Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saaremaal oli vanasti kõnekäänd, et igal kolhoosil on oma klubi, kontor ja raketibaas. Põhimõtteliselt oli see ütlus tõele väga lähedal, sest 80ndatel oli Saaremaal minu teada 6 õhutõrje raketivägede koosseisu kuuluvat sõjaväebaasi. Ühismajandeid oli küll mõnevõrra rohkem, aga kui lugeda sisse ka muud sõjaväebaasid ja väiksemad kordonid (eriti arvukalt oli piirivalvekordoneid) siis võis neid jaguda igale ühismajandile isegi mitu.
Naljaka nimega külas Maanteeküla, asus üks õhutõrje radarijaam, kus vist olid ka mobiilsed raketiseadeldised. Teel, mille ääres asuvad Maanteeküla Tee sarja aarded, on iga mõnesaja meetri tagant näha militaararhidektuuri jäänuseid aga need ei ole kõik samast ajast ja sama väeosa koosseisust, on ka rannakaitsesuurtükkide patarei jäänuseid ja muud militaarbetooni.
Geopeiturile ei ole selle sarja aarete leidmine keeruline, võtab ehk mõne minuti. Kui neid aardeid otsida numbrite järjekorras, siis igas eelmises aardes sisadub täpsustav vihje järgmise aarde kohta, mis võimaldab nullis aarde leida sekunditega.
Vihje: Ettevaatust riiulitega - need on vanad.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), taskulamp (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5QWCT
Logiteadete statistika:
181 (98,4%)
3
2
2
0
0
0
Kokku: 188
Oktoobri kolmas nädalavahetus tähendab alati Saaremaa kolme päeva jooksu. Tulime Mirjamiga siis ka Saarde ning logisime mõned aarded. Paar aastat tagasi osad seeria aarded logisin, aga seda konkreetset mitte. Enne aaret pakkusid meile seltsi kitsed.
Kui kord aastas Saaremaale satub, siis tuleb ikka korralik geopäev korraldada. Alustasime seekord selle seeriaga. Autot parkides avastasime end kitsekarja keskelt. Kitsed olid sõbralikud, mõni julgem tuli isegi lähemale nuusutama. Aarde juurde viis mõnus tee, aare ise just maailma lemmikumas paigas polnud, aga õnneks ei pidanud seal kaua aega veetma. Uhke õunapuu siin kasvamas. Aitäh!
Aardevalvuriteks seekord lambad. Siia ilma mänguta poleks sattunud. Leitud ja logitud. Täname.
Lahe kolamine. Mõte oli käia ka seal "Koleda punkri" juures, kuid märg võsa hetkel ei tõmmanud. Peitjale tänud!
Siin läks veidi nihu, nimelt hakkasin aardeid korjama järjekorras ja polnud lugenud lõppaarde kirjeldust, seega ei osanud topsilt numbreid otsida. Iseasi kas need üldse enam loetavad olid... Aardes nr2 vähemalt pole loetavad, seega lõppu niikuinii ei leia.
Siin läks üsna kaua aga, kuna ei saanud aru, kust kaudu sisse saan. Õnneks siin olid paari päeva tagused rajad ees. Käisin siis kõik need kohustuslikult läbi, kuni lõpuks sissepääsu leidsin. Kas sees läks aega, sest ikka see viimane koht kuhu vaatasin oli aare. Aitäh!
Auto jätsime majade juurde uudishimulike lammaste ja kitse valvsa pilgu all. Viimased mõnisada meetrit jalutasime õige objektini. Oleme sarnaseid rajatisi varemgi näinud ja seega läksime kohe õigest kohast sisse. Seal oli ikka natuke pimesikutamist, sest kohe õiget asja ei märganud, kuigi täitsa silme ees. Nimi kirja ja järgmist objekti uudistama. Aitäh!
Selle Maanteeküla teega olin suvel juba algust teinud ja paar teele lähimat peatust sai lastega ära nopitud. Sobivama seltskonnaga oli aeg kogu pakett üle vaadata ja seekord lausa õigetpidi järjekorras.
Tänud.
Nüüd mul tuli meelde küll, miks ma neist maanteeküladest eelnevatel Saaremaa käikudel eemale olen hoidnud;). Geopeituritega on hoopis teine asi, mingit probleemi pole sellistes kohtades konnata kui julged sõbrad kaasas. Aitäh.
6a tagasi sai siin Annabeli ja Ekvardiga siin käidud ja pooleli jäetud, sest koht oli minu jaoks kõhedust tekitav. Ei teadnud kahjuks ka seda, et autoga nii lähedale saab. Tänud peitjale.
Georada kenasti ees, sammusime õigele poole. Vihje ka toetas aardeleidu. Antud sarja ainuke, kus koordinaadid normaalselt loetavad :( Vihjega oli kenasti korras.
Õnneks olin kaaslasega, kes militaarjäänukeid ei pelga.
Tänan peitmast.
Algselt oli natuke segadus, kuid lõpuks suutsime aardele jälile saada. Aitäh põnevuse eest!
