Läbi kadakate tipu poole

Leitud, tänud

Aardele lähenemiseks valisime vale tee ehk liikusime Tenuneemelt mõõda teed vasakult, mis kaardil oli märgitud aga keegi kasutanud ei olnud. Rattaga raskelt läbitav. Hein kohati rinnuni. Aga läbi murdsime ja lõpp aardeni läks juba paremat teed mõõda. Aitäh.

Tänud aarde eest!

Leitud! :)

Leitud! :)

Nüüd on kõik peale kõige kõrgema aarde Pranglilt leitud :))

Leitud.

Leitud.

Leitud.

Leitud, aitäh!

Koordinaat oli paigas, aga korraga ei tabanud ära, et just sinna pean vaatama. Seega vaatasin uuesti ja skoorisin. Igaks petteks pakendasin logiraamatu minigrip kotti, mis oli käepärast vôtta. Ilm oli ilus, sestap premeerisin end saiakesega mererannas.

Hooldatud, uus tops kõige vajaliku ja uue logiraamatuga komplekteeritud ja paigas.

Aarde olukord on halb, loomade poolt auklikuks näritud logiraamat on ilma kaaneta klaaspurgis ja aare vajab hädasti hooldamist.

Aarde leidsin kiirelt igati loogilises kohast. Aarde enda olukord on halb, loomade poolt auklikuks näritud logiraamat on ilma kaaneta klaaspurgis ja vajab hooldamist.

Saare neljas aare. Üks osa juba saarest vallutatud. Koer jätkuvalt koos meiega. Aitäh.

 2 

Väga irooniline aarde nimi. Kogu reis oligi justkui läbi kadakate aarde poole!

2 päeva, 50 000 sammu, 8h aarete otsimist kahe päeva peale kokku, 8h und, 1h mänguväljakul, 3 last kelledest noorim kolmene. Kogu reis jala.

Kohalikud olid sõbralikud, saar ilus ja puhas. Metsaalune radasid täis, mistõttu ära eksimine pea võimatu. Leidus põnevaid juhtumeid nagu nt Punase kivi aarde leid aga ka väsimusest tingitud arusaamatusi. Reis oli väljakutsuv, sest meie pere pole vist nii manuaalselt veel otsinud. Jalutada sai palju ja tegelikult jäime rahule, et auto ja rattad mandrile jätsime.

Aitäh kogu elamuse eest peitjatele ja saare elanikele! See oli meie pere laste esimene saar Eestis, mida nad külastasid ning loodetavasti jäävad neile ilusad mälestused.

On oluline teada, mis nänn see on!

Puhkehetk kadakate varjus...

Head aega, Prangli!

Olime oma rattatuuril Prangli saarel ja palavuse kiuste oli üks väga lahe päev täis aardeid ja huvitavaid kohtasid. Tänud aarde eest!

Vahelduseks ka selline aare, mis polegi kadakapõõsas :) Lahe koht ja hea lihtne leid. Tagasiteel tuli vastu mootorratas, täitsa üllatav sellises kohas liiklust kohata. Aitäh peitjale.

Lastega Pranglil kahepäevasel väljasõidul. Päeva jalgsi kõndimise pikkuseks tuli üle 10 km. See oli väikestele algklasside lastele juba liig-mis-liig ja viimased 300 m käisin aarde juures üksinda ära. Aitäh taastajatele. Eelmine kord väga hullus vihmas ja tuultemöllus meie aaret ei leidnud.

Kõige tuulisem koht. Sai käidud, nähtud , leitud ja logitud. Aare korras.

 1 

Kui saare loodenurgas olime hädas liivaste teedega, siis siinkandis oli suur vihm teele tohutud lombid tekitanud. Mõnest sõitsime läbi vett laias kaares pritsides ja paaris kohas ka lükkasime ratast käe kõrval, et ootamatusi vältida. Kohale jõudes tegime natuke pikema peatuse, sest päike paistis nii mõnusalt ja koht oli tõesti kaunis.
Aarde konteineri lahendus oli natuke kummaline, kuid logipaber õnneks täitsa kuiv. Kirjutasime sellele kestale peale ka mõned markeeringud ja panime isegi Geopeituse kleepus, et ühelgi juhuleidjal poleks tahtmist seda prügisse visata.
Nüüdseks olime kindlad, et ajahätta me ei jää ja jõuame kõik aarded ilusti läbi sõita. Tegime puhkepausi ja pikutasime lihtsalt kivil.
Aitäh aarde eest!

