1 

Legaalsel viisil aardeni praegu ei pääse.

 1 

Ikka väga pikalt olen mõelnud, et üks päev tuleb järgi proovida, kas mu vana geokaaslane teleskoop siia ka ulatub. Täna tulime katsetama. Raske on oma pettumust kirja panna. Ulatub täpselt nii palju, et isegi aardekarbi nägin ära, aga kätte saamiseks oleks vaja teha liigutus, mida tagurpidi tagasi tulles ei julgeks enam ette võtta. Käisime isegi kõrvalolevas ehituspoes uurimas, et ega neilt ei saa pooleks tunniks veidipikemat redelit laenata, kuid ei võetud jutule. Aga jätkuvalt loodan enne silla remonti sellele karbile küüned taha saada, näis kas õnnestub ka.

 2 

Õigete abivahenditega lihtne aare. Ainult puusa kaunistab nüüd millegipärast korralik sinikas :)

Eelmisel korral lühikeseks jäänud redel asendus nüüd köiega ja saigi leitud logida. Tänud aarde eest

Laenasin ilma põhjendusi jagamata vanaonult redeli ja hakkas tänane kõrgete aarete rännak pihta! Saime muidugi redeliga silla all toimetades mööduvale koeraga jalutajale küsimärgid pähe tekitada ja silmad ette teha. Taamoo sai tubli ronija olla kohe alustuseks ja mina hirmujudinatega all, hoides koos Tomait0ga redelit, mis kohe kindlasti ei olnud piisavalt pikk. ;)

Eedeni kandis on redelitega askeldamine tavanähtus juu. Tänud;)

Aitäh aarde eest!

Harva leitav aare sai leitud. Õnneks oli koordinaat täpne ja aare õigelt tasapinnalt kergesti märgatav.

Tänan peitmast.

Tulime siis vaatame, kas on tõesti nii hirmus aare, et seda pole juba üle aasta mitte keegi leidnud. Ei olnud ühti - täitsa pargi ja skoori oli teine. Ok, tegelikult märk keelas seda asja päris nii lahendada, aga pimedas ei olnud kedagi nägemas. Õnneks ei möödunud ka logimise ajal mitte kedagi ja kui algul oli hirm, et kohti, kuhu peita ju jagub, siis koordinaat oli täitsa täpne ja aaregi piisavalt suur, et vaevaks jäi ainult redeliga toimetamine. Aitäh peitmast!

Kui Ihaste silla juures saime hakkama autosse kenasti äramahtuva kokkupandava redeliga, siis siin jäi sellest veidi väheks ja pidime appi võtma ka natuke ronimisvarustust. Valisime koordinaatide järgi õige koha välja ning heitsime geoloogi osava viskekäe esituses köie õigest kohast läbi. Üles jõudes paistis kohe ka aare – pihtas, põhjas! Aitäh peitjale!

Alguses proovisime redeliga, kuid see selgelt liiga lühike. Võtsime appi vana hea köisredeli ning õnneks valisime täiesti õige stardipunkti. Tänud peitjale.

Siin läks kiirelt. Sai õiges kohas alustatud. Tänud peitjale

Nüüd hakkasime kiiret tegema, valisime kolm aaret, et päev lõpetada. Esimese neist siis see purre. Pargitud sai tuttava keskuse ette, ja edasi jalgade töö. Esimeses kohas kuhu abivahend püsti aetud sai oli ka aare. Tänud peitjale aarde eest.

Õnneks oli kaasas õige pikkusega abivahend. Pimedas on parem otsida, liigub vähem inimesi.

Kiire leid: saab ka ilma abivahenditeta ,kui sul oma pärdik võtta on. aitäh peitjale 2minuti teema max. Tänud pärdikule .(kasutasin lapstööjõudu)

Ainuke 5.0 mis Tartusse jäänud oli. Päeval sai kohale trambitud aga rahvast oli murdu. Sai sama targalt lahkutud ja oodatud õhtu hämarust. Õhtul pimedas tagasi, ei saa öelda, et rahast oleks nüüd kõvasti vähemaks jäänud aga sai vaikselt pimedas nokitsetud ja peagi oli aare näpus. Väga laheeeee, tahan juurde tavalisi 5.0 aardeid, aitäh ;)

 2 

Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis kõigepealt oli auto. Kui rattad olemas, pole mingit takistust väikese öise aardeotsingu nimel teise Eesti otsa sõita. Eriti, kui tundus, et aardeid jagub nii õhtusse kui hommikusse ja ühe sõiduga saab kalendris koguni kahele päevale risti peale tõmmata. Niisiis ühe tööpäeva lõpu ja järgmise alguse vahele mahtus kaks geopäeva!