Ma ei tea, kus mu mõtlemisvõime eelmine kord oli. Siis ma otsisin küll nagu õigest kohast aga selgus, et õigel kohal on teine pool veel :D
Pika rohu sees olid ohtlikud augud, seega objektile minnes vajalik tähelepanu. Hea, et taskulamp kaasas oli :)
Hämaras hakkasime käima läbi Maanteeküla aardeid,sest üheks meie lemmiktegevuseks on vanades sõjaväeosades kolamine. Ja me ei pidanud pettuma. Aitäh neid tutvustamast.
Täitsa parkimiskohtadega draivinn lausa. Võssasukeldumisega raputasin aga lühikesepüksilised maha ja tõin ise kastanid tulest välja. Tänud peitjale
Mulle ikka meeldivad need vanad baasid. Kitsekari oli ka tore. Aitäh, põnev oli! :)
Leitud ja logitud. On ikka ehitised metsas, mille omemasolu ei tohtinud keegi teada... Aitäh!
Jube sünge ja hirmutav paik, eriti hämaras. Aare leitud ja kiiremas korras päevavalgusesse tagasi.
Eks Sääre tippu on sõidetud palju aastakümneid. Ja muidugi mõõdutud sellest sõjaväeosast. Oli ju kõigile teada, et sead radarid ja õhutõrje raketid asuvad. Olen noorpõlves isegi neid rakette seal silmanud. Kohalikud teadsid aga kohe rääkida, et tegemist on makettidega (puust või plekist), mis on pandud valepositsioonidele vaenlast lollitama. Sõjaväe ossa muidugi tookord sisse ei saanud, ega ka püüdnudki. Meenub, et kord soovisime minna sääre lõppu majaka juurde jalutama. Piirivalve pidas meid kusagil sõjaväeosa läheduses teel kinni ja ütles, et meil on piiriluba ainult Kingisseppa linna ja siin me olla ei tohiks. Seletasime oma soove ja meid lasti mõistvalt läbi. Saime ikka sääre lõpus oma jalutuskäigu tehtud. Nüüd sai siis selle väeosa majapidamisega lähemalt tutvust tehtud. Täitsa põnev koht ja oi kui palju igasugu ehitis-rajatisi. Sattusin isegi elus esimest korda tuuma rakettide hoidlas autoga sõitma. Muidugi jala seal kolada on ikkagi viisakam. Logi sai kirja ja edasi järgmiste poole. Tänud peitjale huvitava seeria eest.
Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.
Nüüd saabusid mandrilt veel kaks sõbrannat ja nüüd juba neljakesi võtsime suuna Sõrve poole.
Lähenemisteed tasub natuke planeerida jah, saab täitsa mugavalt. Kahjuks ei jagunud terve sarja jaoks täna aega, aga selle esimese proovisin ära. Aardest on puudu pliiats, sinna selline natuke lühemat sorti täitsa sobiks, keegi võiks kaasa võtta kui on käe pärast. Aitäh.
Jah, jällegi mõtlesin mina, tõeline argpüks, et läheks vaataks, kas on ikka nii hull, et sisse eo julge minna. Alguses olin õnnelik, et lõpuks üks, kuhu julgen, kuid rõõm kadus, kui null oli 7 m läbi seina. Siis ei olnud enam tore, sest "õige" uks oli pisike ja kole ning minu algatusel - või pigem sundimisel - läksime rataste juurde tagasi. Rataste juurde jõudes hakkas meie poole liikuma kitsekari, keda ma nyyd logisid lugedes tean, et ka teised on näinud. Seisime siis liikumatult ja ootasime. Esimene neist tuli mulle päris lähedale, kuid siis keeras pea 45° mujale ja läks sinna. Õnneks läksid teised järgi ja meie istusime ruttu rataste selga ja väntasime edasi. Peas jäi kumisema ainult mõte, et kus nad huvitav elavad. Kõik tundus nii üksik ja tühine siiski.
Jõudes antud küla ainsa asustatud majani, tuli tõdeda, et gepsus nähtav aardeni viiv tee ei eksisteeri enam. Mis seal ikka - suundusin aga vapralt võssi. Ja taaskord: ....tasub mainimist, et olin vaid lühikeste pükste ja maika väel ning ees oli kohati pea minukõrgune nõgeste, mesvaarikate, takjate jms maltsa rinne. Aga ei andnud alla! Kui lõpuks aare leitud sai, siis avastasin ka väikese georaja, mis oluliselt lihtsustas tagasi teele jõudmist... :D
Parklasse saabudes tervitas meid vabakäigul oleva kitsekari ja lahkudes olid nendega lisandunud lambad. Vahetasime keset kitse ja lambapabulatega kaetud asfalti riided ja suundusime otsingule. Õnneks läks siin rajatise juurde tee. Kuna sissepääsu hakkasime otsima valest küljest, siis saime kogu rajatisele auring peale teha. Põhja pool rajatist leidsime rohu seest sügava augu ja kuna mingit kaigast käepärast polnud siis ei saanud teada kui põhjatu ta oli. Ettevaatust, et oma jalgu ära ei murra seal. Õiges kohas läks aardega ruttu. Mina märkasin ja Henriko võttis välja. Aitäh.
Vihjeobjekt väga end näppima ei kutsunud jah, aga aare sai leitud, logitud, järgmise vihje ka kenasti võetud ja sõit läks muudkui edasi. Aitäh!
