Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Orissaare tamm hääletati Euroopa aasta puuks", kirjutab Saarte Hääl 06.03.2015, artikleid sel teemal leiab netist suures koguses.
Valimised toimusid lehel www.treeoftheyear.org, sealt pärineb ka info võistluse kohta:
Võistlus Euroopa aasta puu sai alguse 2011. aastal. See kasvas välja populaarsest Aasta puu võistlusest, mida Tšehhi Vabariigis on mitmeid aastaid korraldanud Czech Environmental Partnership Foundation (Tšehhi Keskkonna Partnerluse sihtasutus). Euroopa finaali pääsevad riiklike voorude võitjad. Euroopa aasta puu mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele vanadele puudele kui olulisele looduslikule ja kultuurilisele rikkusele, mida me peaksime hindama ja kaitsma. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul oluline ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimestega. Me otsime puid, millest on saanud laiema kogukonna lahutamatu osa.
Esialgu kasvas tamm küll staadioni kõrval, kuid 1951 laiendati staadionit ning tamm jäi keset staadionit.
Mugu-ettevaatust aarde lähistel! Teeskle puu-huvilist näiteks. Sulge korralikult zip!
10.07.2015 uus peidukas, uus vihje.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.treeoftheyear.org/
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (5), muguoht (3), lumega_leitav (2), gpsita_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5T71V
Logiteadete statistika:
224 (94,5%)
13
8
1
1
0
0
Kokku: 247
GC lehel oli info, et aare sai valest kohast taas õigesse paigutatud ja põikasin uuesti Orissaarest läbi ning leidsingi.
Konteiner vedeles õiges kohas aga täiesti maas, kõige pisem puges piiluma et kus on õige koht ja asetas tagasi
Leidsin koha, kus aare kohe kindlasti oli - vastas vihjele ja oli ka midagi tõenäolise kinnituse laadset. Konteinerit ennast aga polnud kusagil ja nime kirja ei saanud. :(
Korraks vaid astusime kõrtis sisse einestamiseks ja välja tulles oli juba valgus kadunud ning pimedus platsis. Pimedaga ma aga muudun kohe täiesti geopimedaks ja ega siis enam otsimine väga rõõmu ei valmista ka..
Tänan peitmast.
Uus karp uue raamatuga paigas, vana karp ka leitud valest kohast.
Saime vihjest lôpuks aru ja leidsime ka, kuid logiraamatut ei olnud sees, tühi karp
12/5 ei saa märjaks tõesti ???? Esimesel korral jäi leidmata, teisel katsel sai nimi kirja. Aitäh
Kena, et väärikat tamme ei pidanud sorkima. Tänud peitjale.
Mängisime jalgpalli ja logisime aarde. Väravaid, kuhu palli lüüa lugesime kokku 8. Aitäh.
Sell aasta puu valimist mäletan hästi, aga puud ennast üle vaatama pole varem sattunud. Puu tüvi on kannatada saanud, aga puu tundub veel vastu pidavat. Aarde leidmisega on nii, et kui kohapeal lugeda vihjet, on kõik lihtne. Aitäh peitjale!
Neljas kord siin. Lõpuks ometi sai nimi kirja. Juhhei!
Pühapäeval Orissaares ringi tuuseldades parkisime just samas kohas kus tänagi ja esialgu ei suutnud ma kuidagi uskuda, et miks me küll seda aaret ei otsinud. Siis natuke asjasse süvenedes selgus, et polnudki midagi otsida, alles eile taas kättesaamatust kättesaadavaks läinud teine. Vahva koht ja tore puu, mille all ühed lapsevankriga tegelased piknikku pidasid hoolimata ala hoopistükkis muust otstarbest. Tänud peitjale toredat kohta tutvustamast ja aarde eest.
Leid tuli kiiresti vihjele vastavast kohast. Eks puu ole ikka teada, aga nüüd oli põhjust lähemalt vaadata. Pärast veetsime lõbusalt aega läheduses märgatud mänguväljakul.
Koordinaadid näitasid seekord õnneks eemale puust. Vaatasime ja mõtlesime vihje olemust, kui lõpuks numbreid õigetpidi lugedes saime karbikese kätte. Tasus katsetada uuesti! Teised otsijad - jätke puu puutumata!
Tänu vihjele kiire leid koordinaatidelt. Väga uhke ja väärikas puu. Kahjuks pole tal tervis enam kõige parem. Tänan!
Otsisime, mis me otsisime, aga ühtegi topsi ei leidnud. Tõsi, oma kätt ei olnud keegi nõus ka tundmatusse lõhedesse toppima ja ilmselt ei peakski. Ei ole hea, kui vana ja vägevat puud seest nii õõnestamas käiakse ja seepärast antud aarde asukoht kohe üldse ei meeldi ka!
Orissaares pole mina kunagi varem käinud ja täitsa üllatusin, et selline puu siin niimoodi kasvab. Nulli jõudes ei saanud me alguses vihjele pihta, aga natuke huupi pakkumist ning saime topsi kätte. Vastsadanud vihma tõttu polnud kedagi õnneks seda tsirkust vaatamas ka. Aitäh peitmast ja kutsumast!
Kohalikel toimus spordipäev vist(lapsed hüppasid kaugust), kuid saime oma logi siiski tehtud,Aitäh
Lähedalasuva kohviku ooteaeg oli nii pikk, et ajatäiteks sai logitud. Vedas, et üldse Orissaares midagi logida saime, sest kohvikus kulus kogu aeg ära ja oligi vaja Muhu poole keerata. Aitäh peitjale!
(57) Mina ootasin kohalikus kõrtsis toitu ja Kärt lippas üle tee aaret logima.
Tellisime toidud ja ooteajal käisin ja logisin ära. Kõrval harjutati pesapalli. Aitäh!
