Diby piirivalvetorn

Otsisime mis me otsisime, katsusime mis me katsusime… Aaret ei leidnud aga kaks ujuvat nastikut, kaks millimallikat ja palju aktiivseid kalu jäid küll pildile ja filmile.

Ronisime kõik kohad läbi, aga otsingud ei kandnud vilja.

Kiire leid pikematele :)

Torn vallutatud! Alla ronides võtsin isa ka ikka appi. Tänud peitjale!

Abivahendit meil ei olnud seega kasutasime seda, mida eelmiseski, kuid autost võtsime ühe teise abivahendi ka appi. Saatsin Reigo oravat mängima. Aitäh peitjale!

Võtsime oma üritusel osalejatest kamraadid kaasa ja tulime torni vaatama, sest 4.5 maastik pakkus pinget. Ise me ronima ei hakanud, aga Fred ajateenijana oli valmis turnima küll. Suunasime siis kambaga alt igas suunas, aga esialgu midagi ei leidnud. Seejärel jäi üks koht silma ja tuli välja, et ongi õige. Samal ajal toimetas meie selja taga üks perekond, kes teadsid ise ka, et tornis on aare. Lisaks mainisid, et kõrvalsaare peal on ka üks, selle all pidasid nad Tjukat silmas. Me olime selle peale tiba üllatunud, aga mis ikka. Maastik 4.5 alistus kamba peale küll.

Jaaniõlled ära seeditud, tuli hommikul mõte Diby tornike vallutada. Saime kaks mugulast ka kampa ning sammusime ööbimiskohast kohale. Läheduses oli mitu autotäit päris mugusid, kes ootasid oma seltskonda merelt. Ega meil rohkem midagi kaasas polnud kui pastakas ja seega olime nulli jõudes korra natuke nõutud isegi. Lootsime kergemat ronimist, aga saime selle. Õnneks üks mugulane on tugev härra ning saatsime tema õigele tasandile. Veidi ringi uurides ei jäänud talle midagi silma. Meie lugesime all logisid ning jõudsime pea ühel ajal arusaamani, kus aare end peita võiks. Nii, kui õiget kohta katsusime, kõlas ühe päris mugu suust, et "jaa, see on õige koht". Peale logimist saime veel natuke jutule ning suunati lausa kõrvalsaarele aaret võtma, et pidi ka ujutav olema, aga vihmapilved lähenesid ja kõht oli ka juba natuke tühi. Teinekord. Aitäh!

Kuna vajaminev abivahend puudus, osutus abivahendiks 7 aastane poisiklutt. Õnneks on tüüp osav ronija ja sai hakkama ka seale keerulise ülesandega. Kergelt ei tulnud midagi aga tehtud sai. Aitäh!

Tööots Vormsil soosis juba abivahendi olemaolul tulemist. Tänud

Neh - liiga kõrgel. Üles veel saaks, alla.....kahtlane

Ei küündinud :/

Leitud. Tänud peitjale.

Nopitud. Aitäh.

Vormsi tuuril leitud.Aitäh!

 2 

Sobiv koht oli kus vahepeal tagumik maha toetada. Teadsin, et Tarmo oli kohe saabudes seda aaret otsimas käinud, kuid mul oli samal ajal toimetamist. Eks motika järgi oli ka teada, et Liis ja Kaupo vallutavad väikesaart, ning on peagi naasmas. Varsti silmanurgas neid märkasingi ning suundusin tervitama. Selgus, et nad polnud veel siin ronimas käinudki ning elasin Liisi toimetamisele kaasa. Miskipärast arvasin, et Tarmo oli selle varem siiski üles leidnud ja minugi nime kirja pannud. Aga kui Liis selle mängleva kergusega üles leidis ja logiraamatu avas, polnud seal meie kohalolust veel märkigi. Vedas, sai õigel ajal õiges kohas oldud.

Tänud.

 2 

Tjukalt oli nii hea tagasi tulla, sest sihiks oli kogu aeg see piirivalvetorn. Kui maismaal tagasi olime, siis just mõtlesin, et sihuke kõrvaline koht, et teen täieliku riiete vahetuse. Hetk enne seda, kui plaani realiseerima jõudsin asuda, ilmus välja Silver ning üheskoos liikusime torni juurde. Hindasin ronimist ja leidsin, et crocsidega ma seda ära ei roni. Panin botased jalga (uskumatu, kui palju ikka üks väike motikakohver mahutab) ning kehastusime tsirkuseartistideks. Kui veel jaanuaris üks loll ei suutnud end kätega üles tõmmata, siis sel korral õnnestus see veits paremini ja sain otsima hakata. Väga kaua uurima ei pidanud, loogika abil sai kahtlane koht tuvastatud ning olin just logimas, kui Tarmogi tervitama tuli.

