Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viinistu matkaraja teeviit juhatab Turbuneeme poolt tulija mereranda veidi enne Viinistu küla. Raja pikkus on infotahvli järgi 403 meetrit. Tuleb minna natuke läbi metsa ning jõuab esimese linnuvaatlustorni juurde. Vaade avaneb Eru lahele ja otse ees asuvale Haldi saarele. Mööda kaldaäärset laudteed saab edasi minna madala puidust vaateplatvormini, kus on pingid, ja sealt edasi teise tornini.
Kohalik linnuvaatleja: „Kõige rohkem on siin hallhaigruid, kajakaid, kühmnokk-luiki, mitut liiki parte. Näinud olen roo-loorkulli, merikotkaid, lõopistrikke, kes on röövlinnud.“
Eriti tore koht kevadel, aga ka muudel aastaaegadel. Kui on, võta kaasa binokkel, näeb kaugemale.
Vihje: trepist, mida ei ole, ronima ei pea
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), soovitan (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC61R5E
Logiteadete statistika:
159 (96,4%)
6
10
1
1
0
0
Kokku: 177
No siin oleme kolmandat v neljandat korda. Peale leidu on muidugi imestus suur, et kuidas me varem ei näinud. Suur aitäh peitjale!
Vot see oli lahe koht. Kui poleks aaret poleks ka elamust
Päikesetõus, veidi veel jääd, looklev laudtee. Väga mõnus jalutus ja äge aare ka. Tore leid. Kahjuks linde veel eriti pole, keda vaadata.
Autoga lähenedes tekkis mõte, et mina küll läbi metsa ei lähe. Aga korralik rada viib torni juurde. Lahedalt tehtud :) Logisin ära ja siis ronisin kõrgemale ka
Yhest rajakesest s6itsin m66da ja teisen ma ei j6udnudki. Parkisin hoopis auto aardega risti ja kadusin sealt otse läbi metsa. Poole metsa peal oleks peaaegu pea kaotanud kui puude vahel k6ndisin vanale telegraafi liinile otsa. Eks puud olid liinid maha t6mmanud ja roostes traadid ei hakanud kuidagi silma k6rguselt silma. Nac aja pärast j6udsin ka rajakesele mis siis arvatavasit nii yhelt kui teiselt poolt tee peal viis. Torn oli lahe ja esimese hooga lähtusin vihjest ja treppi ei kasutanud, kui aga midagi silma ei hakanud liikusin siiski ka teisele tasandile ja lugesin veel kirjeldust. Naasesin siis uuele ringile ja nyyd hakkas asjandus kohe silma :D Ei teagi kuidas ma suutsin sellest ennem m66da vaadata. Lahe ja kaval peidukas ;) Aitähhid peitjale
Mina ja igasugused vaatlustornid ei sobi kokku. Aga see ja seekord sobis. Leid tuli pea kohe ja nagu ikka paneb nüüd pead vangutama, et kuidas ma küll eelmine kord ei näinud. Nii ilmne ju. Aga see kogemus on kindlasti igaühel vähemalt korra olnud, et nii lihtne ju, kuid vaid peale leidmist mitte otsimise ajal. Tänud peitjale
Tore salajane linnuvaatlustornide rada. Erilist rõõmu valmistas Röövlirahnu Martini onnikivi avastamine. Aare oli hästi peidus, täname!
Väga lahe peidukas ja kindlasti linnuhooajal on siin mida vaadata.Isegi täna oli haigrud, kajakad,pardid ja muud tegelased platsis.Tundub, et seda kanti on ikka õnnistatud nende rändrahnudega.Aitäh.
Meil isegi juhtus olema binokkel kaasas, mille muidu suudame alati maha unustada. Ja lausa autost võtsime ka kaasa :) Linde just liiga palju polnud, aga väga armas pisike tornike just piisavalt kõrgel, et üle pilliroo näha. Aare oli ka väga kaval, aga jäi õnneks kohe silma, aitäh! :)
Vaatlesin hallhaigruid ja mitut sorti parte. Aare ise oli kaval. Huvitaval kombel õnnestus sellest üsna pikalt mööda vaadata. Tänud!
Metsik värk, õnneks jõudsime kohale. Logisid lugedes selgus, et kaval värk. Pidi oma kavaluse avastamise nupu alla vajutama ja pärast seda tuli leid. Aitäh!
Trepp oli juba täitsa olemas :)
Mina läksin suht sisetundega, õnneks paistis torn ära ja edasi läks juba väga kiiresti.
Suvisel ajal on siin nii tihe mets, et meil jäi ühel eelmisel korral tuvastamata, kust siin ligi pääseb. Nüüd varakevadel oli nähtavus parem ja saime õigele teeotsale pihta. Alguses oli veidi porine, aga saab kuiva jalaga kenasti kohale. Ilus koht, aitäh kutsumast!
Hakkasin juba autosse tööriistade järele minema, aga siis märkasin, et saab ka ilma.