Siin läks päris pikalt, eelkõige tänu sellele, et ma tõlgendasin kaarti vähe valesti ja tuulasin jupp aega vales majas :) Mingi hetk laekus valesse majja kaks taskulampidega väljamaalast, kes viisakalt ütlesid hello ja peale kiiret tiiru olid nad kadunud. Mõne aja pärast sain ma ka aru, et seal ei ole mõtet rohkem olla ja liikusin õigele objektile. Seal läks juba kiirelt, suure finaali jaoks vajaliku info unustasin ma muidugi võtmata, seega saab kunagi tagasi tulla. Tänud peitjale!
Üldiselt need militaarsed hooned väga ei tõmba aga kui seal on aarded siis tuleb need üle vaadata. Leid kiire. Tänud piirkonda tutvustamast.
Huvitav koht ja algul oli raske arusaada kuidas talle lähenema peaks. Kiiresti ei läinud, kuid siiski leitud. Logi kirjas ja vihje olemas. Tänud.
Väga veider küla. Esimesena tervitasid meid kari lambaid ja hobune, kes üritas autos tükki välja saada. Aare ise avaldus õnneks kiiresti. Kaua seal kolada poleks soovinud.
Teekonda aardeni alustasime Herkiga kahekesi. Lapsed jäid autosse. Aga me teekond ei saanud alatagi kuna keegi seisis tee peal. Nimelt väike poni. Kutsusime lapsed ka vaatama. Oi kui kiiresti nad autost välja said :) Lapsed jäid poniga tegelema ja meie jalutasime aarde poole. Sa tohoh tonti milline loomaaed seal aaret valvas - kitsed ja lambad, igas värvitoonis. Alguses tardusin paigale, sest ei oska sellise karja peale kuidagi reageerida. Kuni ma seal karjaga tõtt vaatasin, jõudis poni mulle järgi. Nimelt ta oli laste juurest ära jooksnud. Lapsed tulid ka siis järgi. Esimese aarde otsingu tegime 5kesi - mina, Herki, Stella, Stiiv ja poni aga siis veendusime, et valest kohast ikka aaret ei leia. Stiiv läks koos poniga karjuseks ja meie otsisime 3kesi aarde ülesse. Mõnus hüljatud "linn". Külas oli nii mõnigi maja veel täiesti viisakas. Kahju, et seisavad tühjalt ja lagunevad. Tänud kohta näitamast ja tänud aarete sarja eest ja tänud ka piletita loomaaia külastuse eest!
Kuulsa militaarseeria esimene leid tuli mulle raskelt. Maastikuga pingutasin kõvasti üle, mitte et mul sellest miskitpidi kahju oleks, pigem ikka vastupidi :o) Aga logi kirja saamiseni kulus üle veerand tunni. Peaagu oleks juba logisid lugema hakanud!
Leitud :) Sellised kohad on nii koledad. Oleks juba peaaegu loobunud. Ettevaatust järgmistele. Teel on surnud metssiga.
Kuna maastikuautot ei olnud kaasas, siis väga lähedale siin ka ei pääsenud. Oi see rohi oli siin kõrge ja märg. Ning see oli alles esimene vastav objekt sellest seeriast. Grande finaale ajaks olid sisuliselt munad märjad, aga ise olime õnnelikud :)
Täname aarde eest!
Parkisime auto enne võpsikut. Tervitasime sealseid kitsi ja lambaid ning jätsime oma suksu nende valvsa pilgu alla, ise suundusime aardejahile. Õige koha leidsime kiirelt ja aare tuli ka kenasti kätte. Kahju, et mõistatuse jaoks märkmed unustasime teha, kuid tänud siiski!
Kevadised võililled raja ääres, astusime linnulaulu saatel aardeni. Tänud peitjale.
Lähenemisteel märkasime aknasse piiluvat poni. Enne autost väljumist olid uudishimulikud lambad juba auto taga ja nõudsid plaanide osas selgitusi. Kuna leiba või muud nosimist meil kaasas polnud, lubati meid lahkelt otsimisretkele. Aare tuli küllalt kiiresti, aga tagasiteel just enne autot tabas meid selle seeria esimene ehmatus: Mikk jalutas rõõmsalt teeloleva rästiku tagant läbi, mina sain jala poole astumise pealt tagasi tõsta. Vaatasime tõtt, aga siis rästik loobus, tõstis pea ja pani oma sabaotsa poole plagama. See suunamuutus oli nii ootamatu, et edaspidiste otsingute ajal pidi Mikk tükk maad minus eespool kõvasti trampides liikuma. Mõjus küll - teised maod hoidsid edaspidi nägemisulatusest eemale.
Alguses lähenesime valest otsast, teine valik oli tunduvalt parem ja leitud.
On ikka huvitav koht oma nime ja ehitiste poolest. Aitäh juhatamast.
Mina kõndisin kõige ees ja järsku kadus maapind jalge alt, leidsin ennast pooleldi sügavast august, üks terve jalg mahtus sisse. Ettevaatust! Aitäh aarde eest!
Mõnus seeria. Sai tutvust tehtud päris mitme pukriga. Tänud peitjale!