Uue konsumi parklas pitsa pintslisse pistetud ja paar sõõmu sooja jooki sisse tõmmatud seadsime oma sammud enne hämaruse saabumist staadionile. Kõndisime mööda sadadest kui mitte tuhamdetest kummiruudukestest laotud jooksurada, imetlesime kuulitõuke platsi ja jooksusirge algusesse pandud statsionaarseid stardipakke - Orissaarlastel on ikka üpris hääd sportimise võimalused. Kui null oli tuvastatud siis tuli leid esimese korraga endalegi üllatuseks õigest kohast öite ruttu pihku. Kiire logi ja imetlesime siis puud ka natuke. Kena keik.
Korra olen siin käinud ja mitteleidnud - ütleks, et perekondlikel põhjustel (neli viiest oli pahas tujus). Täna läks paremini. Aitäh.
See kujunes väga raskeks. Vihjest ei saanud ka halligi aru. Lõpuks, kui kõik kohad olid üle käidud, siis tegin vihje jõulise ajutööga endale arusaadavaks. Pärast seda tuli leid hoolikamal vaatlusel sealt kus ennegi olin vaadanud. Aitäh!
Enne kooliaega väga rahulik päev.Leidsime üsna kiirelt.Tänud peitjale.
Hilisõhtul oli õhk mugudest puhas ja saime rahus otsida, leid tuli teisest vaadatud kohast. Aitäh!
Eelmine aasta ei suutnud me leida muguvabat hetke, et puuksuga tegeleda. Seekordsel külastusel jõudsime siia juba õhtupimedas kui õhk mugudest puhas oli. Saime rahus vihje kallal pead murda. Suur aitäh!
Vale pool ikka esmalt, siis õiget näppima. Muguküllust ei olnud. Tänan.
Leitud. Kunagi ajalehest lugesin sellest olukorrast siin ja mõtlesin, et seda peaks küll oma silmaga nägema. Mõtteks ta jäigi kuni geopeitus mind siia tiris. Aitäh!
Saabusime siia ja mis me näeme... keegi ninapidi telefonis ja uurib seal midagi... mitu last ka kaasas. Olla nemad juba tükk aega tuulanud aga ainult ämblikevõrke kogunud. Ja siis tulime meie ja tuvastasime kiirelt asukoha... meie jaoks lihtne Tänud
Algul ei saanud vihjest kuidagi aru, vaatasime lastega nii ja naapidi. Aga siis tuli geopeitureid juurde ja suurema kambaga murdsime koodi lahti. Puu vaatasime ka üle.
Orisaare kuulsast puust olin muidugi kuulnud, kuid see, et ta Euroopa puuks vahepeal sai, on jäänud küll kahe silma vahele. Nüüd sai ta lõpuks üle vaadatud ja samas ka aare leitud. Aitäh!
Kuna ühe aardega oli juba õnnestunud vigade parandus, mõtlesime ka Orissaares uuesti õnne proovida. Staadioni teisel poolel tegid noored naised tõkkejooksutrenni ja neid jälgiv meestreener oli sellega hõivatud. Aarde leidsin kiirelt, eelmisel korral olin lähenemise jätnud poolikuks. Täname.
Uhke puu üle vaadatud ja aare ka logitud.
Seda puud oleme varem ka niisama uudistamas käinud. Tänud peitjale!
Leitud, aitäh! (paar päeva hiljem vaatasime eemalt, kuidas teised geopeiturid toimetasid ;) )
Vihjest polnud kasu. Vaatasime lihtsalt õigesse kohta. Tänud peitjale.
Kui vihjest aru saad siis lihtne leid. ????
Kuna vihjet sai mõista kahte pidi, siis läks leiuga natuke aega. Siiski leidsime. Puust on kahju, ta ju vaeseke seest täitsa tühi.
Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Õnneks käisime kahekesi ja Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.
Kuna hea sõber tuli Saaremaale ja kukkus geopeituse aardeid jahtima, tundus see hea võimalus lastel nutitelefonid käe küljest lahti keevitada. See oli meie esimene aare ja lapsed läksid nii hasarti, et järgmine päev möödus tervenisti aardejahil. Tore!
Lugu sellest, kuidas tänapäeva inimene orienteerub. Istub tema kohvikus, esimest korda elus Orissaares (tegelt teist, eile käis möödaminnes poes). Ainus asi, mida tema Orissaarest teab - seal pidi üks puu keset staadionit kasvama. Huvitav, kus see on? Seal on ju kindlasti mõni aare ka. Loeb internetti, vaatab Maa-ameti kaarti. Mõtleb, joob kohvi. Alles siis tõstab tänapäeva inimene pilgu ja vaatab aknast välja. Minu esimene aare Saaremaal. Korras, aitäh!
Nüüd olime jõudnud Saaremaale. Tegelikult oli meie teekond määratud selles, kus leiaks poe. Orissaare oli just see koht. Läksime siis poodi ja mere äärde piknikule, et oleks ikka jõudu edasi liikuda. Ja siis tagasi aarde juurde. Puud nägime ja päris selge oli ka koht kust otsida. Staadion oli tühi, vaid üks pisike kiisu jooksis seal. Ega me vihjet ei lugenud. Hendrik vaatas kõik kohad läbi, mina musta tööd ei tee :D. Oli juba tunne, et miski ei klapi. Lõpuks vaatasin ka vihjet, tegutsesin kuis vaja ja saatsin Hendriku juba kontrollitud õigesse kohta. Tänan aarde eest!
Enne seenele minekut väike peatus. Tänud peitjale.
See aare meeldis enim just kõige väiksemale geopeiturile. Eelkõige aarde nime pärast. See teema on ühe väikese poisi jaoks väga eakohane ja palju nalja pakkuv. Lisades sellele veel ülivõrded või vastavad häälitsused, jätkub itsitamst pikemaks ajaks. Aarde endaga läks veidi aega ja loodus oli tekitanud endapoolsed takistused. Lõpuks sai aare kätte ja nimed raamatusse taustaks kostuvate kettaheitja röögatuste saatel. Seejärel tegime pilti ja liikusime edasi.
