Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Porkuni järv on järv Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustikul. Pindala 44,6 ha. Koosneb neljast osast: Suurjärv (36 ha), Aiajärv (1 ha), Iiri järv ja Alumine järv (4 ha). Järvest saab alguse Valgejõgi. Järve keskel asuval Küngassaarel tegutseb endises mõisahoones erivajadustega laste internaatkool ja linnuse vahitornis paemuuseum. Järvel on ka ujuvad saared. Veetase on suuresti kõikuv, allikatoiteline järv on ka täiesti kuivaks jäänud (viimati 1998., 2003. ja 2006. aastal).
Antud klassikaline aare kutsub teid selle järve kaldale. Aare läheduses on nii kohvik, ujumisrand, paadirent, hüppetorn ja laste mänguväljak.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (5), ujumiskoht (4), lumega_leitav (2), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), kalastuskoht (2), rmk_matkateed (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YDEX
Logiteadete statistika:
188 (98,9%)
2
3
3
1
0
0
Kokku: 197
Muhe koht, siia tulen suvel tagasi, äkki saab isegi mõisa sisse. Rannaäärne puudetukk on ka talvel aktiivses kasutuses. Kaks kuuske topsipuust oli näiteks kellegi jäetud kringel, hea et sisse ei astunud. Igatahes kuiv ja korras, tänud siia kutsumast.
Käisin Porkunis eelmisel suvel, kuid kuna oli palav päev, siis piirdusin ujumise ning päevitamisega, kuna otsimiseks ümbritses mind liiga palju teisi inimesi. Täna on siin täiesti tühi ning vaikne. Aitäh peitjale.
Oi mis mõnus olemine! Pakkisime oma vapilooma ja kalastustarbed kokku ning asusime teele. Ilus ja vaikne koht, järv on muidugi jääs. Oleks võinud uisud kaasa võtta. Jää peal on üks kalamees veel. Aitäh peitjale!
Pole siia sattunud, isegi läbisõidul mitte. Tõeliselt ilus koht avastada. Tänud
Pole ammust ajast Porkunisse sattunud. Nüüd sai siis üks siinsetest aaretest ära märgitud. Aitäh peitjale!
Hea suvelõpu vihmane pühapäev, et järve äärses võsas veidi ragistada, nimi kirja panna ja siis tühjas rannas ujuda :) tänan peitjat
Siin sai kõigepealt aare logitud ja siis ka kõhud täis pugitud. Tänud vahvat kohta tutvustamast!
Vedeles see aare siin lihtsalt maas. Panime nimed kirja, leidsin kotist uue nipuka ning aare sai tagasi sinna kus ta ilmselt olema peaks.
Tänud!
Tänud kohta tutvustamast! Ilusate ilmadega võiks isegi siia tagasi tulla.
Huvitav optiline illusioon tekkis: vaatasin vasakule, paremale, üles ja alla ja järsku märkasin aarde olevat vaevalt poole meetri kaugusel. Tänan juhatamast.
Saime soovituse siia ujuma tulla ning ei pidanud pettuma. Mõnus rand ning hea vesi. Tänud aarde eest!
Korra juba kahtlesin kas saan otsima minna, sest üks mugu seisis suht lähedal ja rahvast oli üldse väga palju. Aga ilus koht ja vaade ning nimed said ka üllatavalt lihtsalt ja kiirelt kirja! :)
Pühapäeva hommikul oli ümbruses vaikne ja inimtühjus. Saime rahulikult võsas tuterdada, mis antud kohas suvisel ajal ja keset päeva ilmselt üsna kahtlane tunduks. Aare esimese hooga silma ei hakanud, aga terasel vaatlemisel ta peitu ka ei jäänud. Tagasi auto poole jalutades tuli meile vastu üsnagi taaruv noortekamp, kellest ühel oli rätik üle õla ja teisel laste ujumisrõngas ümber kaela. Hea, et enne nende randa saabumist aarde leitud saime. Aitäh!
Matkateel matkamise I päev. Kodutöö oli seekord tegemata, nii olid kõik tee peal näppu jäänud aarded meeldiv üllatus. Ja teine üllatus veebilogi kirjutades, et olen selle aarde viie aasta eest juba leidnud. Mitu korda on juba mõte olnud, et peaks kõik vähem kui paari aasta vanused logid ära kustutama, oleks nii palju uuesti avastada:) Aitäh.
Leitud! Mônus jalutuskàik jàrve kaldal ja môis on ka kena! Aitàh!
Naistekas keset teisipäeva, aare nr. 12.
Tuttavas ujumiskohas kiire leid. Aitäh!
