Kahjuks on kõik hooned koos aardega kadunud ja kerkimas on kellegi uus elamu või midagi.

 1 

Aega kulus palju. Tuul oli ka väga kõva. Britt - 180

 1 

Väga äge peidukas

 1 

See oli nüüd juba kolmas kord kui seda KOLVIKUT erinevate aarete pärast on külastatud. Sõitsin masinaga nulli välja ja mis ma näen? Üks vanakooli ZIL puurmasin purib ennastunustavalt maa sisse auku, operaatorit polnud aga kusagil näha. Leid ise käis kiiresti. Kui äras sõitma hakkasin nägin ka puurioperaatorit kes istus oma transitis. Ei tundnud tema minu vastu mingit huvi, ei läinud ka mina teda segama.

Hodor

 1 

See leid tuli kiirelt, perekond Luik vaatas pealt. Hea, et kallale ei tulnud. Pojad olid neil juba päris suured. Aitäh, tore aare!

 1 

Kõndisime aeglaselt ja vaevaliselt mööda kiviklibu mahajäetud hooneteni. Läksin nulli ja esimene koht, kust katsusin tõi aarde päeva valgele. Tänan!

 1 

RMK Peraküla-Aegviidu matkatee 5-päevasel jalgrattaretkel minu viies aare. Tuli meelde, et olen selles kohas paar aastat tagasi Suveseikluse punkti taga ajanud. Tookord ei jõudnud aaret otsida. Seekord siis leitud ja logitud. Tänud aarde eest! EVEJ

 1 

Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Tasapisi lähenes öö, vaatasime kordoni aknaist merd ja jätkasime teekonda. Tänud peitjale.

 1 

Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Jällegi ilus koht kus omal ajal oli sõduritel hea aega mööda saata, mängides piirivalvureid. Aare ise on hea teostusega, nii peabki peitma.

 1 

Siin läks veidi kauem aega. Kasutasin ka seda redeli moodi asjandust ja peab ütlema, et see toimis küll. Lõpuks sain õigele asjale pihta ka.

 1 

Suurepärane. Selline 20min otsimist veidi logidelugemisi ja "nägin". Logi kirja ja edasi. Tänud peitjale, väga hea aare.

 1 

Katsusime igasuguseid erinevad kohti. Üritasime kasutada igat moodi redeli moodi asjakest. Lõpuks hakkasime lihtsalt kõike läbi katsuma. Leitud ta igatahes sai. Väga nutikas peidukas. Tänud peitjale!

 1 

Leitud.

 1 

Meri oli küll ampsanud tüki teest, kuid siiski sõitsin peaaegu nulli :D Kuigi oli tunne, et auto kukub külili. Tore aare ja suhteliselt hea leid :) Aga oi kui külm tuul oli... ja rikkurid ostavad majad mere äärde.... pprrr :D Aga eks iga inimene ise tea :D

Jänkud vees

Kivad

Kaunistus

 1 

Sünnipäeva geotuuri 7/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Meelil olid täpsemad koordinaadid, mina poleks osanud kahtlustadagi. Ilus koht ning lahe teostus.

 1 

Siia kordonihooneni pääses päris lähedale. Mõtteid tekitas seinale toetuv miniredel moodi asjandus. Natuke veel otsimist ja peaaegu teisetest eristamatu detail tahtis ülekatsumist. Andekas peidukoht. Tänud!