Siin me siis purde alla parkisime ja hakkas see igavene kiviheide jälle peale. Sedapuhku oli kivi rollis Priidu kuulus kotitäis peenraha. Raha lendab tuulde loomulikult erilise lõbuga ja pisut hiljem kerkis Priit juba kõrguste poole.

No ja mis siis, kui kõrgeid kohti pole mitte üks vaid kaks? Või neli? Viis...?

Oh, kes seda oleks võinud arvata, aga ikkagi läks nihu. Ronisin omakorda üles olukorda päästma ja ilge aelemise peale, peakarvadest sokkideni tolmusena, õnnestus siis betoontaevas see manööver ära teha ja positsioon parema vastu vahetada. Ning kohe saabus Jürgen oma auto võtmeid otsima. No ja kui ta mu seal posti otsas avastas, hakkas kohe päästeplaane välja pakkuma. Teise inimese elu ning tervist pidas ta õnneks tähtsamaks kui mammonat ja autovõtmeid - muidu oleks võinud ju lihtsalt seda tala pisut kõvemini raputada - ehk oleks ma sealt ka kiiremini alla sadanud kui täit köiereglementi järgides...

No tegelikult sai autoomaniku ees elegantselt sujuv rig-laskumine etendatud, kibekiiresti varustus kotti pakitud ja Räpina poole ära saadetud, et järgnevate öiste seikluste tarvis käed juba lõbusamate atribuutide hoidmiseks vabastada.

Kuna Tartusse saabumine oli sobivalt hilisõhtune ja varustus oli ka möödunud ronimistest auto peal olemas, siis sai algatuseks see aare ette võetud. Et köis sai esimese hooga veidi valesse kohta heidetud, siis vajas karbini jõudmine lisamanöövreid, aga kirja need nimed said. Tänud aarde eest!

Eelnevalt leitud aga koivad jäid lühikeseks. Nüüd koibadele väike pikendus kaasas ja tehtud ta sai. Nüüd asume öö aarete otsingute. Tänud ????????

Leitud

Tänan aarde eest!

Ihaste silla juurest tulime bussi ja redeliga siia. Õnneks olid bussid piisavalt tühjad, et keegi ei öelnud midagi sellise põneva koosluse kohta nagu kolm läbiligunenud inimest ja redel. Bussipeatusest pidime nii 700 meetrit aardeni kõndima, mis möödus Hendriku puhul jälle redel peas. Keegi ei teinud suuri silmi. Küllap on kohalikud redelitega inimestega seal piirkonnas juba harjunud. Nullis korra hinge tõmmates sõitis mööda kergliiklusteed politsei. Seisime siis rahulikult oma redeliga seal ning õnneks oli neil vist olulisemate asjadega tegeleda kui meie. Ihaste silla juures olime redel lahtikäimise selgeks saanud ning nüüd oli Pille ligi minutiga aarde juures. Sups ja valmis! Aitäh!

Kui kellelgi on plaanis aaret otsima minna ja oleks nõus üks-kaks inimest kampa võtma, siis palun võtta ühendust :)

 3 

Kõik algas sellest, et äi tagastas meilt laenatud redeli. Täna siis kurtsin, et peaks ikka mingi aarde ka võtma, aga Tartus on kättesaadavate aaretega kitsas. Meelis arvas, et Pumbajaamaga pole probleemi, kui redel võtta.

Igatahes ei kulunud eriti aega, kui geomobiili katusele sai paigaldatud redel ja sõit Pumbajaama poole läks lahti. Kohapeal selgus, et keegi oli oma mikrobussi just täpselt aarde alla parkinud. Et toeta aga redel vastu ja ... No seda me siiski ei teinud.

Kuna redel oli juba auto peal, siis läksime kontrollima, kas ta on piisavalt pikk, et purdeni ulatada. Rahvast sealkandis muidugi liigub alati, aga mõtlesime, et kui teeme näo, et oleme seal asja pärast, tööriiete ja redeliga ja puha, siis vast keegi ei tunne meie tegevuse vastu huvi. No ja nii oligi. Juhtus see, mida ma ei uskunud iial juhtuvat - hoidsin peos Preimani purde karpi ja logiraamatut. Üleval käis paraku siiski Meelis. Aitäh aarde eest!

PS. Kui kellelgi on õnnest puudu ainult redel, siis seda ma võin ju laenata. Testitud, et ulatab :)

Vasulas olles sai mõeldud, kas käime siin ära või mitte. Peitjalt oli eelnevalt info saadud, et abivahend on sobiva kõrgusega. Anna jäi eelneva aarde juurde parklasse sõjaplaani pidama ja kui olin Pärnaõietee juures, siis Anna helistas ja küsis, kas käime siin ära. Miks ka mitte. Ei olnudki nii palju mugusid liikumas, kui luuret tehes võis karta. Esimene ronimine oli mööda ja teise ronimisega, sai Anna nimed kirjutatud. Tänud!

