Jaan Tatika Polügoon

Aegunud hooldusvajadus.

Oli lõbus! Lõpp ka väga lahe! Aitäh peitmast!

Lähenesime nagu multile. Tükk aega nägime vahepunktis vaeva. Noo jahh. Kummikuga oli mugavam, aga täna poleks vaja olnud. Väga hea teostus. Aitäh!

Õige koht talvisel ajal külatamiseks, kuigi siis jääb osa vaatamisväärsusest nägemata.

 2 

Jõudsime ka meie Tatika juurde. Kõik hoiatused olid ausad, super võss ja porised jalad. Me panime kroksid jalga ja murdsime läbi. Abivahend oli ka suht töökorras, karuonu isegi tegi paar kiiremat tiiru. Lähenesime siiski jalgsi. Imetlesime Tatika kätetööd ning otsisin hiljem tarmoxy logis mainitud video aarde hiilgeajast üles. Uskumatu teostus.
Täname ja väga äge aare ikkagi veel.

Mina polnud sellest aardest mitte midagi kuulnud, mitte ühtegi pildimaterjali näinud ega ka ühtegi logi lugenud. Ainult aarde nimi ja peitja isik tekitasid ootusi, et millega siin siis üllatatakse. Peale kummikute ei osanud nagu mingit geovarustust ka kaasa haarata nii me läbi võsa abivahendi juurde ragistasime. Üsna kiire ülevaatus tekitas tunde, et suplushooaeg pole veel alanud ja kuiva nahaga siin ilmselt peitja pakutud vahendiga kohale ei jõuaks. Jäi kaks varianti, kas loobuda või otsida uus lähenemistee. Valisime viimase ja tegime väikse kaare, et kuiva jalaga pääseks. Sattusime ka metsanotsude rajale, kus oli täitsa mõnus jalutada. Kui oli aeg suund aardele võtta, siis sattusime taaskord päris vesisele alale. Kummikuservast jäi ainult millimeetri jagu puudu aga enam loobuda ka ei tahtnud, kui aare juba käega katsutavas kauguses oli. Läbi raskuste aga logiraamatuni me jõudsime ja kogu selle vahva kompleti ka oma silmaga ära nägime. Aitäh!

Metsanotsude harjased

 1 

Selle aarde külastust olen oodanud aastaid ja see tasus tõesti ära. Niisiis prakisime geomobiili ja hakkasime tatsama. Suvisel aal oleks pidanud langevarjuga tulema, aga nüüd saime kenasti läbi apokalüptilises keskkonnas asuva jää liueldud. Aarde läheduses käis peast läbi mõte, et tuleks uus täpp 160m sisse panna - Kadunud hiilgus: Jaan Tatika Polügoon. Igatahes, sel hetkel, kui teised logisid, lustisin ma kõrvalasuvate atribuutidega. Tagasiteel leidsime üles originaalse geomobiili ja oli nii kahju, et algne sära kadunud on.

Mu meelest see läbi aegade üks parimaid aardeid ja tõeline masterpiece igas etapis.

 5 

Ainuüksi teekond selle aardeni just täna oli väärt tulemist omaette. Jäätunud järv pakkus ise juba lusti ja põnevaid vaateid. No ja siis veel sellise ajalooga aare, millest siin nii mõnelgi oli juba oma lugu sellest rääkida. Päris palju piksleid sai siin takkaotsa nutiseadmetesse talletatud.

Tänud.

 2 

Vot see aare ja teostus on ikka klass omaette. Kui keegi täna küsiks et mis on kõige lahedam aare mis ma leidnud olen, siis hoolimata ajahambast puretuna saaks ta oma asukoha ja tehnilisuse eest rasvase lemmiktäpi ;). Nime järgi ei osanud ma midagi kahtlustada ja tänased jääolud olid igati meie kasuks et otse lõppu jalutada. Kui siis logimiseks läks, hakkasin vaikselt erinevaid fragmente ära tundma. Mõni neist jää peal, mõni ka jää all. Äraminnes märkasime taamalt ka põhilist abivahendit, uudistasime taas tehnilisust ja pidasime maha väikese fotoshooti. Aeg on siin tõesti armutu olnud aga... Mäletan mõningad aastad tagasi kui oli alles alustanud geopeitumisega sirvisin youtubest geopeituse kohta. Ja just sellesamuse aarde kohta oli seal täispikk video selle aarde hiilgeaegadest. Juba siis vaatasin et wauu kui äge aare, huvitav kus see küll asuda võiks. Aastad mõõdusid ja nüüd siis jõudsimegi siia. Jääolud olid nagunii sellised et ka täistöökorras aarde puhul oleks logimisorotsess olnud täpselt samasugune kui täna. Aga tänu videole saime siiski kogu elamuse täiega kätte. Suured tänud peitjale kõrgekvaliteedilise aarde eest ;)

 4 

Ma väga sageli korduskülastusi ei logi, aga see siin on nii sürr ja äge koht, et on väärt küll topeltkirjet;). Eelmine külastus suvel vs tänane talvine käik on nii erinevad, samas mõlemad korrad väga kihvt mulje. No ja aare on muidugi ka väga lahe, kuigi oma esialgset hiilgust juba kõvasti kaotanud, ikkagi on tunda peitja kõva panust ühe aarde jaoks.

Tänud.

Tänane geotuur oli juba tükk aega kestnud, sain ka nüüd ühe GP-lehe aarde leida. Kuna olime teadlikud abivahendi probleemist, siis jalutasime mööda jääd otse lõppu. Imetlesime sealset kvaliteeti ja tagasi tulles nägime ka abivahendid. Kahjuks on kõik ajale jalgu jäänud ja lagunenud, aga kujutan ette, mis meisterteos see küll oli. Kahjuks kõikide aareteni ei jõua õigeaegselt, väga kahju.

Tänud aarde eest!

Teadsime, et asjad siin ei tööta nagu peaks ja seepärast ei hakanud oma pead sellega vaevama. Aardeni 190 meetrit ja käidud see sai. Päris palju oli sellel veekogul linde. Hea koht neile. Tänud

 1 

Tatika seadeldistele ei või kunagi lootma jääda.. korraks lükkasime atribuudi vette, kuid to jäi nii kreeni, et hoolimata kaasa võetud aerust ei julgenud solberdama hakata. Tirisime ta kaldale tagasi ja otsisime kuiva jalaga ligi pääsetava raja.. eks ta hiiglama pikk oli, kuid kohale me saime. Lõpus selgus, et vee poolt ligi pääsemise ülemine abiköis on ka vahepeal otsad andnud.

