Kaevandusjumala

Lõpuks tehtud. Aitäh!

Nullist ei leidnud midagi, mis järgmisesse vahepunkti viiks.

Natuke kartsin seda aaret, täna võtsin siis ratta ja tütre ning kohtumine Kaevandusjumalaga võis alata. Kõik punktid olid hästi seotud Temaga ja kõige tipuks veel selline altar. Talle sobis ohvriks tavaline paju, tütre tõin koju tagasi. P.S. kui viimases eelpunktis tekib küsimus kas 1 või 4, siis tehke panus ühele. Neli viib ka täitsa ilusasse kohta aga seal ei ole altarit.

Kunagi ammu sai vahepunktid käidud ning aare ise jäi teadmata ajaks ootele. Täna tulin siis lõpuks vaatama kuna naised saunas rääkisid, et kaas pidi lahti olema. Nii oligi, sain logi kerge vaevaga kirja. Panin kaane nii nagu ta enne oli peale tagasi, ei hakanud nuputama, kas oleks selle kinni ka saanud. Tänud toreda aarde eest.

Seda olin alustanud eiteamillal, lõpp oli olemas ja siis algas jama,no mitte kuidagi ei leia siia kampanjone, sest kõigil ju käidud. Täna seadsin Kaupo fakti ette ja laadisin pagasniku korralikult abikaid täis.

Ütleme nii, et teostuse idee vinge, viinerid said tossutatud ja ka plõksus nagu pidi. Koht mulle tohutult meeldis, minu kandis selliseid ei leia, tänud kutsumast, annan praegu Aastaaarde tiitli!

Viimases vihjepunktis oli vihjega osa hoonest sisse vehitud ????. Tegin samma kohta uue vihje.

Leitud

Seda aaret on mõeldud ja plaanitud mitmel korral, aga alati olen lõpuks ikka ära peljanud, tundus pikk ja aeganõudev. ja muidugi kahtlased märksõnad - Maardu, keemia, allmaa...:)
Enne järjekordse talve saabumist tundus hea mõte sellele lõpuks julgelt otsa vaadata ja polnudki miskit hullu, oli veidi konarusi, aga siiski õnnestus edukalt altari ette jõuda. Vajalik andam sobis ja preemiaks võisime end külalisteraamatusse kirjutada.

Aitäh!

Taas üks nendest aaretest mis on pikalt külastamist oodanud. Kunagi mõned aastad tagesi käisin isegi esimeses punktis aga mingil põhjusel ma tookord oma seikluse katkestasin. Vist oli hirm lõpus vajamineva ohverduse ees :D Igastahes täna olin jälle siin tagasi. Pealegi on autos juba mitu aastat ka käepärane ohverdus kaasa loksunud. Poole seikluse pealt sain teada et ka Silver on läheduses asjatamas ja lubas teine tulla altarile tseremoonia autentsust kontrollima. Mingi aeg hiljem saimegi ohvrialtari juures kokku ja tseremoonia võis alata. Võtsime mugavad asendid ümber altari sisse ja "ohver" sai asuda oma osa täitma. Eks kogu seikluse aja oli väike kõhklus sees olnud et kas tänane seenevihma päev on ikka sobiv ohverdusteks. Aga kui ei proovi, siis kindlasti ei õnnestu. Seal me siis kükitasime põnevusega, vaadates kuidas märg muutus järk järgult kuivemaks. Ja iga järgnev vihmapiisk pst js pst õhku aurustus. Kuni siis ühel hetkel käis see maagiline klõpsatus ja altari salauks avanes. Vaatasime aupaklikult seal peituvat aaret ja lisasime ka enda nimed sinna pühakirja. Ja nii mõõdaminnes vaatasime muidugi karu kõhtu ka ja uudistasime mehhanismi. Igati vinge värk algusest lõpuni. Sulgesime siis altari väravad ja jätsime ta sinna järgmist tseremooniat ootama. Tänud peitjale

Aare leitud, logitud ning rohkelt metsmaasikaid söödud. Aitäh.

Täna oli sobiv ilm kaevandusjumalat külastada.Aitäh!

Sellele aardele sai jupi kaupa pikema aja vältel järjest lähemale jõutud. Nüüd oli vaja piirkonnas multit külastada, aga kuna ilm polnud põletusohverduse jaoks piisavalt ohutu, sai kasutatud alternatiivset meetodit nime kirja saamiseks. Aitäh, väga põneva teostusega multi!

leitud,aitäh

Tänane õhtu oli super tuletegemiseks. Varustatud olime igakjuhuks paremini kui vaja läks. Alla kümne minuti ja plõks. Tänud

Mõnusalt hariv ja piirkonda tutvustav aare. Pole siinkandis selle pilguga varem luusinud. Koordinaadid tulid kõik kenasti ja lõpp-punktis altari juures läks ka mõistliku ajaga. Küll olime sunnitud ühe abivahendi kord suurema vastu vahetama aga seda kiiremini saime logi kirja. Vinge lahendus, tänud!

Sussutanud olen siin varemgi. Aasta tagasi edukalt, kevadel mitte nii edukalt. Pärast selgus, et vist oli vidinal midagi viga. Täna kõik töötas ja 10 minutiga sain nime kirja. Minu jaoks siiani ainulaadne lahendus ja lisaks põnev retk juurde. Igatahes seltsimehed, see on väärt fp-d! Aitäh!

Kuna täna olime ühte Majakest siiakanti uudistama tulnud ja ilm oli kena, siis otsustasime veelkord ka Kaevandusjumalale külla tulla. Kui mere ääres oli päris tuuline ja korra isegi kahtlesime, kui hea mõte on täna tulega mängida, siis altari ees oli täitsa mõnus ja rahulik. Meil oli täna varustust nii pikemaks sussutamiseks kui kiiremaks reageerimiseks. Esimesena proovisimegi seda nobedamat lahendust ja konteiner avas end klõpsti ilma igasugu imetrikke tegemata. Kui ikka asi töökorras on, siis on võimalik seda avada ka.
Tegelikult ega me väga pettunud polnud, et eelmisel korral sai kogu täisprogramm läbi tehtud, kõike peitja poolt pakutavat katsetatud ja ikka tühjade pihudega lahkutud. Väga äge ja teistmoodi aarde otsimine oli igatahes.

Suur tänu, väga tore aare!

 6 

Püüdsin ka ise lahti saada, aga sees oli miskit nii valesti, et ka omaniku salavõti teda ei avanud. Ei jäänud muud üle, kui kangutasin jõuga lahti. Ühed asjad lähevad nii kõveraks, aga vähemalt sel korral kannatas need veel sirgeks väänata.
Mehhanismis oli üks asi tõesti paigast ära, aga ei oska siiani selgitada, kuidas see juhtuda oleks saanud. Aga igatahes kohendasin vastavat kohta nii, et sama viga ei tohiks enam korduda. Vähemalt minul ei õnnestunud seda ka enne kohendamist kuidagi korrata. Ei tea mis juhtus seal. Aga muus osas süsteem töötas. Puhastasin ja õlitasin ning katsetasin ka õige meetodiga- meile avas end küll täiesti eeskujulikult. Loodetavasti on ta järgmiste otsijatega samuti viisakas. Põnevat otsimist!

Palverännak kulges ilma viperusteta ja kõikides punktides oli kiire leid. Esimeses kohas kulus natuke kauem aega, sest polnud veel aimu, mis kujul infot edastatakse. Ja viimases tekitas pisut segadust topeltinfo olemasolu. Märkisime endile kõik üles ja vahepeal mitmete teiste aaretega tegeldes jõudsime lõpuks ka altari ette. Endalegi ootamatult olime oma teekonnal kohanud ka kirjelduses märgitud abivahendit ja sellegi igaks juhuks kaasa haaranud. Kohapeal proovisime kõigepealt seda, kuid kiirelt sündis otsus ikka täisprogramm läbi teha. Tõime autost natuke abimaterjale ja läkski töö lahti. Olime vähemalt 40 minutit seal loitse lausunud, kui miskit märkimisväärset logiraamatule lähemale saamiseks juhtunud polnud. Konsulteerisime ka peitjaga, kuid ei avanud see Kaevandusjumal meile oma altarit. Kokku sai mõnusat suitsulõhnalist odööri oma riietele tekitatud tubli tunni ja ka alternatiivseid, kuid siiski lubatud võtteid kasutatud, kuid ei juhtunud miskit.
Ootame-vaatame, kas peitjal endal või kellelgi teisel õnnestub selle Jumala tuju parandada.

Suurelt teelt ära keerates nägin parklas töötava mootoriga autot. Kõhklesin hetke, kas peaks laskma eelmistel otsijatel (kes muu seal ikka käib?) leida ja alles siis ise minna aga ei hakanud aega raiskama vaid sõitsin parklasse. Lähenedes nägin, et tegemist oli hoopis G4S patrulliga kuid nüüd oleks olnud kahtlane äkki põgeneda sealt. Seega jätsin auto parklasse ja käisin esimeses punktis ära aga kahjuks midagi kasulikku ei leidnud. Lahkudes olin valmis, et patrull uurib mida ma seal tegin aga ju siis polnud ma ise ega mu tegevus piisavalt kahtlane.

Läksin vaatama ja ei sulgunud tõesti. Õnneks piisas väiksest häälestamisest ja nüüd korras jälle.

Leidsin

 1 

Varasem mitteleiulogi on ikka hinge kriipima jäänud, seega võtsime otsuseks, et tulejumala ees ma enam vankuma ei löö. Protseduur kujunes siiski pikaks: alguses proovisime heaga (minu abivahendi soojusetadusvõime vajas kohalikust prügihunnikust leitu abil timmimist, saime päris pikalt seal kive pruunistada). Kui hea siiski väga head tulemust ei andnud, võtsime loodusest materjali juurde ja edasi oli kahe minuti küsimus, kui altar avanes. Minu rõõmukilked kõlasid vist kaugele. Logitud, veel veidi rõõmustatud, süsi kusttatud, hakkasime jahtuva mehhanismiga tutvuma. Ja sellega sai ikka tõsiselt tutvutud: kui pool tundi olime asjandust käes keerutanud ja klõpsinud, tegin peitjale kõne, arvas, et äkki siis mõne aja pärast... Nooh, käisime vahepeal kalmeid uudistamas, tegin ka kordusleiu protole, tatsasime fosforiidimägedes ja pea 2 tundi hiljem naasesime tünni juurde. Ei mingit arengut, jäi meist avatuna maha. Teavitasin peitjat ka.

See juhtus mitme nädala projekt olema. Ei saa öelda, et usk ja armastus kaevandusjumala vastu oleks tekkinud esimesest silmapilgust, kuigi tuleb tunnistada, et lõpuks lõi ikkagi (kirg) lõkkele ning FP annan ka seetõttu rõõmu ja kerge südamega ära. Ehk siis käisime, vaatasime kõik ära, mida vaadata kästi, lõpus leelotasime ümber altari, pakkudes kaasa võetud ning kohapealt korjatud andameid, mis moodustasid päris kena vahukommigrillijaama, kuigi grillida polnud meil ometigi midagi. Kaevandusjumal lubas 15 minuti möödudes logida ja seda me ka tegime. Suurepärane - aitäh!