Kuna osal meie seltskonnast oli see aare juba võetud, siis matkamise jätsime teiseks korraks. Tulime otsejoones mööda metsa nulli, vaatasime vahvalt tehtud aarde peidikud, kiirelt nimed kirja ja autode juurde tagasi :)
Sõitsime pärast IKEA laost riiuli ära toomist mööda põhjarannikut ringi, vaatasime tormlevat merd ja jalutasime mõnel matkarajal. Koer pani siin hullu ja küttis arutult kõrkjates ja meres. Aare vajas veidi otsimist, aga tuli ikka üsna mõistliku ajaga peidust välja. Väga ilus koht ja mõnus aare. Aitäh!
Samal ajal kui vanaisa mister Manitskiga muuseumis juubeliekskursiooni tegi, võtsin igavlema kippunud poisid kaasa ja tegime pisikese matka mere äärde. Vahva rada, mis osalt sama hea kui looduseks saanud ja täiesti kobe tornike. Aare on ka mõnusasti leitav, ei saa isegi aru, kuidas ta kunagi vett saada võis...
Tagasiteel oli poistel nii naljakas, kui ma tolles risti-rästi puudega metsas neile mitu korda manitsevalt hüüdsin, et kumb teist jälle puu pikali lükkas ning katsuge pisut ettevaatlikumad olla, muidu on teie järel metsa asemel lage maa ;)
Kui Paul poleks kohe-ruttu-on-vaja-peatust palunud, oleksime tõenäoliselt õigest teeotsast mööda kütnud ja siis vist sirgelt läbi võsa tornile läheneda püüdnud. Aga saime ikka õige teeotsa kätte :)
Kui kohale jõudsime oli selge, et aarde jaoks treppi kasutama ei pea. Võtsin lahti eelmised logid ja kui olin lõpetanud "Aarde leidmisega läks veidi aega, aga teostus oli väga vahva, aitäh! :)" lugemise, oli kohe aare ka käes :)
Tänud aarde eest! Meile meeldivad peidukad, kus aare on tegelikult nähtav aga need kes ei tea, ei oska seda kahtlustadagi :)
Olime veidi nõutud õige teeotsa leidmisega. Lõpuks õnnestus üks artikkel välja kaevata, mis kirjeldas enamvähem kust kohast peaks metsa sisse keerama. Sõitsime umbes kilomeeter tagasi ja hakkasime metsaäärt silmadega läbi kammima. Lõpuks tunduski üks auk potentsiaalne ja peale kõrgest maltsast läbi ronimist leidsime lubatud rajakese. Kohapeal läks ebanormaalselt kaua aega. Pöörasime juba otsa ringi kui otsustasime siiski viimase välk-otsingu teostada - kui kohe ei leia, lähme minema! Ja seal ta oligi... Terve aja kavalalt nina all. Aitäh!
Olen tornis käinud varasemalt linde vaatlemas, aga seekord oli eesmärgiks leida aare. Binokkel sai ikkagi kaasa võetud ja natukene ümbrust nauditud. Aarde leidmisega läks veidi aega, aga teostus oli väga vahva, aitäh! :)
Kes tuleb autoga Turbuneeme aarde poolt siis rada algab u 30m ENNE 70 piirkiiruse märki ja sellele järgevat sissesõitu. Samal ajal kui teised linde vaatlesid pistsin mina oma pead ämblikuvõrkudease. Võtsin appi abivahendi mida tegelikult vaja pole. Vahva peidukas.
Päeva esimene aare. Käisin koos Martaga jalutamas. Trepp on tornil nüüd täitsa olemas, aga seda aardeleiuks kasutama tõesti ei pea. Veidi ikka otsisin, kuni viimaks märkasin õiget objekti. Logi sai kirja. Tornist avaneb kena vaade. Täname!
Hetkel on aare täiesti kuiv ja korras. Ei vaja hoolt.
Kaardi pealt ega ka koha peal tee ääres olles ei õnnestunud tabada, kust mõistlikul viisil torni juurde pääseb. Läksime seega suhteliselt otse, mööda kuiva kraavi oli üpris mõnus läheneda. Torni trepp oli tol korral veel katki, nii et sinna üles ei roninud. Eks mõnes mõttes tegi aarde leidmise lihtsamaks. Korralik teostus. Pärast üles leidmist ja logimist otsustasin ka vaadata, kuhu rada edasi läheb. Leidsin viida, mis suunas veel teise torni juurde, kus oli trepp natukene paremas korras, mida ka kasutasime. Kõrgemalt vaadates õnnestus ka mõned veelinnud ära näha. Aitäh siia juhatamast!
Logitud ja hooldust ei vaja. Peitmisviis nagu ikka sellistel objektidel
Õnneks sõitsime aardest veidi mööda ja hea oli, muidu oleksime läbi võsa torni poole ronima hakanud. Mööda rada oli igati mõnus jalutada. Torn on kurva väljanägemisega jah. Õnneks on aare uue konteineri ja logiraamatu saanud. Pärast einestasime torni kahel allesjäänud trepiastmel.