Idee on väga lahe, kahju et mõned aastad liiga hilja külastama jõudsin.

Tänan peitmast.

Lõpuks jõudsime ka meie selle aardeni. Igal asjal on oma aeg ja koht nagu ütleb üks tuntud geopeitur. Olime meiegi korra käinud kaugelt piilumas, kuid lokkav loodus ja korralikud plusskraadid jätsid selle asja teiseks korraks. Nüüd siis oligi see kord. Vaatasime abivahendi üle ja tagumiku tunne ütles, et siit tuleb üks suplus. Ragistasime hoopis mööda maad. Sai vähemalt kuiva käega logi kirja. Lahe wärk!

 1 

Appi-kui-äge-koht-ja-kontseptsioon-!
Massinat ei jaksanud üksinda saada veerema, ujuma ega lendama, aga no see koht õhtuse päikese viimases valguses oli kõiki silte väärt.
Küll oleks tahtnud sellega rajale minna.

 1 

Oijah, kõige ägedam aare üldse. Abivahend on katki küll, kuid füüsikaseadusi teades ja parvetamisoskusega kaaslast omades sai abivahendiga õigesse kohta kohale. Kohapeal vedasime ühe katkiläinud köie uuesti ja logi sai kirja. Lahe seiklus

 2 

See oli üks aare, mida tegelikult tahtsime külastada juba 2017. aastal, aga kuna siis sadas korralikult ning kirjeldus ja logid suurendasid hirmu kohutava võsa ees, mis väidetavalt seal ees ootasid.

See kord olime korralikult varustatud, mis tähendas, et Anna tõmbas jalga pikad kalamehe kummikuid ja mina panin samuti igaks juhuks jalga kummikud. Nii me siis sealt läbi kõrge rohu ja lokkava looduse end võsa alla pressisime. Tegelikult jõudsime juba pea 10 meetrit hiljem metsa alla, kus algas suhteliselt mõnus jalutuskäik kuni abivahendini. No oli see vast vaatepilt! Selle aarde peitjad olid ikka väga tublit tööd teinud, küll oleks tahtnud seda kasutada ja sellega aardeni kulgeda. Paraku aga on aeg oma töö teinud ja tuvastasime, et see abivahend ei ole ammu läbinud sertifitseeritud tehnoülevaatust ning see oli meie hinnagul sihtotstarbeliselt kasutuskõlbmatu (üks hilisem logiteade küll näitab, et seda oli võimalik kasutada?!).

Õnneks oli aastaajast tulenevalt aare leitav ja logitav ka ilma abivahendita, kuid ilmselgelt oleks abivahendiga olnud oluliselt lõbusam. Ma väga loodan, et kunagi need tublid selle kandi peitjad võtavad kätte ja peidavad veel uusi, leidlikke ja innovatiivseid aardeid kõigile eeskujuks! Meie täname!

Oli ikka retk, sai käidud ja leitud. Kahju, et varustus hoolt vajab

Tänud aarde eest!

Kahju, et abivahend ei olnud sõidukorras. Sellega oleks olnud väga põnev kohale minna. Aitäh põneva aarde eest!

Kahju,et see kaadervärk oli rikkis seal.Loodan,et ikka see korda tehakse.Aitäh!

 3 

See oli üks väheseid aardeid, mis oli peale Salava ja Allirahu külastust minu Saaremaa tahaks-külastada-listis. Ka teistele pakkus soovitussiltidega aare huvi.
Kui parklas kogu seltskond kummikud jalga tiris oli mul oma sandaalidega küll hetkeks imelik tunne, kuid see ei pidurdanud absoluutselt võssa minekut. Kohale navigeerides tekkis väike segadus, mille põhjus selgus hiljem. Igal juhul olime veendunud, et siirdume ikka abivahendi juurde ja üritame etenduse täismahus läbida.
Abikas oli jaantatikalikult äge, paraku meil teda kõiki oma oskusi mängu pannes töökorda saada ei õnnestunud. No, oma pool meetrikest suutsime ta porist välja tirida, tegime kuiva trenni, harjutasime tasakaalu, jalad said märjaks ja sopaseks. Lahe oli, loodetavasti Tatikas leiab kunagi aega oma imemasin ära putitada.
Tänud, äge koht.

5 paari korralikke ja 1 paar aukudega kummikuid

 1 

Kui äge asjandus oli Jaanil dundeliku vee äärde köietatud. Kahjuks see sunnik Kalewiboegg ei tahtnud vasakut nurka kuidagi veele tõsta. Merle jõudis temaga rallida elu eest, aga ei ühtki meetrit liikumist. Tänud peitjale.

 1 

Suure kurwastusegga pean mina tõddema, et soowisin ka wägga seda Tatika kõrgge tunnustuse pälvinud imesõidukit kaeda ja tarvidusele võtta, et üle vesise maa kulggeda. Paraku polnud meistrimees arwestanud, et aja kulg möjub häwitavalt mitmetele materjaalidele. Nüüd oleks hirmmsaste tarvis keddaggi, kes oskaks tolle mure puhul avitada ja asju paremasse kordda sättida.
Meie küll üritasime, aga paksus poris tema olli ja paksu porisse tema jäi. Piddime kasutama muid taktikaid, et loggiraamatuni jõuda.
Oh, tule ommeti, Tatikas, ja säti oma imemasin ka järggmistele põlwedele kasutamiseks kordda! Aitüma!

Käisime kohapeal ära, tutvusime olukorraga. Taevast sadas lörtsi. Hiljem andsid internetiavarused juurde igasugu huvitavaid mõtteid. Tuleb kord soojemaga tagasi tulla, siis on inimlikum seesuguseid vägitükke korda saata.

Leitud!!

Käisime leiutajate alguses, uudistasime vidinaid ja lisasime nimed raamatusse. Vaatasime ka sadama üle aga kuna sõiduvahendit sadamas ei olnud siis lahkusime teistele jahimaadele. Tagant järgi tarkus, kodutöö oli kehvasti tehtud ja tuleb veel korra tagasi tulla ning teekond lõpule viia.

Pärasy nullis käimist ja lõpus kah ning sadamakohani jõudmist arvan ma, et abivahend on suiski nullist kadumaläinud ja seetõttu ei saanud ma maksimumkogemust. Aga kujutan ette ja mida aaret!

