Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaigutuslangid on märk mitmekülgsest metsakasutusest ligi pool sajandit tagasi. Enne naftast mitmesuguste plasttoodete valmistamise tehnoloogia leiutamist oli tööstusele oluline tooraine ka puuvaik. Nii tehti raiesse minevates männikutes puu tüvesse kalasaba kujulised sooned ehk karrid, mida mööda puuvaik valgus koonusjatesse topsidesse. Mitmesugustel põhjustel on paljud vaigutuslangid raiumata jäänud ja võimsad männipuud kannavad ajas edasi üht omapärast metsamajanduse viisi. Tänased metsamehed jätavad selliseid puid raielangile alles ka nende kultuuriloolise väärtuse tõttu.
Ühte sellisesse kohta see lihtne metsamikro kutsubki. Nautige vaikust ja huvitavaid puid :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (3), vaatamisväärsus (1), soovitan (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YDEE
Logiteadete statistika:
126 (100,0%)
0
2
1
0
0
0
Kokku: 129
Oleme neid vaigutuspuid ka varem kohanud näiteks Äntu kandis, siin siis vaatasime ja uudistasime kiirelt natuke ümbrus ja sama kähku sai ka nimed kirja pandud, et siis juba uute seikluste poole liikuda.
Neid kuuski oli seal palju. Imetlesime vaigutuspuid ja siis silmasime ka aaret. Aitäh peitjale!
Selliseid lanke leidub tegelikult üle eesti ja olen sattunud kokku mehega kes jutustas kogu protsessi ilu mulle ära.Algul olid metall lehtrid ja lõpu poole juba plastist mis sinna vaigu kogumiseks paigaldati.Andis kaasa isegi suure kotitäie naturaalset kampolit mis siiani kuskil kuuris alles.Ema kasutas sellest mingi oa isegi salvide tegamiseks mille raviomadused olid kõigile mõistatuseks.Põhimõtteliselt kõik raskestiparanevad haavad paranesid ja kadusid kui nõiväel.
Aitäh aarde eest!
Jalutasime vihmasabinas kohale. Vihjepuu oli üllatava välimusega :)
Väikses vihmas leidsime üllatava peidupuu.
Autosse tagasi jõudes kogus vihm jõudu ja meie teekond Geojaanile sai Jõgeva linna peale ümber mängitud.
Tänan peitmast.
Siin ma olin ikka päris pahane. Kordinaadid näitasid täpselt ühe väikse kuuse peale ja see kuusk oli kenasti lume all ning mina mõtlesin, et see mikro on ka lume all peidus. Käed said märjaks aga mikrot ei leidnud. Õnneks oli Kristel ka juures, kes juhuslikult kõndis aardest mööda kaks korda, nii et esimese korraga ei näinud. Kuid õnneks leidis teise korraga. Ja siis tõusis juba tuju ja olime teel edasi Aqva veekeskusesse. Aitäh peitjale!
No see kuusk oli ikka tõsiselt väike ja mina ikka jupi aega tõeliselt pime. Nüüd üle õla vaatasin , paistab ju ikka kaugele kohe. Tänud kohta näitamast, aardega kõik korras
Vihje oli väike kuusk, aga millegi pärast otsisime ikka suuremaid kuuske. Üks hetk me nägime väikest topsikut. Tänan!
Aardehoidja oli küll väike ja niru. Arvasime algul, et vähe suuremaks on kasvanud. Aitäh peitjale!
Millegi pärast arvasime, et aaret kandev kuuseke on juba suureks ja uhkeks sirgunud. Sai esialgu suuremaid puid jälgitud, kuni aare silma hakkas. Kuid siiski kiire leid, aitäh! :)
Meile juba eelmise aarde juures öeldi, et siinne null on täitsa mööda. Nii me siis läksimegi lihtsalt kohale ja otsisime ning leidsime. Päris niru aardekandja. Tänud
Kui leitud, ei saa aru, kuidas on üldse võimalik sellest mööda vaadata. Tore metsaalune :)
Need vaigutussoontega puud on väga silmatorkavad ja isegi ilusad. Siin märkasime lausa selliseid puid, kus vaigutamine tehtud kahele küljele. Ei tea, kas puude vahtimisest või paistvast päikesest, aga aardetopsi leidmine meil väga kiiresti ei läinud. Tiirutasime natuke ringi, kui lõpuks topsik silma hakkas. Aitäh!
