Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare juhatab teid Harjumaa mandriosa loodepoolseimasse punkti. Siin asub Allika ja Keibu kaarekujuliste lahtede vahele jääv Ristna ehk Ristinina nime kandev neem. Nõva rannikut ilmestavad kaarekujulise rannajoonega lahed on kui näitlikud õppevahendid selgitamaks Põhja-Läänemaa sisemaal asuvate rannavallide teket. Kaarekujulised rannad ja luited on mere poolt kujundatud aluspõhja kõlvikute (pangaste) vahele, aluspõhja settekivimid paljanduvad nii Põõsaspea neemel kui ka Rannaküla Toomaninal. Selliste paikade kohanimed on sageli –pea või –nina lõpulised, näiteks Põõsaspea, Pullapää, Toomanina, Ristna (Ristinina).
Ristininal asus nõukogude ajal piirivalve kordon koos vaatetorniga. Samuti 1955.a. ehitatud 25 m kõrgune Risti tulepaak ehk päevamärk, mis mõeldud abistama Ristna sadamasse sissesõidul. Päevamärk lõpetas töö juba 1980-ndail aastail ning 2004. aastal torn demonteeriti. 10. veebruaril 2010 andis Siseministeerium eelnõu kohaselt üle Ristinina vaatetorni kinnistu koos patrullimajaga Keskkonnaministeeriumile seire ja linnuvaatluste korraldamiseks. Paraku hinnati torni seisukord sedavõrd halvaks, et see demonteeriti. 2015 suve seisuga seisab Ristinina patrullimaja endiselt mahajäetuna. Sellest hoonest leiategi aarde.
Küll aga liiguvad asjad paremuse poole Ristna sadamaga. 2014 aastal algas sadama rekonstrueerimine. Ristna sadama projektijuhi sõnul tehakse korda sadama peamaja, kuhu tuleb restoran koos majutusvõimaluse ja saunakompleksiga ehk siis sadam saab elementaarsed olmetingimused, mis seni puudusid. Samuti tehakse korda kai, kuhu tuleb uus tuulemüür ning lainemurdja. Parandatakse ka slippi, kust varasemalt ei saanud madala veetaseme korral paate kaldale tuua. Ristna on hetkel väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Samas võetakse siin võõraid jahte vastu küll. "Tahame turismiteenuse siia tuua, sest igal aastal jääb kalureid vähemaks", ütles projektijuht.
Ristinina tipus on näha veel mingi kunagine militaarse otstarbega kraav.
2011. aastal lasti Ristinina paeväljadel Kevadtormi õppuse käigus õhutõrjerakette. Pärast seda pole seal militaarõppusi toimunud.
Koht on ise looduskaunis ning sinna on müüdud uusi elamukrunte. Neeme tippu pääseb kõige paremini mööda neeme lääneranda jalutades, kuna eramaad lõikavad teed läbi.
Praegu pääseb autoga sõitma Nuki 2 kinnistuni koordinaatidele N 59° 16' 10,90" E 23° 43' 56,14"
Vihje: kahekesi lihtsam kätte saada
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/meie-vaikesadamate-volu-ja-valu?id=69751709
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 16.1817' 23° 43.9357' |
Aarde sildid:
marjad (2), lumega_leitav (2), ilus_vaade (2), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YMDP
Logiteadete statistika:
113 (94,2%)
7
3
0
0
1
0
Kokku: 124
Sellega on korduvalt mingi jama olnud. Jääb ootama uut lahendust ehk ideed.
Kui suuna siiapoole võtsime, ei märganudki, et nii palju mitteleide ees on. Aga vahest oleks ikkagi ka sel juhul tulnud vaatama. Vaatamiseks see üritus jäigi. No tegelikult ikka katsumiseks ja turnimiseks ka, aga tulemus sama. Ei näinud ega tundnud midagi, kuhu nime kirja saaks panna. Kahju
Otsisin nii seest kui väljast, ka hoones oleva abivahendiga. Ei leidnud. Vaatasin prozektori hoonet ka, seal vedeles kaks musta pulka. Vist kaarleek prozektori süsi/grafiit vardad.
No ei olnud seda aaret meie jaoks sisse lülitatud. Tiirutasime ümber maja üht- ja teistpidi, luuramise sees, ronisime - kasu ei miskit.
Aare oli mingil ajal paigutatud täiesti valesse kohta hoones sees. Ei tea kas mugavusest või pahatahtlikult või mis iganes põhjusel. Möödunud suvel käisin seal ja paigutasin algsesse kohta tagasi. Sellest võib olla tingitud "varasema leidja mitteleid". Või on siis taas valesse kohta pandud. Algses kohas polnud vaja aarde kättesaamiseks varinguohtlikku hoonesse siseneda. See oli asja point, miks just sinna sai paigutatud.