Allatulek oli sihuke omapärane, aga tehtud see sai ja saab selle täpi ka roheliseks värvida. Slingidega oleks ma siin hätta jäänud, inimredel töötas märgatavalt paremini.

 3 

Tänast ööbimiskohta otsides sirvisime kaarti ja jäi äkki see koht silma. Et saab nagu nac ronida ja boonuseks ka paati leotada, lootuses et leiame ka hea telkimiskoha. Ja kohapeal täpselt nii läkski. Ideaalne telkimisplats, saar otse ees ja esiti raskena tunduv ronimine oli täitsa plätus võetav. Samuti vaatas torni kõrvalt tuttav kaherattaline vastu ja torni taga oli ka üks näitsik merevaadet nautimas. Korra kll imestasin et kas Liis on pea punaseks värvinus aga hüüdsin siiski tsau. Vastu vaatas muidugi täitsa võõras ehmunud nägu ;D Eks oli aimata et Liis ja Kaupo olid merd ületama suundunud aga motika pagasikasti vaadates oli hämming et sinna sisse kll telk vms rääkimata siis supilauast ei mahu. Esimese ringiga me aaret ei leidnudki ei üksi ega ka mitte Leanne õlgade peal. Kuna oli nagunii vaja laagrit üles panema minna siis otsustasime hiljem revansile tulla. Mingi aja pärast naasesid aga sumpamismeistrid Vetevana Kaupo ja Näkineiu Liis kes siis mängleva kergusega topsiku üles leidsid ja päeva päästsid. Järgmisel hommikul tabasime tegelikult veel ühe seltskonna seal teolt keda veel laevajärjekorraski kohtasime. Tänud peitjale kohta näitamast

Tänu julgele 9a abivahendile saime logitud. Tänud.

Leitud, tänan!

Asfalttee on Vormsil väga heas korras, aga nii kui sellelt maha keerad, siis saad ikka tõelist kuumaastikku tunda. Kohati oli tee täiteks toodud sulaselgeid munakive. Vaikselt ukerdades me siiski mere äärde jõudsime ja asusime objekti takseerima. Õiget abivahendit meil kaasas polnud ja mina lugesin juba asja lootusetute juhtumite kilda, kuid Salme ei tahtnud loobuda. Tõime autost jupi köit, peale pikka pusserdamist saime selle ka vajalikku kohta ja nii Salme vinnaski end õigele tasandile. Aarde otsimisele läks tükk aega ja peaaegu oleks juba appihüüde kuhugipoole teele saatnud, kui mulle alt vaadates tundus üks koht väga kahtlane. Ja sealt me aardetopsi leidsimegi! Juhuu! Peale logimist oli vaja veel Salmel ettevaatlikult alla ronida ja siis ka köis kätte saada. See ei olnudki niisama lihtne, kuid kõik lõppes edukalt.
Aitäh, väga lahe koht ja igati seikluslik aarde otsimine.

Ämbliktüdruk

käes, aitäh!

Minu esimene käik Vormsil. Metsik ilm. Soe meri. Väike turnimine ja logi kirjas. Tänud!

Auto jäi ühe raskesti läbitavama lõigu juurde ning asusime koos abivahendiga jalutama. Meist lõigul möödunud paadi mehed-naised valmistusid merele minemiseks, meil aga oli teine missioon. Lauril jäi tops silma ja näppu. Aitäh!

 1 

Suure tänud Ingele taastamise eest :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Siis kui aare veel alles oli, polnud mul vajalikke vahendeid, et selleni pääseda. Sel korral tulime nii abivahendite kui ka taastamisplaanidega. Inge slingid läksid kõik kasutusse, nende abil oli päris hea õigele kõrgusele saada.

Algselt plaanisime taaskasutada pildil nähtud klotsi, aga kuna seda kusagilt ei leidnud, siis pidime mõnevõrra improviseerima. Pärast taastamist laskusin mõnevõrra mugavamat teed pidi ja liikusime edasi. Aitäh!

Sai pisut slingisid tuulutatud. Peale hoolikat objekti poleerimist, otsustasime anda uue elu Linnuvaatleja 2 loodusest ära korjatud konteinerile. Logileht, reeglid ja minigripp olid juba eelnevalt valmis seatud, nii et saab vaid lootma jääda, et mõnda aega aare nüüd jälle püsib. Lehvitasime suvisest kajaki retkest tuttavatele Tjukadele ja jätkasime oma teekonda. Tänan.

