Tõsi ta on, et vilega leidmine enam ei tööta. Kuidagi pole suutnud taaskord ennast kokku võtta ja seda asja taastada. Üks asi veel, et hiina tehnika veab alt...aga no kurat kui tihti see sealt lihtsalt ära virutati. Idee mulle meeldis aga teostuses jäin lahjaks. Pole mõtet seda niisama seal enam hoida. Paremat ideed ka ei tulnud, kuidas tehnika osa lollikindlamaks teha.

Tänan kõiki kes käisid otsimas ja lindudega võidu vilistamas!

Vilega leidmine vist enam ei tööta. Olles üles leidnud, katsetasin kaasa võetud vilet ja abi ei saanud. Igatahes leitud ja logitud. Tänud peitjale!

Otsustasin et tään täna natuke Keilat puhtamaks täppidest. Lugesin kogu selle kirjelduse läbi ja ei teadnudki mida arvata. Vilistamine ja abivahendid? Praegust talve ja lume hulka arvestades ma nende peale lootma kll ei jäänud. Nii et otsustasin koheselt kand-varvas välitööde kasuks. Mingil hetkel leidsin isegi yhe vapsikute pesakasti aga õnnex talvisel ajal seal mingit liikumist ei olnud ja liikusin edasi. Peale tykki aega sumpamist aga hakkasin järjest rohkem kahtlema selles eelnevalt leitud vapsikupesas. Et äkki oli hoopis petekas ja oleksin ikka p6hjalikumalt uurima pidanud. Jätkasin sellegipoolest otsinguid ja yhel hetkel jäigi miskit teistmoodi silma. Vanakoolikas nagu peitja ytleb :D Siiski lume kogust arvestades oli see ikka paras n6ela otsimine heinakuhjast aga seekord läx t6esti 6nnex. jalutades ikka aeg ajalt vilistasin ka ja nyyd aarde juures vilistasin veel eriti tugevalt, aga täielik vaikus. Isegi kyla koerad ei vastanud. Tänud peitjale selle jalutuskäigu eest ;)

Tammesid rohkem ja ilm kűlmem, kui ma arvasin. Vilistamise teema huvitav nii mulle kui lastele, aga no kui ei oska, siis ei oska. Kűlmakraadid leidmist ei seganud. Tore oli teada saada, mis on "vanakooli" peidukas :) Aitäh!

Vilistamine on üks asi, mida ma pole selgeks saanud. Mingi kääks tuleb, aga mitte õige asi. Nii et läksin kirvega vehkima, psühholoogilise efekti mõttes "vhüütitades" endast parimat andes. Ja üles leidsin. "Vilest" polnud küll muhvigi kasu, silmad aitasid rohkem. Tänud peitjale!

Soneria enne leitud, nüüd siis täppi vaja ja sai see ka logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Sonaria streigib vist, aga leitud ta sai. ;)

Haarasime kodust kaasa lapse kõige võikama heliga "linnuvile" ja tulime tammesid üle vaatama. Esmaste vilistamiste peale vastasid meile vaid rong oma vilega ja lennuk oma mürinaga, kuid ühel hetkel, pärast tükiajast vilistamist, kostus vastuseks nagu midagi teistsugust... Ei tea, kas oli see lihtsalt pinin mu kõrvus, mis vilele kajana vastama hakkas, või midagi muud, igatahes õigesse kohta me seepeale sattusime. Aitäh! Ja sügisel, kui on vaja tammetõrudest loomi teha, siis teame, kuhu korjele tulla.

Viive vilistamine ajas vaid ühe kaelustuvi metsast välja. Aarde leidmiseks tuli kasutada teist meetodit. Aitäh!

Leitud, tänan!

Esimese Soneriaga läks meil huvitavalt, nimelt seadeldis ei toiminud ja pidime konteineri niisama üles leidma. Seal küsisime peitjalt luba energiaallikad vahetada ja see hakkas seejärel tööle.

Selle II Soneriaga läks enam-vähem sama rada. Noh, läksime kohale ja arutasime, et kumb meist vilistada oskab. Katsetasime, ei osanud õiget vilet välja meelitada kumbki. Ok, egas midagi, võtsin rohukõrre. Vile missugune! Ainult, et kas selline heli toimib? Läksime siis prääksudes edasi. Ei tea, kohalikud on vist sealt kandist tulevate helidega harjunud. Metsloomad igatahes mitte, poole maa peal panid metskitsed kapjade välkudes minu prääksumise peale jooksu. Ok, aga vastu ei prääksunud mitte miski/keski. Jõudsime siis peitja pandud tähiseni “mets vasakul vastas” ja hakkasime tagasi tulema. Seekord siis jätsime prääksu maha ja rakendasime brute force meetodit. Mõne aja pärast hakkaski miskit silma. Astusime ligi ja nägu läks naerule. Ilmselt siin! Mina liigutasin seal miskit ja vaatasin. Liisi ka vaatas. Mina asetasin miskit tagasi ja mõtlesin, et äh, see pole see. Liisi aga ültes, et oot, liiguta korra veel, seal siiski on miskit. No muidugi, terane pilk nägi aardekarbi ära. Panime nimed kirja ja mõtlesime, et nüüd on asukoht teada, proovime vilistada. No miski vile suutsin ma välja pigistada, aga no vastu ei tulnud miskit. No egas see julla siis kaugel olla saa. Otsime üles ja vaatame, mis viga on. Otsisime ja otsisime, kuniks Liisi järsku ütles, et meid jälgitakse. Jah tõepoolest, üle tee eemal põõsa varjus on keegi, teeb suitsu ja jälgib meid. Geopeitur? Vaevalt. Ratas oli teisel veel tee peale jäetud. Igatahes otsustasime oma jullaotsingud pooleli jätta ja lahkuda.