Koht mille märkisin ka oma kaardi peale ära, et vähe ilusama ja soojema ilmaga siia ujuma tulla. Aare kutsus toredasse kohta, aitäh :)
Kuumal suvepäeval oli järve ääres rahvast palju. Ingel oli aare leitud ja jäi teerajale ootama. Kuigi üritasime Silveriga põõsasse pugemist ja seal välja tulemist nagu muuseas korraldada, siis ilmselt päris märkamatult see meil vist ei õnnestunud. Natuke naljakas oli meil endalgi, aga õnneks põõsa varjus oli vähemalt konteineri leidmine ja logimimine varjatud tegevus. Aitäh peitjale, oli lõbus.
Huvitavad aroomid olid õhus, muidu oli ilus koht. Kahjuks polnud aega vette minna, oli vaja suunduda ämma rajale. Catiberg tõi kastanid tulest välja või siis kuuse metsast välja. Aitäh!
Koht kuhu ma veel kunagi sattunud ei olnud, seega ei teadnud ma midagi mis ees ootab. Parkla oli puupüsti masinaid täis kuid õnneks saime just värskelt lahkuja koha omale päris mugavalt lähedale ka veel. Aardele lähenesime kaarega läbi metsaraja. Järve äärde jõudes ootas meid ees meeletu rahvamass. Loomulikult oli palav sumeilm paljud veemõnusid nautima meelitanud. Korra tekkis mõte, et kas sellise rahvamassi keskel saamegi üldse otsida. Ühel hetkel kadusime jäljetult võssa ära. Päris salaja see meil siiski ei õnnestunud kuna kuulsin hetk hiljem taustal noori arutamas, et mis neil sinna põõsasse asja on. Õnneks lehtedest oli korralik sein vahel ja saime rahus tegutseda. Mina jalutasin aardest mööda, Merle tegi korraliku vigadeparanduse ära. Logi kirja ja nüüd tuli veel sobiv hetk leida võsast välja hüppamiseks, ilma et kedagi ära ei ehmataks. Tundus et õnnestus, kuigi kellegile suutsime taas mõtlemisainet juurde pakkuda.
Tänud.
Ma olen pikka aega Porkuni järve näha tahtnud. Põhikoolis lugesin jutustaja osa, kui etendasime Porkuni preili traagilist lugu Underi luule põhjal. Oi me tegime draamat - kõik isad emad nutsid, kui mu klassivennad Andero ja Reino blondi paruka ja rapunzlipatsiga klassiõde Kairiti lavaauku viskasid. Kõik see toimus muidugi minu hingestatud luuleridade saatel :-)
Siis puudes vihuri raksatus käis, kui toodi see palmikuist kistu, ja risti ning põiki piitsutas räis, ja kuu tõusis pilvedes istu.
(Samas - proovides pidime end surnuks naerma :-) - eriti jääauku viskamisel, aga muidu loomulikult ka)
Täna ei kistud Porkunis kedagi palmikutest. Üks onu võimles torni juures vanakooli stiilis ülientusiastlikult. Wingmän närvitses 0 pärast, kus polnud kuuske. Täitsa tavaline suvehommikuidüll järve ääres. Kiire leid, kui silmad lahti teha. Aitäh :-)
Logiraamat näitas, et tänasel päeval olime me juba kolmandad leidjad. Aare kenas kohas, kuigi ilusamate ilmadega on ilmselt palju mugusid liikumas. Metsaalune oli ootamatult puhas, ilmselt tänu läheduses olevate 00-idele. EVEJ
Tükk aega kobistasime kuskil kauges võsas ja otsisime kuuski. Tegelikult ei pidanud üldse nii kaugele minema. Igatahes saime kätte ja logisime ära!
Hommikul kella kaheksa ajal juba ujuti. Ma käisin tornis ja jõlkusin niisama ringi ja seejärel sukeldusin võssa. Aitäh kutsumast.
Leid oli lihtne, aga peidupaik tundub kahtlase väärtusega olevat. Esiteks ilges võsas ja raskesti kättesaadav, kuuseoksad torgivad silmad peast välja, teiseks aga suvitavate mugude kempsurajal, niiet tundub et on ainult aja küsimus kuni suvalised selle otsa satuvad. Samas väga eeskujulik logiraamat. Aitäh!
Nulli leidmine tekitas segadust aga lõpuks ta leitud sai, aarde seisukord hea.
Ilus rand! Ilusaid vaateid imetlesime veel ka teiselt poolt järve. Tänud!
Oleme korduvalt siin ujumas käinud, aga nüüd sai alles aare leid registreeritud.
Sõbraga ujuma minnes, geopeitus lahti, oli 1 aare ja kohe uppusin peitu, sõber imestas kuhu kadusin, vastasin et siin geopeitus ja oli vaja logida :)
Ilm oli ilus. Päike paistis ja inimesed veetsid meeldivalt aega. Eks meiegi oleks seda seda teinud kui tervis tiba parem oleks olnud. Seepärast piirdusime vaid logiga tutikasse raamatusse. Aitäh!