Leidsin aarde vee seest hulpimas. Aare vett täis ja hallitab
Geocachingu äpist aardekirjelduse uuendust ei leidnud, muidu oleks vast väiksema vaevaga leidnud. Kena koht - aitäh!
Pidime ikka iga ruutsentimeetri läbi poleerima, nii ülevalt kui alt, enne kui õige asi silma jäi. Binokkel oli kaasas, aga linda mida vaadata kahjuks ei olnud. Aitäh!
PS: Logiraamat niiske.
Loomulikult ei lugenud alguses, et aaret enam tornis pole. Seega ronisime mõlemad ülesse. Natukese aja pärast taipasin siiski veidi siit ka lugeda ning siis tuli välja mõelda, et kuidas ülevalt alla saada. Pärast leidu jalutasime ka teise tornini (varsti ei saa enam sinna ka normaalselt üles) ning pärast seda läbi võpsiku tagasi autoteele.
Olin 100 prossa kindel, et sellise torni juurde viib ilus rada. Mina mingit rada, viita ega laudteed ei näinud. Parkisin suure teeäärde võimalikult risti ja läksin otse. Jura minek oli. Aarde leidsin, kuid oma aardeid võiks “hooldamas” käia ja siis akutrell kaasa haarata ja mis see paar kruvi treppi kinni lasta naisterahvalgi ole. Päris kole hetkel ja ebaturvaline minust raskematel aga kõik ongi minust raskemad, ei soovita!
Lahemaa tripp 36. Mohni saarelt tagasi. Ka Loksa rannas peesitanud Viktoria ja Kaja tulid Viinistusse meile vastu. Kõigil kõhud tühjad, otsustasime Viinistu rannarestos kõhud korralikult täis süüa. On mida meenutada, sest saime vist elu kõige kehvema teeninduse osaliseks. Mitu korda pidi meelde tuletama, et supiga käib ka lusikas kaasas. Kätlini salatit ei saanudki kätte, kõigepealt unustati ära ja siis hiljem tuldi moosima, et äkki me ikka ei tahagi seda salatit, et polevat üldse teadagi, millal me selle kätte saame, sest järjekord köögis on pikk. Täishinna muidugi maksime ikkagi. Palun ärge minge sinna. Sõitsime siis Võsule poodi, et Kätlin ka midagi kõhtu saaks. Teel sinna sai see aare meie logi kirja. Linde siin on tõesti palju, on, mida lagunevast tornist vaadelda.
Kaunis emadepäev, noored tegid sõidu ümber Pärispea poolsaare. Meri oli üllatavalt vaikne, ei ühtegi virvendust. Ilus loojanguvärvides meri! Siin on varemgi käidud, kuid siis ei olnud siin geoaaret.Linnuvaatlustornist püüdsime tabada ka linde. Kummalisel kombel ei näinud tüüpilisi merelende, kõige enam oli hanesid!
Aitäh aarde eest!
Väga mõnus rajakene kaunite vaadetega tornikestega. Lindudest hetkel vaid luiged kohal, kuid neid on palju. Siin jõudsid pilved lõpuks taeva enda võimusesse võtta ja oli aeg tänaseks lõpetada. Aarde leidsime vihjele vastavast kohast silmadega, kättesaamine aga oli hoopis põnevam teema ;) Tänan.
Ai-ai ettevaatust! Tornil trepp on katki! Aarde leidis vihjele vastavast kohast Leo. Aitäh!
Leitud. Linde ei näinud. Tänud!
Kutsusin Marguse endaga jalutama. Sügispuhkus. Vaja ju leida täpike päevas ja üleüldse jalutamine looduses on igati kasulik. Lubasin talle ilusat kultuurset matkarada, lausa kahe linnuvaatlustorniga. Päris kuiva jalga igaks juhuks ei lubanud :) Aga ega ta ei mõelnud, kus need geopeiturid ikka täpsemalt liiguvad ja mis maastik nende jaoks mõnus on. Välja tuli nii nagu pildil näha. Pilt on tehtud matkaraja laudteel. Eriti lõbusaks läks, kui rajatud laudtee mitte ainult ei vajunud-hõljunud vee all, vaid hakkas ka mõnusalt kiigutama küljelt-küljele. Raudselt soovitan :) Proovige vesisel aastaajal. Tänud peitjale!
Igaks juhuks sellel aastal otsijatele: aardeleiuks ei pea herilasi häirima minema. Matkarajal oli veel teine, aga mahajäetud herilasekupp: mahalangenud puu juurikate vahel. Aitäh!
Tegelikult peaksin mitteleiu panema, kuna mina aaret ei leidnud. Leidsin hoopis mingi koera mänguasja, mis piiksus kõvasti, kui sellele prooviks astusin. Korraks käis küll peast läbi mõte, et äkki sellega kutsutakse mingeid linde kohale, aga ei, nägi siiski liiga mänguasja moodi välja. Panin selle torni jalamile ja asusin otsima. Käisin terve ülemise korruse läbi, sealjuures herilasepesast ettevaatliku kaarega mööda. Õnneks loomad olid rahulikud ja me üksteist ei seganud. Siis käisin terve alumise korruse läbi. Sealjuures nõjatusin ühel hetkel vastu mingit toetustala, mis eest lendas ja mina kukkusin ninali tihnikusse. Tagusin selle paika tagasi ja püsti tõustes lõin pea vastu tala ära. Siis otsustasin, et aitab ja hakkasin minema kui pagarid saabusid. Vanemad ja kogenumad otsijad, mis muud. Aga torn, vaatamata oma ebakindlusele, oli täitsa tore koht. Veel meeldis mulle ka matkaraja pikkus. :) Tänud.
Nulli jõudes oli ees seltskond suvitajaid. Alguses kahtlustasin kaasgeokaid, aga ei olnud. Vaatlesin siis vaadet ja linde (ainult kajakad), kuniks lahkuti. Toppisin aga sõrmi igale poole, kus tundus, et võiks, aga mida näppu ei hakanud, seda ei hakanud. Puhkasin siis väheke, kuniks mulle aare sõna otseses mõttes silma kargas - olin seda punkti õõnsal pilgul jupp aega vaadanud, enne kui aju registreeris, et... Kättesaamisega oli raskusi, aarde tagasipanekul leidsin muidugi kergema lähenemise.
Ahjaa, torni trepp on ikka katki ja katuse alla siginenud väike mesilasepesa.
Autoteelt ei märkakski, et selline rada siit alla läheb. Natuke väsinud see torni trepp on aga küllap see korda tehakse.
Esteks panime vaardiga jalgrajast mööda. leid tuli sealt kus vihje ütles. Lindudest nägime haigruid, luiki, kajakaid ja parte. Tänud
Tulime kevadel, kuid mai keskpaiga kohta tavapäratult soe temperatuur tekitas täiesti kesksuve tunde. Linnud tundsid vististi sama ning tegutsesid keskpäeval kuskil eemal, meie külastuse ajal oli siin igatahes lihtsalt niisama vaatlustorn. Aarde leidsime ilmselt silver0 poolt välja mõeldud peidukast. Geopeituri loogika viis vihje järgi kohese leiuni, nii et küllap ta ikka õige koht oli. Aitäh ja aitäh.
Esimese hooga põrutasin kellegi hoovi, sealt oli aga ilus vaade otsitavale, seega sain kinnitust et olen lähedal. Mööda maanteed hiilides jäi lõpuks ka see õige teeots silma. Imestasin et tee ääres polegi ühtegi suunavat sildikest. Torni juurde jõudes jäi kohr üks geopeiturile vägagi tuttav element kohe silma. Üles korjates selgus et olingi leidnud aarde. Kahju ainult et see lihtsalt maas vedeles. Nimi kirja ja asusin potensiaalset peidukat otsima. Ega ma ideaalset kohta talle ei leidnudki. Läks sinna kus vihjega enamvähem kokku läheb ja lootust on et püsib ka vähegi paigas.
Linde polnud palja silmaga näha, seega taandusin kiirelt, tänud.
218
Kohtasime teel aardeni viisakat noormeest. Madis logis ja ma tegin pilte. Aitäh!
Läksime kolmekesi ja otsisime karbi üles. Aitäh peitmast ja torni juurde juhatamast!
Esimese hooga lähenedes tundus kena rada aga siis läks asi vesiseks - meri oli vahepeal oma nõudmas käinud. Õnneks olime selleks valmistunud. Teised jalavarjud jalas kolistasime taganeva vee jäetud jääkihist läbi ja logisime asja ära. Aitäh!
Eile sai mõõda sõidetud ja kiirustades koju jäi peatus tegemata. Täna oli aega ja sai torn üle vaadatud ning aare logitud. Ilus vaade, Tänud peitjale siia juhatamast.
Mõnus torn, siin oleks küll tore istuda ja linde vaadelda. Geopeituril siiski ei jätku selleks vist kunagi aega, ikka on vaja minna ja leida üles veel üks karp... :D
Ei teagi miks varem sellest aardest nii palju lihtsalt mööda sõitnud. Tundus vist, et kaartide järgi sinna teed ei lähe ja läbi võsa pole viitsinud minna. Tegelikuses viib aardeni aga kena matkarada ja kõik sujus kenasti. Kaunis koht, tänud peitjale!
Konteiner oli kaugemalt juba näha, seega otsida ei olnud vajagi. Koht ise on muidugi ääretult kena, seal võiks päevi veeta lihtsalt istudes ja vaadates. Täname!
Sellest kohast ei olnud üldse teadlik. Hea koht istumiseks ja vaatamiseks. Peitjale tänud!
Sõitsin mööda rajakest aardeni, panin logi kirja ja sõitsin tagasi. Alles maantee peal märkasin rajal rattasõitu keelavat märki. Aitäh!
Siin läks päris pikalt, hakkaisme juba abistavat vihjet küsima. Esialgsel vaatlusel välistasin aarde peidukoha koheselt, kuna silmasin linnupesa.
Lähenemistee ots oli kodus välja vaadatud. Tänu sellele meeldiv jalutuskäik tornini. Lihtne leid. Aitäh.
Ilmselt Eesti kõige lühem matkarada - pedantlikud 403 meetrit :D Võrratu vaade ja konteiner hakkas ka ruttu näppu. Läksime eesmärgiga saada täis minu 100, antud aare oli 99.
Tükk aega otsisime teed, kust läheneda. Lõpuks leidsime! Ilus vaade tõesti! :)
Kuna Reisikohvri oli täpselt sadamas, siis jätsime ka selle vahele ja tulime otse siia.
Mööda teed sõites ja nulliga kohakuti jäädes, tundus null kaugustes hirmutava võsa taga. Tegelikkuses oli olemas ilus tee aardeni. Seda tuli lihtsalt näha. Ja Kalevipoeg oli kõvasti kive metsa alla loopinud või kuidas muidu neid kivi sinna nii palju sai?
Torn oli ilus ja ka vihje mõistetav. Tänud kutsumast ja näitamast!
Vihje peale tuli leid ülikiiresti. Konteineris võiks olla mängu reeglid, et asjasse mittepuutuvad leidjad ehk tagasi peidukohta poetada teaksid.
Kuidagi ei suutnud seda leida seda jah.. Vöib-olla olime lihtsalt pimedad, vöib-olla ongi jalutama läinud. Aga koht on ilus :)
Sai otsitud siit ja sealt, aga aaret pihku ei jäänud.
Tänu vihjele sai potentsiaalne peidukas kiiresti välja raalitud. Natuke kõhklema küll pani, aga õnneks jäi tops siiki ruttu näppu. Tänud peitjale.
Hea maskeering on tegtud. Näeb kohe, aga ei teki tahtmist kiskuma minna. Vähemalt mina ei tahtnud.
Kuna mul kujunes see nädalavahetus üle pika aja üksinda veetmise ajaks, siis oli tahtmine teha üks georing. Kuna ma igaks juhuks palju igalpool imelikes kohtades üksi ei liigu (kunagi ei tea, kus kukud või viga saad), samuti on teine silmapaar alati kasuks. Seega võtsin kaasa meie kooli aastaks tulnud Hispaania vabatahtliku Alberto. See aare asus tõsiselt ilusas kohas ja jalutuskäik oli mõnus. Aare paistis kiiresti silma ja sai külastatud ka teist vaatetorni. Tänan peitjat ilusa koha näitamise eest.
Mõnus rajake viis otse sihile. Tänud ilusat kohta näitamast
Äärmiselt kaunis talvine mererannik. Siin tahaksin kohe lausa pikemalt ringi aeleda. Aitäh peitjale!
Väike ringreis tuulevabal talveõhtul. Kui matkarada mere äärde jõudis, tekkis huvi, kas ja kui kaugele jää kannab. Pärast paari ettevaatlikku sammu sai see kiusatus siiski maha surutud ja torni poole edasi suundutud. Linde ei näinud, esialgu aaret ka mitte. Pärast vihje lugemist hakkas umbes eelviimasest otsitud kohast siiski õige asi silma. Aare korras, aitäh mõnusasse kohta kutsumast!
Mööda matkarada tornini.Kõigepealt lugesime luiged üle ja siis panime logi kirja.Aitäh!
Kuna oli südaöö, siis kuupäev läks kirja 20.12 Pimedas muidugi midagi eriti ei näinud sealt tornist.
TFTC!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Meie tulime Viinistu poolt ja esmalt käisime vaatamas kas sadamas on kohvrid ikka alles. Olid küll ja lisaks saime vaadata kuidas sajuse mere kohale kerkis vikerkaar. Aarde juures käsime, tornist linde ei olnud näha, samuti oli taevast vikerkaar jõudnud kaduda.
Hakkas hämarduma ja tuul tundus minevat järjest tugevamaks, kuid õnneks oli torn veidi varjulisemas kohas. See oli taaskord paik, kus varem polnud käinud. Väga korralik torn ja isegi linde oli eemal näha. Ühtki inimest ei liikunud, hästi vaikne ja rahulik oli. Ainult meie, tuul ja linnud :D.
Koht leitud ja vihje järgi hakatud aaret otsima. Algul ühest kohast ja pärast juba õigest kohast. Väga tuuline oli ja pidi väga ettevaatlik olema, et logiraamat lendu ei paneks :D.
Trotsime tuult vol#3.Väike jalutuskäik objektini ning leid oli üsna kerge.Huvitav koht,ei olnud küll pikksilma kaasas aga nägi niisamagi ühtteist.Täname
Kaheksa potensiaalset kohta ning leid tuleb alati kõige viimasest.
Rahu, vaikus ja mõnus jalutuskäik sihtpunkti. Seal on vaadata küllaga, samuti hea koht olemiseks. Aitäh peitjale!
Sel nädalavahetusel pakuti huvilistele võimalust tuletornide külastamiseks. Ka Mohni tuletorn oli nende seas. Jäime eelregistreerimisega hiljaks ning mõtlesime siis kohale vaatama minna, ehk on keegi tulemata jäänud ja mahutame end mõnda paati ära. Selgus, et asjatu lootus. Kui minnes veel kohti oleks olnud, siis tulles enam mitte. Inimesed, kes olid pidanud (lubanud) mingil kindlal kellaajal väljuva paadiga saarelt ära tulema, seda ei teinud. Seega olid kõik õhtused sõidud saarelt tagasi kinni ja meid saarele ei lastud.
Mis siis ikka, organiseerisime end ringi ning külastasime mandril asuvaid aardeid ja metsi. See oligi esimene aare.
Lindudest nägine parte ja kajakaid, seega läks käik asjaette. Aarde leidsime muidugi ka. Täname.
Oliver ei tahtnud autost väljuda, seega käisime Elvega kahekesi otsimas. Palju konni ja ühe sookure hirmutasime ära teel torni poole. Elve läks vaadet nautima, ma tõlgendasin vihjet kuidagi ja sukeldusin võssa, hoolimata sellest, et koordinaatidest läksin veidi eemale. Vaate nautimine tundus meeldivam, nii et seadsin sammud torni poole. Niikui topsi nägin, sain ka vihjest aru. Täitsa uskumatu, et nii avalikus kohas see tops seal püsinud on. Aga koht on mõnus ja vaade hea, tänud siia juhatamast!
Väga äge koht ja soovitan eriti praegu minna, kus roog ja muud heinad on punakad ja meri sini-sinine ning mingid linnud veel tegutsevad seal.
Nii avaliku peidikut pole juba ammu näinud, aga näib, et aardekarbi tervisele on see isegi hea. Aitäh.
Väike matk läbi metsa lahe äärde. Et midagi ka pilliroo tagant nähe oleks oli selline väike ja mõnus linnuvaatlemise torn ehitatud. Et torn väike ja vihje täpne, siis läks leidmisega kiiresti. Aitäh aarde eest.
Meiega koos saabus terve turismibuss. Õnneks lahkus see bussi täis rahvast maru kiirelt. Kuna meil gepsu polnud siis esialgu ei leidnud, või õigemini olime vales kohas. Lõpuks ikka siis sammusime õigesse kohta ja vormistasime oma leiu.
Leitud logitud pärast mõnusat päeva mere ääres. Tänud peitjale!
OLime selles kohas teine kord,seekord aardeta lahkuda ei tahtnud....vaatasime silmad punnis taeva poole kui aare vedeles hoopis rohu sees..panime ta eeldatavasse kohta tagasi.
Jõudsime linnuvaatlustorni juurde ning kohe jäi silma ka maas vedelenud aare. Õnneks oli aardega kõik korras, panime ta eeldavasse peidukasse tagasi. Vaade tornist oli muidugi väga hea.
Tänase geopäeva üks toredamaid avastusi. Olen seda teed päris palju sõitnud, aga ei teadnudki, et siin end midagi sellist peidab. Täitsa hämmastav, et niivõrd lühikesel rajal on tervelt kaks vaatlustorni. Vaated olid ilusad ja ka linde jätkus. Aaregi ei peitnud end kaua. Tore koht ja jalutuskäik. Aitäh!
Jääääre kontserdile Käsmu minnes põikasime läbi ja logisime ära :) Oli kift :)
Kõikvõimalikud torniaarded on mulle parajat peavalu valmistanud.Eks nüüdseks on nendega kogemust tekkinud ja seekordne "pähkel" sai üsna kiirelt leitud.Aitäh!
Ega maanteelt mööda sõites poleks kahtlustanudki linnuvaatlustorni. Natuke aega sai ikka otsitud, siis sai leitud. Pärast kahtlustasin, kas on ikka piisavalt püsivalt peidukas.
Peatusime maanteel matkaraja algust tähistava sildi juures ja jätkasime edasi jala. Olin lugenud, et rada võib olla märg, aga polnud sel häda midagi. Koer vast sai natuke mudasemaks kui eelmiste aarete juures.
Kohapeal tekkis pisuke segadus, kus aare olla võiks, kuid koordinaatide nullpunkti naastes polnud ikkagi kahtlust, kus tops end peidab. Veidi turnimist ja käes ta oligi!
Linnuvaatlustorn (üks sõna!) oli täna külastatud aaretest vast toredaim - suurepärane nurgake, mis ilma geopeituseta avastamata oleks jäänud. Suur aitäh sinna juhatamise eest!
Libe ja märg. Märg nii ülevalt kui alt. Lumi ja jää on hoopis meeldivamad kaaslased. Konteiner sai leitud kompimise abil. Oli kena ja korras. Aitäh!
Teine külastus, seekord valges. Vaatamata korralikule lumesajule oli ikka enam näha ka ümbrist. Seal on ju lausa teine torn ka veidi edasi ja piknikukoht. Aare oli veidi laisalt tagasi pandud, kuid sisu kuiv ja korras. Täname!
Jätsime auto tee serva ja läksime mööda eelkäijate rada, mis viis otse aardeni. Aare paistis ruttu silma ja jäi sellisena ka sinna pärast meid.
Jälle läbi paksu lume, Margus ees ja mina järel. aare ise üsna nähtaval ja kiirelt logitav. Aitäh trenni ja aarde eest ;)
Parkisime auto ja hakkasime mööda matkateed aardeni liikuma. Lustisime jäätunud jääteel ja ronisime torni. Aarde sai kiirelt logitud.
Mööda rada torni poole selgus ootamatult, et rada viib otse merre, aga mina olin ettevaatamatusest akvalangi maha unustanud. õnneks leidus metsa all alternatiivne tee ja jõudsin ilusti tornini välja. Aare hakkas hetkega silma, mis nii viga otsida :)
Vigade parandus. Eelmisel korral oli topsik jalga lasknud. Nüüd oli ta aga õnneks olemas ning ilmutas ennast kolmandast kontrollitud paigast. Keegi kurinahk on teise astme trepist pihta pannud. Torn aga vahva ja vaade täitsa ok. Tänud!
Olime naaberpoolsaarel ja märkasime ühte õnnetit kollast täppi. Sõitsime siis ka siia. Parkimise ajaks oli õues juba pime. Jalutasime mööda lühikest matkarada kuniks see ühel hetkel vee alla mattus. Läksime siis läbi metsa väheke kuivemalt. Lõpus kaua ei läinud, tükk tööd oli, et topsik tagasi õigesti saada. Aitäh!
Paar luike oli näha, üks harakas samuti. Aardetops tuli kergelt kätte, seega pikemaks siia ei jäänud.
Tänan ilusasse kohta juhatamast. Aardeleid tuli kiirelt ning loodame, et tops elab ka suurema tuule üle ning püsib seal, kus ta püsima peaks.
Siinkandis olen kolanud nii neljal rattal, jalgrattal kui oma tagajäsemeid kasutades kuid siia konkreetsesse kohta polnud ma veel millegipärast jõudnud. Aastaid tagasi puberteedina sai Loksalt läbi Suurpea, Viinistu, Turbuneeme tagasi Loksale jalutatud , nüüd võttis see väike matkarada suure tee äärest tornini millegipärast ähkima :P, no eks see nostalgitsemine paneb seda vist tegema.
Linde täna siin silma ei hakanud, küll aga nägime kuskil mujal sookurgi ja luikesid. Tänud peitjale !
Leitud. Poolel teel õnnestus peaaegu südamerabandus saada, kuna pardid otsustasid järsku kõik korraga lendu tõusta. :)
Käisime end mereääres tuulutamas. Nägime suurt põtra auto eest üle kappamas. Peaaegu riivas masinatki. Võimas vaatepilt ja juba teine loom sel nädalal, eelmine jalutas Lagedi vahel. Torn oli tore, aare oma väiksuses veidi pettumus kuid siiski kuiv ja korras. Vaatasime vaadet ja tegime ühispilti laternate valguses. Suur aitähh juhatamast.
Tegime väikese väljasõidu Purekkari neemele ja Viinistusse. Torni ja ka aarde leidsime juba hämaras. Tänud juhatamast!
Napilt kuu aega hiljem uuel katsel õnnestus erilise pingutuseta.
Andsin oma geoõpilasele võimaluse iseseisvalt üks konteiner üles otsida. Abiks lugesin ette vaid vihje ning suuruse ja siis ise vaatasin huviga pealt. Üks hetk näitaski näpuga ja küsis kas see ongi. Võis lugeda igati edukalt sooritatuks. Lindudest - vees paistsid möllavad pardid ja kaugel tiirutas üks kajakas. Spetsiifilisemaid nimesid ei tea, arvatavasti binokkelgi poleks aidanud. Minu jaoks part on part, luik on luik ja pääsuke on pääsuke. Edasi sai söödud üks maitsev kõhutäis Viinistus. Peitjale tänud siia juhatamast.
Kesknädal on jälle käes
Kodunt ära viivad väed
Kes teab, mida täna näeb
Uusi karpe katsuvad käed
Linnu vaatlus, minu lemmik
Linde piilun kahel silmal
Kätte jõudnud hilja hommik
Päike idast paitab silma
Rada jalge all ol' mõnus
Ootusärevus meil kõhus
Ja ongi tornike, ets kae
Leian trepi, seinad, lae
Lisaks leiame ka muudki
Vaatest ahhetame koos
Ihult leida ei saa puuki
Asukoht kui pudrul moos
Kiitus peitjail kahel häälel
Paraku taas teeme sääred
Koht aaret väärib, tõsi on
Aardega kõik kombes on
Kui aare on oma kohal peidikus, siis on leidmine ikka hulga lihtsam.
Kui parklasse jõudsime, olid Tommid ja Kajaliis juba paigas ning seadsid sammud torni poole. Ukerdasime veidi veel auto juures krantsidega ning asusime neid jälitama. Kohapeal selgus, et aarde asukoht on veel selgusetu ja selgusetuks jäi ta ka järgneva mitmekümne minuti jooksul. Ah ja, midagi siiski leidsime - hiir oli täitsa olemas, võimalik, et pistis aarde nahka. Hetkel siis 2:1 mitteleidmiste kasuks tänane skoor..
Torni poole jalutasime juba kerges õhtuvidevikus. Natuke aega otsisime ja siis mõtlesime juba loobuda, kuid tegime veel ühe pisikese tiiru nulli ümbruses. Sellega saadud elamused olid tänaseks piisavad ning lahkusime leiuta. Eks kunagi uuesti, ainult millal tekib tahtmine selle torniga uuesti tutvuda - ei tea.
Päeva esimene algas mitteleiuga. Poleerimine enda arvates korralikult aga ei midagi.
Napilt saime geoparklas kässari peale tõmmata, kui meie järel parkis veel üks auto. Tegime käppelt leebet, et jõuame enne ära logida, kuid tutkit. Kui aare on "mine-ja-võta-tüüpi", siis võiks "võta-ja-pane-tagasi-ka". Kui varem ei olnud ühtegi mitteleidu, siis nüüd lisandub neid lausa kolm korraga.
Avastus kohe, ei teadnudki sest tornist. Lõbus kant - metsa alla on igavesi kivimürakaid pillutud, ja kui mets on hämaravõitu, kõlbavad need imekenasti pisikeste ehmatamiseks. Aare ise on sihuke mine-ja-võta-tüüpi, sellele aega ei kulunud. Vaatasime merd ka - vett on vähevõitu, linde pold ollagi, aga värve see-eest omajagu. Ja kivikuningamängu kannatab siin hästi mängida. Aitüma, tore koht!
Seekord olime käinud öist telkimist ja rahulik und nautimas Juminda poolsaarel. Seega oli siin esimene peatuskoht. Sobis igati oma hommikuse ringutuse, värske õhu ilusa ja rahuliku vaatega. Istud siin hommikul, tead et ilus pikk päev on ees ja tunned ennast üksjagu võitmatuna (eriti peale ühe lühima matkaraja läbimist) Tänud peitjale juhatamast
Sai mööta matkarada tori poole astutud, metsa all olid kivikamakad, mini kakaduu lendas ringi ja tegi rähni häält. Tornil sai kah kõi korrused läbi käidud, lõpuks sai aare kah üles leitud. Tänud peitjale.
Nii kui autost välja sain kostus üks hääl,mida ma enne kuulnud ei olnud.Ei saanud aru kas seda teeb loom või lind.Sai natuke maad metsa all astutud kui heli omaniku märkasime.Musträhn tegi oma territooriumihüüdu.Tahtsin ka teisest pilti teha aga kui telefoni fotokas oma tervitusmuusika lõpetas,pakkis lind oma kodinad kokku ja suundus tihedamasse võpsikusse.Ise sellise näoga et minu telefoni laul on alla igasugust arvestust.No olgu jõudsime tornini,oli vaja ka enne õiget kohta ka valedesse sõrmi toppida.Aare sai leitud Tänud peitjale.
Häbi tunnistada aga neist tornidest ei teadnud me varem midagi. Aitäh!
Natuke läks aega tõlgendamise peale, aga mitte liiga palju. Marit leidis õiged tõlgendatavad ka üles ja siis saime asuda logima. TFTC
Linnud olid selle kuumaga peaaegu kõik peitu pugenud.
Mõnus väike jalutuskäik matkarajal. Seal see linnuvaatlus torn juba oligi. Natukene otsimist ja aare käes. Tänud peitjatele looduskaunist kohta tutvustamast! :)
Teel Purekkarile, tutvusime väikse vahva matkarajaga. Tornist avanes ilus vaade Munga lahele. Tänud peitjale.
Oli tore kohtuda Kaspariga! :) Otsisime kohti, kus koerad natuke joosta saaksid. Vaatasime, et lubatakse matkarada ja tegemata aare kah veel, siis nii saigi plaani võetud! Tühi logiraamat üllatas! Aitäh vahva koha kättenäitamise eest!
Olles teel Reisikohvrilt Purekkari tippu, meenus kuskile lähedusse peidetud uus aare. Peale Purekkarri aaret sai siis tagasi tuldud ning õige kohapealt jäi silma auto, kleepsud autol reetsid tagamaid. Kerged viisakused ja üheskoos aaret otsima. Lisaks siis veel koerad kaasa, et nad vajadusel jälje üles võtaks, kui me ise hakkama ei saa. FTF-i lootust ei hellitanud, sest päevi mööda läinud mitu ning neid kiirreageerimisüksusi on rohkem kui üks... Aare paljastas end kiirelt ning logilehte lahti rullides oli üllatus suur- tühjus :O Veidi üllatunud olekus panime oma nimed kirja ja jalutasime tuldud tee tagasi. Aitäh selle planeerimata aarde/FTF-i/teiste geopeituritega tutvumise eest! Koht kena :)