Kui juba, siis juba. Väike jalutuskäik abivahendiga peaaegu õigesse kohta. Esimine ronimise katse ei viinud sihile, aga õige koht sai ära nähtud. Teisel katsel pääsesin õigele kohale ligi. Nimed kirja ja tagasi alla. Tagantjärele tarkus on täppisteadus - lühkarid polnud kõige õigem riietus seal käimiseks. Tänud! Nüüd on üks häiriv kollane täpp vähem Tartus.

 1 

Mitu korda olen mõelnud, et kas minu redeliga on sinna mõtet katsetama minna või mitte. Täna oli julgestus olemas, juhuks kui piisab ja võiks ära teha.

Ühelt poolt katsetades oli 1-2 cm liiga lühikene. Teiselt poolt täpselt nibin nabin paras. Raskuse all aga vajus mutta. Ega siis midagi. Ehitasime redeli jalgade alla väikesed toestused ning voilaa, esimene katsetatud koht oli ka õige. Ilmaasjata olin seda aaret aukartusega vältinud. Aitäh!

Kõik käis nii nagu Mihkel juba kirjutas.

Leitud:) Tftc!

Ajasime auto nulli, tõstsime abivahendi pagassist välja, venitasime selle silla najale püsti ja nii see logi kirja saigi. Mina tõin, Kätlin viis ja Andrek turvas.

 1 

Mulle meeldivad sellised pakkumised, mis tulevad suht spontaanselt. Ei jõuagi veel muretsema hakata, kui juba turnin silla all ja tunnen olukorrast rõõmu ;)

Ei saa väita, et sellisesse kohta just iga päev satuks ja ehk see see ka selgitab, miks mu sõbrad pole siiani suutnud õiget vastust öelda, et kus on pilt tehtud.

 2 

Vist Matu logist oli jäänud mulje, et siia tuleb tulla Janari tuletõrjeredeliga, mida mitu meest peavad kandma ja ka siis pole leid kindel. Kuuldused Tarmo ronimis viisist tekitasid lootust enda redeli suhtes ja seepärast sai Tartu tuldud. Oli alles see kerge 5.0 maastiku leidmine, nii kergelt pole ammu läinud. Nüüd on mul veel 6 leidmata ja mu jõukohast 5.0 maastikku jäänud.

 2 

Tartu tudengi kohustus - roni üle Kaarsilla (Tehtud!) Tartu geopeituri kohustus - roni Sõpruse silla alla (Tehtud!) Tekkis võimalus kasutada head abivahendit ning kaks korda polnud vaja öelda, mis sellega teha annab. Korra olime varem siin posti all käinud, aga karp ise alla ei tulnud. Täna siis läksime kolmekesti ise talle külla. Tore ja sõbralik karp oli, ilmutas esimese pilgu peale ennast. Vähemalt sama sõbralik, kui need kutsud seal väljakul! Aitäh elamuste eest, Meisterleiutaja! See õhtu jääb meelde

 1 

Tegime hilisõhtuse retke, kaaslaseks oli hääästi pikk abimees. Koerte jalutusväljakult jälgisid meid 2 hundikoera, loodetavasti nad politseid ei kutsunud :) Hea, kui on olemas julged sõbrad! Aitäh peitjale!

 18 

Sellest aardest olen teadlik olnud juba oma esimesest geoõhtust/-ööst saadik, mil selle ühtlasi ka mõttes kiirelt ignoori saatsin. Paar nädalat tagasi aitasin aga sõbrannal garaaži koristada ning tõstsin just parasjagu autorehve eest ära kui järsku kangestusin.

"Ega see ometi redel pole?"

"Eeee, vist on küll"

"Eiiii olee..."

"Eeee, on ikka"

"Eiiiii oleeeeee..."

"Mis sellest?"

"Miks sa ei öelnud?"

"Miks sa ei küsinud?"

"..."