Ülesanne võimatu täita, sadamareeglid eelmiste poolt täitmata, või looduse poolt :)

Huvitav asi kokku pandud. Tänan!

 10 

Braavo! Minu jaoks kõigist seni leitud aaretest number üks! Paremat pole lihtsalt veel näinud, ei Eestis ega kusagil mujal. Kuuldused imeasjast ulatusid ka minu kõrvu ja mõned logid olin varem läbi lugenud, aga üldiselt hoidsin end sihilikult suhtelises teadmatuses, et ise otsides oleks värske emotsioon. Ja seda ta oli :o)

Alustasin nullist nagu multi puhul ikka. Sellega seoses oleks lõbusam pool võinud peaaegu tähelepanuta jääda. Panin kõigepealt nime kirja, seejärel uurisin vidinaid, meisterdasin neist mõned kasuilikud seadeldised, siis heitsin puhkama ja ringi vaadates märkasin enda ümber üht-teist huvitavat. Läksin seda huvitavat sihtotstarbeliselt kasutama ja kauguses paistis midagi veel huvitavamat 8D Alles siis lugesin kirjeldusest välja abivahendile viitava lisapunkti.

Loomulikult tegin nüüd kõik uuesti, õiges järjekorras. Järgneva poole tunni jooksul sai mõnuga rakendatud mitmeid erinevaid tehnikaid. Mu isiklik lemmik oli ikka seesama intuitiivne moodus, mis esmapilgul arvates võiks toimida :D Ja toimib ka! Enamjaolt... :o) Jube lahe Polügoon, absoluutne meistriteos. Suur tänu suure vaeva nägijatele!

PS. Kas meil tuleb aastakümne parima aarde valimine ka? Esitaks väärika nominendi :o)

Eks põhiliselt selle aarde pärast me ju siia tulimegi ja pettuma kindlasti ei pidanud. Lõbu, naeru ja imestamist jätkus päris pikaks ajaks. Sõnu jääb puudu, müts maha autorite ees. Aitäh!

Sünnipäeva geotuuri tipphetk! Saaremaine kvaliteetmeelelahutus oma tuntud headuses.Suurimad kummardused teostajate tiimile!

Ootused olid suured, sest olin üht-teist selle aarde kohta kuulnud, aga siiski suutis aare oma ägeda teostusega väga positiivselt üllatada. Nalja sai. Suured tänud peitjale.

Kallewiboegg II toimetas nastiku seltskonnast meid ilusti eemale ja lühikesele teekonnale jätkus nalja omajagu. Aitäh imetoreda teostuse eest! :)

Olime meie siis juba Sõrvelt suunaga Kuressaare poole teel, kui kaaslane avas veel korra geopeituse ja teatas huvitavast multiaardest. esialgu hirmutasid küll ära nastikud eelnevates logides, kuid otsustasime ikka teelt kõrvale keerata ja minna asi üle vaadata.

Eelpunkti leidsime tee üllatavalt hästi. (Ju me oleme igasuguse võssis ukerdamisega juba harjunud.) Minu esimene emotsioon leitud aparaadi suhtes oli, et oh, see on ju igati vägev leiutis, hüppame peale ja kütame lahingusse. Reaalselt hetk hiljem karide ja kõige muuga lahingus olles, mõistsime juba mõlemad selle aarde võlu vägagi hästi. Hea, et ikka abivahend oli juurde pandud.. Aardeteekonna teises osas olev õhutee võttis minul küll sees kõhedaks, kuid kahekesi julgustades polnud hullu. Meile jäi väga tore mälestus sellest retkest, aitäh!

Kui veetakistused said ületatud ja abivahend käes, siis edasi oli kõik juba liigagi lihtne. Abivahendiga sai kiirelt õige suuna kätte ja siis oli edasine juba lihtne.

Peetri logis on kõik kirjas :)
Super aare! Saarele tulek tasus end täiega ära!
Suured tänud ja palume veel ;)

 6 

Alustan siis minagi oma kiidulaulu, Asja headus oli teda ette juba, seda nii logidest, juttudest kui ka youtube klipist, mis kuskil ringi hulgub. Tegelikult saigi just selle pärast seekord Saaremaale tuldud. madude ja vee kartuses torkasime jalad kummikutesse. Ja kui abivahendini jõudsime siis kogu lust ja pillerkaar algas, tegime Piiaga tubli koostööd, esimene ots kulges lausa kiirjoones. Segama hakkasid vaid polügooni teises otsas uudistama kippuvad muguliikurid. Kummardusime korduvalt neile ja liikusime edasi. peale randumist olin mina esimene kes jala laudadele sai ja kohtas kohe ka tigedat valvurite pere. Väiksem neist sisistas ikka päris suure nastiku moel, ja hiljem selgus et sellest kõige suuremast vast nii meetrisest suutsin ma lihtsalt üle astuda. Nastikutepere oli viisakas ja ujus siis meie kohaoluga leppides minema. pean tunnistama see oli esimene kord kui nägin ujuvat madu. Lõpuni viis tubli meeskonna töö ja loomulikult oli just see koht õige kuhu jätta puhkama üks eimäletagi kustkohast kaasa haaratud geomünt ootama uut reisikaaslast. Tagasiteel suutsime korduvalt ennast ikka niikorralikult kinni sõita et vette ujumaminek tundus juba kohe kohe kohustuslik olevat, laiskus ja võimalus nastikutega koos ujuda hoidis siin veidi tagasi. Lõpuks olime taaskord sildunud ja siis kella vaadates mõistsime, et ligi 2 tundi elu oli elatud elades. Suured tänud selle võimaldamise eest.

Oi see oli tõsiselt lahe aare, senimaani ägedaim! Tänud peitjale!

See tatika leiutatud sõiduk ja taevateed olid meie noorpeituritele heaks innustuseks! Aitäh!

 10 

... aga millega Jaan arwestanud ei olnud oli see, et teinekord hiilis kuri Salomon labürindi augu juurde, sikutas punni eest ära ja lasi Jaani waewaga kogutud weed wallale. Nüüd olli Jaan önnetu. Tema Kallewiboegg II lösutas kõhuli mudas nigu mingi mauk, kett maas ja wetikuid paksult täis, nii et pealegi ei saanud panda. Ja kui keegi üritas Kallewiboegga teibaga kaldast lahti lükata, hakkas laewuke wastu, tömbas ennast weel köwwemini pöhja külge kinni ja urises. Labürint oli nüüd puhha kaitseta. Jaan oli sinna küll kurje sigudikke kogunud, et need tema seljatagust kaitseksiwad, aga nood jooksid ainult wagusid sohu ja pugesid waenlase hääle peale pakku ja olid kuss. Küllap see Salomongi sedasi augu manu peases, kuidas muidu.