Kui keegi on Vormsile lähiajal sattumas, siis oleksin tänulik, kui keegi saaks aardesse väikse logirullikese panna. Panen omale märke, aga ise enne järgmist suve kardetavasti sinna ei satu.

Logi konteinerist kadunud.

Enne Tiukale suundumist arvasid Miki ja Kristjan, et mulle miskipärast väga meeldiks see aare siin. Mmmhm :) Kui Gutanäsis sain vähemalt torni otsa iseseisvalt ronitud, ainult alla ei tahtnud enam kuidagi tulla, siis siin ei teinud isegi katset üles ronida. Poisid käisid sipsniuhti üleval ja näitasid, kust kinni võtta, aga ma ei näinud küll nende kohtade peal midagi, millest kinni võtta, ju mingi meeste teema ja nii ma, jalad maas, oma nime kirja saingi. Mõni aeg hiljem selgus siis, et järgmine pärast meid leidis tühja konteineri ilma rullita. Nimetame seda siis insta-karmaks, kevadel tuleb uus Vormsi visiit ja uus võimalus oma nimi ise rullile kirjutada ja öösel sellevõrra paremini magada. Pole hullu, teeme ära!

3499 Hooldus. Found it: 02.Nov.2019 09:40 Diby piirivalvetorn. Aare vajas hooldust ja sai selle. Vahetasime välja logiraamatu ja minigrip. Abivahend oli meil olemas. Täname!

Võib öelda, et kohapeale sammumisega läks lihtsalt. Ja kui seal olid teised kohad üle vaadatud, siis võtsin õigest kohast aarde välja. Pärast vaatasime veel luiki merel ja igatsevalt Tjuka poole, milleni me seekord ei ulatunud. Tänud Diby tippu juhatamast!

Sai turnitud ja natuke muskulat pingutatud :)

Enne kui jõudsin auto seisma jätta oli juba plaan olemas mis moodi kätte saab. 2 minutit hiljem sai juba logima hakatud :)

Leitud. Logitud

 4 

Hullos kõhud täis söödud võtsime suuna siia. Takseerisime torni igast küljest ja tõdesime, et ilma abivahendita hakkama saada pole võimalik. Ja kui Leelo piiksatas „köis“, lõid mul silmad särama ja kookisin autost puksiirköie välja. Natuke läks aega, et köis paika sättida ja edasine oli juba köki-möki. Oi kuidas mulle meeldib selliseid maastikke vallutada! Väsimus oli käega pühitud. Tänan.

Madis käis üksi aardel järel, mina tegin lihtsalt pilte ja nautisin ilusat loodust. Täname! :)

Saatsin Karli üksi aarde järgi. Seekord ei saanud ta elukindlustust rahaks muuta. Aitäh!

Kui siia jõudsime, oli üks perekond ujumas, seega oli vaja meil aega parajaks teha. Nii tegime isegi hommikuse ujumise ning alles seejärel asusime aarde kallale. Seekord oli Karoli kord kastanid tulest välja tuua ning ta sai sellega eeskujulikult hakkama. Täname aarde eest!

Leitud Vormsi tuuril. Abivahendiks kohalikud kivikesed, millega herilasepesa kahjutuks teha. Tänud peitjale.

Saare ainus mitteleid. Üksi ei hakanud kahtlasevõitu allatulekuga riskima, sest eelistan päästeametit oma tegemistesse mitte segada.

Leitud :) Selle aarde juures tegi Emily suurema töö.

Leitud, Kirke õppis visketehnikat ja sai juba teisel katsel elegantselt hakkama. Aitäh!

Hea, kui nooremad kaasas on, ei pea ise iga kord ronima. Aitäh.

Abivahend oli kaasas. Aare oli tänu jääturistidele tõeline drive in. Lihtsalt mine ja logi. Stiiv läks kõrgustesse esimesena aga tal puudus see geopilk, mis oleks pidanud nägema seda võõrkeha seal tornis. Mina tulin teisena ja nägin. Puudu on oma pesast pliiats. Ca 5 cm pikkune. Järgmine võiks sellise pliiatsi kaasa võtta. Tänud!

 1 

Paavo sõitis oma mitmikveoga nulli. Aga nagu me teame et kui aitad sandi sauna, siis pead ta ka puhtaks pesema. Nõnda pääsesime meie eriti kergelt. Et karmavõlga parandada, siis jätsime uue gripkoti koos raamatuga Siis aga hakkas saabuma nulli autosid, mis täis inimesi hoopis teiste huvidega. Üks noormeeste seltskond tuli merepoolt hoogsalt driftides, meiejuures nad peatusid ja kuigi teadaolevalt on merel 0,6 või midagi sinna promilli lubatud, siis nemad olid küll arvepidamisega veidi eksinud. Aga meie saime julgust ja kulgesime ka ise jääle, et järgmise aarde poole suunduda, päris kohale, aga ei jõudnud sest peagi ütles julgus otsa ja normaalne mõistus sai taas löögile,

 1 

Meie talvetuuril jõudsime ka siia. Logiraamat oli nii kinni jäätunud, et andis end tükkhaaval kätte. Panime uue logiraamatu ja koti.
Täname!

