes oli ka tuju hea, kohe täitsa hea. Nii vähe oligi vaja :-) Leid päevas hoiab tohtri eemal. Aitäh Janarile tehtavate pöörlemiste ja tõepoolest 3.5 peiduka ning maastiku eest! Aare korras, evej. Lahkusime rõõmsatena, mis veel vaja.

 6 

Nii ta oli, Kuldar tegi kodutöö ja põhitöö ning mina olin lihtsalt ilus :) Kahju on sellest, et ma seda lahedat lõpp-punkti hetke jäädvustada unustasin.

Aga aarde kirjeldus võttis muige suule, sest siis kui ma veel KL tegev olin, kutsuti mind võitleja Matiks, sest Kati pidi testosteroonirikkas seltskonnas kuidagi võõras öelda olema. Hetkel olen lihtsalt lumememm.

V: Kotka pildiga meene - väike linnapreili lunis. J: kahjuks sel korral midagi, sest polnud midagi sobiva temaatikaga kaasa, aga kindlasti kui kõrvu jääb, et keegi on minemas, saadan enda poolt üht-teist militaarse sisuga kaasa.

Aitäh peitjale, väga stiilne ja mõnusalt ahvielamust pakkuva teostusega aare.

 12 

Eeltöö sai kodus ära tehtud, edasi tuli otse nulli sõita. Abivahend autost välja, kiire install sobivasse kohta ja teele. Aare käes, hüppasin alla, millepeale ilmusid naabermajast mugud üle aia vaatama ja hüüdsid kavalalt "mis te otsite sealt". Kui juba vahele jäime, tuli asi ära rääkida. Tutvustasin geopeituse mängu ja olemust, pererahvas muigas mõnusalt ja tänas, et me nende müsteeriumi ära lahendasime. Nad nimelt ei mõistnud, miks järsku hakkas nende aia taga rahvas voorima ja muudkui üksteise võidu ronima. Pakkusid isegi head abivahendit, aga ütlesin viisakalt ära ja jätkasin ahvimängudega.

 2 

Kraadide keeramise ülesande tegi igaüks omaette enne ära. Tulemused ühtisid ja võis Katit-Matit otsima asuda. Kõigepealt köitis me tähelepanu tädi Katja või Jekaterina omapead kõndiv kassike. Sujuvalt võlus me huvi endale koheva sabaga orav. Pead olid meil mitme kraadiga pöördes, kui tuli otsus: lennutame Erki abiga Oti pilve piiri peale. Tänud peitjale.

 1 

Lõpp-punktis tervitas meid esmalt orav! Pärast mõningast Orav-Ott ja Orav-Erki ronimisetteastet sai ka logi kirjutatud. Aitäh!

Leitud

 2 

No ma ei tea... Keera ja pööra ja pööra ja keera... Kodusest streetview'st aitas, et õige värav leida. Temaatiline selline :) aga kuna valges me aaret ei näinud ja pimedas ei saanud kätte ...kuigi siis nägime kuhu ta roninud on... We'll be back.Pole siin midagi kohalikele elanikele Katit ja Matit mängida. Ja Meeli juurde nagunii pole ilma aardeta asja. Nii et küll me ükskord tuleme Rimist, Redeliga ja ajame ka selle asja korda :)

 16 

Novot. Ei viitsind kah keerutada, vaatasime kaardil tiba ringi ja sõitsime otse lõppu. Kaur tahtis kangesti teada, kas Eesti ikka saab Serbiast jagu, ja hoidis seni nina telefonis, kuni me Mammuga peiduka lokeerisime. Siis algas viies geim ja - pange nüüd tähele: me istusime kolmekesi pool tundi leidmata aarde all autos ja vahtisime pisikesest telefonist viiendat geimi :) Tagantjärele - oleks võind ju Meeli juurde minna telekat vahtima, aga aare oli alles leidmata ja selliseid ju jutule ei võeta. Mäng käis omasoodu edasi, porken tuli ja poetas paar paari liibunud mugusid, aga need kadusid kenasti ära. Siis ilmus rebane, vaatas tiiru ümber auto ja kadus. Siis tulid rebast jälitades kõigepealt hundikoer, siis dressides jorss kahe kassiga. Aga rebane kadus aia taha, koer läbi ei mahtunud ja kassid juhatasid jorsi kah minema. Selle aja peale sai Eesti tappa. Panime telefoni kinni, ronisime välja ja nii umbes ühe hüppega oli Kaur objektil ja tünn käes. Masendav. Ei mingeid abivahendeid ega miskit, mats ja valma. Isegi püksid jäid terveks. Kahjutustasime granaadi, panime nimed kirja, tünni tagasi. Vaatasime kella ja jätsime Meeli ootama, hilja juba. Vaene Meeli. Aga tünni eest aitäh!