Väga hea seeria siia tehtud, mis piirkonna militaari tutvustab. Ennegi Sõrve säärel käinud, kuid tihti on nii, et kui pole kollast täppi kaardil, siis ei tea tulla. Aitäh peitmast!
Irisele sellised kohad väga ei istu kuid sain ta ikkagi nõusse. Punkt tuli kiirelt.
Parkisime auto ja jalutasime nulli suunas. Kohale jõudes sai ikka siin ja seal ringi tuustitud ning ühel hetkel jäi ka õige asi pihku. Tagasi auto juurde jõudes kohtusime ka kitsedega.
Olime nüüd oma geotuuriga jõudnud nii kaugele, et oli aeg Maanteeküla tee aaretega tutvust teha. Margus oli siin varem käinud, mistõttu tuletas ta mulle korduvalt meelde, et ma võiks ikka vihje ka meelde jätta, et leiud kiiremi tuleks. Sellest üksi, et ma neid pildistan, ei piisa :) Aitäh!
Peeter tahtis eiteakustkohast õkva prõlla minna. Suunasin ta normaalsele rajale ja nii saime peale paari auringi ka logima hakata.
Täname!
Oh jah. Kõigepealt tahtsin mina jumalteab millisest võsast otse läbi minna. Õnneks Piia pidurdas ja niimoodi leidsime ikka õige raja. Samas ka objektil pidime auringi peale tegema enne kui võitjatena lahkuda saime.
Jätsime auto eemale mingite majade juurde ja jalutasime aardeni. Leitud kiirelt tänu vihjele, võtsime vajalikud andmed ja jätkasime teekonda.
Jätsime sõbrad telke püstitama ja lõket üles tegema ning otsustasime enne und veel teha kiire georingi Maanteküla aaretega. Siin, esimeses aardes leidsime esimese asjana hoopis rästiku ja otsustasime, et las nad siis jääda järgmiseks korraks.
Suvepäeval sõitsime korra Sõrve, no ja noppisime mõned topsid ka. Tänud peitjale
Kui auto ära parkisime siis hakkas igast ilmakaarest kitsi lähenema. Aardele lähenedes sai kõigepealt paat leitud, viikingid olid just jalga lasknud. Varsti oli aare kah käes. Tänud peitjale.
No alati on vaja ikka enne nulli kusagil vales kohas kolada.Aga selle eest nägime paati mis ootas rataste monteerimist.Nullis jälle oli vaja kõik läbi nuuskida.Vajadust riiulitel ronida ei tekinud.Peale seda aaret oli plaan kõrvalolev ka üles leida,aga nagu kiuste said gepsu patareid tühjaks.Tänud peitjatele.
Mõni asi ei muutu kunagi. Poolele tiimist läheb militar alati peale ja me ei tüdi sellest. Teinepool teeks midagi muud sel ajal. Kolamist oli palju. Logi kirjas. Varsti olin siin tagasi. Peale neljanda punkti võtmist avastasin,et esimesest midagi võtmata. Militar ajab pea ikka sassi küll.
Täitsa huvitav koht. Aare ei tulnud esimesest vaadatud kohast, aega ikka läks siin. Kui tagasi kõndisime, tuli 3 geopeiturit vastu. Ütlesime tere ning nad ka. Kui nende autot nägime, siis saime aru, et tegemist soomlastega.
Olime jõudnud grand starti, finale asemel. Saime hulga tagantjärele targemaks nende imelike kustunud kirjade osas topsidel. Sättisime päid kokku ja lahku ning otsustasime teekonda jätkata edasi, mitte tagasi. Ilm oli meil super ja see luges! Täname!
Segaste seltskond õigustas oma nime täiega. Viljandist asusin ma teele täies teadmatuses, miks ja kuhu lõpuks minnakse või mis sihiks osutub. Olin end puhkuse puhul vabakäigule lubanud. Leides end aga praamilt, mis Muhumaale suundus, siis alles vaatasin geopeituse kaarti... Sõrve säär tundus atraktiivne. Maanteekülast polnud kuulnud ööd ega mütsi. Saaremaa asjad- see ju meretagune värk ja millal mina sinnakanti satun? Seega, vaid kauge kaja, et midagi on saarel teoksil, huvitavat, oli minuni jõudnud. Lähem seos- number null..
Nii asutasimegi end puhaste lehtedena siin, kesk kitsi ja killustikupuru, aardejahile. Oh püha lihtsameelsus ja naiivsus kuubis. Kogu kamba peale mitte omada mitte ühtki taskulampi, minna plätudes militaarobjektile ja veel suvevormis, st. lühivormis...
Kitsed arvasid meid liiga arvukaks, et loobusid kohe vastutegevusest ja spionaažist meie suunas. Võtsid sisse jälgiva-fikseeriva lamavasendi. Teesklesid huvipuudust.
Seda sama ei saa öelda aga üldsegi mitte ülejäänud floora ja fauna kohta. Sipelgad, nõgesed, sääsed- väike osa maailma paljasjalgsete tarbeks loodud nuhtlustest. Kõik andsid oma osa.
Aare asus muidugi neid asjaolusid arvestades lubamatult kaugel. ;) Maanteeküla- see kõlab siiski ju kui tsivilisatsioon?
Õnneks on telefonidel taskulambifunktsioonid, millest tunduvalt rohkem kasu, kui taskulampidest, mis asuvad autos...
