1 

Eramaa.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud

Sellest aardest olen korduvalt mööda sõitnud mõttega, et järgmine kord olen paremini varustatud.. No täna lõpuks olingi piisavalt hästi varustatud ja asusin rünnakule. Oeh, kuidas oleksin pikemaid jalgu ja käsi soovinud.. kuid eks ma sain selle võrra keha venitada ja tasahilju ma selle aardeni end välja lõpuks küünitasin. Ühe käega kallistasin 'redelit' ja teisega panin nimed kirja. Ei midagi ilusat, kuid siiski üks järjekordne eneseületus.

Tänan peitmast.

 1 

Märkus iseendale: loe, kurat, kirjeldus ka läbi!
Olin hommikul piirkonna mõistatustele pilgu peale visanud, antud aarde vihjepildid täpset asukoha mõtet ei pakkunud ja seega ma rohkem pead vaevama ei hakanud. MOS-i suunas liikudes jäi midagi tee ääres silma. Hmm, tõesti-tõesti, vist on see korsten jah. Keerasin teelt maha, kohapeal vaikus, kuigi korstna ja kõrvalasuva hoone vahel üks auto parkis. Kedagi näha-kuulda ei olnud, võtsin siis ronimise ette. Ikka üles välja. Kuna kirjeldust ju ei olnud lugenud, siis vahtisin kogu tee käigus võimalikke peidukaid otsida. Käed hirmsasti väsisid, korstna otsas ja ümber toimetavate lindudega tegime vaikiva kokkuleppe, et kui neil seal ka pesa on, siis mind ründama keegi ei tule. Ei tulnud. Päris üleval tekkis selline mõte "et no johhaidii, mustaks saab siin saada küll, kui nüüd korstnapühkijat tegema hakata, aga 3.0 maastik vist nii ohtlik ei tohiks olla. Ju siis on kuskil allpool tasandil peidus, aga mulle paistab päike nii tugevalt silma, et ma lihtsalt ei näe". Tulin lööduna alla ära, jätkuvalt kirjeldust ega logisid lugema ei hakanud, sõitsin MOS-i juurde käsi pesema.
Märkus iseendale: loe, kurat, vähemalt kirjeldus läbi!

Leitud. Korraks tuli ka üks meesterahvas küsimas et mis me siin teeme. Aitäh!

Korstnapühkija oli ka teadlikult meie tänaõhtuse geotuuri nimekirja lisatud. On ju ilmselgelt tegemist aardega, kuhu üksi või veel vähem lastega tulla tahaks. Mitte maastiku raskusastme, vaid eelkõige asukoha ja riielda saamise riski pärast. Ei tundu mulle mugavad sellised kohad aarde peitmiseks. Õhtul ja kambaga oli palju toekam. Saatsime Silveri kõrgustesse, kes sai ülesandega kiiresti hakkama ning põgenesime;). Aitäh.

 2 

Selle aardega meenusid mulle 2 asja. Üks neist on: RB24 - Saustinõmme maanteeviaduktil toimunud traagiline õnnetus. Ja teiseks üks väljend filmist Fury, kus vabasurma minevad tankistid hüüdsid enda motiveerimiseks: "Best job Ever!" Ma kohandasin seda natuke endale sobivamaks: "Parim hobi eales!"

Arvestades konflikte kohalikega ja kõrget riski kurja kaela kutsumisel, tundub mulle, et see pole just parim paik aarde jaoks. Ime, et mobiilside teenusepakkuja pole sellele objektile veel aeda ümber teinud.

 1 

Õige koht oli varem välja nuusitud, nüüd jõudsin logima. Enne, kui esimesele astmele jõudsin, tuletas Kaupo mulle mu eluaegset ronimiskeeldu meelde ja saatis hoopis Sillu söödaks. Eks see mõnevõrra creepy ronimine oli ja puud tunduvad oluliselt turvalisemad, a mis seal ikka. Õnneks midagi ei juhtunud, peale selle, et logi saime kirja.

Ronimine tehtud. Aitäh.

 2 

Koht sai juba kevadel või suvel tuvastatud, aga logimiseni jõudsime alles nüüd, sedagi mööda sõites ja täiesti plaaniväliselt. Lihtsalt tuli mõte natuke piiluda ja...nii ta läks. Lõpuks seisin seal Girltiga, kummalgi 2 taskulampi peos ja vahtisime tunneli lõppu suunduva Wingmäni eemalduvat kogu. Igasugu pudi kukkus näkku, arvasin, et ju see on sisse sadav lumi, aga kui muist suhu sattus, siis see krudises hamba all liivaselt ja pärast käisin autoni lumme sülitades nagu teeneline traktorist. Ilmselt ei olnud see lumi ja oleks pidanud suu kinni hoidma. No igatahes saime logiraamatu kätte ja logitud. Aitäh.

 2 

Korstnapühkija on mees, kes madalalt ei kõnni. Katustel ta võib ju veeta üle mitme tunni. Seda Jaan Pehki lugu mõttes ümisedes liikusin vaikselt aarde poole. Katusel siiski ei veetnud ühtegi tundi.

Korstna leidmine ei olnud raske. Lõpus ronisin üles, otsisin, ei leidnud. Alt vaatlesin, ei leidnud. Läksime minema ja nii ta jäi oma aega ootama. Mingil hetkel andis Girlt mõttele uue suuna ja täna läksime vaatlema. Olukord oli üllatavalt normaalne ja ronisin tavaliste riietega. Üleval kalkuleerisin, kas kergem oleks kohe logida või kaks korda ronida. Otsustasin kaks korda ronida. Tops liikus kiiresti alla ja nimed pandi kirja. Alla jõudes pidin kohe tagasi üles startima. Teine ronimine võttis juba maha märjaks, päris füüsiline tegevus oli. Aitäh!

Eile jäi aare silma ja õhtul sai mõistatus kiirelt lahendatud. Täna siis läksime logima. Täpselt korstna kõrval parkis üks auto, kuid läheduses ühtki inimest me ei silmanud. Suundusime korstnasse, kuid saime kohe aru, et taskulampi on ka vaja. Tõime autost vajalikud abivahendid ja võiski ronimine alata.

Mina olin ikka veel väga kahtlev kogu projektis, kuid Salme oli otsusekindlust täis. Kuskil seitsmenda ja kaheksanda astme juures oli vahe päris suur, kuid siiski ei tahtnud aaret logimata jätta. Suhteliselt mugavalt sai logi kirja ja tops omale kohale tagasi. Allaminek oli juba lihtsam. Tagasi maapinnal olles sai tükk aega linnusitta jopelt maha kraapida. Hiljem kodus läks kogu komplekt riideid pesumasinasse.

Koht oli kunagi ammu jârgi vaadatud ning nüüd sattusime juba täitsa pimedas siia. Krissu ütles, et tema pimedas ei roni. No mis mul siis muud üle jäi, kui pidin minema. 15. astmeid oli mitu ning esimese alt aaret ei leinud. Teise all oli aare küll, aga taskulambiya seda alguses ei näinud ninh olin juba valmis kolmandaks ronimisekski. Õnneks harjusid silmad pimedusega ning saingi nägijaks. Kui mina lõpetasin mustade kätega, siis Krissu lõpetas üleni mustana. Aitäh, väga lahe ronimine!