Aga seda tuleb Jaani kiituseks küll kosta, et tema kolakapp suhteliselt korras oli ja köik leidused, mis sinna labürinti ehhitatud oliwad, oliwad köik endiselt heas korras ja kandewöimelised. Ja köll see wesi ka tagasi tuleb, kui augule uue punni ette saab ja wanajumal kraanid ka walla peastab.

See sai valitud saartetuuri esimeseks. Autoga sai üsna ligidale ning sealt oli vaid veidi maad mööda jalgrada abivahendini kõmpimist. Ei vahva asi sinna ehitatud... kandis täitsa ilusti. Tänu ebasoodsale tuulesuunale oli teise kaldasse ukerdamine mõnevõrra ajamahukam kui tagasitulek. Igati vinks-vonks superluks teostusega asjandus, maani kummardus ja ovatsioonid peitjatele!

 1 

2594.

Esialgu jäi õige abivahend maha, aga paari pingutusega õnnestus meil veel õigeaegselt tagasi pöörduda ning oma viga parandada. Ülimalt vägev aare! Kõige toredam oli see, et logimiseks tuli läbida rohkelt põnevaid takistusi. Täname! :)

 20 

"Ma tean, mis mind ühe pauguga kuulsaks teeb. Ma tahan ühe sõiduriistaga sõidu teha, millega ühel hoobil aarde juurde sõita saab... Mmm! Ma olen üks kõwa tegutseja.“
Kingutatik kargas püsti ja tormas võssa, nii et tolm taga oli.
Plaani järele pidi sõit nõnda wälja nägema, et ta lihtsasti ja graatsiliselt topsi juurde sõudis ning sama kergesti tagasi sadamasse jõudis.
Esiti tegi kingutatik köide pandud riistaga kuiwa katset. Katse oleks ilma kahtlemata wäga hästi korda läinnd, ’poleks mitte masinal üks tühine, kõrwaline wiga olnud, nimelt see, et ta koguni liikuda ei tahtnud; alles siis, kui kingutatik ta nööri otsast lahti päästis, jättis masin kõikumise ja keeras kaldasse kinni...
Siis sudis kingutatik sõiduriista kaldast eemale ning tegi sõudeproowi. Kergesti oleks ta otsekohe Australiasse wõinud sõita, kui jällegi pisukest äpardust ei oleks juhtunud. Eks neid karisid ja wetikaid oli seal järwpõhjas omajagu, lisaks kippus oskustest üksjagu wajaka jääwat. Kui aga kingutatik hoo sisse sai, alustas ta hoogsat sumamist. Masin kriiksus ja kääksus wäga kardetawalt, lisaks kippus ta endiselt minema sinna, kuhu kingutatik teda mitte suunata ei tahtnud.
Kahe tunni ägeda töö järel jõudis kingutatik mitte ainult aardeni, waid koguni kodusadamasse tagasi, olgugi, et ka tagasiteel teda mitmed äpardused saatsid, mille ohuks oli kogunisti ööseks järwe pääle jääda. Seewastu kodusadamas tagus kingutatik endale wastu rinda ja karjus, et see ei jää tema wiimaseks saawutuseks ning tormas uute awastuste poole.

On tore, kui paat on juba poolel teel ja siis selgub, et õige abivahend jäi vist hoopiski maha... Aga siis oli juba hilja ka. Igatahes on väga vägev asi siia ehitatud, aitäh!

Vapustav aare. Paremad abivahendid unustasime küll võtta, kuid saime ka nendeta hakkama. Maani kummardus!

 1 

Ma ei suuda ette kujutada, kui palju vaeva ja aega läks sellesse aardesse. Tänud peitjale!

Natukene olin enda jaoks selle aarde elamust rikkunud, kuna sattusin mingi hetk peale Youtube videole, kus käidi seda aaret otsimas. On ikka peitjatel viitsimist selliseid kvaliteetseid asju toota, suur kiitus!

Suundusime nagu ikka multiaardele kombeks otse tema nulli. Või noh, nii otse, nagu see võimalik oli. Mingit teed küll sinna ei viinud aga oli täpselt selline võsakas, nagu meile kirjeldusest silma oli jäänud. Enda suureks üllatuseks olime aga jõudnud hoopis aarde juurde ja peale hilisemat end asjadega kurssi viimist saame ise ka aru, millest kõigest me taaskord ilma jäime, kuna ei loe põhjalikult aarde kirjeldusi ega muud sinna juurde kuuluvat infot. Sel korral siis ainult ettekujutus ja järeltarkus, kui äge see asi tegelikult oleks võinud olla. Kes teab - ehk tuleme kunagi uuesti :) Aitäh!

 1 

Aarde kirjeldusega tutvudes ei saanud päris täpselt aru, kas alustada tuleks aarde infos olevatest koordinaatidest või vahepunkti koordinaatidest. Tavaliselt multiaarete puhul pannakse aarde infosse esimese punkti koordinaat. Otsustasime ikkagi vahepunktist alustada ning punkti kohale jõudes saime kohe aru, et õigest punktist alustasime. Teekond oli kariderohke ning navigatsioonimärke ka ei olnud juhatamas teed :) Tänud aarde eest!

 4 

Kõigepealt tekitas meie geps meile probleeme, sest juhatas meie geomobiili teist teed mööda kui ma õigeks pidasin. Usaldasin siiski masinat ja jõudsime vahepunktile päris ligidale. Sääsetõrje tasku ja minek! Tegelikult ründasid meid ainult parmud, seega oli sääsetõrje kaasas tassimine mõttetu. Vahepunktis tekkis algul selline üllatus-nõutus - kas tõesti? meie ja sellise abivahendiga?! no ei ole võimalik! Selgus, et oli küll - see abivahend sobib ka vanematele ja ülekaalulistele geopeituritele - testisime kohapeal ära. Kui lõppu jõudsin, olid jalad märjad ja parmud ründasid halastamatult. Lebotasin natuke ka võrkkiiges ja ootasin inspiratsiooni, sest leiutamiseks oli ju materjale piisavalt varutud, aga ei tulnud ühtegi head ideed - ilmselgelt ei ole nii geniaalne kui Jaan Tatikas või peitjad, sest isegi aarete peitmise mõtted kadusid kuhugi kaugele - tase on nii kõrgele aetud. Aitäh peitjatele, vinge asi!!