 4 

Siiapoole sõites pidin üks hetk napilt armatuurile lennanud plekiks saama – Laur tallas just siis, kui ma parasjagu küljeaknast välja vahtisin järsku mõlema jalaga pidurit ja õhku lendas samal ajal ka üks üsna valjuhäälne dziiizässss…:D. Ja noh, oli põhjust ka, autonina eest tormasid ühtäkki mööda kaks noort põtra… Kuigi see, milleks neile just nüüd seda nii kiiret rajaületust vaja oli, jäi üsna arusaamatuks, sest peale teisele poole kohalejõudmist otsustasid nad seisma jääda ja hoopis meid uurima asuda :D. Püüdsin neid pildistada ka, aga et oli juba väga hämar, ei tulnud sellest telefoniga muidugi suuremat… Edasi sõitsime oluliselt aeglasemalt ja mere enda äärde jõudsime seetõttu täpselt päikeseloojangu viimasteks kiirteks - niisiis esimesena oli jälle vaja mul hoopis pilte liduda tegema. Klõpsud käes, hakkasin aarde järgi ringi vaatama ning valisin välja koha, kus asi võiks ennast peita; uurisin seejärel asja ühelt poolt ja teiselt poolt aga väga ruttu ei läinud ikka ja abiks polnud seegi, et peitja kõrval samal ajal soolas, et tee kähku, mul peab selle hooldamiseks ka aega jääma :D. Õnneks ühest katsutud kohast aare mulle ikka näppu jäi ja saime autosse sooja minna – üks logima, teine hooldama… Kribisin siis nime raamatusse ja kuulasin selle kõrvale, mida kõike peitja peadpidi pagassis olles selle hooldustuunimise kõrvale oma kaasasoleva abivahendi aadressil podises… Sest nagu ma aru sain, otsustas see just nüüd kiuslikult natuke tõrkuma hakata ja kus seal metsa vahel selle teise ja parema võtnud oleks! Lõpuks ikka sai asi jälle selliseks, nagu peremees tahtis ja meie geoõhtule joone alla tõmmata ilma uut ringi uue abika järgi käimata… :D. Korralik aare siin kokku pandud ja veeäärne koht ka ilus, lisainfot pani samuti siia peidetud aare mu guugeldama – no mis muud ühelt mõnusalt aardelt veel tahta. Minu arvates siis viispluss asi ja kel käimata, minge vaatama :).

 1 

Korras

 1 

Siin õnnestus autoga ilusti kohale sõita. Väikese otsimise järel tuli ka aare ilusti välja. Aitäh peitjale.

Tänan aarde eest!

Leitav aga tuli teade et natuke katki. Üritan varsti...

 1 

Kena vaade isegi talvel. Nullis oli kohe selge kus ta ennast peita võiks. Kahjuks juhtus väike õnnetus välja "õngitsemisel". Peitjat teavitatud.

 1 

Uudistasime kohta ning leidsime :).

 1 

Nagu ikka on sellised mahajäetud hooned huvi pakkunud. Polnud enne selle aarde teada saamist sellest kohast midagi kuulnud ja saigi sealt läbi hüpatud. Veidi hooneid uuritud ja ühel hetkel ka aarde peidukas teolt tabatud. Logi kirja ja edasi teisi aardeid otsima. Tõesti huvitav koht tipus.

 1 

Kiire leid tuulise ja tatise ilmaga.

 1 

Siiasõit oli huvitav, õnnestus gps-i usaldades sõita nii, et tee sai otsa. Mis muud kui ümberpöörd ja paremat teed otsima. Lõpuks kohal olles arvasime, et no mis siin ikka, kiire leid ja minema. Aga kus sellega! Kella pealt aega ei võtnud, aga aega ikka kulus. Kuni leidsime väga toreda peidiku. Suur tänu aarde eest!

 1 

Augustis sain seda kohta pikalt merelt vaadata, kui süstaga Pakrilt Lutsukiviranda aerutasin. Mõtlesin isegi korra need mõnedsajad meetrid lisaks tõmmata ja siia uurima tulla. Muinastuledeöö sündmusaega ei tihanud ka siia raisata, kuid täna oli paras autoga üks tiir teha ja sama rannajoont ka maa poolt vaadata. Aardega just lihtsalt ei läinud, lisaks loomulikkusele oli ta ka üpris liikumatu ;) Lõpuks siiski leitud, logitud.

 1 

Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Siinkandis sai kunagi üks FTF tehtud, tänaseks polnud enam ümbrusest midagi meeles. Otsisime päris pikalt, peaaegu olime juba loobumas. Selgus, et olime ka õigeid asju näppinud, kuid kahjuks oli ilmastik oma töö teinud ja viimases hädas pidime kasutama autost toodud abivahendit. Aitäh, vahva koht ja hea aare!

 1 

Äge teostus. Aare heas seisus.

 1 

Kunagi olin siin rattaga ringi sõelunud, kuid siis seda aaret siin veel ei olnud. Nüüd ikka läks oma 10 minutit ära, enne kui logi kirja sain. Täitsa vahva peidukas. Tänud!

 6 

Väidetavalt pidi olema viimane ilus ilm enne suuri sadusid ja kui juba kaks inimest soovitasid seda aega otstarbekalt ära kasutada, tuli õhtul ikka tee Läänemaale ette võtta.
Autoga sai praktiliselt nulli ja mõnda aega sai ainult ringi tammutud ja pildistatud. Kui jälle rahulikumalt sai asja võtta, sai ka aaret otsitud. Kena vormistus, tänud.
Natuke maad edasi sai loojuvas päikeses sadu linde pildistatud. Väga vinge.