Nüüd ei teagi, on siis aare töökorras või mitte.

Igatahes me täname seikluse eest!

Lähenesin aardele täiesti vale loogikaga, aga õnneks sai siiski karp leitud. Aare on hea korras.

 1 

jõudsime kohale, jätsime rattad teeotsa ja hakkasime läände jalutama, vilistasime, katsusime puid, aga tulutult, üks hetk nägime puu otsas vanast puupakust tehtud linnupesa, mõtlesime et: "Ohh aare" , kätt sisse toppides tuli välja et mesilase pesa . tatsusime edasi, kui ühtäkki lähenesid seljatagant kena paarike . Onu küsis kohe ilma pikemalt mõtlematta, et " Otsite karpi " "? tänu nende poolsele suunamisele saime ka karbi kätte, ning nimed kirja, Poleks näinud, oleks tühjade käte ja morni tujuga tagasi kõmpinud. Suured suured tänud (Y)

 1 

Kuna ma suurem asi vilistaja pole ja see teelõik paistis olema täitsa mõistliku pikkusega, siis panustasin kohe tammede läbivaatamisele. Plaan oli ühtepidi minnes põgusalt vaadata neid tammesid ja kui ei näkka, siis tagasi tulles teha vähe põhjalikumaid otsinguid. Õnneks tagasi tulema ei pidanud, sest esimese käiguga sai tops leitud. Otsisin veel moe pärast telefonist ühe vilistaja ja panin tolle tööle, aga peale mõne linnu ei vastanud mulle keegi. Tänud peitjale!

Soneria oli varasemast leitud. Mõtlesime, et proovime ka II. Vilistasin, mis vilistasin, vähemalt küla koerad kuulsid ja keegi justkui vastas ka aga vist ei olnud see õige ning otsustasin edasi astuda. Ühe tamme juures hakkas midagi silma ja oh üllatust oligi aare. Proovisin siis ka kohapeal kas vile ikka toimib aga ei kuulnud miskit, ju oli Sonerial levivaba päev. Tänud peitjale.

Martti oskab väga hästi vilistada, no isegi nii hästi, et peale iga vilet ma ei kuulnud kohe mitte midagi. Siiamaani kõrvad kiunuvad. Kasu sellest aga loomulikult polnud mitte tuhkagi, hoopis sel ajal kui mina võsas suvalt ragistasin viskas Martti kirve täitsa õigesse kohta. Tänud peitjale, oleks tahtnud teada, kuidas vilega toimib. Ahh jaa, alguses nagu vastas meile ka keegi, täiega pikalt ja pidevalt - selgus, et see oli päris lind :)

 1 

Üks hommikune jalutuskäik sai päevakavasse võetud ja kui esmalt mudaaugus otsa ringi keerasin siis tulin kaema kas vajalik teeots on juba vabastatud. Läks õnneks ja saingi lõpuks siia ka ligi. Mõttest sain kenasti aru aga no mida sa teed kui korralikult vilistada ei oska, nii et sellele ma ei lootnudi. Kalpsasin siis niisama vaikse vile saatel võpsiku ja raja vahet. Vahepeal suutis isegi meeleheide tekkida ja kirusin endamisi, et kas on ikka mõtet siin lolli mängida. Nagu nõela heinakuhjast otsi taga. Aga see eest kui leid tuli oli see eriti magus ja kõik nõmedad mõtted olid peast pühitud. Sain siis ka teada millised need vanakooli peidukad välja näevad. Kahju ainult et vilistada ei oska, sedaviisi aaret leida oleks päris huvitav kogemus olnud. Ma polnud elus veel nii palju tammepuid näinud, seega oli see elamus omaette. Kui veel keegi teadjam oskab vastata milleks seal need vapsikute puurid üles on seatud?, siis oleks uudishimu täielikult rahuldatud. Hea et ma ühte neist aarde pähe näppima ei läinud. Karp korras, tänud peitjat.

Kuna endal oskused kesised, siis pidi kasutama tehisvahendeid, aga kas siis see masinale ei meeldinud või ta niisama ilusa päikeselise sügispäeva puhul otsustas laisk olla ja mitte vastata - ei tea. Lähemalt uurisin siiski paari-kolme puud ja kätte sain :)

Siin tabas mind kohutav ebaõnn. (Kahtlustan Priidu maagilise kasti järelmõjusi) Esimene puu mille juurde astusin osutus juba õigeks. No soneeri või otsi abivahendit veel kui nimi juba kirjas ): Nullis oli vähemalt mõnus pikutamise koht. Tänud mõnusa raja eest.

Väheke soojemad ilmad lõpuks ja abivahend sai tagasi paika. Äkki seekord ei varastata nii kiiresti ära.

Tore aare, isegi ilma elektroonikata. Tänud peitjale!

Jagunesime kaheks ning kasutasime esimest varianti. Kandis vilja. Tänud peitjale!

Teisel korral siin. Seekord l2ks kiiresti, sest Allan aitas.

2536.

