Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pliiats kaasa
Aare asub Nõmme disc-golfi rajal, korvi lähedal. Kui näete kedagi mängimas, vaadake alati nende poole. Kettaga ei ole mõnus pihta saada. Aare pole lastesõbralik lendavate ketaste pärast. Aarde väljavõtmisel ning tagasipanekul olge ettevaatlikud. Ärge kasutage abivahendeid aarde välja sikutamiseks, suure tõenäousega te kätte ei saa ning aare kukub sisse. Pimedus ja vihm aarde otsimist ei sega. Aarde kork peab olema taeva poole, et vesi sisse ei saaks.
Kui kellelgi on aimu, mis objektiga on tegu, siis võiks sellest kirjutada. Arvasin, et olen selle metsa risti-rästi läbi sõitnud aga seda objekti polnud varem näinud.
Ma loodan, et ma eksin, aga alla 170cm pikkused ilma abita seda aaret kätte ei saa. Logisse kirjutage oma pikkus ning teie jaoks olnud maastiku raskuaste.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (3), ettevaatus_vajalik (3), discgolf (3), pliiats_kaasa (2), muguoht (2), gpsita_leitav (2), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6491W
Logiteadete statistika:
215 (98,2%)
4
16
7
7
1
0
Kokku: 250
Disc-golfi rada ammu likvideeritud ja nüüd ka tops järjekordselt kadunud, aitab küll.
Lõunane jalasirutus viis sinna. Jään küll pisut alla 170ne, aga kuna sõbrants oli julgustuseks kaasas ja lähedal vedelenud abivahend aitas mind eesmärgile astme võrra lähemale, siis sai proovitud. Õnnestus ja tops sai samamoodi tagasi. Logileheke oli pisut niiske, aga kirjutada sai. Aitäh peitjale!
Triinu abivahendiga oli logimine lihtne. Logiraamat märg.
Nagu ka paljud teised, kasutasin ma jämedat puuoksa, millega proovisin posti otsa ronida. Esimene kord ei tulnud hästi välja, tegin kukkudes küünarnukile haiget. Aga teise korraga sai ettevaatlikum oldud ja saigi aarde kätte. Tänud
Olen alla 170, aga leidsin abivahendi üles saamiseks. Jätsin ta kõrval puu juures ka sama lühikestele :D
Kõige esimene geopeituse mäng! Esimesel korral ei leidnudki, läksime edasi ja pidime ikka tagasi tulema. Väga lahe!
Tulime lapsega jooksuratta ringile ja ühtlasi panime nimed kirja. Aitäh!
Selle aarde jaoks olin ettevalmistanud ja võtsin pika sõbra kaasa. Peidukoha tabasin kiirelt ära ja saatsin abivahendi aarde järgi. Nimed kirjas!
Ah et selline golfirõngas. Äge. Hea, et abivahend Dauno näol kaasas oli Tänud
Sel korral teatas Tanel kohe, et tema ei roni, kuna tal on logitud see aare. Ronisin ise ja tuleb tõdeda, et 160cm pikkune saab üksi aarde kätte kui veidi mõelda ja ringi vaadata.
Leidsin. Ükspäev käisin piilumas, millega tegemist, täna tulin sobiva abivahendiga aardele järele. Sain kenasti kätte ja logi kirja. Tänud väikese väljakutse eest:)
Leitud, aare oli ilusti kuiv veel. Sain ka pealtvaatajatele huvi ja nalja tekitada :)
Huvitav objekt keset metsa. Pikkust on mul 1.75 ja raskusaste võib et on küll 3,5. Logisin üksi, aare on kuiv ja korras. Tänud peitjale!
Tulime õhtusele jalutuskäigule, lasin pätti teha ja ei uputanud topsi isegi mitte ära. Täname!
Läksime aaret pimedas otsima ja kohale jõudes äratasime mingis koeras tähelepanu. Kohe kõndis ka keegi sealt koeraga mööda, aga õnneks pikemalt uurima ei jäänud. Aarde asukoht oli ilmselge. Natuke pusserdamist ja saime kätte :)
Kettagolfijad on uude kohta Nõmmel kolinud. Aardejahil käisid 190 cm + 175 cm. Polnudki ammu pätti teinud :) Mõnus paras väljakutse, meie jaoks vastas maastikule 3.5. Täname :)
Võtsin pika mehe abivahendiks kaasa. 162cm, ilmselt oleks nutikuse ja taiplikkusega üksi ka saanud. Vinge! Aitäh.
Aarde asukoha arvasime Mirjamiga objekti järgi üsna kiirelt ära. Küll aga oli tükk tegu, et aardeni ulatuda. Kuna ise olen pikkuselt kahemeetrine, siis isegi minu jaoks oli see suur väljakutse. Kes iganes otsustab seda aaret minna jahtima, siis igal juhul minna kahekesi. Üksi on hoolimata pikast kasvust tiba keeruline. Selle eest vinge leid.
Oh saa, siin sai tehtud virgutusvõimlemist nii kehale kui ajule ja veidi ka rühmavõimlemist.
Ja mustkunsti, kui ma oma väikesele kaaslasele nii kotist võetud kui kohalikke abivahendeid ning nende kasutamist tutvustasin.
Eks see minu 176 ja tagasihoidlikult sportlik olek siinse mängu päästsid, 130 jäi ilmselgelt väheks, kuigi me proovimata alla ei andnud. Soovitan seda aaret soojalt, et motiveerida end tervislikule ja liikuvale eluviisile. Ise veendusin, et mõned kätekõverdused hommikuti rohkem tuleksid mulle kindlasti kasuks.
Tänud peitjale.
Tegin Kärti suvelaagrist oodates aega parajaks ja jalutasin veidi ringi. Fantast ilm oli muide - lausa imelik hakkas kui ei olnud ei palavust, jahedust, märga, kõva tuult, putukaid ega isegi torkivat võsa. Eks siis täna vedas ja erand pidigi vist reeglit testima. Disc-golfist polnud ka õnneks haisugi. Koht ja objekt olid mõnusad. Mingi kahtlaselt sobiva abivahendi leidsin ka lähedalt. Olen 186 pikk ja kohapealse abivahendiga leides pakuks maastiku 3. Tänud toreda koha ja teostuse eest. Aardes olnud pliiats sai nüüd teritatud.
Kus häda kõige suurem, seal ratas kõige lähem. Ilma rattata oleks ka olnud võimalik, aga siis oleks pidanud musklit pingutama. Hea, et seekord niigi läits. Minu pikkus 1.78 ja maastik oli 1,5. Suhteliselt mugukindel peidukas. Aitäh!
Minu pikkus on 164cm ja täna ilma Karli abita poleks ise hakkama saanud. Kuidagi ronides ja jala õlgade kõrgusele tõstes oleksin vist oma jõududega hakkama saanud. Aitäh!
Nulli jõudes polnud kahtlustki, et tegu õige kohaga. Kätte saamine.. no ma olen gramm alla 160cm, seega maastik tundus pigem 4. Aga kätte me ta kahepeale saime, õnneks ei sattunud sel momendil kedagi lähedusse ka. Oleks väga veidraid pilke näha saanud.
Olen käinud seda aaret ka enne piilumas, kuid üksi ei saanud ronitud. Aitäh aarde eest! :)
Natuke ronimist ja mitme koeraga mugu möödumine ja nii see aare leitud saigi. Ratas oli kasulik abivahend. Aitäh!
Enamasti saan lasta oma poegadel "jõu- ja ilunumbrid" ära teha, et ma ise ei peaks võimlema. Siin polnud aga neist kahjuks abi. Pidin ikka ise oma kaunist, neljakümneneljast, 170 cm pikka keha füüsiliselt pingutama. Aga aarde leidmise nimel olen peaaegu kõike nõus tegema :)
Tegime kõige kergemale (ja kõige lühemale) pätikat ja olemas.
Mis sellest pikkusest? Ma olen 180cm kuid selline tünnivabriku mannekeeni kujuga ning ei üritanudki aardeni minna. Joss on veidi alla 150cm aga sai minu abiga II korrusele kust ulatus kenasti aardeni.
Kas selle objekti otstarve on siin varasemates logides lahti seletatud? Ei viitsi kogu juttu läbi lugeda ning põgusal kerimisel midagi sellekohast silma ei jäänud.
Aare korras.