Naistekas keset laupäeva, aare nr. 4. Georada viis ilusti kohale.
Vaigutuspuid oleme aegade jooksul siin-seal ikka kohanud, näiteks SPA rajal. Tänapäeval vist seda tehnoloogiat enam ei kasutata ning need puud ongi meil vaatamiseks minevikust.
See aare oli küll hästi peidetud. Hea, et see mikro oli väikese kuuse küljes, mitte suure, laia ja kahara okstes. See tops jäi juba eemalt silma, hästi peidetud! :) Täname!
Selliseid microsid kuuses võiks tihedamini olla, kuid sellest hoolimata esimese hooga kõndisin tuimalt mööda :D tänud :)
Vaigutamist olen siiani näinud väga palju Hargla kandis. See, et see ka Virumaal tundmatu polnud, tuli tegelikult täitsa uudisena. Geopeitusega aga õpibki asju, mis muidu niisama meelde ei jääks.
Aeg-ajalt on need armistatud puud erinevates kohtades silma jäänud kuid pole selle põhjustamisse veel süvenenud. Täna siis jõudis kätte see päev millal sain natukene targemaks ja nüüd tean kuidas vanasti puudest vaiku välja meelitati.
Tänud.
Väike hariv peatus lastele, et miks mõned puud metsas just sellised on. Täname! Aare tuli kiirelt ja paistis juba kaugelt silma. ;)
Otsisime nulli, no ei jää miskit silma, kuniks Tiit ütles vihje täpselt õigel hetkel. Loomulikult oli aare nina ees :). Siinne mets pakkus tuulisel päeval mõnusalt tuulevarju. Võtsime siis korraks maiustamiseks ja pausiks aja. Aitäh!
Lähikonnas kooserdades tundus sobilik aare päeva leiuks. Korraks tekkis pelg, et olen geopime, kuid õnneks sain kiirelt nägijaks. Aitäh aarde eest!
Kolmas ja viimane meie väikesel ringil. Kõndisime Taali kraatri juurest mööda elektriliinide alust vaigutuslangile. Kraatri kogemus all, asusime kohe otsima hämarduva metsa alt eriti kavalalt peidetud mikrot. Telefonid ei tahtnud meid seal metsa all eriti hästi positsioneerida ja niimoodi me seal tiirutasime. Kõndisime ühe puu juurest teise juurde ja hoidsime silmad hästi lahti. Hämardus ja vihma sadas ja niiske hakkas. Lõpuks ütlesin, et "Ah vist ei leia, läheme..." ja siis ma äkki nägin seda. See oli otse mu nina all, vaevalt meetri kaugusel. Sellist ahhaa-elamust pole mul tükil ajal olnud. Tore koht ja tore leidmise elamus :)
Autoga sai ilusasti nulli juurde välja. Natuke otsimist ja peagi oli nimi kirjas.
Nüüd läks aga huvitavaks. Tee mida mööda sai metsa sisse olin keeranud oli aga vahepeal mingi kuusega blokeerunud. Õnneks oli mu aga saag kaasas ja peale 10minutit oli tee jälle vaba.
Lihtsas kohas, aga raskesti märgatav. Tänud peitjale.
Huvitavad näevad sellised puud tõesti välja, seda kunsti on ennegi imetletud. Põnev tegevus. Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Nautisime vaikust ja huvitavaid puid :) Aitüma peitmast
Tuuri seitsmes leid. Huvitav, kuidas selliseid vaigutuslanke leitakse? Ollakse kohalik või kogemata satutakse siia seenele?