Vaikelu saapaga

Maandumine

Siluetid

Jõulukaunistused

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

 4 

Kuna Mikro juures jäime autodega kaugemale kui vaja olnuks, siis sealt siia sõites ei tahtnud Paavo enam Google'i tädi juhatamist eriti usaldada. Selle asemel valis gepsu kaardil näha oleva lühema lähenemis-"tee". Eks ta üks paras lehmarada oli, tehniliselt vist isegi ainult lehmarada, aga noh me sulandusime nii hästi karja sekka, et lehmad ei saanud arugi :P Taas inimväärsel sõiduteel hakkasime ridamisi geopeituse rahvast kohtama: Maxid autol, Airi rattal, Bender seinal... neist viimase tabasime suisa teolt. Aga aarde pidime ikka ise üles otsima. Täitsa lahe lahendus, aitäh!

 2 

Kui mina ükskord kohale jõudsin oli Marisel ja Margusel aare juba leitud ja nad ootasid mind. Väga pikad need näod ei tundunud olema - ehk ei oodanud väga kaua, kuigi siia ekslesin ka gepsu juhendamisel ikka väga olematuid metsateid pidi ja seal, kus tundus, et midagi olla ei saa olid ometi marjulised, seenelised ja teisedki ratastega sõitjad, kes siis mind nähes tundusid sama üllatunud olema, kui minagi ja panid oma koerad rihma otsa kinni.

Ootajatel oli natukene kiire ja nad väga ei lasknud mul valedest kohtadest otsida, seega sain ka üsna kiirelt toredale peidikule käe külge panna. Koht hakkas mulle juba lähenedes meeldima - mistõttu ei saanud taas fotosid tegemata lahkuda.

Maxidega jäi kokkulepe, et kui Mikro aarde juures mina neid või vastupidi vajame, siis ootavad mind ära. Muul juhul panevad logi kiirelt kirja ja suunduvad muid kohustusi täitma. Selle aarde kohta polnud meil muud infot, kui, et nimi on Mikro ja asukoha koordinaadid, mis Laur mulle lahkesti jagas.

Nii tore, et lõpuks keegi sõbralikult tuututas. Eilsel raskel päeval oleks seda kaasaelamist küll enam vajanud. Täna ilma vastutuuleta oli eriti lihtne rattaga sõita :)

Aitäh aarde eest!

 3 

Pärast mõttega mikrot metsas oli aeg midagi suuremat pihku saada. Mööda kruusateid mereni tiksudes sõitsid kõige pealt vastu Maxid. Viimasel paaril kilomeetril keeras meil nina eest ära jalgrattal Airi. Lasime talle sõbralikult tuutu ning veeresime madalatega aardeni välja.
Ei tea, mis neil kristlastel siin ei sobinud, nii lahe ja hea merevaatega koht ju. Mulle kangesti meeldis see vaade ja asukoht. Ainult lohesurfiks ei sobi - madalal kivine. Kuna surfi olin eile saanud piisavalt harrastada, tegelesin täna teise lemmikhobiga - otsime parem aarde üles. Leiduski!
Aare oli hästi peidetud, suurepärases korras, kaupa me ei teinud. Panime logi kirja ning siis oli aeg vähe pikem sõit ette võtta, Vasalemma kanti, Erko aaretele külla. Täname Lauri vääriskoha ja hea aarde eest!

 2 

Meie jätsime uute aarete avastamisrõõmu sündmuse järgsele hommikule. Ristinina ja Ristna kaudu olime jõudnud nüüd Kolvikuni. See on juba vana tuttav kant ja tekitab väga erinevaid mälestusi nii geopeitusest kui ka sellele eelnevast elust :) Seekord läks lihtsalt, autoga sai suht "treppi" ja vahvasti peidetud aarde avastamine läks kah lihtsasti. Edasi oli juba arutelu teemal, et kas mikro tuleb täna päevakorda või ei tule. Tagantjärele tarkus aga ütleb, et oh kui hea meel mul on, et me selle Mikro-aarde päevakavas viimaseks jätsime-võtsime :) Täname aardepeitjat!