Puhkehetkel

 1 

lõõskav-lõõskav päike
katsun - juuksed on tulikuumad
sinine vesi
nii helisev ja tilisev
natuke kohisev, lainetu

üks, kaks, kolm neli, viis, kuus, seitse
kaheksa, üheksa, kümme
panen varbad vette
ahh külm!
talla all pitsitavad kivid

sõrmed?
võtan peod vett täis
ja kastan nägu
vaatan - silm ei seleta enam kaugust

"Kuidas vesi on?"
"Nagu paradiisis."

-- selline oli minu jaoks see aare, aitäh!

 1 

Aarde nimi tekitas ettekujutluse kuidas nüüd tuleb läbi tiheda kadakatest moodustatud müüri aarde poole rammima hakata aga meie suureks heameeleks saime lausa nulli sõita. Vihje järgi ei osanud sellest asjast midagi arvata aga lihtne oli tõesti. Sellist peitmisviisi polegi varem kohanud, väga omapärane lahendus. Üllatama pani mind, et logiraamat oli siiski niiske, kuigi esmapilgul tundub, et ventilatsioon võiks tal seal hea olla. Kuna logimise hetkel oli meiega lepatriinu, siis kirja panin ka tema. Tegime siingi väikse olesklemise peatuse. Ma nautisin kivil istudes vaadet ja sõin võileiba. Loona ajas varbad paljaks ja kastis need külma mere vette. Siit edasi oli meil täiesti vaba kava, kuna kõik aktiivsed aarded saarel said leitud ja meil oli praami väljumiseni aega veel üle paari tunni. Kolistasime ringi, nautisin vaateid, uudistasime kohalikku eluolu, ammutasin rahu ja vaikust. Ka kõik saarel kohatud koerad olid üllatavalt rahulikud. See on koht, kuhu võiks teinekordki sattuda ja eks siia jäi uudistamist ja avastamist veel järgnevaks korrakski. Sai ka omalt poolt väike märk (loe: karp) maha jäetud. Tänud suured!

Aare ilusti olemas, kuiv ja logitav :) Praegune konteinerilahendus on veidi selline nii-ja-naa aga ega sinna muud moodi vist väga mahugi.

Nimede kirja saamise nimel sai aare kaasa võetud vahenditega taastatud. Kohal olles pidime siiski natukene improviseerima. Saare viimane leid.

Meile kätte sattunud vahenditest tehtud konteiner peidukohta ei mahtunud ja nii sai siis improviseeritud ajutine lahendus. Eks näis kaua püsib.

Meile kätte sattunud vahenditest tehtud konteiner peidukohta ei mahtunud ja nii sai siis improviseeritud ajutine lahendus. Eks näis kaua püsib. Tänan.

Kahjuks aaret ei olnud.

Veendusime, et aare on nüüd tõepoolest kaduma läinud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuni omaniku kontrolli, taastamiseni kinni.

Kahjuks ei ole seda aaret enam, ka varem leidnu ei leidnud seda. Palun kontrollida aarde olemasolu.

Põnev tormine ja vihmane ilm oli, kuid aaret kahjuks me leida ei suutnud.

Selle päeva viimane aare. Rohkemaks aega ei jätkunud. Oh seda vihma ja hullu tuule käes tiirutamist. Lõpuks andsime alla, sest ei leidnud ja veekindlad riided hakkasid vett läbi laskma. Vaade oli muidugi päevale vastavalt väga ilus. Loodan, et satun veel Pranglile,et teised aarded ka tehtud saaks. Muidugi võiks selle aarde ka korda saada. Aga vaade oli ikkagi ilus. Aitäh jalavaeva tekitamast.

Container damaged/unusable. Logbook completelly washed out, but dry.

Prangli viimane ehk leid #7. Karp koosnes rohkem teibist ja aukudest kui oma algupärasest materjalist. Logiraamatu laadne aegade jooksul korduvalt vettinud ja korduvalt kuivanud käkerdis justkui hoiab veel nimesid. Kuna mu kaasavõetud toidukarp ei oleks sinna hästi mahtunud, siis pakkisin infomaterjali koos paari lehega ühte ning ülejäänud kraami teise mingigrippi. Ja karbijäänused siis (rohkem emotsionaalseks) toeks ümber. Võimalik, et see kestab veel aastaid, kes teab... Ja siis oli kõik. U 12,5 km jalutuskäik suunal sadam-ida-kagu-lõuna-loe-lääs oli paras, et kividel hüpeldes end lõpuks vee ääre parkida ja jalad veidikeseks matkasaabastest vabastada ja vees sulistada ning tagasi praamile marssida. Kuna telefon toitis end kotitaskus akupanga küljes pika juhtme otsas, siis muidugi oli vaja eelkirjeldatud parandustöödeks telefon pükstetaskusse pista ja laadija kontaktiklemm muust kaabeldusest lahti painutada/murda. Ega 12% jäägiga pikka pidu enam poleks olnud, seega tore, et see äpardus ikka viimase topsi juures juhtus.