Sealt piirkonnast, kust isand lepalind aarde varem leidnud oli, me aaret ei leidnud. Mujalt ka ei jäänud silma. Niuniuniu
Puhkame läheduses majas, väga mõnus maja, soovitan! Aardeni jalutasime mööda parempoolset kallast, tagasi teiselt poolt! Liisiga koostöös leitud ja logitud!
Leitud. Peidukoht ilmselt vale, vajab hooldust.
Viive uitas rannas, mina logisin aarde. Paari kohapealse abivahendiga ka üksinda tehtav. Aitäh kohta näitamast!
Parkisime auto ja jalutasime mööda mereranda kohale.Leid tuli kiirelt aga kättesaamine mitte nii kiirelt.Aitäh!
Auto jätsime maha kui tee väga sopaseks läks. Sealt võtsime suuna mere poole ja siis juba mööda kaldaäärt neeme tipu poole. Eramaa silte ja aedu oli tõesti üsna mitmeid, kuid kallasrajal käimist ei keela ju keegi. Ranna ääres ujus palju kauneid luiki.
Õige objekti ja aarde peiduka leidsime kiirelt. Kahekesi oli ka täitsa lihtne ülesanne karp kätte saada ja nimi kirja panna. Panime aardesse ka ühe ränduri. Koht on väga ilus, kuid tänase vilu tuulega siin väga pikalt aega ei viitnud.
Aitäh peitjale!
Hoolimata jäisest tuulest ja sajust, sai nimed kirja pandud.
Kuhugi see auto jäi ja edasi jalutasime mööda mereranda. Leid kiire. Tänud
Hoopis teistsugune kallas, kui meil. Huvitav... Aarde leidsin mina, kätte sai Margus.
Aitäh!
Meri oli lummav. Aarde leidsin kiirelt, kuid kättesaamiseks vajasin Priidu abi. Tänan kutsumast.
Sõber taburetiga oli kaasas. Anemoonid ja metsmaasikad õitsesid ja kõik oli ülimaaliline. Ideaalse jalutuskepi leidsin ka rannast, aga kõnnak on veel kabe ja jätsin ta parklasse. Aitäh.
Ei tea kas tuul oli valelt poolt või pilved liiga tihedad, kuid geps suunas lolli järjekindlusega majast eemale. Või siis ma lihtsalt otsisin vabandusi, et aardega tegelemise asemel hoopis nurmenukke korjata :D Tõnis nägi, tegi, ronis.
Oeh, milline tuul meid siin täna vastu võttis! 500m mööda randa autost aardeni oli tõeline jõunumber. Aga koht ise oli väga omapärane ja ilus, täname tutvustamast! Aardega läks veidi aega enne, kui ilmutas. Koordinaat oli täpne.
Päeva alustuseks hea lihtne. Kant imeilus. Polnudki siia varem sattunud. Meie 32.
Siia tulime mööda kallasrada. Keegi takistusi ei teinud, kohapeal veidi turnimist, nimed kirja ja koju. Tänud!
Piisavalt oli juba ringi kärutatud, et õunad maitsesid tõesti hästi. Algul vaevas geopimedus aga tänu õuntele sain ka sellest võitu. Aitäh.
Auto hülgasin soovitatud parklas ja jalga jala ette tõstes, kulgesin mööda mõnusat rannajoont aarde poole. Esimene tiir kohapeal tulemust ei andnud, aga eks see pigem kähkukas oligi. Uuel ringil jäi topsik kohe silma. Sõpra mul kaasas polnud, ega tundnud puudust kah. Täitsa iseseisvalt sain hakkama. Kui eelmisest rannast tegin kiirelt vehkat, siis siin otsustasin aja maha võtta. Otsisin üles hea vaatega kõrgeima punkti, kobisin kohale ja tankimine võis alata.
Mõnus koht, aitäh siia juhatamast.
Mida lähemale me kohale jõudsime, seda enam me tõdesime, et see koht on I M E L I N E. Siin oli palju, mis pilku püüdis ja olemise veelgi õdusamaks tegi. Aardeleiuks tegime endale ise abivahendi ja nimed kirja said. AItäh siia juhatamast!
Hülgasime auto kusagil eemal, jalutasime mereni, tarad tundusid esialgu kahtlased, kuid kõndisime siiski julgelt neist mööda, piki mereäärt algul ühele, hiljem teisele poole. Väga mõnus ilm soosis kauni koha nautimist pikema jalutuskäiguga.
Ei jaksanud ära oodata kuni sõber järgi jõuab, aga polnud ka üksi keeruline logida. Tänud peitjale tutvustuse eest ja ilusasse paika kutsumast!