 6 

Nüüd seekord saabusime pimedas, kolmekesi. Kuna ma omast arust teadsin, millise objekti otsas turnima peab, siis suundusime otsejoones sinna. Kõigepealt katsetasime noorgeopeituriga. Ei õnnestunud. Siis proovisin ise. No pärast mõningast tsirkust õnnestus mul see objekt ka vallutada. Korra tekkis isegi tunne, et ma saan maleva liikmeks päris nii illegaalselt, gravitatsiooni lahkel kaasabil. Aga õnneks ületas minu haarde tugevus gravitasiooni jõu ja ma siiski maleva liikmeks ei hakanud. Igatahes veetsin ma seal turnides omajagu aega, kuid alla laskusin ilma logiraamatut määrimata. Tekkis isegi küsimus, et kas olen asjast õigesti aru saanud ja kas olen üldse õiges kohas? Teistel hakkas igatahes natuke igav ja nad lahkusid autosse. Mina siis käisin seal veel mõnda aega pea kuklas ringi ja proovisin silmadega miskit leida. Ühe koha ka leidsin, aga minu pikkusega polnud seal midagi peale hakata. Ja peitjat ka ei ilmunud kuskilt…., isegi abivahendeid ei pakutud…., liiga vaikselt vist tegutsesime…

Aga järgmisel korral - lahked naabermaja mugud on nüüd ju oma müsteeriumi lahendanud - lähen valges kohale, istun objekti alla ja võtan välja suure sildi: “Geopeitur ootab abivahendit” Ja siis jään ootama, ehk tuleb keegi abi pakkuma :)

 1 

Sattusime siit mööda sõitma ja nii võtsimegi aardeotsingu ette. Mõistatus lahenes paari proovimisega, aga aarde otsimine võttis üsna kaua aega ja logimise pool tegi mu üsnagi murelikuks. Aare ise oli laheda teostusega. Aitäh!

 1 

Keerutasime end seal hilisööl ringi ning lõpuks märkasin vajalikku väravat. Sammude arv ka klappis ning saime sellest kinnitust, et oleme õiges kohas. Lõpus mu püksid nendest viiese raskusastmega objektidest küll rõõmu ei tundnud, aga sain lõpuks konteineri kätte ning Liis sai nimed kirja panna. Omamoodi äge mõistatus, aitäh!

 1 

Kuna mõistatus sai kaardi peal ära lahendatud, siis otsustasime täna ka kohale minna. Puudus aga soov kõiki objekte igaks juhuks läbi ronima hakata ja olime juba loobumas, kui ühe nurga alt konteineri serv kätte paistis. Objekti vaadates tundus aga olukord olemasolevaid ressursse arvestades jätkuvalt lahendamatu. Õnneks andis sõiduriista abivahendina kasutades kahekesi olukord siiski lahendada.
Tore logiraamatuhoidik! EVEJ.

 3 

Siis kui selle aarde avastasin, siis vurritasin kohe arvutitaga asja endale selgeks. Sammud küll päris klappima ei läinud, aga koht tundus paljulubav. Kohapeal kontrollisin algul ühe kergema paiga ära ja siis otsustasin, et vaatan vähe keerulisemasse paika kah. Ütleme nii, et oleks mõned sendimeetrid lühem mees, siis ei oleks seda sealt kätte saanud. Täitsa väsitav logimine oli, õnneks sain ikka pärast topsiku õigesse paika tagasi ka. Nii kui autosse jõudsin, ilmusid ka paar mugu silmapiirile. Tänud peitjale jõukohase mõistatuse ning füüsilise pingutuse eest - täitsa läbi võttis tegelikult see ukerdamine seal!

 8 

Soov oli siia saada roheline nägu (kollane+sinine), aga tegelikult sain seda kollast nii vähe, et ei läinud rohelise poolegi.

Aarde avaldumisel vaatasin, et see na lihtsake ja hakkasin kohe keerukujutama. Pärast mõningat pööritamist arvasin kraadikoguse päris hea olevat. Küsisin poja käest, et mis tema sellisest pööritamisest arvab ja kuidas tema seda teeks. Sain vastuse, mis pani mõtlema. Selgus, et ma olin ühe suure ja põhimõttelise vea sisse teinud, mistõttu minu kraadikogus päris hullupööra metsa oli läinud.