Käisin siin juba eelmisel päeval studeerimas aga avastasin, et kas vanuse või pikkuse tõttu, mul ei ole võimekust sellist trikki teha. Seega tulime tagasi abivahendita, kuid suurema meeskonnaga ning leidmine läks lihtsalt. Kusjuures, minust peajagu lühem neiu oli võimeline igasuguse kõrvalise abita leidma. Eks tuleb omale tunnistada, et passis olev number pole enam päris see ja redeli pagasnikus hoidmine on täiesti adekvaatne tegevus. Aitäh aarde eest!
See täpp on pikka aega kaardil ees olnud. Samas oli hirm maastik 3.5 ees ja me ei julgenud tulla. Täna siis võtsime julguse ja abivahendi kaasa. Läks väga lihtsalt, ainult logimise küsimus.
Päeva viimastel tundidel pole palju valikuid. Võimalus riided ära lõhkuda-määrida ei kohuta, kui aardeleid vaja kirja saada.Embasin pimeduses pisut posti ja pääsesin sihile :) Pikkust 180cm. Aitäh aarde eest!
Jalutasime nulli, mina ohkasin korraks ja peale ilunumbrit võtsin topsi välja. Aitä ;).
Uue auto ost ja uuele tuleb ka kohe natuke geokombeid õpetada. Seda selle aardega küll nullist eemale parklasse viimisega, aga kuskilt peab ju alustama :D Aare oli aus ja Marko tegi ülikiirelt taas oravat. No on mul alles ilus ja osav mees,mm! :D :) Suur tänu toreda aarde eest!
Mina oma 162 cm jäin juba kunagi seal jänni. Täna oli pikem inimene kaasas ja tema tõi kastanid tulest välja :)
Proovin uut lahendust, äkki peenikese traadi otsas vabalt rippudes püsib aare püsti ja vesi ei lähe sisse. Aare korras.
Plaanisime õhtul minna ratastega sõitma, aga elu tuli vahele. Seega võtsime Jõmmi ja läksime temaga õhtusele ringile. Aardeni läksime mõnevõrra pikemat teed pidi, sest keegi meist ei teadnud täpset teed. Kohale jõudes ronisin üles ja nii kaua, kui Kaupo all uut aaret meisterdas, tegin mina koerale n-ö postitantsu. Mingi hetk tegime Kaupoga vahetust ja need postitantsu sammud ja jalatõsted, mis tema tegi, nende eest lisaks talle kohe ,,soovitan" ja ,,lahe teostus" sildid. Tagasitee oli oluliselt lühem. Mäe all ütlesin niisama naljaga, et Kaupo võiks mu nüüd selga võtta. Seepeale sain vastuseks, aga proovime. Ronisin Kaupole selga ja nii ta vantsis minuga pool mäge üles. Möönan, et vastupidist varianti kahjuks nii pea vist veel ei tule.
Uut logiraamatut on vaja, hetkel asendab seda niiske poetšekk.
Discgolfi rada ja korve pole kuid aare on olemas. 166 cm pikkune geopeitur saab ka selle edukalt kätte. Uut logiraamatut on vaja, hetkel oli topsis niiske poetsekk.
Nõmme discgolfirada suleti aprillis, selle asemel on nüüd uus rada challengiaarete kõrval Järvel.
Käisin juba päeval siin korra luusimas aga kontoririietega ei tahtnud ronima hakata. Õhtul peale trenni tulin sobivamate riietega ja ühe abivahendiga varustatuna siis tagasi ja sain aarde kätte. Kahjuks oli logiraamat läbimärg, kortsus ja loetamatu. Ronisin alla tagasi ja otsisin ühe papitüki ajutiseks logiraamatuks. Kahjuks uuesti alla ronides vedas mu poolpidune abivahend mind alt ja maandusin suht mitteelegantsel viisil ja üpris valusalt B) Ühtegi kettaloopijat ega muud mugu läheduses polnud, discgolfi korve ka polnud, käib vist hooldus. Kel logimata, soovitan minna!
Paras ahvi mängimine käib siin aarde alla toomiseks, aga kätte saime.
Pimeduse hakul polnud õnneks karta pihtasaamist. Kaks sekundit arutelu et kuidas ja kus, kui Marti juba sooritas paar füüsilist liigutust. Minu jaoks sai seekord logi kirja panna. Aitäh!
Täitsa hea vaheldus niisama ringi luusides otsimisele, selle nimel pidi natuke vaeva nägema ja riideid määrima. :)
Kui esimese hooga tundus 25 päeva jutti aardeid otsida isegi minu jaoks ulmevaldkonda kuuluvat. Siis kui mingiks hetkeks oli 25 täis tiksunud oli selline m6nus hoog sees et olen siis vaikselt edasi tiksunud. 29s päev siis. Olen mitu korda hoogu v6tnud et siia tulla ja eks oli juba eelnevalt ypriski täpselt teada et mingi turnimine siin ees ootab. Rattaga yhest DG punktist m66da vurades hoiatati lendavate taldrikute eest ja hetk hiljem lendaski mitukond tykki minust m66da. 6hk klaar siis sain edasi vurada. Nullis oli asi selge ja nakstik yles, maa peale logima ja siis nakstik yles tagasi. Ei miskit kontimurdvat 184 le ;D. Tänud peitjale
Leidsin. Üsna lihtne on aare alla kukutada, mis ilmselt ka nii mõnelgi korral juhtunud. Igatahes vahva leid! Aitäh!
170 cm. Sten tegi pätti, edasi oli lihtne. Ise ilmselt hakkama poleks saanud.
TFTC. 1.78 pikkune jalgrattur hindaks maastiku 2.5 punktiseks. Aitäh. Äge asjapulk.
Lühikesed inimesed tõesti seda kätte ei saa kahjuks
177 pikk ja ega nüüd väga lihtne pold aga oma imestuseks sain hakkama. Hea, et aardes kirjutusvahend oli, kahte korda poleks tahtnud seda teha. Seda objekti olen varem näinud aga aarde olemasolust pold teadlik. Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Pärast hommikust jõmmis biitsa punni ajamist oli paras posti otsa ronida. Pange aare tagasi nii, et kork jääks taeva poole, siis ei tohiks nii pea uuesti hooldust vajada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Selle aasta esimene disci tiir. Arvatavasti on PET toorik tagurpidi jäänud, sest logiraamat on läbimärk.
Ükskord varem olen käinud aarde juures, kuid üksi ei õnnestunud logida. Täna olime kahekesi ja sai logitud.
Väikene akrobaatika ja leitud ta saigi ;) õnneks ei olnud täna õhtul enam segavaid golfitajaid ka :D
Jalutasime mändide all kohe mõnudega. Üks sõpruskond lennutas meie seal olles ketast, kuid see ei takistanud meid tasakesi liikudes aaret otsimast ja ka leidmast. Kuigi Ainil nagu pikkust jagub, ei saanud meiegi ilma loodusest otsitud abivahendita hakkama. Aitäh!
Olime siin kandis ja mõtlesime, et vaatame üle. Krabimutt ütles kohe, et see koht nagu sobiks, aga telefon juhatas mujale. Nii jooksin metsas ringi ja vaatasin/katsusin erinevaid puid. Üks hetk Krabimutt kutsus, et leidis ikka õige koha ja vaja kontrollida. Üks, kaks ja kolm ning kilkasin, et käes - naeru oli palju ja naljakaid pilte sain endast ka juurde. Aitäh peitjale, see aare tegi tuju heaks :)
Rännak oli lihtsalt super! Selles metsas leidsin rohelise seene! On ikka võrratu loodus. Jõudsime kohale vaatasime ringi, sai mõtteid mõlgutatud, tikker juba kabistas puid, ma silitasin kah paari siledamat venda aga üks teine jurakas segas algusest peale. No ei andnud rahu. Mitu korda sai juurutatud, et no ei ole ju...a kuda sinna saab...võtsin telo, lugesin korra ja esimesest 2-3 reast oli pilt selge. Tikker uuu, tikker tuli metsast välja ja siis ta seal veidi paljaks kooris ennast ( 5 venda said õhku ), vanker oli platvormiks ja...haaa saba käes. Tegin kiire logi, et vennad sooja saaks ja tikker omasse elementi tagasi. Oli vägev koht ja teostus. Mina üksi oleks hätta jäänud. Aitäh!
Sügisene karge ilm ja kerge vihm muutsid leidmise vaatamata laupäevale õnneks üsna muguvaeseks. Tänud.