No üks sinine plekk peab kah ikka suuremat sorti tuuril olema- vihma tõttu ei hakanud suuremat sorti akrobaatikaga tegelema- eks jääb järgmiseks korraks ;)

Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.

 1 

Sookoll7 oleks peaagu lakkkingaga läinud, kuid panime siiski abivahendi ka püsti, kui ta meil juba kaasas oli. Nii keskendusime rohkem vaadetele, aardeleid oli lihtne. Tänud!

Pikk blond mees, lakkking jalas

Kas keegi kodus on?

Vormsi geo-rattaretk 2017.

Püüdsin küll ümbritsevatest asjadest abivahendit teha, aga lõpuks tuli ikka kahe käe ja toore jõuga üles minna. Tänud!

Kuna ülejäänud saare ronimisaarded olid vahetult enne meie Vormsile saabumist igaviku teed läinud, oligi see ainukeseks sellealaseks väljakutseks jäänud. Maastiku raskusastme pärast ma üldse ei muretsenud, sest pildi põhjal tundus täitsa söödav olevat, lisaks olime kahekesi ja kaaslane saab ju alati igale poole ronitud. Kohale jõudes kamandasingi, et käi nüüd üleval ära, siis on aaretega peaaegu kõik ja saame imelist suveõhtut mere ääres nautima hakata. Pakkusin oma õlga ka, aga seda millegipärast ei tahetud, vaid hakati ise igasuguseid huvitavaid viise leiutama. Ma ei tea, kas keegi on kunagi selliseid abivahendeid kasutada üritanud. Õnneks jäid kõik siiski terveks, nii abivahendid kui ka inimesed. Lõpuks sai ikka juba olemasoleva kivikõrgenduse abil end üles vinnatud. Kaaslane muidugi, mina jäin turvaliselt maapinnale. Allasaamine tundus veel suurem tegu olevat, aga lõpuks ta tehtud sai. Kuna õhtu oli lihtsalt imeline, sai veel tükk aega mere ääres istutud ja nauditud. Seejärel pöörasime rattad juba "kodu" ehk Hullo poole, et viimane saare mandriosa aare ka ära noppida. Aitäh!

Olin juba mitu korda Karlile öelnud, et lähme minema, see ei õnnestu. Maapinnal oleks see kerge leid, aga siin ei tahtnud kuklaga vastu kivi kukkumisega üldse riskeerida. Lõpuks Karli kinnaste abil sai end üles vinnatud. Oleksin 15cm lühem siis poleks ära teinud.

 4 

No eks see aare oli meil mõlemal üks Vormsi pea eesmärkideks saada tehtud. Kahekesi peaks ju ikka olema lihtsam. Saab pätti tehes kedagi orbiidile saata jne. Kohapealne kõrgus pani küll aga imestama, et kuidas? Päti tegemisest polnud mingit kasu. Isegi õlgadele astumisest poleks tolku olnud. Kaupo küll proovis natukene aga ütles, et tema küll ei lähe. Pole kuskilt haarata ja metall pulk soonib. Mõlemal oli juba arusaam, et vaja on redelit ja kõik. Ma ikkagist ei tahtnud nii kergekäeliselt alla anda ja pingutasin aju lihaseid. Uurisin ja puurisin. Tuli meelde, et mul autos kindad millel peopesad kummist. See peaks haarduvuse probleemi lahendama. Kaupo ei olnud ikka väga huvitatud. Ma läksin natukene katsetasin ja tundus, et saaksin küll ilusti üles. Probleemiks aga et ma ei saaks alla. Ei saa alla hüpata, sest jalg ikka veel hell. Rääkisin Kaupole augu pähe, et ta ikka prooviks. Olin igatahes otsustanud antud momendiks, et kahe päeva jooksul ma selle aarde logituks igatahes saan. Küll ma mingi plaani välja mõtlen allatuleku osas. Ulatasin oma kindad ja Kaupo läkski katsetama. Ma õpetasin ja seletasin. Ei tea kui palju sellest just kasu oli aga kohale ta jõudis. Aplodeerisin. Nüüd kiire karbi otsimine ja ulatati mulle konteiner logimiseks. Alla tulemist aitasin vaimselt kaasa ja oligi see esmapilgul ületamatu takistus tehtud. Aitäh!