Teekond tõi meid Orissaarde sööma. Esimene valitud toidukoht tundus kuidagi kahtlane ja jätkasime teekonda.Muide järgmisel päeval seal kahtlases kohas hommikusööki süües, said kahtlused kinnitust, ning enamus minu roast jäi taldrikule. Aga see teine koht oli suurepärane. Praad nagu mägi ja õlu külm kui kuivjää. Ma oma hundi isuga lõpetasin esimesena ja otsustasin vaba aja ära kasutamiseks Tamme uurima minna. Loomulikult tagamõtetega. :P Kuna julgesin ka vihjet piiluda, siis leid tuli hetkega. See korduvalt üle vaadatud puu sai nüüd ka geomaastikul ära täheldatud.
Tänud.
Olime lahkumas Saaremaalt ja muidugi ei saanud me jätta siitkaudu tulemata...
Tänud aarde eest!
Pimedas oli seal hea toimetada ja leid tuli õigest kohast kiirelt. Aitäh.
Vihje on nii selge, et seda ei anna valesti mõista. Tagasi panemine oli aga omaette kunsttükk. Millegipärast arvasin, et topsi saab sinna ka tagurpidi kinnitada. Loomulikult kukkus ta kohe sealt lumehange.
Kõigepealt sai õige koha pealt otsitud, ei midagi. Igaks juhuks otsisime siis valest kohast ka. Siis uuesti õigest kohast natuke põhjalikumalt ja aare oligi näpus :)
Esimest korda ligi ei pààsenud, kuna olid vôistlused, aga nyyd logi kirjas. ;)
Väga huvitav info aarde kohta, ei teadnudki sellest enne midagi. Et siin oli ka Eesti100 aaret mängu üks punkte, tegime staadionil üsna pika ringi. Selle mänguga seoses tekkis küll küsimus, et kas pole midagi targemat küsida, kui kellegi tohmani seina peale kraabitud nimi. Geoaarde vihje tõlgendasin kohe õigesti ära, aga millegipärast esimese ringiga ei julgenud kätt piisavalt kaugele sirutada ja proovisime teist kohta ka. Seejärel võttis kaaslane õigest kohast aarde välja. Käisime ka lähedal asuvas Valge Varese kõrtsis söömas, mille käigus sõitis meist mööda Tartusse minev buss. Asutasime meiegi end edasi minema, ikka kodu poole. Aitäh aarde eest!
Nägime ise ja näitasime prantslannale ka selle MEIE puu ära, mille eest kõik oma hääle andsime. Tegu ja puu on aaret väärt, aitäh!
Uurisime kuulsa puu üle, tookord sai ise ka hääl selle puu eest antud. Kiire loendus ja tops oligi leitud. Staadion oli tühi, paaril jooksutüdrukul algas trenn.
Kuna vihje oli konkreetne, siis sai kiirelt topsile küüned taha. Tänud peitjale!
Nüüd see ilus tamm oma silmaga üle vaadatud. Aitäh peitjale.
Sellest ilusast puust olen pilte küll näinud nüüd, siis sai ka oma silmaga üle kaeda. Tänan.
Festivalimelu ei olnudki Orissaares nii suur, kui kartnud olin, ja saime täitsa rahulikult otsida. Tänud peitjale!
Sattusin koos Pacpakeestiga otsima ja tõepoolest ei leidnud... Siiamaani närib sees. Ei saanud vihjest aru ja sinna see jäigi. Tagant järele on mõningaid ideid tekkinud...tuleb uuesti minna!
Teist korda siin Orissaares läbisõidul. Seekord saime vihjele pihta ja ka leid tuli kenasti. Tänud
Juba Muhust tulles märkasime, et sõidame vale pilve suunas. Saaremaa pinnale jõudes keerati taevakraanid valla ja meil polnud targemat teha kui vikerkaart imetleda ja lõunale minna. Orissaare üllatas oma burkside headusega – läbu asemel oli kukli vahel cheddar ja veis. Nagu pealinnas oleks olnud. Peale lõunapausi rahunes pilv mõnevõrra maha ja saime edasi mängida. Aitäh aarde eest!
Tegime huviliste näod pähe ja panime nimed kirja. Eriline tänu nime eest!
Lahe koht jah. Puu keset staadioni! Aarde nimigi pandud selline, khm..., eesti keeles mitmeti mõistetav. :D Sai see "ajutiselt kättesaadav" aare kenasti leitud ja logitud. Tänud siia kutsumast!
Staarpuuga kätlesime, tundus teine põduravõitu. Aga aega oli napilt ja aaret leidnud. Ehk kunagi tulevikus.
Vihje on täpne, iga loll lihtsalt ei saa aru. Ka aardele otsa vaadates mitte. Õnneks jõudis mõistmine siiski järgi. Tänud. :D
Kõigil teistel oli see puuks juba mitu aastat varem tehtud, niisiis läksid nad parem poodi ning minu missiooniks jäi sooritus siin. Vihje lahti mõtestamise järel polnud enam midagi pikalt muneda - valvasin hetke, mil kaks üksikut kehakultuurlast mu tegevu(setu)se vastu igasuguse huvi kaotasid ja panin nime kirja. Aaret tagasi peitis jõudsin just imestada kui hästi vedas, et staadion nii inimtühi oli - siis ühtäkki muutus olukord kardinaalselt. Suure käraga sibas platsile korraga mitu klassitäit põhikoolieas poisse, eredates särkides ning ülekeevast energiast pulbitsevad :o) Tundub, et vedaski, päris palju vist!