Okei, iseenda peale ei saa vihane olla, iseendaga peab ju edasi elama. Tegelikult oleks pigem tahtnud õnnest nutta, aga...vara veel. Oli ju vaja kindlaks teha, kas sellest ikka piisab. Taneliga oli kuu-kaks tagasi sellest aardest juttu olnud, mille käigus ka uurisin, et...khmkhm, kui pikk siis ikkagi on piisavalt pikk? :P Tanel vastas kavalalt, et pikkus polevat niiväga oluline, siin ilma ka käidud... Okei-okei. Eks ma mõttes aiman, kes need ämblikmehed olid, aga minust teile ilmselgelt vastast ei ole. Mingi ohtu ka pole :D Õnneks veendusin, et...on siiski piisavalt pikk :P Kuna vaikselt lähenes ka ümmargused pool tuhat leidu, siis sai sihilikult otsustatud, et arvestades kui sügavale ignoori see aare kunagi ammu surutud sai, siis sellest saabki mu maagiline #500. Hommikul avastasingi ehmatusega, et mul on just tänase päeva peale üht aaret vaja ja õnneks sai ka üks mugu kiirelt ära räägitud. Parkisime auto ära ning leppisime kokku, et üks tassib nulli, teine autosse. Mõeldud-tehtud. Nullis demonstreerisin, kuidas taevatreppi pikemaks väänatakse ja tema ahmis õhku, et on ikka naine. Mugu jõudis umbes pool maad ronida kui tal järsku mingi usalduskriis tekkis. Vutt-vutt alla tagasi ning olles veendunud, et ma päriselt ka ei soovi tema surma, läks vutt-vutt üles välja. Minu kindel soov oli hoopis aus logi kirja saada ning see oli juba igat riski väärt. Lippasin siis ka üles ning õnneks ükski mööduja ei teinud sel ajal iseendale varajast jõulukinki. Üleval oli vinge, tegime rahulikult pilte ja leiutasime juba, kuidas allagi saada kui järsku meenus, et...võiks ju logida ka. Alla tahtis mugu jälle esimesena minna, aga nentis, et see olevat keerulisem kui ülesminek, lausa nii keeruline, et ma ei saavat hakkama. Polnud hullu midagi, taaskord parasjagu eneseületust ja vaprusevärinad on nagunii 5.0 lahutamatu osa :P Peagi olidki kõik neli jalga turvaliselt maa peal, high-five ja tehtud! Siis sooviti mulle ilusat naistepäeva ning asetati redel õlale. Tõsijutt, anna naisele õige abivahend ning ta vallutab maailma :) Tänasin ja tagasi auto poole kõndides nentisin, et oli tõesti ilus naistepäev, rohkemat ei olekski osanud tahta. Aitäh-aitäh-aitäh! :)

Stairway to heaven :)

Taevas karbis

Tänud aarde eest!

Tehtud, karp juba peaaegu sulandub ümbritsevasse. Tänud peitjale.

Lõpuks ometi olid õiged kaaslased ja õige abimees kaasas. Aitäh!

Leitud redeliga, mis teadjate poolt tembeltati kasutuks.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 7 

Sorri Silver. Tiksojaga ei suutnud t6esti kiusatusele vastu panna ja käisin nädalake varem juba ära ;P. Lohutuseks aga pakkusin et siin yks lahe 5.0 veel kus pole ammu kylalisi käinud. Seekord olin t6esti hambuni varustust kaasa tarinud, kuna enam nii täpselt ei mäletanud ju ka neid dimensioone mida trotsida tuleb. Siis aga tegi Miki auto tagaluugi lahti ja sealt vaatas vastu yks igati funktsionaalne abivahend. Natuke pelgasime selle efektiivsuses ja igaks petteks tarisime ikka k6ik ylejäänud abivahendid ka kaasa. Millega koha peal selgus et oleks v6inud pigem teletorni vallutama minna. Aga parem raske õppusel et siis kerge lahingu(valmidu)s. Nac jäi kll pikkusest puudu. Aga aeg oli limiteeritud ja jäi üle lihtsalt jõu ja ilunumbreid sooritada 8D Samas oli just parasjagu, et puhaste riietega asjad ära ajada. Kui esimese hooga tundus et v6ib ajast puudu jääda. kuna ylejäänud pool peret oli vaja kella järgi batuudikast peale noppida. Siis kohapeal läx nagu niuhti, j6udsime ca 10 sekundit ennem hoovihma ka autoni tagasi ja ka lapsed sai 10 minutilise buffriga peale korjatud :D täpselt doseeritud ajastus. Sellise seltskonnaga on need 5.0 ikka m6nusad kirsid. Tänud semudele ja tänud peitjale kutsumast ;)