Pidades väheke aru enda mõtlemistööle spetsialiseerunud üksusega (kõige ülemisel korrusel), jõudsin tõdemuseni, et tabelarvutusprogramm on õigete pöörete saavutamiseks parim lahendus. Mul ei tulnud pettuda, õige kraadikogus avaldus üllatavalt kiirelt.

Nüüd oli järg järgmise mõistatuse osa juures: kui pikk on peitja samm? Väike googel-moogeldamine andis hea tulemuse. Niih, algandmed on nüüd olemas. Kuna aga päike pööras juba oma asemel teist külge, siis välitöödele eriti enam ei kiskunud. Pole ka teab mis lähedal see asukoht. Saigi siis järgmisel hommikul kaart ette võetud ja kõik need kraadid, pöörded, keerud ja sammud peale kantud. Ja et nii lihtne ongi või? Ei ole! Juba teise pöörde juures hakkas pea ringi käima ja edu ei paistnud kusagilt. Siin peab miski konks olema! Hakkasin siis seda konksu otsima ja oh imet, konks oli lähemal, kui arvata oskasin. Eemaldasin konksu ja kõik hakkas jooksma, jooksis kohe... ütleksin, et õige värava juurde. Kuigi kõik klappis ideaalselt, olin ma siiski ettevaatlik ja tegin kõik uuesti läbi. Jõudsin samasse kohta.

Nüüd siis tekkis tahtmine seda asja oma silmaga näha. Kuna maastik on selline, mida viisakate riietega ilmselt ei ületa ja valgel ajal ei julge seal eriti tsirkust ka teha, siis sai eesmärgiks seatud õige objekti leidmine valges ja hea õnne korral ka aarde silmamine.

Kohale läksin pikalt keerutamata ja liigseid kraade vältides, ehk siis suht otse. Jõudsingi juba virtuaalmaailmas nähtud väravani ja nägin kohe ka viiese raskusega objekte. Ka õige objekt hakkas kohe silma (ma väga loodan), seal oli isegi veidi näha vastava raskusastme ületamise jälgi, ilmselt siis peitja või esmatormajate poolt tekitatuna. Seega koht oli ilmselt õige. Uurisin siis seda objekti põhjalikult, võtsin isegi mütsi peast, et nokk vaatevälja ei varjaks. Paar imelikku kohta hakkas silma, aga no maastik 3.5 ikkagi. Ootasin seal siis veel nats aega, et ehk peitja kuskilt aknast jälgib, tal hakkab kahju ja tuleb aitab veits…. :D Aga ei, ei tulnud kedagi. Tuli ainult üks auto, kaks inimest sees. Pidasid korraks kinni ja lahkusid. Huvitav, kas ma rikkusin kellegi otsimisplaanid ära?

Igatahes, nüüd järgmisel korral ilmun pimedas (tingimused paranevad hetkel iga päevaga) ja kindlasti koos noorgeopeituriga. Temale on kõik maastiku raskusastmed 0-1.5.

 10 

Üritasin hommikul aaret arvutis lahendada. Vaatasin, et selles suunas ei ole midagi mõistlikku ning arvatavasti on seal tänavas. Streetview näitas ühte väravat ning kohalikke puid. Eeldasin, et siis aare on seal. Lõuna ajal käisin värava juures puid vaatamas, aga ühtegi peidukat silma ei hakanud. Õhtul läksin Meeli juurde, aga teda polnud kodus. Läksin siis Männiku Rimisse, lootuses geopeitureid näha. Kedagi ei näinud, aga nägin tundmatut tänavat, mis klappis hästi kirjeldusega. Läksin jalutasin ning nägin loogilisi keeramisi ning lõpuks olingi õige värava ees. Vaatasin kohalikud objektid üle ning lõpuks proovisin ühte kahtlast kontrollida. Tegin jõu- ja ilunumbreid ning saingi aaret katsuda, aga kätte ei saa. Jalad on peenikeste nukkide peal, ühe käega üritan end üleval hoida ning teisega aaret kätte saada, aga aare ei tule pesast välja. Olen sedasi 2-3 minutit ning tulen alla. Räägin olukorrast Meelile ning ta ütleb, et kui kätte ei saa, siis mu juurde ära tule. Puhkan pisut ning üritan uuesti, seekord läheb 15 sekundit ning aare on käes. Käed on väsinud ning nii väiksele logiraamatule on raske kirjutada. Pistsin aarde taskusse ning läksin uuesti üles, seekord oli juba lihtsam. Pärast on hea meel, et aarde lahendatud sain ning sellised peidukad ongi huvitavamad kui geokuhjad maapinnal. Hea teostusega aare on. Aarde kirjeldus on kohapeal palju loogilisem kui kodus. Aare on täiesti abivahendideta kättesaadav, pikkus tuleb väga kasuks.Aitäh.