 1 

Salomoni aare leitud ei andnud hing enam rahu. Ahahh, järgmine päris meie kandis aare (ja vastas tingimusele peitja: indreq) oli Tatikas. Kohale jõudes aga üllatus missugune, no mismoodi nüüd teiselpool sellist toredat takistust siis? Aga egas midagi - õkva minema - noored otsijad minuga ühelt ja meeshing teiselt poolt. Ragistasime ja ragistasime ning kohal me olime aga siis . . . saabus ka meeshing. No ja millega, eksole. Taaskord, lapsepõlv - selline seiklus. Noortel silmad põlesid peas. Sõudsime, jõudsime, kiidame taevani!

Kohalejõudmise protsess ei peagi olema lihtne

 3 

Tee aardeni oli tõesti pikk ja mida rohkem lõpu poole jõudma hakkasime ja maastik end avama hakkas, seda kõhedamaks võtsid olemise Levia kommentaarid eesootava ees. Ja noh, lõpuks abivahendini jõudes ei osanud ma esmalt midagi öelda, täitsa sõnatuks võttis. Ei oleks sellel käigul eesmärki olnud, oleks ma kindlasti otsa ringi pööranud ja eluga edasi läinud. Et aga kusagil oli logiraamat ja publik muidugi juba elas kaasa, siis põgenemisteed ei olnud. Esimesed sammud oli väääga ettevaatlikud, aga mida edasi, seda lõbusamaks muutus. Lõpus päris viimase etteaste jätsin ma tegemata, sest Kati läks minu ees lõpuni välja ning mul polnud otsest vajadust enam ja minul puudub võrreldes temaga ka varasem kogemus sellise asjaga. Tagasitee sujus juba väga edukalt, koostöö oli hea. Tagasi publikuni jõudes oli juba tunne, et võiks lausa uuele ringile minna, aga tühi kõht arvas muud. Kes teab, ehk kunagi siia kanti uuesti sattudes lähebki uuesti.

Taaskord suured kiitused ja tänud peitjatele, väga vinge asi kokku pandud ja lemmikaarete edetabelis kindel number 1.

 9 

Milline tee siia lookles, hoidsime hinge kinni, et keegi meile autoga vastu ei tuleks ... ma ei kujuta ette kui pikk see tagurdamistee oleks saanud olema. Siiski nägime ühte tütarlast meist rattaga mööda kihutamas.

Levia rääkis meile sissejuhatuseks hirmujutte, kuidas abivahendini jõudnuna ootab meid Kuldariga eest tõsine suhte proovile panek, kus kõik siiani hästi varjul hoitud küljed saavad avalikuks ja ma püüdsin igati ennast tagasi hoida, et mitte teiste logisid lugeda, et üllatus oleks suurem. Ise sisimas arvasin, et ootab mõni suvepäevade tüüpi osavusmäng nööridega vms, aga ei ... meid ootas hoopis meisterklassi abivahend. Jätsime Levia geopõnnidega sadamasse ja läksime siis seda saarlastest suhtenõustajate praktilist harjutust proovima. Kõik laabus meie õnneks ja pealtvaataja kahjuks kuidagi ülatuslikult rahulikus meeleolus. Kohale jõudnud, tegime kiired takistusraja ületused ja lõpp läks kuidagi eriti ludinal - elukutse valiku eelised, on võimaldatud harjutada :) Tagasiteel kirusin, et oleksime võinud pooli vahetada, mu parem käsi hakkas vaikselt väsimuse märke ilmutama, aga pidas siiski vapralt lõpuni vastu. Kahjuks jalgu väga kasutada ei saanud, sest imemasinal oli kett maas ;)

Kõik, tehtud, vauu, jepikajeee!!!!

Kindlasti oli see meie georetke parim ja olgem ausad, senise geokogemuse parim ka. Olge te tuhandest tänatud!

Tatika triibud - läheb poleerimiseks :)

 1 

Pidasime poe juures pausi ja heietasime mõtteid selle soovitatud aarde üle. Väga isegi soovitati. Juhtus aga nii, et tegime "kvartalile" ringi peale ja mitte kuidagi ei tahtnud autost väljuda sääskede ja parmude juurde ning lapsi üksi autosse jätta. Ilm oli superluks ilus ja palav. Seekord siis sedasi. Täname!

Auto jäi tee äärde- meie ise suurt seiklust pidama. Otse loomulikult valisime esimese hooga vale trassi- seega ots ringi ja tagasi. Seejärel läbisime vihmametsaga sarnase padriku vaba vee suunas... Ja siis... Pikemalt seletamise puhul saab ilmselt internet mu tähemärke täis, kuid äge tema oli :)

 5 

Autoga sobivat parkimiskohta otsides nägin silmanurgast mis hirmus koht mind ees paistab ootavat. Nägin ka, et maastik 3.5, mis hakkas juba ka jalgu vaikselt väristama. Toppisin seljakoti täis elu lihtsutavaid asju, palju mul polnud aga kõik mis oli võtsin kaasa. Enamus teest läks uhke maasturi või ATV rada. Mööda seda polnud üldse viga. Sobivas kohas keerasin aarde poole ja pidin seljakotist võtma esimese ja ainsa kasuliku asja. See mida nulli ümbruses eest leidsin tundus lihtsalt uskumatu. Võta või söök kaasa ning naudi elu. Esiteks see koht oli omamoodi fantastiliselt ilus. Kogu see ülesehitus pani silmad särama. Leidlikus ja huumor on tasemel. Aitäh!

Imeilus koht

 1 

Leedo, värise!!! Parim aare üle üsna pika aja. Tänan.