Väga vinged puud. Ma arvasin vanasti, et need on mingid pühad märgid vmt. Tunduvad kuidagi maagilised. Aga niimoodi terve mets neid koos on tõesti võimas. Ja kuusemikro kuusemetsas on ikka päris mahe leid... õnneks läks aega ainult natuke. Aitäh!
Olen teadlik vaigutamisest ning selliseid puid näinud ennegi. Jagasin siinkohal oma teadmisi noortelegi. Leidsime ja logisime aarde.
Mulle väga meeldivad need "tätoveeritud" puud. Aeg on oma töö teinud ja vaigutussalgud kunstiteosteks muutnud. Unustasin aarde otsimise täiesti ära. Käisin vaatasin ja katsusin erinevaid haavu. Silma häirisid vaigutuslangis kaks kohupiima topsi, need korjasin endaga kaasa. Kui oli looduse nautimise kvoot täis saanud, siis piilusin vihjet ja läksin panin nime kirja. Aitäh!
Millegipärast nagu ikka sai selle aarde juurde mindud võimalikult suure ringiga läbi võimalikult tiheda võsa. Päris huvitav koht.
Mul selliste märkidega puid nähes tuleb alati meelde see, kuidas K6 neid mingis logis veeblipuudeks nimetas. Oli vist tema… Aga sarnane on lõikekoht veebliõlakuga küll :).
Uus logi, lisasin ka vihje ja tõstsin poole punni võrra raskust.
Kell oli palju ja pimedus pressis peale. Siiski ei tahtnud seda konteinerit siis otsimata jätta. Võtsime lambid ligi kulgesime mänguväljakule. Ja siis läks lahti, vaatlesime piirkonda üldiselt, siis tähelepanelikumalt, siis vaatasime kohti kaugemalt. Lugesime logisid. Paavo kirjeldas filgraanset konteinerit. Selle peale hakkasin mina vaigutsjutte taskulambi valguses ja ükshaaval näppudega ülelibistama. Mitu päeva lõhnasin hiljem tärpentiini moodi. Mina oleks vist sellele langil ka päikesetõusu näinud, õnneks klõpsas Piia selle filigraanse peidiku lahti. Seejärel ei julgenud enam ühtegi aaret isegi proovida ja kihutasime Tallinna suunas.
Ega ei uskunud jah, et metsas võib midagi nii lihtsat nagu 1/1,5 olla ja targu keerutasime-tiirutasime-pusasime tublisti ringi. Autost appi aetud noorte ees oli hiljem isegi natuke piinlik...aga nad vähemalt said nüüd praktikas näha seda, mida neile enne aarde kirjeldusest teoorias ette loeti. Hariv käik. Aitäh!
Uskumatu kui keeruline võib ühe avaliku tavalise lihtsa aarde leidmine olla. Vanemad ei leidnudki kuidagi üksi, tuli ikka nooremad appi kutsuda. Ja siis ikka ise silmad lahti teha. Ägedad on need vaigutuspuud, kuigi puule on ikka kõvasti liiga tehtud.
Jalutasime Taali kraatri juurest kohale ja leidsime kiiresti. Sarnaseid puid nägime ka hiljuti Oandus. Meie täname!
Väga huvitavad puud, ma pold looduses enne selliseid näinud. Tänud juhatamast.
Põhimõtteliselt kordus sama, mis Kirjarahva tammiku juures, ainult veel kordades hullemini. Olin kindel, et kuna see on lauri aare, siis on kuhugi mingi ilgelt kaval mehhanism üles seatud, mida ma otsin kindlasti veel tunde taga. Panin enam-vähem nulli paika ning hakkasin ringi tammuma. Silitasin aga puutüvesid ja näppisin kergelt koort, et äkki on kuskil mingi salauks või miski. Ja siis ühe sellise peatajooksu ajal jooksin konteinerile sõna otseses mõttes otsa, kuna see kolksatas mulle vastu prille. No mismoodi saab inimene nii pime olla? Oeh, peitja on suli ja jäägu ikka oma liistude juurde. Aga aarde eest tänud ikkagi, kuna koht on äge.
juba teist korda sain aru, et niikaua kui silmad sellel helendaval ekraanil edasi-tagasi hüpaval noolekesel ei suuda vaadata ega märgata looduses olevaid märke, aare sai suht ruttu avastatud kui see telefon oli tasku pandud.