Väga huvitav koht, esmakordselt siin. Eramaa silte oma jagu, ühte vist natuke eirasime vaadates mere poole ja siis tegime näo, et ei näinud seda. Aga kahjuks oli vängelt lõikav tuul ja sellepärast jäi koha avastamis aeg lühikeseks. Suured tänud :)
Rand oli täis geolooge ja veidi eemal improviseeris keegi redeli ning kritseldas logiraamatusse midagi Alex Turnerist ja The Last Shadow Puppets’ite loost „Miracle aligner“, ilma ühegi adekvaatse põhjuseta. Aitäh!
Ei teagi, kuidas eelmine kord nii pime olin ja ei leidnud aaret. Nüüd tuli küll suht kergesti. aitäh ikkagi, oli lahe.
Mõne minutiga sai karp tuvastatud ja kuna täiesti sobilik abivahend oli majas olemas, siis kättesaamisega ka suuremat muret polnud. Tänud peitjale!
No seal oli kohapeal isegi üks äge abivahend võtta. Aga majast seest ei leidnud ma küll midagi, kõik toad kolasin läbi ja laealused kah.
Autoga soovitud parkimiskohani jõuda polnud võimalik, sest vesi oli teepeal kohati üle kummikuääre. Otsides madalamat veepinda jalutasin mere äärde ja sealt juba edasi ninasse. Aarde leidmine polnud raske, abivahend oli kohapeal olemas. Tänud.
Tegime oma Kõrgõzstani matkaseltskonnaga afteka Keibul. "Tõusime" enne vaimustavalt head lambapraadi ka 4010 otsa (ehk siis Ristininale). Aare end väga pikalt otsida ei lasknud, natuke sai enne majas ringi vaadatud. Sõime veel maja kõrval kasvavalt õunapuult õunu ja tegime 4010 kõrval tipupildi enne "alla" tulekut. Õhtu all baaslaagris (Keibu) oli muidugi meeleolukas: Heleri tehtud übervingelt maitsev lammas, "Kõrgõzstan", saun ja lõbus seltskond.
Ristininale sõites Lutsukiviranna poolt hoidsin koguaeg võimalikult mere äärde. Ehk siis suur osa teest kulges lutsukivide peal tagumikku väristades. Ristininale lähenemisteed otsides sattusin kahe erineva eramaa märgi taha. Läbi hoovi ei hakanud minema kuid peitja soovitatud kallast mööda läks ka asjalik tee mida mööda ei paistnud ma kedagi absoluutselt segavat. Aarde vihje tõttu vedasin ma ka ratta nulli juurde igaks petteks valmis. Kahju, et siin torni enam pole. Vaevalt see nüüd nii kehvas seisus oli. Kindlasti oli pigem probleem ja hirm inimeste üle kes sinna ronivad. Aga jah, pole torni, pole probleemi. Esimese sise -ja välistiiruga midagi silma ei jäänud. Siis vaatasin Maaameti kaarti ja märkasin, et aare on kolmanda hoone küljes. Nägin kauguses kolmandat hoonet ja tormasin mõtlematult sinna. Ei mõelnud sel hetkel, et vahepeal oli üks hoone see mahavõetud torn. Kolmanda eksisteeriva hoone juures koperdasin okastraadi hunniku otsa. Õnneks midagi katki vist ei teinud. Seal olles sain aru, et olin pange maha pannud. Tagasi jalutades silmasin enda arust ka aaret. Tirisin abivahendi kohale, ronisin üles ja siis märkasin aaret hoopis teises kohas. Järgmisest kohast sai aare probleemideta leitud. Kui ma oleksin siia tulnud üksinda ilma rattata, siis oleks pidanud küll MacGyverit hakkama aardeleiu jaoks mängima. Logiraamatu ümber oleval minigripil oli parim enne ammu möödas ja asendasin selle uue ja värskega. Aarde eest aitäh!
Väga mõnus koht...tänase tugeva tuulega oli kohati tunne nagu oleks maailma äärele jõudnud :) Logida aitas meil kohapeal olnud abivahend.
Mina olin objektil käinud ammu. Eramaa on ikka samasugune kui kauges minevikus. Mida hekki ma seda abivahendit kaasa tarisin (tiimitöö ja hirmus raske raskusaste). Käisime veel ujumas enne aardeni jõudmist. Kõik korras ja logimise ruumi jagub. Huvitav miks siin nii vähe külastajaid on? Äkki atribuudid peletavad välismaallasi? Täname
Kohe üldse ei meeldi plätudega paljajalu pika rohu sees jalutada! Ei meeldi ja kõik :D aga aare tuli lihtsalt. Tänud peitjale!
Jätsime rattad aia juurde ja jalutasime kohale. Loojuv päike pakkus väga ilusat vaatepilti. Tiimitöö tulemusena saigi logi kirja. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik mööda tuulist randa.Vaatasin siis väheke ringi,leidsin abivahendi ja panin nime kirja.Tänud
Lähenesime ka mööda randa, need elamukrundid panevad ikka suu vett jooksma küll :) Aare kena ja korras! Täname!