Vajas põhjaliku uurimist kohe esimesel hetkel ei jäänudki silma.

Tänud peitjale :)

 12 

Õhtuseks traditsiooniks on saanud geopeituse lehele pilk peale visata (mõni õhtu isegi paar korda). Viimasel ajal oleme erilised võimed arendanud ning mitte hiljem kui ~15 minutit peale uue aarde avaldamist selle avastanud. Seekord läks ~15 sekundit, et tajuda uue mõistatuse ilmumist. Stardini läks aga aega, sest ei suutnud otsustada, kas ikka viitsime nii kaugele sõita, aga samas ei tundunud mõistatus ülearu raske ning mitmedki nimed olid GP lehel online'is, kellega oleks tore tutvuda. Ette rutates võin öelda, et pärast selle aarde leidmist arutasime Liinaga autos, mis FTF-i meie jaoks eriliseks teeb. Jõudsime järeldusele, et meie poolest võiks me ka 57 või 101 leidjad olla, aga siis on tõenäosuses teiste peituritega kohtuda masendavalt väike ning põnev on kasutajanimedele näod külge panna. Kodus esimese hooga üritasime kaardil lahendada, kuid selle idee laitsime kiiresti maha. Veidi tegime eeltööd kodus, sest suured numbrid panevad meil pea ringi käima. Nulli jõudes suutsime esimese kolme minutiga ära külmuda ning Liina suutis kolm korda öelda, et lähme koju ära, kuid õnneks saime ikka juhendi loogiliselt jooksma ja varsti olimegi õiges kohas, kus kolm kuju kahtlaselt ees ootasid ja kirvest maast kangutasid. Kui kaks seltskonda erineva taktikaga ühte kohta jõuavad, siis olime üpris kindlad, et ju oleme lõpp-punktis. Igaüks otsis vastavalt enda füüsilistele parameetritele. Meie imetlesime, millise osavusega võimalikke objekte läbi kontrolliti ning meie roll oli pigem potentsiaalseid peidukaid taskulampidega üles otsida. Lõpuks olime jõudnud välistamise taktikani ja minu valgusvihk käis mitu korda ühest kohast üle. Ei andnud rahu see ning oleks kripeldama jäänud, õnneks tunk ja erko võtsid asja kätte ning kõigile kerge üllatusega aare leitud sai. Korralik tiimitöö. Taaskord uued meeldivad tutvused ning loodetavasti järgmise korrani, täname seltskonda!

Samuti täname peitjat, kes vaeva näinud nii mõistatuse kui konteineriga, korralik lahendatav aare! Lisatänu šokolaadi eest, millega meid kostitati pärast leidu!

 17 

Mõistatuse ilmudes oli esimeseks mõtteks natuke kodus kaarditööga tegeleda. Aga kui kirjelduse lõpuni lugesin, siis sain teada, et Mati ja Kati keerutasid tühja, aardeni ei pääsenudki. Otsustasin parem kohale sõita ja reaalis orienteeruda. Parkisin nullis värava kõrvale ning hakkasin juhistes näpuga järge ajama. Küsimus tekkis kohe teise punktiga, suund nagu määramata. Edasi lugedes järeldasin, et vahest keeramine käib päripäeva ja pööramine vastupäeva. Peaaegu oleks teooriat rakendama hakanud kui hämarusest ilmus üks kahtlaselt tuttava välimusega auto, mis andis ohjeldamatult signaali. Priit ja Erko marssisid kohale, geovarustusena Erkol kaasas telefon ja Priidul kirves. Priidu kirves näitas mingi mõistliku suuna kätte ja nii me ei hakanudki üldse keerukuju mängima. Suund oli pädev, aga edasise lahti mõtestamisega ning kontrollimisega mässasime päris kaua, vahepeal ka päris kaugel. Leidsime igasuguseid objekte, mida suutsime lõpuks juba igal võimalikul ja võimatul moel peaaegu sobivaks tõlgendada.