Hooaeg ja teisipäevased discgolfi õhtupoolikud said piduliku avapaugu aarde võtmisega. Mängisin täna esimest korda oma isiklike, sünnipäevaks saadud ketastega. Seda tuli ju tähistada :) Janar tegi pätti ja Anti hurjutas takka, et tehku me siva, järgmised golfarid juba ootavad. Täitsa äge koht peitmiseks! Aitäh peitjale! Siit käisin igal teisipäeval eelmisel hooajal mööda!
vihma ladistas, aga mets oli disgolfareid täis. tegime siis puu all vihmavarjus aega parajaks ja ootasime sobivat hetke. värske logiraamat oli ilusti kuiv, aga selle puudusega, et lehed ei püsi koos.
Hea, et abivahend kaasas oli ja muidugi tänu Kristelile sain selle aarde logitud.
Meil oli küll mingi logiraamat kaasas, aga kahjuks liiga paks. Võtsime sellest veerand ja panime minigripi sisse ning aardesse. Esialgu mingi aeg ajab asja ära. Kristeli käes on täiesti läbi vettinud logiraamat, kui peitjal peaks soov seda olema tahta.
Pole kunagi veel vajadust olnud jalgratast nii ebaotstarbepäraselt kasutada :D Esialgu jäi 178 cm kasvust väheks, aga pärast jäi ülegi. Muidugi pidid mugud metsast välja astuma hetkel, kui põgeneda polnud enam kuhugi. Niisiis üritasin teha nägu nagu otsiksin seal kõrgel oma ära eksinud putterit taga, aga ei tea küll, kui usutav see tundus... Loodan, et aare minu pärast nüüd valedesse kätesse ei satu. Jäin veidikeseks lähedusse valvesse, aga nad ei paistnud õnneks aarde asukoha vastu huvi tundvat, ju oli targematki teha. Aitäh peitjale! :)
Olen isiklikult üle 180cm ja ei ütleks, et seda üksinda abivahendita kätte saaks. Aga aarde küljes olev magnet oli võimas. Aitäh peitjale :)
Rohkem peab vist jõudu olema, et üle 170 cm üksi kätte saaks või siis veel pikem olema, nii üle 180. Tänud!
Me küll mõlemad üle 170 pikad, aga üksi poleks kätte saanud.
Käisime täna kolleegidega peale ajurünnakut Nõmme mäe jalamil discgolfi õppimas. Seega sai geopeituse huvilistega päevaplaani mahutatud ka antud aarde otsimine. Kuna meie praktikant on varasemalt parkuuriaga tegelenud, siis aarde saime kätte edukalt. Ilma temata aga... näeks (vaatamata 172 cm-st) vaeva võib-olla senini. ;-) Aarde otsingust sai tööle fotogaleriisse vahvaid fotosid kõrgustest. :-) Tänud!
Õigesse kohta jõudes oli selge, kust tuleb otsida. Kuna tegu oli mõnusa ja sooja laupäevase päevaga, sai ikka natuke oodatud enne, kui aarde kallale sai minna.
Lisasin ka paberile logiteate. Sain ka targemaks reeglite osas. Aitäh
Kuna märg õues ja mugud piilusid, siis logiraamatusse ei kirjutanud, aga leid oli kiire ja loogiline :) aitäh peitjale!
Objekti tuvastada polnud just raske, aarde asukoht oli aimatav. Ligipääs aga keeruline. toore jõu ja plätudega ei kandnud vilja. Parkuurida ka ei oska. Läksin abivahendit otsima. Kohe läheduses lebaski see "mitte Mart". See oli nagu selle toimingu jaoks loodud ja edasi läks juba lihtsalt ja loogilist rada pidi. Disc golfi olen seal mängimas käinud aga seda elementi seal ei mäleta, ju vast seetõttu et siis mul polnud veel ka geosõltuvust. Hea koht ja pikka iga aardele.
Mu üks geopeitust mitte mängiv sõbranna saatis pildi, kuidas ta juhuslikult metsas jalutades selle aarde üles leidis. Kuna me polnud mingil põhjusel seda aaret otsimas käinud, siis läksime ka otsima. Ja leidsime! :)
Arvatava peidukoha tuvastasime kiirelt, kuid igaks juhuks otsisime ümbert ka enne. Üks abivahend oli mul kaasas autos, teise võtsime kohapealt. Ühe abivahendi kupatasin aardele järgi teise abivahendi abiga. Ühe abivahendi jätsin puu najale järgmisi geopeitureid ootama, teise abivahendi võtsin kaasa. Mõelge ise, kas disc-golfi rajale jäi Mart või mõni muu abivahend. Aitäh peitjale, lõbus oli!
Olime märganud soovitust, et nüüd on õige aeg. Seega saigi tänaseks linnakülastuseks just see aare sätitud. Polnud kahtlustki kelle abile me lootsime ning abivahend oli tubli ja päästis meie päeva :) Maastik 1, abivahend 5+. Tänan peitjat meid siia metsa kutsumast!
Teade, et rada on muguvaba kõlas ahvatlevalt ja otsustasime logima tulla. Võtsime abivahendi kaasa ja minu jaoks jäi maastikuks 1, abivahendil oli natuke kõrgem maastik.
Kuni 15. mai-ni toimub raja korrastamine ja seni kettaloopijaid rajal ei ole. Arvatavasti on korvid eemaldatud, muidu neid rajalt ära ei saaks. Kui avatakse, siis kella 15st kuni pimeduse saabumiseni rada lootusetult umbes.
Õhtul polnud minu seal veedetud aja jooksul ühtegi mugu nähagi, selles mõttes oli olukord isegi üllatavalt hea. Peidukoha leidsin pea kohe, kuid tekkis küsimus, kuidas aaret kätte saada. Pikkus on üsna täpselt 170 cm õnneks sain kasutada leidmisel jalgratta abi.
Esimest korda käisin vist seal ilma ketastetta. Viimased sportlased olid viimases hämaras veel oma viimaseid radu viskamas ja see koht oli minujaoks vaba.
Lõpuks sattus ka siin olema hetk kui kedagi kõrvalist pole segamas, tänud.
Nõmme disc-golfi rajast mistahes nurgast möödudes paistab see alati tihkelt golfareid täis. Sel põhjusel ei ole trüginud ka aaret otsima. Täna näis ilm olevat golfaritele väga ebameeldiv, mis tõotas rõõmustada see-eest geopeitureid. See tunne meid ka ei petnud. Aarde juurde saabudes nägime kõrvalolevat pesa pikalt sihtimas ja erinevaid poose võtmas üht pühendunud golfarit. Viimaks sooritas ta eduka viske ning jalutas edasi. Nüüd tekkis meie hekt skoorida. Saime sellegi elegantsete liigutuste saatel sooritatud. Aare oli korras. EVEJ
Peab ikka kunagi pimedas tulema, valges suhteliselt võimatu.
Plärts, plärts läbi lume-pori plöga peidukani. Seal sai juba kuiva jalaga topsini ja pärast jälle plärts, plärts autoni. disc-golfijaid ei näinud (tõsi, kell oli 00.50) Tänud aarde eest.
H haaras. pikkust 179. arvas, et abiliseta on ikka raske küll. ma tegin seekord pätti. leitud ja logitud :)
Korralik ja kiire tiimitöö oli. Mina silmasin objekti. Ootasime viisakalt kuni kettaste loopimine lõppes ja läksime. Aste jäi kõrgeks. Mina läksin käpukile, moodustades nii vajaliku astme. Herki astus mu seljale ja vajalik pikkus oligi saavutatud. Kiirelt aare välja, logi kirja, aare tagasi ja minek. Mõlemad oleme ca 172cm pikad aga tiimitööna tuli paremini välja. Tiimitööna oli raskusaste pigem 1,5. Aitäh peitjale!
Enne adveniaaret käisime siin ja vahetasime topsi välja. 15.10.16 teatas Janar, et nägi topsi torust väljas pool. Läksin samal päeval kohale ning panin topsi tagasi torru. Nüüd logisi lugedes oligi üks logi tehtud 15.10 markeriga ja suure käekirjaga. Enne seda oli leitud 2 nädalat tagasi. Huvitav, kas mugu avastas torust aarde ning arvas, et aare peab nagu lipp lehvima?
Täna hommikune teine aare aga jäi logimata kuna aarde sisu märg ja pliiatsiga ei hakanud proovima.
Ilma pika sõbra abita tuleb esimene aste üks paras kloaagirebestaja.
Õnneks viimaseid teateid ja staatust ei olnud vaadanud, muidu poleks ju kohale läinud. Aare oli täitsa olemas, kättesaadav ja logitav, ei olnud kuhugi sügavustesse vajunud. Tänud!