Keerasime trassilt maha, et seda kuulsat staadioni vaadata. Leidsime momendi kui keegi ei vaadanud ja võtsime aarde välja. Puuksu ei teinud ja aasta oli 2017.
Istusime Orissaare kohvikus ja kirusin ennast, kuna mingil veidral põhjusel unustasime äära Kõinastul aardeid otsida.. laiule ööbima minek tuli küll plaaniväliselt viimasel hetkel, aga no ikka.. laupäeval matkasime laiu tippu (st ilmselgelt mõlemast aardest mööda..) Ilmselt suure seljakoti ja telkide-magamiskottidega läbi mere sumpamine ja vaimustus laiust pimestas ja aardejaht meenus alles siis, kui olime juba muhul tagasi.. Ehk siis nii-öelda "lohutusaare" mulle, mis väga ei lohutanud.. Aga see on minu probleem.. Puu uudistatud ja aare leitud, tänud peitjale!
M6nus kultuurne visiit orissaarde legendaarse tammev2ljaku juurde :)
Küll see tamm on siin ikka pop, pildistada soovivaid seltskondi oli kohe mitu. Kuna me sedasi otsima ei saanud hakata, siis võtsime ka end rivvi, saime omad pildid niisamuti tehtud. Ikka jäi veel aega üle. Siis pidasime veidi plaani ning kannatus ei pidanud enam vastu. Tuli maha kükitada ja kingapaelu siduma hakata. Selle käigus tuli ka karp välja. Täname.
Oleme selle aarde juba varem leidnud. Aga kuna vahepeal oli mitu mitteleidu siis pidi aarde ju üle vaatama. Uus tops oli. Muud midagi. Koht ikka sama.☺
Enne praamile minekut mõtlesime teha väikse kõrvalepõike Orissaare aasta puuksu juurde. Leidsime puu, aga leidmata jäi aare. Vihjest kah aru ei saanud, võib-olla viis see maru tuul kõik head mõtted peast. Tuleb tagasi tulla!
Ilmselt on seoses pika pausiga oskused roostes - otsisime ja kobasime, aga leidu ei tulnud. Tänud sellegipoolest!
Jõudsime aarde peidupaigani kaunil Päikeselisel pärastlõunal (Saaremaal on ju alati kaunis Päikeseline pärastlõuna!). Tutvusime pikalt puuga, staadioniga, kompasime korduvalt pimedas ringi. Tutvusime ka ümberkaudsete hämarate kohtadega. Aga aaret ei leidnudki :( Kuigi olime päris veendunud algusest peale, et vihje järgi otsisime õigest kohast.
Veebruari alguses Siil udus mängus otsisime kirjeldust lugemata. Ei leidnud. Seekord lugesin, vaatasin sh null asukohta ka. Leid tuli kiirelt. Kaasgeopeitur on mul muidu selline kiire leidja, seetõttu jätsin talle targu vihje ütlemata. Saingi harukordselt seetõttu aardele ise esimesena küüned taha. Tänud peitjale
Kiire põik Saaremaale ning muidugi peab ju selle uhke puu ka ülevaatama :)
Meie Saaremaa viimane aare. Jutsid korjasid kolme päevad 131 siilikest ja meie selle ajaga 31 aaret. Üks tuleb veel, aga see ei ole enam saarel vaid tammil. Neti luges, Neti leidis, Mia logis ja mina olin peatvaataja. Nüüd siis ka oma silmaga ära vaadatud see puuks, millele ma oma hääle kunagi andsin. Tänud perenaisele.
Vahva puu sai nüüd oma silma ja käega katsutud. Aare korras, aitäh!
Varusin endale piisavalt aega, et saaksin Orissaares kaks aaret logida, enne kui bussi peale läksin. Tänud!
Puhtjuhuslikult oli noorem vend Orissaares spordilaagris ja nii õnnestus aarde nullis väike perekokkutulek teha. Vihjest saime loomulikult siis aru, kui korduva upitamise peale karp käes oli. Ajude pehmenemine :) Tamm ise oli muidugi sürr vaatepilt. Samuti see, kuidas kogu spordilaagri kola, jalgrattad ja muu lihtsalt valveta platsil vedeles, mandril väga nii ei julge. Aitäh peitjale!
Saarte geotuuri teiseks aardeks tulime ilusat tamme vaatama. Tänu sellele, et Margus soovitas vihjet vaadata, kui ma umbkaudu nullis sobrama hakkasin - läks oluliselt kiiremini. Aardel on vahva nimi :) Aitäh!
Uurisime nii seest kui väljast ja jätsime sellest ka märke logiraamatusse.
Tänud!
Teesklesime alul puu-uurijaid siis rahvasportlaseid.Sport jäi lühikseks. Täname viitamast
Eemalt staadionile lähenedes jäi silma seltskond kes puu ümber kahtlaselt toimetas. Natuke asja kaugemalt jälgides olime kindlad et tegemist on kolleegidega. Astusime lähemale, ajasime mõne sõna juttu ning asusime ka otsinguile. Peale väikest kukla sügamist oli konteiner käes, teine seltskond toimetas tol hetkel kuskil kaugemal. Logimise ajal jalutas ka teine seltskond lähemale, pakkusime neile logimise võimalust kuid millegipärast jäeti see vahele, seega panime konteineri peidukasse tagasi ning lahkusime.
Esimese korraga ei leidnud, kuigi otsisin õigest kohast. Tuleb korralikumalt otsida.
Kõrvalasuvast pubist passisime hetke, kui rahvast vähem ja logisime ruttu ära. Kuulsast puust olime varem kuulnud. PS! Kuupäevaga võime natuke eksida, tookord sisestatud logi on kuhugi kadunud.
Seisin aarde kõrval ja pidin veidi ootama kuni hüppavad soome lapsed staadionilt lahkuvad, siis logisin. Tänud puud näitamast.