01023

Eks me siis uurisime seal neid tammesid, lõpuks sai aaregi leitud. Tänud!

Vilet meil muidugi kaasas polnud, nii et lootsime oma nägemisvaistule. Õnnestuski kaks tünga leida enne kui aardekarbile küüned taha sai. Aitäh.

Ingrid sai jupp aega oma uut vilet testida kuniks vaatasime veel korra aarde kirjelduse üle.Alles siis märkasime,et hetkel vaid vaistu järgi leitav.Edasi otsisime juba tunde järgi ja peagi oli karp leitud.Tänud!

Just hiljuti ostsin omale vile, nii igaksjuhuks. Nüüd sai seda katsetada, kuigi selgus, et vilistamine oli aarde seisukohalt hetkel asjata. Siiski leidsime aarde ka ilma vileta ja tammesid seal oli, nagu sipelgaidki. Tänud peitjale!

Kuna aasta aarde valmise aeg hakkab lõpule jõudma oli vaja üks geotuur teha, mille käigus õnnestus 2015aastaaarde_kandidaat tabeli hetkeseisuga top viies olevatest aaretest leida lausa kolm aaret.

Margus arvas, et oleks tore mul ka see aare täna leida. Me kumbki polnud kursis, et aare vajab hooldust ja abivahend on pihta pandud. Hakkasime aga mõnusasti astuma, ilm oli võrratu ja Margus muudkui vilistas. Ma vahepeal andsin talle ka kuulda, kuidas ma vilistada ei oska. Jalutada selle vilistamise, lindude vastu laulmise ja helikopteri plärina saatel oli vahva. Tammedest puudust ei tulnud ja üks oli ilusam kui teine. Georada viis neist peaaegu igaühe juurde. Ei tea, kas oli see siis geovaist või hea kõhutunne aga silkasin ma teelt kõrvale ainult ühe korra ja logisin. Margusel ei jäänud muud üle, kui imestada ja abivahendit otsida, mida ta samuti ei leidnud. Aitäh vahva aarde eest!

Käisime eile õhtul lastega natuke jalutamas ja võtsime siis ette kodule lähima äkki hooldustvajava aarde. Ja vajab tõesti hooldust. Lootsin, et leian eest mitte töötava vidina, aga seda ei osanud oodata, et ei leia lihtsalt enam midagi eest...ehk siis abivahend on ära virutatud. Hetkel on siis leitav lihtsalt puid uurides. Uus vidin on teel ja loodetavasti varsti saab taastatud.

 2 

Parkisin Keila Terviseradada parklasse ning alustasin teekonda koos seltsilise Wandaga. Jõudsin nullpunkti ning hakkasin vilistades jalutama. Ei teadnudki, et vilistada oskan ja veel nii pikalt. Kuid keegi ei vastanud. Jalutasin, vilistasin, otsisin pisteliselt erinevaid tammesid - kuid ei miskit. Kuna ma Wandale vett kaasa ei võtnud ja ilm läks kuumaks, siis otsustasin auto juurde tagasi kõndida ning tulla teinekord. Kui auto juurde jõudsin, siis otsustasin poest tuua kehakinnitust ja vile! Tunni ajapärast sõitsin autoga nullpunkti ja alustasin vilistamist. Vilistasin ja kõrvus vilises edasi... Kui olin juba mõnda aega vilistanud, siis tundus, et ei tea kas kuulsin vastet või vilises kõrvus. Igatahes mingi tamme juurde kõndisin ja üllatust - leidsin! Logisin, jätsin mänguasja kassidele ning lahkusin. Proovisin veel vilet, et kuidas ta vastab - aga ei midagi. Ma arvan, et eelnevalt vilisesid minu kõrvad ning mul oli õnne jõuda juhuslikult õige tammeni. Igatahes väga lahe aare, mida tasub kindlasti soovitada teistelegi!

Seltsiline Wanda

 1 

Suvel vilistas Sander seal nii palju, et huuled olid valusad. Siis tundus seal tammesid jube palju olevat ja ei tahtnud kõiki läbi käia. Praegu oli mõnus lehe- ja heinavaba aeg ning leidsime õige tamme kiirelt. Sander proovis aarde juures siis erineval kõrgusel vilet lasta, aga vastust jäigi saamata. Täname siiski!

 1 

Parkisime auto mõistatuse nulli ja kuulsime juba kaugelt kuidas koerad hauguvad. Katsetasime mõlemat otsimisvõimalust, aga keegi meile ei vastanud. Huvitava sisuga aare! TFTH

 1 

Pea tund aega vilistatud... Ei olnud edukas,tuli vanatmoodi asju teha :)

 1 

Jalutasime ja vilistisime nii, mis hirmus. Seda siis erinevaid stiile kasutades. Meie repertuaaris õiget vilet vist polnud või oli õige vile alati vales kohas. Noh aardeleidu see ei takistanud ja tänase ilmaga no super. Tänud peitjale.

 1 

Ma oskan vilistada küll, kuid kahjuks ei saanud seda kasutada. Nimelt kutsun ma selle vilega oma jäljekoera ja kui ta on mu kõrval ja siis kõvasti vilistan, siis läheb ta täitsa lolliks. Et tulevikus ka koer ikka mind kuulaks, siis otsisime rahulikult ja vaikselt. Nii leiab ka. Vanakoooli kuhjakesega oli ikka vaeva nähtud – tõsine geokuhi. Koht on äärmiselt armas jalutamiseks, täname.