Abivahend oli kaasas, seega tuli lihtsalt.

Mina vaatasin merd, Lauri ronis ja logis.

Sobiva abivahendiga oli kättesaamine lihtne.

Kuna jäime viimasest praamist maha, saime lisaaega kuni järgmise päeva hommikuni. Otsustasime siis minna vallutama maastik 4. Lähenedes piirivalvetornile, mõtlesin, et hea nali selle maastiku raskusastmega, kena väike tornike, kus redelgi olemas. Lähemale jõudes selgus, et redel on vaid teisel korrusel. Tegime Kristjaniga kivi- ja inimtorni ning vinnasin ennast aardeni.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Saatsime kaks kalameest oma paadiga merele ja kui nad silmapiirilt kõrkjate taha kadusid, tõime autost abivahendi. Ain tegi raskema osa ettevõtmisest, mina logisin. Pärast otsustas meespool veel ujumise ette võtta, mina nautisin niikaua vaadet merele. Aitäh siia kutsumast!

No üksi sain üles (jalgratas oli sõber ja samal ajal ka abiline, kellele toetuda raskel hetkel) ja üksi ka alla. Täiesti võetav üksi. Eks alati on see kahtlus, et jah, ma üles end vinnan aga kas alla ka saan? Väga lahe ja lisaks ka peidukas oli täitsa vägev. Andis end kiiresti küll välja aga siiski. Seal üleval olin veel jupp aega ja nautisin vaadet. Mõnus.

Turnisin mis ma turnisin aga aardeni jõudsin :). Eks pikkus aitas kaasa ka. Mulle meeldis!

Leitud

Kaasas oli nii abivahend kui hea sõber. Ühte sai kasutatud aardeni pääsemisel ja teist sealt ära tulemiseks. Ehk Meryt lisab ka pildi. Aitäh elamuste ja aarde eest!

Leitud.

Mis lubaduse ma andsin? Ei noh mina küll mingit kokkulepet ei mäleta, et ma mingeid lubadusi oleks välja andnud ülesse mineku asjus Karinile. Proovisin hiljem olla džentelmen, aga üles tõmbamine ilma toetuspunktita käis üle jõu. Nii et jäime üles ikka Sveniga kahekesi. Jutale jäi logimise rõõm ja meile siis jälle aarde paigaldamise rõõm. Tänud.

Sellele aardele lähenedes teatasin, et tahan ka üles. Minu meelest leppisime Janariga kokku, et ta aitab enne mind üles ja siis vaatame kuidas tema saab. Kusjuures Janar teatas, et tema ei tea mingist kokkuleppest midagi aga Juta kuulis ka kokkulepet. Järgmisel hetkel oli Janar juba üleval ja mina olin solvunud. Minul ei ulatanud jalad nii kõrgele kui temal, ei saanud üles. Janar proovis mulle ka käe ulatada ja mind üles tõmmata aga sain koheselt aru, et me käed ei ole nii heas haardes ja viimasel hetkel teatasin EI-EI-EI, NII EI TOIMI. Kui ma kohe reageerinud poleks, oleks praegu arvatavasti üks geopeitus lõhkise kuklaga intensiivravis. Lollusi ei maksa ikka teha. Selleks hetkeks oli ka Sven üleval ja mina lõin käega. Kui ei saa üles, siis pole määratudki üles saama. Tuleb neid ronimise kordi veel ja veel. Aga mehed leidsid aarde ja Juta ajas nastiku ujuma. Vaid mina jäin tühjade pihkudega. Isegi solvumine läks üle. Logi aga kirjas ja ega alati peagi midagi saama. Tänan peitjat.

Siin ma nägin nastikut, sel ajal kui mehed tegid jõu- ja ilunumbreid ja mina sain ranna ääres printsessi päikesevarjuga mängida. Nastik sukeldus minu lähenedes merevette ja ujus minema. Aga aarde leidsime ka, õigemini meeshinged leidsid. Tänud!

2789.

Madis sai siin maasturi laenuks ja ei jõudnud ennast ära kiruda, et endale viimane kord autot valides just maasturit ei võtnud... Veeresime kohale ja ootasime teisi, mina üritasin meres oma saapaid eilsest Prästvike mudast puhtaks pesta. Käsi läks juba pärast minutipikkust solberdamist krampi, mitte ei kujuta ette, kuidas samal hommikul Mehed ei nuta aardes käidi... Aitäh aarde eest!

Leppisime siin kokku kohtumise ülejäänud seltskonnaga ja kuni me ratastega kohale veeresime jõudis Madis juba maastiku vallutada ja logida. Proovisin isegi end maastikule vinnata, aga natuke jäi puudu. Aitäh!