Kui juba kodust kaugele sünnale mindud, siis tuli pärast sööki-jooki allapoole raputama. Kõigepealt käisime Keibu rannas, mis meile väga meeldis, aga kuna metsaalune oli telke tihedalt täis ja ühed mugud istusid praktiliselt Keibu aarde nullis, siis sealt pidime leiuta lahkuma.
Järgmine sihtmärk oligi Ristinina, kuhu kohale tulek polnudki nii lihtne kui võiks arvata. Paar korda sai valest teeotsast ära keeratud aga lõpuks jõudsime kohale ja siin meeldis isegi veel rohkem kui Keibus. Mõnus kivine rand, hästi selge puhas vesi, täielik vaikus ja mitte ühtegi teist inimest (peaaegu, lõpuks tuli üks saksa keelt kõnelev perekond). Esimese asjana võtsime aarde ette. Kõrge rohu seest korjas Elve kohe ühe puugi üles, rohkem loodus meid ei rünnanud...vist. Karbi saime kätte nii, et Elve oli tugev ja mina olin kerge, Oliver õpetas kõrvalt :) Pärast käisime veel mööda randa, viskasime lutsu, otsisime kivistisi ja hängisime niisama. Täname väga, tasus tulla siia.
Enna lahkumist käisime Ristna aarde juurest ka läbi aga hetk enne meid saabus sinna perekond, kes parkisid auto täpselt nulli ja meil ei jäänd muud üle kui lahkuda, kuigi peiduka nägime ära.
Taaskord näitas Ian kui tubli ronija ta on. Aare jäi alles, siis silma kui Ian maapeale tagasi tuli.
RMK Peraküla-Aegviidu matkatee 5-päevasel jalgrattaretkel minu kolmas aare. Ilus rand. Väga ilus! Nii kahju, et järjest kõik mereäärsed ilusad vaated eravaldustega kinni pannakse. Ühelt poolt mõistan ja teiselt poolt üldse mitte! Aitäh vahva aarde eest! EVEJ
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Jõudsime tuulisesse randa, jalgrattad jätsime märgi taha ootama. Jalutasime randa mööda künkani ja leidsime otsitava. Tänud peitjale.
Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Aardele lähenesime lõunast, piki merekallast. Ilusad vaated merele nii siin kui sealpool aaret peitvat poolsaart. Karbi leidsime teisest otsitud kohast.
Jalutasin kohale mööda mereranda, lõpukss mäest üles ka. Tänud peitjale, kes oli ka abivahendi kohale jätnud!
Asukohagurmaanide märg unistus. Tore koht. Aare heas korras. Korralik mängur võtab pastaka alati kaasa. Tänud peitjale.
Sünnipäeva geotuuri 8/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Kolviku kordonist oli huvitav tee sõitmiseks, mitmest väga madalast ojast sai läbi sõidetud. Algul ei suutnud ühtegi peidukat näha, aga lõpus tekis üks idee ning seal see aare oligi. Ilus rand.
Päris tõkkepuuni ei jõudnud, enne tulid piisavalt suured lombid vastu. Kohapeal leidus sobiv abivahend, millega sai karbikese lihtsalt kätte. Tänud peitjale
Esimese tee Kolvikult siia oli meri omale võtnud, võtsime järgmise. Parkisime tõkkepuu taha ja jalutasime aardeni. Kohalik Valdur ikka hirmsasti armastab tõkkepuid ja väravaid, lausa kolm tükki oli vist neid tee peale ehitanud järjest. Ju siis tema mõistus enamaks ei küündinud. Aarde leidmine muret ei valmistanud. Aitäh peitjale.
Lähenesime aardele ühelt poolt ja tagasitee valisime teiselt poolt. Ilus vaade oli logimisele boonuseks.
Tegu väga huvitava kohaga. Veidi jalutamist ja ronimist-kõik selline tegevus sobib hästi. Vastava koha juurde jõudes tekkis väike arusaamatus, et kus see aare nüüd on aga üks hetk sai piilutud ühte kohta ja seal see oligi. Logi kirja ja asi ants.
Peidupaik jäi kohe silma. Kättesaamiseks sobis ideaalselt lähedusest leitud abivahend. Tänud!
Algul tundus, et pikk maa ja külm ilm …. tegelikult oli täiesti mõnus astumine aardeni. Aare oli ka viisakalt ootamas. Tänud aarde eest.
Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Mõnus jalutuskäik mööda randa. Tagasiteel sõime maja juurest puu otsast korjatud õunu, väga head olid. Tänud juhatamast!
Suvel jäi leidmata, sest teel aardeni hakkasid linnud tigedalt tiirutama. Nüüd öös ja pimedas piisava tuulega sai vaikselt ära käidud. Aitäh
Järgisin juhiseid ja lähenesin läänest. Väike jalutuskäik ja nullis jäi aare kohe silma. Käepärased materjalid tulid abiks ja nii see logi kirja saigi. Aare heas seisus.