Kuna väideti mitteavanemist, siis läksin kontrollima. Jah, üks koht oli küll pisut kõver, aga ei usu, et see avanemist segas. Sellegi poolest sai üle hulga aja jälle pärismeetodiga testitud (muidu on mul hoolduseks ka kiirmeetod)- tegime tule üles ja jäime ootele. Võttis ikka tervelt 25 minutit. Avanes lõpuks täpselt siis, kui tahtsin lõkke vaheplaadilt otse kaanele kallata :D No igatahes on korras, aga kaane mass päris suur ja vajab omajagu aega soenemiseks. Ehk siis- kannatust!

 1 

Kuna väideti mitteavanemist, siis läksin kontrollima. Jah, üks koht oli küll pisut kõver, aga ei usu, et see avanemist segas. Sellegi poolest sai üle hulga aja jälle pärismeetodiga testitud (muidu kuumutan seestpoolt vahetult ainult termoelementi)- tegime tule üles ja jäime ootele. Võttis ikka tervelt 25 minutit. Avanes lõpuks täpselt siis, kui tahtsin lõkke vaheplaadilt otse kaanele kallata :D
No igatahes on korras, aga kaane mass päris suur ja vajab omajagu aega soenemiseks. Ehk siis- kannatust!

Ütlen ausalt, valisin Maardu multi selle mõttega, et hea keskmine jalutuskäik, millegipärast kujutlesin peas et tegu omamoodi ringrajaga... Teises punktis tundus asi kahtlane, otsustasime siiski tagasi geomobiili juurde minna ja neljal rattal jätkata :D Esimeses oli tiba rohkem vahtimist ja arutlemist, edasi läks juba loogiliselt. Altarile jõudmiseks sai proovile pandud ka oma mägironija oskused (sest milline geopeitur läheb ringiga), mis nagu hiljem selgus osutus täiesti ebavajalikuks. Edasi läks meelitamiseks, küsisin juba kõva häälega et ei tea kas meie toodud ohver on ikka piisav. Ja täpselt siis käis klõps... Kiirelt tuli kustu ja kaant kangutama... ei miskit... Liikus ja logises küll kõvasti, aga lahti ei tulnud. Pidasime aru ja otsustasime veel teisegi ohvri tuua, aga Kaevandusjumalal polnud vist tahtmist meie palvetega täna enam tegeleda. Kuna aga rada sai läbitud ja lõpp lepitud otsustasin selle enda jaoks siiski leiuna ära märkida. Siiakanti veel asja, küll me ükskord Kaevandusjumala heade laste nimekirja saame :)

 1 

Mu andam oli vist kesine (aga oluliselt rohkem peale laduda ei tahtnud: kõik ju ümber kuiv ja nõme oleks seal kulupõleng korraldada). Abivahendini ma end veel välja mõõtnud ei ole, seega: küll ma tulen veel tagasi!

 4 

Taaskord otsisin nädalavahetusel perele väljas tegevust. See siiani mingil põhjusel peljatud aare ootaski oma korda. Tundus et selle teekonna läbimiseks võib kuluda tunde. Eeldasin siiski valesti. Tegelt on tegemist ikkagi täitsa kiire ja loogilise aardega. Meil õnnestus omas tempos seda siiski läbi teha 3 tunniga. Algus oli ilmselt kõige kiirem kuna eemale peletavat materjali oli sinna ikka lademetes kuhjatud. Piisaks ühest mõne poisikluti poolt süüdatud tikust, saaks seal ikka korraliku jaanitule korraldada. Järgmised olid juba märksa lõbusamad ja tegevust jagus igal pool. Aasta isaks mul enam kandideerida pole mõtet kuna üks mees viis oma lapsed punase oja äärde liivale sõtkuma ja sinna jalgupidi sisse vajuma. Alles hiljem edasi liikudes avastasin et tegemist on ohutsooniga ja kodus vajus suu lahti kui täpsemalt selle koha kohta lugesin. Kolmandas punktis suutsin üles korjata 2 edasist punkti. Arvasin et ühes on aare ja teises konksuga sõrm. Igatahes võtsin neist ühe ette ja asusin altarit otsima. Seda aga polnud eikuskil, silma jäi aga üks kahtlane koht mida lähemalt uurima asusin. Kookisin sealt välja ära põlenud toidukarbi jäänused ja märkmiku. Loomulikult meenutas see ju kõik geoaaret ja arvasin et aare oli sattunud vandalismi ohvriks. Kiire teavituskõne peitjale tõi aga selguse, et olin üles leidnud vana aarde jäänused ja uus lõpp on seal teises kohas. Nujah. Haarasin geosodi kaasa ja kolisime kogu kambaga ümber õigesse kohta ning uurisime leitut põnevusega. Enam ei läinud ka kaua kui võis aarde leiu ära vormistada.

Täitsa vahva väljaskäigu sisustas meil see aare ära. Tänud.

Leitud.

Leitud, logitud. Vahva rändamine.

Tänase päeva eesmärk. Vahepunktidega läks enam-vähem, ainult ühes kohas tõlgendasime numbrit valesti ja sattusime suvilate vahele. Lõpus süütasime gaasi ja paari minuti pärast oli kast lahti. Aitäh!

Numbrid sain hästi jooksma ja hoolimata lõppu jõudes alanud tihedale lumesajule soovisin vähemasti minna ja altari üle vaadata, võtsin kaasa hulga tulehakatist, et no ehk leiab varjulisema paiga, kus lõke lõõmama lüüa. Enne teelt ärapööramist tõmmati mu plaanile siiski kriips peale, sest toimus metsloomajaht ja paluti mul oma plaan ümber mõelda ja tagasi auto juurde minna, kuna üks jahimees koos koeraga toimetab nimelt selle mu sihtkoha lähedal ja nad üldsegi ei tahaks, et mulle kogemata kuul või mitu kerre tulistatakse.
Noh, egas midagi, keerasin tagasi ja läksin muid lähikonna kollaseid täppe taga ajama ja tulen siis ohutumal ajal tagasi ohverdamisrituaali läbi viima.

Päästeamet andis tormihoiatuse, käskis varuda vett ja toitu. Mida teeb selle peale geopeitur? Läheb aardeid otsima. Pole väga normaalne ilm selle jaoks, aga tühja sellest.

Esimeses punktis aelesime ikka pikalt. Tõsi ta on, et sisse polnud vaja minna, aga ma läksin ikka, tuule ja vihma eest varju :). Teistes punktide oli juba sutsu lihtsam, ägedad kohad said üle vaadatud. Ja milline lõpp...

Istusime seal nagu indiaanlased ümber poti, kuid tuletegemise võimalust ilma tõttu ei näinud. Üle jäi vaid hauavargaks hakata, kui vaid teaks, kus haud on :) Õnneks aitasid mitmed nutioskused siinkohal hädast välja, mõnikord leiab ka pime kana tera. Aitäh ägeda aarde eest. Ükskord tulen veel lõkkematerjaliga ka, ma tahan näha, kuidas see siis töötab :) Superthanks!

 2 

Juba eile õhtul oli tunne, et täna tuleb seda aaret otsima tulla. Nii ma siis Jutsile ettepaneku tegin, et kas lähme. Hommikul nägin imekombel jah vastust. Start. Ilm oli võrratult ilusalt vihmane ja tuuline. Esimene punkt natuke ikaldus, aga muidu läks ludinal. Lõpus tuli välja, et täna ikka ei ole lõkke tegemise ilma, seega läksime seda Konkskätt otsima. Õnneks suutis Jutsi Konkskäe asukoha ilusti määratleda ja nii me õnnelikena lõppu tagasi tulime. Nu lõpp on tõesti kiidusõnu väärt. On ikka peremees vaeva näinud ja kena asja valmis treinud. Suured tänud peremehele ja kaaslastele tänast seltskonda pakkumast.

 1 

Uues kohas üleval. Kas ta seal rahulikumalt olla saab, eks see paistab.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Keegi on pisut valesti aru saanud ja logiraamatut ning karpi põletusmaterjalina kasutanud...
Võtsin siis nüüd ikka ette ja viisin ta teise kohta ära. Kuna aga konteiner vajab pisut kohendamist ja ka karp ja logiraamat asendamist, siis hetkel kättesaamatu.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Lahe rännak. Lõpp punktile oli keegi sado maso teinud kogu komplektile. :(

Nüüd teistkorda siin koos abivahenditega ja seekord kord ka nimi kirjas ilusti :) Väga lahe kohake ja suured tänud selle seikluse eest :)

 2 

Esimese punktis läks ikka aega, enne kui õigesti vaatasime ning numbrid kätte saime. Järgmised punktid olid tänu esimesele kogemusele suht möödaminnes tehtavad. Aga ega head asja kiiresti ei tehta ja nii me siis võtsime 1 punkti korraga muu toimetamise vahele ning ikka kõik erinevatel päevadel. Viimane punkt pidi pisut kauem ootama, et ilm viisakam oleks ja aarde vääriliselt sajandaks leiuks saaks. Täna polnud võimalik enam leidmist edasi lükata ja nii me siis laastu kottiga altari ette ronisime. Tuul va põrguline ei tahtnud meie tegemisi aga soosida ja tegeles järjekindla jahutustegevusega ning kahjuks saidki laastud otsa enne, kui temperatuur piisavalt tõusis. Aga ega eestlane jonni ei jäta... ja ikka kuidagi saab. Vana mereröövli laeva kokana teadsin ma täpselt, kus kandis Konkssõrm oma viimse varanduse loovutama pidi... Täname.

Altari ees

 1 

Viskasin mööda minnes pilgu peale. On jälle jõuga lahti kangutatud. Kuna rohkem tööriistu kaasas polnud, siis kasutasin rattavõtit nii haamri kui kangina ja andsin asjale jälle õige kuju. Ehk et praeguseks töökorras. Aga nii ei pea ta kaua vastu. Vaatasin lähistel juba uue sobiva koha välja, mis tundub olema vähemkäidav. Lähiajal kolin ümber.

Lõpulahendus tahab putitamist saada.

Täitsa põnev teekond sai läbitud selle aarde otsinguil.Mõned kohad olid küll varasemalt külastatud. Olin ka ette valmistatud,et tuleb miskit altarile ohverdada.Sain küll karbile niisama ligi,ei pidanudki mässama.Ilmselgelt tahab omaniku hooldust saada.Aitüma peitmast

Plaan siia tulla tuli täiesti ilma ettevalmistusteta. Alguses kulus ikka ilmatuma aeg. Olime korduvalt samasid kohti vaadanud, järjekindel uurimine aitas lõpuks vajalikud numbrid kätte saada. Rõõm leiu üle, suundusime edasi ja järgmistes punktides polnud enam leidmise ja nägemisega probleeme. Lõpus oli tore, ohverdasime kumbki omalt poolt midagi, loodus andis lisa ja Jumal halastas me peale, lasi lõkkel lõõmata ja kaanel avada. Tänud huvitava aarde eest.