Siia väntasime kolmekesi Norrby aarete juurest. Seekord oli Madis autoga kiirem ning kõik tiritammed olid meie tulekuks juba sooritatud. Jätsime Madise Marianne ratast auto peale laadima ning meie Mihkliga suundusime järgmiste aarete poole.

Madis tegi kõik ronimised ära, meile jäi ainult nulli väntamise vaev. Aitäh!

Teised sõitsid ratastega, meie Liisiga saime asjad autosse pakkida ning seejärel veeresime Marise maasturiga nulli. Ootasime ka teised järgi. Jõu- ja ilunumbreid sain mina teha ning pärast proovisime ka Marianni aarde juurde saada. Aitäh paraja ronimise eest :)

Sain sinna ligi tàitsa oma liikuva tugitooliga, kuigi olin Arvestanud vàikse jalutuskàiguga. Ilus vaade jàisele lahele.

Priit hoidis redelit ja mina ronisin. Kõrgust ma ei karda üldse, kuid seal tornis oli tuul nii tugev, et mingi hetk oli mul tõsiselt hirm, et nüüd lendan lihtsalt alla.

Aarde leidsin, panin nimed kirja ja üritasin alla lendamata uuesti alla saada. :D Õnnestus!

Tänud peitjale!

Leitud ja logitud.

Konteineri leidsime, aga logiraamatut mitte. Konsulteerides peitjaga panime uue logiraamatu.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Küll oli hea, et meid ikka mitu oli. Kõigepealt kupatasime kõige väiksema üles (Reiko 8). Kannatamatus ei andnud asu ja ronisin ise ka järgi, mis tagantjärgi mõelda oli üsna loll tegu. Reiko oligi see, kes aardele küüned taha sai. Minule jäi siis kirjutamise vaev. Ning siis tuli alla saada... Noh, väiksega lihtne, viskad alla ja küll all kinni püütakse (peaasi et enne minust lahti laseb). Ise alla saada oli juba keerulisem, aga ellu jäin. Aitäh!

Mõnusalt kiiresti käes. Aitäh abivahendile ja aardeomanikule!

Leitud.

Tulime käed taskus vaatama, et mis ja kuidas. Lausa trepp oli ootamas, käidud. Otikene jõudis pealtvaatajana vaid korraks ahhetada, aga Anni ennegi näinud. Tänud peitjale.

Tõstsin "abivahendi" üles ja pärast aitasin alla.Tänud!

Ei no kuna see oli veel ainuke Vormsil leidmata aare, siis ei saanud ju seda nii jätta. Vahtisime veidi läheduses ringi ja leidsime ühe prussi, mis andis võimaluse vähemasti ka teoorias ilma tõsisemate tüsistusteta ka alla tagasi saada. Üles saamisega polnudki miskit muret. Ka aare jäi kiiresti silma. Minigrip küll puruks, kuid aare ilusti oma pesas kuiv. Alla saamine läks ka õnneks üsna ladusalt. Imbi ülesandeks jäi tagada, et leitud pruss ikka ilusti paigal püsiks... õnneks püsis küll. Tänud, palju kergem hakkas... Vormsi nüüdseks puhas ja süda lubab mandrile tagasi minna. Tänud!

Sõtkusime ratastel kohale, imetlesime asukohta ja vaatasime mõned potensiaalsed paigad üle. Ülessaamine ei oleks vast isegi midagi hullu, aga allatulek tundus kahtlasem ettevõtmine. Jätsime järgmiseks päevaks ja kimasime edasi.

 1 

Võtsin aarde kätte, veendusin, et selle taga pole, ja panin tagasi. Kaaslane oli õnneks taibukam. Vahva torn. Aitäh peitjale.

Vormsi puhtaks 24/26

Torni lähistele jõudes oli üllatus suur , et see torn nii lühike on. Aga no kuna Orav oli mõttes ettevalmistused suuremaks ronimiseks juba ära teinud siis järgnes kiirreageerimine tema positsioonile saatmiseks. Üks toetus, teine aitas jalga seada ja Orav kõndis mööda selga lihtsalt üles, viskas mind aardega ja püüdis selle osavalt kinni ja laskus nagu inglike maa peale tagasi.
Tänud peitjale!

 2 

Siin lasi sekretär teiste seljas liugu. Seekord sõna otseses mõttes. Vähemalt tegi ta seda kärmelt ja pääsesime külma tuule käest piinlemast.