Leitud aga logiraamat on täis. Kahjuks ei olnud endal midagi sobivat kaasas.
See oli vist päeva oodatuim aare. Sai pisut võssis tuhnitud ja siis vette :D. Vot see oli kergendus kuumale päevale. Eriauhinna vääriline, aitäh!
Mugusid oli murdu, oluline osa neist ilusa ilma puhul vee äärde kangemaga olesklema tulnud. Igaühele oma. Meile meeldib võsas geoaardeid tarbida ja kõik õnnelikud. Peale leidu väike suplus vetikate ja viidikate vahel ning tsaupakaa. Suur tänu, Laur!
Panime nimed kirja ja peesitasime veel ootamatult saabunud päikesepaiste käes.
Ilm oli kole ja rand oli tühi. Õnneks ei pidanud kaua võsas tuhnima. Aitäh!
Sattusin järve äärde hetkel, mil sain seda uhkes üksinduses nautida. Kõik saared püsisid täitsa kenasti paigal sellel tuulevaiksel päeval. Tänan.
Hämmastav, aga ma polnud mitte kunagi Porkunis käinud. Et meie tänaõhtune sihtkoht ei jäänud sellest enam kuigi kaugele, otsustasime enne sinna jõudmist veel ka siinsed kaks aaret ära noppida. Siia saabumisel tekkis esialgu tõrge, sest mingil põhjusel oli juhatatud tee ajutiselt suletud. Kaaslane käis silti uurimas ja selgus, et seda konnade rände tõttu. Lihtsalt liiga nunnu põhjus. Hiljem nägime teisest suunast lähendes ka mulle juba tuttav ajutist liiklusmärki, mille peal larakas konn. Igatahes nulli me jõudsime ja seal tervitas meid lõugav taks. Ei lasknud end sellest väga segada ja sukeldusime metsa, üldsegi mõtlemata sellele, mida rannas olevad mugud sellest arvata võisid. Ühed arvasid, et kuna taks läheb liiga närvi, siis võiks ära minna. Meile sobis. Teised hõikasid eemalt, et kas oleme geopeiturid või. Ei vaielnud vastu. Kaaslane leidis topsi, mina olin veel minuteid pime, enne kui samuti selle ilmselgelt näkku karjuva aarde avastasin. Ilus koht. Aitäh peitjale!
Porkuni on koht, kuhu tahaksin tulla ka soojal ja valgel ajal, tundub olevat väga ilus koht. Aitäh!
Ma väga tänan siia kutsumast! Olen siin kunagi pioneerilaagris olnud. äkki oli lihtsalt laager, sest pioneer ma ei olnud :-) vahet ei ole! kurtide koolimaja ja õu olid kuidagi väikeseks jäänud. Igal juhul ilusad mälestused ja eriline koht. Aarde logimisega läks nii, et logitud sai kähku aga tagasi autoni pidin läbi metsa minema, keegi grillis ja tsillis rannas ja just siis kui ma tagasi hakkasin sättima hakkas hull rahvaste liikumine ja ma ei hakanud metsast välja trügima.
Porkunisse polnudki varem veel sattunud.Nüüd siis käidud,nähtud,logitud.Tänud
Öisel aardel on omad võlud. Lootsin, et kolmapäeva öösel peale südaöö on plats puhas... aga ei midagi. Hüpekas oli noori täis. Sai vihje objekti otsida küll, GPS keerutas kord siia, kord sinna aga ei andnud alla ja leidsin. Aitäh
Aaret oli leida kerge, kuid raskeks tegid mugud. Jälle vaja imiteerida seenelisi, ornitolooge, armunuid. Raske küll oli, kuid mitte võimatu. Tänud aarde eest.
Leid kiire. Pärast astusime läbi ka Porkuni mõisa juurest, sest me polnud aarde kirjeldusega piisavalt põhjalikult tutvunud ning tegelikult olime lootnud, et aare viib mõisa juurde ;-) Mõis haaras meid oma mitmekülgse ajaloo ja auraga sügavalt mõtetesse. Kuni aastani 2001 tegutses siin kurtide kool. Tundus, et mõisa peamaja oli kool ning hoovi vastaspoolel asuv samuti suurejooneline ehitis kandis ilmselt internaadi funktsiooni. Vaatad siis seal neid lagunenud kaldteid ratastoolidele ja mõisaaias rippuvat lagunenud lastekiiku ja mõtled kõigile neile õnnetutele lastele, kes oma puude tõttu on pidanud oma vanematest kaugel koolis käima. Elu on mõnega eriti karm.
See oli selline "võiks leida" aare. Väga tahtsime näha, et mis seisus on järvevee tase ja mida aare pakub. Vett oli järves piisavalt. Rahvast rannas rohkelt. Aare erilisi emotsioone ei pakkunud. GPS ainult tegi meile trikke. Aitäh!