Logimise ajal ulus korstnas hirmus tuul, tahtis koos saba ja karvadega meid minema viia. Mingit pudi lendas pähe ka. Jumal tänatud, et käidud sai Tänud

Leitud. :)

Ja ongi advent käes. Paljud, jooksid vist uusi aardeid korjama, kuna mõistatusi ei tulnud, siis võtsime ette ühe vanema aarde. Täitsa tore turnimine oli, aga see logimine nii tore ei olnud. Lõpuks oli käsi täiesti surnud kinni hoidmisest. Muide päris hea tuul on seal. Suured tänud peremehele.

 1 

Koht oli kohe selge. Mida korstna pühkija ikka teeb? Nühib korstnad puhtaks ja ega me saanud siis alla jääda. Akti ei vormistanud aga nimed panime küll kirja. Tänud peitjale.

Ammu, väga ammu, pole ühtegi georetke teinud. Seega otsustasime Marttiga viga parandada ja ühe laupäeva veeta georadadel. Ettevalmistuse osa jäi kõik Martti kanda, seetõttu ma eriti ei üllatunud, kui ta kamandas meid paremale keerama ja korstnat pühkima. Alguse läks Martti üksi, aga siis mul hakkas kogemusest ilmajäämisest nii kahju, et ma järgnesin talle. Ettelvalmistus oli küll veidi puudulik ja käed said tahmaseks, aga vahet pole. Äge koht peitmiseks, tänud!

 1 

Ei saa minust korstnapühkijat. Tänud

 1 

Esimese kahe ropsuga ülesse ja alla liikudes ei leidnud midagi... Aga lõpuks sain ka nägijaks ja sai kohapeal kohe nimi kirja pandud, tänud :)

 1 

Kui kirjeldust ikka korralikult lugeda, siis on seda aaret üpris lihtne leida. Tänud!

Ei leidnud 15ndalt astmelt midagi

 1 

Hea lihtne aare, miskipärast oli see mul siiani tähelepanuta jäänud. Ja lisaks oli logimiseks mõnus soe tuba ka kohapeal olemas. Käisin üles-alla kaks korda kuna redelil logimine tundus liiga keerukas protseduur.

 1 

See täpp on ikka päris kaua pinnuks silmas olnud, aga nüüd lõpuks oli ajastus õige ja objekti ümber valitses rahu ja vaikus. Tänud peitjale!

Tänud aarde eest!

 1 

Enamus kambreid olid pimedad, üks oli valge ja meil oli plaanis tasahilju objektile läheneda, kui äkki oma mitu korda järjest ootamatu lärm meid siin tabas. Olin juba valmis, et nüüd kohe peremees tuleb. Ei tulnud kedagi. Saigi logitud seekord.

 1 

Korstnapühkija amet nõuab ikka väga suurt julgust,et kõrgustes olla.Õnneks meie seltskonnas oli see julge olemas.Tehtud.

 1 

Korstnapühkija käis mul kodus teisipäeval. Oskan seda tööd ise ka aga viimased kümme aastat olen tellinud asjatundja. Aardega läks kiiresti. Ju oli hea aeg. Aitäh!

 1 

Selle aardega olime Kristaga juba näppe kõrvetada saanud. Mõni isegi mitu korda. Nii et siia sai tehtud plaan salaja kohale hiilida ja siis vaikselt logima minna. Plaan ei õnnestunud absoluutselt. Seega tuleb nentida, et kui selle aarde jaoks on halb aeg ja hea aeg, siis täna oli ülihea aeg. Kõikidest meie ponnistustest hoolimata ei jäänud me kellelegi vahele ja meie tublim kõrguste vallutaja sai nimed sisse kantud kiiremini, kui ma siin seda logi kirjutan.
Aitäh! Ma olen hirmus rõõmus, et siin enam luuramas käima ei pea!

 1 

Jätsin selle meelega päeva v6i siis 6igemini öö viimaseks. Ei soovinud minagi ju kurja traktoristiga silmitsi seista. Peale syda66d oli siin igastahes haudvaikus ja sai rahulikult asjatada. Yldiselt mul ronimiste vastu midagi ei ole aga siinse ronimise kohta oli jah nii et yks käsi oleks v6inud veel olla millega ennast kinni hoida. Ja kui enda riided ja käsi pärast vaatasin, siis tuli ikka t6eline korstnapühkija tunne peale kll hehehe. Tänud peitjale ;)

 5 

Nullis seistes mõtlesin hoolega järgi, kas seda ikka on vaja logima minna. Julgustavalt ei mõjunud ka Kaupo jutt, et üleval jääb kaks kätt puudu, sest korraga on vaja end kinni hoida ja logida. Pärast nime kirja saamist andis adrenaliin veel tükk aega tunda. Kurjale traktoristile õnneks vahele ei jäänud ;) Taaskord üks selline aare, mis pikaks ajaks meelde jääb. Aitäh!

 2 

Mihkel oli seekord korstnapühkija ja mina režissöör. Tänud peitjale!

 2 

Tänase jalutuskäigu viimane leid. Üsna mustaks sain ronides. Tänud peitjale!

2531.

Saabusime kohale hilisõhtul. Kuna kõiki logisid lugenud polnud, siis ei teadnud, et oleks pidanud auto eemale jätma ja seda täiesti salaja tegema. Igatahes saabus minut peale meid kohale veel üks auto, kust väljus naisterahvas, kes teatas, et selle objekti omanik ei luba siin viibida ja kui soov on uudistada, siis tuleb tulla päevasel ajal ja luba küsida. Veidral kombel ei hakanud saabunud naisterahvas uurima, et mida me seal üldse teeme. Ronima me õnneks polnud veel jõudnud hakata. No eks me siis nüüd mõtleme, kas hakkame sinna kunagi täiesti salaja ligi hiilima ja ronima, ilmselt mitte.

 2 

Korstent teadsin ammu. Kodutöö tulemus nägi, et ronin redelist üles seestpoolt. 2 meest küll imestasid mu tehnika üle, kuid asi toimis. Toimis täpselt poole peale , sest siis jäin ma persetpidi lihtsalt kinni kuna pulkadevahe ülevalpool kahanes! Seda mu kodutöö ette ei näinud. Sa, Erko pista see korsten....

Mis viga nii skoorida. Erilised tänud Kallele!

 1 

See korsten pole ammu korstnapühkija akti näinud. Ei näinud seegi kord, aga ma usun, et kunagi mõnel soojal sumedal augustikuu ööl hiilib korstna juurde mees, heidab seljast hilbud ja teeb asja ära.

Mõistatuse lahendus on käes, aga jänes on püksis. Kui keegi teine vaid kostnapühkijaks hakkaks....

 1 

Näidati õige koht ette ning läksin logima. Poleks iial uskunud, et seal on aare, eriti karm.