 8 

Kui panna ühte punkti kokku Tarmo, Silver ja Tartu, võib nii mõnigi kõrvalseisja oletada, et seda suppi võib nüüd vürtsitada ka adrenaliini, turnimise ja väljakutsetega. Nii juhtuski, et mõlemil oli samal ajal siiakanti asja ja asusime plaane tegema. Esimese hooga pidime Tiksojat vallutama minema, aga seal ei suutnud nõka varem kahjuks Tarmo oma kiusatusele vastu panna ja tegi oma südaöise etteaste juba ära. Kui selle peale näpuga viibutama asusin, lohutati mind sellega, et Tiskoja on tüdrukutele ja me lähme hoopis Preimanni purret vallutama. Nujah, paras latt sellel poisil siis tüdrukutele paika pandud! Kui oli aeg tegusid tegema hakata, pöördus vääramatu jõud meie kahjuks ja asi jäi katki. Selle asemel tekkis mul võimalus hoopis algselt planeeritud tüdrukute atraktsioon läbi teha. Õnneks isegi vääramatud jõud võivad vahel muutlikud olla, seega pärast üht turnimist, tekkis meil uus võimalus ka teinegi korda saata. Ainult et vahepeal oli meie ajakava sassi löödud ja selle toimingu sooritamiseks oli tunduvalt vähem minuteid alles jäänud. Ma küll ei tea mis plaanid Tarmol algselt olid, aga igatahes lisaks tema kottide kunnikutele, haarasime igaks juhuks kaasa ma miki pagasist ühe lisavahendi. Miki kes pidi küll pärast Tiksojat omi asju ajama minema, ei suutnud siiski uudishimule vastu panna ja tuli seltsi pakkuma. Samuti olid seltsiks ka needsamad mugud kes ka eelmise aarde juures rallist lummatud olid. Kuna aga Tänak oli värskelt Türgi ralli kinni pannud, siis siin jätkus neil juba aega ja silmi tegevuse jälgimiseks. Soojenduseks mõtlesime proovida miki varustust mis kiireim meetod tundus. Asi ei tundunud paljulubav. Tarmol oli siiski isu järgi proovida. Kuigi tal jäi 3 varba pikkust endiselt puudu, ei takistanud see tal vägitegusid teha. Mängleva kergusega oligi poiss logiraamatu juures nimesid kirja panemas. Ma otsustasin seekord seda siiski mitte järgi proovima hakata ja abistasin jalad maas niipalju kui sain. Et siis see mure ka nüüd vähem. Tuleb taas silmad, kõrvad lahti hoida ja uusi väljakutseid otsima asuda.

Tänud peitjale ja aarde logimise realiseerijatele.

 1 

N2gin kohe et 5.0 maastik aga kuna j2i geomarsuudile siis otsustasin v2hemalt kaema tulla. J22 kandis ilusti aga sellest sain kohe aru et see ei ole yks nendest v6imalik ka ilma abivahendita aaretest. Korraks k2isin k6rvalt tihnikust vaatamas et kas oleks ehk m6ni k2ep2rane abivahend. Aga kuna minu geo88 oli juba niigi veninud poole kolmeni 88sel, siis otsustasin ekstreemsused ja lollused seekord 2ra j2tta. V2hemalt tean mis j2rgmine kord kaasa v6tta kui siia tagasi tulen :D

 1 

Aasta viimasel päeval tuleb ennast ikka ületada ka ja proovida kodulinna üleni roheliseks värvida. Kuna meil oli laenutatud vastav abivahend, siis oli vaja vaid objektile sõita. Eks geopeitus on meid veidi julgemaks teinud ja aja kokkuhoiu huvides sõitsime peaaegu nulli. Kohapeal voltisime oma abivahendi täies pikkuses laiali ja Tõnu asus tegudele. Peagi oligi aardekarp meil käes ja rõõmsalt sai logi kirja. Mugusid liikus vaid üksikuid ja peale vaatlemise ei hakanud keegi midagi lähemalt uurima tulema. Abivahend sai jälle kokku volditud ja objektilt rahulolevana ära sõidetud. Hetke seisuga jäi Tartusse veel üks kollane täpp, kuid aastale sai ikkagi tubli lõpetus tehtud. Täname!

Mingeid eriti ekstreemseid trikke me tegema ei hakanud, järgmine kord tuleme õigete abivahenditega tagasi!

Käisime natuke siin ja seal, kuni ühel hetkel hammustasime mõlemad asja läbi. Tore võimlemine oli, aitäh ;)

Alles kodus lugesin logisid ja vaatasin raskusastet. Sellepärast ei leidnudki, kätte poleks nagunii saanud.

Olemas! Täname

 1 

Kuna olime abivahendi laenanud Soodi aarde jaoks, siis mõtlesime ka selle aarde peale. Luureretke tehes veendusime, et meie oma on liiga tilluke, üks lüli puudu. Kuni järgmise korrani.

Kui keegi plaanib minna aaret leidma ning võtaks rõõmuga kaasa veel paar inimest, siis oleksime väga tänulikud, kui postkasti kirjutaksite! Aitäh!