 1 

See asi on täiesti kõiki kiitusi väärt. Kuna see õhtu oli nagunii ilma kindla kavata ja plaanita, siis kuidagimoodi me siia sattusime. Või see tähendab siis esimesse punkti muidugi :) Küll on raske pime olla - otsid midagi, mida ei ole olemas...ja teed seda väga sihikindlalt kaua aega :) Lõpuks siiski leidsime ja ega kokkuvõttes ongi see mida paljud on kirjutanud - kuidas on võimalik neid numbreid MITTE näha ? Ja eks edaspidi oligi kergem. Teine punkt oli huvitav ja eks kolmandalgi oli oma jõnks sees. Sealt oleks tahtnud kangesti kohe mäkke kihutada - nii ilus rada oli ees ja piltidega stend kah. Aga kuna koordinaadid suunasid mujale , siis tuli mujale minna. See koht oli samuti muljetavaldav...ja siis tuli kõige põnevam osa - sest me polnud ju valmistunud tule tegemiseks mingilgi moel :) Aga ära tegime. Aega läks aga lõpuks oli täitsa kena lõke mittemillestki valmis - oleks saanud vorsti küpsetada küll, kui see nüüd ikka on sobilik nii pühas kohas :) Konteiner klõpsas lahti , lõkkejäljed koristasime ära, logisime ja lahkusime. Küll oli hea tunne sees, et tehtud sai ja kiidame tegijat. Supervärk. Siiamaani on riietel kena kevadine aiakoristuse lõkkelõhn juures :)

 1 

Vaatasin täna ka vahepunktid üle- kõik normis.

 1 

Keegi oli kaant jälle jõuga avanud. Õnneks mõned haamrilöögid siia ja sinna ning korras taas.

330

Plaan sai juba paar nädalat varem tehtud, aga lükkus viimasel hetkel edasi. Täna sobis minek hästi. Varustasime end vahukommide ja vorstidega ja asusime rändama. Külastasime kõiki vaatamisväärsusi ja veetsime lõpus mõnusalt aega. Kohapeal oli abivahendeid parajalt. Tagantjärgi mõtlesime, et ehk oli luuk enne leidmist lahti, sest kinni ei tahtnud ta kuidagi jääda. Peale viimast logi siin lehel oli raamatus juhusliku leiu logi aasta lõpust ning venekeelne eelmisest nädalast. Laur midagi nikerdas ja siis nagu vist ikka jäi kinni? Aitäh igaljuhul!

 5 

Siia sõitmisel esitati meile küsimus, et miks me jumala jutule pääsemise nii kauaks edasi oleme lükanud. Nojah. Ega sellisele küsimusele pole ju õiget vastust. Aga ilmselt seni polnud seda õiget aega veel saabunud. Selleks külastuskorraks oli meil viimase kuu jooksul tekkinud väga hea plaan. Nii et meie jaoks oligi selle aasta maikuu kõige parem aeg :) Minu tänud toredatele kaaslastele toreda õhtuse tuuri eest! Ja peitjale tänud ägeda ning erakordse aarde eest! Jätkugu sul ikka neid suurepäraseid ideid (selles ma väga ei kahtlegi), olulisem ilmselt on leida aega nende teostamiseks!

Vahepunktide läbimine õnnestus ilma suurema vaevata, aga enne lõppu hakkas asi kiiva kiskuma. Nimelt suutsin viimases vahepunktis ühte numbrit valesti tõlgendada ja kuna tulemus näitas vähemalt kaardi järgi igati mõistlikusse kohta, siis ei osanud midagi kahtlustadagi. Maastik kiskus kiirelt jubedaks võsaks kätte, aga oma saadud kohas ma ära käisin. Kuna edasine eksperimenteerimishuvi oli kadund, siis viskasin koordinaadid nurka, vaatasin logides olevaid pilte ja läksin nende järgi kohale. Lõpus läks logiraamatuni jõudmine üllatavalt kiiresti. Tänud peitjale, kui see oma lollusest tehtud võsaralli välja arvata, siis oli väga mõnus tiir.

Aare leitud :)

Päris tore ringreis ümber Maardu. Lahe lõpp-punkt ka, mille kinnisaamisega oli nats tegu.

Tänud!

See aare oli tegelikult esimene, millega geopäeva alustasime, aga et üks punktidest jäi täpselt koduteele, siis logisime selle viimasena päeva lõpus. Väga huvitavad vahepunktid, mis toredalt selle paiga kaevandusajalugu tutvustavad. Maardu Keemiakombinaadi "rebasesaba" mäletan väga hästi, sest olen isegi selle mõjualas üles kasvanud (võib-olla sealt ka "kahjustused" igasuguste kiiksuga asjadega tegeleda?). Ülgase rikastusvabriku ajaloo kohta olen samuti rohkem lugenud, sest asus see ju naaberkülas. Tore, et paik ka nüüd infotahvlitega märgistatud, mitte lihtsalt varemes koopad. Aarde otsimise käigus saime kõik teha, näha ja teada palju põnevat ning lõpp meeldis mulle väga. Aitäh suurepärase elamuse eest kogu päeva vältel ja päeva päikeseloojangus lõpetamiseks sobiva lõpp-punkti eest!

Tõesti lahe aare! Esimest punkti otsisime kaua-kaua, aga peale seda läks ladusalt. Lõpus juba teadsime, mis meid ootab ja olime valmistunud. :) Väga lahe oli, aitäh! Kindlasti üks lemmikuid.

Lemmikaardeid. Suur tänu teostuse eest. J: hunnik teemakohalisi kaarte ja uuri.

Kunagi ammu sai vahepunktid läbi käidud, seekord avanes ka lõpp, tänud.

Lugedes kirjeldust, siis lootsime, et lõket ei pea tegema ja leiame abivahendi, kuid meil kolmel ei õnnestunud seda imevidinat leida. Õnneks leidsime autost mõned tikud, kindlustasime tuleaseme ning alustastasime riitusega. Poisid tassisid oksi, et lõket üleval hoida, meil ei olnud õrna ainu ka kui kaua see kõik kesta võiks. Õnneks avanes aare kiiresti ning siis tuli jälle see geokuhi laiali loopida, et järgmistel ka midagi teha oleks.

 1 

2726.

 1 

Vaatasin üle ja testisin lukustust. Töötas ja ei pidanudki midagi häälestama. Kõik on korras.

Esimeses punktis märkas Piret otsitavat ja järgmistest saime ka ruttu edasi. Lõpus oli plaanis pikemalt peatuda, aga kahjuks oli vahvasti lahendatud peidiku lähistele heidetud kellegi lemmikloom... Tänud peitjale.

Jalgsi matkates jätkuks seda aaret päris kauaks ajaks. Tänud ja tunnustus peitjale tehtud töö ja lahenduse eest! Aitäh!

Selle aardega läks kuidagi kiiremini ja lihtsamalt, kui olime oodanud. Vahepunktid saime kenasti kätte. Lõpus parkisime auto, et minna Kaevandusjumala palge ette, kui nägime, et auto kõrval on katkises kilekotis kellegi minemavisatud elutu suur lemmikloom.... Sõnu ei ole... Saime küll kenasti aarde avatud ja logitud, kuid mõte oli mujal...

Olin kaasa võtnud leeklambi ja paari minutiga aardelaegas avaneski. Väga lahe värk. Aitäh!

 2 

Võttis aega, aga asja sai. Päris kaua olen sellel aardel silma peal hoidnud. Esimeses punktis otsisin numbreid kaua taga, aga kui sai selgeks mismoodi numbrid on peidetud, siis teised punktid tulid kiirelt.

Tulealtar pani ohhetama ja ahhetama. Tekkis nii palju küsimusi. Kuidas küll selline asi valmis on tehtud? Mis mehhanismiga tuleb see lahti? Kui suur peab olema ohvriand? Jnee... Seltskonnaga on seda aaret kindlasti vahvam otsida. Ja kui kaasa võtta grillvorstid ja vahukommid saaks kogu päeva seal aarde juures istuda ja vaadet nautida. Mina olin endale vaid kuuma kohvi kaasa võtnud. Kaua ei läinudki, sest peale 20 minutit otsustas Kaevandusjumal, et nüüd on aeg. Oleks ma teadnud, et aarde sisu nii tühi, oleks võtnud kodunt kaasa vahetusnänni. Mul seda palju. Väga äge aare - aitäh!

Kaks esimest punkti olid juba mõni aeg tagasi läbitud. Täna siis edasi. Ega erilist lootust polnud logiraamatuni jõuda, aga kodust kaasahaaratud abivahend sobis õnneks. Peale kümneminutilist pusimist sai nimi kirja. Aitäh.

 1 

Vahepunkte külastasime millagi juuni alguses ja nüüd sai tagasi tuldud kui oli teada mida on täpsemalt vaja kaasa võtta aardekarbi avamiseks. Kuna grillliha isu ei olnud, siis haarasin kaasa kunagi puusuuskade tõrvamisel abiks olnud leeklambi. Päris korralikult leeklamp ei töötanud aga paarikümmne minutiga saime kaane lahti ja logi kirja. Igati vägev konstruktsiooon on ikka välja mõeldud!

 4 

Algusega läks kuidagi nii, et sattusime ikka sinna tehase poolt, mitte parklast. Oma osa oli muidugi ka ilmal, mis ei soosinud pikki jalutuskäike. Üsna vihmane teine. Igatahes, jõudsime kohale ja peale veidikest ümbruse uurimist ning siis juba lähiuuringuid tehes leidsimegi, mis meil vaja. Teine ja kolmas punkt samuti ei ilmutanud raskuseid, kuid muidugi järjest märjemaks saime. Kui ikka pead kahlama pikas rohus, mis märg ning lisaks tuleb ülevalt kogu aeg lisa, siis jah, pole lootust kuivaks jääda.

Samas ootas meid ju lõpp, mis lubas kõike mõnusat: sooja ja kõhutäit. Soojategemise vahendid ning ka vorstid olid loomulikult kaasas. Ei pidanud pettuma. Väga mõnus koht, kus istuda ja chillida, tuld teha, end soojendada ja kuivatada, vorste küpsetada ning oodata aarde avanemist. Igal juhul pöidlad sellele, või siis lausa mitu. Ei läinudki kaua kui aare avanes ning loomulikult olime rahul. Loomulikult küpsetasime ja kuivasime edasi ning lõpuks oli juba päris hea olla, kõht täis ja tuju hea.

Meie poolt suur tänud, mõnus aare ning loomulikult kiitu väärt teostus!