 1 

Meie ülesanne oli siis tagalat kindlustada, ei olnud seal hingeliski liikumas näha. Tänud peitjale.

 3 

Kindlamast kindlam tänast retke planeerides oli selle aarde leidmine.Vaikides oli paika pandud tööjaotus,kes julgestab,kes nühib korstent.Tänane sompus ilm pakkus ka piisavalt suitsukatet. Objekti läheduses andsin jope julgestusteenistuse kätte,katsusin kas kõik vajalik olemas ja pugesin korstnasse.Kuna minul pealampi ei ole kasutasin väga edukalt valgustaja hoidmiseks üht huultega piiratud ava. Jõudsin siis kuskil viienda,kuuenda astmeni kui loendamine nii kapitaalselt sassi läks,et kole kohe.Vähe sellest,alt kostunud heli peale arvasin et kirjutusvahend pani omaniku juurest jooksu.Ei olnud midagi parata tuli tagasi põhja minna.Vaatasin siia,sinna,kirusin end et oli vaja siis must pliiats kaasa võtta.Midagi,kobasin taskud läbi,tuli mõtte helistada perimeetrit turvavale liikmetele,aga enne leidsin pulga üles. Jälle teel, seekord läks õnneks jõudsin vajalikku kohta.Klammerdusin kolme jäsemega pulkade külge ja ülejäänud toimingud tegin väriseva parema käega,mis millegipärast valutas hiljem isegi rohkem kui vasak. Võin Teile teada anda et elusalt ma sealt tulema sain.Keegi ei tahtnud meid pead jagu lühemaks teha,ega murdnud ühtegi konti.Ükski lind mulle midagi pähe ei pudistanud.Kõik mis juhtus oli täielikult enda süü,NAGU ALATI! Suured tänud peitjale

 6 

Väga huvitav algus jõululaupäevale. Ei ole vaja mingit kofeiini, energiajooki, külma vett näos vms, et hommikul und silmast ära saada. Tuleb vaid haarata kinni võimalusest päikesetõusu ajal korstnapühkija rolli astumisest. Alates aarde avaldumisest arvasin, et küll leian selle torni üles kui vaja, kui raske see ikka olla saab. Eile kui enda jõulumarsruuti planeerisin ja torni otsima hakkasin, siis oli ikka tükk tegemist. Hommikul oli plats põhimõtteliselt tühi, üks kahtlane auto parkis aga kedagi ei olnud näha. Korstna ees pidi kohe viskama käpuli, et löögile saada. Vastu lajatas tuuletõmme külma õhuga. 15 astet ronimist kõlas kui eelmäng mõnele tõsisemale ettevõtmisele. Umbes 5nda astme peal läks juba lugemine sassi, sest keskenduda loendamisele oli keeruline. Astmed vetrusid, sõrmed külmetasid, osade astmeteni tuli ennast venitada, tuuletõmme võimendas gravitatsiooni. Selle kõige ajal oli lisaks hammaste vahel üks taskulamp mis tahtis ära põgeneda. Kui konteinerit nägin, siis valdas hea kuid segaduses tunne. Hea, et üles leidsin ilma otsimata, kuid segadust tekitas, et kuidas nüüd logimine välja näeb. Logiraamatusse kirjutasin nii lühidalt kui võimalik ja põgenesin kindlama jalgealuse poole. Valguse käes eemaldasin enda kätelt ja riietelt korstnapühkija tundemärgid ning võisin värskemana päevale vastu minna. Tänud peitjale huvitava proovilepaneku eest!

 6 

Teepeal öeldi mulle, et kui korstna leiad, võid aaret minna logima. Logisid polnud lugenud ja mitte keegi mind ei hirmutanud, nii et mis see 15 astet siis ära ei ole. Oleks ma teadnud, et need 15 astet nii kõrgel on, poleks ma seda korstent tahtnud leida. Alt turvamehelt sain kaasa nõuande mitte alla vaadata ja siis ma ronisin ja lugesin astmeid, algul neid kus jalad olid, aga et nende lugemisega lõpp ei paistnud, siis neid kus käed olid. Vajalik arv käes, jäi kätest puudu. Pliiats hambus, aru ma ei saanud, millise käega ma peaks topsiku avama ja veel logi ka kirja panema. Värisevate kätega sai see siiski tehtud ja õnnelikult ka alla ronitud. Autosse jõudes, oli nägu nõgine nagu korstnapühkijal ikka. Jalad tudisesid veel tükk aega. Tänud peitjale, kelle tõttu tegin seni kõige hulljulgema tüki oma 4 kuu geokarjääri jooksul.

 5 

Selle korstnaga on mind ähvardatud ja hirmutatud juba nii kaua, et ilmselt on mul juba korstende suhtes foobia tekkinud. Enam ei pidanud närv vastu ja olin nõus selle koletisega ja kõigi tema tahmaste tuvide-harakate-ronkadega silmitsi seisma. Teel sinna valmistasin end mõtteis isegi nii palju ette, et lõpuks juba lootsin, et mõni lind mulle ülevalt pähe s***ks kuna siis on põhjust lotot osta ja miljonid on samahästi kui garanteeritud. Ühtegi sulelist korstnas ei näinud aga nagu Inga kirjeldas siis üks auto jäi meid varitsema ja kuna kartsime vihast traktoristi siis käisime vahepeal ära ja tagasi tulles tundus plats tühi olevat. Objektil läks isegi nii lihtsalt, et lihtsam oli logimiseks alla tulla ja pärast uuesti ronida. Tore, et see nüüd tehtud on ja Inga mind enam terroriseerida ei saa.

 1 

Natuke turnimist ja aare Taivo poolt leitud. Läksime järgmist aaret võtma ja tagasi tulles nägime korstna juures pealampide sahmimist, nüüd hea logist lugeda kes need olid. Tänud peitjale, sellisesse kohta pole enne küll sattunud.

 2 

Eelmistele leiulogidele ei ole kahjuks mitte midagi sama värvikat vastu panna. Kõik sujus kuidagi lihtsalt, kui olin kergelt vastupunniva Veiko lõpuks õige korstna juurde saanud. Aga nagu ta ütles, lootis ta, et ma ta hinge siis rahule jätan, kui ta ära käib.
Lähedal traktoristi ei olnud, kuid üks auto jäi küll meie vastas seisma ning meie edasisi otsuseid pealt vaatama. Niisiis parandasin ma seni, kuni ta seal seisis, taskulambi valgel auto porilapatsit (endiselt küljest ära), pesin poriloigus käsi (puhtaks ei saanudki) ja lõpuks, kuna ta ikka seal passis, sõitsime minema teisi aardeid otsima. Tagasi tulles polnud silmapiiril enam kedagi, kuid igaks juhuks jätsime auto kaugemale, et väga kahtlust ei ärataks.
Veiko ronis krabinal üles, ajades mulle igasugust sodi kaela, haaras aarde, tuli alla tagasi, nii et sain logida ja seejärel viis ta selle taas tagasi. Mitte midagi keerulist. Ta tunnistas ka ise, et ta oli kartnud hullemat ja seetõttu ka pikalt vastu pannud. Ei mingeid linde, traktoristi ega udu. Pagana igav. Aga no vähemalt on nüüd logitud ja ma ei pea seda enam Veikole kogu aeg nina alla hõõruma. Tänud huvitava aarde eest.