Kogemata koperdasime ööhämaruses aarde otsa. Aare korras. Tänud peitjale.
Minu jaoks on alati vaigutamise märkidega puud natuke kõhedad olnud, sellele ei aidanud seekord kaasa ka ööhämaruse saabumine. Aare ise hakkas juba eemalt silma.
Kuna kaaslastel oli see juba leitud siis nad vaatasid, kui kiiresti metsamikrosid leitakse. Suutsin ennast positiivsest küljest näidata :)Tänud peitjale!
Natuke songitud maa vaatamist, puude avastamist ja lastele näitamist hakkas ka topsike silma. Ei midagi erilist. Logitud, täname.
Naaberaarde juurest siia oli nii vähe maad, et esialgu mõtlesin autot üldse mitte liigutadagi. Kuna aga päev hakkas lõppema ja oli vaja kindlasti veel ühe aarde juures ära käia, siis otsustasin siiski mugavama variandi kasuks. Suure tee äärest oli ka tore jalutuskäik ja kohapeal uudistasin puid suure huviga, polnudki varem midagi sellist näinud. Aare ise lollitas ikka täiega, kui lõpuks leidsin, ei suutnud naeru tagasi hoida. Aitäh näitamast ja peitmast!
Sellisel "imeliselt" lumisel Jüripäeval poleks omal tahtel küll metsa jõudnud. Kuid jahimehest kaasa oli plaaninud just läheduses olevatesse metstesse loomade söödaplatse vaatama minna ning nii me asusimegi koos teele... igal omad sihid silme ees. Lõpuks kujunes siiski kõik ühistegevuseks. Vaigutuslangil otsisime kahekesi kohe usinasti... algajate värk:) Aega võttis, aga asja sai. Väga lahe peidukas! Tänud peitjale!
Lahedad puud. Aare leitud tubli otsimise tulemusena. Aitäh!
Polnudki ammu selliseid puid näinud, imetlesin neid ja jalutasin aardest lihtsalt ülbelt mööda. 360 kraadi ümber oma telje pöörangut kohe leitud, tänud kohta tutvustamast!
stiilsed märgid puude küljes, aga puud ikka elus! tänud!
Ai kurja - koht ju ilus ja koertele meeldis väga. Samas hakkas päike ebameeldivalt madalale vajuma ja kohe kuidagi ei tahtnud konteiner silma jääda. Poleerisin erinevaid objekte, aga ei midagi. Siis miskil hetkel siiski täiesti sürr paigas ta mulle silma jäi. Nojah.. lollitate siin inimesi tead :).
Taas männid (enamuse tänaste aarete märksõna). Mitu. Dekoreeritud. Tegelikult oli ju ettekujutus varasemast olemas, kuidas need puud võiks välja näha, aga nii terve metsana oli päris uhke vaatepilt. Jätsin auto asfaldiservale ja jalutasin lagedamat sihti pidi asukohta. Veidi lonkimist pilk gepsus ja siis silmi tõstes oli aare ootamatult täpselt nina ees, vahel võib ju vedada :) (geps seejuures oli veendunud et ei ole veel null). Tänud juhatamast!
Ema juures said marjad korjatud, tänases palavuses korjasin kodus-maal, kuni tundus, et aju voolab välja. Tegin väikese aardepausi ja kuna see oli lähim aare, sõitsin kohale. Kõik muu oli väga lahe, ainult parmud olid jube suured ja näljased. Nüüdseks on nad tükk maad vähem näljased. Aitäh! Need puud on vaatamisväärsed tõesti.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis Joss märkas seda aaret kõigepealt. Puud üle vaadatud. Tundub, et suuremat kahju nad saanud ei ole, kui seal siiamaani kasvavad. Logitud, täname.
Mőtlesime asja algul enda jaoks liiga keeruliseks. Lihtne ja loogiline leid tegelikult.