 1 

Püüdsime vilega ja igaks juhuks tegime vahepeal tükati ka sissepõikeid mööda georadu. Tundus, et iga tammepuuni läheb vähemalt üks, vahel ka mitu rada. Tammepuid siin jagub. Aare oli täna lahkes tujus ja vastas meie vilele. Seega polnud mitte mingit probleemi nimede lisamisele logiraamatusse. Täname aardepeitjat!

 1 

Siristajaid-vilistajaid oli terve mets täis. Minu vilele küll keegi vastata ei tahtnud, aga ega ma külakoeri ka sellega kutsuda ei suuda. Õnneks oli õige vilega mees kaasas ja päeva viimane leid tuli ära. Aitäh!

 1 

Kuigi oskusliku vilega poisid me küll ei ole, aga õnneks see leidmist ei takistanud. Mööda niiduserva jalutades viis ikka ja jälle mõne tamme juurde võimsam rada, millest mõningaid pisteliselt ka kontrollisime, ja mida aeg edasi seda aktiivsemalt ise vilistades.

Ega suurt usku sellesse ei olnud, et mingit signaali vastu saaks, aga suur oli meie üllatus, kui ühel hetkel saigi meie vile selgelt kuuldava vastuse. Ilmselt vedas, sest üritasime mis me üritasime, korrata seda meil ei õnnestunud :D

Küll aga oli vastus täiesti pädev, sest läheduses oleva tamme juurest tuligi välja uhke geokuhi, mis peitis endas ka aaret.

Vahva leiutis ja ilus koht, aitäh!

 1 

Ega meil mingit kindlat plaani selle leidmiseks polnud, aga mõtlesime, et äkki veab. Jätsime auto ristmikule ja hakkasime jalutama. Kohe hakkas tee kõrval silma keegi metsaandide või tont-teab-mille korjaja, nii et kohe algusest tundus vilistamine veidi kahtlase tegevusena. Mina matsutasin üldse võileiba.

Eks siis vaikselt jalutasime, vahtisime niisama ringi ja aeg-ajalt uurisime mõnda uhkemat georada. Huvitaval kombel ei suundunud paljud rajad tammede juurde, vaid läksid otse võpsikusse edasi. Saa nüüd aru...

Aeg-ajalt ikka vilistasime ka ja vahel tundus, nagu kostaks midagi vastu. Enamasti olid vist linnud. Mingis piirkonnas tekkis siiski tunne, et kas ikka olid linnud... Ahaa, tuuline ilm oli, nii et kosta ei olnud nagunii väga midagi. Igatahes ühel hetkel tundsime aardelõhna, mingit piiksu kuulsime vist ka ja seal ta meid ootaski. Nüüd ei võisime näod lillaks puhuda, aga enam ei suutnud ei siin- ega sealpool viibides enam piiksugi vastuseks saada. Aga äkki ongi rohkem telepaatiline see vile...

Igatahes lahe idee ja mõnus jalutuskäik. Tagasiteel nautisime veel oma taasavastatud vileoskusi, kui ootamatult saabus nurga tagant jalgrattur. Dum-di-di-dum. Aitäh! :)

 1 

Parkisime end nulli ning hakkasime matkama. Kõik lasid vilet, kes tugevamini, kes nõrgemalt. Näppude abil paraku keegi vilistada ei oska, õnneks polnud vajagi. Piidlesime siis tammesid, ootasime vastust. Mitmel korral tundus, et vile tuleb eemalt metsast. No ei saa olla, mõtlesime. Siiski oli see mõne kõvema vile kaja, mis sealt tagasi tuli. Aga enne veel kui tammed otsa said ja mets veel kaugele jäi, andis aare teada, et: siia-siia, olen siin! Läksime ja logisime. Tänud.

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

 2 

Ma ei tea, mis kell need teised tänased otsijad käisid, mina käisin pärast vihma. Paremaks vilistamiseks olin isegi vile kaasa võtnud. Tegelikult oleksin vilistamisega ka ilma hakkama saanud, sest Keila silla ületamise järjekorras passimine ja laululavale mitte ligi pääsemine ajasid parajalt vihale.
Kodus olin uurinud kaardi järgi, kus mets algab ja seetõttu võtsin ratta välja ja sõitsin vilistades metsani. Tuhkagi. Noh, mõned rongad ehmatasin oma kisaga lendu, kuid need eemaldusid minust kiirelt, nii et aardekohana arvesse ei läinud.
Tagasiteel tegin iga tamme juures peatuse ja astusin mitu sammu puule lähemale ning vilistasin nii vile kui suuga. Seekord läks õnneks üks maosaba ära näha. Vastu ei vilistanud endiselt keegi. Kui ma ühe puu alt naastes parajasti järsult ja kõvasti vilistasin, ligines mulle lääne poolt jalgrattatrenni tegev tüdruk. Hea, et ta ehmatusest ümber ei kukkunud. Paraja hüppe tegi aga küll ja vaatas mind halvustava pilguga. Õnneks ta ei peatunud ja sõitis edasi.
Hakkasin mõtlema, mida ütelda, kui keegi veel tuleb, ja mina siin niimoodi tobedalt vilistan. Koera kadumine oleks hea põhjus, aga siis tullakse äkki appi otsima. Pole see põhjus nii hea ühti. Lõpuks otsustasin, et kui keegi küsib, siis ütlen, et hirmutan Keila linna piirkonnast metssigu minema, et seakatku vältida. Noh, ütlema ei pidanud midagi. Kedagi rohkem ei tulnud.
Kuna vilistamine tulemusi ei andnud, siis võtsin julguse kokku ja asusin distantsi kolmandal läbimisel iga tamme kontrollima. Nii see seesam lõpuks avastatud sai. Aga ma ei tea, kas põhjuseks oli vihm, tühjad patareid või midagi hoopis muud. Mingile vilele reaktsiooni ei tulnud. Aare oli tore ikkagi Aitäh! Ja neljas kord sain lõbusasti kihutada.