 2 

no ei olnud 15 astmel ja selle ümber.panime pead kokku ja lugesime uuesti ja kui saime aru mis tunne peab olema siis otsisime uuesti ja oli ikka 15 astmel :)

 19 

Tehtud nüüd lõpuks minul ka see korstnaprojekt, niiii mõnus! :).

Kuna ma uuesti ilma traksideta ennast sinna toru juurde peale oma esimest ebaõnnestumist pressida ei julgenud, pidi mööduma umbes kvartalijagu aega, et ma läheks endale lõpuks vajalikku ronimisvarustust ostma. Sest alguses polnud sellega ju tuline kiire ja pärast… Noh, pärast juba tundus, et küll ma ükskord tegelen sellega ja uuesti vaatan. Sest ega endal ju teadmisi polnud, kust endale see varustus osta ja mida üldse vaja läheks ja... Aga peale pagarite logi läks asjaga ikka tuliseks küll ning Erko ähvardus tops üleüldse sealt ära korjata ainult kiirendas teema ettevõtmist ja… Nojah, ja eelmine nädal oligi siis lõpuks mu korstnapäev käes :).

Poeskäk ise oli muidugi omaette ooper… :D.

• Müüja: Millist ronimisvarustust teil vaja oleks?

• Puutetundlik: Eee… ma ei… Ma võin näidata teile telefonist pilte! (lootusrikka näoga müüjale otsa vaadates) Sobib?

• Müüja: (vaatab enda ees seisvat ostjat natuke hämmeldunult, aga noogutab) Näidake.

• Puutetundlik: (veab telefonis lahti Facebooki chati ja näitab näpuga järjest hanno5000 saadetud linkidelt kuvatavatele piltidele ise oma olematuid teadmisi enesekindla hääle taha peita püüdes) Vot sellist ronimisvööd, paari keeratava muhviga karabiini...

• Müüja: (otsides ise samal ajal vajalikke esemeid välja) Kus Te neid kasutama hakkate?

• Puutetundlik: (müüja pilgu all sisuliselt vingerdades) Eee… Turvavarustusena. Päris kaljudesse ronima ei lähe…

• Müüja: (järjest enam hämmeldunult) Et siis nagu ehitusel või?

• Puutetundlik: (rõõmsalt ja särades, et mingi põhjendus ette kogemata öeldi) Jah… Või no, enam-vähem… (ja et jutt kiiresti mujale viia) ja mul oleks nööri ka vaja karabiinide külge.

• Müüja: (asjalikult) Kui palju nööri?

• Puutetundlik: (müüja pilgu vältimiseks pingsalt kaupluses olevat väljapanekut silmitsema asudes) Umm… Kui palju läheks nööri vaja, kui oleks vaja karabiine kinnitada redeli astmete külge?

• Müüja: (nüüd juba täiesti nõutult ja pika pilguga ostjat vaatama jäädes) Redeli astmete?!

• Puutetundlik: (vapralt teadlikku nägu teha püüdes) Nojah, astmete… Nagu korstnate küljes on peened metalltorudest astmed…

• Müüja: (keerab selja, valib sõna lausumata välja paksemat sorti nöörikera, mõõdab sellest välja 3 meetrit, vaatab veelkord vilksamisi enda ees seisjat ja teeb ära ka kõik vajalikud sõlmed karabiinide ümber ja nende kinnitamiseks…Ostjale tundub, et õhus ripuvad nähtamatult, kuid täiesti loetavalt selle kõige kõrvale ka siduja mõtted… Stiilis mine-sa-lolli-tea-aga-minu-hingele-see-igatahes-ei-jää…:D)

• Puutetundlik: (üliõnnelikult ja särades ning letile kuhjatud esemeid kaenlasse haarates ja kassa poole lipates) Suur aitäh!

• Müüja: (mõtlikult minejale järgi vaadates ja aeglaselt venitades) Palun-palun…

Ma ei tea, kas mu kliendinime taga on nüüd poes mingi märkus ka – näiteks et sellel pole pööningul kõik korras ja olge temaga delikaatsed või muud sellist :D - aga ma vähemalt proovin mitte samasse poodi ja sama müüja silma alla nii pea sattuda. Kuigi jah, varsti oleks juba räätsasid vaja ja sealsamas poes ma ju neid nägin… :D.

Igal juhul, varustus lõpuks käes, tuli edasi sobivat aega ja asjaolusid passida. Ja kuna mul polnud mingit isu selleks kujuks saada, kelle korstnas kõõlumise pärast tops siit ikkagi ära kaob, olin nii ettevaatlik kui vähegi oskasin – auto sai pargitud hulk maad kaugemale kui esimesel külastuskorral, selga ainult mustad riided et võimalikult silmatorkamatu olla, blondi peanupu peitsin varesekaitse alla ning oma tutikate konksupükste pimestavalt valged nöörid kerisin koos tema klõbisevate haakidega kohalejõudmiseni dressika alla peitu.... Ning kohalesaamiseks hiilisin kurja traktoristi kartuses ainult mööda varje aga kuna täpselt korstna ümbrus oli nagu kiuste kogu territooriumi pea kõige valgem koht ja siseneda polnud sinna mujalt kui läbi lambisõõri, tuli mul ikka viimane lõik üle hästivalgustatud lava lipata... Ehh, no ei saa minust ikka luurajat – oleks võinud vähemalt selle viimase enne välja selgitada, kui enda meelest kavalalt tervele majale majale varju kasutades ringi peale tegin… :D.

Ühes tükis ja kellelegi vahele jäämata lõpuks õigesse paika kohale jõudnuna kerisin oma konksud näppu ja hakkasin ronima, umbes 7 astmest hakkasin neid konkse ka igaks juhuks siis astmete külge kinnitama… No ja arvake, kas need tegid häält, kui metall metalli vastu puutus! :D. Otsustasin ära, et ei ole võimalik, et see kolin ka kaugemale ära kostab ning see samuti, et mu lambihelendus august välja särab ja keegi võiks mõttele tulla asja kontrollima – sest päriselt, kui keegi oleks minuga sealt alt pimedusest ootamatult riidlema hakanud, ma oleks raudselt kas kogu oma krempliga uuesti esimesel levelil mõne sekundiga olnud või siis rippunud seal, ära minestanud ja täiesti teovõimetu… :D. Kõige selle taustal proovisin seega teha nii kähku kui sain; vähemalt niipalju oli mul õnne, et üleval midagi ei sahisenud ja tundus, et vareste täppislaskmist õnnestub skippida… Sest jah, ainus, mis seal sahises, oli segu jalgade all olevatest astmetest, kuid konksud lisasid enesekindlust ja see ka, et pimedas ei näinud, kui palju on alla maad kukkuda või palju veel üles minna ning lõpuks see tops juba paistis ka… Keerasin korgi maha, logi õnnestus kätte saada seda alla kukutamata ning kangesti hakkas tunduma, et edasi läheb juba suht sündmustevaeselt :). Haakisin ennast siis rahulolevalt mingisse astmesse ja pistsin käe tasku pastaka järgi… Agrhhhh! Te ju teate seda tunnet, kui paned käe tasku ja tead, et seal raudselt peab midagi olema ja siis seda ikkagi seal pole ja see kõik jõuab täie veenvusega sulle ajju kohale küll, aga ikkagi sobrad käega veel umbes 3 korda tühja ringi, sest lootus ju on, et äkki ikka tuleb vajalik asi selle kõige tagumise olematu õmbluse tagant välja…? Ja ma ju panin selle pastaka endale kindlalt autos taskusse, aga nojah, vahepeal oli vaja oma vest seljast ära kiskuda ja küllap siis see lukk ka lahti jäi…