Aare on olemas, küll aga logimine võimatu, sest ta on kukkunud õõnsusesse.
Tegime täna järjekordse rattatiiru õhtu. Kokku sai vändatud 34 kilomeetrit. Helbe leidis päris mitu aaret, mina leidsin ühe. Selle siin! Hea, et ei pidanud üksi ukerdama. Koos julgestusega oli hoopis kindlam tunne. Vahva peidukas ja tore õhtu. Aitäh Kaupole!
Andis ikka võimelda selliste lendavate objektide saatel. Selline tunne oli nagu terve pealinna rahvas oleks nädalavahetust sinna veetma tulnud. Kätte saime rahulikult aga tagasi panemisel tuli ikka päris mitme sportlase saavutust jälgida.
Panin uue logiraamatu gripkotiga. Pliiatsit enam sees polnud. Viin uue värvilise pliiatsijupi kui uuesti kettaid loopima lähen.
Leitud! Vajab tõesti uut grip kotti ja paberilehte (paber niiske, kott ilmselt katki). Äge peidukoht, oli tore!
Pärast geojaani võtsime vaikselt suuna ida poole, aga veel enne tegime kiire kettaloopimispetuse Tallinnas. Jooksvalt otsisime üles ka selle aarde.
Aitäh!
Pärast geoüritusi oli plaan suunduda Ida-Virusse, aga enne veel üks lisatiimiliige üles leida ja veidi sportlikult aega veeta. Otsustasime terve raja läbida, nagu kord ja kohus ette näeb.
Raja skeemi me üles ei pildistanud, seltskonna oskused olid väga varieeruvad, kettad olid vahepeal tibutavast vihmast märjad ja otse meie järel tuli rajale seltskond sama ebapädevaid soomlasi. Tulemuseks kaks aeglaselt liikuvat punti, kes suutsid mitu korda ära eksida, vahepeal lausa kolm rada vahele jätta (9-10-11) ja üldse kõigil risti jalus olla. Lausa üllatav, kuivõrd kannatlikult meid taas õigele rajale suunati :D
Ühel hetkel teatas lõpuks Rudolf, et nüüd läheneme aardele. Selle peale õnnestus mul esimese viskega otse korvi alla visata ja tänu sellele jäi mahti ka aarde peidupaik välja peilida. Siis orav kiirelt objektile, aare kätte, logimine puu all ja aare ruttu tagasi, enne kui järgmised peale tulid. Tänu täisprogrammile oli tegu vägagi meeleoluka aardeotsinguga. Siia satuks teinekordki :) Aitäh!
No see paistis küll juba kaugelt silma - pikkust on piisavalt, ratas oli abivahendi eest ja nii me ta sealt ära tõime.
Laupäeva linnakas algas Disc-golfiga. Jõudsime nulli ja proovisin erinevate võtetega konteinerile lähemale saada. Mõnusalt vihmamärg oli ja olenemata postipööritustest, balletivõtetest, jalatõstetest ja igasugustest muudest veidratest poosidest, mille peale Priit juba külili maas irvitas, ei õnnestunud eesmärk kuidagi. Siis proovis Priit, lootsin, et nüüd on siis minu kord tema üle naerda, aga tema kasutas veidi kavalust ja konteineri juures ta oligi.
Aitäh peitjale :)
Sai oma mundriga kaks kettaveeretajat minema peletatud. Jalgratas on kolmeastmeline redel. Aarde jätsin nii nagu ta oli, st magnet paistis toru otsast välja. Kas nii peabki olema, ei tea.
Nüüd tean mis tunne on ulukil, aga aare ise kergelt võetav, oma pliiats tuleb kasuks. Tänud
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tänu Miki õngele sai aare välja õngitsetud. Aare on leitav ja logitav. Jätan hooldusteate üles, sest vajab uut sisu.
Leidsime küll, näha on, aga kätte pole võimalik saada. Keegi on vist mittehoolikas olnud.
Leitud ja logitud. Jälle ronimise harjutus, teine tänapäeval. Mu pikkus 174 cm kuid raskusaste oligi 3 minu jaoks. Tänud peitjale!
Passisin peale kuni golfarid liikusid järgmise tiiala poole ja ronisin kiirelt üles. Aardetopsis pliiatsid ei leidnud aga silmasin maapinnal sinist pliiatsijuppi. Tagasi alla ja kiirelt logi kirja ja uuesti üles, et aare tagasi asetada. Lisasin selle sinise pliiatsi aarde topsi aga järgmised leidjad võiskid selle normaalse pliiatsida asendada.
Võttis esmapilgul kukalt kratsima küll. Paari sekundi pärast olin aga juba selle lähedalasuva rondi kohale tarinud, mis tõenäoliselt nii mõndagi teist abistanud on. Õnneks oli tekitatud konstruktsioon piisavalt stabiilne, et ilma kreeni vajumata aardeni küündida. Logisin sealsamas üleval, ise nagu ahv posti küljes rippudes. Aardes polnud pliiatsit, siit moraal, et kanna enda oma alati taskus, mitte kotis. Kui olin aarde tagasi pannud, õnnelikult maapinnale maandunud ja rondigi oma kohale vedinud, avastasin sinise pooliku pliiatsijupi lumest vedelemas. Järgmised võiksid siis selle tagasi panna, mina ausõna ei tahtnud enam tagasi minna. Usun, et taldrikugolfijadki poleks mind suutnud enne logi kirjasaamist sealt alla ajada, aga õnneks neid tänase ilmaga polnudki. Peitjale aitäh!
Umbes 180cm pikkuse ronimishulluga ei olnud selle aarde logimine probleem ... puhas rõõm ..!! Täname!!
Hakkas juba hämarduma, aga discolfitajaid veel ikka oli.. Turvaliselt puu taga tegime nägu, et vaatame põnevat mängu, kuni jäime üksi. Muide, aarde sai kätte 140cm pikkune isik (natuke pikema ja suurema isiku ning ühe puunoti abiga) :) Tänud peitjale.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare on kuivamas.
Olin teel üleliigse päeva geoüritusele ja oli veidikene aega üle mõne kõrvalepõike jaoks. Discgolfi väljakul tundus olevat hea mõte ära käia pigem talvisel ajal kui suvel hakata sportlaste massidega peitust mängima. Rajal jäi silma ainult üks seltskond ja ka see liikus vastassuunas. Nullis imetlesin eesmärki. Linnariiete tõttu oli ronimine kindel ei. Plaan B, mis pähe lõi oli hüppamine. Pole ma kõrgust/kaugust keskkooli ajast pidanud hüppama. Maandumisplatvorm selline, et tekitas kahetisi tundeid. Õnnestumine - kõik hea, logi kirjas, tuju hea. Ebaõnnestumine - kandidaat kategoorias "parimad feilid" ja võibolla ka mõni tobe vigastus. Tegin paar testikatset kõrvale. Seejärel vaatasin ringi, et kedagi ei oleks ja suundusin rajale ning esimesel katsel sain tulemuseks positiivse soorituse. Kibekiirelt asusin logima ja siis ei kusagilt tuleb järsku karje "Kuuuuuuukuuuu". Märkamatult oli tekkinud raja algusesse kuueliikmeline seltskond kõigil kettad käes ja hoiatamas mind saabuva discgolfi rahe eest. Teolt olin ma igaljuhul tabatud. Sulatasin kähku enda pastaka tindiga läbivettinud logiraamatusse nimetähed ja pistsin jooksu. Lahkudes vaatasin kuidas kettad lendasid ja tekkis endalgi väike soov seda omamoodi harrastust proovida. Eks ole näha mida tulevik toob. Peitjale tänud!
Muide Kaupo[lepalind] te eksite, olles 168cm pikk sain aarde ilma abivahendita kätte. Oehh...ega see lihtsalt ei tulnud. Tänud! [:D]
Kui kõhud sai täis söödud lähedal asuvas restoranis, siis oli väga hea logima minna. Üks tegi pätti, üks ronis ja üks oli niisama pealtvaataja. TFTH
Aare Leitud :) Logiraamat natuke niiske/märjavõitu.
Õnneks lähima korvi juures mängijaid polnud ja saime nimed segamatult kirja.
Sai jälle ronida. Ilma abivahendita poleks mina seda kätte saanud. :) Tänud peitjale!
Sander oli mulle abivahendiks, et üles saada. Temale jäi ka au logida kuni ma posti kallistasin. Discgolfi oleme isegi paars kohas mängimas käinud, aga pole see pisik meile külge jäänud. Proffe vaadata on aga päris ilus, sest ketas tõesti lendabki sinna, kuhu mõeldud.