 1 

Esimesse punkti jõudmine oli omajagu seikulus. Ilmselgelt juhatas GPS meid pisut teist ja mitte nii tavapärast teed pidi võimalikult lähedalt. Kohal jõudmiseks pidi mitmetest vanadest raudteedest üle sõitma. Ühes kohas olid raudteel vagunid nii lähedal, et selline tunne oli et kohe jäädki nende vahele. Pärast muidugi selgus, et rongid täitsa sõidavad seal kandis. Esimeses punktis koordinaatide otsimiseks läks võibolla isegi tund. Noo mitte kuidagi ei tahtnud numbrid päevavalgele tulla. Tegime geokõne ja saime kinnitust et oleme ikka õiges kohas. Nüüd tuligi leid juba minutitega, ei tea kuidas me enne nii pimedad olime. Polnud muud kui kiirelt läbi nõgeste järgmise punkti poole. Teises ja kolmandas punktis läks arvude leidmine kiirelt ja tundus et jõuame enne pimedat isegi lõpp-punkti. Lõpp-punktis leidsime õige koha kiirelt. Ümbruskonnas oli palju objekte, mis meenutasid hauakambreid. Mõnda neist sai läbi uuritud ja sai katsetatud ka oma abivahendit. Viimaks avanes konteiner. Sääski oli tohutult palju aga lõpuks sai ka leid logitud. Täname peitjat ja igati vahva teostus.

 1 

Ettevalmistus oli korralik. Mitte küll aarde leidmiseks vaid toidumoona kokku kogumises. :P

Vahepunktidega läks kiirelt. Lõpus küll enam mitte, aga seda oligi ju oodata. :) Lõpus sai mõnusalt pikniku pidada ja siis ära logida. :)

Aare oli väga lahe. Suure tänud peitjale!

 2 

Asi sai alguse sellest, et Kristel käskis mul kaasa võtta vahukommid, mis Kõrvemaa nädalavahetusest minu autosse jäid. Mõne aja pärast tuli ka šašlõkivarda vajadus. Siis sai mulle juba selgeks, et tuleb aare koos piknikuga ehk kuhu minek.

Esimeses punktist olin mina juba numbrid kunagi leidnud, seega sain otsimist jälgida. Edasised tulid samuti kergelt. Kolmas punkt oli minu jaoks uus, siin ma polnud kunagi käinud. Vaatasime ka lähedal asuva sadama üle. Ja siis altari juurde. Kristel vahukommid ja varda sai, vorstikesed ja salat olid samuti, aga see mille peale preilike mõelnud polnud oli, et kuidas ja millega siis tuli üles teha! Õnneks on meestel vähe rohkem oidu ja olin kotti pistnud alustuseks vajaliku. Kohapeal oli põleva lisamaterjali leidmine suhteliselt raskendatud, kuid üht-teist leidsime siiki lisaks. Nii siis mõnusalt istusime ja ei lasknud ennast häirida ka avanenud konteinerist. Grillisime, sõime lõpuni ja alles siis tegelesime logimisega. Täitsa mõnusalt veedetud tunnike. Ja aare loomulikult ka vaid kiidusõnu väärt, aitäh!

 4 

Kuna aasta aarde valmise aeg hakkab lõpule jõudma oli vaja üks geotuur teha, mille käigus õnnestus 2015aastaaarde_kandidaat tabeli hetkeseisuga top viies olevatest aaretest leida lausa kolm aaret.

Tänase geotuuri viimaseks otsitavaks aardeks jäi midagi, mida ma ei osanud üldse oodata. Margus oli taaskord pisut eeltööd teinud aga siiski mitte väga. Lõkke tegemiseks meil teadlikult midagi kaasa võetud ei olnud. Kuid autos leidus täpselt nii palju, nagu meil vaja oli, et varandusele ligi saada. Uhke värk! Võimatu on vaeva ja teostuse eest kiitus andmata jätta. Kiidame, kummardame ja täname!

PS! Kes Suurimat Valet usuvad siis siin sai leitud minu 2000. kodumaine aare :)

 1 

Avanenud vaatepildi grotesksusest hoolimata oli konteine ise pea vigastamata. Luku vabastit tuli vaid pisut häälestada, seepärast ta ka õigel viisil ei avanenud. Ainuke põhjalikult rikutud asi oli logiraamat. Aga kuna seda juba teadsin, siis oli uus koos karbiga kaasas. Isegi varasema nännikarbi kaan õnnestus üles leida. Nänn koos karbiga oli konteinerisse alles jäetud.
Hävitustöö autor oli oma tegevuse vähemalt korralikult loginud, sellele osale logiraamatust siis, mis ta alles jättis. Igati kiiduväärt temast ;)

Rüüstaja logi

 1 

Aare avanes ainult abivahendiga. Lõkke tegemisest loobusime kuigi kõik vajalik oli kaasas, sealhulgas ka vorstid grillimiseks. Aga ilm ei olnud soodne grillipeoks, seega kasutasime plaan B`d. Tänud peitjale huvitava lahenduse, suure ettevalmistuse ja muidugi mitme tunni sisustamise eest!

Aare vajab uut karpi (või vähemalt kaant, ühe karbi panime)

 1 

Aega võttis, aga asja sai :) eile kummardasime poolteist tundi tulejumalat tulutult, täna hommikul tulime uuele katsele ja alustasime hauarüüstamisest. Viimase õekõrrena võtsime appi "kõne sõbrale" ja voila - laeka sisu avaneski lõpuks :) Aga vaatepilt oli kurb, suur segadus ja karbita lehthaaval logiraamat

 1 

Altarini läks kõik ludinal. Aga sealt edasi enam mitte. Ettevalmistused olid suured - kodust sai kaasa võetud grillrest, süütetabletid ja küttepuud. Lõke süttis ilusti ja põles ka ilusti. Ilm soosis tuletegemist. Aga kaevandusjumal ei olnud armuline ja laegas ei avanenud. Lõket sai tehtud pea 2 tundi aga tulemust ei tulnud. Ei piisanud ka võlusõnadest "palun" ja "seesam, avane". Ka Kalev Konkskäsi oma sõrme ei vibutanud, seega sealt jäi ka abi saamata. Ega miskit, tuleb võtta uuesti ette retk mäele - seekord siis kaasa ruum puid ja grillvorstid...

Leidsime.
Tänud!

 10 

Rääkisin tööl kolleegidele, et näed tiirutasin millalgi kaaslasega mahajäetud kaevanduses, määrisin riideid jne selleks, et leida mingid numbrid, mille alusel leidsime koha, mida on plaanime nüüd taas külastama minna. Nüüd juba abivahenditega varustatuna saame tuua (mängult küll) ohverduse ja seda kõike selleks et jõuda "pühamast pühama" - logiraamatuni. Enamus ohkas ja küsis kas tõesti midagi paremat pole keskea kandis inimestel oma vaba ajaga peale hakata... Oli ka neid kellel lapsemeelsus veel sees ja neil lõid silmad särama ja sõnasid "issand kui vahva". Küllap oleme meiegi oma hingega lapsemeelsuses ja mängulustides sees, sest kõike seda kahte külastuskorda me nautisime täiega ja täname et meile niivahvaid hetki pakkusite!!

00845

Siin tuli teha rohkem peatuseid kui eelnevate aarete juures. Väga lahe ja omanäoline piirkond. Lõpp-punktis tuli nentida, et ilm on küll kõike muud, kui soosiv, kuid alla me ei andnud ja seda suurem oli logimisrõõm. Ülivinge aare. Tänud!

Aitäh. Leitud!

Lõpuks, lõpuks ometi :) Suvel said vaatamisväärsused vaadatud ning lõpuski trikke tehtud, aga jumal ennast ei ilmutanud. Mõni aeg tagasi, kui oli -20 kraadi külma ütlesin Mikile, et läheks teeks Kaevandusjumalat. Aga sealt oli sõnum selge - kui sa suvelgi hakkama ei saanud, mis sa sinna siis praegu ronid... Aga täna jäi ta kuidagi ilusti tee äärde ja vajalikud abivahendid said ka muretsetud. Aga ega nüüdki kiirelt läinud. Omajagu saime seal istuda ja külmetada, kuni jumalik ilmutus saabus tihenevas lumesajus. Aitäh! Soovitan kindlasti!

 4 

Selle aardega on üks imetabane ja üsna ennekuulmatu lugu. Sai seda sõberitega otsitud juba eelmise aasta 9. mail. Siis tiksusime kõik vajalikud kohad edukalt läbi ning jõudsime ka lõppu, kus meie toodud annid jumalale mitte meelepärased või vähemasti piisavad polnud. Ei avanenud siis ei taevased väravad, neitsite hargivahed, aardepeidik ega meie suud. Või noh, suud olid küll vau-efektist poolenisti valla, ent midagi jäi siiski (ka logimiseks) puudu.
Vahepeal on mitmeid päikseid loojunud, palju vett merre voolanud, uusi riikegi tekkinud ning seniste riigikordi kõigutatud, aga siia, jummelile lähemale pole meie enam oma samme seadnud. Oleme korra siit isegi mööda sõitnud, ent ohvedamiseks süüta lambukeste puudumise tõttu polnud mõtet tookord peatudagi.
Eile siis sättisin lõpuks kõik vajaliku selle üriku kättesaamiseks kaarikusse valmis. Rohkemgi veel. Täna, kaheksa kuud hiljem, saabusime siis teist korda alandlikult taevale lähemale. Mina olin muidugi vahepeal aarde asukoha unustanud ja kaardi järgi sättisin selle nii 650 meetrit edasi. Õnneks oli jällegi parema mäluga vagur issavihkaja see, kes õiges paigas peatuma sundis.
Kuna meil vorstikesi polnud, aga kõht enne peatset ohtrat sünnipäeva juba hirmus tühi, haarasime ühes koogikese. Huvitaval kombel auras või suitses ümbrus mitmest august nagu Kukruse vulkaan. Andsime siis meiegi oma panuse, et jummel rahuldatud oleks ning hakkasime sussutama. Ei kulunud veerand tundigi, ja just sai kook söödud, kui kõrvu kostus lubatud hääl ning pilk tabas pildil paar erinevust. Hõissaa, halleluuja, meie ohverdused on langenud viljakale pinnale! Laula või Elton Johni teemalaulu "Sacrifice".
Aitäh peitjatele, et meie palveid on kuulda võetud! Võrratu grand finale! Logisime väga heas korras olevasse aardesse ja jätsime lisaks pastaka. Taastasime eelnenud olukorra ning lahkusime õnnistatud olevustena maa peale. AA kandidaat, soovitan jm sobivad sildid saab aare kindlasti külge. Palun veel jumalikke ideid, mis ka paganate maal töötavad B-)

Aurav/tossav avaus

-10C ja lumi sulab

 7 

See asi tiksus kuklas avaldamisest saati. Lihtsalt olen nii flegma, et võtsin pool aastat hoogu ja siis oli veel pikki pühasid vaja ettevalmistuseks. Esimese punkti leidsin üllatuseks hetkega, aga oleks tahtnud muidugi igale poole kohe kolama minna. Teine punkt oli päris romantilises kohas, lapsed kippusid muidugi ronima ka. Kolmas koht oli minul seni käimata, õnneks väga sopane ei olnud ja muidugi oli vaja käia ka seal, kus tegelikult ei tohtinud, aga kõigile õudsalt meeldis. Lõpus parkisime end ilusti lahedasse parklasse ja kõik jooksid ronima-otsima. Tuul oli küll vinge, aga varustust oli tõesti igasugust kaasa võetud, alates grillvorstidest ja jõulupuust kuni leegiheitjateni. Jagasime tööülesanded ära - kes tegeles muinaseestlase otsinguga, kes tulerituaalidega, ronimise ,filmimise, teoreetilise füüsika või jõulude pidamisega. Arutluste ja tormikatsete tulemusena selgus, et soojus liigub alt ülespoole - seetõttu ei jäänudki muud üle, kui maakera teispidi keerata ja loota et maa elanikud selle üle ka elavad. Peagi teataski jumalik heli, et taevased jõud on füüsika abil alistatud. Kardetav katse ei olnud elanikele õnneks halvasti mõjunud ja nüüd algas keerulisem osa, ehk aarde tagasipanek. Kõik ka õnnestus peale altari pisituuningut. Uhh, oli see vast meeldejääv jõulupidu. Jätsime oma tükeldatud puukese aarde lähedale järgmistele ohverdajatele. Suured tänud ja soovitused hea ekskursi ja jõulutralli eest aardepeitjale. On imetletav, kui palju vaeva on selle aardega enne ja ka peale avaldamist nähtud.