No ja mis mul muud üle jäi, kui enda siunamise kõrvale logirull tühja taskusse suruda ja alla ronida, ikka konks ja klõps, konks ja klõps, umbes 7-dast ilma… Maas pastakat polnud, sain ikka autoni ära kõndida ja muidugi see pagana pulk seal siis oligi, keset istepinki… Logisin ära ja läksin rulli tagasi viima, ringe enam ei teinud, traktoriste ja vareseid jätkuvalt ei näinud... Metalliklõbina kõrvale jõudsin üles, panin rulli tagasi tema pessa ja tulin tulema… Tehtud!!! :)

No ja mis siis lõpetuseks… Erkole kindlasti kõigepealt aitäh laheda aarde eest. Pagaritele aitäh kurja traktoristi otsa esimesena koperdamise enda peale võtmise eest :D. Merikesele aitäh sinna uuesti minema julgustamise eest – palju tugevam tunne oli teada, et see segu võib seal pudiseda palju tahab, midagi sellest ei juhtu… :D. Ja Hannole aitäh soovituste jagamise eest, mida täpselt poest ostma minna – iseenese tarkusega oleksin seal raudselt veel rohkem pigis olnud. Igatahes sain siit kokku ühe ülimõnusa geoseikluse ja tahaks loota, et Erkol on juba mõni uus samasugune hullus ka kuskile soola pistetud – nagu kõigile järjekordseks kingituseks või nii, advendiaeg ju läheneb… :D

 5 

Nii, varesed, võite ennast joonele võtma hakata... :D

 2 

Korstnapühkijast on varasematel kordadel ikka palju mööda sõidetud otsinguteks ebasobival ajal. Nädalavahetuse ilm oli mõnusalt soe,päike paistis ja korstna läheduses töökoja juures seisis vaid üks väga õnnetu välimusega sõiduauto.Mõtted hakkasid käima ,et ju selle auto omanik teeb mingit haltuuraotsa ja ei julge töökojast oma nägu eriti välja näidata........Parkisime oma auto vähe varjulisemasse kohta ja hakkasime objekti uurima.Kuna ettevalmistus kodust lahkudes oli suht tagasihoidlik,siis otse loomulikult polnud meil kaasas erikostüüme ega ronimiseks mõeldud abivahendeid.Otsus oli üksmeelne,võtta korsten sõna otseses mõttes paljaste kätega. Omapärane kogemus oli korstnas sees olla.Martti kui noorem ja kergem ronis üles ja teostas üles jõudes käte surina saatel logimise. Soovime aardele pikka iga ja täname peitjat!

 2 

Minu 500 ning igati eriline aardeleid. Õige korsten jäi mulle silma juhuslikult ning kuna oli nädalavahetus, lähistel seisis vaid üks auto, siis sai ära käidud. Algul mööda vale redelit, siis mööda õiget. Turnimist ja käte määrimist sai siin ikka täie raha eest. Maastik tundus mulle isegi natuke rohkem kui lubatud (käed ikka värisesid logi kirjutades). Aitäh erilise elamuse eest.

 1 

mõistatusega läks lihtsalt! jõuluvana kostüüm selga ja korstent pühkima. viieteistkümnendal astmel tundus nagu oleks juba tipus? niiii kõrge oli! kudagi läbi äda sai ka logitud. nagu ahv kõõlusin seal ühel käel rippudes. korsten sai igatahes puhtamaks! võib tule alla! tänud!

 12 

Tahaks nüüd ka siia midagi hästi põnevat kirjutada. Et ma vaatasin kodus ilmakaarti, et sademeid ei oleks, et täiskuu paistaks ja tuulesuund oleks soodne (no, et mu lõhn ei jõuaks sinna põleva lambiga toas oleva meheni. Ei, mitte, et mu lõhn oleks kuidagi eriline või tugev, aga nt. varitsusjahil ei või olla nii, et saakloom jääb allatuult, haistab ära...).

Või siis, et lähenesin ülevalt, langevarjuga, peaaegu oleks mööda maandunud, aga sain piksevardast kinni, lõikasin kiirelt Leathermaniga langevarjunöörid läbi, vinnasin end platvormile, ajasin varesed ära, kinnitasin köie ning laskusin alla nigu tomcruise missionimpossibles, nägu higist pärlendamas, hoidsin hinge kinni ja tõmbasin ka näolt kukkuma kippuvad higipiisad tagasi, kiire logi, siis maandumine, varustuse koristamine ja minek.

Tegelikkus: sõitsime kohale, ronisin korstnasse, logisin ja lahkusime. Tulime muinastuledeöö sündmuselt, kell oli 2:00 öösel. Täname.

 18 

Oleks see mingis tavalises kohas aare ma poleks pablanud selle kadumise pärast. Kuna aga asukoht oli niivõrd eriline tahtsin siin ikkagi ära käia, millal sa veel korstnas ronida saad? Hilisõhtu, udu langeb maale, pargin auto kaugemale kui 50 meetrit, tõmban pähe musta värvi buffi (ütleme siis, et vareste vastu), ka kogu muu riietus on musta värvi, tossud on vaid sinised ja jõuan mõelda, et ilmselt ka helkuriga. Telefon hääletu peale, pealamp, pastakas, dokumente pole. Avan, sulgen autoukse, salongivalgustus põlema ei lähe. Kuulatan ja alustan liikumist, mööda hoonete varje. Lähedal tööstushoones põleb ühes aknas tuli, näen kraanikaussi, ilmselt peldik või pesuruum. Liigun edasi, mitte ei hiili vaid kõnnin nagu normaalne inimene. Fikseerin, et hommikul avatud olnud uks on suletud, traktorit ka ei ole, loodetavasti ka mitte traktorimeest. Korsten siin samas. Lipsan läbi valgustatud ala järmise varjuni. Avaus paistab. Seisatan. Kuulatan. Vaikus. Sisse. Lamp põlema, õrnema valguse peale. Astmed, minek. Loendan. Juba paistab. Jess, enne Erkot. Login. Kell on 22:55. Üleval keegi nahistab. Midagi kukub põrandale. Möödas:) Tops tagasi. Alla. Lamp kustu. Piilun välja. Vaikus. Minekut.

Kokkuvõtteks oli kogu see lugu seal korstas ootamatult nohu: tahmaseks ei saanud, astmed olid täiesti kindlad ja normaalsete vahedega, isegi vares oma valgega mind ei tabanud. Tehtud, aitäh Erko!

 25 

Hommik kell 6:30. Pargin 50 m kaugusele ümber nurga ja kui poleks kodus enne korstna asukohta roheliseks kontrollinud, siis võiks arvata, et olen üleüldse vale koha peal. Uduloor on lihtsalt nii tihe, et ainult hoolikal vaatlusel märkan eemal soovitud suunas midagi kõrgusse pürgivat. Liigun tasakesi nulli suunas, veendudes samm-sammult, et kuskil inimesi ega traktoreid näha, täpsemini küll kuulda poleks. Õnneks ei ole. Kobin nullis peitu ja installeerin korstnapühkija varustuse. Isegi kaks nööpi käivad asja juurde, olgugi mitte läikivad :o)

Siis algab töö. Tegelikult kartsin märksa hullemat, aga eks viimasel ajal on seda korstent muidugi tavapärasest oluliselt rohkem puhastatud ka. Esimesed viis astet lähevad sujuvalt, siis hakkab kuskilt mingeid tükke lendama. Järgneb kahtlane sahin. Tardun paigale ja kuulan. Puru jälle sajab. Ja siis jälle sahiseb. Vaatan üles ning tuvastan viirastuslikult ähmase varese silueti. Väljastpoolt teda udu tõttu näha polnud. Tunnen end veidi nagu mõnes pingelises pool-sürrealistlikus Tarkovski stseenis. Varese roll on ilmselgelt sümboolne kurja kehastus :P Ta ei kraaksu ka miskit, ainult sahistab ja pudistab mulle krohvi kaela. Tõmban kapuutsi pähe, endamisi lootes et sealt järgmisena poolik tellis teele ei saadeta. Edasisel teekonnal tuleb muuhulgas sooritada üks korralik sirutus ja üks hüpegi. Logimisega saan kohapeal normaalselt hakkama, kellaaeg on nüüd 6:40.

Ja siis see tuleb. Ülevalt. Valkjashall lärakas randmele, kergelt soe veel. No aitäh! Panen aarde ära, kindad kätte tagasi ja kaalun hetkeks kas minna üles varesele viisakaid kombeid õpetama. Aga esiteks tundub neid seal suisa rohkem kui üks olema, teiseks nad võivad lihtsalt nahhaalselt minema lennata ja kolmandaks mul just meenus, kes peaks arenenud olema... Lähen alla tagasi ning leian ennast endises üksildases vaikuses, ainult udukiht on tõusva päikese nõrga soojuse mõjul läbipaistvamaks muutunud. Veedan veel veidi aega varahommikut imetledes ja siis tõmban uttu.

Kokkuvõttes ju päris pingetpakkuv kogemus, kahju kui see nüüd tõesti arhiivi läheb. Olgem ausad, sarnast tüüpi avalikku "eravaldusse" on peidetud üsna mitmeid aardeid ilma igasuguse erikokkuleppeta (ja säärase kokkuleppe toimimine oleks reaalis pahatihti mõeldamatu isegi kui see on kunagi kellegagi sõlmitud). Kui aardeotsingul lähtuda sellest, et geopeitus ja muguelu tuleb hoida eraldi maailmades, siis poleks probleemi kellelgi. Lihtsalt minu arvamus. Aitäh.

Vaade nullist idakaarde

Okei siis, õhtuks on see aare läind. Teeme siis geokrahvi ja hakkame oma topse kokku korjama. Ja palun adminil kustutada sinne "foorum"!

 4 

Üks punkt reeglitest, kuidas uut aaret peita:

Ega aarde peidukoht asu eramaal? Taolisel juhul peab kindlasti küsima maaomanikult peitmiseks nõusolekut, selgitades talle ühtlasi mida taoline tegevus endaga kaasa võib tuua - nii öösel kui päeval peidukoha suunas mõtliku sammuga liikuvaid isikuid, kes vaheldumisi vaatavad ühes käes hoitavat seadet, teises käes olevaid pabereid ja pobisevad arusaamatult minutitest ja asimuutidest

 4 

Otsijate soovil jätan selle aarde omale kohale. Aga arvestage võimalike intsidentidega. Kartke "traktorimeest". Auto soovitan jätta kaugemale ning korstnani hiilida märkamatult. Aarde otsimine omal vastutusel!

Prrrr, tahtsin varem tulla aga magasin sisse, puhkuse värk. Kell 07:40 objekti lähedal asuv uks avatud ja kastikas ning traktor maja ees. Ei läinud torkima, millalgi tagasi.

 2 

Kisub nüüd küll vähe foorumiks kätte, kuid seal Dibys olid mõned asjad siiski teisiti(aare ei sattunud ohtu). Võib privas edasi suhelda.

Äkki Erko mõned päevad veel kannataks. Ma tahaks seal ikkagi varjatult ära käia. Ühel tetaval, minust mitteoleneval, põhjusel on see siiani viibinud.

 6 

Erkoga nõus, et geopeitur peab tegutsema mugude eest varjatult ja ootamatu vahelejäämise korral igal juhul mitte reetma aaret. Skoorimisjanu ei pruugi maha suruda, piisab lihtsalt edasi lükkamisest. Siiski tekkis küsimus kuidas on lood FTF-i januga? ;o)

Ärge unustage, et geopeitur peab pidevalt vältima konflikte mugudega - see on geopeituse üks põhireegel! Tegutsema varjatult ja ka vahelejäämise korral mitte reetma aaret! Aarde otsimine tuleb jätta katki, kui on sattutud mugu huviorbiiti!!! Skoorimisjanu tuleb siis maha suruda! SEE AARE LÄHEB NÜÜD ARHIIVI!!! Esimesel võimalusel lähen korjan (varjatult) topsi ära! Kui aarde peidukoht on ka logides täielikult REEDETUD, siis millest me räägime?

 5 

Tänase päeva ekstreem nr.1. Läksime nulli ja riietusin ümber. Samas sõitis üks traktor kõrvale ja traktorist piidles meid nats imelikult. Seletasin, et üks asi vajab otsimist ja kebisin korstnasse. Pime oli ja kuskil poole peal käisin silmaalusega vastu astet. Logisin ära, aga kas midagi paberile jäi, ei anna garantiid. Auto juures oli toimunud vestlus, et kes kurat siia eravaldusse midagi peitnud on. Nime me üles ei andnud, aga omanik lubas peitja peajagu lühemaks teha, kui kätte saab. Mul hea meel, et ainult sinise silmaga pääsesin. Samas ühtegi keelavat silti näha polnud. Aitäh peitjale(ära sa sinna päevavalges mine, muidu jääb geopeiturite pere ühe võrra väiksemaks).