Leitud tihenevas lumesajus. Väga kehv on talvel paksude riietega trikke teha. 160 cm sai väikese päti tegemisega aarde kätte. Ilma selleta peaks taburetikese kaasa võtma, seega üksi otsides maastik 5. :)
Leitud! Imelik konstruktsioon, äkki mingisuguse antenni alus?
D ja K. Talv, Väljas -12C mis ei tundunud nii krõbe enam. Turnimine. Väike aare. Leitud ja logitud õhtu geotuuri käigus.
Selle aasta esimene leid! Leo sai topsi kätte ja mina üritasin eriti kiiresti logi kirja pamma, et ta ei peaks seal kaua passima. Ühte üksikut diskgolfarit nägime ka, loopis üksikut ketast enne kui me logima saime minna. Aitäh!
On jah huvitav objekt. Alguses kahtlutasin, et see on seotud kuidagi sellega, et Nõmme mäe sees on Tallinna linna varujoogiveetsisternid, aga ilmselt siiski on see vanemast ajast pärit, kuna disainilahendus ei ühti kuidagi veereservuaaride luukide ja ventilatsiooniavadega.
Aarde maastik 3.5 tundub veidi ülepingutatud, pigem 3.0, mine nagu redelist. Pikkus minu hinnangul ei mängi aarde leidmisel erilist rolli, pigem käte ja jalgade töö. Üldiselt hea koht ja aitäh!
Aardest mõned kümned meetrid ülevalpool aga hakati lund tegema. Loodetavasti katavad siis ikka terve Nõmme mäe nõlva, mitte ei mängi kadekopsu ja ainult suusatorni ümber.
Nüüd aga paar sõna disc-golfist. Neid kettalennutajaid oli seal ikka üksjagu ja tuli oodata vaba hetke konteineriga tegelemiseks. Üldiselt jättis sama mulje, nagu kusagilt Discovery pealt olen näinud et elevandikari tormab vett jooma. Maastik oli masendavalt ära trambitud, ei ole kindel, kas selline tegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale ikka sobib. Selle disc-golfi osas tundub ka tegemist olevat mingi järjekordse hype'iga, kus kavalad ärikad müüvad lihtsalt kalli raha eest oma träni. Nii palju kui mängijaid vaatlesin, siis ikka kõigil olid viimase peal kettad ja kettakotid. Ma üldse ei imestaks, kui oleks veel vaja juurde osta spetsiaalsed jalatsid, dressid, mõõteseadmed, päikeseprillid, mütsid jne.
Kottpime ilm soosis meie toiminguid. Õnneks polnud näha ka ledidega kettaid. Meil neljapeale pikkust ikka jagus, logimiseks vajasime 372 sentimeetrit. Negatiivse poole peale võiks kanda pisut koeras.tta mis abistajale pihku jäi. Aga muidu kena.
Et jõuludel saadud kaloritest vabaneda otsustasime ette võtta paari tunnise jalutuskäigu. See aare oli meil teine, mis teepeale jäi ja leidmisega ei tekkinud ka probleeme. Jälle oli vaja vähe ronida ja logitud ta saigi.
Tore paik. Sai natukene turnida täpselt kahe disgolfijate grupi vahel niiviisi, et ei jäänud kuidagi kellelegi silma oma kahtlase tegevusega.
Päris täpselt annab nende ketastega loopida, ei oleks arvanud et neid kettaid niimoodi kontrollida annab.
Maastikuraskusastet vaadates tabasime koheselt kuskohas ta on. Aga lendava taldriku loopijaid on kuidagi palju seal. Vahepeal kui keegi ei näinud tegime pätti ja korrraaaas:)
Vaatamata tööpäevale käis metsas aktiivne kettapildumine, õnneks siiski veidi eemal aga nulli jõudmiseks pidin risti üle mängijate visketrajektoori liikuma. Kohapeal midagi keerulist polnud, kribinal üles, krabinal alla, logi kirja, naksti üles, matsti alla ja minek! Topsis olev harilik oli teravikku pidi jäätükis kinni mille eemaldasin topsist. Sündmuskohalt lahkudes meenus naljakas lugu kuidas suvel töökaaslastega Roostal kettaid loopisime ja minul ketas puu otsa kinni jäi. Õnneks toimus sealsamas kõrval võrkpallivõistlus kust laenasin palli, et ketas alla visata. Loomulikult jäi ka pall üles kinni. Seejärel läks suuremaks loopimiseks küll veepudelite, küll toigastega, millest mõned puu otsa kinni jäid kui lõpuks ikka alla tagasi tulid. Ainsad asjad mis alla ei tulnud olid pall ja ketas. Lõpuks ei jäänud muud üle kui päevajuht pidi männi otsa ronima ja asjad alla tooma. Minu viskeosavust meenutati mulle veel hiljemgi korduvalt. :)
No mind kui pikka pandi jälle tanki. Õnneks Karl tegi mu elu natuke lihtsamaks.
Karlist sai keset aarde otingut lausa füüsikateadlane. Leiutas seal igasugu teooriad ja rakendas neid Kuldariga kahasse. No või kuidas nüüd paremini öelda, Karl oli insener ja Kuldar oli tehnik :) Ma imetlesin lihtsalt atribuutikat, meeste loovust ja muguvaba hetke, sooja talveilma, tuulevaikust, pimedust. Kärt oli kirjaneitsi ja discgolfi usku ei taha meist vist keegi ennast pöörata. Miks? No pimedas on seda keeruli(ne)sem harrastada, erinevalt GP-sest ja harrastamise asukohad on ka suht piiratud :) Tänud peitmast ja asukohta tuvastamast.
Auto panime lähedalasuva söögikoha parklasse, mis oli uhkeid autosid täis. Mõtlesime siis, et mis suunast oleks kõige parem aardele läheneda ja otsustasime rünnata ikka tagantpoolt. Väiksed jõu ja ilunumbrid keset porimülgast ja logitud ta sai. Pika käed ähvardasid küll ära väsida, aga kurjad ähvardussõnad panid teda pingutama ja kannatama. Iseenesest oli veider objekt.
Pimedas lendavaid taldrikuid kartma ei pidanud ning saime suurema vaevata logiraamatu näppu ja nimed kirja. Huvitav küll miks see peidukas kunagi just siia sätiti ja mis tema algne sihtotstarve oli?
Disc-golf mulle meeldib. Peaaegu maja taga asub Keila rada ja seal ikka käin tihti (loe: paar korda aastas) mängimas. Nõmmel polegi veel käinud. Öösel eriti aru ka ei saanud kas on hea rada või mitte. Üks koht oli igatahes kole mudane. Aga aare sai leitud logitud.
Siin tegin meestevahetust, vahetasin 1-e vanema Geopeituri 2-e noorema vastu. Ega ma nii üksindust ka vaja, et üksi pimedas disc-golfi mängima kipun. Ja redeleid oli mul hädasti vaja kui pikkus mängu tuleb! Tegin kribinal-krabinal soorituse, kuid aarde pliiats on nökats. Valguses vist täitsa huvitav koht, tänan!
Peale ROBOTEXi oli siia hea tulla. Lootsin küll, et sellise ilmaga ei loobi keegi kettaid aga eksisin. Üks tegelane siiski oli aga selle asemel, et kettaid loopida oli ta selle hoopiski puu otsa visanud ja loopis puu suunas kaikaid ja kive. Aare ise tuli lihtsalt välja sest väike abimees oli kaasas kes järgi käis.
PS: minu jaoks oli see aardeotsmine rohkem võrdne jõusaalis käimisega. Seisin kahe jalaga maas ja tõstsin raskust ülespoole. Raskuse pikkus on umbes 15dm
Novembrikuu viimase nädala pühapäeval kell 6 on sellel rajal golfimängijaid vähevõitu. Ette tuli sellegipoolest vaadata, sest selles suunas helkles taskulambi valgusvihk. Maastiku raskusastet iseloomustab kõige paremini minu 1,99 m kaaslase põlglik mühatus "Häh!".
Kuna peitja soovis teada, mis objektiga on tegu, siis kergitan selles osas ka natuke saladuskatet - tegemist on vertikaalse terasest toruga.