 2 

Muidu kõik korras, aga keegi oli üritanud kaant sulgeda sellele peale astumisega. Õnneks läks väändunud element näpitsatega kenasti sirgeks tagasi. Edaspidi, kui sulgete kogemata luku enne kaane tagasi panekut, siis on kaane allpool ka link selle taas avamiseks.

Nädala algul olin nullis käinud, aga kuidagi suutsin poolikult leida. Nüüd, Meeliga tulles teadsin, mida teha ning kuhu järgmised koordinaadid umbes näitama peavad. Punktide leidmine läks kiiresti. On ikka vaeva nähtud.

Enne geopeitust olin käinud punase jõe juures ning Ülgase koobastes. Ühel korral koopas olles nägin, et kaugel paistavad taskulambivalguse käes kaks paari silmi vastu. Ühed silmad liiguvad me poole, peites end aegajalt küngaste taha. Oli rebane, kes jooksis meist 3m laias koopas mööda, kappas nagu hobune.

Tuttava tuttava kaudu kuulnud lugu, et mees läks vene ajal Maardu fosforiiditehasesse tööle, sest sealse mürgise töö tõttu saab varem pensionile. Plaanis oli 10 aastat töötada ning siis jääda pensionile. Kui 5 aastat oli töötanud suri ta ära, nii mürgine oli.

Meeli ohverdas jumalale knopka, mille leidis Lätis rattamatkal olles oma rattarehvist. Las kaevandusjumal otsustab, kellega see järgmisel korral kohtub :)

Arvestasime juba ette, et see ei ole mingi 10-minutiline multi ning kuna kiiret kuhugile polnud siis saime igal pool vastavalt maitsele ringi uudistada. Eks mõnes punktis saime kiiremini kui mõnes teises. Täitsa tore. Aitäh! EVEJ

Aitäh!

Täna läksime kahekesi kohale, et ehk vähemalt üks meist võetakse jutule ja saaks asja ära vormistada. Ühtlasi tassisime korraliku varustuse kaasa. Oma pool tundi sai seal tegutsetud, mille jooksul jõudsime arutada, kuidas me üldse teame, et nüüd on meid kuulda võetud ning kas jõuame Taunole helistada ja tema ka jumala palge ette tirida. Tundsime kahetsust, et me ootamise ajal endile midagi turgutuseks kaasa ei võtnud. Jumal peaks altari lähedale ka järjekorranumbrite tabloo laskma paigaldada, siis ootajad teavad, mitmendad nad järjekorras on. Igatahes helistada me ei jõudnud ning ka aarde kättesaamises ei tekkinud kahtlust - jumal oli ilmselt tüdinenud meie võhiklikkusest. Konteineri ümber lõid kakandid tantsu ja manasid. Väga vahva teostus, eriti kui asi töötab. :) Kiitsin Aigarile pärast veel ka peitja teisi aardeid, mida saame nüüd ka ilmselt koos logima minna. Kui hakkasime asju kokku panema, kuulsime autouste paugatusi ning Aigar tähendas, et järgmised geopeiturid tulevad. Coztella saabumisel pakkusime osa oma varustusest, kuna tundus, et nii läheb kiiremini. Ja kuidas veel! Me ei jõudnud veel autonigi, kui kostus hõiskamine, et pääseti logiraamatu juurde. :)

Käisime seda aaret juba varem otsimas, jõudsime lõppu välja, aga olime natuke laisad ja otsustasime teinekord tagasi tulla ja vaeva näha.

Täna oli siis see teine päev, sõitsime algul lõpp-punktist mööda ja nägime kahte inimest aarde juures tegutsemas, mõtlesime, et oh, super, teevadki eeltöö ära. Me käisime seni eelmise punkti juures koopaid vaatamas. Kusjuures, eelmise punkti juures nägime veel üht geopeiturit punkti otsimas. Populaarne aare täna!

Jõudsime tagasi lõpp-punkti, kaks toredat geopeiturit endiselt seal.Saime nende abiga aarde minutiga lahti. Logisime, saime endale aardest nunnu oravapoisi ja jätsime järgmistele toreda veiniküünla. :)

Väga äge aare!

Väga tore aare, tuli ka veidi vaevanäha ja nuputada. Tänud peitjale.

Möödasõidul olles astusin läbi, et näha, kuidas jumalal läheb. Tervis paistis korras olevat, aga ühe omapärase logiteate leidsin seest. Jah tõesti, täheldasin kirjutusvahendi kadumist (panin uue). kas miskit veel "nodina" kvalifitseerus, ei oska kahjuks arvata.
Muuhulgas: kaanel paistvad kruvid hoiavad vaid kuumakilpi ja pole lukuga kuidagi seotud. Nende eemaldamine ei aita avanemisele kaasa.

Irooniline logileht

 3 

Kaevandusjumala on veel üks nendest Taxu aaretest, mille juurde omapead ronimise ma sõltumata ülipõnevast kirjeldusest ja tahan-ju-ka-näha-kiusatust tekitavatest logidest kohe aarde avaldumisel välistasin. Sest kogu see aardelehel kirjeldatud asi kõlas mu peas kokku nii, et minu üksi sinna mineks lõpeb ilmtingimata kas maardulähedase põlengu või mingi müstilise tulise püti õhkulendamisega ning selliste tegudega lehte ja 10 korda kuulsamaks saada...no polnud kuidagi isu :D. Ja kui lõpuks avanes mul võimalus kasasolijana see põnev asi ära näha, olin loomulikult kohe “jah, muidugi ma tulen kaasa” valmisolekus. Vahepunktides vajalike numbrite leidmisega läks meil kiiremini kui nendes olevate objektide uudistamisega, vaatasime kõike, mis ümbruses näha pakuti ja alles siis suundusime lõppu… Kus ikka väga lahe peidukalahendus ees ootas. Tõesti väga lahe ja ausalt öeldes oli mul seda nähes ja selle avamisprotsessi jälgides isegi natuke kahju, et me vorstidega selle avanema meelitamist ette ei võtnud :D. Ning ühtlasi kujutasin selgelt ette, kuidas Karl tõsises ohverdamishoos natukene oma juukseid ja peaaegu ka dressipüksid kaevandusjumalale seal andis… :D. Aga jah, see siin on ikka üks täiesti uskumatu altar ja ei pane üldse imestama, miks peiturid seda laheda teostuse sildiga märgistavad ning aasta aarde kandidaadiks pakuvad… Aitäh Taxule superlaheda aarde eest ja võimaluse eest sellist otsida/leida, meeldis väga ja jääb üle vaid huviga oodata, mida peitja järgmiseks välja mõtleb :).

 1 

Reede päeval tuli mingi hetk üks loll mõte pähe, millele aitas kaasa jutuke, mida kuulsin Alexilt mingil sündmusel, et kuidas tema selle aarde kiiresti kätte sai. Jutukeses selgus, et üks abivahend on kasulik kaasa võtta, et aega ei kuluks tundmatud tunnid :) Mõne hetke pärast selguski, et mul vennal selline asi täitsa olemas. Peale tööpäeva läksime tema juurest läbi, et abivahend kaasa võtta. Kohe tuli ka muidugi küsimus, et mis ma sellega nüüd peale hakkan :) Vastust kuuldest otsustati ennast ka ülikiirelt valmis panna ja reede õhtu veeta ka aardejahil. Õnneks pakuti kohe ka küüti...nii on ju eriti hea kui saab ainult tagaistmelt navigaatorit mängida ja karjuda kuhu keerama peab :)

Peale veel ühte vajaliku lisapeatust jõudsimegi esimesse punkti. Seal läks mõni hetk aega ja vajalikud numbrid olid käes. Sisse ronima ei pidanud aga ikka natuke turnisime ja uudistasime. Omal vastutusel :) Siis suundusime teise punkti...sisse ronima ei pidanud...kuid käisime ikka üleval ära ja nautisime vaadet...siis saime järgmisesse punkti...taas kahjuks sisse minema ei pidanud aga eemal oleva objekti sisu uurisime ikka päris kaua kuni lõpuks enam kaasas olnud varustus piisav ei olnud ja nii otsustasime edasise uurimise teiseks korraks jätta.

Ja lõpuks olimegi lõpus. Uhke altar ootas ees ja nõudis ohverdust. Meil oli täiesti sobiv sööt kaasas ja mõne hetke pärast paljastaski ta oma rohke sisu.

Kokkuvõttes oli väga lahe aare, mõnus teostus algusest lõpuni, põnevad punktid ja no muidugi see lõpp :) Väga väga väga mõnus ja mis muud soovida kui ainult uusi ja veel paremaid ideid :) Suured tänud! Sildimeri külge :)

 5 

Võtsime selle aarde teisena ette. Kumbki polnud kirjeldust lugenud, seega ootasime hõlpsat vahepunktide läbimist ja kiiret leidu. Aardele pandud sildid ahvatlesid samuti. Seetõttu võib lugeja juba aimata meie nõutust lõpp-punktis. Sellise asja jaoks polnud me valmistunud. Viimasel ajal on Lauriga jutuks tulnud kahepäevane Lõuna-Eesti retk, vannun, et siis võtan kaasa muuhulgas tööriistakohvri, akutrelli, kellu, segumasina ja kaks vikatit. Ei või iial teada.

Korraks tekkis ketserlik mõte varalahkunud Kalevi seesamune sõrm ära näpata, kuid selle peale kostus vaid kusagilt taamalt hauatagune homeeriline naer. See võis muidugi tuul kah olla, aga rüüsteplaan jäi seepeale soiku.