Aare leitud, käis peast läbi üks mõte, mille ma muidugi teostamata jätsin ja otse loomulikult ka teistega ei jaganud seda toredat mõttekribalat...
Järgmine aare Koleda punkri tundus liiga kaugel meie paljaste jalgade jaoks, seega, kõndimine on tervisele kasuks- siht auto juurde, et jalga panna kummikud ja kaasa haarata valgusallikad...
Ette rutates võib mainida, et me tulime siia veel tagasi.. aga sellest lähemalt hilisemates seeriates. ;)
Kitsed arvasid, et me tõime midagi head kindlasti ja asusid meie poole end tatsama. Alles autosignaal aitas neil sellest eksiarvamusest loobuda ja nad läksid valvepositsioonile tagasi...
Maanteeküla algus oli igastahes meeleolukas. ;)
Maanteeküla on valatud täis peenkillustiku hunnikuid ja veoautod vurasid edasi-tagasi. Sobivat hetke külla sisenemise jaoks pidi ootama, kuid see ikkagist tuli. Kahest naaberaardest valisin esimeseks Maanteeküla tee #1-e. Nullis nägin väga tuttavat raketibaasi hoonet. Antud hoones võin juba silmad kinni liikuda. Kõik on samasugused aga igalühel on siiski natukene sisemus erinevalt säilinud. Pika peale saab hakata kokku panema tervikpilti missugune see täielikult välja nägi. Aitäh!
Olles taas vanade militaar objektide lummuses, täitusid mu kopsud kevadiselt värske õhuga. Liblikad lendasid, linnukesed siristasid ja väljas oli 13 kraadi sooja. Mandril kõigest 5 kraadi...just õige hetk Saaremaal geotuuri teha. Eks sellistes kohtades tuleb ikka avatud silmadega ringi käia, puhtalt juba ohutuse mõttes ning siis on ka aarde konteiner lihtsasti leitav. Tänud!
Meie siseruumiaarete mittelembus sai selle seeriaga kõvasti vähendatud, sest see miniseeria on väga kvaliteetne ja põnev. #1 läks kõige kauem aega, vältisime junne ning kobasime siit ja sealt, kui Liina lõpuks vihje ära jagas ning minu ülesanne oli aare leida ja logida. Kari oli nii armas, Liina nõudis, et ma vastavalt eelmise leidja logile auto seisma jätakas, akna alla laseks ja siis pidin ma kuulma, kuidas ta neid kutsus. Meil ei vedanud nii palju kui eelmisel leidjal. Täname peitjat!
Otsustasin algusest alustada, sest siis vihjetest ka abi. Kohale veeredes tervitas mind teepervel üks mõnus sõbralik poni. Jätsin auto seisma ja kruttisin kõrvalistuja poolt akna lahti... uudishimulik tegelane pistis sealt kohe oma pea sisse :). Täitsa ilus tegelane, ei kartnud isegi tagaistmel oleva geokoera klähvimist. Ka koer jäi kiiresti vakka ning nii ma seal seda ilusat tegelast veidi ninapealt sügasin. Miski aeg tuli siiski edasi kulgema hakata. Vihje ei jätnud pikaks otsimiseks ruumi ning vajalik totsik jäi kiiresti näppu. Tänud!
Seekordsel Saaremaa külastusretkel oli meil sihikuks võetud Sõrve poolsaar. Eks oma osa sellesse andis Maanteküla aarete sari. Polnud varem kuulnud sellise omapärase nimega külast. Militaarobjekte on siin poolsaarel küllaga, nii et üks rohkem või vähem ei üllata enam tegelikult. Ühel varasemal Sõrve külastuskorral oleme ka vana pommi leidnud metsa alt välja turritamas, nii et jah enam ei üllata. Aarde leid tuli Margusel üsna lihtsalt. Ma ei jõudnud veel otsimagi hakata, kui tal oli juba leitud.
Selle sarja esimeses punktis läks veidi rohkem aega kui teistes. Vihjetest oli abi järgmiste leidmisel. Huvitav poolsaare nurgake, mis ei jää turistile tee peale ega silma.
Alustasime meiegi selle omapärase küla nimega aardesarja. Isegi silt "Maanteeküla" oli tee ääres, kust meiegi ära pöörasime (ikka täiega :-P). Mnjaa, siinne kant on endisi militaarehitisi puupüsti täis. Olid ikka ajad, annab meenutada. Ega nendega midagi tarka ette võtta pole - ajalooõpetus, militaarturism, jõustruktuuride harjutushooneteks ja värvikuulimängudeks ehk vaid.
Aardeleiuga probleeme polnud, leidus viisakalt. Panime vajaliku info kirja ning läksime eriti koledat punkrit kaema :-) Tänud aardeseeria eest, mis taas Sõrve säärele kutsus! Aare jonksus, evej.
Suvel olin vales hoones. Seekord siis õiges. Aarde tundus küll olevat kuskil kus ta olema ei pidanud, aga muidu kõik okei.