 5 

Kodulinna aaretega hakkab asi kitsaks kätte ära minema, nii et tuleb asuda nende kallale, mis siiani erinevatel põhjustel ootele jäänud. Selle aarde puhul oli ainuke vabandus siiani olnud sobiva abivahendi puudumine. Sellega laupäeva õhtul pimeduse varjus nulli jalutades ajas olukord ühelt poolt naerma ja teiselt poolt ei jaksanud enam korrata selle geopäeva jooksul korduvalt tõdetud mõtet, et see lihtsalt pole normaalne. Pealegi nägime iseenda silmis ka juba kahtlased välja: üks kurguauguni laiguline, teine üleni must ja kapuutsi taha varjunud.

Kui nulli lähedal veninud purjakil vanamees oli ohutusse kaugusse jõudnud, sai abivahend püsti ja kaaslane mööda seda kribinal-krabinal objektile. Ja siis hakkas aeg venima...karp tal ammu käes, no mida seal nii kaua teha on...lõpuks ometi tuleb alla...ja just nüüd peavad kaks mugu siit mööda jooksma...ja üks vaatab siiapoole ja jääb seisma...no pagan. Ega nad alguses väga lähedale ka julgenud tulla. Õnneks oli tegemist teadlike inimestega ja piisas vaid sõnast "geopeitus", mille peale meespool koguni uuris, et kui ta nüüd ka mängima hakkaks, kas meilt abivahendit saaks laenata. Lõpuks isegi vabandasid, et meid seganud olid, aga olevat kangesti selle moodi välja näinud, nagu tahaks keegi end silla külge üles puua. Ausalt öeldes oli endal ka kohe hea tunne, et inimesed kahtlast tegevust silmates lihtsalt mööda ei jaluta, vaid julgevad uurima tulla, mis siin sünnib. Peitjale aitäh pideva põhjuse andmise eest tsirkust korraldada.

Lõpuks see asi ka tehtud. Tänud!!

Selgub, et ma kardan kõrgust.

2427.

 7 

Päeval käisime särava päikese käes oma nina nullis soendamas ja otsustasime, et mañana. Aga inimene mõtleb oma mõtteid kuid saatuse karvase sõrme vastu ei saa meist keegi. Nii juhtus, et peale soojas potis veedetud kosutavat einet oli keegi päikese ära kaotanud. Mañana st sai ootamatult hoy. Vabatahtlik pritsumeesteühing haaras redeli õlale ja tõtaka rivisammuga paterdati nulli. Nende taga kõndisid Timbu ja Limbu ja pidasid plaani. No tegelikult pidasid kõik plaani, et kuidas ära teha kuid nagu ikka siis kõik plaanid pole täitmiseks ja mõnedel on rohkem sõnaõigust :P. Lõpuks tiriti üks tahaplaanile hoidev tegelane redeli esimesele pulgale ja no mis tal üle jäi kui tuld kustutama minna . Selliste pritsimeestega läheks või luurele, kuulekad, täidavad käsku ja mis kõige tähtsam... otsustaval silmapilgul on täiesti nähtamatud.
Kuldne kuu veeretas end taevalaotuses pikali kui me taas teel olime, ok, linn roheliseks ei saanud, üks kino jäi lõpuni tegemata, aga tuju oli ikka hää, eks me näe millal taas põhjust siia laiama tulla. Tänud peitjale ja ootame uusi väljakutseid!

Tegus abivahend järgmise päeva autoorinteerumise etapil, kus tänu "voolujoonelisusele" tuli teine koht, viie nelikveolise ees :P

 1 

Päeva lõpuks ka midagi huvitavat. Käivitus operatsioon - Õ. Priitahtlikud pritsumehed abivahendiga, abilised Timbu - Limbu tihedalt kannul. Veidi mürgeldamist ja tehtud see oligi.

Hea oli et sõbrad ja redel kaasas olid.tänud

Pimeduse varjus ja õige abivahendiga oli ainult vormistamise vaev.Tänud peitjale!

Tänan aarde eest!

Pisut aega läks aga asja sai.

Tänu peitjale :)

Väga lihtsalt läks õige abivahendiga. Tänud!

Aare leitav - jalad maas! Minul ühtegi abivahendit ei olnud, punkt. Tänan!

Siin on jälle see riistateema. Kui need tasemel on, siis langevad ka 5.0 maastikud. Aitäh, lahe pusimine :)

Meeskonna tööna saime karbi kätte. Redel ja muu ronimisvarustus oli meil ainult moe pärast kaasas. Tänud.