Okkaline oli end vahtra taha ära peitnud nii et esimese hooga sai tuimalt mööda trambitud. Nullis siiski võpsikusse minnes tuli leid kiiresti.
Ujumisplaanid jäid see kord meil ära. See eest saime oma nimed logiraamatusse kirja. Tänud!
Õnneks suplushooaeg pole veel täies jõus. Üks mees istus pingil ja kuivatas end, aga aarde poole ei vaadanud ja sai märkamatult ära käidud.
Tähelepanek iseendale: kui telefoni aku on viimaste protsentide juures, siis vihje võiks ikkagi ära lugeda. Õnneks olid ilm ja vaade ilusad, niiet pole hullu... Aitäh!
Ennegi siin rannas käidud nii ujumas, kui kanuuga sõitmas aardest midagi teadmata. Seekord aarde jahil ja nuti seade saatis natuke sügavamale metsa aga leitud sai. Tänud peitjale.
Selle aarde juures tutvustasin ma kaasgeopeituritele Martti üleinimlikke orienteerumisvõimeid. Ütlesin, et meil pole mõtet tormata, las Martti leiab nulli üles ja siis me rahulikult siirdume logima. Läks aga nii nagu tavaliselt, Martti telefoni gps ei jõudnud tema liikumiskiirusele järele ning nii ta nullist mööda põrutas. Aardeleid jäi hoopistükkis Svenile. Tänud!
Imeilus kevadine ilm oli talve viimase päeva nautlejaid veel Porkuni järve viimasele jääribale meelitanud. Viimaks saime vaikselt siiski ära nahistatud:) Pole kunagi varem siinpool järve käinud ega supelrannast, lauluväljakust, allikast jm teadnud. Väärt koht aarde jaoks, aitäh!
Ei tea mitu kuuske Eestis aardetopsikuga täägitud on?Aga sai seegi leitud.Täname väga
Kahe üksiku jääl askeldava kalamehe taustal logitud. Täname.
Olin möödasõidul kui telefon näitas aaret.Otsustasin minna otsima ja sai ka peale mõningast müttamist leitud. Märkasin algul parklas kahte autot, kuid need olid kahe hulljulge kalamehe omad kes järve jääl askeldasid.
Ilus ilm paariks aardeleiuks :) Peale vihje lugemist tuli ka leid kiirelt. Siia järveäärde jäävad minu lapsepõlve eredad mälestused nii suvel ujumas käimistest, jaanipäeva pidustustest, kui ka talvistest jääaugusuplustest (ja need ei olnud mitte taotluslikud :D).
Aaret otsides otsisime temale juurdepääsemiseks ringteed, sest miks otse minna, kui saab ringiga minnes võssis ragistada. Poja leidis.
Mõnus sügisõhtune jalutuskäik Porkuni järve ääres. Leitud! :)
Mõnus sügisõhtune jalutuskäik Porkuni järve ääres. Leitud! :)
Hops põõsasse, nimi kirja, hops välja. Rand oli tänase sooja ilmaga vägagi kutsuv veel. Tänud!
Aarde juures ligidal käis väike neljane kohalik pidu. Jutlesime viisakalt ning asusin jahile. 10min telefoni gepsu vandumiat ja aare leitud. Tänud peitjale.
Nagu mu puhkusele kohane, hakkas ka täna sadama, kui proovisime selle kauni järve ääres suvitamise poose võtta.:)
Aare oli korras. Tänud!
Kahjuks jäi leidmata. Ei tea kas asi oli kellaajas. 23.30 vist liiga hilja. Igatahes aitäh ilusat kohta näitamast.
Õnneks oli ümbrus tühi, sest vihma sadas. Sain rahulikult aaret otsida. Ilus koht tagasi vaja tulle.
No mis vihm... aare sai leitud ja logitud, aga ilm ei soosinud väga, ümbrus jäi uudistamata, tuleb tagasi tulla.
Ilma järgi võiks öelda, et suvi on juba alanud, aga aarde kõrval asuv kohvik on ikka veel kinni. Tänud peitjale!
Mõnus hommikune jalutuskäik. Koerale ka meeldis, mõnus vesi ja rand :-) Aitäh!
Väga ilus koht. Sinna tahaks suvel uuesti minna. :) Tänud, Laur!
Polnud juba tükkaega Porkuni sattunud. Nüüd siis oli asja, aitäh.
Logiraamatuga pingutasin veidi üle. Palun ärge seda väga sügavale lükake. Parim valik oleks kui keegi järgmistest leidjatest võtaks käärid ühes ja lõikaks selle õnnetukese pisut kitsamaks.
Värske logileht oli küll kaasa võetud, aga keegi hea inimene oli just täna juba enne meid jõudnud, meile jäljeraja maha joonistanud ja hoolduse ära teinud. Siia ümbrusesse ei olnudki sattunud, aitäh!