Kadakaid siin saarel jagub, neist ei saa läbi ega ümber. Proovisime siis mööda liivaseid teid kohale veereda. Läbi raskuste saime hakkama. Ilus oli, mis seal salata. Panime logi kirja ja keerasime rattad saare teise otsa suunas, lootes lõigata :P. Tänud!

Päev ratastega Pranglil. Väga ilusad vaated, tõepoolest. Oleksime siia hea meelega lebotama jäänud, kuid tühi kõht ajas edasi, Punase kivi poole.

 1 

Tuvastasime positiivse aura ja kujutlesime telkimist. Null oli nii täpne, et paiknes brutaalselt karbi keskel.

Kena vaatega koht.

Rattatuuri "Prangli roheliseks" viies peatus. Kiire leid. Täname.

Otsisime aarde ja tegime siin pikniku. Konteineri põhja katki aga seest tundus kõik kuiv.

 2 

Eile sai aare ilusti üle vaadatud ja kirja pandud tänase mängu jaoks. Jõudsin veel enne viimase MTÜ RuaCrew lastelaagri laste tiimi siia jõudmist kohale. Tegin aega parajaks, ise rattale toetades. Äkki kuulsin, et mees ja naine räägivad vees. "Ei saa aru, miks seda rahvast siin täna nii palju liigub. Ei sa kuidagi välja minna" Nüüd taipasin, et mugud olid läinud Eeva ja Aadama ülikonnas ujuma ja meie mängijate liikumine häiris neid. Hõikasin, neile lohutuseks, et varsti saavad veest välja. Meil viimane tiim veel tulemas. Kui mängijad välja ilmusid pugesid mugud suure kivi taha peit. Lapsed said logid kirja ja mäng saigi läbi. Suured tänud aarde eest.

Leitud ühe toreda lustisõidu raames.

Prangli tuuri jätk. Kena pesa leitud. Tänud peitjale.

Vana rattaga hea trenn siia kaugele vàndata. Küll käib täna palju otsijaid mööda saart ringi :) Õnneks sattusime vaiksel ajal. Rahulik on siin ilusa looduse keskel. Samal ajal, kui teisel pool saart on nii suured lained, et Keril ja Aksil jäi kohvikutepäeval käimata. Aga aarde leidsin täitsa ise ilma abiliseta (seekord lihtsalt töötas minu süsteemi järgi otsimine paremini ;) ). Ja veel leidsin palju huvitavat. Aitäh peitjale! Sain nüüd kõhu saare rohelisetäpiliseks

Tore koht, meenutas mulle üht Vormsi aaret :).

 1 

Täitsa tore peidukas leitud seal aardele. Enne meid saabusid kastikaga lähedusse ka mugud, neil oli aga nii piisavalt tegemist mere vaatamisega, et kambaga aardele otsa istumine ei tundunud üldse kahtlane. Korra mõtlesime, et kas äkki küsida küüti saare teise nurka, et kuuma ilmaga jalavaeva vähendada. Kuna aga auto tundus liiga väike, et veel ka meie seltskond ära mahutada, otsustasime sellest loobuda. Saarel oli ka kohvikute päev. Kahjuks selle aarde juures keegi letti polnud püsti ajanud, midagi jahedat oleks juba võtnud küll :D

 1 

Lugege Karli logi, seal on kõik öeldud.

Tänud seltskonnale ja peitjale. :)

 1 

Ennem aardeni jõudmist sõitis meist mööda üks kohalik masin nelja inimesega ja nad peatusid vaat, et täpselt nullis. Probleeme siiski meile ei valmistatud. Nemad vaatasid mere poole ja mulle tehti katet kuniks viisin läbi nimede logiraamatusse lisamise. Sellega sai kolmhark Prangli edelanurk puhastatud. Tipust oli kena vaade merele ja saare pikale rannikule. Aitäh!