Viimane aare Saaremaal,teised kunagi hiljem.Nulli lähedal istusid poiss ja tüdruk,ninapidikoos telefoniekraani jõllitamas.Läksime nendest mööda,pildistasime ja toetasime ka meiegi ahtrid maha.Noorte kannatus katkes ja mina sain aarde logida.Tänud peitjale.
Lastele meeldis staadion, täiskasvanutele puu ja aare. Tänud!
Ma kuni kohale jõudmiseni ei teadnud, et aare just selle kuulsuse juures asub, sest taaskord ei olnud jõudnud kirjeldust lugeda. Seni ainult pildilt näinud, nüüd siis päris ise ka, ainult katsuma ei läinud. Suur aitäh peitjale.
Vot see oli alles huvitav koht. Muige võttis suule kui ette kujutasin kui lahe võib olla seal jalkat mängida. Kohalikud vast juba harjunud, aga külalisvõistkonnale kindlasti uskumatu kogemus.
Siin andsime skoorimisvõimaluse geopõnnidele. Rauno pani kohe padavai minema ja seega sai sel korral Triin võimaluse aare peidikust välja tuua. Oli see alles rahulolev nägu. Poseeris koos aardekarbiga kuidas jaksas :) Naiste värk.
Siinkohal on küll õige koht peitjat tänada meile suurepäraseks giidiks olemise eest ja mandrituristide väljakannatamise eest ka. Lisapunkt läheb kindlasti selle eest, et hoolimata geopõnnide järjepidevast küsimusest (kolme päeva jooksul kõigest umbes 50+ korda) "Levia, kas Sa selle aarde oled juba leidnud?", suutis peitja jääda rahulikuks ja ei jooksnud hullumajja :D
Kniks ja kraaps!
Kõigepealt leidsime staadionilt disc golfi ketta, mille omanikuga ühendust võttes oli omanikule suur üllatus, et kuidas ta ketas Orissaarde sai, kuna ketas läks kaduma Põide rajal :D Mugud olid kaugel ning aare ise sai ka kiirelt leitud ja logitud.
Olime just auto ära parkinud kui bemm ja [pilditibi] tuututasid. Kus ta teadis, et järgmiseks tulevad mõned tema aarete leiud ja mitteleiud. Igatahes tore kohtumine oli. Vihjeid ei antud ega midagi :(. Viisime tänase pudelite saagi taarapunkti ning läksime poodi pirukate ja jäätise järgi. Oli ju vaja tegevust laste laagrite vahel ja mis sa seal kuiva suuga ikka uurid neid puukse. Oi, oi kui kaua meil siin aega läks. Üldsegi mitte mugude pärast, jäätised ka polnud süüdi need said juba esimesel veerandil otsa. Aretasime seal igasuguseid teooriaid vihjete ja koordinaatide täpsuse kohta. Ainus asi mis lõpuks mõjus oli lause, et "siiber sai, lähme minema" enne kui päiksepiste saame. Siis sain hoopis aarde kätte juba vaadatud kohast. Nojah, selline vimkaga asi. Täname! Vahepeal tuli kõne ka sõnumiga "triibuline" ja et ta miski aeg üldse pole kättesaadav.
Oma silm on ikka kuningas. Seda "puuksu" olen ammu näha tahtnud. Täiuslikust õnnest oli puudu vaid käimasolev jalkamatš. Seda nalja oleks tahtnud näha küll, mismoodi see 23-s asjaosaline väljakul asjatab. ;) Muidu oli õnne kuhjaga, nii inimtühja asulat annab vist otsida. Vaid üks onu, õllepudelid kilekotis, astus väljaku kaugemas otsas omal kindlal sammul, vaid talle teada oleval sihil... Ei seganud tema meid ega meie teda.
Meenutades Tartu Tammeka aaret (st. mina meenutasin), saime varsti aardele käpad tahad. Alamõõdulised isikud, st. lapstööjõud on ka alati abiks.
Leitud-logitud-tehtud-aitäh Levia!
Teine geopäev algas mul Orissaares hommikul kell 7 äratusega. Tegin silmad lahti, nägin mis torm õues on ja panin silmad uuesti kinni. Kaks tundi hiljem suutsin olla siiski valmis, kuid geopeituma kohe üldse ei kutsunud. Ühes kenas kohas terassi peal, kuid vihma eest varjul logisin eelmise päeva aardeid ja ootasin pingsalt, et jääks see vihm ometi järgi. See juhtus umbes kell pool 12. Koheselt panin asjad kokku ja autole hääled sisse.
Teise päeva plaaniks oli mul liikuda mööda Saaremaa rannikut päripäeva, vahepeal ka sik-sakitades. Hilise startimise pärast nägin juba ette, et ööbimiskoha otsimisega võib probleeme tekkida, sest päev lõpeb oodatust palju varem. Kavalpea nagu ma olen, lisasin niigi lõhkiläinud päevaplaani 2 aaret juurde ja veel 2 vigadeparandust eelmisest päevast.
Päeva esimeseks aardeks sai Euroopa aasta puu. Selle kohta liigub artikleid söögi alla ja söögi peale. Nüüd lõpuks näen selle ilmaime oma silmaga ära. Sinna kuhu tahtsin parkida, keeras täpselt minu ees üks auto ära ja parkis ise hoopis sinna. Õnneks teisel pool teed kõrtsu parkla, kus eelmine päev ka söömas sai käidud. Mugude lahkumise pidin siiski ära ootama. Nad otsustasid selfiesid ja perepilte puuga teha. Senikaua sain vihje loogiliselt läbi mõelda ja sobival hetkel tegutsesin õigesti. Aitäh!