Saare üks viimaseid leidmata aardeid pärast Norrby koolikohta. Ja enne (üle)homset, mil avaldus veel neli uut aaret nagu pärast saarelt lahkumist selgus.. GeoMurphy, rsk ;-)
Siia jõudsime päiksevalguse kadumise alguseks. Jaa, ideaalne paik ööbimiseks - päike, vesi, rand, vaade, omaette olemine. Kui poleks olnud kalamehe autot ja eemal paati. Arvatavasti saabuvad nad ka varahommikul tagasi, mil me veel virguda ei viitsiks. Sestap sõitsime pärast tänast siinset (eel)viimast leidu ikkagi seni parima mulje jätnud öömaja paika Kerslininas, mis õigustas enda vaate ning rahu ja vaikusega täielikult.
Marjel oli õnneks sobiv abivahend kaasas, mis probleemivabalt aardeni ja tagasigi küündis. Aare avaldus üsna kiiresti korralikust peidikust. Seni kuni logi kribati, sain mina ümbrust pildilindile jäädvustada.
Aare kombes, evej. Aitäh Tanelile vinge koha eest, kuhu tasub teinekord ööbimagi maabuda!

Kui Tarvo redeliga torni juurde jõudis, oli Jaak juba tornis ja Vanda terav silm tuvastas kahtlase koha, kus aare end peitis. Alla tuli Jaak ikka viisakalt mööda redelit. Kena loodus ja rannik.

Meil olid sõbrad ja abivahend. Nii kaua kui Tarvo abivahendi tõi oli Jaak juba oravatele silmad ette teinud. Mina targa näoga alt ütlesin, et vaata sinna ja seal ta oligi. Väga lahe koht, kindlasti tulen siia veel.

Kasutasime korraga mõlemat soovitust, et sõbraga ja abivahendiga, tulemus muidugi positiivne.

Leitud

Teisel ringil tagasi tulles oli seis endine - Duster, telk, kummarid kõik sama koha peal, vaid kuskil eemal mere peal õõtsus paat. Pisikesed võtsid igaks juhuks jutu sosina peale ja valvasid telgi ukse ees, et kui turist ikkagi sees on ja ärkama peaks, siis välja ta ei saa. KOnteiner paistis juba kaugele, sellega probleeme polnud. Ja siis tegi Kaur kaks sammu ja maastik 4.5 oligi käes, nigu niuhti. Konteiner lendas alla, logi läks kirja, kast üles tagasi, Kaur alla. Töö kiire ja korralik, telgielanik ajas oma asja edasi. Täh, täitsa lõbus.

Ei seganud meie otsinguid see telk ja ega turiste ka ei näinud. Ronimisega oli tükk tegemist. (Nüüd ma siis tean, mis tunne on kassil, kes on puu otsa roninud ega ei saa sealt enam alla) Aare korras.

Kolistasime kogu selle pika tee maha ainult selleks, et näha, et otse torni jalamil telgib turist. Dacia Duster ja kummikute suurus andsid hetkeks põhjust loota, et ehk on Inga, aga kontrollima ei hakanud. Telgikate lehvis õrnalt tuules, vaatasime natuke ja sõitsime lontiskõrvu tagasi.

Üles saab üksinda üsna kenasti, tõsi küll - lühemakasvulistel tuleb ilmselt juba rohkem pingutada. Allatulekuks on laias laastus kaks varianti: kas poolpimesi pehmelt või siis lihtsalt ja järsemalt. Elektroonika jätsin igaks juhuks alla, et mitte kogemata ära muljuda. Niipea kui üles sain, läks käsi automaatselt taskusse, et konteineri suurus kindlaks teha :D Mjah... kuna tornist laskumine oli mul veel läbi proovimata, siis esialgu panustasin huupi väikest mõõtu aardele. Kõva kümme aega otsisin seda, peidukohti ju jagub, kuigi jah mitte eriti meeldivaid. Siis hindasin strateegia ringi ja saingi täitsa asjalikule mikrole peatselt näpud külge.

Järgmisel hommikul pidin muide Borrbyholmist spetsiaalselt siia tagasi väntama, sest õhtul avastasin kogemata kombel püksitaskusse jäänud vägagi ainulaadse minigripi. Konteiner kombinatsioonis just selle minigripiga on nii toredad, et väärivad minu silmis väikest viisi laheda teostuse silti :o) Aitäh!

Saatsime ühe mehe üles ja täitsa üksinda on asi teostatav. Tänud peitjale.

Natuke ronimist ja aare oligi leitud. Aitäh peitjale :)

Koostöö oli hea, mees näitas turnimisoskusi ja aare sai leitud :)

 1 

Hurraa, veel ronimist! See kord natuke keerulisem, aga varasemad otsijad ilmselt on olnud tublid ja väikese torni trepi otsa kasvatanud, millel on kõrgust täpselt parajalt, et ronimine üsna mugavaks teha. Üleval läks natuke aega, aga nüüdseks juba tuttav lahendus ei jäänud siiski kauaks peitu. Mõned pildid, siis tuldud teed mööda alla ja edasi.