Taas oli Krista see, kes meie saarereisi organiseerimise enda peale võttis. Meie pidime vaid õigeks ajaks sadamasse jõudma, et siis üheskoos Pranglit avastama minna. Saarele jõudes oli meil plaan, et teeme saare ühe päevaga puhtaks, et järgmisel päeval oleks aega naabersaartega tegeleda. Ilmataat oli oma soojusega helde ( nagu me sel suvel juba harjunud oleme ) ja parmud rõõmustasid värske söögi üle. Wrangö aarde juures meie otsimismeeskond korraks täienes. Egon, kel oli etendusest vaba aeg, nähes meid miskit otsimas, teatas, et tal tekkis ka nüüd huvi see miski üles leida :) Edasi kulgesime taas algkooseisus. Nautisime saare erinevaid maastikke, mustikaid, merevett, seltskonda ja mida kõike veel. Kolm aaret enne lõppu eraldus neljandik seltskonnast, jättes need järgnevaks päevaks avastada kui me korra naabritel külas käime. Punase kivi juures tekkis korraks segadus. Õnneks päästis geovaist. Takkajärgi tuligi välja, et saarel liiguvad ringi koordinaadivargad, kes korda ei armasta :( Ja oligi käes hetk kui jõudsime ringiga öömaja juurde, kuhu juba vahepeal oma kompsud jätsime. See, et endomondo näitas 18,5 km, tuli küll üllatusena. Ei saanud arugi. Perenaine oli meile suitsulestad toonud. Ainult maiustage aga... Koos meiega nautisid õhtut ka tuhanded sääsed! Ja see oli juba liig, mis liig. Pool kala sain söödud ja siis loobusin. Ei saa ju kalaste kätega end kaitsta. Paar tundi sai aplausi saatel ka magada aga see oli ka kõik. Patt oleks sellise serenaadiga edasi magada. Aknast välja vaadates avanes ikka armas pilt. Kaks võidurõõmsat herrat, kes olid äsja Pässu üle kavaldanud, serenaadi laulmas. Paavo oli küll rohkem turvamees või mänedšer või hoopis kaks ühes. Peeter soleeris väga hingestatult üksinda. Igatahes nii mõjuvalt, et peagi suundusime viiekesi mereranda päiksetõusu ootama. Korraks isegi nagu lubas päikest aga sel päeval tuli pisut teine ilm. Randa kaasavõetud söögid-joogid otsas, kulgesime tagasi öömaja poole. Kes otsustas sääskede kiuste veel üks uinak teha, kes jäi järgmist hommikusööki ootama. Minul aga oli hingel eelmisel õhtul nähtud nastik, kes oli end üsna lootusetult kalavõrku kinni sõlminud. Tegelikult ma õhtuhämaruses täpselt ei saanudki aru, kas tegu on rästiku või nastikuga. Kutsusin Paavo kaasa. Julgestuseks tuli ka Marje, kes oli kuri, et see nastik nii kaugel on. Natuke siis pusisime, mõned võrguaasad sai suuremaks lõigatud ja lõpuks oli nastik vabaduses :) Üks heategu igas päevas! Hommikusöögi ajaks laekus kogu seltskond laua taha. Krista ja Külli Keri saarelt tagasi, Peeter oma iluunelt (mis siis, et sääsed oli moka paiste imenud ja ilust oli asi kaugel :)), meie päästemissioonilt, Ruth ja Vaimar virgutusvõimlemiselt. Kõhud head-paremat täis ja oligi aeg hüvasti jätta ning suund Aksi saarele võtta. On taas, mida meenutades taas tuju heaks läheb. Tänud kõigile, kes sellele kaasa aitasid ja muidugi aardepeitjatele.

No siia poleks mõistnud küll iseenese tarkusega tulla, ikka tänu aardele saime imeilusa õhtupäikese nautimise osaliseks. Mõnus seltskond, imeline ilm, vahva matk ja tore aare - ei oska rohkem tahtagi. Aitäh!