Vahepeal järgnesid leiud Strata, Kiiu ja pool Harjumaal müüdavast kohvisortimendist. Seejärel oli aeg tagasi suunduda. Tuul oli selleks ajaks vaibunud, ümberringi pime ja meil kõhud tühjad. Selge see, et hakkasime vorsti sussutama.

Tavaliselt tuleb keskmise aarde puhul nahast välja pugeda ja kõigist oma kaloritest ilma jääda, et logima asuda. Selle puhul oli kõik vastupidi. Mine või tegevusetusest rasva.

Nagu Lauri juba kirjutas, sai peale edukat logimist igasugune tumedate jõudude kaasabi konteineri avanemisel tugevalt kahtluse alla seatud, mis peale pikka arutelu kulmineerus pooliku nõustumisega, et mängus võib siiski olla tumeaine.

Oli elamusterohke ja meeldejääv. Suured tänud!

 1 

Päeva esimeses pooles tutvusime hüljatud hoonetega ning tegime esimese visiidi altarile. Kahjuks meie palveid kuulda ei võetud ning jumal näitas pilvepiirilt ainult keskmist sõrme. Ööpimeduse saabudes laekusime ohverdustega tagasi ning pika posimise tulemiks oli kõva plaks. Harrastusinseneridena üritasime pihta saada laeka tööpõhimõttele kuid tulutult. Süsteem tundus nagu loogiline ja samas ei tundunud ka. Igatahes veetsime lõbusa hilisõhtu vorstidega. Suur tänu, potililled ja sildid!

Leitud :) Tänud peitjale! Väga ägedad vahepunktid ja ka aarde avamise lahendust saab kiita! Super!

 4 

Tööl olles tekkis mõte, et võiks õhtul jalutada. Kuna tühja pole mõtet jalutada sai jalutuskäigu eesmärgiks aare, mille kirjeldus ning logiteated räägivad juba piisavalt enda eest. Jätsime auto algkoordinaatidele ning tatsasime reipalt minema. Osad kohad oli mulle tuttavad, teised jällegi mitte. Jalutasime kogu raja läbi ja kogutulemuseks algusest lõpuni kena ~12km, pole küll võrreldav mõne mehe NKT läbimisega, aga asi seegi ;) Teepeal õnnestus kohata kitse ning süüa veidi metsmaasikaid. Kõige rohkem aega läks lõpu peale, mis on ilmselt ka loogiline. Üldjoontes väga mõnus jalutuskäik ning väga ägeda lõpplahendusega aare. Meile meeldis. AITÄH!

 2 

Selle aarde osas olid ootused kõrged ja pettuma ei pidanud. Juba alguse koht oli lahe, kui sealt numbrid käes, siis sai edasi liikuda. Lõpp oli muidugi viimase peal. Olime hoolikalt valmistunud pikemaks rituaaliks, toit ühes ja puha. Kui söed korralikult hõõguma sain, siis käis äkki plõks ja saigi logima asuda. Tarbisime rahulikult kaasavõetud toidukraami ära ja saabuski sobilik hetk ka altari sulgemiseks. Väga vinge idee ja teostusega asi. Aitäh peitjale.

 4 

Jumala altarini olime juba eelmine kord jõudnud, kuid siis ehmatasime ta oma rohkete andidega ära ja nii ta meile oma varandust ei näidanud. Täna teel Geojaanile otsustasime veelkord altarile kummardama tulla. Eelmised leidjad olid mõned maasikad ka meile jätnud, nii tegelesin mina maasikate korjamisega ja Alex meelitas jumalat. Ei läinud paart minutiki kui kostus lubav klõps ja saime varandusele küüned taha. Maasikad mugisime ära ( küpsed siis, valged jätsime päevitama ) , varandusesest osa jätsime ka järgmistele avastada ja tundsime, et elu on lill kui sul on õiged abivahendid :). Tänud peitjale hoole ja pühendumisega tehtud aarde eest!

 3 

Vahepunktid olid meil tegelikult üks päev varem tehtud aga siis puudus meil vihjes nimetatu. Täna vaatasime taevasse ja tundus olevat ilma moodi kus me ei suuda ilmselt tulekahju korraldada kui peaks altaril kummardamisega hoogu sattuma. Mõeldud tehtud. Vajalikus kohas paistis eemalt juba suitsusammas nagu selgus olid Polekalad juba pool tööst ära teinud. Pidime siis ainult omalt poolt tulele kuiva kraamiga särtsu juurde andma. Tundus et toodud ohver oli piisav täna ja kaevandusjumal ilmutaski ennast lõpuks. Tänud vahva teostuse eest! PS. Samal ajal otsis Kaja lähiümbruses kaasa võetud anumaga maasikaid kuid kahjuks jäid need talle oma valmidusastmelt ebasobivaks nii, et paari päikesepaistelise päeva pärast võiks sealt korraliku saaki saada!

 5 

Täiesti endale omaselt õnnestus ühte osa vihjest täiesti valesti tõlgendada ning seetõttu esimeses punktis ligi tunnike korralikult pimesikutada. Kui vihma sadama hakkas, olime juba peaaegu loobumise äärel, kui numbrid äkki otsa vaatasid. Njah. Teises punktis juba teadsime mida otsida, kuid ikkagi sai pimesiklus ka siin võitu ning läks ikka mitukümmend minutit, enne kui vajalik silma jäi. Järgmine vahepunkt läks õnneks juba kiiremini... sellest saab teha järelduse teatud arenemisvõime kohta. Lõpppunktis kasutasin algul süütetablette ja potsiku kõrvalt leitud ligumärgi oksi ja grillsöe-tükke. Mõne aja möödudes peatus üks auto ja sealt astusid välja geokolleegid (kajaliis ja tommid). Mõnda aega sussitasime üheskoos juba leegitsevat lõket, kuid kui viimane ilmale alla hakkas vanduma, toodi autost juurde grillsütt ning lõpuks võttis jumal ohvrianni vastu. Igati tubli multikas, tänud!

 5 

Selleks ajaks kui meie Tommidega pühapaika jõudsime, oli Tulejumal juba leegi üles vedanud ja andis kaugele tossuga märku, et nüüd on õige aeg. Soovisime rõõmsalt jõudu ja jäime siis ilmutust ootama. Õnneks oli Tomm omad söed kaasa võtnud, tänu millele käis ka kaua oodatud PLÕKS. Polekala märgade hagudega oleks ilmselt pimedani aega kulunud. Pärast nimede kritseldamist läksid Polekalad uusi radasid avastama, meie aga jäime valvesse, et keegi alatult aardele ligi ei pääseks ning lasime maasikatel hea maitsta. Täitsa tore õhtu oli. Isegi vihm jättis sellise rituaali ajaks sadamise järgi. Määdzik!

 1 

Jaanipäeval pannakse ikka tuli otsa, seda teab iga kaevandusjumal. Halastas meile seekord lausa kümne minutiga. Ole sa kiidetud!

 1 

Nüüd töötas küll korralikult. Aitähh!

 4 

Täna tuli jälle murelik kõne stiilis: "Kas tõesti terve tund ohverdmist pole piisav?" Võtsin siis jalad selga ja käisin kaemas. Vahetasin anduri tundlikuma vastu, nii et nüüd vaja kuumutada kõigest 70 kraadini. Ühtlasi katsetasin siis tänaste rändurite poolt kohale toodud niiskete okstega avamist. Aga kuna peale poolt tundi sussitamist oli alusplaat alles täiesti külm, siis tüdisin isegi ja võtsin appi kuivad söed. Nendega oli veerand tundi avamiseks piisav.
Tundlikuma anduriga on üks miinus ka- nüüd tuleb päris kaua jahtuda lasta, enne kui sulgeda saab. Või siis tuleb veega jahutada.

Ei, enda teada muutsin seal isegi enne. Peab siis kontrollima.

Vaatasin üle ja on ju muudetud!?

 3 

"Omade" jaoks muudeti koordinaate, aga välismaa lehel jäeti samaks. Et kui me neid võõramaalasi siia "meie" aardeid otsima ei taha ja avalikult kividega loopida ei julge, et siis las teevad seda loodusjõud?
Seda siis eelkõige läbi väikese huumoriprisma, et ka teistel geopeituritel oleks meeles mõlemal lehel koordinaate muuta.

Alguspunkti koordinaadid päises omaniku palvel muudetud.

 4 

Esimene punkt turvalisemasse kohta viidud. Parkimiskohast tulles ärge siis sinna vasakule poole hoonet üldse minge- tõesti eluohtlik.
Ühtlasi testisin ka altarit. 6 minutit läks avanemiseni, kui põlevad söed peale tõstsin.

 1 

Käisin vaatasin uuesti seda 1. punkti. Ja tõesti- ei jäänud peites selline asi silma, ega oleks selle peale tulnud, et niimoodi võib üks külg laguneda. Nihutan lähipäevil punkti turvalisemasse paika. Vaatasin koha juba valmis.

 1 

Et lihtsalt mitte tervet õhtut diivani peal maha magada, läksime ka seda imelooma kaema. Esimeses punktis läks aega ikka omajagu. Suurem tähelepanu kulus sellele et tuul mõnda kivi vastu kolpa ei lennutaks. Numbrite nägemine kippus teisejärguliseks jääma.
Kokkuvõtes täitsa hariv ringkäik. Lõpus nägime jumala aseme ära. Järgmine kord tegeleme riitustega.
Esimene punkt tuleks turvalisemasse kohta tõsta või aarde kirjelduses ära märkida: Raudrüü selga!

Pikalt ei maksa samas ka oodata. Nähes, kui kõveraks ta juba seniste lõketega läinud oli, võib juhtuda, et pean ta varsti nö külmrežiimile panema. Ehk et avamine hakkab ainult tööriistaga käima, ilma kuumutamiseta.
Aga siit ka palve kõigile. Kuna liigne kuumutamine rikub kaant, siis tuleks peale avanemist lõke koos restiga kaane pealt maha tõsta, või siis kustutada!

Sai nähtud huvitavaid kohti, kuhu muidu ei satuks jne. Aga tõesti. Lõpus oli lihtsalt ilus. Kahjuks oli jumal parajasti nii heldes tujus, et ohvrit ei tahtnudki ja saime vaevata logitud. Ehk peab kunagi siis uuesti tulema ja ohvririituse ikkagi läbi tegema...

 1 

Kasutasin juhust ja käisin altariremondi ajal siit uuesti läbi. Et just eelmisel päeval sai rikkalikult ohvreid toodud, siis päris patusena end tundma ei pidanud. Ehk arvas nõnda ka kaevandusjumal, igatahes lubati mind püha reliikvia ligi ning varingu alla ei maetud.

Taxule tänud uutmoodi asja eest, teostus väärib kõrget kiitust ja oma aarete vastu üles näidatud hool samuti. Enne soovitussildi lisamist tahan jumalikku imetrikki oma silmaga näha ka, selleks tulen traditsioonilisele riitusele kunagi kindlasti veelkord, ohverdustalitusi ju ikka korratakse aeg-ajalt, et õnn püsiks. Vahest oleks päris asjakohane külastus näiteks enne maa-aluste aarete juurde sukeldumist? Aga igaks juhuks ootan enne ära soliidse koguse kollaste nägude paraadi :o)

V: Juhan Jalutaja minimärsi, J: auto, TB

Mõnede muudatustega on lukk ees tagasi. Vaatame, kaua kestab.

 3 

See siniste nägude paraad peab lõppema!
Mõjutan K-jumalat hella kohta niikaua, kuni ta oma tembud lõpetab! Ei meeldi minulegi sinna ikka ja jälle kohale minna.
Võtsin ühe osa konteinerist hetkel remondiks kaasa. Aare on leitav, aga ilma ohverdamiseta. Üritan päeva lõpuks taas tervikuna taastada.

 5 

Kuu aega tagasi polnud ma isegi kandidaadiks kõlbulik. Esimeses punktis otsimine ei andnud tookord mitte mingeid tulemusi. Tõsi, koordinaat oli siis ka vist tiba teine - mitte see parkla oma, vaid raja algus oli mul gepsus salvestatud 10 meetrit kaugemale. Pole ju just jube suur vahe, aga parasjagu niipalju, et uuel katsel koordinaati kontrollides-korrigeerides sain asjad selgeks ning palverännakuga vähemasti algust teha. Kuna pühakiri nüüd tuttav, siis edasine edenes märksa sujuvamalt. Mis loomulikult ei takistanud mul teises punktis rohelist tünga läbi tegemast :o) Kolmanda vahepunkti ümbruses olin muguaegadel uudistamas käinud, niisiis sealt võtsin täna vaid koordinaadid.

Jumala palge ette ilmusin kahe kaenlatäie ohvriandidega. Otseühendus pilvitu taeva all, põlvitasin, palvetasin ja ohverdasin ikka mehiselt, pälvimata siiski kõiksevägevama tähelepanu. Poole talituse pealt liitus veelgi kaevandusjumaluse kummardajaid omade andamitega. Alex ja Mooritz aitasid usku säilitada pooleteise tunni võrra. Näib aga sedaviisi, et patused olime ja patusteks jäime, iga 10 minutiga langes usk järjest kiiremini. Altar on küll muljetavaldav ja kangesti tahaks soovitada, aga ei või ju enne kui püha Anna end mulle ilmutanud on!

 5 

Tegelikult peaks siia kaks mitteleidu panema, kuid kuna otsustasime samal päeval naasta , siis jääb üks sinine mustikapannkook Kaevandusjumalale meelehead tegema :P.

Esimeses punktis olime tükk aega pimedusega löödud ja kui silmad tõstsime, käis seest tuline jutt läbi. Nimelt on nullis asuv sein potensiaalne kiviheitemassin... mõned tellised on ta juba alla heitnud, nii kaugemale kui lähemale. Ohutusele mõeldes peaks sinna minema kiivriga...

Kuna lõpuks saime ikka edasise info leitud siis järgmised punktid tulid kergelt... kuni jõudsime Tema Kõrgeaususe enda palge ette. Algas andamite toomine Tema Pühadusele, kuid me olime ikka nii algajad selle rituaali läbiviimisega et taganesime koogutades ja läksime kassi kiusama, et ...

...uuesti naasta koos kallimate ja rikkalikumate andamitega. Rühkisime aga kohale ja avastasime, et altar juba ühe kaevandususulise oma võimusse saanud ja too muudkui koogutab seal ja pomiseb seosetuid sõnu. Loomulikult ühinesime tema palvetega ja panime ka oma andami altarile, et oleks kaalukam ja rikkalikum see nassvärk. Vahepeal proovisin ka Meka poole kummarduda kuid ilmselt see siiski vaid pahandas Meie Kõrgeausust, sest no ei olnud ta valmis meie palvetele vastama. Tassisime autost vorstidki kohale ja saime need söögikõlblikuks kuid ikka vaid vaikus Jumala poolt, vaid linnud hakkasid aina häälekamaks muutuma ja muudkui tiirutasid me peade kohal. Kahju et ma lindude siristamist googlega tõlkida ei osanud, ilmselt oli neil häid näpunäiteid.
Nii üritas A teada saada otseallikast, kas me palume ikka õiges suunas. No nii oligi, kõik õige kuid Jumal meiega rääkida ei soovinud. Nüüd tuleb viia küünlad ja püha veega ennast pühitseda lasta ja siis täiskuu kolmapäeval uuesti üritama minna.
Arvasin küll et üks nö ohver jäi andmata, kuid kui järgi mõelda siis sai ka vereohver tehtud, üks paganama pirakas puuk sai oma maise lõpu justnimelt meite altaril aga äkki peaks ikkagi oma verd loovutama. Uurin nüüd veidi ajalooürikutest ja siis korduskatsele...ikka uue ja veel rikkalikuma andamikoormaga.

varsti, oh varsti on punapõskseid miljon siin

 7 

Vol1. Esimeses vaatuses rändasime kõik punktid koos M-iga läbi, paras rännak ajaloos. Altaril hakkas pull pihta...poole tunnise palve järgi loobusime ja läksime Kassi kräunutama. Vol2. Käisime poes andameid toomas ja kohale jõudes leidsime paiga hõivatud olevat. Esko oli juba "palvemati" maha laotanud ja annetamine(andumine?) Oli täies hoos. Lisasime ka omapoolse panuse ja vanad indiaanlased oleks meile ilmselt ka rahupiipu pakkunud kui näinuks meie "nõupidamist". Noh, tunnike ja pealegi sai seal mõnusas päikse soojuses ja tuules närviliselt jutustatud ja tekkis kahtlus... Igatahes kõllasin omanikule, et äkki me asjast valesti aru saanud? Ei, kõik oli nagu õige aga...Et aeg lõbusamalt läheks, tõime ka vorstikesed välja ja andsime aga hagu! Kõht sai täis, kopp sai ette ja sedakorda ei muhvigi. Igaüks korjas oma allesjäänud annid kokku ja lahkusime nelja tuule suunas(sedapuhku oli üle paari tunni kulunud ja kannatlikus pole mu voorus :( ). Ehk kunagi järgneb ka kollane pannkook vol 3-es, aga sedapuhku polnud jumal armuline, kurat võtku. Aitäh peitjale vahva asja eest!

p.s. Tunki logi Pitka juurest sai teoks, tsiteerin: Ühtlasin pakun soodustingimustel järeleaitamistunde mitteleidmise kunstis neile, kel aardeleiud liiga kergelt ja kiirelt tulevad. Hea, et soodukaga sai ;) aga samas...pidin see tõesti mina olema ? :D :D :D

Leitud

 13 

Raske on olla jumal. Tahad olla omaette, aga nemad tahavad suga suhelda. Lased ehitada endaga suhtlemiseks altari, aga nad ei oska seda pruukida. Nad on nii kärsitud, tahavad kõike kohe - aga jumalaga suhtlemine on tõsine asi. Altari ette tulek olgu läbi mõeldud - seda ei tehta ülepeakaela. Kui tuled, varu aega, võta söed ja liha, istu, oota ja mõtle. Või saada skvoo võsa varuma. Ära lase end eksitada neist, kes su ohvrituld märgutulena võtavad ja kui jüriöölased mõisate kallale tormavad - kõik me eksime aegajalt. Ole kannatlik ja rahulik, ja kui sul veab, teen ma plaks ja lasen su ligi. Sest kannatlike päralt on logiraamat.

Me täname!

 2 

Lootmine kahjuks ei aita. Eks peab niikaua putitama, kuni kõik lastehaigused välja on ravitud. Tegin siis täna kaks täiendust/ muudatust. Vaatame, kas on edaspidi stabiilsem.

Tänan aarde eest!

 8 

Päeval kohtusime mikiga ning leppisime kokku, et läheme õhtul vorste grillima ehk siis Kaevandusjumalale ohvreid tooma. Suure müksu selleks andis ka samal päeval lisandunud appihüüd kadunud kassi leidmiseks. :) Kuna lõpp oli meil eelmisest korrast teada, siis saimegi seal kokku. Võtsime aardeleiuks vajaliku inventari kaasa ning veetsime Kaevandusjumalaga meeldiva poolteist tundi, vahepeal grillides ja vorste süües. Veidi pidi siiski jumalat ka meelitama, niisama ei andnud ta midagi kätte. Õnneks saatis meid seekord edu ja altar avanes. Jätsin ränduri. Aitäh, väga vinge aare. Loodetavasti peitja ei pea pärast iga otsijat minema seda üle putitama, vaid kõik toimib, nagu peab. :)

Ja nüüd kadunud kassi otsima......

Aardeleiuks vajalikud atribuudid - draakon...

...grillrest.....

...ja kastmed.....

 10 

Peab tõdema, et antud multi puhul oli iga punkti asukoht omamoodi huvitav ja mõtlema panev. Ühtegi vahepunkti ei olnud ma varem sattunud. Eriti meeldis mulle Ülgase. Koobaste suudelt puhus mõnus karge õhk ja varemete järgi sai fantaasial lasta möllata.

Kaevandusjumala altarile otsa vaadates sain kohe aru mida ma ohverdama pean hakkama. Ei mõistnud aga seda kuidas see mind reaalselt aitama peaks. Tõin ühe ohvri, tõin ka teise aga ei midagi. Hakkasin juba kahtlustama, et ei avalda ennast kuna olen ateist. Tuli meelde, et Kostiverest saati mul autos üks jehoova brošüür. Lisaks sellele viisin mäe otsa sületäie ohvriande. Tõsises hoos andsin natukene ka oma juukseid, peaaegu ka dressipüksid kaevandusjumalale. Tipphetk minu ohvriannetusest oli kohe kindlasti näha seitsme maa ja mere taha. Kolmanda rituaali lõpus ei olnud ikka veel mittemiskit ilmutanud ennast. Näppisin seepeale natukene altarit ja simsalabim võluväel avanes mulle kõik. Väga kihvt. Peale seda kui olin kogu sisu üle vaadanud ja logi kirja pannud, ei saanud ma kaevandusjumalast enam lahti. Koguaeg tahtis tagasi tulla. Tõin siis autost natukene teistsugust ohvriandi ja saatsin kaevandusjumala kuni järgmiste ohverdajateni ära allmaailma. Suured tänud väga omapärase aarde eest!

 1 

Eriti lahe aare! Mulle väga meeldis kogu see retk:) Kõik paigad olid uued ja huvitavad. Kaevandusjumala meelitamine võttis küll omajagu aega ja ühe kõne peremehele, kuid see kõik oli seda väärt:) Üks rändur tuli ka meiega kaasa, et uude põnevasse kohta jõuda :) Tänud peitajale!