Ma poleks sinna läinudki, kui Hannes poleks kinnitanud, et kättesaamine pole keeruline. Aga see on muidugi tema mõõtude järgi. Tegelikult tahaks pikalt halada, mis tunded mind valdasid, kui nägin, kus aare on, siis kiruda, kui sain aru, et ma ei saa seda kätte ja lõpuks hõisata, kuna MacGyveri oskusi mängu pannes suutsin siiski konteineri oma valdusesse saada. Aga kuna pikalt kirjutada ei saa, siis mainin lihtsalt, et sain logida ja pääsesin luid murdmata. Kui majakese juurest lahkusin, avastasin enda peal (korraga!) kõndimas 7 puuki. Algasid verised tapatalgud ja pärast seda tuli muidugi kõik riided seljast koorida ja korralik ülevaatus teha. Huuh, õudne. Lisaks olid mul juuksed põdrakärbseid täis ja ma avastasin neid veel koduski enda küljest. Üldiselt mulle loodus meeldib, kuid minu arvates saaks väga suurepäraselt läbi ka ilma nende satikateta. Aga aitäh aarde eest. Lõpuks sai ikka ridamisi pilte tehtud.
Ristna aarde juurest tulime mööda randa otse siia ja eelneval õhtul kuuldud ronimise kirjelduste põhjal sai aare ka üsna kiiresti tuvastatud. Katsetasin ka enda jaoks uut lähenemistehnikat ja ennäe, töötaski. Napilt ei õnnestunud teolt tabada belglast, kelle autot olime enne märganud. Küll aga saime ta järgmise aarde juures ikkagi kätte :)
Aitäh!
Ühel hetkel tuli Muinastulede öö üritus lõppenuks lugeda, viimaste vapratega hüvasti jätta ja läbi aarete koduteele suunduda. Esimesena jäi teele Ristna-Ristinina aardepaar, millest esimene mul tänu Priidule juba logitud.
Lähenedes tuvastasime soovituslikus parklas esmalt tuttava belglase geomobiili, aga kuna suur meri oli taandunud, kütsime vapralt edasi otse Ristna nulli suunas. Selle ümber oli aga ootamatul kombel puhkajate laager. Tundus siiski hea plaan uurida, ega nad geopeitust ei mängi. Tuli välja, et iseenesest (veel) mitte, aga me oleme juba ei-tea-mitmendad ja lubati meid lahkesti logima. Nüüd saigi ära nähtud see 3.0 maastik: Rudolf pani kribinal-krabinal minema nagu redelit mööda ja oligi logitud.
Nüüd mööda randa tagasi Ristinina poole. Jätsime auto tõkkepuud valvama ja liikusime mööda veepiiri. Nullis kartsin juttude põhjal hullemat, tegelikult oleksin ka ise selle kätte saanud. Rudolf sai siiski eelmisel õhtul Miki käest õpitud taktikat proovida, mis õnnestus vägagi edukalt.
Muide, hiljem belglasega juttu ajades selgus, et ta oli üritanud otse läbi eramaa liikuda ja kohalikud polnud selle üle kuigi õnnelikud: olid lausa kaasa tulnud ja nõudnud aarde ettenäitamist. Kuna hilisemad logid on leitavust tõendanud, lahenes siiski kõik vist hästi. Aitäh peitjale!
GPS on hea asi. Täitsa hästi navigeeris meid parklasse, mis tundus aaret arvestades lähim võimalik. Täna oli rannas tohutu tuul. Päris pikali ei puhunud, aga kui hakkasin lahustuvat kohvi omale tassi manustama, siis napsas tuul lusikast kogu mu kohvi ja puistas mööda ilma laiali. Aja siis sellisega asju. Teisel katsel püüdsin teda üle kavaldada ning kohvitegu õnnestus märksa paremini. Minul kohvikruus ja Margusel gps näpus astusime edasi mööda rannaklibu aarde suunas. Rand on siin väga ilus. Parkla teises otsas oli lausa kolm karavani ennast ankrusse pannud ja nautisid viimaseid suvemõnusid. Imelikuks ajas asja see, et nad asetsesid väga külg külje kõrval. Tavaliselt eestlased ennast nii üksteise külje alla ei pargi. Aga tundus, et neil oli hea, mis ongi ju kõige olulisem :) Aare sai leitud, ilm imetletud ja edasi Ristna poole. Täname aardepeitjat!
Keibust alustades, Ristna aare tehtud, jalutasin mööda rannikut edasi loodepoolsemasse punkti. Omapärane neem(küngas). Aare leidus hõlpsasti, lausa karjus näkku. Kättesaamine polnud ka teab, mis raske. Nimi kirja ja sisemaa kaudu Muinastulede öö sündmuspaika tagasi. Keibu küla oli väga ilus ja hoolitsetud, tänan!