 9 

See nüüd siis saab olema minu juubeli aare (500). Ega ma nüüd päris teadlikult seda valinud, aga sattusin ikka tõelise pärli otsa. Midagi nii head ma pole oma elus veel varem näinud. Liina jäi minust teele maha, kuna temale võsakad ei meeldi. Mina ragistasin siis võimalikult otsemat teed mööda abivahendi suunas. Kui kohale jõudsin, ei saanud ma aru, kus see abivahend siis on. Ei julenud algul seda kaadervärki puutuda. Mõtlesin, et äkki kalameeste oma, aga kui nägin juhiseid, siis sain aru, et see ikka õige värk. Vot nüüd lõi alles silma särama. Röökisin nagu segane ja kutsusin Liinat vaatama, lubasin talle lausa järgi sõita, aga tema loobus. Nii ma seal seiklesin aarde poole. Tõesti oli palju karisid ja kuna tuul oli sellel päeval üpris tugev, siis kiskus ikka hullult võsa poole. Olen taolise asjaga lapsepõlves sõitnud ja mööda jõge parte taga ajanud. Vanad oskused ei unune, nagu jalgratta sõit. Nüüd, kui elusalt kohale jõudsin, siis lõi ikka päris poisike minus välja. Laps oleks nagu kommi koti voodi alt leidnud. Indrek, kust sa sellise ägeda mõtte peale küll tulid. Ma olen ikka veel vaimustusest sellest. Tagasi sõites võttis lausa laulu lahti.

Ei meelest läe mul iial Le Havre’i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum.

Hea oli, et peale Liina mind keegi teine ei näinud ja ei kuulnud. Tema on sellise hulluga harjunud. Teele tagasi jõudes, uurisin Liinalt, et mida tema sellel ajal tegi, kui mina aaret nautisin. Sain vastuseks, et ta sõi konni. MIDA??? Siis tuli mul meelde, et me ostime Virtsus praami oodates paki konna kujulisi kummikomme. Õnneks ei ole mu kallis kaasa nii hullult ära keeranud kui mina.

Väga suured tänud peitjale tõelise pärli eest. Mina kindlasti soovitan. Minge vaadake ja nautige.

 1 

kuidagi sai leitud

 1 

Aardeni jõudes oli hämming suur, ei tahtnud uskuda, et asi käes juba . Kuid nagu eelpool mainitud siis lähenesime asjal täiesti valest küljest. Kindlasti lähiajal läheme vaatame ka leiutise üle! :)

 1 

Meie aarde leid nägi välja põlvini vees sahmates, kuni gps juhatas võrkkiigeni. Sõber tossudes jäi maha, sandaalidega mindi lõppunkti ja voilaa, juba logiraamat käes. Nimed kirja, hakkasime uurima, et mingi takistusrada viib kuhugi, sai siis mindud ja turnitud ja mõeldud, et kuhu see viia võiks aga pihta ei saanud :D Hiljem autos alles panime asja kokku, et abivahend arvatavasti jäi meist hoopis teispoole lompi. Järelikult tagurpidi leitud, kindlasti uuesti külastama. Koht seni ilusaim ja seiklus oli lahe. Nastikuidki sai päris mõni nähtud..

 2 

Aare uueks hooajjaks avatud. Tulenevalt kõrgest veeseisust on tingimused külastuseks hetkel lausa suurepärased!

Talveks suletud, avame uuesti ilusate ilmade saabudes umbes märtsis.

 5 

Soovitan seda aaret jahedal päeval palavalt kõigile, kes soovivad ennast, oma kaaslasi ning omavahelist suhet ja suhtlemisvõimet proovile panna. Huvitav oleks teada, mitmele jääb see viimaseks ühiseks aardeotsinguks. Meie efektiivsele tiimile, mulle tundub, et ei jäänud. Kuigi esimestel "sammudel" palju puudu ka just polnud. Küllap kostus omavaheline ebakõla üle sileda pinna kaugele ;-)
Kes tahab pikemat logi lugeda, saab seda teha kohapeal. Peitjatele aga tuleb tõesti öelda, et te olete napakad. Sama napakad nagu Tatikas isegi, ainult et veel positivsemas mõttes. Uskumatu vidin ja värk. Aare saab kõik soojad sildid külge. Kaks tuhat tänu ning igavene au ja kiitus suure algustähega Tegijatele!
Aare väga heas korras, lisasime pastaka ja helkuri ning ropult emotsioone.

 2 

No selle kohta saab vist öelda ainult seda, et käisime tutvumas olukorraga ja tuleme soojemate kraadide ajal tagasi. Tundub igatahes põnev.

 1 

Leitud ja logitud . Väga vinge aare

Leitud.

Leitud.

 2 

Väga vinge aare. Korralik seiklus, ilus koht, hea teostus. EVEJ

 3 

Kellel plaanis sellel hooajal veel Saaremaale otsima minna siis pisike hoiatus - meie aaretest Tatika, Vesipruuli, Valduri ja Ämma lähevad talveks kinni. Ilmselt sulgeme oktoobri lõpus - novembri alguses kui allasadava niiskuse hulk stabiilselt ületab selle mis ära jõuab kuivada. Taasavamine ilmselt märtsis või millaliganes see kevad tuleb.

 8 

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis oli Tatika polügooni tungiv äranägemisvajadus just see põhipõhjus, miks me üleüldse keset septembikuud järsku Saaremaale pidime trippima ja kuulsa leiutaja katsetusjärgus Lihha Teggijia Massina üle vaatama. Sest jah, kuuldused Tatika ja Wesipruuli hullustest olid jõudnud ka kaugesse päälinna ning selleks, et paremini mõista kõiki neid rohelisele internetilehele kirjutatud kiiduavaldusi, oli vältimatult tarvilik, et veel üks komisjon üle mere ennast lähetaks ja asja oma silmaga üle kaeks…

Jaahhh... Indreku ja Toomase aarete ehitamise töötuba tahaks nüüd küll oma silmaga näha :D. Lisasin omalt poolt samuti plussid kõikidele siltidele, mis päises ripuvad ja tundub väga sedamoodi, et 2015. aasta aare on minul samuti ära valitud. Aitäh peitjatele superlaheda teostusega aarde eest ja sellistega üleüldse kogu mängule täiesti uut värvi andmast; nautisime siin ise iga hetke ja usun, et seda teeksid ka kõik teised peiturid. Nii et lisaks sildisajule soe soovitus ka logisse kõigile üks polügoonitripp ette võtta - olen sada kindel, et seda käiku te kohe kindlasti ei kahetse :).

 3 

Selle tripi kohustuslik aare nr. 3. Kirjutaks siin palju, väga palju...aga ei taha :P Muud ei ütle, et kui minge otsima, unustage mõneks ajaks kõik teised aarded ja käige seal ära :D Tõsiselt mõnus seiklus, mida poleks osanud oodata. Hea et ma enne otsimisi logisi ja kirjeldusi eriti ei loe :D Seda suurem on üllatus kui midagi taolist eest ootab...no lihtsalt super kuubis :) Aasta aare 2015, punkt.