On ikka aru saada, et aju pole mitu päeva hapnikku saanud. Kui ma ragistades läbi võsa teekesele sammusin, vaatasid kolm vasakult tulevat tegelast mind suurte silmadega. Tegin näo, et see on kõige tavalisem asi tulla läbi põõsaste metsa jalutama, kui taldrikule otsa komistasin. Ja siis alles tuli meelde, mis kohaga tegu on. Nüüd hakkas pea muidugi kaela otsas ringi keerlema, ega kuskilt keegi midagi minu suunas ei lennuta ja suutsin niimoodi peaaegu autoni tagasi sammuda, kui aru sain, et kõnnin ringiratast. Kui see kohale jõudis, keerasin uuesti võssa ja jõudsin aardeni, uskumata, et see tõesti seal asub. Vaatsin logisid - noh, pole kahtlustki.
Nüüd on siis ilmselt õige hetk tunnistada, et logija on 164 cm lühike ja lugedes, millise kindlusega peitja kinnitab, et könnid aaret kätte ei saa, pani mind kõhklevalt paigal tammuma. Aga no proovima ju peab. Venitasin mingi rondi kohale ja asusin ronima. Uhiuute kiiskavalt valgete pükstega. Vaevaliselt läks, aga varsti seisin nagu kana õrrel ja tundsin konteinerit sõrmede all. Lahe. Kuna ma ei tahtnud sama asja korrata, üritasin sealsamas seistes logida. Kätega postist kinni nagu uppuja laevamastist, sain just logirulli kätte, kui kuulsin kõnekõminat. Muidugi lähenes seesama kolmene seltskond minu punktile ja mina seisan keset metsa mingi krdi posti otsas nagu valge vares. Eriti mõtlemiseks aega ei jäänud - mats! ja tormasin võssa. Ohutus kauguses seistes ja endamisi mõeldes, mida nad minust küll arvata võivad, vaatasin nende päris osavaid viskeid ja ootasin kannatlikult lahkumist. Jõudsin just taas postini, kui järgmine seltskond tuli. Krt küll. Paari hüppega tagasi põõsaste alla ja telefon kätte. Kui seltskond lähemale tuli, siis üks tibi piidles mind küll kohutavalt kahtlustavalt. Isegi ära minnes vaatas pidevalt selja taha, kas ma torman vahtu ajades nende suunas. Mina aga seisin vaguralt põõsas, telefon käes ja tegelesin navigeerimisega. No vähemalt tundus see minu jaoks kõige loomulikum põhjendus põõsas seismiseks - ilmselgelt ära eksinud. Mis siis, et autotee paistab.
Kui ka nende seljad olid lõpuks puude vahele kadunud, alustasin taas ronimist. Värske trenn selja taga ja õnnestus palju paremini. Seisin kõrguses ja pidin lausa hurraa karjuma. Tehtud! Tänud aarde eest, aga on ikka vast rahvarohke peidik.
Piisavalt kergesti leitav, kuid elukaaslane käis ikkagi kaks korda uurimas, kuna esimesel korral ei taibanud põhjalikum olla.
Plastkotike oli halvasti suletud ja logi on natuke niiskust saanud. Kuivatasin ära, hullu ei olnud. Hakkab tasapisi täituma. Ca 6-9 otsijat mahuvat veel. Pliiats puudu, hea, et pastaka kaasa võtsin.
Toredad aarded, polegi selliseid lähemalt näha-katsuda saanud!
Küll neid taldrikute loopijaid oli ikka täna hulgi. Kuus meeskonda läks mööda enne kui turnima sai hakata. Olime parajasti logimas, kui järgmised paistma hakkasid… hirmsaks rahmeldamiseks läks… loodan, et kõik sai omale kohale tagasi. Tänan!
Läbisime valges ja kerges vihmas väga meeleoluka tabureti etapi metsa ja tagasi. Tänud peitjale.
Üle pika aja oli disc-golfaritel ka pealtvaatajaid. Kommenteerisime, ergutasime... sedasi vaikselt, nagu eestlastele kohane, muidugi. Nii kui taldrikukamp selja oli pööranud, asus akrobaatikarühm Väle Taburet tööle ning aare sai leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Väga põnev peidukas. Käisime öösel (18:00+) ja pimedas metsas ringi käia lastega oli väga waffa.
Hanno oli parajasti objektil ja mina juba logisin, kui hakkas taldrikuid lendama. Saime tehtud kiiremini kui muidu :)
Ma olen kogu aeg rääkinud, et diskgolfarid on ohtlikud, kõõlusin objektil, aga need muudkui tulistasid oma kettaid minu suunas... Maastik 2, kui jala soojaks sain, tänud.
Jooksime aarde juurde marti, aga tantsud ja laulud ei olnud piisavalt ilusad, nii et kätte ei antud midagi...
Tänu "kenale" sügisilmale saime rahulikult logida. Logiräbal juba pooltäis.
Kohapeal kaalusin hea mitu minutit kas tagasi aotosse abivahendi järele või siitsamast sobiv leida. Laiskus kaalus asja üles ja hetke pärast oli tops näpus. Logi kirja ja tops tagasi. Tervisesportlastes võivad sarnased akrobaatika puhangud ilmselt arusaamatust tekitada.
Tänasel külmal öösel polnud seal ei inimesi ega putukaid, pliiatsit ka polnud, hea, et aare oli. Seal on nüüd meie nimed sees. Kahest taskus olnud kirjutusvahendist 1 ei kirjutanud, mistõttu ei saanud pliiatsit jätta. Hiljem on veel kirjutada vaja ja ta oli liiga pikk kah. Ja näpud olid külmunud. Seega on pliiats jätkuvalt puudu.
Objekti nägin esimest korda.Taldrikut olen mõned korrad loopinud. Hea seltskonnaga on see päris tore ajaviide. Tänan!
Olen suhteliselt kindel, et algselt oli pliiats aardes. Lähen üritan lähiajal midagi viia.
Mina oma 174(+2) cm üksi hakkama ei saanud, teiseks katseks võtsin abijõu kaasa. Mitmeid kordi tõestatud väide pidas ka siin paika - teine geopeitur on parim abivahend. Rippusin seal kuni Taavi logis. Putukaid leidsin veel jope pealt tunde hiljem, vot ei teagi miks neid seal ümber nii palju oli. Aitäh!
No ei meeldi peale päevatööd aardeid otsida aga siia sai siiski tuldud ,no ei meeldi puu otsa ronida aga seekord tuli kaks korda ronida kuna peitja polnud pannud kirjapulka aardesse aga logi sai kirja.
Mängijaid oli rajal hulgim. Otsisime siis sobiva augu kui üks tiim oli selle punkti lõpetanud ja teine tiim polnud veel jõudnud. Veidi jõunumbreid ja logitud ta oligi. Tänud.
Palju puudu ei jäänud, et isegi põõsas seistes kettaga pihta oleks saanud. Leitud, logitud. Aitäh. :)
Mina puutusin discgolfiga kokku kunagi mitu-mitu aastat tagasi, kui see veel Eestis nii arenenud ei olnud. Täitsa tore mäng, aga noh geopeitus on huvitavam :) Kohapeal oli kaugelt selge kus-mis-mida. Meie mõte oli, et äkki on seotud Super Mario'ga... Kes mänginud see ehk suudab meie mõttelendu jälgida. Aitäh
Õigus, Kristo, 1.95sele on see täpselt üks samm - krdi võrkpallurid sellised :D Hoopis kihvtim oli kohalehiilimine. Mamm ikka kartis natuke seda ja natuke teist ja kui siis tulede vilkudes laekus mingi diskgolfitiim ja pildus oma helendavad jurakat seal pimeda metsa alla ringi, oli nalja palju, Mamm kolis igaks juhuks kukile peitu. Aga mingil hetkel kadusid nad pimedusse ja Kaur sai oma sammu enne ära tehtud, kui uus seltskond kohale jõudis. No ei märka inimesed kodus püsida pimedas, muudkui tuterdavad ringi. Aitäh ka - nüüd on kalendribingo mängitud ja saab jälle hakata asju rahulikult võtma.
Hommik oli rahulik ja sai seega mõnusalt otsingutega tegeleda. 1.95 pikkusest piisas aardeleiuks täesti. Tänud peitjale.
Lootusetu üritus päevasel ajal, tiialal oli pidevalt 2-3 tiimi järge ootamas. Tuleme tagasi mingil rahulikumal kellaajal.
Võttis veidi aega ja valgust, aga saime kätte, mugusid oli liikumas ümbruses ja abivahendit kasutasime ka :)
Pühapäeva hommikul oli mets veel tühi, kuigi üks logi oli juba kirjas. Hiljem oli metsaalune tihedalt rahvast ja teeserv autosid täis, hea, et varakult otsida saime. Aitäh!
