Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tõrevere mäel asub Järvamaa kõrgeim punkt. Vaadata on seal aga muudki.
NB! pimedas, samuti suvel kõrge rohuga on oht kuhugi alla kukkuda!
Pliiats võta ise kaasa.
Vihje: pole
Lingid: http://www.jarva.ee/index.php?page=106
http://www.jt.ee/2060705/jarvamaa-tippu-katavad-rusud
Aarde sildid:
soovitan (12), lahe_teostus (7), ettevaatus_vajalik (6), ilus_vaade (2), võsa (1), rästikud (1), militaarobjekt (1), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5PKPW
Logiteadete statistika:
116 (89,2%)
14
3
1
0
0
0
Kokku: 134
Ma julgeks küll öelda, et peidukas jäi kiirelt silma, kuigi esimese näppimise peale arvasime, et see ikka õige ei ole. Kuna edasine otsimine millegi paremani ei viinud, sai esimest kohta uuesti näpitud ja kahtlus süvenes, oli teine lihtsalt parajalt niiskust saanud ega tahtnud kergelt avaneda. Sai siis natuke abivahendiga kaasa aidatud ja võiski logida. Aitäh kavala teostusega aarde eest!
Tulin kohale suhteliselt entusiasmivaeselt. Käisin kohusetundlikult taskulambiga viibutamas, aga kui mõnest pimedast kraatrist mitte rääkida, siis on kahtlemata nähtud ka koledamaid kohti. Lõpuks läksin sinna, mille kohta Wingmän kamandava häälega ütles, et ta välistas selle koha - noh, et ärgu ma sinna aega raiskama mingu - ja leidsin aarde. Wingmän kukutas end seepeale kõrgemalt tasandilt alla, lasi käed longu, vaatas aarde (samuti) longus peidikut ning vaikis. Katkestasin aarde ja Wingmäni longus ja vaikiva suhte ettepanekuga ära logida ja laiali minna. Tundus, et mõlemad olid sellega päri ja nii tegimegi. Mina lahkusin muigega näol. Wingmän oli posttraumaatiliselt õnnelik, et tagasi ei pea tulema. Aare jättis oma emotsioonid enda teada. Aitäh!
Otsisime aaret vaenlaste ja sõprade seast, maa alt ja maa pealt. Kui leiame, siis ehk saame skoorida. Ei imesta, et viis aastat tagasi ei leidnud. Geokogemusi polnud tollal veel ollagi. Seekord mina välistasin õige koha. Catibergi kuues meel oli terav, tema ajas aardele küüned taha. Tekitasin arutelu teemal, et kui selline on peidukas 2,0, siis millised peaksid 5,0 peidukad olema? Hea, et logidest ei leidnud fraasi – aare jäi juba eemalt silma. Õnneks ei pea siia enam tagasi tulema. Aitäh!
Vaatasime siit ja sealt, olime vaikselt juba loobumas, aga visadus viis sihile ja leidsime ikka aarde ka. Täname peitjat!
Siin läks nagu ikka, jupi aega sai valedest kohtadest otsitud ja kui lõpuks õigesse sattusin, siis läks lihtsalt. Tänud
Pioneeripataljon koristas mäge: Kuhjade viisi autokumme, eterniiti ja isegi veisekonte ja -päid, osa päris värsked, ootas ees eelmisel nädalal Ambla ümbruse kunagisi nõukogude armee objekte omal algatusel koristama läinud pioneeripataljoni võitlejaid.
Esimesena ette jäänud veisepea oli veidi õõvastav vaatepilt, aga suutsime seda lõpuks ignoreerida ning suundusime aardeotsingule. Mõningase otsimise järel saime nimed kirja panna. Aitäh.
Kahtlane ära kärrsanud pea jäi jah autost väljudes kohe silma. Ja kummaline oli see, et kuidas see sedaviisi põlenud on, et sarved valgeks jäid. Kiirelt põrutasime siiski peaeesmärgi poole edasi. Ehk aarde manu. No ja siis hakkas tiirutamine pihta. Üsna tükk aega istus topsik oma kavalas peidukas nähtamatuna. Mitu head ringi hiljem tuli Merje ja vormistas leiu kohast, kus me olime Liisiga juba korduvalt vaadanud.
Tänud.
Päris kavala lahendusega peiduviis. Eks seda nõukaaegset pärandit jagub igasse Eestimaa nurka.Aitüma peitmast
Aarde juures püüdis pilku ohverdatud pulli(?)pea. Üks küsimus muidugi see, et mida selle peaga tehti, aga teine küss, et kuidas pea otsast saadi. Kaua juurdlema ei jäänud, vaid rühkisime kõrgema tipu poole. Logide põhjal suutsin mõelda mingi 50 palju õelamat peidukat välja, aga tegelikult vaatas õige asi vastu igati normaalsest paigast.
Auke seal tõesti jagub. Ei teagi, millises see kõrgeim tipp end peitis. Põhjalikult ei jõudnud otsima hakata, kui juba jäi anomaalia silma. Eks kasuks tuli ka sarnase peitmisviisi varasem kohtamine. "Mäe" ukse eest leidus ka nii mõndagi ... huvitavat (pildid). Tänan kutsumast!
Kohale jõudes ei saanud ma aru, et kus see mägi siin on. Poleks silti olnud, poleks uskunud, et selline katusepealne võibki kõrgeim punkt olla. Aga kui paremat pole, eks tuleb siis sellega leppida. Sahistasime läbi märja rohu kohale ja asusime vaatlema ja silitama. Üsna tükk aega saime tiirutada, kui mitmendal korral samas kohas ringi vahtides lõpuks ka aare leitud sai. Eks me ju mingit Vaimari kavalust otsisimegi ja see oli tõesti priima lahendus. Aitäh!
Kahju,et seda kohta kasutatakse prügi-platsina.Aare korras.Aitäh!
Mäe otsa turnimine osutus oodatust kergemaks, selle võrra oli jälle otsimine keerukam. Tiirutasime pikalt siia-sinna. Kui lõpuks logisid lugesime, võtsime ühe eelleidja keelusõnadest õppust: kuna Mikk ilmselt sama koha peal kaitsvalt samu sõnu ütles, siis tuli lihtsalt õiges kohas silmad aardele ära fokusseerida. Kaval tükk, aitäh!
Astusin autost välja rästiku otsa... Aare tuli viimasel hetkel, kui olin valmis juba loobuma
suured paleed nagu trollide koopad. äge koht!
koordinaadid on õiged, usalda koordinaati!
Aitäh juhatamast huvitavasse kohta. Veidi sai aaret ikka otsitud, enne kui silma hakkas. Tänud aarde eest!
Olin valmistunud psühholoogiliselt palju hullemaks. Tegelikkuses võttis 400m külavahetee ja mäkke ronimine rohkem aega kui leid. Aga kaval on see küll. Tänud peitjale
Peale unustatud mõisate ringi, kui õhutemperatuur oli paar kraadi langenud, tekkis tahe leida mõned geoaarded. Siia tippu pole varem jõudnud, tähis oli võsa vahelt vaevu leitav. Marlen jäi maagavat printsessi valvama, ülejäänud vallutasid tipu. Küll siin oli auke, varemeid ja torusid, hea, et väike piiga kaasa ei tulnud. Küll ikka leiti koht, kuhu ehitada. Esiti juhtis GPS meid puude juurde, sai neid põhjalikult läbi vaadatud ja läbi katsutud, sain käed korralikult vaiguseks. Edasisest vaevast päästis mind Lauri rõõmuhüüe kusagilt võsast. Kaval peidukoht, ma ei osanud sinna vaadatagi.
Tänud aarde eest!
Mitte kaugel kodust, kuid piisavalt kaugel, et mitte sinna jalutada. Seega ootasin aega, millal saaksime ratastega sinna sõita. Kuid ei- geokihk oli suurem ja ikka vaja kaartile see naerunägu saada. Nii me siis väisasime seda küngast. Geobeebi ja minion jäid autosse ning meie läksime ämmaga aardejahile. Jahtisime, mis me jahtisime, kuid lõpuks avanes ka meie ees peidik, ning saime nimed kirja pandud. Tänud aarde eest :)
Poleks uskunud et selline kompleks siis metsas peitub, väga lahe! Koht iseenesest oli ka natsa kõhe, sest kõik kohad olid täis kondihunnikuid, huvitav kuidas need siia said? Aarde endaga läks pisut aega, sest aare asus seal, kuhu Margus mul alguses minna ei lubanud. Kui aga kõik teised võimalikud kohad said läbi otsitud, siis ikka kiikasime sinna ka ning Margus tuvastaski aarde, kaval peidukas, aitäh!
Järvamaa kõrgeim tipp on nüüd ka vallutatud. Läks üsna lihtsalt, isegi autoga oleks võinud päris tippu välja sõita. Aare ise kavalalt peidus ja kohe ei osanud sellist asja vaadatagi.
Noo meile sellised kohad eriti ei istu. Kole haigutavad suuga ohtlik ehitis rikkumas loodust. Aare oli muidugi lahedalt peidetud, tahaks ise ka nii nutikas olla. Aitäh!
Siia pole varem sattunud. Toreda teostusega peidik. Tänud!
Miks minna otse kui saab ka ringiga, rohkem vaeva nähes ja ohtlikumalt.. Leitud ja logitud Tänud
Täpselt viis aastat tagasi, täpselt samamoodi Suveseiklus ajal olime täpselt sellesama mäe otsas. Suveseiklus oli tol aastal Lääne-Virumaal, sel aastal Järvamaal, aga see mägi sattus mõlemal korral siis vastavas maakonnas olema. Pigem ilmselt mindi küll tollal pisut üle piiri ja napsati siis ka see punkt seiklusesse. Nii nagu tol korral, nii leidsime ka sel korral Suveseiklusega seotud küsimusele vastuse, AGA.. erinevalt eelmisest korrast leidsime sel korral ka selle aarde üles. Jõudsime siia mäe otsa veidi peale südaööd. Ümberringi oli pimedus maad võtnud, aga erinevate tulede koosmõjul oli meil auto ees ööst saanud päev ning see julgustas meid üles mäele ehk millegi katusele välja sõitma. Kui Suveseikluse küsimus sai viltuse kaevukaane diameetri mõõtmise teel kiirelt vastuse, siis selle aardega läks ikka omajagu aega. Aeg on teadagi väärtuslik ja taastumatu vara, eriti veel võistluslikus olukorras. Ometi me need ca 10 minutit siin kulutasime ning õnneks päädis see ka aardeleiuga. Vastasel korral oleks küll ka seikluse jaoks mott maas olnud. Nüüd aga olime veel tahtmist täis seiklemist jätkata ning laagrisse jõudsime ehk oma esimese seikluspäeva lõpetasime alles poole kahe ajal. Siis sai veel natuke sehkendatud, enne kui magama sai ning hommikul kella 7 paiku algas uus seikluspäev juba uues piirkonnas.
Täname peitjat selle hästipeidetud aarde eest!
Leitud Suveseikluse käigus. Kui vale objekt poleeritud sai, jõudsime lõpuks ka õige juurde. Tänud!
Uurisime siit ja uurisime sealt. Sipelgaid oli palju ja sisse mina kohe üldse ei tikkunud. Ei teagi, kas oleks pidanud või mitte.
Ees ootas väga lahe koht, enne aarde otsimist sai kõigepealt kohaga tutvust tehtud ja alles siis aaret otsima asutud. Peidukas oli kaval ja hästi tehtud, tänud :)
Ega ei teagi kuidas see aare tipuvallutamise käigus kahe silma vahele jäi, igatahes nüüd sai see viga parandatud. Otsida sai siin ikka täie raha eest, eelkõige muidugi tänu sellele, et ei suutnud maja õiget pidi keerata, aga ega õiges kohas ka teab mis kiiresti ei läinud. Tänud aarde eest!
Sai uuritud seest ja väljast, pealt ja alt, kondihunnikutest ja söekuhjast - puhas lust; aga kui lõpuks ikka tundus, et võiks aarde ka üles otsida, tuli logisid lugeda.
Nagu paljud sõjaväeosad, on ka Tõrevere mäe raketiangaarid osa suurest riigimetsast. Ei tea, kas see vaatluspunkt kunagi kelleski ekstreemturismiretkede korraldamise pisiku ka äratab? Potentsiaali on.
Täna juba kolmas aare, mille kirjeldus tuletab meelde mu mõistlikkuse puudumist. Lähenesin õnneks suunast, kus taimestik liigselt ei vohanud.. selle asemel aga laius kenakene kondiväli.. Kiusatusele vastu pannes jätsin koduste koerte kurvastuseks neile sealt maiuse siiski kaasa võtmata. Aare avaldas end kiiresti ja Järvamaa kõrgeim punkt sai vallutatud. Peidukas meeldis väga. Tänan.
No kui ma lugesin ette, et pimedas ja pika rohuga ohtlik, ei tahtnud siia keegi tulla. Aga tulime siiski ja lambivalguses tuli leidki, arvestades Vaimari teisi aardeid, ootamatult kiiresti. Äge värk, mulle sellised kohad ja aarded meeldivad.Aitäh!
Siin me tegime kõike mida pmst ei soovitatud ehk tulime suvel kõrge rohuga ja kottpimedas, lisaks oli Kristjan mingi elaja poolt rapitud, aga koju ei tahtnud ka minna. Lambivalgel kolmekesi laveerisime okastraadi, kõrge rohu, meeletute õhutusavade ning šahtide vahel. Üritasime kuskile mitte sisse kukkuda, toetasime üksteist ning peale tikripõõsast ja telliskivipurul okste abil laskumist, saime nulli paika alles nullis. Aare tuli kätte väga kiiresti ning kõik kooris kiitsime kavalat teostust! Päris algaja mängija jääks siin vast pika ninaga. Igatahes suurimad kiitused ja tänud peitjale! Uhke töö ja meeldejääv aardeleid! Täname ja veelkord kiidame!
Käisin kontrollimas. Aare tip-top korras, oma koha peal, kuiv ja puhas. Meeldivat otsimist!
Otsisin umbes pool tundi. Teiste logisid appi võttes sai enam-vähem selgeks, mida otsida, aga kõikidele kirjeldustele justkui vastav detail mu jõupingutustele järele ei andnud. Võib-olla sikutasin valet asja, kes teab, aga vähemalt nägin Järvamaa kõrgeima koha ära, mis andis edasiseks rattasõiduks hea emotsiooni - kui see on kõrgeim koht, siis järelikult väga suuri tõuse ees oodata ei olnud ;)
Olen seal varasemalt mitmeid kordi käinud kuid pole taibanud otsida. Nüüd sai ronitud, turnitud, sipelgaid eemale peletatud - kuid nähtud rästik käe all, tekitas hirmu ja otsustasin, et rohkem ma seal olla ei taha.
Seega hetkel leidmata, aga varsti uuesti sinna uudistama :)
M&K
Leitud 20.Apr.2019 11:03. No kuidagi jäi jälle teepeale see koht. Otsisime veidi vales kohas, siis GPS rahunes ja natuke sirvisime logisid. Ei läinudki kaua seekord. Sipelgaid ei näinud, usse ei kohanud. Aare oli OK korras. Täname viguri eest!
Üksjagu aega kulus siin. Kui midagi ei silmanud sai suur osa logisid läbi loetud. Ilm oli mõnus, kiiret kah otseselt polnud. Lõpetuseks polnud asi selles, et oleks pime olnud. Täitsa valge oli ;) Allan leidis selle lihtsa asja üles :) Aitäh!
Kui lõpuks nulli jõudsin, leidsin ka aarde. Aitäh!
Kunagi ammu käisin ka seda mäge piilumas ja tookord logisin maakondade tippude virtuaalse aarde seal ära. Tõsi, oma uurimisega ma sinna nurga taha ei jõudnud, niiet aare tutvustas uut ja põnevat. Aare ise on aga päris parajalt õel ja keeruline :D Õnneks on reetvaid logisi palju ja nende abil tuli lõpuks ka leid. Tänud!
49, 3/7. Tops on siin nii kavalalt peidus, et hulk aega saime enne äraleidu tipu ümber tiirelda ;). Lõpuks logide lugemine aitas meid järjele; suured tänud kõigile, kes sisukamalt kui “leitud” või “TFTC” meil oma seiklusi kirja panevad :).
Sipelgad häirivad seda otsimist seal meeletult. Ja ega midagi mis aaret meenutaks seal polnud kah.
Aare logitud ja pärast sai vist kòik ruumid läbi käidud lõpuks. Aare hästi peidetud.
Tänud!
Paar aastat tagasi on siin juba korra käidud, kuid siis ei õnnestunud skoorida. Teadjamate kontroll kinnitas, et geopeidulises mõttes skoor polnudki tol hetkel üldse võimalik. Küll aga täna. Mitte, et see lihtsalt tulnud oleks :D
Alustuseks läksime otse nulli ja püüdsime mitte jalge all haigutavatesse lõksudesse langeda. Aga siis hakkas null tasapisi eest ära jooksma. Ega me teda päriselt kätte saanudki, lõpuks lihtsalt ei viitsinud enam gepsunäitu vahtida. Järgmise etapina tuli tuju maa-aluses pimeduses kolada, kuigi seda vaid pooltel meist. Kui pimeduses kolamisest-kobamisest küll sai, siis asja uues valguses ning teise nurga alt vaadates jõudsime viimaks logiraamatuni ka. Igavesti kaval värk, aitäh!
Ah et kõrgeim...ei usuks, kui pruun silt ei ütleks. Aardega läks tiba aega, aga Pireti järjest geokogenuma silma eest varjule ei jäänud. Natuke õudne hakkas seda taga ajades - uskumatu, mida kõike siin varjatud on ja see koht endas ikka kaasas kannab! Aardel lahe teostus, aitäh!
Arvasin, et tegemist on Tõraverega Tartumaal, kirjeldust lugedes ja koordinaate vaadates sain teada, et lähen hoopis Järvamaale :) Koht oli väga lahe, uudistamist seal jagus. Aitäh!
Isegi kolmesajameetrised ajavad väljamaalased naerma, rääkimata siis 136 meetrisest. Olin ametis GPS-ga tipu kõrguse fikseerimisega, kui juba hõigati, et kas ma ka tahan aaret näha. Aare vaadatud jätkasime teekonda. Tänud peitjale.
Kõige pisematega seda aaret otsida on suhteliselt tülikas, kuna enamus aega läheb aega nende valvamise peale. Oht kusagile alla kukkuda, rulluda, veereda, joosta on üpriski suur. Aga jah suurte inimeste mõnus mängumaa ja lahe teostus. Täname!
Minu aarde otsingud algasid kõigepealt tipu vallutamisega ja siis alles aarde otsingule. Selle aja peale olid Jutsi nobedad käed juba aarde üles leidnud. Nu eks Juts lasi meil ka otsida, et ikka asi aus oleks. Tänud.
Need Eestimaa ja veel enam maakondade kõrgeimad tipud ajavad suisa naerma. Kui silti poleks ei saaks ilmselt arugi, et kõrgeim on :)
Aarde leidsime kiirelt, väga lahe teostus, mulle meeldis. Aitäh!
Kuna väljas oli juba pime, käisime taskulampide valgel, natuke hirmuäratav oli, aga üles leidsime! Kiitused peitjale.
Järvamaa kõrgeima punkti juures nüüd käidud ja muud ümbrust vaadatud. Vahva teostus. Tänud.
Ilma vihjeta oleks siin ilmselt veel mõnda aega üles alla roninud...nüüd aga läks isegi tsipa liiga lihtsalt :)
Ei osanud arvata, et Järvamaa kõrgeimast kohast leian sellise ehitise. Muidugi jäi aarde otsimine mul seepeale esmalt tahaplaanile ja oli vaja kõigepealt ringi kolada. Üllatav oli see, et siin käiakse maasturiga lõbutsemas. Üle künka läksid värsked jäljed. Tekkisid hulga mõtteid. Kuidas kvalifitseerub kõrgeim koht. Kas see mis on looduslik või kui mingile hoonele on lükatud mullahunnik peale, kas siis hoopis see. Sellisel juhul kui Tallinna Teletornile peale valada üks mullahunnik, kas siis tegemist on Eesti kõrgeima mäega. Kas sellest segadusest tingituna või siis ma ei tea miks läks aarde enda otsimisega päris kaua. Õiget asja näppisin üsna varakult aga loobusin. Kui kuskilt mujalt ei leidnud siis rakendasin piisavas koguses jõudu, et pääseda aardele ligi. Aitäh, kihvt teostus!
Olen siin kümneid kordi käinud ja täna mõtlesin, et vaatan kus siis see aare asub . Läksin nulli ja mitte midagi. Käisin siis kõik levelid läbi ja samuti mitte midagi. Tulin uuesti tagasi ja vaatasin tähelepanelikult veel ringi. Pidin juba loobuma kuid üks huvitav ebakõla ei andnud rahu. Ja oh üllatust seal ta ennast peitiski :) Märkasin tegelikult seda juba algul, aga siis ei jõudnud kohale, et saab ka nii. Väga originaalne teostus ja tänud peitjale.
Selle aarde leidmisega oli nüüd küll huvitav lahendus. Otsisime rahulikult ja hakkas korralikult vihma kallama. Olime juba pettumas, kuid õnneks varjusime õige koha lähedale vihma käest. Ja seal ta oligi :)
Olin korra varem piilumas käinud aga tookord ebaõnnestunult. Võibolla olin tookord liiga alalhoidlik :D Seekord sai siis kõik ruumid üksteise järel läbi käidud ning lõpus ka aare leitud. Tõsi, seekord väikse abiga. Objektil vedeles palju suuri tühje kanistreid, ei tea miks? Aitäh!
Seekord oli aare kohal. Konteinerit võiks natuke timmida, sest puuosa on talvega natuke paisunud. Tänud
Järgmine aare, mis oli Reixil varem leidmata jäänud. Ootasin jälle midagi põnevat. Ta aga rikkus kogu põnevuse, kui leidis aarde esimese minutiga. Ma olin ikka päris pettunud. :D Tänud peitjale! Hästi peidetud, kahju, et nii kiiresti läks. :)
Selgus, et mu suvine mitteleid on logimata. Tuulasin siis siin päris pikalt. Täna tulin kerge kõhedusega, kuid esimesena vaatasin ühte kohta ja seal see aare oligi. Krt, see oli ka suvel asi, mis mu silma kõige rohkem riivas ja katsusin seda mitu korda, kuid tulemusteta. Mida värki? Kristelil oli päris kahju, et see lugu siin nii ruttu läbi sai. Aitäh!
Ka siit olin varem mitteleiuga lahkunud. Nüüd ukerdasin kogu ehitise hoolega oma seasilma valgel läbi ja näppisin kõike, mis oli nulli ligidal ja selles üsna kaugel. Sain küll järjekordseid teadmisi ehitusimede kohta, kuid mitte logi kirja. Tänu lumele ei tahtnud koeraga just väga julgelt eritasanditel ringi hulkuda. Aga no tuleb tunnistada, et päris iseseisvalt ei oleks ka seekord leidnud. Õnneks hea geokolleeg peale mu vinguvat hädakõnet siiski juhatas mu karbini. Tunnistan, et olin kunagi varem ka seda asjandust seal näppinud, kuid mitte nii nagu vaja oleks olnud. Aga tänud, lolliks tehti, kuid see ka mu jaoks tõesti mingi uudis teate :).
Telefoni aku ei pidanud külmas vastu ja ei mäletanud täpset asukohta - tõeline militaarehitis.
Pidime juba loobuma kui aare äkki kätte jäi, väga kihvt lahendus. Tänud peitjale.
sai seda mäge ikka kõvasti kõrgemaks ronitud! hea,et tsiklitega tippu ei üritanud sõita, oleks kindlasti kuhugile auku sõitnud. kaval peidukas! hea maskeering! tänud!
Nagu Vaimarile sai lubatud, et kui aare üle vaadatud, teen täna teise katse. Kohe hoopis teine asi oli! Hästi tehtud, nüüd nähtavasti ka pikaks ajaks ning koht tasub külastamist kindlasti. Tänud peitjale!
Aare oli oma kohalt lahkunud. Õnneks leidsin ta kähku üles. Tuunisin kogu asja paremaks.
Ei tea, ei leidnud. Uurisin, küsisin, helistasin sõbrale. Kahtlused ja kõhklused, vaja uurida. Koht tasub aga külastamist.
Käisime, vaatasime, otsisime. Ca 10 minuti jooksul ei leidnud, kauemaks ei olnud aega. Mõni teine päev tuleme ikka tagasi.
Kõrgele, kõrgele, kus õhk hõre ja tipus kitsas. Ülespoole ei kuku keegi, seega on loogiline, et on oht alla kukkuda. Õnneks oli päike kõrgel ja meie hoiatatud. Nii kulgesime riburadapidi tippu, hoolega auke vältides ning peale mõningast keerutamist leidsime ka aarde. Oli teine veidi kehvasti ja paistis silma. Tagasi üritasin küll kenasti panna ja omaarust jäi ta küll kindlalt paigale, kuid mis või kes teda hiljem mõjutanud on, seda ma ei tea.. :/
Aitäh aarde eest! Nüüd on Järvamaa kõrgeimas tipus käidud. :)
Aga pimedas siia poleks tahtnud tulla...
Jätsime Järvamaa seljataha ja sukeldusime Lääne- Virusse. Tõrevere mägeolen mõtteis kandnud juba aarde avaldamisest saadik- nüüd siis sai asi ära vormistatud. Tänud :)
Enne keerulistesse kohtadesse otsima suundumist otsisime lihtsamatest. Oligi lihtne.
Lääne-Virumaa reisi lõpetuseks sai Tõrevere mägi. Jalutasime kohale. Peitja nimi lubas hääd värki. Või tegelt sellist tavalist, et vaatad aardele otsa ja ei näe. Veidi ümber ringitamist ning kui lõpuks näed, siis muigad ja tõded, et lõpp lahe värk, kuidas ma enne ei märganud. Ja nii oligi - lihtne koordinaatidel asuv hea aare. Thanks! See aare oli väga hea lõpetus selle aasta geojaanil käigule.
Leitud teel Geojaanilt koju. Noorgeopeitur jäi autosse magama, Geojaanipäev oli ta ikka väga ära väsitanud. Meie jalutasime kohale, vältisime sissekukkumist ja otsisime aaret. Üks asi paelus mu pilku ja hoplaa, kuidagi pooljuhuslikult oligi aare näpus. Väga vinge, mulle meeldis!
06/27/2015 You couldn't find [Traditional Cache] Tõrevere mägi/ Tõrevere hill Visit Log Lapsed jätsime ohutuse mõttes autosse. Kohti on palju. Käisin sees ja väljas sipelgatega sai ka hulga aega veedetud. Kõike aardeid ei peagi ega oska leida. Ju oli hästi peidus, meie seda ei leidnud. Võimas koht vääriks ehk palju suuremat aaret veidi kergemas väljundis. Aitähh!
Jäi mulle kohe näppu kuna mul on komme kõike näppida
Sipelga hullus oli seal. Üsna mitu põhjatut auku ka. Auto juurde tagasi jõudes lugesime peanupud üle. Kõik olid alles.
Põikasime läbi teel geojaanile. Meenus, et mingitel asjaoludel on seda kohta ka varem külastatud, kuid miks, pole aimugi. Aarde leidsime üsna kiiresti, oli teine kenasti korras. Kui normaalse inimese moodi silmad lahti hoida ja jalge ette vaadata, ei ole ohtlikku siin nii väga suurt midagi. Meie seltskonnas jäid kõik terveks, isegi Sissu ei kadunud kuskile põhjatusse.
Henriko jätsin igaks juhuks autosse ootama. Kui nulli paika sain, võisin hakata logima. Mõnusalt stiilipuhas konteiner. Tänud.
Ah,et mikro, kohtagi polnud kuhu teda toppida! Ahhaa, kaval oled peitja, tänan!
Aare jõudis isegi pärast taastamist oma kohalt ära kukkuda. Pole õnnestunud kohavalik. Samal objektil on paremaid ja OHUTUMAID kohti. :)
GP 1405 / GC 1646
Läksime nulli ja otsisime kõik võimalikud kohad läbi. Siis otsisime uuesti kõik kohad läbi. Lõpuks tegime kõne ja selgus, et aare pole mitte enam seal, kus ta olema peaks. Taastasime arvatava algse olukorra. Muidu oleks väga mõnus kiire leid olnud :) Aitäh ikka!
Väga vaevaline otsimine, kuna MIII taastamine ja lõunasöök Tapal oli röövinud meilt viimased jõu- ja mõistusevarud. Kolm gepsu näitasid igaüks veidi erinevat kohta, seejuures tuleb tunnistada, et minu oma oli kõige täpsem ja just seal olin ma ka üsna kaua aega viitnud. Aga siila maala, mis teha :) Kuna uudishimu oli kõrgeks aetud, ei tahtnud teda sinnapaika ka jätta ja tuli geokõne teha. Aitäh toreda aarde eest!
Ma olen alati arvanud, et söömine aardeotsingu ajal ei ole kasulik tegevus. See aeglustab koordinatsiooni, mõttetegevust ja ühtteist veel, mida ma kirja ei hakka panema.
Pärast missioon impossiiblet käisime Tapal söömas, kus saime üllatuslikult kokku Hannese ja Kauriga. Seal tellisid kõik endale head ja paremat ning kuigi algselt oli tunne, et kõht jäi pooltühjaks, siis äratulles olis elge, et söögiga on tegelt liiale mindud. Autode juures jagunes seltskond taas kaheks ja me suundusime mäe poole.
Seal läks pooltunnike sihitult ringitrampimisele ja igasuguste telliste silitamisele. Käisime kõik kohad läbi, siis teistkordselt, siis kontrollisime üksteise juba otsitud kohti ja lõpuks valis Triin Hannese numbri, kuna oli selge, et muidu me sealt ära ei saa. Vihjest polnud essugi kasu, kuid juhatas meid siiski nullile lähemale, kust Hanno selle aarde siis ka välja võttis. Loomulikult koht, mida kõik olid korduvalt vaadanud. Aga nagu selgus, ainult vaatamisest ei piisanud.
Tänud huvitava aarde eest. Sipelgaid on seal neetult palju. Samuti telliseid.
Ilmselt ma pime ja loll. Vaatamata pea tunniajasele erinevate paikade poleerimisele ja uurimisele ei jäänud miskit silma, kuhu logi kirja panna... lühidalt, viimane geotuuri otsitav jäi leidmata... küll teeb meele rõõmsaks :).
Selle aarde logisime loomulikult pärast Paavot-Marjet. Meie jaoks oli sel moel kokkukuhjatud kõrgeimale punktile tulek esmakordne. Läks kuidagi nii, et minu pilk peatus õiges kohas üsna ruttu. Peagi oli tore aare logitud. Jõudsime vaevalt autosse istuda, kui saabus teine auto. Siim arvas, et geopeiturid. Mina kahtlesin, sest meespoole riided olid väga ilusad valged ja karvase valge kraega. Samas on Miki vist enamuse aardeid leidnud oma mitte kunagi määrduvates valgetes pükstes.
Siim vaatas neid veel ja muutis oma arvamust, öeldes, et vaevalt geopeiturid sellise madala Audiga sõidavad, küllap tulid koos konnadega romantikat tegema. Nii et veeresime eest minema.
Aare meeldis meile väga. Aitäh!
Teekonnal Tartust Tapale leitud paigake. Ei hakanud nulli sõitma, kuigi nibin-nabin oleks isegi saanud. Parkisin hoopis auto Järvamaa kõrgeima punkti sildi kõrvale. Neid maakondi polegi teab kui palju, kus saab madala masinaga nii tippu sõita. