Kloostrisaare tammed

Sääse saar. Aga Leitud ta sai.

Kiire leid ja uhke tamm

Parkisime kanuu ära ja läksime saart uurima. Mõnus vaikne koht ilusate tammedega. Aare sai kiirelt leitud ja logitud. Peale seda sai ka väike söök tehtud, sest kanuu sõitmine on võõras tegevus ja väsitas meid hästi. Pikk maa veel järgmiste aareteni ju minna. Aitäh peitjale!

Rentisime kanuu ja läksime teele. Ilm oli ilus - vahelduv pilvisus, mitte liiga kuum. Ver peal olles putukad ei tülitanud, kuid saartel olles sääski jagus. Tammed olid võimsad, lahedaid seeni oli ka. Aare leitud, aitäh!

Einohh .. ilm oli jama .. seda juba teame. Aga, et tuul nii tugev on ja laine suht mehine .. seda sain teel siia teada. Õnneks mul suur touring supp, see kannatab ka tormi .. ilmselt .. proovida väga ei taha samas.

Tammed võimsad, ei saa kurta :)

Tänud!

Leitud.

Kolmas aare tänases Pühajärve SUPimatka seerias. Mis ma oskan lisada - vägev saar. Veesõiduvahenditega lähenejatele - aarde läheduses on OK randumiskoht, me ronisime üles kaugemast ja tüütumast järsakust. Tammed on muljetavaldavad, nagu ka kogu saar oma looduse ja pinnavormiga. Aitäh aarde peitjale!

On ikka võimsad tammed siin saarekesel. Täitsa väärt külastamist. Aitäh peitjatele!

Teel tammede juurde

võimsad puud. aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Meie geotripi peamine plaan oli ära käia Pühajärvel. Sõitsime järve äärde, pumpasime paadi täis ja seiklus võiski alata. See osutus meie esimeseks aardeks. Tänud

Laenutasime tõukekelgud ja sõitsime ringi ümber järve. Muuseas logisime kolm aaret. Aitäh!

Vist kõige ägedam saar siin järves. Tammed on jämedad nagu tünni ja näinud päris mitmeid aastasadu. Koht kuhu tasub kindlasti ka suvel purjetada. Aares heas konditsioonis.

Leidsime telgile paiga Kangro talu maal. Küsisime peremehelt paadi ja läksime. See oli esimene aare, Kuigi oleks võinud olla ka keskmine või viimane. Tamm oli vägev. Found it: 14.Jun.2021 17:38 Kloostrisaare tammed. Aare korras. Logiraamatus ruumi jagub. Ma panin templi esimesse vabasse auku ca 2019 aasta vahele. See oli kõige suvamalt täidetud LR. Aega pole või?

Kanuuga siia, ujuma, logima, ujuma, kanuuga edasi. Praegu veel parme järvel pole, aga suve poole soovitan mõni tõsisem peletaja peale määrida, enne kui välja sõita. Paadis veel saab rapsida, aga kanuus või aerulaual segavad jubedalt aerutamist. Kuiv, korras, tänud peitjale.

Kahe eelmise saare juurde kirjutasin pika jutu. Selle saare tammed aga võtsid mu nii tummaks, et ma lihtsalt jupp aega seisin seal üksinda tammede all ja mõtisklesin loodusest. Aitäh!

Pärast hommikusööki viisime lapsed tädi juurde ja sõitsime Otepääle. Ega me veel kindlad ei olnud, kas läheme jääle jalutama või mitte. Parkisime auto Mõisakääru juures olevasse parklasse ja uudistasime, kas keegi jääl ka liikumas on. Vahetasime jalanõud kummikute vastu ja jalutasime kuni rannani. Järvel sõitis pisike traktor, mis uisurada puhastas ja tõukekelkudel liikus mitmeid inimesi. Näha olid ka üksikud kalamehed. Seega võtsime julguse kokku ja tegime oma esimesed sammukesed Sõsarsaarte suunas. Jää oli kaetud päris paksu vesise lumega, kuid aluspind oli kindel. Peagi jõudsimegi esimese aardeni ja olime õnnelikud. Naabri Salme aarde leidsime kenasti üles ja panime nime kirja. Naabri Valve juurde kõndisime mööda maismaad ja ka seal sai nimi logiraamatusse. Kloostrisaarele ei hakanud otse mööda jääd minema, vaid võtsime suuna Murrumetsale, et matkarajal minna kuni Angunina tipuni. Väga mõnus ja tuulevaikne oli mööda metsarada jalutada. Poolel teel tegime väikse peatuse grillimiskohas. Angunina tipus olles vaatasime järvele juba veidi kahtlevalt. Aga märkasime kauguses üht kalameest ja see andis julguse jälle jääle minna. Võtsime suuna Kloostrisaarele ja kindla sammuga olime varsti saarel. Aarde leidsime loogilisest peidukast ja panime nime kirja. Nüüd leppisime kokku viimase marsruudi ja võtsime suuna Inimsööjate saare aarde suunas. See oli meie pikim lõik jää peal. Ka siin sai nimi kenasti kirja. Ja nüüd viimase Kurrunurruvutisaare aarde juurde. Siin oli aarde kättesaamiseks vaja pikemat käesirutust. Kahjuks oli meil kaasas olev harilik pliiats liiga pikk ja aardesse ei mahtunud. Nüüd aga jäi meil veel jalutada viimane lõik üle jää. Võtsime suuna lähima maismaa ehk Liivanina suunas. Oli ikka hea tunne küll jälle kahe jalaga kindla maa peal olla. Tehtud! Nüüd aga oli vaja tagasi autoni jõuda. Otsustasime seda teha mööda maanteed. Kõndisime siis üle põllu tee suunas ja jõudsime Raasiku bussipeatusesse. Puhkasime veidi jalga ja nii huvi pärast vaatasin bussigraafikut. Ja paari minuti pärast pidigi tulema kohalik buss. Otsustasime, et läheme sellele. Panime viisakalt maskid ette ja piletiraha valmis. Ning peagi nägimegi lähenevat bussi. Meie positiivseks üllatuseks oli tegemist tasuta liiniga ja nii me siis saimegi oma seikluse lõpetatud mõnusa ajavõiduga. Tulime küll üks peatus varem maha, aga see oligi lahedam. Saimegi rahulikult käsikäes jalutada ja päiksepaistelist kevadilma nautida. Täname aaretepeitjaid, et andsite põhjust mõnusaks seikluseks! Meile meeldis!

Leidsin

Leidsin

Järjekordne saar vallutatud ja aare logitud. Aitäh.

Pisut sadas lund ja korraks piilus päikest. Raja kõrval puutumata lumel oli parem kõndida, kui rajal. Peagi olngi saarel ja aare oli täpselt seal, kust tundus parim otsimist alustada. Tänan peitmast.

Kui mind juba järvele lasti siis tegin kohe pikema jalutuskäigu ja noppisin järvepealt 5aaret ja 1kaldaäärest.Järve peal kohtasin nii uisutajaid,suusatajaid,kelgutajaid kui ka muidu jalutajaid.Rada oli ilusti lahti aetud,et oli lausa lust see jalutamine,vahepeal põiked saartele ja taas rajale.Mina tänan peitjaid ja loodust sellise toreda päeva eest.

Jää tegi igasuguseid raginaid aga võtsin julguse kaasa ja kõndisin vee peal. Radu veel sees polnud pidi ise ajama. Tänud peitjale

See aare sai valituks esimeseks aardeks saarte peal. Oli väga vahva matk, lastele meeldis.

Nädal tagasi sai otsustatud, et see pühapäev, nui neljaks, vallutame Pühajärve saared. Sai küll arutada, et laenutame tõukekelgud, aga seal öeldi, et sellest te praegu mõnu ei tunne, vesi jää peal. Niisiis see plaan jäi kõrvale, aga milleks jalad on? Nii sai autod bussipeatuse juurde pargitud, sest sahajuht oli justkui teadnud, et täna tuleme ja ala veidi laiemalt lahti lükkanud. Tänud talle selle eest. Üle lageda välja, põlvini lumes, sai suund järve poole võetud. Õnneks oli sügavat lund ainult seal, lageda vee(jää) peale jõudes oli ikka palju parem astuda. Esiti sai kaugemal saarel käidud ja siis tagasi lähimatele. Mitte looduslik objekt jäi ruttu silma. Aare välja, nimed kirja ja läksime edasi vaatama kas inimsööjaid täna kohtame. Tänud peitjale aarde eest.

Siin saime saarele saabudes jälle ronida. Kõigil kuidagi järsud kaldad siin. Tammed oli uhked ning igati väärt nägemist. Leid tuli oodatud kohast. Tagasi "mandrile" läksime läbi puutumata lume kuni lõkkekoha trepini. Puukuuri ülemisel korrusel tegime väikese söögipausi, et siis juba mööda järve äärt tagasi Pühajärve keskuse poole matkata. Aitäh seiklusele kutsumast!

8567.

Peale Salme külastust võtsime suuna siia. Natuke andis ikka vändata, aga ilusa ilmaga ja rahuliku veega oli see ainult lust :) Tamme juures sujus ka kenasti ning peagi saigi sääskede juurest uuesti vee peale hüpata ja teed jätkata. Aitäh aarde eest!

Sõsarsaartelt Kloostrisaareni oli pikk ja vastutuult sõudmine. Tasakesi kuid järjekindlalt liikusime oma eesmärgi poole. Lõpuks siiski jõudsime kohale ja leidsime randumiseks väga hea tuulevaikse paiga. Tammedeni läks suur rada ja aardeleid oli väga lihtne. Panime logi kirja ja imetlesime neid väärikaid puid, mis on tõesti muljetavaldavad. See saar oli meil täna ka lemmikuks.

 2 

Kuna Pühajärve saared said kõik ühe pauguga tehtud, siis eraldi logisid kirjutama ei hakka. Kirjutan ühe ühise logi neile, sest ma ei oskagi neid niiväga eraldada üksteisest.

Geojaanipäeva hommikul oli väga mõnus teistega juttu ajada, ei tahtnudki väga lahkuda. Aga kui nägin, et vaja veel Tallinnast läbi hüpata ja Haapsallu koju jõuda, siis ühel hetkel peab minema hakkama. Ja kahjuks geojaanil sai kuuldud, et kõigil just eelmine päev on need järveaarded tehtud eri moodi - kas hulpides, sõudes või ujudes, siis oli gramm kahju kah. No tahtsin isegi ju neid teha ja oligi kogu aeg mõttes, et kas teen enne jaani või pärast. Aga kuna tahtsin Salusaare ka ära teha, siis jätsin selle viimase geojaani hommikuks ja saared järgmiseks päevaks. Seega tulin siia üksi ja teisi geopeitureid enam ei näinud oma matka käigus. Ju olen viimane loll Eestis, kel need tegemata.

Viskasin süsta katuselt maha ja võtsin saartest esimesena suuna Kloostrisaare tammede juurde. Kuidagi väga kergelt täna see süst liikus, kuigi magada just üleliia palju polnud saanud. Mõni kõvem tõmme ja hops kohal. Ilusad tammed tõesti, esimene aare ka andis tundmuse, mida otsida ka järgnevatest kohtadest ja ei pidanud eksima.

Edasi inimsööjate saarele ja seejärel Kurrunurruvitikale. Kurrunurr meeldis mulle vist saartest üldse kõige rohkem. Kuidagi troopilise tunde lõi, pead mangroovimetsas randuma, siis on palju sõnajalgu ja lopsakust. Seal ma siis võtsin aega ja ujusin ka ringi, sest eks see palavus ikka tappis. Jõhkralt soe vesi.

Edasi tõstsin ka korraks jala maale ja tõmbasin Geograafi aarde välja. Ning siis tulid naabrid, Valve ja Linda. Kõige selle käigus sai ka nähtud, mis hullus on vallutanud Pühajärve rannaala. Muidu kena ja vaikne neil saartel käia, mõni kaaskannatajast supitaja või süstataja ju oli. Aga vat siin käis möll ja kõik oli paate täis, suht kummaline oli siia sattuda ja tõmbasin kohe ja kiiresti tuld.

Need aarded oma olemuselt on mulle ammu silma jäänud, kuigi muidu siinkandis väga palju midagi logitud pole. Need olid ka üheks argumendiks, miks sai just süst kaasa võetud, et oma viimased päevad puhkust koos geojaaniga ära veeta. Ei pidanud kahetsema, väga mõnus aeg oli. Aitäh. Ja aardekirjeldused on ka super, mõnus lugemine.

Algus Pühajärve saartele

Mõnus tripp mööda järve, aitäh peitjale ja seltskonnale!

Kloostrisaarele minnes oli mul hoog juba nii sees, et kordasin peas eesootava eksami materjali ja kui üle õla vaatasin, siis olid teised tükk maad selja taha jäänud. Võtsin hoo maha ja ootasin sõpru järele. Kartsin küll, et see lõik on nii pikk, et ei jõua ära sõuda, aga kuna saart oli kogu aeg näha, siis polnud probleemi.

Enne Pühajärvele solberdama suundumist alahindasin SUPilaua võimeid. Tuli välja, et see on aerupaadist siiski nõka kiirem. Ma arvasin ise vastupidist. Nii see Liis meile sellel pikal sirgel ainult tagatulesid välgutas. Tõsi, Kaupo jäi siin veel tõesti lauaga veits toppama, aga ajame selle kõik õigete võtete otsimise pähe. Aarde juures tekkis Tarmol vastupandamatu huvi tamme sisse piiluda. Ja ohhoo mis vahva pilt sealt vastu vaatas. Uurisime meiegi pesamunaga selle sisu ja veendusime, et need seal ikka krokodilli munad on ja ristisime selle saare krokodilli saareks ümber.

Tänud.

 2 

Siia oli juba gramm pikem aerutamine ja oli selgelt näha et aerupaatidel oli kiiruseelis. Seda kll paraku vaid selle t6ttu et osadel SUPitajatele oli see vist esmakordne kogemus nendega liuelda ja tasakaalu hoida. Vahepeal lasin tydrukutel s6uda ja pärast oli endal ka tykk tegemist et teistele järgi j6uda. Saarel imetlesime seda yrgtamme ja piilusime korrasisemusse. Ossa pois krokodilli munad? Inims66jate saar oli ju lähistel. Pidasime targemaks siiski kiirelt kedagi häirimata lahkuda. Mine sa tea äkki on naabersaare asukad ka siinse ära asustanud :D Tänud peitjale

 1 

Plaan teha Pühajärvel üks tore suvine geotuur oli ammu. Koos geojaaniga ühildamisega tõotas tulla üks väga vahva nädalavahetus. Esialgse kambaga liitus veel üks paatkond, nii sai meid kokku parajalt suur seltskond, mudilastest suurteni. Supeilus suvepäv soosis meie ettevõtmist igati. Kel paadis või supilaual palav hakkas, sai end igal võimalusel vette kasta. Vesi oli nii soe, et pakkus jahutust vaid hetkeks, mõnus oli ikka. Tammed olid uhked, ühe eriti väärika puu õõnsusest avastasime terve posu ilusaid siniseid mune, omanikku ei näinud, aga eemaldusime peale vaatlust kiiresti, et kedagi mitte pahandada. Matk jätkub, ees ootab kahtlase nimega saar. Aitäh!

Antud aardeid olen palju mõelnud ja plaane pidanud. Talvel mööda jääd jalutamine pole mõeldav, sest veeaardeid saab lõbusamalt võtta. Kevadel võtsime tiimiga plaani see aasta ära teha ning geojaani avaldumisel oli ka kuupäev teada. Kolme paadi ja kolme SUPiga asusime teele ning võtsime saared põhjast lõunasse järjekorras. Olin arvanud, et SUPiga ei jaksa nii pikalt ega kiirelt sõita kui paadiga, aga kõigi tempo ja vastupidavus olid võrdsed. Ujumas sai mitu korda käidud ning enamasti ikka vabatahtlikult. Kui teised läksid Geograafi aaret logima, siis ma jäin veepeale hulpima. Testisin oma tasakaalu SUPil püstiseistes ning seejärel hüpates. Maandudes aga kadus tasakaal ära ning SUP lendas teistpidi. SUPil olnud t-särk aga kadus järve põhja ning enam seda ei näinud. Oli väga mõnus tuur ja ilm oli viimase peal. Täname peitmast ja seiklust pakkumast.

 7 

Inimsööjate juurest siiapoole ujudes kohtusin keset vett juhuslikult Kaupo, Silveri ja Merle tiimiga. Arutasime ,kas vesi on ikka märg või ei ole ja nad kihutasid oma ujuvvahenditega mööda. Mina uimerdasin kilpkonna moodi teisele poole. Aega läks aga kohale ma lõpuks jõudsin. Vaatasin tammed üle ja panin nime kirja. Vaatasin igatsevalt järgmiste saarte poole aga pidin ikkagi maismaale ujuma, et geojaanile ka ikka jõuaks. Maabusin toredas puhkekohas kus tegin väikse eine ja asusin ringiga tagasi matkama. Kokku õnnestus 1,5 km ujuda, 3 km jalutada ja midagi rattaga ka. Aitäh.

Käidud ehk õigemini ujutud

Tammevana

Tule saarele Sa, tule saarele Sa, kas uju või sõida või sõua.

Mina valisin sõudmise. Ilm oli ilus ja polnudki ammu Pühajärvel paadiga sõitnud.

Leitud

Tahtsime minna laskesuusatamise MK etappi vaatama, aga selgus, et olin kuupäevad saasi ajanud ja võistlus sai eile läbi. Selle asemel siis vaatame kohalikke looduskauneid kohti ja nopime mõned aarded. Sai ka teisi lähedalolevaid saari külastatud. Täpsemad koordinaadid ka: 5801'39"N 2627'13"E

 4 

Kuna naabritel külaskäik sujus nagu lumme, siis pärast mõningast kaalumist uisutasime julgelt järgmise aarde suunas. Kui sammud jää peal istuvate kalameeste suunas seadsime, siis panid need kaks väga kiirelt oma asjad kokku ja lausa jooksid meie eest ära. Naljakas lugu ikka nende kalameestega, kui jääpaksus on vaevalt 5cm, siis ronivad oma saaniga jääle, aga kui kaks noort neidu nende suunas kõnnivad, teevad elu kiireima jooksu lähima kaldani :D „Mehed“, mõtlesime. Võtsime suuna siis päeva teepikkuselt teise aarde suunas, leid oli kiire ja läksime naerdes oma päevaga edasi :)

 10 

Pärast Salmet ja Valvet ootas meid ees päeva raskeim otsus. Kas me lähmegi üle jää või pöörame tagasi ja proovime lähenemistee saartele leida kuskilt autoga lähemale sõites. Teine variant tundus ajamahukas, aga tunduvalt suurema elulemusprotsendiga. Salme ja Valve juures oli ümber saare mitmeid kalamehi. (Nemad ei lähe teadagi arvesse jää turvalisuse hindamisel, sest nad on hullud) Mõtlesime siis, et küsime neilt, et kas keegi tahaks meile jääšerpaks hakata või niisama midagi julgustavat öelda. Siis juhtus päeva kõige naljakam asi. Lähenesime kahele kalamehele, kui nad äkki oma piknikutoolid, kotid ja muu mandi ruttu kokku panid, selja keerasid ja kiirel sammul vastaskalda poole liikusid. Me alguses mõtlesime, et see küll hea enne ei ole, et mis nüüd juhtuma hakkab, aga siis saime aru, et nad vist pidasid meid mingiteks inspektoriteks ja kuna me selle kahtlase võrgu juures olime just olnud, ei lisanud meile usutavust. Siis äkki olimegi keset jääd jälle kahekesi ja hakkasime esialgu tibusammul, siis veidi julgemalt paarikilomeetrist retke üle jää ette võtma. Jää peal oli vett, kohati lörtsisegu, siis jälle libedust, ebatasasust. Struktuur ja värv ja olek muutusid kogu aeg ja meeled olid ergud terve tee. Aga kohale me jõudsime.

esimene pikem ots Kloostrisaarele

vaesed kalamehed panid nii ruttu meie kui fake-inspektorite hirmus minema, et ühel läheb nüüd seitel sassi

Selle aardega saidki Pühajärve saarte aarded tehtud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Valve ja Salme juurest vantsisin otse üle järve siia tammede juurde. Järv on risti-rästi minevaid saanijälgi täis, vaba vett kuskilt ei paista, tundub isegi, et rääts on veidi liiast. Saaks ilma ka hakkama. No on aukartust äratavad tammed...
Aare tahtis natuke soojade sõnadega meelitamist enne kui ta kätte sain. Kõik on kõige paremas korras. Tänud!

Leitud

Kiire leid, tänud peitjale!

 2 

Siin oli mul gepsu veekindlusest juba sügavalt ükskõik. Vaatasin juutuubist videot, mis viitas, et nagu ehk on küll, panin ta tasusse ja sumasin vette. Õppisin nii mõndagi. Näiteks seda, et never agen.

Tänasel paadisõidul leitud kolmas aare. Tänud peitjale!

See oli saartest kolmas ja minu lemmik. Oli teine kuidagi mõnusam kui teised ja tammed olid ka vägevad. Püüdsime mitte häirida parasjagu randunud mugupaari, mille naispool pidi kiiruga päästevesti selga ajama, sest tissivesti tal ilmselt ei olnud käepärast. Edasi tuli juba natuke pikem uhamine naabrite Salme ja Valve poole. Aitäh.

Peale nädalavahetuse üritust siis sain kaks kambalist veel ja tegime väikese(nii 3,5 tunnise) paadisõidu. Vihje oli nii hea, et leid tuli kiirelt, lasin kaaslastel otsida ja ega neil ka kaua ei läinud. Tammed olid küll võimsad, tänud juhatamast.

Väga vahva, leitud!

:)

Valve juurest vaadates tundus Kloostrisaar päris kaugel olevat. Õnneks läksid sinna suunas mitmed mootorsaanijäljed, mida mööda oli veidi parem liigelda kui päris lahtisel lumel. Tasapisi rühkides jäi aega ka looduse nautimiseks. Tammed ise olid muljetavaldavad, tore oli siia sattuda ja neid näha. Täname. "häštäägtalvelkuilumionmaasjajäljedeessiisongpsitaleitav".

Nüüd oli juba nii palju mõnusalt tõukekelgutatud, et oleks just paras hetk end kuhugi istuma toetada. Alles siis avastasin, et need polegi sellised kelgud nagu lapsepõlve talvedel sai ringi lastud - istmega ja puha. Ega’s midagi, logi kirja ja tallale tuult! Tammed on tõesti tõesti võimsad ja aare lihtne leida.

Küll on mõnus, aitäh!

Pühajärve saared 4/6 Vihje tegi asja liiga lihtsaks :) Vaatamata sellele suured suured tänud nii laheda ja ilusa koha näitamise eest. Imetlesime võimsaid puid ja matkasime lõuna poole edasi. Tänud!

Siin saarel olen varasemalt mõnel korral käinud suvisel ajal paadiga. Mitte kunagi talvel. Oli mõnus kulgemine järvejääl. Aitäh aarde eest!

 1 

Sõsarsaartelt võtsime suuna Kloostrisaare tammede peale ja ees oli juba pikem matk. Jälgi oli järvejääl risti-rästi, vahepeal piilus päikegi pilvede vahelt, tuult polnud ja oli mõnus rahulik jalutamine ja tamm oli vägev. Tänud.

Tegime väikest luuret seoses järgmise päeva tõukekelgumatkaga ja kuna aega jäi üle ja ilm oli tõeliselt kaunis ja talvine siis võtsime aega ja kõndisime otsima ka geopunkte. Need vanad tammed on ikka lummavad ja võimsad! Aitäh saarele juhatamast!

 1 

Mõte minna Pühajärve saartele üksinda matkama tuli ootamatult eelmisel õhtul, veidi enne magamamineku aega. Inspiratsiooni andjaks ilmselgelt viimatiste Ukul käijate muljed. Kuna Uku jäi hetkel kättesaamatusse kaugusse, oli aeg ammu eesmärgiks võetud Pühajärve retk ära teha. Kes teab, kauaks seda külma seekord jagub ja mind ahvatles just üle jää saartele minek.

Bussiga sain Annimatsi peatusse ja sealt läbi metsa jalutades Angunina tipu RMK trepist järvele, et esimesena vallutada Kloostrisaar. Kellegi suhteliselt värsked jäljed viisid täpselt selles suunas. Kas tõesti geopeitur? Aga ei, jäljerada läks saarest paremalt mööda ja mul tuli gepsu uurides ise otsida, kust kõige optimaalsem saarele ronida oleks.

Kallas osutus tõesti järsuks, aga kui juba üles olin saanud, siis hakkas suur tamm silma ilma, et oleks pidanud telefoni taskust välja võtmagi. Panin kõigepealt ennast kirja tamme külalisteraamatusse, aka logiraamatusse ja seejärel tutvusin kõrvalseisva vaatamisväärsusega. Vana hiiglane ei ole just kõige parema tervise juures, kuid võrreldes paljudega mida hiljem teistel saartel nägin, seisab siiski veel vapralt püsti.

Muuhulgas märkasin jäljerada, keegi oli tulnud saarele tammele veel lähemast küljest. Kuna viimane logija oli Sookoll, siis pidid need tema jäljed olema :) Mina läksin tuldud teed jääle tagasi ja võtsin suuna lõunasse.

Aitähid peitjale :)

Pisut luitunud lipu moodi

Kasukas on lõhki kärisenud

 1 

Geotuur 4/10. Plaan oli Munakal natuke lauda sõita, Pühajärvel murdmaad ja selle jooksul ka 10 aaret noppida. Küll on tore, kui saab mitu hobi ühendada. Hommikul just seda silmas pidades viskasin oma klassikasuusad geomobiili. Mida sa ikka selles lume-vee supis kõnnid, suusatades saab palju kiiremini, kuivemalt ja ohutumalt. Ja no mis saab olla parem, kui ühe hobiga tegeledes saab teise hobi aarded kõik kätte. Kõigepealt sõitsin sinna ranna parklasse, parkisin ära ja vaatasin järvejääd. Oli mingi rumal ettekujutus, et järv on mõnusa lume all, tegelikult asi nii roosiline ei olnud. Jää ja vesine supp. Siis jooksis mõnus seltskond paljaid inimesi parklast läbi. Ma ei saanud midagi aru, alles hiljem, jää pealt kõiki neid saunasid nähes jõudis kohale: õige, täna oli ju see saunamaraton. Mõtlesin siiski ringi ning sõitsin Kääriku teel olevasse parklasse. Seal ajasin spordiriided selga, viskasin igaks juhuks matkasaapad seljakotti ning hakkasin paaristõugetega järve poole uhama. Saarele lähimas punktis keerasin suusarajalt järvejääle ning mõne tõukega (jee rait :) olin juba saarel. Nullis otsisin ikka omajagu enne kui vihjet vaatasin. Seda oleks ikka pidanud kohe tegema, vihje kohapeal eriti valikuvõimalusi ei jäta. Logi kirja, suusad uuesti alla ja järgmise saare suunas.

Kui juba Pühajärvel olla ja jää olud soodsad tuleb võimalust kasutada. Jalutasime siis kõik saared läbi ja elamused väga positiivsed. Täname kutsumast oli mõnus. Ja nüüd spa mõnusid nautima

 2 

Siia jõudes lakkas vihmasabin ja pilve tagant tuli ka mõneks hetkeks päike välja. Tammed olid aukartust äratavad ja meil oli hea meel, et meid siia oli kutsutud. Tänan!

Teen logisid korda. Geokanuutuuri teine päev. Mõnus retk saarelt saarele. Tänud peitjale!

Mingil arusaamatul põhjusel on see päev mul mälust nagu välja pühitud. Aarded kõik logimata. Kas tegemist 13. kuupäeva maagiaga või? Igastahes koos me seal järve lainetel saarte vahel mõnusalt loksusime ja aardeid avastasime. Kõige enam meeldis mulle randumist otsida ja põnevusega selle toimumist korraldada. Saared olid ise väga põnevad. Aitäh aarete eest nende saartel!

Tänane kolmas saarekene, kuhu kanuudega lähenesime. Uhked tammed kõrgel saarekesel. Edasi Naabri Valvele külla. Tänud peitjale.

 1 

Meie kanuutuuri Pühajärve sutsu kolmas aare. Oli parajalt keskel, et saarega tutvuda ja ringi vaadata ja hommikul Palojärvel praetud vorstikesi nosida. Neid tamme oli seal veel palju laiumas.

Väike meenutus meie aardetuurist:

https://www.youtube.com/watch?v=ztaDwAIMP5I&feature=youtu.be

Õnnelikud matkajad tamme all

Kloostrisaare trip oli juba natuke pikem ja tuul kogus hoogu ja laine hakkas korralikult paati loksutama. Tuul oli tagant niiet päris kiiresti jõudsime saarele. Aare jäi kiirelt näppu. Tänud peitjatele.

Leitud

 2 

Nende saarteaaretega on jama olnud omajagu. Esimesel katsel panin Bernhardi toa kinni, tegime kena puhkuse kahele, tahtsime järvele minna, aga vat just eelmisel päeval oli paadilaenutaja oma poe kinni pannud ja paadidki kokku korjanud.

Vähemalt paar korda on jussikesed ässitanud, et ei ole mingit talvel minekut, ikka suvel vaja minna ja paadiga, siis on õige asi.

Siis põles Bernhard maha.

Ja siis ei jäänudki enam midagi muud üle, kui minna Pühajärvele ja rentida paat. Kaur oli kangesti härga täis, istus kohe aerude taha ja erinevalt tegelasest, kellega me ooo tegime, sai poiss sõudmisega v. kenasti hakkama. Pisikesed istusid paadininas, proovisid kahekesti kangesti karta seal, aga nii põnev oli, et unustasid selle peagi. Tahtsin küll kohe tagumistest saartest alustada, aga tuul va sinder loksutas Kauri kursilt täpselt niimoodi ära, et siin tundus sobiv teha esimene maabumine. Kuniks Kaur natuke hinge tõmbas, käisime vaatasime Mammuga tammed üle ja panime nimed kirja. Tõsiselt kihvt koht on, tuleb tunnistada, ja ega ma olegi Pühajärvel enne sedasi seigelnud. Aitüma ettekäänet andmast - tore seiklemine oli.

Leitud. Britt - 197

 4 

Täna viimase saare vallutus jäi ikka juba pimeda peale. Et midagi leida, tuli otsida välja lamp ja õnneks oli see aare just kergema leidmis kohaga, nii sai logi kiiresti kirja. Mööda järvejääd tagasi jalutades, otsustas taevas oma kaardinad eest ära rullida ja selle tulemusena näitas end särav Veenus. Et siis paremat näha kogu seda taeva ilu, visakasime lausa pikali ja nagu muuseas hakkasid meie käed ja jalad imelikult liikuma. Mille tulemusena jäid meist maha järvejääle lamama kaks inglit. Tagasi liikudes tantsisme veel mööda valssi, nii et pärast käis pea veel jupp aega ringi. Äge seerija. Tänud peitjatele.

Meist maha jäänud inglid.

Üks ingi šabloon tähti tuvastamas.

 1 

Meie viimane Pühajärve aare. Aare sai kiiresti leitud ning ka need vägevad tammed üle vaadatud taskulambi valgel. Olid tõesti väga uhked puud. Aga parim osa oli tähtede uurimine (hakkab nagu õhtuse jää traditsiooniks muutuma, nagu Aastavahetuse aare), isegi paar lumeinglit sai tehtud ning Veenus üles leitud. Ilus lõpp Otepää kandile. Tänud veel kord peitjatele elamuse eest.

 4 

Tähistasime EV sünnipäeva hooldusmatkaga Pühajärvel. Uus logiraamat. Head 99.-ndat!

Kimame edasi

Töö tõi tõukelguga jää peale liuglema ja peatudes saarel ütles kõhutunne, et siin kindlasti on kuskil mõni aare. Oligi :) Sai ära logitud enne kui kaaslased saarele ringi peale tegid.

Kerge jalutuskäik ja kiire leid, tänud.

Siin korraldasime ühe põhjalikuma looduseuurimise, aga ikka ei tahtnud kuskilt aare välja tulla. Viimases hädas pöördusin logide poole, millest üks oli kohe nii palju abiks, et ilma selleta võib-olla leidnud polekski. Tänud peitjale!

Vihje palju võimalusi peidukaks ei jätnud. Leitud. Tänud!

Pärast Salme-Valve külastamist liigutasime geomobiili veidi lähemale ja asusime siis selle saarekese poole teele. Mööda jääd liikus nii tõukekelgutajaid, suusatajaid kui ka uisutajaid. Saarele jõudes tabas silm tänu vihjele peidukoha peaaegu kohe. Kui olin sellest ka kaaslasele hõisanud, taipasin äkki, et me pole saarel üksi. Eemal võsas ragistas veel kaks neiut. Lootsin juba, et ehk ka kolleegid, aga siiski tavalised uisutajad. Tammed oli tõeliselt võimsad, selliste tegelaste läheduses tekib alati aukartustäratav tunne. Aitäh peitjatele!

Meie GPS tahtis meid juhtada mitukümmend meetrit eemale, aga õnneks loodusesse sobimatu peidukoht hakkas kiiresti silma. Aitäh!

Leitud :)

 5 

See harjumatult järskude kallastega saareke oli põhipõhjuseks, miks ma Pühajärve georetkele just talvel tulin. Siia ujumine oleks juba paras ettevõtmine ning kõikvõimalike ujuvalustega vaata et veelgi suurem ettevõtmine.

Majesteetlikud tammed püüdsid pilku juba kaugelt. Aga samas püüdis kõrv kinni inimeste hääled, mis tulid just mind huvitavast suunast. Peatselt nägin kaht matkajat koos koeraga. Täpselt nullis. Tervitasin ning mõtlesin endamisi kas tegu võib olla geopeituritega - tuttavad ei tundnud, aga ega neid lõunamaa tegijaid ju palju nägupidi teagi. Väikese vestluse käigus veendusin, et vist siiski mugud, kes niisama uudisretkele tulnud. Silmanurgast piilusin samal ajal aaret, mis mugumehest 5 cm kaugusel päris selgelt välja paistis - kuid selgelt ainult geopeiturile :o) Kui olin gepsukaardi pealt neile järve lõunapoolset osa näidanud, siis jätkasid matkajad enda teekonda ja jõudis kätte minu kord Kloostrisaare tammedega lähemat tutvust teha. Nagu loota võiski, jättis Pühajärve kõige raskemini ligipääsetav saar kokkuvõttes kõige sügavama mulje. Aitäh.

Õnnestus hästi! Jää on tugev!

01131

Pühajärve saartele peidetud aaretest läks leidmiseks kõige rohkem aega just siin. Tänud!

Leitud.

Siingi leidsime sidumiseks hea koha - ei pidanud pikalt vett mõõtma. Tammed olid üllatuseks. Logiraamatu sissekande pigem kurvastuseks. Ei tahtnud mitte samale leheküljele kirjutada, uskuge te ka ei taha, seega kustukas on siin korraks sõbraks

Olid ikka vägevad tammed! Täname juhatamast :)
Järgmised otsijad võiksid kaasa võtta kustutuskummi kuna ühe logija nime ja "nägu" me geopeiturite hulgas pole tuvastanud siis võiks selle sissekande sealt eemaldada ja ruumi teha omadele :)

TFTC!

Kolmest lõunapoolseimast Pühajärve aardeist vast parim, soovitan. Aitäh peitjale

 1 

Tuul oli paraja tormi üles keeranud, nii oli päris jube mõlada seal keset seda ookeani. Lainetel olid jänkud kukil ja A kann märg, sest kõik see ahnus , mis meid eelmisel saarel ahmama meelitas oli aluse nii raskeks teinud ;), et vesi tuhises sisse ja ikka piki seda tagumist kaitsvat A-d sest mina olin ees kuiv ja kena kui õieke murus , pea heina ja muud okkasodi täis:P. Õnneks saime kaldale ja kui A ka püsti sai ( see oli selleks hetkeks paras katsumus, sest arvatavasti oli kanuu vees kokku läinud ;) ) saime asuda otsima. No ja otsida saime hulk aega, sest otsitav oli puu taga peidus, kohe mitme puu taga ja ikka sobivalt nii, et me seda ei märkaks. Kui puud kahte lehte lükkasime nägime asja ära ka. Aga tundub, et mõni mugu on asja leidnud, sest vaevalt geopeiturid oma meelsust nii seal väljendavad nagu meile avanenud leheküljel näha oli.
Pakkisime kõik tagasi ja edasi lainetele, mis küll meie kahjuks aina kõrgemaks keeravad.
Tänud!

palun mulle ka seda ajamasinat ;)

Siia jõudes oli juba täitsa pime,gps ei tahtnud koostööd teha ja jooksutas mööda metsa ringi.Panin ta üldse käest ja siis nägin eemalt miskit väga suurt ja siis ka otsitavat objekti.Tänud!

Meilegi oli see esimene saar. Siin lonkisin veel vapralt Marguse järel, kuigi vesine jalgealune polnud just meeldiv. Kindel pind jalge all on ikka julgem. Aare käes ja suundusime edasi- Kurrunurru poole. Aitäh!

Koos suurema jõu ja nõuga külastasime ära kõik keset Pühajärve asuvad saared ning aared. Liikumine oli nagu ta oli. Kohati kuiv ja kõva, siis jälle märg ja pehme. Õnneks selle pehme, vesise ja lörtsise all oli tugev ja kandev jää. Nii jõudsime kõik elusalt ja tervelt tagasi. Täname aarde eest.

Esimene Pühajärve saartest. Vahepeal oli astumine veidi vesisem, kuid ei midagi ekstreemset. Tänud.

Teisel päeval tegime kõikidele viiele saarele tiiru peale -alguses kolm alumist, pärast Sõjatamme juurest Valved-Salmed. Vahepeal oli järvejää viis pluss, teises kohas oli vett jää peal ja pidi natuke ette vaatama, kuhu astuda. Mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale!

10-ndast jaanuarist kriipis see unistuste Pühajärv tänaseni. Kuna kõigil oli vaja täpselt siis siia tulla kui mina just ei saa, tegin oma plaani ja sellest plaanist sai 15-liikmeline sõprade seltskond 2-ks päevaks, vot see oli kvaliteetaeg!

Suure hurraaga suundusime järvele ja ohsaa raks, jää ei kandnud mindki st proovisin mis ma proovisin hinge kinni hoides ennast kergemaks teha aga läbi 1-sest kihist ma vajusin ja nii kestis terve matk. Ma ei tea kus geograafia tunnis ma käisin aga siukesest mitmekihilisest jääst polnud mul halli haisugi. Olin täiesti nördinud, et polnudki peegelsiledat sätendavat järvepinda...

Saared on kindlasti ilusad ja väärivad aardeid.

Leitud. Aitäh!

See oli esimene aare sel hommikul, otsijate grupp jagunes kaheks: ühed läbisid Pühajärve saared päripäeva ja teised vastupäeva. Mõnus jalutuskäik, tänan aarde eest!

Koordinaadid olid küll mööda, aga leid tuli kiirelt. Aitäh!

Aitäh saartele juhatamast, tore oli!

Leitud!

Tagant järgi login end ka ära.

Tõepoolest sellele saarele minek oli kõige vesisem ja hirmutavam aga kuna ilmselt kaasgeopeitur juba tuli sealt, siis peab sina ju turvaliselt saama. Nii saime meiegi lõpuks kohale tammesid imetlema.

Leitud!

Viimasena võtsime ette Kloosrisaare, kuhu teekond eriti jube oli- kõige rohkem vesiseid lõike varitses sel teekonnal. Saarele lähenedes nägime saarelt tulevat noormeest, arutasime isekeskis, et see ka vist kaasgeopeitur, sest kes seal ikka niisama kolamas käib. Saarele jõudes reetis logiraamat, et kohtasime Edgarit ;)

Tammed olid tõesti suured, neljakesi saime suurel tammel ümbert kinni küll.

Lahe mäemütsakas keset vett, palmid paistsid kaugelt :)

Leitud.

Tänan aarde eest!

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Tänud peitjale :)

Kloostrisaarele oli parajalt pikk jalutuskäik mööda lumist järve. Lähenemine oli peaaegu, et täiesti sirgjooneline meie geoparklast. Natukene enne saart ilmnes aga väike takistus. Peaaegu hakati testima voolava vee peal olevat jääd, kuid õnneks oli kõigil mõistus kodus ja tegime väikese haagi enda teele. Edasi järgnes mäkkeronimine ja nulli tagaajamine. Viimase asemel oleks koheselt pidanud suurt tamme hoopis märkama. Nägemata see siiski ei jäänud ja koos sellega ka logi kirjas. Saarelt lahkudes lasti mäest tagumiku peal liugu ja suundusime viimaste saarte poole. Tänud peitjale!

Raske hobi see geopeitus. Neljakäpukitel aarde suunas

 1 

Sobiliku parkimiskoha leidmisega oli natuke tiirutamist, lõpuks siiski valisime ühe välja. Suundusime järvele ja võtsime kursi otse aardele. Veidi enne saarele jõudmist läks aga pind kahtlaselt vesiseks ja turvalisuse huvides tegime väikese looga mööda kindlamat pinda. Vahepeal oli tuul vist saare veidi teise kohta puhunud, aare oli nullist paarkümmend meetrit eemal ja GPSi kaardi arvates seisime üldse vees. Nimed kirja ja sai järgmise saare juurde suunduda. Aitäh peitjale.

Kuna eelmise aarde juurest tagasi tulles jää ragises, siis nüüd jalad värisesid mööda jääd kõndides. :P Õnneks jäid kõik kuivaks. Natuke läks otsimisele ikka aega, kuid lõpuks leidsime. Tänud peitjale!

Otsisime tükk aega ning siis taipas keegi vihjet vaadata. Seejärel läks ruttu. Aitäh kutsumast, äge koht!

Algul otsisime gepsu/koordinaatide ebatäpsuse tõttu täiesti valest kohast. Lõpuks tuli siiski leid ära. Tänud!

Otse minna oli natuke hirmus, seetõttu tuli ringiga minna. Aare paljastus üsna ruttu.

 4 

Eilse tuulevaikusega ei andnud tänast võrreldagi. Tuul ja sügiseselt vilu-pilves ilm. Sest ainsamast valmis vaadatud kohast, kust Paavo ja Marjegi veele suundusid, platseerus enne meid juba neli sõiduriista ja järv võib öelda, suisa kubises kalameestest. Puhusime omagi kummikale õhu sisse, Bruno kahmas aerud ja kukkus uhama. Hoolsa perenaisena sain asuda õhtusöögiks kala meelitama aga pika teekonna lõpuks olin ikkagi tühjade pihkudega. Peale seda, kui üks oli paadist välja kupatatud, sai teine oma professionaalsed oskused proovile panna. Kindlal maal kasvas igasugu puid. Ja see jämedik ka, keda ekstra sai vaatama tuldud. Päris pirakas! Kuna otsitava väljanägemist ei osanud aimata, tuli kohe algatuseks ta välja klassikalisest kohast. Hea meel, et kaua ei läinud. Sai ka ühe kuuse taga veel käidud ja siis tagasi kalamehe poole. Ja siis ma märkasin, et vesti külge riputatud Alexi kingitud lant puudub. Oi kurja. Uus ring. EI LEIDNUD! Täitsa kurvaks tegi. Paati astudes selgus, et no ei ole võimalik! Mõlemas kummikus haigutab auk ja külm vesi on mammud märjaks teinud. Ilus algus... Aga sellega kõik veel ei lõppenud....

 1 

Kui naabrimuttidel kosjas käidud (moor oli lilleneiuks), kulgesime päikesele vastu ehk lõuna poole. Meri sillerdas, ilm oli võrratu, merereisiks nagu loodud. 7 km veetee oli aarete poolest poole peale jõudmas. Tore laupäev.
Randusime saarele lääne poolt. Kraamisime siitki kogu silma hakanud sodi kaasa, mida polnud õnneks liiga palju. Siis otsisime aaret. Mina ajasin nagu lammas nina gepsus nulli taga. Kui null käes, vaatasin ringi, no ei ole mitte midagi sellist, mida vihje lubab. Arvasin juba teadvat, mida otsin. Aga oot, tammesid oleks nagu ikka vaja ju. Eks ta seal oligi, kus olema peab, kosjamoor avastas peidiku. Minu geps näitas vist 19 meetrit, saadan Aarele oma andmed, mis saarelt kaasa tõin.
Tammed on võimsad ja nüüd tean ma ka, kuidas see püha Pühajärv oma nime leidis. Aitäh nii uue teadmise kui kanuumatka eest! Aare korras, evej.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/612206246

Nimikangelased

Vaade mandrile

No siia andis juba selle Nõrokiga üksjagu uhmerdada. Vahepeal oli väikese tuule ka tõstnud ning seeläbi tuli veidi usinamat aerudele hagu anda. Kohale ma aga jõudsin ning koer hüppas juba ootusärevalt esimesena saarele. Ja saarel oli mida vaadata. Tammed tõesti superluks ägedad, kuigi eks olid vinged tammed ka naabrimuttide juures. Vihje just ülemäära otsimisruumi ei jätnud. Logi kirja ja edasi kurrunurruvutikale. Tänud!

 1 

Saarele nime andnud tammed olid küll muljetavaldavad :). Ja annavad aimu, KUI kaua see väike kriips maad meil siin järves juba on ligunenud… Mõnus sari tervenisti see viiene rida siin, aitäh suurtiimile peitmast ning vaatama kutsumast :).

Kolmas saar ja kolmas peatus. Ka siin olid koordinaadid üpris valed aga õnneks peidukoht väga lihtne ja hakkas silma juba enne nulli jõudmist :) Võimas tamm saarekese peal :) Tänud juhatamast!

Leid tuli kärmelt, kahjuks jäi see meie paadiretke ainsaks, kuna laine hakkas juba merd meenutama ja Villem värises karmides pühajärve tuultes, aitäh :)

Enne tagasiteed tuli keha kinnitada.

Saareke väike aga tammed sellised jurakad. Ei tea kui sügavale need juured lähevad. Algul olime pimedad ka ja ei jaganud mitte looduslikku ära. Lõpuks saime ikka kätte. Aitäh!

Olid siin tõesti võimsad tammed. Korjasime aarde lähedalt ka kukeseeni. Tänud peitjale.

See oli meie lemmik Pühajärve aaretest. Millised võimsad puud! Uskumatu lausa. Aare sai ka kenasti leitud. Suur tänu!

Niikaua, kui Mikk telefoniga paadi juures juttu ajas, oli mul aare logitud ja puud kallistatud. Aitäh!

Et aarde juurde pääseda tuli ette võtta veel järsem mäkketõus, kui Valve juures. Aga sealt saadud kogemus lubas osadel meist nüüd lausa paljajalu ronimine ette võtta. See saar meeldis meile väga. Ei jõudnud me iidseid tammesid ära kallistada ja kätest kinni hoides nende ümbermõõtu hoomata. Väga-väga meeldis, aitäh!

Head maabumiskohta ei leidnudki, kuidagi läbi kõrkajate käidud.

Tuli käsk lapselapsed hoiule võtta paariks nädalaks. Otsustasime siis meeldiva ja kasuliku ühendada. Pühajärve saarte vahel kurseeris kummipaat-takso nimega Fishman 400, mõnusa vaikse elektrimootoriga. Einaril ei õnnestunud seekord ühtegi aaret otsida, kuna viis meid saartele laiali, andis siis paadijuhtimise Kristale üle ning oli hiljem autoga paadi vastas. Mis viga nii aardeid otsida. Kahjuks armastavad lätlased Pühajärvel peale särgede ka FTF-e, nii et kõik olid ära näpsatud. Olime siis peale Martinit ja Rudolfit kolmandad leidjad. Aitäh peitjatele.

 2 

Ei tule tihti ette, kui ühtäkki viis 4.5 maastikuga aaret letti lüüakse suhteliselt lähedal, mis lausa küsivad "Noooh? Tuled ka vä?"

Ega siin pikka pidu ei olnud - eriti kuna kuskil veel leiulogisid ei paistnud, saigi reedel varem päevale joon alla tõmmatud ja siia kärutatud. Rentisime aerupaadi ja panime ajama. Kuna tuul oli vastu, siis mõtlesime, et lähme tagumiste saarteni välja, siis tagasiteel hea lihtne Valvet ja Salmet pinnida.

Aega läks aga asja sai ning üks hetk leidsime ennast kaldalt. On alles võimsad tammed seal saarel. Aardest leidsime paraku, et lätlased ei maga ning juba kahe päeva eest logiraamatu täis sodinud, enne veel kui aarded gp lehel üleval olid.

Siit edasi Inimsööjate saare poole!

Aitäh!

Meie luksuslik transport

 1 

Reede pärastlõuna, ilus ilm... peaks vist mingi tegevuse otsima? Pikka arutamist polnud, sai suund Pühajärvele võetud. Sealt sebisime paadi (tugeva tuule tõttu hoiatati, et kanuud ei tasu võtta) ja asusime teele. Kuna ühtegi logi veel polnud ja suvine reede pärastlõuna on populaarne aeg vabaajategevusteks, oli paras põnevus õhus, et kas, kes ja kuidas. Peagi võttiski üks paat selgelt suuna Salmele ja me tegime jooksvalt plaani, et kui võidusõit, siis võidusõit. Õigemini oli plaan selline, et kütame otse tammede peale, siis kolm viiest vast ikka saame :)

Lõik oli pikk, aga see-eest vastutuult. Rudolf otsustas vapralt, et tema tahab trenni teha ja vehkis terve tee aerudega. Viimaks hakkasid aga meetrid vähenema ja peagi jooksiski paadinina rannale. Kiirelt välja ja otsima. GPS keerutas omajagu, lõpuks leidsime topsiku mõniteist meetrit enda nullist. Logiraamat lahti ja... artisst ette jõudnud! Nüüd oli ka pinge maas ja saime rahulikult omas tempos jätkata ja ka vaateid nautida. Aitäh peitjatele vahvale ettevõtmisele sundimast!

Tadaa, rand!

Tšau, Salme ja Valve!