 10 

Järjekordselt jõudsime Tartusse ilma igasuguse ettevalmistuseta, v.a. paar autovedamisköit, mis meeleheites viimasel hetkel kaasa said haaratud - et oleks midagigi. Kui eelmine kord oktoobris polnud meil paljakäsi reaalset võimalustki, siis täna oli vähemalt teoorias teada, mida ja palju vaja läheb.
Parklas sai räpariided puhaste peale tõmmatud, seljakotike köitega selga vinnatud, vaid paar tundi tagasi geosüütuse kaotanud Jaanilt laenatud abivahend kaenlasse võetud ning padavai legaalselt aardeni sammutud.
Kohapeal läks nii ootamatult lihtsalt ja kiiresti - kaks minutit - et mingit erilist emotsiooni ega lahedat lugemist siit logisse lisada paraku polegi. Palju põnevam oleks seda aaret leida paljakäsi, köiega, kokkumeisterdavate ritvadega või näiteks nullist leiduvate käepäraste abivahenditega (nt labidaga hunnikut kuhjates) :-D
Aitäh Tanelile 5.0 väljakutse eest! Polegi just niimoodi enne aaret otsinud. Saue tammiku 5.0-ga ei anna võrreldagi. Aare korras, jätsime aardesse kirjutusvahendikleptomaanidele pastaka. Elagu 5.0 maastikuga aarded! :-)

Elu pärast.Täiskuu ootuses.

 2 

Ronimine

Jätsime naised rohelist mehikest piinama ja tõime raamilaenutusest korraliku abivahendi. See toimis suurepäraselt. Eks me ikka ühed nõrgukesed ole. Aitäh.

Ramirent sai rikkamaks. Meie saime imetleda, kuidas Mikk, redel näpus, mööda matkarada jalutab. Hea, et meestel ka geps kaasa juhtus, saigi aare logitud. Aitäh!

Nojah, katsetasime peitja silme all, peitja abivahendiga. Aga kahjuks mitte tema pikkuse ega julgusega. Vähemasti minu jaoks, kelle suhteliselt lahja võimekus tasakaalu säilitamise osas tingib teatava akrofoobia, jäi redel vähemalt poole meetri võrra liiga lühikeseks, et riskida ennast lahtise kivipuruga kaetud pinnale vinnama hakata. Kontrollitud viisil tagasi alla tulek on ju alati veel raskem. Arboristi moel turvaliselt lähenemine huvitaks tegelikult, isegi siin. Ükskord lähen Hanno konsultatsioonile!

 7 

Käidud. Paar köit ja natuke muud kola ajas asja ära, redelid on nõrkadele :D. Aitähh!

 2 

Jätsime selle prääniku viimaseks pärast pikka geopäeva ja kinoõhtut. Pimedas sportijaid jätkus ja kõigile tundus igati loomulik, et keegi seal öisel tunnil ka kaljuronimist harjutab. Autojälgi oli endiselt palju, eks need tuletõrjujad siin treenivad... Kui sissesõit on lubatud vaid hooldusautodele, siis kus on hoolduslogid? Meie külastuse ajal aare hooldust igatahes ei vajanud, tänud :)

 1 

Kui naine kodus jalgu trambib ja aaret nõuab, siis ei jää mehel ometigi muud üle kui see Kuu ja Tähed taevast alla tuua. Seekord küll natuke reegleid rikkudes, aga siiski. Tänud peitjale !

 4 

Kui juba Erko ei suutnud ämblikmeheks kehastuda, Priit oma superhäid abivahendeid omades aaret kätte ei saanud ja Intsu-Matu-Rudolfi kombel minul sellist supervanaisa ei ole, mis siis mina kui "allameetrimees" seal üldse teen! Tegin, mis ma tegin? Seisin ja vaatasin, kohe piiikalt-piiikalt vaatasin, mõõtsin ka.... ja siis tulin tulema, kuna ma ei kannata kaua ühe kohapeal seista. Maismaasild!

DNF :(

Ei ulatanud... Järgmisel korral palkame mõne hiiglakasvu korvpalluri või ämblikmehe appi. Kaelamurdvaid trikke ei hakanud üritama.

 1 

Eduka Tartu tiirukese viimane maasikas. Tulime käed taskus kaema, mis variandid on, mida vaja, mida need norrakad GC lehel nutavad. Vaatlus toimus silla alt, ilmselt aaret lausa nägime. Mugusid oli tõesti rohkelt nagu peitja lubas, pühapäevane päevane aeg ikkagi. Isegi rularämp on silla all püsti pandud.
Meil tekkis 3+1 mõtet, kuidas see kuu sealt taevast alla tuua. Neist üks minul ilma igasuguste abivahenditeta. Seda Assassin's Creed level >9000 aga ei saanud naiskaaslaste juuresolekul isegi mitte üritada. Ei tea, kas isegi tahan seda tõestada. Küll me järgmine kord midagi kõigile sobivamat välja mõtleme. Seekord tuli aga Tartu selja taha jätta. aitäh aarete eest!
P.S. Aarde all on suured autoratta jäljed. Ei tea, kas omal maal vägagi seadusekuulekate norrakate omad.