 2 

Super aare!

 3 

Leitud, AU ja KIITUS tegijatele!soovitan.

 9 

"Uudishimu tappis hobuse" tavatses mu vanaema öelda kui liiga palju pärisin ja igale poole oma nina toppisin. Aga no ei andund see herr Tatikas ometigi meile rahu ja nii me tema uue ,kuulduse järgi suurepärase, residentsi poole hiilisimegi. Ja ilus oli ju hiilida, sest tee ääres kasvas hulganisti mesimagusaid pöldmarju, mis suurte peotäitega oma tee minu seedekulgla poole leidsid , kohe näha et korilased polnud siia veel jöudnud ;).
Ühtäkki aga laius me ees mingi öite kummaline maastik ja tuli meelde, et kuskil siin peaks mingi imeline abivahend olema. No on minu silmad ikka igasugu imevigureid näinud, kuid see, mis meid ees ootas... mnjah sellist imemasinat polnud minu sinisilmad veel näinud. Alex ,kui tiba julgem tegelane ning ka ju hingelt leiutaja tüüpi ,asus masina tehnilisi omadusi uurima ja siis läks asi huvitavaks :D. Vähe puudus, et me oleks sellel maastikul taeva poole kerkinud. Nüüd jõudis mulle kohale, et olime leidnud Tatika imelise kolm- ühes söiduvahendi. Soovimata sellega taevasse kerkida muljusime tiba teisi nuppe ja saime veel enne pidama kui söiduvahend oma nina vetesügavuste poole keeras. Veel nuppude muljumist ja me saime liikuma. Läbida tuli kaane täis polügon kuid õnneks tänu heale praktikale veeta meres sõitmisel saime hakkama ja randusime täitsa ontlikult. Tatikas oli ilmselt poes uute leiutiste jaoks nassvärki soetamas, sest teda ennast me ei kohanud, kuid leiutised, mis tal pooleli avaldasid muljet. Kuna taevas hakkas valgusega tuugaks minema, siis jätsime oma külaskäigust väikese märkme maha ja kulgesime tagasi. Mugisin veel pöldmarju ja oi kui palju neid sinna veel maha jäi, kahju kohe , et härra Tatikas polnud mingit abivahendit ehitanud, millega marju hölpsam kummardumata korjata oleks, ma nagu sellele lihavärgile seal hetkel ei möelnudki ;).
Tervitused härra Tatikale ja ootame uusi pönevaid leiutisi !

 2 

Seoses turismihooaja lõppemisega ja geohuligaanide külastuse tõenäosuse vähenemisega on Geocachingus Premium staatus maha võetud, nüüd jälle kõigile kättesaadav.

 2 

Koht oli väga lahe, aga minu jaoks rikkus üks nüanss asja natuke ära. Aitäh!

 6 

Pagana Tattigas. Endal jäi hulga juppe üle, oleks saanud küll korraliku lennumasina teha, aga näe, tuli välja nagu alati - ei lenda, ei könni. See muidugi ei tähenda, et kaks usinat geohullu ei pääseks ligi tema riistakastile ja jätaksid oma öpetamise sönad peale lugemata. Tegime köik nönda nagu antud vahenditega teha andis ja panime nimed kirja. Peitjad on juba vist kiidulauluga ära rikutud, siiski annan oma panuse ka – jube lahe värk, selline elamus annab hulgaks ajaks jaksu järgmist krutskit oodata (siiski – ehk annab Tatika-Jaani lihaküpsetamise värgi vahele jätta). Ja veel - kui enne sai Saaremaal aardeid otsitud siis, kui Saare peale asja pärast sai tuldud, siis nüüd on mõistlik aarete pärast Saarele sõit ette võtta ja kui aega jääb, ka vanaema tuhlipõllul või puudeladumise juures aidata. Selle eest tänud teile meisterpeitjad.

 3 

Mita kurva, Saaremaa geopeitus on ikka tase omamoodi. Ilmselgelt on see asta aare. Siin saab süüdimatult harrastadda muddasporti, rõõmuga kohe vööni sisse ja nii, et silmavalged ainult vastu välguvad.

 2 

Isegi natuke kahju oli, et me kohe õige viisi ära arvasime.

GP 1573 / GC 1818

 2 

Au ja kiitus Tatikale, just selliste aarete nimel me Geopeitust mängime. Huvitavad kohad kuhu niisama ei satuks, ning põnev teostus. Oleks müts peas, siis võtaks selle Tatika ees küll kärmelt maha.

 1 

Parim seiklus.

 1 

Eelneval õhtul kohates Kaalis teisi geopeitureid saime vihje, et see on super aare! Ja kahtlemata nii see on! Super teostus!!!

 13 

Augustikuu kahekümnekolmandamal päewal saabus kaheliikmeline ekspertkomisjon leiutaja juhtimisel wärskeltwalminud sõiduwahendit üle waatama. Sõiduriista pardale asudes ei jäänud palju puudu, et sõiduriist tükkis komisjoniga ümber oleks läinud. Selles, et see nii ei läinud, võib süüdlaseks pidada siiski pigem komisjoni kiiret reaktsiooni kui sõiduwahendi püstuwusomadusi. Esiti ei tahtnud sõidukatse kuidagi edeneda. Selgus, et kasutusjuhend wigane mis wigane. Ilusasti kirjas, et tuleb sõita ja pärast ginni banna, aga sellest polnud sõnagi, et enne sõidu alustamist sõiduwahend lahti tuleb päästa. Kui see tehtud, siis hakkas asi weidi edenema, aga kohe selgus järgmine puudus. Nimelt sõiduriista ergonoomika jättis tugevalt soowida, iseäranis jalgade asend. Samuti täheldas komisjon, et sõiduriista juhitavus mitte kõigevähematki kriitikat ei kannatanud, mis aga sellisel karisid täis katserajal hädawajalik on. Kui kuidagi imekombel sihtsadamasse olime jõudnud, siis tekkis kohe järgmine häda, milles seekord sõiduriista ehitajat süüdistada poleks õiglane. Nimelt selgus, et lahti päästmise käigus üks oluline kinnitusdetail oli lähtesadamasse jäänud ja tuli wälja mõelda, kuidas wälistada sõiduwahendi omawoliline lahkumine komisjoni äraolekul. Edasise teekonnaga nii suuri probleeme ei olnud, teekonna lõpus sai isegi tatikahärra võrkkiiges puhatud kuni assistent ka kohale jõudis. Tööriistakappi inpekteerides tuwastasime, et seal pole mitte ühtegi kondekat, millise wea kohapeal kiirelt parandasime. Protokolli sai ka wastav märge tehtud. Sõiduwahendi katsetamise teine etapp sujus oluliselt paremini, mille võib ilmselt kanda ekspertkomisjoni suurenenud kogemuse arwele, sest sõiduriista enda juures mingeid märkimiswäärseid muutusi ei täheldanud. Kokkuvõtteks võib öelda, et sõiduwahend wajab enne masstootmise alustamist veel märkimiswäärseid täiendusi, aga prototüübina käib kah. Wäga winge wärk. Au ja kiitus peitjatele.