Esimese korraga ei saanud muguohu tõttu löögile, vaatasime ja nuputasime kaugelt. Õhtupoolikul kui tagasi tulime olid mugud kadunud, kuid aare end väga ruttu ei ilmutanudki. Seisime õige koha peal ja mõtlesime kaugemale ja lähemale, kuni Kaarlil lõpuks mõistus koju tuli ja aare saigi logitud. Tänud kavala teostuse eest!
Käisin ka siis puud vaatamas, mis minult hääle on saanud. Tripi viimane aare ei tahtnud üldse kergelt välja tulla, hoolimata vihjest ja ka täpsest nullist. Kui olin juba piisavalt vihmas tilkunud, siis lõpetasin nalja ära ja logisin aarde ära. Aitäh!
Tulime kohale, hindasime olukorda, lahkusime Maasilinna. Tulime Maasilinnast tagasi, hindasime olukorda ja logisime aarde ära. Vahva objekt :)
Nii tore, et Orissaarde jõudes vihm järgi jäi ja saime lahedalt staadionil jalutada. Koht sai ruttu paika kaardi järgi, aga Liina ja Marteni otsingud tulemust ei andnud. Mina mõlgutasin mõtteid vihje kallal ning minuti-paari pärast käis klõps läbi ja sain aardegi kätte. Jalutasime puuksu juurde, logisime, poseerisime mõned pildid ja aare vups tagasi. Täname peitjat, korralik teostus ja väärikas koht!
Mugud olid liikvel küll, kuid sellele vaatamata saime asjad kiirelt ja probleemideta toimetatud.
Igal aastal oma puuks, see sai eelmise aasta puuks. Kohapeal küll paar noormugu toimetasin sportlike sooritustega, kuid õiget momenti valides sain logi kirja. Tänud!
See puu on tõesti lahe / legendaarne nagu Orissaare kaubamärk kohe. Et see puu seal ikka kaua püsiks. Aardega liiga kaua aega ei kulunud ja saime logima asuda. Tänud peitjale puu juurde kutsumast.
Minul on olnud see au, et Jalgpalliliidu kõrge ametnik on isiklikult mulle teinud ekskursiooni Orissaare staadionile, et tutvustada seda auväärset tammepuud. Puu on kogu selle tähelepanu vääriline, mis talle osaks on saanud. Kaasaarvatud geopeituse aardega tähistamine :) Tänud peitjale!
Tore, nüüd on siis ka üle vaadatud puu, mida sai hääletatud! Aitäh aarde eest!
Oo, Saaremaa, ülistatud olgu su nimi, su loodus, su inimesed ja su puud, eriti see Aasta Puu.
Viimane aardeleid täna enne Väike-Rahula koju jõudmist. Kuigi samal õhtul sõitsin veel korra Orissaarde, suutes napilt vältida kokkupuudet kolme kitsekesega. Kõlavad nagu muinasjutu tegelased :-)
Ilmgi oli veel valge, imelik aeg geopäeva lõpetada, kas pole. Piilusime üle akna kästiööpoodi, kust Marje saarelt lahudes ka manti soetas. Uudistasime Aasta Puud, pärast AP-ks saamist esmakordselt, enne nähtud kordi ja kordi. Istutasime end nullpunti ja otsisime. Vihjet ei näinud, aga aarde leidsime. Hästi tehtud, peitja poolt s.t. Istusime siis edasi, nokitsesime minigripi kallal ja "süstisime", nagu ikka linnaarete juures ;-) Keegi ei pööranud tähelepanu.
Pärast läksime puud ka lähemalt õnnitlema. Aare ja puu korras, nii palju kui välja kangutatud ja põlema pandud puu olla saab. Vast kestab veel teist sama palju. Täname ja kiidame ja kallistame peitjat! (-:
Sai ka lõpuks see puu üle vaadatud, millele eelmisel aastal tänu sõber Heikile kaasa elasin :)
Meie märtsikuu meediastaar on ka nüüd ära nähtud :). Üritasin pärast tuubist guugeldada, kas leiaks video, kus puu ka jalgpallimängus osaleb, aga ei leidnud kahjuks ühtegi… Kas keegi oleks minust osavam ja leiaks? ;). Leviale aitäh vaatamisväärsust tutvustamast, uhke puu kahtlemata, mis geokaardil äramärkimist vääris :).
Nüüd siis selline huvitav puu ka nähtud :) Täitsa tore oleks selle ümber ju jalkat taguda :) Leidmine just kaua aega ei võtnud aga oleks võinud ikka kiiremini ka :) Loendamine ei tahtnud väga hästi enam välja tulla...kell oli vist umbes pool seitse äkki. Mõni üksik inimene liikus juba väljas ka, aga üldiselt oli ikka väga muguvaba :) Suured tänud peitjale juhatamast!
Ma ei teadnud kuhu oma silmi häbi pärast peita kui aarde olime leidnud :D. Nimelt oskasin ma vihje väga omamoodi ette lugeda ja " no nii seda rallit ei sõideta" teatas A selle peale :P. Aga no tema sisemine vaist sättis meid ikka õigesse kohta ja sealt see varandus välja kargaski. Must kass teadis ilmselt saladust ja kräunatas vaid, nüüd jäi tegelikult vaevama, et kas kassid ka oskavad inimeste üle naerda...
Tänud peitjale vahvat puud näitamast!
Härra jänes pääses seekord terve nahaga. Pimedas on maanteel ikka väga palju loomi näha. Rebane, jänes, mäger....loomaaed rataste all.
Viimane kiire leid ja sõit öisele praamile.
GP 1585 / GC 1830
Geopäeva viimane aare. Küll mina kõndisin seal ümber puu ja uurisin :D Lõpuks võtsin ikka telefoni ja pärast seda tuli leid kiirelt:)Tänud peitjale!
Nüüd nägin oma silmaga ka puu ära, mida konkursil oma häälega toetatud sai. Ideaalne lapsega koos otsimiseks.