"Infokiirtee" ja rularamp

Legaalsed jäljed?

 2 

Käisime ka purdekest vaatamas. Eks nüüd teame, mis ja kuidas. GC lehel lugesin frustreenud Norra geopeiturite logisid, kes imestasid väga meie kombe üle FTF ära teha aga veebilehel mitte logida. Mujal riikides see kombeks polevat. :)

 1 

Pole veel vaatama jõudnud, aga kõlab sedamoodi, et tuleb mingi hetk pritsumeestest sõpradelt teeneid sisse nõuda.

 4 

Tartu esimene 5.0 maastikuga aare tundus koheselt ääretult huvipakkuv, kuid esmane inspektsioon jättis asjast üsna lootusetu mulje. On varemgi mõnda üksikut viisnulli otsitud ja ilma erivarustuseta mõnele küüned tahagi saadud, aga siin tuli tõdeda, et nii kergelt ei pääse.

Üsna löödud tunne oli tagasi auto juurde kõmpida ja mõelda, et karp jääbki ootele. No ei andnud see asi rahu ja õudne kihk oli "kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" lähenemisega aare alla tuua. Kaalusime oma variante ja kiire inventuur tõi Indreku vanaisa garaažist ilmale täpselt selle, mida vaja.

Abivahend osutus lausa nii ambitsioonikaks, et esmapilgul ei suutnud ta kuidagi auto seesmiste ja välimiste mõõtudega sobituda. Aga noh, "kuidagi ikka sai". Sellest, kuidas lisaks redelile kolm meest sinna sisse mahtusid, ajalugu vaikib.

Olles relvastatud kõige vajalikuga, jäi üle ainult sümboolselt helkurvest selga ajada, konstruktsioon nullis erekteerida ja aardeni ronida, kus täiesti puhas logiraamat rõõmsalt vastu vaatas. Õnneks keegi meie tegemistest välja ei teinud ja suure hurraaga pakkisime ennast kokku ning tagastasime väärt riistapuu oma kohale.

Aitäh! Saime taas ühe napaka elamuse võrra rikkamaks :)

 25 

...aaga eks iga geopeitur teab seda magusat tunnet, kui mõni aare hirrrmsasti sügelema hakkab. Nihelesime vaikselt, igaüks järjest jaburamaid lähenemisteid mõeldes. Indrek murdis esimesena vaikuse. Poisipõlves olla ta vanaisa vist unistanud tuletõrjuja ametist, igatahes olla tal üks igavesti uhke kaadervärk garaažis seismas. Kahju ainult, et see nii hiigelsuur on...

Nagu muuseas pöördusid autorattad õiges suunas. Ennegi lollusi proovitud. Salakamber avanes ja tõesti, oli see vast jurakas. Elupuude varjust ilmus vanaisa isiklikult, heitis hindava pilgu meie ekipaažile ja pomises vaid, et see nüüd küll ära ei mahu. Aga kinnisideest enne lahti ei saa, kui pole proovinud. Eemaldasime kõik võimaliku, komplekteerisime kõik ökonoomseimal võimalikul viisil ja asusime manööverdama. Viis minutit hiljem seisime, käed puusas, ja uurisime kõhkleval pilgul oma kätetööd. Multifilmis see kindlasti töötaks...

Kümme minutit hiljem olime geoparklas, kõik olid elus ja olulisi kahjustusi ei õnnestunud tuvastada. Rudolf riietus helkurvesti, pani kaabu pähe ja sihikindla pilgu ette. Pool võitu olemas. Veel viis minutit hiljem olime nullis. Natuke ähkimist hiljem oli abivahend komplekteeritud ja erekteeritud, purre jäi püsti ja ükski mugu polnud uurima tulnud. Tegudele! Esimese katsega näkkas, 21:40 said nimed kirja. Meeleolu oli ülev. Esimene Tartu 5.0 maastik vallutatud!

Pikalt tähistama ei jäänud: pakkisime kokku ja liikusime hirmsa kolinaga tagasi. Ka tagasitee õnnestus liigsete ekstsessideta. Nii rahulolevat tunnet pole ammu olnud. Aitäh elamuste eest!

Mahub-mahub!

Avaldamise õhtul ei ajanud küll ükski vägi mind sinna silla alla kondama, seda enam, et tiimi ainus 5.0 lootusega orav Rudolfi näol ennast Skaibis ka näole ei andnud.

Järgmisel õhtul otsustasime muude toimetuste seas ikka asjale korra näkku vaadata. Tjah, sügasime kohti, ümisesime Ämblikmehe viisi ja mõõtsime pilguga meetreid. Isegi inimtorn poleks vist aidanud. Aidaa!