 2 

Ma oskan vilistada küll, ja väga kõvasti ja korralikult. Aga Piia ei suutnud küll kuidagi naeru pidada kui nägi kuidas mina tammedega tõtt vaadates nende peale vilistasin ja mõnigi kord korduvalt. Tegelikult sumbus endagi vile mitu korda naeru sisse ära. Georadasid oli ka vist iga puu juures. ühte korra uurisime, asjata. Just siis kui mul sai sellest puudega vilistamisest villand otsustasin järgmist puud kontrollida ja seal see geokuhi oli, ei pidanudki metsani kõndima. Logisime ja siis ma vilistasin puule veel paar korda, aga ülbe tammepuu oli endiselt vait. Huvitav mida ma siis valesti tegin? Oli vile liialt nõudlik, mittemusilaane? No juuksed olid mul küll kammitud ja pluusinööbid korralikult kinnipandud, lipsu jah kaelas polnud, kas see oli siis piisav põhjus solvumiseks ja vaikimiseks, ei tea

 2 

Täna siis kaks ägedat kärbest ühe hoobiga. Mudaauguga olime ühel pool ja siis tammesid kaema. Ma mõtlesin algul, et noh mis seal ikka, palju neid tammesid ikka on, et uurib siis need kõik läbi. Oh sa jeerum, oli see alles pikk allee. No me lõppu ei jõudnudki. Agu vilistada ei oska, mina proovisin ikka nii ja naapidi. Enda arust tuli juba täiesti hästi välja aga abilise jaoks ilmselt polnud see piisav. Võtsin telefoni appi. Proovisin ka Youtubest leida mingit ägedat vilet aga ei rongivile ega miski muu ei tundunud piisavalt äkiline ja jätsime selle katki. Agu leiutas uue strateegia, läks salaraja kaudu ja luuras tagantpoolt. Mina hädiselt vilistades eestpoolt. Mõtlesime, et tšekime suvaliselt mõned isendid läbi. Ühe küljes oli linnu pesakast, algul arvasime, et oot oot, kas see pole mitte see. Polnud ju logisid ka lugenud, mida hiljem vaatasime, et pole vaja kuhugi ronida. Õnneks me jätsime lindude kodu kohe rahule. Kuidagi poolkogemata leidsime õige isendi. Vahva asi ja me täname. Soovitame ka.

 4 

Jätsin auto sobiva teeotsa juurde ja märkasin, et 100 meetrit eemal, küll teises suunas, mängivad lapsed palli. Käisid läbi igast ideed, mida lapsed minust mõtlevad kui hakkan lihtsalt metsavahel vilistama. Otsustasin, et kui siia juba tulin, siis proovimata ei jäta. Esmalt otsisin nullist abivahendit aga sain aru, et tuleb oma oskustega leppida. Aga, et mitte päris hulluna paista, siis sihitu vilistamise jätsin ära ja vilistasin vaid muusikapalu mis esimestena pähe kargatasid. Nii mu teekond möödus erinevaid muusikažanreid vilisatdes - Mozarti 5. sümfooniast Guns'N Roses-ini. Vahepeal tuli mets vasakul käel vastu ja pidin otsa ümber pöörama. Võtsin kasutusele plaan B ja hakkasin läbi käima kõiki tammesid, samal ajal siiski vilistades. Üks hetk olingi õiges kohas. Testimise mõttes vilistasin nii kõvasti kui sain ja täitsa töötas see abivahend. Ehk järgmistele soovituseks - muusikapaladega jaole ei jõua. Tagasi auto poole liikudes oli raske mitte vilistada ning autosse istudes oli suus tunne, nagu oleks viibinud 3 päeva ilma veeta kõrbes. Väga kihvt aare. Tänud peitjale!

 5 

No ikka väga nõdrameelse tunne tuli peale, kui käisin üksinda mööda väikest metsaäärset rajakest ning iga tamme nähes vilistasin valjusti. Ja muidugi vilistasin ikka nii, et kaugemal asuv koergi haukuma hakkas. Korraks tundus, et keegi vastas mulle, kuid selgus, et see oli rong. No n i i kõvasti ma nüüd ka ei vilista, et rong mulle vastaks. Iga teatava vahemaa tagant ehk siis iga suurema tamme juures läksid laiad rajad metsa ja kuigi ma alguses mõtlesin ka kõik tammed läbi käia, siis jätsin selle variandi tagasitulekuks, kui tõesti mu vilele keegi ei vasta. Aga oh seda rõõmu, kui ühel hetkel selgus, et mu vilistamine ei olnudki asjata. Ja kui alguses kartsin, et peab äkki kuhugi ronima hakkama, siis suurt geokuhja nähes kadus ka see hirm. Kiirelt sai logitud, veel paar korda oma lõbuks vilistamisega asja testitud ning jalutasingi tagasi. Muideks, linnumaja ei ole kuidagi asjaga seotud, juhuks kui keegi tahab seda maha võtta.

 1 

Vaatan siin niisama aardeid ja mida ma näen - see siin suures FTFide logimise tuhinas kahe silma vahele jäänud. Käisime siin öösel ja külakoerad kõik magasid juba. Natuke vilistamist (tegelikult üsna palju) ja aare saigi leitud. Väga lahe aare, panen soovitan sildi ka tagantjärele :)

 1 

Olles FTF-inud Kuni surm (meid) lahutab aarde, otsustasime ka selle aarde ära noppida. Mõnus suveõhtu jalutamiseks. Lasin Liisil teepeal vilistamise rakenduse telefoni tõmmata, aga sellest ei olnud mingit tolku, kuna telefon jooksis seda kasutades mitu korda kokku. Läksime siis ise nagu karjapoisid ning vilistasime. Kohalikud koerad kisama ei pistnud, vaid putukad ja linnud siristasid läheduses. Vidin töötas korralikult ning vastas meie vilele. Geokuhi oli väga korralik ning eksimise ruumi aarde leidmiseks ei olnud. Aitäh, äge teostus!

 1 

Abivahend toimis kenasti ja juhatas meid aardeni. Tänud peitjale huvitava teostuse eest!

 5 

Jalutasin ja vilistasin. Mets tuli kätte ja vilistasin tagasi. Ühel hetkel vilistas keegi vastu. No ja nii ta leitud saigi. 1.35€ kohtuniku vile eest tasus ära. Ilmselt on sel suvel Rõõmu kaubamaja viledel hea minek. Mõnus piknik suvepuhkuse esimestel päevadel sobis peale aardeleidu väga hästi. Testisime seda võsavilistajat ja selgus, et iga vile peale ta ei reageeri. Peab olema vali aga leebe. Vaikne aga karm. Noh mine tast aru saa - nagu naine! Tänud peitjale! Soneria I tasemel aare!

 1 

Käisin ja kasutasin plaan B - astusin mööda sissetallatud rada, Nagunii linde üle vilistada ei jaksa.

 1 

Täitsa vahva teostusega asi. Kuigi ma vilistada eriti ei mõista, siiski tegin proovi. Koerad mõistsid mind küll üsna valesti ja vaatasid mind juhmilt. Miski aeg tasus siiski vilistamine ennast ära ning metsavahelt kostus vastukaja. Õiget vidinat ma ei leidnudki vaid sattusin otse geokuhja otsa. Igati vinge asjandus, tänud!

 1 

Mina vilistada ei oska, see töö jäi Sandrile. Külakoerad olid juba ligi jooksmas, aga aare end ei paljastanud. Sander vilistas tagasiteel igale puule juba viisijupikese, aga ei midagi. Ka geokõnest polnud kasu. Nüüd mõtlen, et oleks pidanud need paar kõige kahtlasemat tamme üle vaatama ikka.

 1 

Kuna pea natukene valutas siis tundus hästi mõistlik vilistamise aaret proovida. Kumbki meist just suurepärane vilistaja pole aga lõppkokkuvõttes piisas meie kahe keskpärasusest ka. Olime juba valmis naasma abivahenditega mõnel teisel õhtul kui aare otsustas ennast meile näidata. Aitäh! EVEJ

 5 

Hannes vilistas vist vale viisi lihtsalt (mitte et sel laulul üldse midagi häda oleks, kõlab väga kenasti ju). Mul igatahes tuli Bobby McFerrini muretu viisijupiga vastus kenasti jalutamise pealt.

Sõrmi suhu ajades pole ma kunagi suutnud palju peale susina ning ilaste sõrmede saada, aga niisama huultega toon rahuldava tooni kuuldavale küll. Tegelikult sattusin siia ettevalmistamata ja arvasin, et abivahendi puudusel pean lootma silmaga georaja tabamisele. Esimese otsa vasakpoolse metsani otsustasin siiski vaid vilistada. Kohalikud linnud ei jäänud võlgu ja kuulutasid üksteise võidu, kus nende territooriumi piir jookseb. Isegi rong kauguses tundus reageerivat. Noh, ja viimaks ka aare :o) Kõik toimis perfektselt, just nii nagu peitjal mõeldud. Tegin kohapeal katseid ka, sain positiivse vastuse kolme erinevat tüüpi vilevariandile. Niipalju selgus, et aardevalvurile meeldivad rohkem kõrged sagedused, mõne madalama noodi võib ta tähelepanuta jätta.

Selline seik kah, et kui Soneria II aare ilmus, siis millegipärast kangastus mul puhtalt aarde nime põhjal (kirjeldust lugemata) täpselt selline lahendus nagu reaalis teoks oli saanud. Mõte lihtsalt sattus samale lainele. Hea töö, aitäh!

https://www.youtube.com/watch?v=yv-Fk1PwVeU

 2 

Vihmasadu oli alles noor, kui alustasime. Sihuke mõnus soe vihmake, justkui eriti ei sajagi, aga kõik leotab läbi. Noored daamid luhvtitasid oma sirme ja ma proovisin lisatud viisi vilistada. Aga üllatus-üllatus - ei midagi. Radu ja rajakesi kadus ka võsa vahele nii siin kui seal. Lõpuks näitas Triinu näpuga ühe tamme pihta ja üles, et minge vaadake seda. Ja nii me ta kätte saimegi. Mingit piiksu ega muud heli paraku ... Tänud, hästi mõnus koht jalutamiseks valitud.

https://www.youtube.com/watch?v=xbYWkegobTU

Leitud.