Aasta puuksu poole teel olles sai kõvasti arvutatud ja mõeldud vihje peale. Kohapeal tuli leid 3 minutiga ja peale leidu saime ka vihjest aru,vist.
Kahju, et selle toreda puuga pea puuks on, väga nukker pilt.
Kõigepealt tõime poest janu kustutamiseks midagi neile kes roolis ei ole ja siis vägevat ja kuulsat puu-puuksu vaatama!
No meie siit aasta puuksu välja ei meelitanud. Seetõttu soetasime kaubandusvõrgust purgi mulgikapsaid. Ehk homme on tegusam päev.
Saaremaa geo 10/89. Vihje sai selgemaks, kui aare käes. Ka üks mugulanna tegi platsil sporti.
Kõigepealt asusime otsima muidugi täpselt aardepeidiku kõrvalt. Kuidas see geoõnn küll nii on, et kunagi ei satu täpselt peidikusse vaid ikka kõrvale.... Vihje aitas meid. Tänud ja sellega lõppes meie saare-aarete tuur, nüüd läksid meie teed lahku, mina Nautsesse suvitama ja karuonu pritsuklubisse. :)
Puuks oli vägev, ei arvanud selle nii jõmaka olevat. Kergelt lahenes ka varanduse leidmine.
Kohale jõudes niideti nullis parajasti muru, niisiis läksin hoopis onule külla. Külaskäik osutus väga kasulikuks, kuna sai sandaalid parandatud ja ka aardepeidik onuga kahasse valmistatud. Onu läks väga hasarti, nii et keeruline oli haamrit korra ka enda valdusesse saada. Kui lõpuks taas aarde juurde jõudsin, oli vaikus majas. Jõudsin just logida kui kaks autotäit inimesi puud pildistama saabusid.
Kohalikud teavad rääkida, et internaatkooli lapsed üritasid kunagi seda puud põlema panna, kuid õnneks saadi jaole. Küll aga on seetõttu puul sügav söestunud vagu sees. Tänud aarde eest.
Oli ju vaja oma silmaga see aasta puuks üle vaadata. Rahvast oli palju liikvel ning lühikese otsimisaja jooksul meile näppu ei jäänud. Eks millalgi uuesti.
Leitud Muhu jalgrattamatka käigus. Kuna Muhu jäi kolmandaks päevaks natukene väikeseks, siis tegime ikka ka Orisaare-Tornmäe ringi. Seda uut aaret ei saanud ka mitte külastamata jätta. Natuke mõtlemist ja vihjete otsimist ja leitud ta sai. Aga pärast leidmist oli mul igatahes vaja lähedalolevasse asutusse käsi pesema minna...
Plaanisime peale Leisi aaret, et rohkem aardeid ei võta ning lähme kohe praamile. Meelil oli vaja Orissaarest raha välja võtta ning sõitsime teist korda tammest mööda. Ütlesin et kui seal peaks aare olema, siis lähme vaatame seda tamme. Nii oligi, olin kindel et aare on tammes ning jätsin telefoni autosse. Kui peale puu uurimist aaret ei tulnud, võtsin telefoni ning uurisin kohapeal. Ei pidanud gpsi kasutamagi, sest olin vihjet lugenud
Teel mandrile otsustasime, et Aasta Puuks tuleb ka ära teha. Vihma sadas kõvasti. Vihje oli kahe otsaga. sai valitud õige ots ja logitud. Tänud peitjale.
Esimene aardejaht üldse ning kahjuks tulutu. Telefoni GPS ei olnud kõige parem ka. Vihjetest aru ei saanud ning kõiksugused otsingud aardeni ei viinud. Jäi väga kripeldama, et kus ta siis ikkagist oli :)
Jõudsime oma sõitmisega siis ka Orissaarde ja otsustasime, et enne peaks ka midagi sööma, kui Aasta Puuks tehtud saaks ;) Selle puu vastu pole mul midagi, aga see, kes seda eest vedas.. oeh, kes tahab, see küsib :P
Meelise kiire arvutamise/ loendamise oskus viis aardeni :)
Selle puu poolt sai isegi hääletatud.
Leitud lõpuks siiski, tänu vihjele.
Puu üle vaadatud, aare leitud, edasi praami peale. Tänud peitjale.
Saaremaalt koduteel puuks ka tehtud! Nutiföön juhatas täpselt uutele koordinaatidele, aga vihjest saime aru alles siis, kui karp juba pihus. Ja vihje kohta veel - nuputa ise, kummalt poolt. Tänud!
Esimene aare teel võistlustele Dejevos. See kohe tuli ära võtta, sest koordinaadid muudkui muutusid. Viimati mõni päev tagasi. Kuna ma tavaliselt selliste muutustega järge pidada ei suuda, siis oli see tamm "must do". Puud ise olin näinud ennegi.
Nüüd said lapsed ja lapsemeelsed jäätist ja mehed jooke ja mina liikumist. Igaühele midagi head. Ilus päikeseline päev oli ja staadion oli täiesti inimtühi. Lapsed vist on nüüdsel ajal kõik ametis netis tunduvamalt ohtlikemate mängudega kui jalka. Aitäh!
Aasta puuks võinuks saada ni mõnigi teine vidin, aga siis pidanuks see aare olema kas teises kohas või teise nimega. Olin omale koordinaadid tõmmanud veel enne viimast muutmist, seega sukeldusime uljalt võssi. Kui sealt midagi mõistlikku näppu ei hakanud, võtsime mõistuse pähe ja läksime õigesse kohta. Siis oli asi juba lihtne. Tänud ka!
No on mul ka nüüd see aasta puuks ära nähtud. Ja aarde nime üle ei saa nuriseda. Neid naljakaid pealkirju meie meedias ikka jagus omal ajal:) Lahendus ka väga hea, aitäh!
Käisime ka seda aasta puuksu vaatamas, hoopis puud nägime. Aitäh, järgmine peatus: Tallinn!
Aare jäi enam-vähem teele ja leitud ta saigi. Natuke arusaamatuks jäi, miks ei võiks aarde nimi olla Aasta puu, aga see selleks (meenutab kangesti Lõuna-Eesti mägede leidu (turvameetmed), mis mõned rõõmust kilkama pani, aga mulle jäi vist minu nooruse tõttu nali arusaamatuks...) Puu oli võimas ja aarde peitmisviis ka väga nutikas, meeldis. Natuke niiske ehk oli, aga ei midagi hullu. Aitäh aarde eest!
Aga mina olen seal tegelt ka vutti tagunud...ja mitte vähe, kodustaadion ikkagi :P. Aitähh!
Nüüd siis kukkus hoopis niipidi välja, et aitasime peitjal koordinaatidest vea üles leida. Õiges kohas oli tõesti lihtne. Lahe peidik, tänud!
Ootasime otsimisega muguvaba ööni, alles koha peal tuli meelde, et pimedas on üsna raske mikrot metsast leida. Hommikul jätkasime, aga sama lollilt tuli sealt ikkagi lahkuda. No mis imeasja me kumbki siis nüüd ei näe?
Kui auto aardelähedale seisma jätsin ja suundusime aardepoole siis olid seal ees juba kohalikud, kes odekolonni tarbisid. Noh tuleb teinekord veel puuksutama tulla. :) Edasi kimasime juba Kreeklaste praamile.
Leidmisega väga suuri probleeme ei olnud kuid ega ta nüüd nii kergelt ka ei tulnud... Koordinaat näitas jonnivalt enamasti 7m valesti aga kui otsimisala suurendasin siis jäi teine pihku, päris kaval ja vist ei olegi sellises kohas sellist lahendust kohanud ;) Tänud...
Gepsu juhatatud kohas vaatas vastu korralik puu, lähemal uurimisel selgus, et see oli juba poolsaetud. Aarde pesa orginaalne ja nimi äge, tänan!
Sai ka see kärts üle vaadatud. Varasematel kordadel, kui Orissaares olen käinud, pole seda tähele pannudki. Parajalt õel aare :) Aitäh!
Puulehe nime kandva elektrilise autoga Saaremaale jõudnud, tahtsis see siiski veel uut surtsakat, et saare teises otsas asuvasse lõpp-punkti jõuaksime. Keerasime siis Orissaare sisse, panime auto laadima ning vaatasime, kas ehk on ka aardeid lähedal. Ning ära sa märgi, oli lausa mitu ja Aasta puuks :) lausa kõrval.
Marssisime siis seda ilmaimet vaatama ning kui vaatamisest isu täis, otsisime ka aaret. Kui ma õigesti mäletan, leidis sellegi Henn, kes oskas ebatraditsioonilisse kohta piiluda. Etteruttavalt võib öelda, et tema kaasavõtmine tasus täitsa ära.
Aitäh peitjale, oli millega peatust sisustada!
Gps näitas mitmeid erinevaid kohti ja nii sain mingi ülevaate Orissaare puude langetamise eripärast - saetud, aga mitte langetatud :-). Aparaat näitas siiski ühel helgemal hetkel ka ära, kuhu logima vöiks minna. Tänud.
Meil läks siin ikka omajagu aega, aga lõpuks siiski leidsime, tänud peitjale.
GPS jooksutas mis hirmus. Pika otsimise peale sai ikkagi leitud.
Kuna kohalikud ilmutasid ebatervet huvi meie tegemiste vastu, siis sai aasta puud põhjalikult uuritud, samuti ka muid lähedal asuvaid puid ning sinna vahele kiirelt logitud.
Kohapeal ülearu palju variante polnud, üsna kiire leid. Aitäh peitjale.
Need uued aarded on ikka hirmsad asjad :) Oled veidi aega Geopeituse lehelt eemal ja ongi kodualevisse uus aare tekkinud. Kohe lehel aaret silmates oli selge, et FTF-i lootust enam pole, kaks esimest logi oli juba üleval. See tähendas, et enam pole ka kuskile kiiret. Järgmine päev mõtlesin siiski leidu vormistama minna. Päeval aarde lähedusest möödudes arvasin, et silmasin õiget asja, kuid kahjuks polnud siis otsimiseks aega. Hiljem otsima minnes selgus, et täiesti õigesti olin arvanud. Panin logi kolmandale kohale kirja ja läksin edasi. Tänan peitjat!
Puule lähenesin kirvega. Olin parasjagu praamil sõidusuunaga Muhu saare poole kui telefon helises. Ajasin praami töötajaga juttu ning ignoreerisin esiti telefoni. Paraku oli helistaja järjepidev. Kõne oli pealinnast. Tuli karm käsk Orissaarest läbi põigata ning pilditibi varjunime kandva uus peidik üles otsida. Tema peidikud olid tavaliselt märksa keerulisemad teiste omadest kuid selle puu puhul, mida ka Brüsselis tunti, surusin lolliks jäämise hirmu maha- vajasin enda arvates vaid kirvest, mitte kaarti. Kohapeal läks vastupidi. Parasjagu mängiti puu lähedal jalkat ning mina mängisin puuhuvilist. Oli ka teisi puuhuvilisi. Nikonid ja Canonid kaelas. Olin nagu vaene sugulane oma nutitelefoniga ning eemaldusin häbelikult puust, et kirves kaardi vastu vahetada. Sain lõpuks oma otsitu leitud kuid saatuse tahtel jäin ftf- st ilma nagu peni pehmest leivast. Pool tundi enne mind oli siit ilmselt minust palju rõõmsamana muhujani varjunime kandev esmaleidjana lahkunud. Tänud siiski peitjale. Hea lahendus. Kui iidne trükimasin kannab Apple nime siis tasub asja uurida. :)