 3 

Viimane totsik tagasiteel kala pole sündmuselt. Askoha raalimine polnud keeruline, imetabane tänapäevane tehnika on ikka abiks. Nullis polnud ka kedagi, sai auto täitsa kõrvale jätta. Valged kindad kätte ja trööpamise kilekas selga. Ausalt öeldes ei läinud kaitseriietust vajagi. Nii hõlbus oli see teekond, kuigi eks tekitas pisut kõhedust ka, sest polnud teada kui viisakalt ja kõvasti jalgealune kinni on või kas keegi-miski ülalt mind tervitama ei tule või ega mingi hoog ei taba vm veelgi ebatõenäolisemat.
Teel aardeni ei juhtunud mitte midagi. Isegi logi sai kirja märksa viisakama käekirjaga kui Astangul :-D Tagasitee oli veel hõlpsam. Alles nüüd loen, kui põnev ja seiklusrikas oli paljudel järgmistel. Aga ega ei kahetse ka :-)
Aare korras, evej. Aitäh Erkole kerge närvikõdi eest ikka! Vast püsib aare veel kaua ja otsijatel on vähem siniseid silmi.

Tänud aarde eest!

 2 

Kuna juba sealkandis olime, siis mõtlesime, et vaatame üle, millega siin silmitsi tuleb seista. Selgus, et auk täitsa avar, polegi nii hull kui kardetud. õnneks olid autos tööpüksid. Isegi üks töökinnas leidus, teist paraku mitte. Eks tuli siis sellega läbi ajada. Pugesin sisse, panin pealambi otsa ette ja asusin ronima. õnneks astmed enam väga tahmased polnudki. Aarde juures hakkas muidugi omaette akrobaatika. Aarde kättesaamine oli kukepea, aga edasi oli päris paras katsumus. Vaja oli ju aare ära võtta, avada konteiner nii, et korki ära ei kaota, võtta logileht, see lahti rullida, logida, logi uuesti kokku rullida, konteiner sulgeda ja oma kohale tagasi asetada. Ja seda kõike imelikus asendis kõõludes ja ühe käega redelist kinni hoides. Paras akrobaatika oli, aga hakkama sain. Väga äge aare igatahes. Au ja kiitus peitjale.

 7 

Korstnast olen palju kordi mööda sõitnud, seekord otsustasin siis ka korra peatuse teha ja tähelepanelikumalt kirjeldust lugeda. "Noh, polegi ju nii hull", mõtlesin ja mõõtsin pilguga vahemaad, "hulga lihtsam kui Astangul." Siis aga vaatasin, et kuidagi kättesaamatuks jäävad need esimesed pulgad ja lugesin veel kirjeldust. Ossapagan, kas aare on tõesti peidetud s i n n a? Krdi hullud peast! Ent väheke kaalumist, südame rahustamist ja juba ma ronisingi kõrgemale. 5ndal pulgal jäin pidama. Torud soonisid valusasti kätte ja lisaks ma ei näinud mitte õhkagi, niisiis tõin autost telefoni, milles taskulamp, ning kindad. Telefoni haarasin hammaste vahele, kindad kätte ja alustasin uuesti. Otsustasin alla mitte vaadata ning jälgisin vaid telefonitaskulambist lähtuvat hüplevat valgust otseseinal. Järgmine peatus saabus 8ndal pulgal. Kobasin kätega ülemist toru ja no pekki küll! Kas tõesti? Kas tõesti ma lihtsalt ei u l a t a? Tõusin kikivarvule nii palju kui tasakaal kannatas, kuid loodetud pulga asemel krabasin paljast seina, nii et igasugust sodi näkku lendas. Pilk taas seinale suunatud, üritasin edasi ronida, kuid katsu sa minna selliselt, et astud samale astmele, kus su käed parajasti on. Mõtlesin veidi, proovisin veel paar ebaõnnestunud katset, kuid kuna nii käed, jalad kui ka telefoni hoidmisest lõualuud hakkasid üles ütlema, siis laskusin taas alla ja läksin kirudes autosse. Nii et sinna peab siis minema koos Veikoga.

 1 

Tore koht on.

Tänud peitjale :)

 1 

Sündmusaarde juures tehti ettepanek minna korstnapühkijat otsima. Saabudes oli Allan juba poolel teel ja Airi vastutavaks ülesandeks oli nimed kirja panna. Minule ja Henrkole langes pealtvaataja roll. Enne minekule sättimist jõudis jalgrattal aarde juurde peitja, kellel jäi kahjuks kogu lõbu nägemata. Tänud.

 1 

Osutasin olulist vaimset tuge ja näitasin üles kirjaoskust. Hiljem, kui olime laiali läinud hakkasin huvi tundma, mis leitud sai. Tänu mõnusale seltskonnale saab ka nii! Tänan!

 1 

Algul ronisin ühelt poolt, seal polnud midagi, seejärel teiselt poolt. Täitsa kõrgele pidi ikka turnima. Haarasin seal erinevate jäsemetega võimalikest esemetest ja sain üleval logi kirja panna. Tänud!

 1 

Koht sai tuvastatud pildil olevate esemete järgi suhteliselt kiirelt. Käisime isegi üks varasem nädalalõpu päev siin aga siis olid lähimad uksed avatud ja vajaliku koha juures seisis ka üks auto. Täna oli õhk puhas ja saime nimed kirja. Täname peitjat, omamoodi vahva!

 1 

Pilte nähes oli kohe teada, kus see asub. Ilmselt on abi sellest, et torni lähedalt kõvasti mööda sõidetud. Kohapeal tegin eeltöö mina, aga kuna pliiatsit ei olnud sai ka Karl harjutada. Tippu minna ei söendanud, võib olla mõni teine kord. Aitäh, äge!

 1 

See oli nüüd küll rohkem Hanno etteaste :)

 1 

Leitud. Aitähh!

 1 

Kõigepealt käis Kaarel ronimas. Ei leidnud midagi. Siis turnis Liis. Ei leidnud midagi. Siis tuli Palang aarde juurde ning ütles, et Liis on täpselt sama rumal, kui tema oli otsides. No selge siis. Seejärel oli minu kord jõu- ja ilunumbreid teha. Värisevate jalgadega panin nimed kirja ja ronisin alla tagasi. Äge koht ning eriti mustaks ei saanud! Aitäh!

 1 

Saatsime mugu aardele jãrgi, aga ta ei leidnud midagi. Lãksin siis mina, et no mis värk ja juu ta siin ikka on kuskil. Järgmiseks saabus Palang ja lihtsalt irvitas. Selgus, Madis polnud oma ringkäigul piisavalt tähelepanelik olnud. Edasi läks ruttu. Aitäh!

Tutvusime kohapeal olukorraga ja ühise otsuse tulemusena rändas see aare nende aarete listi, mida me ei kavatse ka tulevikus otsida.

 1 

Esmapilgul meenutas see kangesti Toorat. Tuul oli ka nii vali, et poe või oravale tasku, et minema ei lendaks. Siis tekkis juba tunne, et ei leiagi. Seepeale oli tõmme nii kõva, et ajas puru silma ja logi kirja.