Kui üks park leitud sai, võtsime järgmise ette. Nulli jõudes olid kaks noorsandi ketastega ees. Ootsin enda järge ja oma skoori järel nad lahkusidki. Kuna kedagi ei paistnud, vinnasin oma 182 sentimeetrise keha minu jaoks 2.5 maastikuga objektile ning tõin aarde ära. Kui olin just logitud ja aaret pihust tagasi peitma hakkasin, märkasin ootamatult kaugel lähenevaid uusi kettaheitjad, kes minu märgile ilmselt aina lähemale nihkuvad. Kribinal-krabinal peitsin aarde tagasi ja tegin metsast sääred, et kettasportlased saaksid oma elu edasi elada. Ei ole ilusa ilma ega puhkepäeva aare.
Omapärast peidupaika ei oska ma suurt millegagi selgitada, eks ta millegi jäänuk seal on. Ei olnud kahjuks enne leidu kirjeldust lugenud, muidu oleks tähelepanelikumlt ümbrist takseerinud ja oskaks ehk rohkem järeldada. Teine kord ehk. Tänud aarde eest! Tops ja sisu korras.
180 cm olen pikk. Loodusliku abivahendiga saime kätte. Ma ei tea kas nii sügaval pidigi olema. Üleval pidin veel natuke edasi turnima, et käsi jullani ulatuks. Muidu noh, selline enam vähem 3.5 maastikuga küll jah.
Öörännak Kõrvemaa mägises metsas sai kiiremini läbitud kui mina olin arvanud (kokku 22km ehk 6h ohtralt orienteerumist ja mõistatusi lahendades) ja kuna olime auto ning lampidega, tundus mõistlik selle aarde juurde tulla. Öösel kella kolme ajal polnud ühtki kettaheitjat (Kõrvemaal nägime LEDidega taldrikuid pimeduses lendamas) ja logida võis seetõttu segamatult. Maastiku raskus oli vist 3. Aitäh ;)
Nulli jõudes oli kohe aru saada, kus aare end peidab. Väike võimlemine ja käes see oligi. Jõudsin napilt enne UFO-de maandumist ka purgi tagasi paigutada. Tänud peitjale!
Täitsa hästi läks, üks seltskond just lahkus ja teine saabus vahetult peale meie lahkumist. Seega leitud ja logitud. Pikkust on minul 175 (vanasti vähemalt oli. Nüüd tunnen küll märksa pikemana, aga mõõdulindi alla ei julge minna)
Õnneks oli pikkust nii, et sain üsna muretult topsikuni. Hommikul polnud ka segavaid mugusid. Tänud!
Väljas hakkab külmaks minema ja tundub, et tuleb külm talv... sest valge mees varub puid ,riideid ja süüa.
Mina varun ka, õigemini täiendan kodust garderoobi, et talvel külm ää ei võtaks. Kui poes olime vajaliku imekombel esimesest kohast kätte saanud ( see on küll ime ja otsin juba kohta kuhu suur rist maalida :P) siis ei saanud ju kasutamata jätta juhust, et iseliikuv abivahend kaasas on. Lootsime, et tööpäev ja kellaaeg mugud eemale hoiavad kuid tundub ,et see rada on asustatud seal igal ajal. Nii möödusime esteks ühest seltskonnast ja kuna eelmine kord olime näinud mismoodi see ring kulgeb siis lootsime enne neid nulli jõuda. Aga nojah... meie jõudsime nulli samaaegselt õhus vihiseva taldrikuga :P. Hea et olime targu puude vahele hoidnud, nii jäi peanupp ohutusse kaugusesse kui veel ja veel neid taldrikuid lendas ikka meite poole ju. Võtsime siis jälgiva positsiooni ja ootasime kuni lennutajad lähemale jõudsid ,lendavad objektid kokku korjasid ja siis see kõikse pikem tundus kuidagi tuttava moega... no ja hetk hiljem öeldi nii möödaminnes, et ega te võite ära logida. Oi jeerum... see ju peitja isiklikult :D. No kamandasin oma abivahendi nulli ja andsime tsirkuseetenduse täie raha eest, sest abivahend see torises ja porises ja ei jäänud kuidagi sellesse asendisse millesse me teda sättida üritasime :P. Aga no kaua sa ikka säutsud kui ikka vanem generatsioon käsib . Kuulekalt sirututi ja anti tünn logimiseks . Samal ajal loeti sõnu peale, et tee kähku, krdi külm on :P. No kui tünn peidus oli siis saime selle abivahendi ka kuidagi kätte sealt ... torises pool teed autoni veel, et nii ei tohi inimesi ära kasutada ja et see oli meil kõik ette planeeritud jne :D. Mina aga mõtlen, et kuidas Maša ja karu selle aarde kätte saaks, aga no ilmselt on Mašal mõni eriti vinge trikk tagavaraks ;) .
Tänud peitjale!
Tegime hiljem kodus mõõtmised ka ära, ning lisame soovitud parameetrid. Kõige lihtsam oli võtta mõlema logija pinnalaotusest üldtuntud mõõdud, selleks saime 705 ja jagada nad ristsummaga vertikaalpikkustest 354, liites sellele boonusena abivahendi kõrguse sobival kohal, maapinnast 1675 ( komad võivad matemaatikud ise omale kohale panna :P ).
Unustada ei tasu ka maastiku raskuskoefitsenti, see koefitsient koosnes A suitsupausist+ kummardamisest +sirutumisest+M itsitamisest / abivahendi virinaga + viimase hetke kasvatustegur
Täna hommikuna mõnus karge ja päikseline jalutuskäik tehtud. Hommikul on hea sellistes kohtades jalutada, siis puuduvad mugud, kes tahaksid sulle taldrikuga vastu pead visata. Soojate riietega oli mõnus jalutada küll, aga varustusest oli puudu kindad. Objekt millest kinni tuli haarata ei olnud kõige soojem. Kui juba üleval oli tuli ka natuke aega seda külma objekti veel kallistada ka. Aga tehtud see sai. Tänud peitjale.
Minu 168-st pikkusest jäi 2x väheseks, nagu ka raskusastmega, mis oli minu jaoks 2kordne, kuna esimene kord logima hakates avastasin, et kirjapulk oli maha jäänud. Aga 2x edasi-tagasi, 2x üles-alla ja tehtud:) Tänud peitjale!
Selle aarde juurde jõudsime õhtupimeduses. Lendavaid kettaid polnud kusagil, ainult tühi korv. Ja nii oligi parem otsida. Potentsiaalne koht jäi kiirelt silma, aga kuidas kätte saada... Kuna mu sportliku vormiga on nagu on, siis kasutasin improviseeritud abivahendit. See töötas hästi, sain aarde kättesaamiseks sobilikule positsioonile. Logitud sain ka imelikus asendis. Kuna abivahend oli vahepeal jalga lasknud, siis tagasiteel sa kasutatud gravitatsiooni abi. Pikkus on mul 190 cm ja maastiku raskus oli vast 4 kanti. Aitäh peitjale.
Ilmselt vedas, sest hoolimata ilusast kuivast õhtupoolikust, ei sattunud ükski taldrikulennutaja samal ajal nulli. Kogu operatsiooni sain lõpuni rahus läbi viia, ütleks et minu ~179 pikkuse juures oli pingutus parasjagu maastik 3.5-le vastav. Disc-golf mul isiklikult seni veel täitsa proovimata meelelahutus, aga töö juures meil üks tüüp agiteerib küll, täitsa võimalik et lähen veel selle aastanumbri sees esimest korda katsetama.
Tulime lülitite juurest otse siia ja muidugi kiivreid meil kaasas polnud. Kaasas oli tahe, asi üle vaadata, et teaks mis vaja selle asja logimiseks kaasa haarata. Kohtasime oma jalutuskäigul kolme seltskonda mängijaid. Kõigepealt nägime täishasartdis mängijaid , kes ägedalt vaidlesid, neile järgnesid tõsised sportlased ja kolmanda grupina noored harrastajad, kokku mingi kümme inimest vast. Lendavate vidinatega pihta ei saanud, kuid logimata ta paraku hetkel jäi, sest maastikuraskusaste kohas, mida kahtlustasime ei allunud meie hetkelisele vormil, ärge unustage , et ümmargune on ka vorm ;). Tänud, saime jälle terake targemaks !