Siis laekus abiväge. Amatsoonid! Saime uut indu ja meelekindlust, sest tüdrukud olid korraliku keerutamise tulemusel jõudnud samasse punkti, kuhu Priidu kirves meidki tõi. Käisime näitasime neilegi kõik valed kohad ära. Endiselt ei leidnud miskit. Proovisime juba järjest raskemaid maastikke ja kontrollisime ulmelisemaid mõtteid. Kuni üks amatsoonidest viitas kahtlasele kohale, mille raskusastme olime varem tibake liiga kõrgeks põlanud. Koostöös Erkoga kontrollisime siis seda, rohkem niisama välistamiseks :o) Aga kae imet. See üritus päädis esmaleiuga täpselt kell 21. Imetlesime lahedat konteinerit ja rääkisime aarde autorit taga kui ühtäkki seal ta seisiski - elusuuruses peitja isiklikult! Ilmus pimedusest nagu tont ja rääkis, et ta on meie korraldatud kino juba mõnda aega eemalt salamisi jälginud :D Eduka esinemise eest anti veel preemiaks shokolaadi :o) Aitäh magusa suutäie ja laheda aarde eest!

Tegelikult olid ka lilled olemas

 12 

FTF kell 21:00. Olime Priiduga tagasiteel Tartust Harjumaale oma kodudesse, kui tuli teade uue aarde avaldumisest. Kus kohas? Männikul! Sinna ju meie hetke asukohast ainult 25 minutit autoga! Väike haak niisiis. Vaatasin Priidu palvel, kes kõik Geopeituse lehel online-is. Tunk, amazzony jne. Algul ei pööranud tähelepanu, et tegu mõistatusaardega. Aga kui see avastus tuli, oli hämming suur. Lugesin autoroolis olevale Priidule ette, mida kõik teha on vaja. Võttis mehe kiruma! Peale "keerukuju" mängimise butafoor-granaadi otsimine võttis mehe eriti kurjaks - kuidas nii ikka tohib! Tema kui kaitseliidu mees võtab teema kohe üles! :D Üritasime teel sinna aarde asukohta kindlaks teha. Priidul hakkas igatahes mingi ettekujutus looma. Aarde nullile lähenedes märkasime muidugi Tunki ehk Eskot. Priit lasi autosignaali seepeale mis hirmus! Parkisime auto ja jalutasime nulli. Nullis asusime kõik koos teekonna üle arutama. Priidul nii hea ettekujutus lõpu asukohast olemas, et hakkasimegi sinnapoole liikuma, ilma igasuguse keerutamiseta. Värava ümbrus paistis nii loogiline, et asusime otsima. Oi kuidas läks aega. Varsti saabusidki - üllatus-üllatus - Liina ja Mai ehk amazzony. Kui juba nemadki samasse kohta välja jõudsid, siis pidi ümbrus õige olema. Jätkasime otsinguid. Igalühel oma teooria ja mõnel lausa raketiteooria. Ronitud sai täitsa liiga palju, lambivalgused vehklesid siin-seal... Kontrollisin veel kirjelduse ja teekonna üksipulgi üle, koos kõigi kraadide ja meetritega - kõik klappis ideaalselt! Lõpuks, kui mõistus hakkas juba otsa saama, jäi üle viimane variant. Kasutasin sinna minnes Tunki abi (või tungrauda?). Natuke võimlemist ja... AARE! No oli see vast nüüd kergendus! Lõpuks ometi! Pärast tund aega otsimist! Loomulikut võis eeldada, et me oleme esimesed leidjad. "Relv" aardes osutus õnneks kahjutuks! :D Ei jõudnud veel õieti logiraamatutki tünnist üles leida, kui saabus kohale keegi mees: "Tere geopeiturid!" Esimene mõte oli, et keegi aardeotsija saab hõlpsalt leiu kirja. Aga kohe selgus, et tegu hoopis peitja endaga. Õnnitles meid esmaleiu puhul ja šampanja asemel avas suure šokolaaditahvli. Puudusid veel lilled - nii pidulik tundus see hetk! :D Peitjal Janaril oli jätkunud kannatust meie tegevust eemalt aknast jälgida. Olin isegi seda kahtlustanud (selgeltnägemise võimed?). Kahjuks ei aidanud selgeltnägemise võimed aaret kiiresti leida, kuigi õige koha peal sai ikka pikalt peidikut uuritud. Tõesti liiga kaua võttis see otsimine. Aga lõpp hea kõik hea. Tegelikult pakubki raskelt tulnud leid oluliselt suuremat rahuldust, kui kergelt ja labaselt tulnud leid. Suured tänud peitjale - oli vahva selline esmaleiu tähistamine! Jääme siis uusi aardeid ja kohtumisi ootama! ;D