Kuna hommik näitas lausa suurepärast ilma - 15 kraadi sooja, päike ja erksinine taevas - siis otsustasime pikema saareretke ette võtta. Kuivõrd suvel jäi mul saare edelaosas käimata, seadsimegi auto nina sinnapoole. Maanteeküla 1 aare sai kiirelt leitud, kuigi kättesaamine oli veidi kõhedusttekitav, kuna need riiulid on tõesti vanad. Õnneks Aigar ronis, mina vaid toetasin. Tänud tutvustamast.
Üllatus, üllatus - siin oli meil vihje kasutada. Algus oli küll pisut konarlik aga lõpp see-eest õnnelik. Proovisime ka Suure Finaali jaoks mingeid arvutusi teha kuid kuna kohe ei klappinud ja ilm oli ka juba pime siis jääb see kuhugi tulevikku. Kena seeria, aitäh!
Läksime asja uurima, väga lahe. Isegi mu saarlasest kaaslane ei teadnud sellise küla olemasolu. Täname juhatamast.
Kui ees terendab võimalus läbi kolada tervelt 4 erinevat militaarobjekti ja selle lõpus on ootamas veel grand finale – no kes ütleks ei? :D. Seda enam, et kiitvaid ja huvi üles kruttivaid logisid jätkus ka nende aarete puhul terve sarja alla ja combo peitja nimedest lubas juba ette järjekordset hunnikut ainult põnevaid leide… Selle nr ühe igatahes aitas meil kätte saada vihje. Või noh, minu osaks siin jäi vaadata ainult pealt, kuidas karp oma pesast välja õngitseti… :D
Väga meeldivad sellised baasid ja nendes asuvad hooned, niiet suurima heameelega võtsime selle seeria ette :) Nagu lubatud, tuli leid vihje abil kiirelt. Natuke uudistasime, numbrid ja vihje üles märgitud ja edasi :)
Alustasime tänast päeva selle seeriaga. Siia jõudsime suurema vaevata ja autost välja karates saime sinna kohe ka tagasi pugeda ,sest viimasel hetkel meenus, et valgusallikas võiks kaasas olla.
Lamp käes kõlkumas jalutasime vägagi omapärasel maapinnal, kõikjal vedelsid "rosinakommid" ja "sefiirikoogid"- täielik "pagaritöökoda" kohe :D. No üritasime nende kaubanduslikku välimust mitte kahjustada ja tegime kenakese ekskursiooni kogu kremplile peale. Õunad olid ka siin hapumast hapud , keegi võiks tiba sordiaretuse parandamisega tegeleda ;).
Tünn leitud ja edasi, tänud peitjatele!
Selle aarde leidmisega oli natuke probleeme, sest metsanotsud olid uued geomaanteed sinna ligidusse teinud ja mina nagu ikka vana loll, ei usalda gepsu, ning uhasin kohe mööda geomaanteed minema. Õnneks selgus peagi valearvestus ja leidsin ka õige hoone üles. Siis selgus tõsiasi, et pole taskulampi kaasa võtnud. Üritasin siis aardele valelt poolt ligi pääseda, kuid kahjuks ei saanud. Punkrist väljudes nägin, kuidas Fred vaikselt habemesse muigas minu pingutusi jälgides. Küsisin siis tema käest lampi - õnneks oli mobiil tal olemas, mille valgusel ka aarde leidsin.
Valged majad ja valged kitsed - on ju taevas! Mõnus jalutamine kitsepabulatest kubisevat teed mööda ja järjekordne lahe ehitis. Aitäh!
Timix arvas, et tema on jõudnud taevasse. Mina arvan, et keegi on kohalikud kitsedeks moondanud, sest et nad liiga palju keelt peksid. Igatahes omapärane valgete majade kompleks. Selle aardega läks asi kiirelt, ehkki rebane oli vaiksem kui haud.
Vurasime oma liikuriga kenasti sõjaväeosa väravaist sisse ja otse raketikompleksi angaari suudmesse. Edasi aga enam nii sujuvalt ei läinud. Tuiskasin joonelt katusele ja mõtlesin et olen angaarikuningas. Aga see liigutus osutus kiiresti päris ohtlikuks, kuna jalas olnud sandaalid olid murul väga libedad. Ääre pealt oleks suvist kelgutamisrõõmu tunda saanud. Tegin seepeale jalatsivahetuse ja suundusin tagasi. Aga siis ei tihanud mobla valgel õigesse auku pugeda, vaid pidin taaskord autost lisavarustust tooma- seekord parema lambi. Sellega tundsin end juba kindlamalt ja piilusin sees ringi. Huvitavalt hästi oli see osa säilinud. Kui välja arvata kogu seadmestik, mis endast vaid värvimata laigud seintele maha oli jätnud. Vähemalt uksepiidad olid veel alles. Aga küll tuleb peagi ka nende kord. Nii ma seal siis imetlesin- peamiselt küll uksepiitu, sest muud lihtsalt polnud.
Konteineriga nii lihtsalt ei läinud. Esimese hooga ei hakanud igasse avasse näppe toppima. Teise hooga pidi seda siiski tegema, kuna ainult silmi liigutades midagi ei paljastunud. Ma ei tohi siin muidugi avaldada kui kavalast kohast õige asi lõpuks välja tuli. Aga õnneks seda ta lõpuks tegi. Äge! Näitasin siis kaasas olnud geotööriistale suuna kätte ja varsti oligi ta käes. Logisin vaikides ja suures aukartuses. Konteineri tagasi asetamiseks proovisin ka oma jäsemeid liigutada ja see õnnestuski üle ootuste edukalt. Proovin ehk teinegi kord.