 2 

Eile siintoimunud seltskondlikust tegevusest teadis vaid tuul ja tema keelt me ei osanud. Leidsime aarde, logisime ja nautisme vaateid. Töökohustused käskisid tänaseks geopeitusega lõpetus teha. Natuke nukker tunne jäi ikka. Päikseline ilme kiskus ikka kusagile horisondi taha, mälestused toredast Muinastulede ööst tegid aga hilisemineviku magusaks. Reaalsus aga kutsus öövalvesse. Tänud ilusa koha näitamise eest

 1 

Kui pea ei jaga, siis peavad rattad valu saama. Käisin eile alles siin kandis, aga ega ma ju ei taibanud geopeituse lehele kiigata, et äkki mõni uus aare ka välja tulnud. Kena rannajoon, võib mitu korda külastada küll.

Leitud.

 6 

Oi kus siin sai alles huumorit. Lutsukiviranna juurest tulime rahulikult siia, otsisime üles aarde, saime nimed kirja ja oleme juba valmis startima, kui ilmub välja uhiuus läikiv skooda foobia, Timixi ja Kristjani murelikud näod sees istumas. Muidu timm masin, ainult et vahi kurja, enamasti sõidavad autod ikkagi nii, et kõigis neljas rattas on õhk sees.

Kuigi tehniliselt 75% oleks ülikooli süsteemis tugev C, siis auto juures sellega üldiselt ei lepita. Niisiis kui poisid lõpuks aardega hakkama said, hakkasime lähemalt vaatama. Jaa, auk mis auk. Meie tagavararatas ei sobi. Paranduskomplekt ka kuskile poolenisti kadunud. Vahepeal laekuvad Kleone ja Henriko, aga kahjuks neil oli ainult õuna pakkuda, millega rehvi lappida ei õnnestunud.

Abikõned lendavad liikvele ja kui oleks veel kaua läinud, oleks kuklad vist kratsimisest kiilaks läinud, aga ennäe! Eikusagilt ilmub välja Hannes, kes autost väljudes vaevu suudab naeru kinni pidada. Küll aga ilmub varsti lõkkepuude alt välja just see ratas, mida vaja. Paar liigutust ja ongi Timixi masin elustatud. Ta-daa!

Igatahes väga meeldejääv seik ja kvaliteetne aare, mis kindlasti pikalt meeles püsib.

Aitäh!

 14 

Pärast Puuna silla vallutamist võtsime suuna siiapoole. Esmalt jäi teele Lutsukivirand, mis Rudolfil veel logimata. Teel sinna tulid vastu iksid ja jussikesed, kellest viimaseid olime juba kaks korda sel päeval kohanud. Seejärel jäi ette suur lastevankrite ja muude atribuutidega seltskond, kellest vaikselt kitsal teel mööda manööverdasime. Lutsukivirand leitud, suundusime mööda rannaäärset teed tagasi, jälle sama seltskond. Natuke hakkas juba piinlik.

Kordoni juures oli üllatuseks vaikne. Parkisime ära, vahtisime veidi ringi, määrasime nulli ja kuna geovaist oli sellise peitmisviisi suhtes teritatud, oli ka aare kiirelt käes. Astusime välja ja täheldame, et timix ja sportlane on verivärske Škodillaciga kohale laekunud. Muu jutu sees tuli välja, et neil on ka täitsa värske kruvi rehvi sees. Vaatasime - tõsijutt, rehv peaaegu tühi, kruvi küll ei paista.

Olles elus kõikvõimalike autojamadega rinda pistnud, läks kohe põnevaks. Otsisime auku, lõpuks leidsime. Ei ole kruvi. Jookseb ruttu tühjaks. Kompressoriga täis, susiseb nagu vanakurat. Varuratast pole. On vaht, aga vanast ajast meeles, et pärast seda läheb rehv mahakandmisele. Äkki uutega ei lähe? Jätame tagavaraks. Nii, viis polti. Minu varurattal on ka viis polti. Audi pagassis taara kahte lehte laiali, tung, klotsid, varuratas välja. Škoda üles, ratas alt. Tee mis tahad, ebasobiv poldivalem ikkagi. Ahaa, aga mul on ju täpselt sellisteks juhtudeks rasvanööriga rehviparanduskomplekt autos kindlasse kohta ära peidetud! Auguviili leiame, nööri paigaldusvahendi leiame, aga nöörid ise? Väga kindlas kohas, mitte keegi ei leia üles. Kuhi Audi ümber kasvab. Vahepeal laekus Kleone. Rasvanööri polnud pakkuda, küll aga õunu :) Teeme abikõne lõkke äärde. Škodasid on, vist teistsuguste varuratastega. Rasvanöör on selge defitsiit. Mis jääb üle? Vaht, uus kruvi samasse auku või 5 pumpamist ja lõkke äärde ära longata.

Ja siis... trummipõrin... laekub Deus koos kaaskonnaga, väljub oma sinisest Machinast ja asub silme ees lahtirulluvat stseeni täiel rinnal nautima. Nagu viimane doominokivike, asetub kõik oma kohale - aare saab kõigil logitud, varurattad vahetatud, poldid kinni, auto alla, klotsid eemaldatud, sodi kokku korjatud ja kõik saavad oma otsinguid jätkata. Halleluuja! Aitäh peitjale ka! :)

 1 

Siin olid otsimas juba iksid ja sun123451. Aare paljastus mõne minutiga üpris täpselt nullist.

 1 

Natuke uurimist ja puurimist ning aare paljastas end meile.

Tänud peitjale :)

 5 

Ristnast naastes hakkasid nutifonide omanikud millegipärast autos nihelema. Mina olin õrnas teadmatuses kuni hakati numbreid dikteerima ja siis nägime kui kiirelt tehti kannakas ja saime tutvuda selliste teedega, et ausalt öeldes hakkasin hetkeks kahetsema, et olin hommikukohvi joonud ;) .Rappusin tagaistmel ja muudkui küsisin, et palju veel on jäänud , kuni lõpuks nägin sihtmärki. Hingasin kergendatult, ronisin autost välja ja loksumine minus eneses taandus. Nüüd ,kus oli taas kindlam olek, suundusime kõik koos otsima. Tundub ,et tervistav mereõhk, mille meelevallas terve öö olime viibinud, on mõne silmad ja meeled väga teravaks teinud, nii leiti peidik hetkega ja karbist kargas välja üks putukas, mis jätkab oma teed uuest aastast. Logiraamat oli veel tühi ja seega saime napsata FTF-i. Tagasitee tsivilisatsiooni oli märksa siledam, kuni lõppes peaaegu meres :D. Taas kannakas ja nüüd otsisime ka õige tsivilisatsiooni üles. Tänud peitjale!

 4 

Parkimisplatsil seisid ees 2 autot, mõlemal pakiruumid avatud. Martin, Rudolf, Tanel ning Kristjan tiirutasid ümber ühe õnnetu Škoda, mis oli suutnud omale rehvi kruvi kaasa krabada ja selle siis ka vahepeal ära kaotada. Esimene küsimus minule pärast autost väljumist oli: Kas rehvi parandada oskad? Otse loomulikult ei osanud. Pakkusin küll lahkelt Škodale Honda varuratast, aga mis ei sobi see ikka ei sobi. Vähemalt sain üle hulga aja oma pakiruumi alumist sahtlit revideerida ja veenduda, et minu tagavararatas on ikka omal kohal. Vahepael jõudsime käia Henrikoga aaret logimas. Minu jaoks oli see jälle üks uudne peitmise viis, kuid sellele vaatamata tuli karp kiirelt välja. Kõike seda tänu täpsele nullile. Tagasi parklasse jõudes nägime järgmist autot lähenemas. Saabus Palangu tiim ja ega üks Škoda teist suguvenda hätta jäta. Edasi haakisin oma Honda Škodadele sappa ja suundusime järgmiste aarete poole. Tänud

 2 

Ei mina suutnud meelde jätta, kuskohas täpselt kõik need uued aarded asuvad. Mõtlesin, et sõidan siit Paldiski külje alt Vihterpalusse ja mõtlen edasi kuhu ja kuidas. Padises liitusime pulmarongiga. Harju-Ristis oli üks tore liiklusmärk, mis näitas, et 70 ala lõpp, mõtlesin, et sellist kiirust pole ammu näinud ja tiksusin edasi rivis. Sõitsin teist teed pidi Vihterpalusse nii et sain kogu sellele rongile veel paar ristmikku hiljem teed anda. Aarde parklasse jõudsime teistena, peatselt liitus meiega veel jussikeste auto. EMT andmeside siin igatahes ei liikunud ja ma olin täiesti veendunud, et ma otsin aaret nimega Mikro. Aitäh! EVEJ

 4 

Saabusime pimedas, muinastuli oli juba suures kõrges. Mõtlesime, et keda me siin nüüd siis mängime. Et oma inimene nagu ei ole, kontvõõraks ka ei tahaks hakata. Püüdsime vaikselt eemalduda objekti taha ning tegeleda otsimistöödega. Ühtäkki üks naisterahvas koeraga me selja taga teretab, uurib, küsib, ääri-veeri, et mis me teeme ja kas me nendega koos lõkke äärde ei taha tulla?! Me et: eem, ei, meil on omal lõke, teises kohas - tulime siit vaid korraks läbi. Tema: aaa, te ka mängite seda mängu? MHM. Siis oli tal kahju, et me jääda ei saa ning jättis meid otsima.