Koht oli äge, tuul oli veel ägedam ja kõikse vägevamad olid nõgesed...Pikad püksid oleks abiks olnud.
Tore koht oli ja Osmussaar ei olnud ka enam kaugel. Täname juhatamast!
Suundusime siia Kolviku kordoni juurest. Püüdsime seda tema mööda mereäärset teed, kui ühel hetkel kadus tee kui selline ära. Edasi oleks saanud sõita mööda kivist randa ning siis paistis jälle tee moodi asi jätkuvat. Jeebiga oleks vast saanud, tojootaga mitte. Seega ots ringi ja tagasi.
Aarde kirjeldust ja soovitatud lähenemisteed vaatamata jõudsime läbi kunagise karjääri mere äärde ning saime aardele läheneda lääne poolt. Oli küll pime ja oli hilja, aga sellest me ei teind välja. Otsisime aarde üles ja logisime. Tänud.
Siin oli küll üks väga nõme eratee, isegi majani ei viinud... Samas saime seetõttu mõnusa jalutuskäigu teha (peale nõgestega kohtumist see enam nii mõnus ei olnud). Aitäh aarde eest!
Küll siin tuul ikka vihises, aga aarde leidu see ei seganud. Õnneks oli ka kohapeal vastavaid vahendeid, millega ennast natuke pikemaks venitada.
Väga ilus koht ja mõnus jalutus. Kust Te kõik küll selliseid kohti leiate? Tänu ja suured tänud aarde eest!
Meid oli rohkem kui kaks ja seepärast sujus kõik kenasti.
Jalutasime soovitatud parklast kohale, vaatasime end üle ja tuvastasime jalgade peal ronimas kokku 4 puuki. Kuna abivahendid olid kohapealt võtta, siis sai Sander käesirutusega aarde kätte. Aitäh, mõnus vaade oli künka otsast.
Loogiline jätk jalutuskäigul "ini"-na võrra lühema nimega naaberaarde juurest. Sel teekonnal oli niisugune sürr tunne nagu oleks hiiglaste maailma sattunud. Esiteks sügava lombi ja tavalisest vähemalt 3 korda mastaapsema tõkkepuu taga kulgev lai tee, mille katteks eriti suuremõõduline paekillustik. Edasi tuli hiiglaste laste mänguplats, leludeks paarimeetrine puidust uss, kunstseened ja -maasikad, mis kõik näha piltidel airce logis. No ja päris nullis künka otsas siis ... kõigi muude mõõtude järgi hinnates vast koerakuut - minu õnneks asustamata :o) Aitäh.
Kuna Ristna aardest ma ei teadnud midagi, siis suundusin siia. Ratta jätsin kuhugi mere äärde ja aarde sain kenasti kätte, kuna leidsin lähedalt abivahendi :) Aitäh!
Tuul puhus merelt päris tugevalt. Igaüks peab oma redelit ise kandma ning eriti kasulik on see kärbeskaallastele. Noh, siis ei pea triikrauda taskusse panema või sappa siduma, et tuul minema ei viiks ja jalad ikka maas püsiks.
Minust on kärbes oma kaaluga kaugelt mööda lennanud, seega haarasin kaenlasse kergema tavaari, äralennu ohtu ju polnud. Ja nagu ikka, siis kui vaja ei ole, siis on imelihtne täita paadi leidmise ülesanne. Lausa kaks tükki jäid jalgu. Lisaks köiest süda ja aerust nool. Nii südamlik. :)
Lõpuks jõudsime aardepaika kah. Tiirutasime ja tuuritasime, siia ja sinna. Ja siis avaldas aare enda kah. Ja kuna abivahend oli kaasas, siis sai teda ka elegantselt ka kasutatud. Tipa-tapa-tipa-tapa ja karp oligi peos. Nimed kirja ja tipa-tapa elegnantselt ka tagasi. Ning meie tipa-tapa auto juurde. Üpris elegantselt läbi loikude. ;) Enam polnud ju vahet, nagunii olid jalad märjad juba.
Auto juures viskasime veel pilgu "ookeanile", millest Priit läbi oli põrutanud ja ikkagi ei tahtnuks ise seal autoga supelda. ;)
Kuna lestasuitsetajad olid enne nii kitsid olnud ja ei raatsinud meile ühtegi kalakest loovutada, siis tegime pisikese kohvipeatuse Nõva kõhutäies ja meenutades, et siinsed friikad olid päris head, tellisime neidki Mammu jaoks kaks portsu. Lepaauku tagasi jõudsime päris õigel ajal, et tagastada omanikele nende varustus. Mammude arv oli kahanenud poole võrra ning allesjäänu tundis end niisamagi hästi. Kuid friikad panid silmad ikkagi eredamalt särama. :)
Ja kui peale friikaid veel loojuvat päikest mere äärde vaatama mindi, siis sai selgeks, et õnneks on ikka väga vähe vaja. ;)
Mõnus sooja veega jalutuskäik.
GP 1519 / GC 1764
Jätsime Ristna- gängiga jumalaga ja tegime veel ühe asja ära- mõeldes Erkole :) Kohaejõudmine ei tekitanud probleeme, tõsi- abivahendite arsenal oli ilmselgelt koormav, kuid olime ju lubanud nad tervetena ja komplektsetena omanikele tagastama. Ja geopeitur ei ohi- ta tegutseb ;) Nii jõudsimegi nullile üpris lähedale, väiksed uuringud siin ja sääl- ja just siis, kui mina olin kuskil unka- augus asja uurimas, tuli signaal kadrilt. OK- diil. See sobib meile. Ja Mari redel oli igavesti mõnusaks toeks :) Tänud ja tervised :)
Kiidetud olgu abikad, mis statsionaarselt pagasiruumis omale koha on leidnud… :D. Ilma oleksin raudselt pigisse jäänud :).
Redel anti meile küll kaasas, kuid Mihkel sai aarde niisamagi kätte. Tänud.
Õnneks oli puugipüügini täpselt nii palju aega,et saime siingi nimed kirja. Aitäh!
Väike meeldiv jalutuskäik veega üleujutatud ja eravalduseks sildistatud kallasrajal. Sportlikud harjutused ja märjad varbad.
Auto jätsime geoparklasse ja sealt läksime kand ja varvas edasi. Kaaslased läksid läbi vee. Mina otsisin kuiva koha. Koha peal saime nõu ja jõuga siiski suhteliselt kiirelt hakkama. Aitäh!
Erko-eri päeva viimane aardeleid, pärast Puuna 4.5-5.0 silda. Sõitsime kuhu saime ja jalutasime mööda läänekallat põhja poole aardeni. Teel oli uudistamistväärivaid objekte lademes - vana laev, kiik, piknikukoht, klaasist silmadega puust ussmadu, eramarduse sildid jm.
Aarde juures silmasime potentsiaalset peidikut ruttu, et mitte öelda koheselt. Järgiminek oli ka lapsemäng võrreldes nt Risti kiriku 2.5-ga. Aardes oli must tule-/tahmapulk, mille panin määrimise vältimiseks kilekotti. Koht vinge ja vaade hää.
Nüüd saabus lõpuks aeg minna külla A-le & väljavahetamatule M-le, kes ilmselt homsel laagriplatsil juba ootasid. Enne aga, autoni jõudes vuras meieni Lauri oma masinal. Kahtlustasime kohe, et ega ta ilmaasjata siin rannas peesita, ent ei hakanud minema avaldamata aaret testleidma :-) Tulen parem homme lohega tagasi :-P
Täname Erkot tema aaretele pühendatud päeva eest! Kõik ettevõetu sai leitud. Just parasjagu, et õhtu hakul laagrisse jõuda. Aare korras, evej.
Esimene aare, mille puhul gepsu ei kasutanud. Enamvähem oli teada, kust seda aaret otsida, aga edasine oli puhtalt loogika peal. Õnneks esimene koht, kuhu silm läks, osutus õigeks. Tänud! EVEJ, küll aga leidsime aarde lähedusest koera jalutusrihma - kui kellelgi asi kogemata kaduma läks, siis meie käest saab kätte.
Miski paar aastat tagasi olin paari kolleegiga koos siinkandis jalgratastega ringi kolanud. Nüüd oli jälle tore mõnusasse paika sattuda. Privatistiga kokku ei sattunud. Kõndisime rahulikult mööda mereäärt aardeni, panime logi kirja ja tagasi. Tänud ilusasse paika juhatamast!
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
minu jaoks geo ja puhkepäeva ilusaim hetk, Kui kohale jõudsime, siis ilmus ka päike välja, ja oli seal kogu meie kohalviibimise aja. Seda sai siis ka kogu täiega nauditud ja selle paistel jalutatud rannas edasi tagasi, vaadatud ka poolsaare teisele poole, kiigutud rannas istekiiges (Piia ei uskunud mind et sellega ülevõlli kiikingut teostada ei saa, pidin teda takistama - lõhub veel laste mängumaa ära). Tuul silitas ja päike paitas, hing oli lausa hellust täis (ja järgmisel päeval kurk kibe). Maasikad polnud üldse nii hapud ja Palangul töö halvasti tehtud, seega kulus meil siin rannas kokku ligi 2 tundi. Tänud siia suunamast. A jah aarde leidsime ka
Minu jaoks täitsa tuttav kivine rannajupp. Mingi aeg tagasi sai seal vennaga ikka mitu aastat järjest üks suvelõpu telkimine tehtud, nüüd ongi kuidagi mitmed aastad vahele jäänud...Igatahes mõnus koht minu arvates ja aare oli sinna igati teretulnud :)
Tore, et on suvi ja ka peale päikese loojumist on õues valge. Vaatasime päikeseloojangu ära ja jalutasime mööda rannaäärt aardeni. Hakkas päris külm aga tundub, et aarde leidmine tegi hinge soojaks sest tagasi jalutades oli juba palju soojem olla. Aitäh! EVEJ PS. Aarde konteineri kaas on väga ilusasti kirjutatud.