EVEJ
Esimene leid tuli lihtsalt ei olnud Indreq aaretele omane, aga olemas see oli ;) Käekirjas oli tunda siiski pisut sarnasust mõne muu aardega :P
Saaremaa geo 42/89. Leid oli huvitav. Leidsime ka rebase korjused.
kõigepealt sõitsime tsiklitega sisse! MILLINE võimas kõlakoda! pole vaja mingeid kalleid Harley sumpse ostagi! aga sellepeale veel aare välja ei kukkunud! ikka pidi otsima! riiulid jäid püsti! tänud juhatamast!
Sãttisime kuudi paargu juurde ja sõitsime ratastega ringi. Algul nuuskisime muidugi vales aga võimsas ruumis. Kena aare üllatavalt kenas kohas.
Alustasime ka siis selle sarjaga, mis jättis väga meeldiva mulje. Mitte liiga lihtsalt leitavad aga parasjagu. Nägime huvitavaid militaarkohti ja seiklesime ringi.
Siin võttis kaua aega õige koha tuvastamine, käisime nagu kassid ümber palava pudru :)
Kõik sarja neli aaret said üle vaadatud ja mahakulunud vihjetekstid taastatud.
Kes ei sooviks jõuda Grand Finalele :D Mina küll tahtsin sellise suure sooritusega hakkama saada :D Suundusin aardejahile. Oli päris põnev ja samas ka natuke kõhedust tekitav, eriti kui üksi seiklema oled tulnud. Loomulikult suutsin ma seal esimeses punktis päris pikalt aega veeta ja ka valesid kohti uurida. Eriti hirmus sisu on ühes kõrval seisvas hoones. No oli mul vaja sinna vaadata! Jätkasin kõigest hoolimata otsinguid :D Kasutasin c:geod ja sain sealt vihje pildina. Otsisin mis ma otsisin sellist silti, kuid lootusetult. Võtsin siis ühe abistava kõne :) Nii tore kui on kellelt abi küsida ja ka ise abiks olla ;) Selgus tõsiasi, et see vihje oli muudetud. Sain uue vihje ja leidsin ka aarde:) Suundusin punkti nr 2. Suured tänud!:)
Ema imestas militaaria üle ja mina ei leidnud ei pilti ega aaret. Vihje oli mul see vana ka. Lõpuks ikka tuli tops peidust välja. Järgmise aarde vihje oli enam-vähem maha kulunud. Aitäh!
Vinged hooned. Eriti lõputuna näiv suur raketi?tunnel. Saime esimese logitud, teisteni kahjuks ei saanud minna, kuna demineerimistööd käisid :( Põhjus tagasi tulla. EVEJ.
Siin saime aru, et paljudel asjadel on kaks otsa. Tuleb õige üles leida. Tänud peitjale.
Leitud! Tänud juhatamast ,väga lahe!!!!
Aarde ümbrus oli ikka täiesti välja surnud. Kiire leid, aitäh!
Hästi huvitav külake. Aga aarde kohta ma jälle loen nagu et kiire leid ja kõik muu seesugune ja peitja arvab ka, et ainult paar minutit läheb aega. Mina jälle jobutasin seal tükk aega. Leidsin sihukese koha et anna olla ja mõtlesin, et peabki hakkama sinna ronima. Siis lõpuks jõudis kohale mõistus. Ta kogu aeg kolab kuskil ringi ja ei taha koos minuga midagi otsida. Täiesti nõme. Kogu seeria konteinerite kohta ütleks nii, et numbrid on kõik ok sest neid kaitseb kleeplint, aga vihjed hakkavad maha kuluma.
Tegime teel Katri pangalt siia Lümandas ühe korraliku söögipeatuse ja ilmselt see oligi põhjus, miks pea korralikult ei töötanud. Ei, selle aardega saime iseenesest kenasti hakkama, aga järgmise vihje mökutasime maha. Siin oli kasutada GC kirjeldus, seal pilti ei olnud, aga see-eest üks kena hoiatus, mis hõlpsasti edasi aitas. Koht muidugi korralik militaaria, seda ikka kogunes päeva lõpuks. Tänud, äge seeria!
See seeria on ka kohe avaldamisest peale suveplaanides sees olnud ja põnevust ülal hoidnud. Panime siis ühe auto metsaonni valvama ja läksime teisega militaarotsingutele. Keegi oli jälgede järgi otse nulli sõitnud, me kasutasime siiski tagajäsemeid. Proovisime vihjet oludega kohandada, aga maastiku raskusaste kippus veidi imelikuks. Siis tegime targa järelduse, et peaks vist teiselt poolt proovima. Nüüd saatis juba suurem edu ja tabasime korralikult teostatud topsiku. Pildistasime andmed üles ja põrutasime edasi. Aitäh!
Lõime laagri püsti Sopi metsaonni juurde, jätsime ühe auto sinnasamma parklasse, et kellelgi ei tuleks head mõtet meie äraoleku ajal seal midagi okupeerima hakata ja tulime Sõrve tipu aardeid lammutama.