 5 

Jõudsin kohale, aga siis avastasin et valel viisil :D Kiirustades unustasin, et abivahend pidi ju ka kuskil olema ja läksin lihtsalt ringiga. Ise veel mõeldes, et see on ikka kõige võsakam võsakas, mida kohanud olen. Geomaantee asemel looklesid sügavad seamaanteed. Aga kohale sain. Seal võtsin uuesti kirjelduse lahti ja siis meenus, et olin ju tõesti abivahendi juttu juba lugenud. Deem... A noh, vaja ju see ka ära vaadata. Läksingi antud koordinaadil ja leidsin eest õige maantee. Sealtpoolt tulek oli jalutuskäik pargis. Kohale jõudes oli hea meel, et polnud logimisega piirdunud. Abivahend oli kogu kompoti põnevaim osa, pikalt! Proovisin isegi tema kasutamise ära. Toimis küll, kuigi jah, klassikaline meetod tõukas teda hulka reipamalt, kui tatikamehhanism.
Igatahes, mis siis järgmiseks? Sellist asja üle lüüa?
EVEJ

Maaliline vaade

Miki ja Merle, tänan! See on üks lahedamaid aardeid üldse, soovitan!

 3 

Nu olles selle konstrui ehitamisel oma abikäe kah vahele pakkunud, siis lõpptulemust ei osanud küll sellisena oodata! Õnneks oli mul oma "Tatikas" kaasas, kes tegi "töö" ära :D

 2 

Väga põnev teostus! Kuigi abivahendit pidi teekonnal korduvalt remontima, jõudsime siiski edukalt aardeni. Kes kardab jalgu märjaks teha, siis soovitan kummisaapad jalga panna. Tänud peitjatele!

 1 

Saaremaa geo 38/89. Uus ja vägev aare, hommikul avastatud ja enne õhtut leitud. Meie saime aarde kolmekesi kätte, Katjal olid jalad märjad :D

Leidmise ajal jäime vahele HDhundile, keda nägime ühel järgmisel päeval teises kohas.

 2 

SEEEIOLENORMAALNE! super leiutis! elagu leiutajad! vesivõsajurapurakas! vot siuke teekond! otseloomulikult jäime ka leiutaja Tatikale enesele vahele! suured tänud! kindel nominent aasta aardele!

 2 

Mõnus:)

 23 

Kuulus luuletaja oli seekord Vilsandi mail värsket luuleandi tuultest ja mudast ammutamas. Jalgsi Vilsandile oli aga viimase nõderatest ihuliikmeist välja pigistanud ja härra vandus, et sel jumalapäeval tema sängist välja ei astu. Lemmikseitungit sirvides jäi äkitselt aga hing kinni. Tatikas kurivaim oli jälle kuulsust taga ajamas. Leiutajal olid nimelt jälle hulluhood peal ja ta on siinsamas oma narrusi üle ilma kuulutamas. Ossa mait, Vesipruul kargas kärmesti püsti ja pani kõiki hädasi unustades ühes suvvilaga poolügooni poole ajama wäggev tolmupilv taga. Lootust oli ju olla esimeste seas, kes Tatika tempude üle parastada saab. Suure raginaga tungis suvila läbi Tatika eesaia ja pressis end ilupõõsaste vahhele murule. Mööda aiateed jalutades jäi silma kena veesilm, mis kohe Vesipruulile uue verdtarretava õudusjutu loomeandi tõotas. Koledad suured linnud tõusid kui suured vaimusünnitised vee pealt õhku otsekui luuleread taeva poole. Kõik see ei heidutanud kõrget kirjanikuhärrat, kes perega edasi patseeris ja muuseas Tatika aiakraami peoga sisse ajas. Pea olliva lootust silmata, mis seakünade ja pajakaante abil nüüd narr ameerikasse ja kuu peale kipub. Suur oli aga haritud härra imestus, kui ta uhkesse saddamasse jõudis ja kena lõbusõidualust silmas. Seakünade asemel oli hoopistükis kobe lustisõidu kaadervärk üles seatud. Pärast pisukest kooliharidust oli Vesipruul end otsekohe kapteniseisu tõstnud ja reisijad peale käsutanud. Nüüd ei takistanud miski kaugeile maile kuldvillaku manu seilamast. Peatselt aga tundus, et lustilaeva massinavärk võib hoopistükis kuiva maa peal kasulik olla ja vee peal seda hoopis lõbu tarvis tarvitada on. Õnneks oli targal kaptenil ka tagavaraplaan ja nii jäi turvaline sadam seljataha. Uljalt karide vahel seigeldes liikus laev tõotatud maa poole. Tihti haaras küll kuri ja nähtamatu käsi vetevallast laevukese oma lõksu, kuid jummala ja ühise kondiauru jõul jõuti lõpuks siiski igatsetud saddamasse. Kui salakaval saddamakai ületatud, jalutas pere üle luuleliste sillakeste Tatika eesaias. Vesipruuli kõrk süda sulas rõõmutulvas, kui ta silmas toredat teed leiutaja majakese poole. Pere noorim võsuke pandi tare manu kenasti hälli puhkama ja ise asuti leiutaja varandust kaema. Jämmeda kraami järgi tundus, et siin plaanitakse miskit õige väggevat. Ülendavas tujus kuulsa leiutaja kunstüki üle jättis Vesipruul mälestuseks oma allkirja ühte puhtasse vihusse ja sõudis rõõmsa meelega kodus ootavale karrikale uut nimesilti maalima. Maaimakuulus Tatikas oli seekord kõigiti wäggevalt teda seljatanud.

Tatika esimene sõiduk

 7 

Seekord pikka juttu ei tule, minge ja vaadake ise. Minu jaoks kindlasti aasta aare 2015. Jutu lõpp :)