 1 

Minu leidmata aarete hulgas ajaliselt 10. kohal olev. Meie tänase 18+ km jalutuskäigu kõikse edelapoolsem aare. Kena vaade merele, mõnus ringi keeramise koht, kus me väikse pausigi endale lubasime. Aare leidus huvitavast peidikust - olen isegi sellist kunagi kasutanud. Kahjuks on aarde karbis mõra, meil polnud ka millegagi teipida ega vahetada. Ehk saab mõni otsija väiksema karbi asendada, et sisu liigselt ei rikneks, kuigi siiani pole veel väga hädagi - meil ju kuiv suvi.
Tänud peitjatele siia kutsumast!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/1161095706

"Krista Reisen & Co" selle suve esimene saare külastus (Krista see polnud solvang vaid heatahtlik kummardus).
Tulin isegi Soomest, meeste lahedast seltskonnast varem kui planeeritud tagasi, et sellel retkel osaleda. Ilm oli korraldajafirmale iseloomulik. Nii nagu ka põhjalik eeltöö kulgemiste ja mõistatuste lahendamise osas. Mulle jäi siis imetoreda seltskonnaga vaid kaasa kulgeda. Oma seljavalu tõttu olin ma koheselt nõus kilogramme kaaluva seljakoti (kuhu oli varustust laaditud (ennekõike toitu Piia korraldusel) kordades pikemaks ajaks, kui me seda selle ühel ööbimisel vajasime) virutama esimesse veidi tihedamasse põõsasse. Pea kõik aarded kulgesime üheskoos lobisedes. Inimesed, kellega varem polnud vestelnud, said ühtäkki palju lähedasemateks. Vingumist ei kuulnud kordagi kellegi suust. Logide kirjapanemised jäid Piia kanda. Kus vähegi võimalik, seal tegime teed vaevumärgatavaid radasid pidi, näod täis ämblikuvõrke ja suu mustikaid. Tore oli Wrangö otsimine, kus ka Egon meie üritusega ühines ja mis viga otsida, kui saad lähedusest külma jooki juurde osta. Kes rüüpas jõu saamiseks peatuspaikades ürdijooki, kes käis ujumas. Kõik saare aarded, mis praegu avaldatud, said leitud (nagunii on mõni salajane tops veel peidus). Mind hakkas enne lõppu küll seljavalu kiusama ja peatuspaigas võetud ravimid panid taaskord enneaegselt magama. Selle tulemuseks oli see, et kaasavõetud joogist oli hommikuks enamus veel alles.
Juba õhtueelselt üllatas meid lammas Pässu, kes oli must nagu öö ja tervitas meid kiire jooksuga. Meie Paavoga hakkasime oma keskkohti kaitsma ja panime jooksu. Kohe ilmus nurga tagant ka väikese vanapagana moega poiss, kes omale iseloomuliku aktsendiga teatas, et tema oligi Pässu lahti lasknud. Kui mina öösel kella 3 paiku ärkasin siis selgus, et üleval on ka kogu ülejäänud matkaseltskond, kes tegeles vahetpidamatu plaksutamisega. Me kõik hakkasime juba sarnanema sügelevate pühademunadega ja minul tekkis küll soov, et tahan vabadust, tuult, mis viib sääsed minema. Paavo oli kohe nõus minuga mere äärde tulema. Aga merevett ju ei joo ja targad olid viinud janukustutajad keldrisse. Minus tõusis kohe häbi ja hirm, et ma pean nüüd janus vaevlema, sest õues on kuri lammas Pässu, kellest ma ei pääse mööda, et saada kätte enda janukustutajad. Õnneks oli Pässu jooksnud mujale. Siis sain ma aru, et kahekesi Paavoga mereääres romantikat tehes näeme me tõesti välja nagu Robi ja Bobi. Tuletasin meelde mõne ilusama laulu, mida täies ulatuses teadsin ja laulsin akna taga Piiale serenaadi. Tulemus oli ootamatult saagikas. Saime Paavoga endale lausa 3 kaunitari varahommikuseks rannakülastuseks kaasa. Kaasalauldud ilust oli minul suur kasu ka mereäärest tagasitulekul. Suur tänu Kristale ja kogu seltskonnale toreda matka eest.

 1 

Kadakad ja mererand, eemal paistmas Loo ots ja lähistel muhe geoseltskond. Karbike sai natuke tuulutust, aga kahjuks on tal mõrad sees, niiskus peagi jälle kimbutab. Tänud peitjale.

 1 

Suure seltskonnaga saarel

Oluline on leida paat

Siia tulime nagu kästud, läbi kadakate otse. Aitäh.

Just nagu merme ütleski

Võtsime aega, nautisime vaadet, kuulasime merekohinat. Aitäh juhatamast!