 1 

Mina näiteks ei oskagi vilistada. Ja polnud ka abivahendit, mis selle puudujäägi kompenseeriks. Seetõttu kasutasime eelmiste leidjate strateegiat. Ja edukalt. Aitäh!

 1 

Mingil arusaamatul põhjusel oli see aare jäänud lähemalt nägematta. Kuigi see kõige kodulähedasem mitte leitud asi. Jalutasin nulli ja sealt kohustusliku tee lõpuni ja natuke maad tagasi kah. Kuna minnes juba vilistamisest midagi välja ei tulnud siis tagasiteel otsisin juba georadasi. Mingil hetkel hakkas isegi midagi silma ja hetk hiljem nägin ka tohutut geokuhja.

Ja ikka ei olnud veel midagi vilstamise peale reageerinud. Kõlistasin seal nende geokuhja kividega ja siis alles kuulsin, et miskit piiksub. Siis tekkis juba sportlik huvi ka see üles leida. mis lõpuks ka õnnestus.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Abivahend tagasi paigas. Peaks olema nüüd ka palju tundlikum.

Tänan aarde eest!

 1 

Vilistasin mis ma vilistasin, aga vastu ei vilistanud keegi, seega leidsin aarde nägemismeelt kasutades. Lõpuks leidsin ka vist selle, mis pidi vastu vilistama, aga too ei reageerinud isegi siis, kui talle otse kõrva vilistsain. Aitäh.

 1 

Tere!

leidsime aarde,kuid anduri patareid olid tühjad.

 1 

Leitud..Aarde leidsime ja seadme ka aga häält me sellest kätte ei saanud..

 6 

Mina ,Mooritz ,palun siinkohal vabandust kõikidelt lindudelt, kes oma vaikset pühapäevast päevauinakut tegid või muidu elu nautisid. Tunnistan, et minu ääretult ebamusikaalne vilistamine ja abivahendi kasutamine ajas teid tõesti lõpuks peris tigedaks. No aga mida ma siis pidin tegema. Algul vilistasin iga puu juures ja nägin vaid eemalduva Alexi selga, sest tema kuulmine oli juba kahjustatud sellest pidevast ebamusikaalsusest ;).Kohati tundsin end puid märgistava koeravolaskina ,ja veel eriti hirmutava volaskina, sest ükski külapeni meite ligi ei tikkunud :D . Saan täitsa aru, et algul üritasite mind viisakalt korrale kutsuda ja sirisesite vastu, kuid kuna ma ikka vakka ei jäänud ,käitusite stiilis "targem annab järele".
Minu põselihased väsisid lõpuks ja huuled olid krampis vile väljavõlumisest. Ja üllatava täpsusega ( ennustus mingilt ilmaennustuslehelt, mille nime hetkel ei meenu)hakkas tibutama vihma. Aga no silmad õnneks veel väga väsinud polnud, nii hakkasin tegema iga puu spektraalanalüüsi kuni leidsin aarde. Ja kuidas ma siis ka ei üritanud vilistada, kiljuda või nõiatantsu teha, no seda va õnnetut prääksu , mille Kajaliisid lõpuks kätte said, mul kuulda ei õnnestunudki. Äkki see prääksuja oli ka mu peale pahane, et ma nii ebamusikaalne olen...
Tänud siristajatele ja peitjale.

 2 

Ilmselt olid meie kaasavõetud naturaalsed ja tehnilised vileseadmed häälest ära sest meie viledele vastasid ainult linnud ja koerad. Aare õnnestus leida muude kaasas olnud "vahenditega". Tänud vahva teostuse eest ikkagi!

 2 

Vilista nii, et kõrvad lukkus. Lõpuks vilistasime "andurile" otse kõrva lausa mitmest torust, kuni tuli see õnnetu prääks. Külakoerad saime klähvima ja pererahvas läks ka kodust minema. Seega sai eesmärk täidetud ja nimed raamatusse kirja. Täname peitjat värske õhu ja sooja õhtu eest, koos ilusa ilmaga.

 2 

Kuna ise vilistada me ei oska, siis tuletasime meelde koolis õpitut ning jõudsime järeldusele, et vajame mingit energiaallikat, helisagedusgeneraatorit, võimendit ning valjuhääldit. Väikese ajurünnaku tulemusena selgus, et sobivaid seadmeid saab osta Rõõmu kaubamajast. Omandasime vähem kui pooleteise euro eest vajaliku komplekti seadmeid (komplektis oli antud ülesande jaoks ka mittevajalike asju) ja suundusime objektile. Seal hakkas kohe tont teab mis toimuma - igasuguseid hääli oli õhk täis sõltumata sellest, kas me on seadet kasutasime või mitte. Tükk aega sai jalutatud ja erinevaid helisid genereeritud, kui lõpuks tundus selles helidemeres midagi tehislikku ja ebasobivat - olimegi kohal! Vinge teostus, meile meeldis väga!