Aitäh!

 1 

Kui kohale jõudsime, oli seal suurem seltskond ees. Õnneks pakiti kogu see kamp ATV järelhaagisele ja vurati minema. Väikesaare värk :)

Ronimise osas hindasin, et üles saaks üsna vabalt, aga allatulemine tõotas paras ikaldus tulla. Rudolfil sellised reservatsioonid puudusid ja üleval ta oligi. Mõninga otsimise peale tuli ka aare välja. Vaatasime veel "Mehed ei nuta" poole ja tundub, et meie eelmise aasta peaaegu drive-in tsiklitega on seal pigem erandiks. Mõnus koht, aitäh!

Kasutasime abivahendit ja lisaks ka kaaslast. Natuke kõlkumist maa ja taeva vahel ning siis aarde juurde. Leitud, logitud. Aitäh

Leitud.

Kuigi olime kahekesi, siis minu pikkuse jaoks oli aare ka täitsa üksi ja ilma abivahendita leitav. Aga aega läks ikka natuke, sest millegipärast otsisin tavalise suurusega aaret. Kui sain aru, et mikro, siis oli juba kiire ja lihtne :-)

 2 

Vormsi roheliseks 7/22. Ilmselgelt on grafitimeistrid saanud aega ka Vormsit väisata, ilus kirju ja tuttavlike konksudega ehitud torn paistis juba eemalt kätte :). Logiraamatu järgi sain seekord mina minna… kuigi korraks hakkas tunduma, et jäängi sinna maa ja taeva vahele kõlkuma. Sest no kohe kuidagi ei õnnestunud ennast ühest kohast edasi venitada ja see ajas nii naerma, et edasiroomamisest ei tulnud tükk aega midagi välja… :D. Lõpuks ikka siplesin ennast kuidagi kindlale pinnale ära ja siis jäi konteineri näppujäämiseni vaid loetud sekundid. Peale logimist sain alla ka täiesti ühes tükis ning edasi juba sõitsimegi järgmisi karpe skoorima. Lõppkokkuvõttes jäi see 4.5 üheks mu lemmikuks saarel, Tanelile ja Sanderile aitäh peitmast :).

 1 

Mis nii viga 4.5 maastiku raskusastmega aardeid logida :) Kerge heide, väike Karupoeg Puhhi moment, hull naer ja lõpuks logi kirja :P Konteiner oli vahelduseks täitsa vahva olnud, ma seekord olin abivahendi rollis ja päris lähedalt ei õnnestunud endal näha. Tänud taaskord juhatamast :)

Peale 4,0 maastikuga Mõisaholmi ülemist ja alumist päevamärki ootasime siin 4,5 maastikuga ei-tea-mida. Osutus meile aga väga lihtsaks! Aitäh vahvasse kohta juhatamast! EVEJ

Miki ja Merle

Tont teab, kas mind oleks isegi kaasasolnud abivahend suutnud aardeni sirutada, aga Miki sai asjaga hakkama päris omal jõul. Õnneks polnud tal pastakat taskus ja nii sain ka kasulik olla logi kirjutamisel. Tänud

Enne siia sõitmist oleksime võinud teha eelluuret kõrvaloleva poolsaare tipust, nii nagu me hilisemalt ka tegema hakkasime aga kahjuks oli iga kord tulemus sama – ikka olid autod aarde kõrval platsis.

 1 

FTF kell 12:35. "Kui kungla rahvas kuldsel aal, kord istus maha sööma..." Nõnda võiks iseloomustada vaatepilti, mida nägin objektile jõudes! Vägev piknik oli just ettevalmistamisel otse torni jalamil. Lausa torni sees oli mingi panipaik, kust tavaari välja võeti! Ei no mida mugude horde?! Just siis, kui FTF õhus?! Polnud muud varianti, kui minna ja rääkida neile asi ära, et torni üles tahaks pääseda. Pidin ka selgitama, et seoses geopeitusega, kuna üks aare on seal tornis. Üks neiu seltskonnast seepeale hõikas, et "oi - geopeitus - ma tean küll, olen ka mänginud seda!". :D No see oli vast kergendus! Vaata et nüüd pakuti isegi abi ronimisel, aga ma sain täitsa üksi hakkama. Aarde leidsin ka kohe ja siis oli hea all inimestele aaret näidata. Kirja läks siingi esmaleid. Tänud peitjale!