Ega kaua ei läinudki ja kuidagi ehkupeale ka see aare end avaldas. Täname.

 1 

Kohale jõudes tuldi meid kohe tervitama. Hmm, mingid tundmatud geopeiturid? Läksime jutuga kaasa, aga mingil hetkel saime aru, et oleme millestki valesti aru saanud. Peagi need inimesed lahkusid ja me ei saanudki täpsemalt aru, kes me nende arvates siis olime... Leidmisega läks natuke aega ja vahepeal sai ka tundmatute geopeituritega paar sõna vahetatud. Hei, sina, kui sa juhtud seda lugema, anna endast märku :D Aitäh aarde eest!

 3 

Olime just Ristna aarde juurest lahkumas, kui tuli teade, et uus aare läheduses. Kasutasime 4x4 eeliseid ja lähenesime ... otse. Oli täitsa mõnus vahelduseks ka üks ftf teha. Täname peitjat!

 2 

Äh mina ei leidnud! Kaval, no väga kaval igastahes! Tänud ja mereäärne oli ka ilus!

 1 

Võttis ikka omajagu aega, enne kui aarde leidsime. Vahepeal jõuti paluda, et me lõket põlema ei paneks mere ääres. Samuti küsisid ühed, kes nägid meid mobiiliga ringi kõndimas, et kas siin on mingi geopeituse aare, et nemad ei olegi teadlikud veel. Valgustasime neid, et jah, täna peideti. Tänati info eest ning sooviti edu. Aarde koha pealt nii palju, et peab ikka kõiki asju näppima. Aitäh, kaval peidukas!

 3 

Kulna kandis hakkas armatuuril tuli põlema, et parema tagumise rehviga on probleem. Ja lähemalt vaadates mnjah, olin kruvi omale rehvi sisse hankinud. Õnneks püsis rehv ilusti täis ja sõitsime vaikselt edasi. Kordoni juures seisma jäädes oli kruvi juba kadunud ja kumm peaaegu tühi. Õnneks ootasid meid seal ees juba Rudolf ja Matu, kellega asusime siis probleemi lahendama, aga see siiski ei õnnestunud. Õnneks saabus õige pea päästja sinise Škodaga, kellel olid samasugused rattad nagu mul :) Ahjaa, logi panime ka kirja. Aitäh!

 13 

Nüüd on see siis ära nähtud.
- Palun, aare on siin!
- Kas laskun põlvele ka?
- Kas logid ise või teen selle ka sinu eest ära?

Eemalt vaadates tundus, et nullis on pisemat sorti laulupidu. Kolm autot seisid, kahel tagaluugid lahti, noored seerisid siia-sinna. Pidasin natuke maad eemal masina kinni, et mis ma ikka sinna laulupittu trügin, niikuinii otsida ei saa, aga siis lendas kuskilt välja Timixi blond peanupp ja hakati erutunult vehkides meid kohale kutsuma. Kohapeal oli elu veel lõbusam: Timixi värske foobia seisis kolme jala peal kui pissiv peni, Rudolf vehkis rattavõtmega, Kleone ja Henriko lõbutsesid niisama ja Matu ja Sportlane püüdsid mulle selgeks teha, et asi on jumala jama. Et nemad on Keilas kruvi rehvi sisse keeranud, siis selle kruvi ära kaotanud ja üleüldse olgu ma kena mees ja sheerigu tagavararatast. Ot aga kus aare on? Selle peale lendas timix kui pudrukuul põõsasse, laekus kohe karbiga ja küsis, et kas ta peaks ühele põlvele ka laskuma. Et tagavararatta eest mida iganes. Keegi vist (Triinu väidab, et tema) logis, kuni ma ratast välja kaevasin, ja kuni Rudolf foobia nelja käpa peale tagasi sai, käisin vaatasin ise ka peiduka üle - täitsa terane asi. Tagasi tulles oli foobia ka sõidukorras, Matu ja Rudolf soovisid meile väledaid oravaid ja kadusid, aga kolme masinaga moodustasime edasiseks rongi. Tänud ka, sihukest tsirkust polegi varem saanud.