Siin lähenesime alguses ühelt poolt, avastasime, et siit kuidagi ei saa, siis teiselt poolt ja kui kõik ruumid olid läbi vaadatud, tuli ka aare vihjele vastavast kohast välja.
Numbrid kirja ja edasi.
Aitäh!
Kohtusime aarde juures ühe läti geopeituriga. Ühiste jõududega sai aarde leitud.
Samal päeval olime juba Tagaranna kordoni läbi kolanud, nii et korralik annus saare-militaariat. Neid siin ikka tõesti jagub! Aardele lähenesime millegipärast ringiga ümber "künka", nii sai muidugi siin ka rohkem näha. Tore seeria, aitäh!
Siin läks põnevaks. Meie ees peatus üks auto ja mingi seltskond läks metsa poole. Ise vaatavad veel tagasi ja jälgivad meid. Hüüdsime, et minge,minge küll me teile järgi tuleme. No sellist geoaarde otsingu riietust pole me veel näinud- võiks öelda, et ballikleidis. Tegime siis tutvust, et mis tiim. Ei ole tiim,me oleme geopeituse mängijad, on selline asi. Nojah, eks meie ka ole ära pööranud. Cassy0 oli oma seltskonnaga ja tegi vapralt kõik punkrileiud kaasa. Olid mingilt kokkutulekult jalga lasknud ja hobiga tegelema asunud. Meeldiv kohtumine. Aitäh peitjale.
Ilmselgelt siin jäädi meile vahele, saime tuttavaks toredate geopeituritega, koos oli tore, tänan!
Alustasime Maanteeküla aarete otsimistega, kohale jõudes ning natuke aega ümbrust uurides ilmusid kohale ka teised otsijad ning meie jäime vahele, natuke juttu ajades otsustasime kõik koos need aarded üles leida. Esimene tuli kummalisest kohast aga mis seal ikka logi kirja ja järgmise juurde.
Viisime aarde üle läheduses vähem varisemisohtlikku ja ehk isegi põnevamasse kohta - N 57 56' 3.43" ja E 022 4' 29.46
Palun administraatoril muuta.
Kõige toa leidmine tänu vihjele, käis kiirelt. Seejärel ladusin "tünga" ümber ja alles siis õige koha.
Leidmine vihje järgi käis kiirelt, õigemini pidime kaks korda leidma, sest esimene kord jäi osa vajalikku infot salvestamata.
Omapärane huvitav kohake siin. Loogika aitas õnneks üsna kiiresti aardeni, aga kole kõhe oli küll selles majas liikuda, iga hetk kaela kukkumas. Tõenäosus muidugi väga suur ka pole arvestades seal viibimise aja lühidust. Aitäh peitjale.
Olen sealkandis üksjagu kolanud, aga ehitisi pole seestpoolt uurimas käinud. Tore lihtne leid ja tõepoolest asjalik konteiner. Sain esimest punkti veel ka teist korda külastada - olin ühe numbri asjatult suureks puhunud. Tänud peitjale.
Nutikas konteiner, hea tugev. Ei olegi varem seal majades käinud, väga huvitav.
Sõitsime kohale, vaatasime veidi ringi ja võtsime karbi välja, tänud juhatamast.
Maanteeküla seeria esimene. Kontrollisin ruume süstemaatiliselt, nagu seda linnalahingus või kurikaelte otsimisel tehakse. Seljataha ei jäänud ühtegi tundmatut nurgatagust. See tõi varsti ka edu. Siin nagu ka järgmistes alles teine leidja/otsija.
Hommik oli teatud põhjustel seekord tunduvamalt pikem kui igal teisel päeval, võib lausa öelda, et minu hommik hakkas peale lõunat. Nii ma siis proovisin oma seisundit hinnata ja teha plaane edasiseks. Esimesena oli vaja eilne peopaik ära koristada ja siis võis hakata mõlgutama mõtteid ka uutele aaretele. Otsus sai vastu võetud, et teeme ära :) Nii siis saigi Mändjalast võetud suund Sõrve, mitte kodu poole. Tee sinna kanti oli täis vanu mälestusi nii geopeituse radadelt kui ka tsikli reisidelt jne. Kuni lõpuks jõudsin kohale ning pidin jälle tõdema, et ma ei ole ikka üldse Saaremaal nendes militaarsetes hoonetes kolanud, järjekordne uus koht minu jaoks. Lendasin kohe hooga hoonesse ja lootsin kiiret leidu kuid see nii ei läinud, koordinaat oli nati mööda ja vihjepilti ei suutnud ka kohe tuvastada... Siis hakkasin juba raketikaid mõtlema, et vaja ronida pööningule ja kuhu iganes. Eriti kriipi oli seal majas üks pime tuba mis oli varustatud puuriga, see pani järjekordselt fantaasia lendlema. Kuid kui kopp sai raketikate mõtlemisest ette siis võtsin aarde ilusasti vihjepildiga ruumist välja. Tänud ning liikusin edasi. Hiljem mõtlesin, et unustasin logi juurde kuupäeva panemata, samas kellaaeg sai uhkelt FTF kohale kirjutatud. Järgmine ehk maalib sinna 05.04.2015 ;)