 2 

Leidsime korstna, aga kumbki polnud nõus korstnapühkijaks hakkama - mina kartsin kinni jääda ja riided määrida, Ants pole piisavalt geopeitur:(.

Leitud.

 1 

Aastaid on mul juba piisavalt, et need vaated une peale ära tunda. Täitsa mõnus väike sirutus. Tuletas meelde, et pole ise pikka aega ühtki sellist aaret peitnud ;) Tuul oli maru, keerutas sodi silma. Aitäh!

 9 

Selle aarde otsing algas vajaliku garderoobi soetamisega. Kuna polnud jõuluhooaeg, siis jõuluvana riietest välja tõsta ei õnnestunud, sain varrukast kinni ühel päkapikul kuid tema mantlikesse ei suutnud ma pugeda, kuidas ma end ka hülgerasvaga ei määrinud. Ja korstnapühkijad on vist linnalegend ;), sest no ühtegi ei õnnestunud ei päälinna ega muu linna katustelt tabada, rääkimata nende kostüümi laenamisest siis. No muud ei jäänud üle siis kui vedada jalga tuttava propelleriomaniku püksid ja kohale kruisida.
Vaadates neid astmeid tuli meelde Marise logi, kus ta mainis astmete kallet ja kus ta peatus, et tagasi tulla. Mul aga olid jalas hästi töötavad püksid, mis töötasid hästi mu viimase aja motoga, kasvõi sammhaaval edasi ja mitte sammukestki tagasi. Nii ajasin selja sirgu, vajutasin nuppu kõhul ja hakkasin ülespoole kerkima. Jõudnud umbes kaheksanda astmeni üritasin aru saada, mitmendal ma seisan, no mitte ei saanud sotti, aga venitasin traksist ja liikusin edasi. No midagi pudises tõesti sealt seina küljest kuid ma arvan, et minu kaalukategoorias olev kodanik on piisav kaalukontroll , tõestamaks, et Maris pudenemata sinna samasse jõuab, kus minagi täna jõudsin ;).
Päike paitas pealage ja ma lasin oma väiksed käelabad astmete küljest lahti, varvastega hoidsin kinni ja logisin. Edasi jäi vaid käed rippu lasta ja kombata , kus see allatulekuks sobiv pind on , millele on kümme varvast toetada. Kõik korras ja mina all tagasi. Ma küll korstnaluuda ei omanud kuid tundub et mõni võiks seda omada, teeks järgmistele teene ja teised jääksid puhtmaks :P. Peale luuaga supsimist ei näeks järgmiseg peiturid välja nagu mina, nina tahmane ja käed nagu... ah olgu, me peensusteni ei lasku :D. . Tahma andis välja köhida ikka mitu tundi :P , tänu peitjale, adrekalaks tegi tiba hulljulgeks ja see polnud tänaseks veel kõik :D

 2 

Vanasti saadeti lapsi korstnatesse neid puhastama, sest kes muu oleks näiteks 23x36 cm ahtasse lõõri mahtunud! Ei taha mõeldagi, mida nad kõik pidid läbi elama. Noorimad neist olevat olnud koguni 4-aastased! Aga ometi on see üks korstnapühkimise ajaloo osa. Ingliskeelsel Wikipedia lehel on sellest üsna põhjalikult kirjutatud.

 3 

Täna oma otsimisringi alustades lootsin, et ma sellele korstnale poolkogemata otsa sõidan ja nii juhtuski :). Nime ikka kirja ei saanud, kuigi 3 korda alustasin ülesminekuga... Kirjelduse järgi ju tundus, et see 15 astet on kukepea, aga tegelikkuses lõin kolm korda 8-dal astmel vedelaks :D. Ja astmed sinnamaani on mul nüüd igatahes peas – esimene ja seitsmes on viltused, ülejäänud sirged, aga pudistavad ohtralt segu seinast kui neile peale astuda :D. Ükskord proovin uuesti… nt siis kui kuskilt õnnestub turvakonksudega traksid endale hankida :D. Erkole ikkagi aitäh siia peitmise eest, koht on muhe ja julgetele kindlasti hulka rõõmu pakkuv :).

Leitud

 1 

Mis nii viga korstent pühkida, kui kogu füüsiline töö sinu eest ära tehakse.

 4 

No ei olnud mitte mingit plaani minna aardeid otsima too hommik. Tegutsesin rahulikult kodus, laupäeva hommik muidugi pannkookide ja mõnusa seltskonnaga. Peale seda niitsin muru ära ja edasisi plaane rohkem ei olnudki. Tuppa jõudes nägin skaibis, kuidas peitja küsis, et no kas ftf juba tehtud...tekkis hetkeline hämming, et mis? GP lehel sain aru millest jutt. No ja kuna peaaegu nagu kohalik, siis ei tekitanud selle aarde mõistatuse osa erilist raskust ja hetkega oli teada kuhu minna. Aga no mul lapsed täna ja no kuidas ma kuhugi turnin kui nad peavad äkki väga kaua all ootama :) Lõpuks ei pidanud ikka kiusatusele vastu ja sokutasin lapsed kiirelt vanemate juurde ära ja ruttu autosse. Andsin ikka peitjale ka teada, et no ma siis ikka üritan. Selle peale istus ta muidugi kohe ratta selga ja otsustas tulla tsirkust vaatama :) Minu õnneks jõudis ta kohale mõni minut peale seda kui mina juba tagasi all olin ja käsi üritasin kaasas olnud vahenditega puhtaks saada. Märkus taaskord iseendale: tasub lugeda ka kirjeldust!!! Leid ise oli muidugi lihtne. Logimine omaette harjutus. Õnneks ootas ikka ka ees tühi logiraamat. Üldiselt väga mõnus mõistatus ja lahe koht. Polegi varem korstnapühkija harja mänginud. Peale leidu lobisesime veel peitjaga natuke ja siis kihutasin tagasi koju...väikse kõrvalepõikega muidugi...

 2 

Ehnohjah. Plaan sinnakanti minna on alles ees, aga kuna see vidin täna üles läks ja just sellise raskusastmega ja kuna Kaur va sinder peab oma plaane jne jne jne, siis võtsime ta ette. Õige, valelt poolt lähenemine aardeni ei vii, see on küll selge. Õigelt poolt on asjad muidugi sootuks lihtsamad. Sihuke pisike korstnake, arvas Kaur, ja tuletas Toorat meelde. Tänud ikka!

 2 

Koht oli küll kohe selge aga kohapeal ei läinud kõik kohe nii nagu peab, nimelt püüdsin asjale valelt poolt läheneda aga ega see silmaringile paha tee :) Kolmas. Kõik olid kriitseldused nn objektil üritanud ära toimetada sp seal nimedest suurt aru ei saanud :) Tänud.

 1 

STF Pilte vaadates oli kohe teada kuhu minema peab. Kohapeal läks kiiresti suts üles ja nimi kirja. Kohapeal ei ole just kõige mugavam logida aga midagi sai ikka paberile kirjutada.