Plaan nulli sõita jäi ära teepeal seisva väljavedaja tõttu. Parkisime tsikli liini alla ja jalutasime mööda liinialust mustikaid süües aardeni. Tagasitee peale aarde leidmist oli veel vaevalisem, sest mustikaid oli lihtsalt niiiii palju :D
Kahe suurema vihmasaju vahel võtsime nõuks langil ära käia. Midagi põrutavat ei juhtunud. Aare oli koordinaatidel, tops oli kuiv ja logiraamatus oli palju ruumi. Järgmiste aastate otsijatele ütlen statistika huvides, et ühtegi sääske ei olnud.
Njah - on alles peidukas valmis meisterdatud. Otsi teist mööda metsa taga nagu narr. Aga lõpuks torkas ikka silma ka. Aitüma!
Siin olen ma irokase logiga ühel meelel.No saime need nimed kirja.Aitäh!
Meie esimene aare leitud! Tänud peitjale!
Lähenesime teelt otse läbi murdes. Maaameti kaardilt selgus hiljem hoopis parem tee. Tänud peitjale.
Siin oli kolm asja mis minumeelest kuidagi kokku ei käi, ehk mikro, mets ja 1,0. Sai omajagu ringi tatsata enne kui asi silma hakkas. Aga ei kurjusta. No lihtsalt ei näe:)
Kujutasin ette natuke teistsugust konteinerit, sellist koonuse moodi. Läks veidi aega enne kui otsa komistasin. Aitäh!
Ilus ilm ja tore koht! Koerad jooksid mõnuga. Tänud aarde eest!
Vanasti sai sihukesi lanke näha küll, koos torbikutega. Aare sai leitud ruttu, lihtsalt õnnestus otsa komistada. Tänud peitjale.
Koduteel otsisime ka selle jaanipäevatopsi üles. Natuke otsimist oli. Tänud.
Peale väikest otsimist käes.
Tänud peitjale :)
Auto hakkas kahtlast häält tegema, aga saime ikka aarde juurde kohale. Jätsime suksud lasipuu äärde jahtuma ja vaatasime kadeda pilguga kui mugud meid oodanud maasikad kõik oma suhu ahmisid :P. No me haarasime kiiruga ka mõned ja suundusime puu taha . Eemalt nägime vaid vilksamisi eelmiste logijate lahkumist. No aga kus nad logisid me ju ei näinud. Nii pimesikutasime tükk aega metsas ringi enne kui Alex leidjate rivi moodustama asus ja no siis ka ju kohe ei näinud. Nii tavaline viimasel ajal sellise raskusastmega aarde otsimisel ;).
Edasi sai Kaja pange tuulutada, sest mugud olid kõik maasikad siiski lõpuni muginud ja lahkunud. Alex ja Bruno tegid autole teibituuningu ja kergemalt hingates startisime järgmiste aarete suunas. Tänud peitjale!
Need lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad. Hea, et ikka üles leidsime. Teel sinna nägime Marlai ja Sylli tiimi lahkumist. Üks muguperekond mugis teeäärse maasikatest puhtaks. Auto sai samuti pisihooldust enne edasist matka. Täname!
Vaigutuslanki olen ennegi aarte otsimise käigus kohanud. Parkisime autod maanteele aardele lähimasse punkti. Kui nulli paika sai oli leid kiire tulema. Tänud.
Olen küll selliseid puid näinud,aga mitte nii palju korraga.Tänud.
Geojaanipäeva viispaki viimane pärast Seljajärve värskendavat leidu. No tõesti oli neid vaigutusmärke puudele siin ohtralt tehtud, kohe nagu vaigutuspuude paradiis või hulgiladu või laoplats. Vaigutusi uudistades sammusime nullini, kus asusime otsima. Otsisime ikka oma mitu-mitu head minutit. Ikkagi peidik 1.0 ju. Varsti oleks juba logisid lugeda tahtnud ;-) Õnneks Marje silmas filigraanset peidikut ning võisimegi logisid lugema hakata. Lugesime Vaimari logi, tervitused esmaleidjale!
Autodeni naastes saabusid järgmised - Tartumaa tublid tegijad Martin ja Rudolf, kelle logi olime lugenud Seljajärve logiraamatus. Ajasime juttu ning soovisime jaksu. Geojaanil näeme, rsk! :o)
Aitäh peitjale viispaki viimase eest! Täitsa tasus tulla, koht jäi meelde, ehk läheb Suveseiklusegi vaja. Aare kombes, peitja ja peidik samuti :-)
Kohale jõudes oli geoparkla juba täis ja tuttavad ning (veel) natuke vähem tuttavad näod rõõmsalt tervitamas. Ajasime veidi geojuttu ja suundusime ka metsa poole. Nagu paljudel teistelgi, läks selle ülilihtsa aarde leidmisega ootamatult palju aega, aga hakkama siiski saime. Eks vaigutuslanke ole ennegi nähtud, aga huvitav koht sellegipoolest. Aitäh!
Sadasime kohale ja rahu ja vaikuse asemel ootasid meid hoopis eest sõbralikud kolleegid, kelle jälgi me juba paar tundi olime värskete logide põhjal ajanud :P
Ajasime natuke juttu, pärast mida otsustasime siis ise ka aarde üles otsida. Jaa, iseenesest täielik 1.0 - aga näedsa, nii lihtne, et oskad ainult mööda vaadata õigest kohast. Lõpuks, kui aare silma hakkas, oli küll selline tunne, et mida need kaks valget muna üldse seal silmakoopas teevad...
Aitäh!
Kõigepealt imetlesime pärismaalaste viljapeakujulist tarbekunsti. Oandus ja mõnel pool mujal olen neid asju varem kah näinud, ehkki päris niipalju korraga nagu ei mäleta.
Siis mängisime natuke pimesikku ja otsisime igaks juhuks enne ikka kangemaid raskusastmeid :D Vähemalt mul mõlkus mõttes mingi tiba teistmoodi lahendus, kuigi ega isegi teadnud täpselt mihukene :P
Nojah, lõpuks logisime. Ja Paavol lõi prügikoristusmaania välja :o) See on muide tervitatav! Tagasi autode juures, kohtusime objektile saabunud lõunamaa poistega Matu07 ja Rudolf :o) Muide jällegi tervitatav!
Teeotsa juures varitses Airi fotokaga. Suundusime metsa ja varsti jäi ka topsik silma. Aitäh peitjale.
Küll saime seal hämarduvas metsas ringi tammuda, kuni 1 raskustastmega mikro lõpuks silma jäi. Tõesti palju vaigupuid sealkandis, aitäh näitamast!
Kõigepealt vaatasime lihtsast koordinaatidel asuvast aardest mööda kolmekesi, siis kahekesi ja lõpuks said kõik nägijaks. Oli vahva vaatamine, suured tänud peitjale!
Vahepeal kinnitasin Rakveres keha ja varusin õhtuseks ürituseks "materjali", Seejärel veel viimased aarded enne saabumist. Päris kaua läks siin, et nende vaigupuude vahelt see topsik üles leida.
Hea, et me ikka leidsime. Peidukas on nii olematu, et jäi koos aardega lihtsalt märkamata. Korduvalt. Lahkudes jõudsid kohale ka järgmised otsijad kellele me siis piltlikult teatepulga edasi andsime. Aitäh!
Öösel mikrot metsas otsida on päris raske. Kõik kassid(topsid) on hallid. Aitäh!
Nagu näha, on geojaan Lääne-Virumaal lahti läinud! Kaugemalt tulijaile on antud võimalus enne Müürikule minemist natuke aega viita.
Vaigutusmännik on mulle nii tuttav, et pole kaarti ega gepsu vaja. Nii jõudsin veel muru ära niita ja tossud jalga tõmmata.
FTF kell 11.40. Mul on koduväljaku eelis nii kõva, et tormata polnud vaja. isegi RKR grupi reageerijad ei jõua nii ruttu oma dziibesi väravast välja ajada.
Koht väärib loomulikult külastamist! Tänud!