Hea, et viimased Tallinnasse tekkinud tavalised aarded on kodust paraja jalutuskäigu kaugusel. Nii ka täna sai see hilisõhtul ette võetud. Arvasin samuti, et see mets mulle läbinisti tuttav, kuid huvitaval kombel pole seda objekti varem tähele pannud. Disc-golfi olen paar korda mänginud, kuid mitte siin rajal. Iseenesest mõnus seltskondlik mäng vabas õhus, kuid nagu kõikide teiste spordialadega saab meistriks vaid usinalt harjutades.
Päris mõnus õhtune jalutuskäik,veitsa sirutamist ja käes ta ongi :) Tänud siia rajale kutsumast!
Sellest disc-golfi rajast olen ma ka varem kuulnud. Nüüd oli põhjust seda lähemalt uudistada. Leid tuli kiirelt, väikese pingutusega. Aitäh!
Kui lepalind siis lepalind , ega ei saa ju kaks ilma kolmandata jääda.... Otse metsa ja taskulambiga õige koha peale. Mets oli kisa ja kära täis , kettamehed tegid treeningut . Helendavate ketastega. Küsisid mängimise kohta nagu mitmed sellel õhtul :) , saime ausalt vastata, et loomulikult mängime. Mida muud ikka õhtul pimedas metsas teha ? Objekt oli äratuntav isegi pimedas , Pilditibi tegi kohustusliku poseerimise ja ... tantsu. Sai kuidagi üles ja alla ka. Väikese abiga. Nii et ka 168 cm on päris ok Aitäh , hea lihtne kodulähedane aare.
Õhtune jahe jalutuskäik. Õige koha leidsime üles, aarde kättesaamine oli algul problemaatiline. Lauri tahtis ikka ise ronida, aga siis oli lihtsam naine sülle võtta. Kahe peale kokku olime 3,77 m pikad, aarde raskusaste oleks 2.0 ma arvan. Tore aare! :)
Piiks-Piiks! Kus telefon on?!? Niih, uus aare! Kus? Tallinnas! Täpsemalt? TÜ juures! Aga ma ei saa ju hetkel!
Kujutasin siis ette, mis toimub Kiirreageerijate kodus. Kass…. vaene loom, aga ta on sellega vist juba harjunud. Mustikahooaeg on ka juba läbi, kisselli tõenäoliselt valmimas pole. Seega, selleks hetkeks, kui mina antud mõtteid mõlgutasin, olid Liis ja Madis juba kindlasti autosse jõudnud istuda. Veel 10 mintsa ja nad on kohal. Ja tõenäoliselt on ka Miki juba teel ning Liina ja Mai samuti. Hilja, liiga hilja!
Ja siis sai minust mugu… jõudsin veel mõelda, et hommikul… et siis... võiks ju luurel kasvõi käia.... et nii vaataks korra… et nagunii sellist maastikku ma ilmselt üksi ei ületa... et vaatan olukorra ära ja siis hiljem tulen koos noorgeopeituriga... et tema siis ronib, kui vaja...
Saabus hommik, mugutunde suurus muutus pöördvõrdeliselt silmaava suurusega. Aga ei veel, veel ei saa. Vaja teisi asju veel teha.
Mingil hetkel olin ma ratta seljas ja väntasin oma igahommikust marsruuti mööda. Seekord sai seda teekonda õige pisut korrigeeritud, vastavalt siis kirjelduses toodud koordinaatidele sobivaks.
Kuna eelnevalt olin ka Maa-ameti kaarti vaadanud, siis gepsu tööle ei pannud. Lähemale jõudes selgus, et need rajad, mis kaardil ilusti olemas on, et need nagu ei olegi miskid suured rajad :) Ehk siis minu “paremale-vasakule-otse-paremale-aare paremal” juhised mälus läksid juba pärast esimest “paremale” suunamist sassi. Mingil hetkel, olin ma kohas, kus pidasin vajalikuks gepsu välja võtta. Võtsin, see suunas mind veel ~80 meetrit edasi. Hakkasin kahtlema, sest objekt ju oli, täpselt maastikule vastav. Kuigi ma ise kujutasin hoopis midagi teist ette. Siiski, geps veenis mind ja ma kihutasin siis näidatud suunas. Jõudsin kohale ja vaatasin gepsu. Uuesti 80 meetrit ja selles suunas, kust just tulin :D Ok, selge, gepsul tuleb ju alguses lasta kohaneda… olukorraga. Väntasin tagasi, toetasin jalgratta jala najale ja vaatasin ringi. Selgus, et kiivri võib peast võtta: taldrikuid ei lenda. Ka kollase vesti julgesin ära võtta. Ilmselt pole Diskgolfijad veel ärganud.
Niih asume asja kallale. Käed külge ja… mnjah. Kuidagi ei taha õnnestuda, vähemalt ilma riideid määrimata küll mitte. Vaatasin jälle ringi. Abivahendeid terve hunnik, ainult neil kõigil on üks viga küljes: kõik on ilmselt väga libedad. Siis aga märkasin eemal seismas üht ratast. Eh see ju minu enda oma! Huvitav mis see ratas seal passib, tulgu nüüd appi. Ratas ilmselt mõtles: “noh, mis ta nüüd siis mõtleb sinna üksi, ilma abita ronida või?” Tuligi ratas appi, hetkega olin üleval ja esimene jupp peos…. khm, khm, vabandage, miks see koer teil siin nii pika keti otsas on?... aga kuidagi sain kogu kupatuse sealt siiski kätte. Seejärel lasin gravitatsioonil omale positiivset mõju avaldada ja juba ma olingi logimise juures. Hehee, oligi kogu Kiirreageerijate grupp juba oma nimed kenasti kirja saanud! Aga mis siin ikka, oma nimi ka kirja ja pika keti otsas olev koer lupsti tagasi.
Aga, jah, huvitav objekt seal! Tänud!
NB! Puhaste riietega pole mõtet minna (pealtvaatajatele siiski lubatud). Kindad on soovitsulikud.
Meile kõigile on kindlasti õpetatud, et lubadusi ei saa murda ning nii tuligi startida uue aarde poole (umbes 20 minutit peale aarde avaldamist). Ah või mis lubadus? Vähem kui 24 tundi tagasi sai Kiirtee seltskonnast lahku mindud sõnadega "järgmise korrani". Me olime arvestanud, et teised ilmselt kiiremad ning võib-olla juba kodus tagasi, sest Koplist Nõmmele (või olgem ausad, ükskõik millisesse Tallinna otsa) sõit võtab omajagu aega. Keerame meie aga potentsiaalse parkimiskoha poole kui märkame nii tuttavaid autosid kui ka nägusid. Saime teada, et Liis ja Madis juba aarde ära loginud, aga Mikil veel tee ees. Jalutasimegi siis viiekesi nulli ning kahtlusi ei tekkinud, kus aare olla võiks. Tegime päkapiku-püramiidi Liinaga ning kahepeale ~330 cm pikkust oli rohkem kui küll, et aare edukalt kätte saada. Kel vaja, see logis ning töödejaotuse tagajärjel oli Miki ülesanne aare tagasi panna, millega ta hämmastava kergusega hakkama. Auto juurde tagasi jõudes ajasime veel juttu ning äkki märkasime pimeduses valgusesähvatusi, täpselt aarde juures. Mida teevad 5 täiskasvanut? Panevad läbi metsa jooksu, et teisi geopeitureid ehmatada. Piisavalt lähedale jõudes sai meile selgeks tõsiasi, et geopeiturid ei ole ainsad nupust nikastanud, kes öösiti metsas mängimas käivad. Disc-golfi mängijad pakuvad meile tõsist konkurentsi. Taaskord täname seltskonda, kellega edaspidigi võib õhtupimeduses kokku saada ning samuti aarde peitjat!
Istusime teleka ees ja nautisime õhtusööki ning mõtlesime Kevinist, kui telekas järsku lihtsalt kinni läks. Madise "KURADI STARMAN!" sai kahe piiksu poolt katkestatud. Pilk ekraanile, jäätis külmkappi ja minek! See aare oli kodule mõnusalt lähedal ja nii saimegi oma FTFi kell 22.04 kirja. Pärast käisime ka STFimist pealt vaatamas, lõbus tsirkus. Aitäh!
Telekas jäi koju mängima ja kass lolli näoga järele vaatama. Täna oli vaja kiirustada, sest auto jäi pärast eilset otsimist parkimiskohtade puudusel mitmesaja meetri kaugusele. FTF 22:04. Aitäh peitjale õhtuse seikluse pakkumise eest! Pikkust on mul 190 cm, Liisi kasutasin pukina :)