 1 

Läksin veel õhtul kohale, et vaadata, miks jälle mittetöötamisjutud käivad. Ebameeldiv oli üllatus, kui ka hooldusvõti ei avanud. Aitas ainult jõu kasutamine. Sisu vaadates jäi mulje, et keegi oli juba enne seda jõudu kasutanud ja seetõttu oli mehhanism vigastatud. Õnneks andis parandada.
Lisasin nüüd altarile abivahendi, mis peaks ohverdamist mõnevõrra hõlbustama, eriti sütt kasutades. Aga ilmselt tuleb siiski ka tagaukse võti külastajatele igaks juhuks kättesaadavaks teha.

 15 

Seekord oli õhtu plaanis ainult üks tegevus - Kaevandusjumala külastus. See aga oleks äärepealt katki jäänud enne algust - Maardu viaduktile üles keerates viskas auto järsku pealtnäha süütus olukorras külje ette nagu talvel kõige libedama kiilakaga. Seekord jäin teele. Napilt. Meeldetuletus iseendale - ABSi andur tuleb ära vahetada, ilma selleta ei tööta ju ei ABS aga stabiilsuskontroll. Teisel pool viadukti oli ka müstilise libeduse põhjustaja - vana bussiromu, mille tagaotsa all lainetas õliloik.

Edasi kulgedes teostasin kiire kõne 112 ja teatasin kohe-kohe juhtuvatest avariidest, kui usinad päästjad absorbendikotiga kohale ei kima. Kodanikukohus sel moel täidetud, jätkasime teed nulli suunas.

Tuleb tunnistada et olen Maardu tööstustühermaal ringi kolanud juba eelmise sajandi lõpus, tänane retk selles mõttes millegi uuega ei üllatanud. Koobastesse oleks küll tahtnud minna, aga respekteerisime nahkhiirte privaatsust ja jätsime siiski minemata. Lõpus asusime siis kiirelt ohvritalituste juurde. Kolmveerand tundi hiljem, kui ohvriannid olid juba lõpukorral, tuli appi võtta geokõne. Selgus et me olime teinud kõik justkui õieti aga Kaevandusjumalal oli lihtsalt paha tuju. Meelitasime teda siis veidi vastavalt telefonist kõlanud vihjele ja ja oh imet - ta leebus ja lubas meid pühasid reliikviaid takseerima. Takseerida oli nii mõndagi. Võtsime oma rännakutele kaasa ühe ränduri ja jätsime asemele karbi sinise peaga tikke ja küünla mida võib siis tulevikus Kaevandusjumala austuseks läita. Aarde teostus on ekstraklassist, lausa kadedaks teeb.

 5 

Mõtlesin, et vaatan ka selle altari üle. Võtsin igasugu ande kaasa, mida ma ise küll väga hea meelega vastu võtaks ja tarbiks, aga nagu välja tuli, siis jumalale on need liiga maiselt tavapärased.
Nullis oli mõnus, kuid veetsin seal aega ikka väga kaua, kuna mul oli ilmselt veel uuendamata koordinaat gepsis. Kui lõpuks Hannolt vihjet küsisin, sain esimesed numbrid kätte. Järgmises punktis läks sama kaua. Üritasin meeles pidada, et sisse ei ole vaja minna ja nii ma seal siis tiirutasin nagu päikesepiste saanud lehm. Kui lõpuks numbreid nägin kohas, kus ma enamuse ajast olin kõõlunud, arvasin, et sellise mõistusega pole mul lõpus küll midagi teha. Kuid siis läks juba lihtsamalt. Numbrid tulid nagu niuhti ja viimaks ronisingi altari juurde.
Kuna minu kaasavõetud ohvriande jumal vastu ei võtnud, sõin need ise ära ja mõtlesin, mida edasi teha. Ega seal muud teha ei olnudki, kui tagasi tulla ja vajalik varustus kaasa võtta. Seda ma küll poleks oodanud, et and on vaja kohapeal valmis küpsetada.
Tänud tutvustamast, põnev asi meisterdatud.

 1 

Teekond oli põnev ja nägime kohti, kuhu muidu ei satuks. Kahju, et käikudesse enam ei pääse, minu jaoks olid just need esimesed maa all kolamise kogemused nii umbes 11 aastat tagasi. Ülgase suviladki näevad nüüdseks kuidagi klanitud välja... Aga kaevandusjumal paistab olevat pirtsakas, meie ohvrid põlgas ära. Eks tuleme tagasi, kui tiimi ühe tuldpurskava lohe leiame...

No ei toiminud meil see asi, ligi pool tundi mässasime, siis sai siiber.

 5 

Jätsin korraks lähedased suhted kaevandusjumalaga kõrvale ja kehastusin tavaliseks palveränduriks. Läksin mäele ja tõin altaril ohvri. Tõesti, võttis terve veerandtund jumala tähelepanu võitmiseks. Aga siis ta vastas. Ehk et ei tasu liiga kergelt alla anda. Kerge ei peagi olema.

Nulli koordinaat muudetud- nüüd tähistab ta 1. vahepunkti. Muidu tekitas segadust.

 6 

Rääkisin Temaga. Ütles, et viibis asjal, kui käidi. Lubas edaspidi külaliste suhtes tähelepanelikum olla.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 1 

Lähen kontrollin õhtul üle. Ehk on Kaevandusjumal ootamatust tähelepanust pisut kohmetu. Räägin temaga.

 1 

Me punt kogunes kolme autoga keskpõrandale kokku. Parkisime end nulli ja isegi otsisime sealt midagi. Midagi, mida aga ei leidnud. Siis lugesime, et tuleb hoopis edasi suunduda (hiljem sai see pisiasi peitjal õnneks parandatud). Seal edasises kohas otsisime ka ikka kaua, igalt poolt, lõpuks isegi seest, sest seal oli põnev :-) Vajalik sai aga silmatud seal, kus olema pidi (peitja parandas minu info alusel pisut algkoordinaati, edaspidi on kõigil lihtsam).
Lõpuks ometi saime asjaga edasi. Järgmine punkt oli tore ja üllatav. Ülejärgmine veel enam, ohoo-elamus missugune! Olnuks veel vaid vett rohkem :-) Igatahes igati vinged paigad, mida tasub tutvustada. Lõpuks olime lõpus, kus ei osanud enne midagi oodata. Kohatu aga kukutas kõigi karbid lahti. Elamuste elamus :-D Hakkasime siis käepäraste vahenditega jumalat paluma. Kuna keegi eriti usklik põle, ei juhtunud esiti miskit. Katsetasime üha suuremate andidega kuni peaaegu alasti tantsuni välja. Kuna aga süüta tütarlast meie hulgas polnud, keda altarile ohverdada, jäid jumala suu, silmad ja kõrvad meiesuguste paganate eest lukku. Järgmine kord katsun mõne süüta neiu kaasa võtta :-P
Suured aitähid Taxule järjekordse vinge aarde eest! Kui minult järgmist (leiu)logi niipea ei peaks tulema, siis otsin ma tikutulega süütut piigat taga. Vast ei lähe enne issanda päike looja.

Päev hiljem kodus olles sain alles aru mida ma valesti tegin. Poleerisin soovitatavas parklas võsa ja mõtlesin, et ei saa ju nii pime olla. Eks tuleb tagasi tulla

 12 

Meil polnud kampa vaja kokku ajada, me olime niigi koos juba. :) Võtsime selle aarde enda päevaplaani enne, kui laiali läheme. Tükk aega veetsime nullpunktis, siis lugesime kirjeldust, ahhaa, lisapunkt raja algusega, äkki siis seal (soovitus oleks raja algus nullpunktiks panna ning soovituslik parkla lisapunktiks). Järgmised toredad veerandtundi kõplasime midagi otsida, mis meid edasi aitaks. Vahepeal tsiteerisin teiste innustamiseks mitu korda cherubi logi: "ma ei saa aru, mida on siin mitteleida, lihtne ju!" Ei tundunud aitavat ;) Lõpuks tabas meid välk ja saime nägijaiks. Peaaegu oleks mitteleid tulnud, mõtlesin ma (haa-haa).
Edasine oli lihtne, vaatasime kõik punktid üle ning suundusime lõppu, kus meil suud kolksti lahti kukkusid. Selline asi tehtud! Proovime siis avada. Tõime kaevandusjumala altarile erinevaid ohvriande, kuid seekord ta meile armuline ei olnud :( Veetsime lõpus oma tunni või isegi poolteist ning ainus, mida me ei teinud, oli alasti ümber altari tantsimine. Pidimegi siniste nägudega laiali minema. Vaatame, kuidas järgmistel läheb.....

 1 

Tore ja nutikalt peidetud.

Super aare, sildid külge :)

Tänud peitjale :)

 3 

See aare tundus jube põnev ja keeruline. Seetõttu tuli mul idee natuke suurem punt kokku ajada. Kutsusimegi Priidu ja Erko kaasa ja leidsime kõigile sobiva aja. Ei saa aru, mida siin mitteleitud on. Kõik oli väga lihtne, lõpuga oli loomulikult natuke rohkem tegemist. FTF läks kirja 19:45. Superlahe aare, igasugu sildid külge! Aitäh!

 2 

FTF kell 19:45. Tundsime huvi, et mis see aare endast kujutab ka. Kõigepealt otsisime päises olevatel koordinaatidel. Ei saanud mitte aru, et mis värk on, siin ei saa ju midagi olla. Siis pani Liis tähele "raja algus" märget ning edasi läks juba libedalt - punkt punkti järel tuli väga kergelt. Seetõttu eriti lootust ei hellitanud FTF-i osas. Lõppu jõudnuna aga arvasin kohe, et siin pole ju veel käidud. Nii oligi. Pusisime omajagu ning nii kui ma läksin abivahendi järgi, helistas Liis ja käskis tagasi tulla. Olemas! Ülimalt äge teostus ning väga mõnus multikas. Kindel aasta aarde kandidaat! Aitäh ning lennukaid mõtteid edaspidi!

 2 

FTF kell 19:45. Polnud seal piirkonnas varem käinud. Aarde kirjeldus ning üks mitteleiulogi muutsid asja ette ära põnevaks. Vahepunktide teostused osutusid aga üllatavalt lihtsateks, samas tutvustasid ka huvitavaid objekte ohutul viisil. Lõppaare võttis juba väljanägemiselt õhku ahmima! Suhu tulid sõnad "Aasta aarde kandidaat" jne. :) Avamine/avanemine võttis mõnevõrra aega, aga toimis nagu kellavärk! Lihtsalt geniaalne lahendus! Kui kaas lõpuks avanes, oli rõõm suur! Sisu oli vahva! Kandsime logiraamatusse esimesed logid. Tänud!

 8 

Imelik lugu, aare juba mitu päeva üleval, aga Erko leiulogi ei tule ega tule. Huvitama hakkas ka, kirjeldus nagu lubaks miskit erilist ju. Käisin vaatamas, kas kaevandusjumal ehk mulle naeratab. Tutkit! Ei võetud üldse jutulegi! Ligi tund aega esimeses punktis palvetamist mulle igatahes ilmutust ei toonud. Küllap usk oli nõrk, vaja vahepeal vaimu treenida ja siis tugevama meelekindlusega tagasi tulla.