Tädi navis arvas , et kõikse otsem tee on mööda üüratumaid veeloike ja kiviklibu. No kuna meil endal muud tarka mõtet ka ei tulnud siis kuulasime tädi ja jõudsimegi ranna lähedale. Siis oli tahtmine hingamise vajadust väiksemaks keerata, sest see polnud üldsegi meeldiv aroom ,mis ninasõõrmeid paitama asus. Õnneks mida lähemale me lainetemühale jõudsime seda normaalsemaks hingamine muutus , enam polnud vajadust hinge kinni hoida . Boonuseks veel loksuvad lained, kivide vahel kasvavad kapsad, lilled ja maasikad.
Vaatasin kuidas Laur peo maasikaid täis korjas , ära sõi ja millegipärast ülejäänud mulle jättis. Kui ise samuti olin peotäie neid punaseid mamme põske pistnud sain aru küll, miks ta nii lahke oli olnud. No andke andeks kuid see rannasort oli jubbbeeee hapu :P.
Kalpsasime siis mäeni ja sellest üles ja läksime kiigadi käägadi rada ( mis teil eelmistel viga küll oli, et te sirget rada sisse ei ajand, nagu ussirada ma ütlen :P ) mööda nulli. Nullis oli vaja pilk õigesse kohta suunata ja siis oodata kuni logiraamat ulatatakse logimiseks. Haa, väga omapärane pliiats seal aardes, kuid kui kulumiskindel see on, kes teab. Enda geokotike oli kahjuks autosse jäänud, kuid üks väike harilik mahuks kindlasti aardesse.
Tagasi tulles kasutasime jälle ussirada , uudistasime kohalikku plääzi ja jälle sõin neid hapusid punaseid vidinaid ( ei olnud selle ajaga magusamaks ka nad muutunud ju ). Alex pani järgmistele teejuhi ka rada näitama, loodame et on ikka jutukas teine. Kõige rohkem tegi rõõmu, et päike hakkas pilvede vahelt piiluma ja päev see muutus aina soojemaks. Tänud peitjale!
Täitsa positiivne lugu. Alguses tegime endale ise asja keeruliseks kui ignosime kõige mõistlikumat teed ja otsisime sellele võsa vahelt alternatiivi. Nagu arvata võib, ega me sedasi liiga kaugele ei jõudnud, ja lõpuks tuli ikka mõistlikult talitada. Eravaldurit ei kommentaari, seda on siis juba küll tehtud. Matkasime siis rannajoont mööda objektile, vaatasime laivis peitja pildistatud kummalist kallast - on jah eriline - ja ronisime üles. Poole nõlva peal lehvib kange muulukahaisupilv, olge sellega ettevaatlik, praeguseks on see puhta pettekas :) Lõpus vaatasime jälle pisut ringi, aga meie pikkusega probleeme ei esine. Väga viisakas peitja on olnud, isegi nagi ehitanud, kuhu maskeraad logimise ajaks paigutada, arvas Kaur. Tagasiteel sõime Fragaria perekonna liike (F. vesca ja F. viridis) tiba õhemaks, et järgmistel oleks lihtsam ja kiirem aardeni pääseda. Aitäh, kena koht on.
Siia tulek oli loogiline jätk Puuna silla juurest. Leidmiseks tuli ikka kõigepealt paar valet kohta üle katsuda enne kui õige asi näppu jäi. Hiljem sai niisama rannas töllerdatud.
Georajad viisid mööda ja sai korraks sisse põigatud. Täitsa huvitav koht. Aardes puudub pliiats, seetõttu sai logitud aardepaiga lähedalt leitud huvitava abivahendiga.
Hiljem maasikaid korjates, saabus järgmine seltskond ratastel, kes rannas lapsi valvava onuga ka uljalt juttu puhusid. Tuli välja, et tema on siin juba 20 aastat elanud ja mingist aardest ei tea ta midagi. No ei saagi ju teada, kui alles eelmisel päeval see avaldati. ;) Kõiksugu atraktsioone aga on ta küll hoogsalt suht kallasraja piirile rajanud ja need kõrge aiaga piiranud. Sellest suurest tööst on tal nüüd kont kõhus ja rannast prügi korjama ei paindu.
Ettevaatust! Rannas on tigedad tiirud!