Siin veas GPS mind jälle ninapidi. Null sai välja peilitud. Vaatasime seal ringi, uurisime kive ja kadakaid. Üksteise järel mu kaaslased loobusid ja hakkasid küla poole tagasi vantsima, kus meid õhtusöök ootas. Ma siis kontrollisin, et kas null ikka õigesti paika sai. GPS halastas ja näitas mulle seekord tegeliku nulli ära. Sealt leidsin kohe ka karbi.

Leitud

Kiire leid enne supermarketi külastust, tänud peitjale!

Leitud.

 1 

Teel aardeni kohtasin esimest kohalikku nastikut, kes mind nähes häbelikult ujuma siugles. Meeldis, et logiraamatu juures oli ka kustukas - vist juhuks kui vale nimi kirja peaks minema vms ;) Aitäh peitjale!

Kiire leid, tänud.

Jalutuskäik vahepeal vähe mudane praegu oli, aga lõpu asukoht vaatamist väärt, paistis kaugele. Tänud juhatamast.

 2 

Siin jätsime Henriko puhkama teiste juurde. Õigemini, et ikka, teised vanad puhata saaks, tema ju sel ajal koristas kui teised pikutasid.

Siin oli üks koht tõesti kuhu aare peita. Siin ta püsib ka, Eestis sellise koha peal kindlasti mitte.

Tänud kutsumast!

 1 

Kivide jagunesime kaheks, kellel leitud, need jalutasid neeme tipu poole, ülejäänutel "otboi". Kohapeal oligi üks ja ainuke peidukoht olemas. Tänud. Vaatasime ka üle mere ühte tänastest järgmistest aaretest

Osa seltskonda jätsime põõsasse puhkama ja need kel aare leidmata suundusid tipu poole. Egas seal palju peidukohti polnud, kust otsida. Logiraamatut avades avastasime, et me ei olegi täna esimesed leidja vaid kolm tütarlast olid meist ette jõudnud. Arvatavasti kohtusime nendega teel aardeni. Aitäh.

319

Pole halba ilma, on vaid halb riietus. Meil on juba eelmise aasta Vormsilt paduka ja tormituule kogemus olemas, nii et oskasime valmistuda. Mu linnarattale mudane tee ei meeldinud, aga jõudsime kohale. Aitäh!

Minu esimene tutvumisring Prangli saarega. Käisime enne talgupäeva kohti ülevaatamas, päeva ainsa aardena logisime selle kadakate taguse aarde. Ilm oli üsna tuuline ja sompus. Trotsisime ilma ja trügisime ratastega läbi mudase tee siia neeme lõppu. See-eest kui koristustalgute päev kätte jõudis, andis Ilmataat sinise taeva ja päikesepaiste. Siis nägi saar juba palju rõõmsam ja säravam välja, eriti peale "ära tegemist".

Käime õega tavaliselt tsiviliseeritud kohtades, aga seekord kutsusin ta Pranglile. Kohale jõudes sain aru, et tegelikult üsna tsiviliseeritud kant (asfalttee, pood, kool). Esimese 15 minutiga läbisime pool saart ja ei teagi, mis 6h siin teha on. Alguses tahtsime ratastega tulla, aga õnneks umbes teadsin mis saare mõõtmed on. Mida tipu poole seda vähem maju ja niiskem tee ning rohkem kadakaid. Aare tuli esimesest kohast välja. Aitäh peitjale :)

Kadakad

Jätsime asjad ööbimiskohta ja väntasime jalgratastel tippu. Aitäh!

 1 

Sellest on vist ikka juba mitu suve tagasi, kui lubasin Mammule, et lähme ükskord kahekesi Pranglile ratastega sõitma. Eelmisel suvel olime juba minemas, piletidki ostetud, kui Mamm otsustas otsustaval hetkel haigeks jääda. Täna õnneks siiski asjaolud klappisid.

Kohale saab tänapäeval ju lihtsalt - vea ennast õigeks ajaks sadamasse, istu tunnike paigal ja siis kobi ratta selga. Kahju muidugi, et kunagisest viiest aardest kaks on juba Looja karjas ...

Hakkasime aga sadamast veeretama. Kiriku juures pidasime pisukese peatuse, vaatasime ja uurisime, ja siis kimasime edasi. Teel oli eilsest natuke lompe, need võtsid minnes tibakese kiirust maha ja rohi tegi papud märjaks, aga ega see ju ei takista. Natuke enne aaret tegi keegi kadakates kangesti muruniitja häält, aga nii palju läbipaistvust saare oludes siiski veel ei ole, et selles veendunud olla.

Aare tuli ka kohe - muidugi lihtne. Natsa keerulisem oli seda hiigelsuurt minigrippi harutada ja siis pärast uuesti konteinerisse mahutada. Mulle tundub, et konteineri tervise huvides oleks, kui keegi hea inimene selle pisema vastu vahetab. Kaifisime veel natuke tuult ja siis tagasi. Ja kui pärast sadamas onudele vastasime, et käisime kirikust veel jupp maad edasi, siis imestasid nemad Mammu vastupidamist - Mamm ise küll mitte :)

Aga aarde eest aitüma!

 12 

40.sünnipäeva ei tasu jätta tähistamata, sest muidu võid kaotada kontrolli oma elu üle ja sattuda järgnevasse sündmuste keerisesse.

Uurisin juba jaanuarist alates Erkilt, et mis plaanid tal sünnipäevaga on. Vastus oli alati, et see on ju päev nagu iga teine ja mingit pidu küll pole plaanis. Ega ma pidu ei tahtnudki, aga midagi vahvat või seikluslikku oleks võinud ehk ikka teha! Nii hakkas vaikselt küpsema plaan.. vedada Erki salaja koos ta parima sõbraga linnast ära. Veidi erinevate väikesaarte vahel kaaludes sai sihtpunktiks Prangli.

Ühel hetkel saabus ka päev, mil Erkile õnne soovida, kuid kuna ta valitud sünnikuupäev polnud juba sündimise hetkel midagi erilist (ma mõtlen kalendri tähtpäevade mõttes, sest logikirjutaja saabus siia ilma näiteks siis, kui punalipud kaks päeva järjest lehvisid ja kõigil oli rõõmu ning tähistamist :D ), siis oligi see päevakangelase jaoks peaaegu tavaline päev. Kahtlust, et midagi on veel saabumas võis külvata sünnipäevakaart, millel ilutses lause "hoia seljakott pakituna". Eelnevatel ja järgnevatel päevadel lendas tihtilugu üle mu huulte pisivalesid.

Juhtus aga nii, et just mineku päeva hommikul teatas Erki, et on otsustanud kauem tööl olla ja järgneval päeval pidavat mingi kaup saabuma ja kindlasti vaja tööl olla. Ma viskasin nalja, et teatan tollile, et üks kaubakoorem vajaks kõrgendatud tähelepanu :D Kontrollisin ta seljakoti üle - see oli tõesti stardivalmis: Jasmiini mänguasi ja lühikesed püksid :D Viskasin oma äranägemise järgi vajalikud asjad kotti ja helistasin seejärel Erki ülemusele (keda ma üldse ei tunne). Bossi ülesandeks jäi oma alluvale öelda, et nii ilusa ilmaga ei tohi kontoris väga kaua passida.

Pealelõunal läksin Jasmiiniga kontorisse. Kui pilgud tapaks, oleksin ma surnud, sest Erkile sedasorti üllatused üldse ei meeldi. Aga ise on süüdi, et oma sünnipäeva maha salgas. Sidusin tal silmad kinni, toppisin kaela informatiivse sildi, et keegi ei arvaks, et ma inimrööviga tegelen ja klapid pähe, millest lasin talle kõikvõimalikke totakaid sünnipäevalaulusid. Vedasin pimesiku enda järel ta sõbra autosse ja sõitsime 40 minutit Leppneeme sadamasse. Erki oli järje täitsa ära kaotanud ja arvas, et on hoopis Laulasmaal :D

Praamil ta juba leebus ja minipuhkus võis alata. Ilm oli äraütlemata soe ja päikseline. Pranglil jalutasime mööda tanumat ööbimiskohta, kus ootas meid köetud saun ja peale seda õhtusöök.

Hommikul käis Erki merel võrkusid võtmas ja ma panin aarete logistika paika. Hommikusöögil saime teada, et tõuseb torm ja see õhtune praamisõit on tõsise küsimärgi all :D Jaan uuris, et kuidas selle ilmagarantiiga nüüd on, sest eelneval õhtul olin maininud, et alati, kui me väljasõitudel oleme, on suurepärased ilmad. Niisiis jätkus päev kerges pabinas, sest ainult minul ja Jasmiinil polnud kalendris ühtki takistust pikemaks puhkuseks :)

Selle aarde nimi tekitas mulle väikse hirmu, et lõpus peab kuskil kadaka võsas ragistama, aga õnneks see nii ei olnud. Lisan märke lapsevankriga ligipääsetav, kuigi meie beebitüdruk oli minu kõhul kandekotis.

See on üks mu lemmikuimaid aardeid nüüd vaate mõttes. Peiduviis hämmastas meie kaaslasi.

Aitäh mõnusa jalutuskäigu ja lummava vaate eest ;)

Süüdimõistetu.

Pikad inimesed näevad teepeal kaugemale :)

Vahest tulebki lihtsalt aeg maha vôtta ja kûlastada sellist mônusat kohta. Tanud :)

Kuna tekkis suurepärane võimalus tulla Pranglile, siis tuli seda ka kasutada. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, geosilm tuvastas õige koha väga kiirelt. Aitäh!

Selle aardega saime esimese rohelise täpi saarel maha pandud.Aitäh!

Leidsin, kiire jalutuskäik ja mustikad ja aare oligi leitud. Aitähh peitjale.

Matka 11. kilomeeter. Siin läks õnneks kõik hästi ja aare ilmutas end kohe. Tänud peitjale. Siia tulemine polnudki nii raske, aga tagasi läksime juba ise ka ei tea täpselt kuhu, aga tee oli hull, või tähendab seal ei olnudki teed.

 1 

Rohuneeme sadamasse jõudes oli tunne nagu oleks Niguli juurde jõudnud. Selgus, et Pranglil on miski etendus ja samuti ka kohvikute päev. Aga no kahte kajakiga geopeiturit see ei takistanud. Aardeni oli sadamast linnulennult 9,5 km uhmerdamast. Eks aega läks, aga saareni me jõudsime. Kohapeal läks juba kiiresti. Täitsa ilus saar, viimasest siin viibitud ajast on ikka oma 5 aastat möödas. Tänud peitjale!

Kuna ülejäänud jahi "Elektra" meeskond oli juba saarel trampimisest väsinud ja pöörasid kiriku juurest sadamasse tagasi, siis ei jäänud kaptenil ja reederil muud üle kui ise seda geopeituse aaret otsima minna.

Ja peale natukest jalutamist ei pidanud kahetsema - see on tõesti ülikihvt koht! Ainuke, mis praegusel aastaajal segas, oli metsik sääskede hulk, isegi seal, veidi kadakate vahelt väljas. Aga no ilm oli ka täiesti tuulevaikne ja meri klaar, nii et asi siis neil vereimejatel seal tiirelda polnud.

Suur tänu peitjale! Sinna kohta tulen saarele sattudes teine kordki, mis sest, et aare leitud!

Väga mõnus koht!! Ilma geopeituseta poleks sinna küll sattunud. Tänud! :)

Ilus jalutuskäik oli küll ja suviselt soe oli ka, mida idakaldas olles kohe mitte ei saanud öelda. Aardega kaua ei läinud, kuna lisaks lihtsale peidukale oli meil Prangli kohaliku mehe info ka olemas kuna tal oli see aare juba leitud. Igatahes tänud peitjale ja tervitused mõnusatele autojuhtidele kes meile ekskursiooni saarel tegid. EVEJ.

Leitud. Aare kena ja kuiv.

Leidsime. Aitäh!

 1 

Kutsu jätkas koos meiega teekonda. Alguses püüdsin lihtsalt GP kaardi järgi minna, aga kui üsna pea vale tee valisime, sai ikka geps ka välja võetud. Leid tuli lihtsalt ja vaade oli ilus. Aitäh!

MIna olen essa!

Leitud rattasõidul. EVEJ Tänud peitjale

Leitud, logitud, tänud.

Arvo, Zemfira, Kristiina, Ülle, Ringo. EVEJ

Leidsime suhteliselt ruttu aga kättesaamiseks läks kolme naise jõudu vaja :)

Vaikusest oli asi kaugel, tuul sundis kiiresti kalda pealt sääred tegema. Kadakate vahel oli kliima palju soojem, tagasiteel leidsime ka otsema raja. Aitäh!

ühtuse jalgratta tuuri käigus sai ka siia põigatud

Väga ilus lilleline koht ja mõnusasti peidetud aare, aitäh!

Lihtsasti leitav, raskesti kättesaadav

Leitud ja logitud :)

Jalgratastel Prangli saart külastamas. Tänan aarde eest.

Tore koht on.

Aitäh siia juhatamast.

Aardeni viis mõnus kuiv tee. Aarde asukoha taipasin ära õige hästi. Logiraamat oli siingi tühi. Aardest puudus geopeituse juhend. Aga muidu peidik oli hästi valitud! Tänud peitjale!