Hooldaja saab ka omale preemia osta
Olime juba loobumas, kui kontrollisime veel ühte kohta ja sealt õnneks leidsime ka aarde.
Ilmselt jätsime tähelepanuta, et on mikro. Järv jääs -vett küllnapib, aga saab uisutada.
Järve oli kurb vaadata, kuiv ent veel ei pääse jala üle teisele kaldale. Aare tuli kiirelt, tänud.
Logiraamat hakkab täis saama. 3-4 kirjet mahub hädapärast veel. Ilus koht.
Geojaanipäeva ajal jäi siin käimata. Porkuni järvest on ähmased mälupildid lapsepõlvest, kui ma vanemate ja vanavanematega siin ühe kauge sugulase juures käisime. Siis sain isaga vesrirattaga järve peal sõita ja mäletan, et seal oli üks ujuv saar, mis köiega kuskil kaldas kinni oli. Kõik. Täna sain nii mõnegi uue pildi kohast oma mällu jätta, loodetavasti püsivad sama kaua. Aitäh!
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
Keskkooli ajast oli ikka meeles see Porkuni järves ujumine (siis korraldati siin teinekord spordilaagreid)... olid juba pea keset järve jõudnud ja ikka kõditasid põhjataimed rinda, ning segasid ujumist. Proovisin nüüdki, miski pole muutunud, mis on tegelikult ju omamoodi tore
Ilm ilus, vesi soe, rahvast palju, kes see meid veel kaldal vahib. Leitud logitud, tänud peitjale.
Esimene pikem tiir uue liikuriga. Polegi kaua sattunud siia. Järv sillerdas päikse käes ning inimesi oli rannas omajagu. Leid tuli kiiresti. Aitäh!
Kiire peatus ja aare käes. Mugudel ei olnud minu jaoks üldse aega kõik olid näoga päikese ja vee poole.
Vurasime tsiklitega kohale, jalutasime ja ragistasime veidi võsas ja leitud ta oligi.
Kuna ei olnud tegemist superhea rannailmaga, siis oli see paik siin inimtühi. Meile muidugi sobis ja leid tuli ka kiirelt. Täname.
Peale seda, kui kõik perepäevalised olid mööda ilma jälle laia lennanud, võttis väike seltskond ette reisi Porkuni järve ja mõisa juurde. Kuna ülejäänud rahvas maiustas järve kaldal jäätise ja kohviga, siis mina otsustasin juhust kasutada ja ära korjata lähedal oleva aarde. See aga ei osutunudki nii kergeks. Ilm oli küll jahe, aga üks mugu istus seal samas kõrval ja vaatas kuidas tema laps kiigub. Ma ei saanud siis sealt samast siseneda, kus aare oli. Läksin natuke kaugemalt metsa sisse ja ragistasin hullult võsas, korjasin aarde ja ragistasin väljumiseks jälle hullult võsas. Tehtud.
Siin läks täitsa kiiresti. Kuigi mugusid oli üksjagu, oli neil kõigil piisavalt tegevust, et minu liikumisele mittemingisugust tähelepanu mitte osutada. Kunagi ammu olen siinkandis ka käinud - ajateenistuse ajal toodi siia vahel ujuma.
Pärast mõnusat sõitu paadigi, mida kohapealt laenasime, oli hea üks väke aare leida :) Alguses ei jäänud kohe silma, aga muidu lihtne :) Aitäh :)
Kellaajast ja ilmast tingituna ujujaid ei olnud, kuid paadimehi ja kalamehi oli mitmeid. Olen alati imestanud, et siin on rannas hüppetorn, sest olen järve äärde sattunud vähemalt kahel korral, kui vett oli alla meetri. Töötas ka kohvik , kust igaüks sissesöödud marjade kõrvale soolasemat ja ergutavat sai. Ujuma ja saarel asuvasse paemuuseumisse tuleme mõni teine kord.
Otsisime tükk aega võsas seistes vihjepuud, enne kui mehed ütlesid, et see on meie selja taga. Edasi läks juba kiirelt. Aitäh aarde eest, tänud siia kutsumast!
Üks Porkunis-käik on õige siis ja ainult siis, kui viinavabriku juurest vana teed mööda üles mäkke saab sõita. Kõik muu on jura. Vanasti tegi seda Tamsalu liini LAZ-buss, aga sellist enam ei anta. Ühesõnaga, panin nime kirja ja sooritasin eduka mäkketõusu - kord kirjas. Aitäh ka!
Porkuni nimi seostub mulle kolmel viisil.
Järjekorras: Esimene - siia olen aastaid sõidutanud lapsi suvisesse Rakvere spordikooli/Vike spordilaagrisse, ööbimisega punases, kummitavas mõisahoones. Teine - tünnisõit, järv ja ujuvad saared. Kolmas - paemuuseum.