 1 

Kuna ma suurem asi vilemees pole tuli seljakoti küljest abivahend võtta. Nii me siis vilet lastes soovitatud suunas jalutasime. Ainukesed, kes mu vile kutsungile vastasid ja sellest üle proovisid säutsuda olid linnud. Kuulatama see aare igatahes pani, muidu polekski ilmselt nii palju lindude kädistamist tähele pannud. Aarde leidsime, kuid ka selle juures vilistades miskit tehislikku heli ei kuulnud?

 1 

Esimene Soneria-aare meeldis oma lahendusega mulle väga ning ka teise kirjeldus ei lubanud vähem põnevamat leidu. Kõvasti vilistamisega oleksin omapead seal ilmselt pigisse jäänud, aga Trine andis ju nii hea nipi, kuidas hädast välja tulla… Mina ei tea… Täna käisime ja vilistasime seal, linnud vilistasid veel kõvemini…:D. Karbi leidsime ikkagi, aitäh aarde eest :).

 2 

Kodus proovisin - ei saa loodusliku vahendiga piisavalt tugevat heli tekitada ja nüüd on geovarustuse hulgas ka vile. Mina sammusin vilega ees ja püüdsin hüpnotiseerida teeäärseid tammesid, Ants lähenes igale väärikale isendile individuaalselt. Mina sain abivahendiga ühendust ja edasi oli ainult logimise vaev. Tänud huvitava aarde eest.

 1 

Leitud neli sõrme suus ;D Tänud peitjale

 4 

Kargutasin vilinal peaaegu metsani, alles siis hakkas kuskilt kaugelt selja tagant midagi vastuseks kostma... Triinu hääl nimelt :P. Aitähh!

 5 

Esimene käik viis poodi vile järele, sest enda oma jäi koju. Siis jalutasime vastavalt juhisele, vile huulil. Kevadel on see lõbus, sest metsast kostab igasuguseid huvitavaid helisid :) Üks rästas tegi ilmselgelt mingit krigisevat moblahelinat järgi. Küll me mõistatasime... Topelgarantii mõttes käisin mina ümber tammede ja kuhjasin tee peale LAKSu kraami, põhiliselt klaasi ja kilet hilisemaks kaasavõtmiseks. Nii see aare ka lõpuks peidust välja tuli, hiljem saabus Hanno oma vilega ja sai ka vihjemasina tööle. Lahe, aitäh!

 4 

Karulaugutuuri viimane leid. Tiim on taas ühe langenu jagu kahanenud, Andreas magas keset ilusat geopäeva õndsat lapseund. Lootsime, et leiame aarde ka temata ning asusime vilet lastes astuma. Kohe meenusid Orelipoisi Rahvusooperi laulusõnad, teiseks üks vähemmusikaalne lugu.
Nii me siis kolmekesi seal käed taskus vilet lastes aina edasi ja edasi astusime. Ise polnud üldse kindel, kas ilma vilejuhendit lugemata kõik vajalik meile vastabki. Meil huuled juba pruntis nagu Angelina Joliel, tatti pritsis nagu tigedal köstril ja vilin visinaks muutumas, pingutusest näost punased kui vähjasabad. Ühe tamme juures ei pidanud Marje enam vastu ja läks olukorda kontrollima. Selgus, et polegi vaja edasi jalutada ega puhiseda-sisistada. Logisime kenasti värske aarde ära ja asusime abivahendit otsima. Ohoo, hakkaski tegutsema! Lasime tal siis kohe mitu korda oma tööd teha, igaühe eest ja natukene magava lapsesuu eest ka. Väga vahva! :-)
Tagasiteel oli aega muid asju liigutada, vilet ei pidanud ju enam punnitama. Korjasime kilekotitäie prahti kokku, lisaks veel üks roostetanud jalgratta velg, mida pidasime selgeks märgiks Erko visiidist :-) Carolina pildil olev roheline "hantel" on aga tünnilt mahalõigatud kaas. Seegi saast leidis Teeme Äral oma otsa õigemas kohas. Aitäh Laurile järjekordse lõbusa aarde eest! Meile meeldis, soovitame. Aare muidugi igati kombes.

https://www.youtube.com/watch?v=botsRv8ohCY

https://www.youtube.com/watch?v=NwL98zzdEXo

 3 

Noorgeopeitur jäi väsitavast päevast autosse välja puhkama, meie jalutasime vile suul mööda kevadist looniitu. Linnud olid suht segaduses - nii palju kosilasi ;) Lõpuks olid huuled juba nii kuivad, et ainult susin tuli välja. Nii saatsimegi moori ühte tamme kontrollima ning läkski õnneks. Pärast saime siiski abivahendi ka tööle. Selle aardega pole nagu teleseriaalidega, siin läheb iga korraga ainult paremaks. Aitäh, ilus punkt me "karulaugutuurile".

"Kiilakas" mätas

Metsast leiab igasugu vajalikke asju

 1 

FTF kell 16:55. Kuna ilm oli ilus looduses liikumiseks, siis otsustasin uusi aardeid minna otsima jalgrattaga! Keila metsad on juba ammusest ajast tuttavad. Nüüd sai siis neid tammesid uuritud põhjalikumalt (kõvasti vilistada ma kahjuks ei oska). Ühe juures hakkaski midagi kahtlast silma ja seal see aare end peitiski. Üllatuslikult oli isegi FTF auhind veel saadaval! Tänud peitjale loodusesse kutsumise eest!

 1 

STF :)

Mõistatus lahenes üle ootuste lihtsalt.

Tänud peitjale :)