Porkuni on olnud iidsest ajast väga tähtis kants ja ühendusteede ristumiskoht. Kui vaadata ka kõige vanemat kaarti, mis teile üldse on kätte sattunud, siis kindlasti on seal peal koht "Borkholm", erinevates kirjapiltides.
Suur tänu siia jällegi kutsumast!
Selles kohas ei olnud mina veel varem käinud. Aastaid tagasi sai järves küll ujutud, kuid see koht oli siit tükk maad eemal. Nüüd ostsime jäätist ja leidsime aarde. Aitäh peitjale!
Noorsportlased Kaja ja Bruno jätsime autosid valvama ja tegime kiirvisiidi puu taha.Õnneks kedagi vee ääres ja mänguväljakul polnud, nii ei olnud midagi kahtlast ka selles, et me mingi hetk puu tagant taas välja tulime :D. Tänud!
Seda piirkonda ma olen juba pikemat aega tahtnud külastada.
Aarde poole minnes jäi tee äärde mänguväljak, ega Merit enam edasi ei tulnud, kohe kiikuma. Peale kiiret leidu sai keha kinnitatud, pikk päev veel ees. Tänud peitjale.
Anni teadis laagrikogemusest, kus on siin jäätis, rand ja muuseum. Jäätised näpus aardekene leitud. Tänud peitjale.
Hommikul telgis ärgates oli taevas pilves. Hirm, et varsti hakkab sadama ja jääbki sadama oli täiesti asjatu, tegelikult oli õhtuks taevas täiesti sinine. Eilsest pidustusest Porkuni ääres andis märku vaid hõõguv lõkkeplats. Aare ei tahtnud üldse kergelt silma jääda aga lõputult kauaks ta ka peitu ei jäänud. Aitäh!
Kuna vihjepuude arvukusega see koht ei hiilga, siis läks leidmine libedalt. Tänud peitjale.
Otsisime pimedas aaret ja kuulasime imehead kontserti, mis kostus üle järve.
GP 1437 / GC 1675
See koht on meile hea tuttav. Oleme siin koguni korduvalt ratastega ujumas käinud. Me Siimuga ülevalt ei hüppa, aga Taavi jaoks pole kõrgust piisavalt, tema hüppab käsipuult ja teeb kõikvõimalikke saltosid. Igaühel peab ju mingi hobi olema. Täna õhtul sulistasid üksikud lapsed vees ja Siim turnis pärast aardeleidu veidi laste atraktsioonidel, et kõik ikka aru saaksid, et me mingid imelikud oleme. Suts võssa ja tagasi oleks ju kahtlust äratav, kui kõrval on korralik wc.
Aare oli kena ja korras; tore, et teised geopeiturid ka nüüd teavad, kus Porkunis ujutakse. Ega seda kohta vist niisama ei leiagi.
Kuna eelmine päev pidin kella kaheksast tööl olema 24 tundi jutti ,siis tegime uutele aaretele kambaka täna.Pärast kiiret leidu pidasime väikese lõuna kohalikku burgerit proovides.
porkuni on alati ilus koht olnud .kiire leid :)
Otsitud teel Geojaanipäevale. Kui eelmise aarde juures jäi Andrea autosse, siis siin otsustas Liina mitte kaasa lüüa. Kahekesi Andreaga kõndisime üsna rahvarikkale rannale ning õige koha kõrval otsisime sobivat hetke millal kahtlusi äratamata võssa vupsata. Mingi hetk tundus ebareaalne, et seal üldse mõni vihjele vastav puu on, aga võta näpust - oli ja täpselt koordinaatidel. Edasine oli juba lapsemäng. Aitäh!
Parklas kohtusime Airi, Marise ja Margusega. Meie jalutasime aardeni, logisime, ostsime rannabaarist preemiaks jäätised ja läksime parklasse tagasi. Ajasime kaasvõitlejatega veel pisut juttu ja suundusime edasi geojaanile.
Essaleid kl 11:03.
Virgusime veidi vindistena Võsul. Lõime süleri lahti, et hakata Kadunud järve maa alt välja tooma ning plaanisime hommikukohvi juua, kui Marje telefon plinn-plinn tegi. See plinn-plinn tähendab tal aardehoiatust :-) Kui selgus, et geojaani kandis on Laurilt uus viispakk avaldunud, unus kadunud järv sootuks ja läks kiireks. Kohv jäi oma aega ootama (jäigi sel päeval üldse ära), aarded gepsu, arvutt kinni ja vudinal veerema.
Porkuni valisime logistiliselt esimeseks. Kusjuures nii kiire ei olnud, et tee peal poleks saanud GC lehel olevat Kiku aaret ära otsida ning Marje jaoks veel ka Tuuleluud.
Panime auto järveparklasse ning läksime nulli. Järve äär oli hommikuselt vaikne. Aardeleid ei võtnud palju aega ja olime juba peaaegu logimas, kui Marje Esko nime sosistas. Mina mõtlesin, mis Esko?! Erko ikka? ;-) Nägin enne hoone juures üht samasuguses hallis riietuses mitte kõige viisakamat härrat ja arvasin, et tema läheb teed mööda. Aga ei, see halli topiga mees keeras ka metsa vahele ja noor neidis sabas. Oligi Esko! :-) Missugune vahva kohtumine uue Lääne-Virumaa aarde man.
Lasime siis ka neil aarde leida ja logisime ühise esmaleiu kell 11:03. Aitäh Laurile ja kõigile teistele mänguritele esmaleiu eest! :-) Edasi suundusime juba üheskoos järgmise esmaleiu juurde.
Siin sain veidi särada, et minu jaoks juba tuttav rand. Nulli lähedal seisma jäädes ja gepsu uurides ilmus üks väga kavala näoga poiss, kes teatas, et nemad tulid ka aaret otsima. Selle peale kostis ka võsast reetvat raginat, mis andis selgelt märku, kuhupoole suunduma peaks.
Nulli paikasaamisega oli tükk tegemist ja nii sai nii mõnigi vihjekoht üle poleeritud. Lõpuks oli aare ikka raskusastmetele vastavas kohas. Oli tore taas uusi nägusid kohata, tervitused [sedemicra] tiimile! Aitäh peitjale!
Siin tuli ära esimene geojaani eelne teolt tabamine, nimelt nullist leidsime tiimi [sedemicra], kellega koos sai aare üles otsitud. Vihje igati pädes, aga vahel kulub natuke aega, et pimedusest üle saada...
Aitäh!
Olime Itiga Tallinnast geopäeva alustanud ja linnapiiril parasjagu kütusepaagi täis tankinud kui järsku hakkas meie sihtkohta ridamisi uusi aardeid tekkima. Sai siis planeeritud marsruuti käigult muudetud ning värsked topsid ikka prioriteediks seatud. Porkuni jäi teele esimesena, tol hetkel liikus seal üksikuid inimesi, kes tundusid kõrvalt vaadates sellevõrra kindla sihita, et liigitasime nad eksimatult mugudeks. Meid huvitav metsatukk oli suhteliselt läbipaistmatu ning täiesti vaikne - kuni selle hetkeni, mil päris lähedale saime - siis kostus kõrvu vaikne vileviis. Sekundiks läks mõte Soneria II peale, kuna peitja ju sama, siis mine tea, mis veel oodata võib :o)
Teelt põõsasse sisse keerates tuvastasin vile allikana kavala näoga Paavo, kes koos Marjega oli siia kimanud Kadunud järve otsingutelt. Porkuni aare äsja leitud, kuid logimisoperatsioon veel pooleli, võeti ka meid esmaleiu rongile, muidugi pärast peidukoha tuvastamist. Iti esimene FTF - pole paha paarikümne leiuga (veel) registreerimata kasutaja kohta. Täpne kellaaeg tuleb Paavo logisse, mul endal jäi see detail suure ähmiga fikseerimata. Et meil oli lootust veel mõne aarde logiraamatusse esimesele reale pääseda, siis siia järve ujuma ei läinud. Pikk päev ees, küll hiljem jõuab :o)
Viimane otsing enne sündmusaaret. Eramaa ei tahtnud kuidagi ligi lasta aga lõpuks leidsime vaba parkla. Vihjepuu juures tabasime eelmised otsijad. Leid ise tuli kiirelt ja nüüd edasi Väike-Maarjasse, sest aeg oli juba sealmaal, et üritus algamas. Tänud!
Lihtne leid, sattusime otse peale.
Tänud peitjale :)
Teel geojaanile sai sellegi juurest läbi põigatud. Üsna kiiresti jäi silma. Aitäh peitjale.
Leitud teel Geojaanile. Parklas kohtusime kajaliisidega, kes meile ka puutetundliku lahkumise kätte näitasid. Saimegi uhkes üksinduses otsima minna. Väga vahvad järved ja peesitamiskohad seal. Aarde juures tabas mind geopimedus, olin valmis juba latvagi ronima :P
Otsustasin, et teen oma päeva viimase otsimise ja külastan Porkuni järve. Kohale jõudes avastasin, et minule täiesti tuttav koht. Umbes 5 aastat tagasi veetsin oma jaanipäeva siin läheduses. Hüppetorni ülemiselt korruselt ma toona alla ei julgenud hüpata. Arvatavasti mitte ka täna. Enne on vaja aaret mille tõttu peab kusagilt kõrgelt vette hüppama, siis saan alles oma foobiatest lahti :D Aarde otsimine, leidmine ja logimine võttis aega alla minuti. Natukene nautisin pärast seda järveranda aga müra vastaskaldalt peletas eemale. Tänud!
See oli ikka päris raske leid. Kõigepealt algas mingi suur pidu ja rahvas vooris ühest kohast teise. Vähe imelik oli seal sagimise keskel järsku puude vahele pöörata - nagu läheks mingit asja ajama. Mingil hetkel jäi vähe rahulikumaks ja läksin siis vihjeobjekti otsima. Sellega läks omajagu aega sest geps ei jõudnud kiiretle haakidele kuidagi järgi. Lõpuks pika ragistamise peale leidsin ka aarde ja ehmatasin mingeid memmekesi (täiesti tahtmatult muuseas) Tagasi ei julgenud seetõttu enam tee peale tullagi ja luusisin läbi metsa enam-vähem autoni. Jube palju vene keelt oli ümberringi. Nagu oleks Ida-Virumaale sattunud.
Esimene leid pärast geojaani. Siin oli hoopis äge pidu lahti, järve eri külgedel tehti kaht erinevat elus muusikat ja rahvas puha tantsis. Õnnestus siiski vaikselt "põõsas" ära käia :)
Geojaanile sõites pidin ju vähemalt ühe nendest uutest tutikatest üles otsima... Minu kohale jõudmise ajaks oli peidukas häälte järgi otsustades juba hõivatud, ootasin siis igaks juhuks 2 meetrit eemal ja otsisin kotist pastakat taga, kui lehtede vahelt ei väljunudki minu eeldatud võõrad rannalised vaid Kaja ja Bruno :). Puhas vedamine mõtlesin, sest kotis tuulamine oli andnud selleks ajaks ilmselge arusaamise, et pastaka olin autosse unustanud… Kurtsin siis kiiruga oma muret, tuli välja, et mure polegi mure ja kirjapulk topsis täiesti olemas :). Ja siis sukeldusingi juba ise seda mikrokat otsima … Ruttu just ei läinud ja heitumuse tunne, mis mul alati selliste peidukate juures peale tuleb peale ühe Erko aarde korduvat otsimist, ei aidanud ka just asjale kaasa :D. Lõpuks ikka leidsin, täiesti mugav peidukoht oli :). Aga kõige rohkem olin müüdud ikkagi aarde vihjele - see oli nii armsalt tuttavlik, et isegi lahti ei pidanud seda lugemiseks vajutama… :D
Esimesena jõudis Henriko aardega kohakuti, ainult tema suundus valele poole. Leid oli kiire. Tänud.
Siin saime kinnitust vanarahvatarkusele, et nälg viib silmanägemise. Meie oma esimesel ringil ei leidnud. Kinnitasime parklas keha, ajasime juttu Jussikestega ja suundusime uuele katsele. Kuna Jussike kinnitas, et aare on ja lihtsalt leitav, siis proovisime meie ka seda lihtsat leidmist. Ei tulnud nii lihtsalt. Siis saime selgeks, et kui õige nurga alt õiges suunas vaadata, siis läheb paremini. Tänud peitjale!
Porkuni rannas toimus mingi suvepidu. Võibolla oli see Vaigistu erikooli lõpupidu. Igatahes täitis heakõlaline Rhytm & Blues randa. Vahelduseks ka Eesti poplugude uuekõlalisi kavereid, keegi tegi täitsa autentselt Smilersit järgi. Tundus, et see oli mingi eraseltskonna pidu. Selle aarde saatel sai härra kuusega tantsu löödud. Nüüd on järgmistel poole lihtsam, sest kuivanud oksad on maha murdunud. Muuseas, 190 cm pole 150 cm, raiuge see endale pähe.
Siin meil olid juba kõhud tühjad või lähenemise nurk vale. Me ei leidnud! Suundusime parklasse keha kinnitama. Seal kohtusime Urve ja Hannesega, kes siis meie söömise ajal aarde juures siuhti ära käisid ja siis veel end kohvikust soetatud jäätisega premeerisid. No oli ikka piinlik küll! Kõhud täis saanult läksime siis uuele katsele. Peab ütlema, et see õige nurk ei tulnud täna üldse mitte kergelt. Aitäh aarde eest!
Kiirelt leitud, tänan ilusat kohta tutustamast, polnud siin enne käinud!
Väga kaunis koht. Külastasin seda esimest korda. Paras seltskond pidulisi oli järve äärde kogunenud. Selle pidustuse jätsime siiski vahele ja suundusime aarde poole. Natuke vaatamist ja käes ta oli. Jõudsin aarde kenasti tagasi paigutada ja paar sammukest tagasiteekonda alustada, kui põrkasime kokku errvee-ga. Soovisime edu ja jätkasime tagasiteed. Tänud peitjale.
Aasta esimene Eestis toimunud välisuplus minu jaoks. Aitäh aarde eest!
Leitud. Mulle väga kallis paigas. Tore oli jälle sinna sattuda.
Geokooslus koguneb. Olime teab-mitmendad ja jäime Marisele vahele. Parklas kohtusime Karuonu ja Caroga :)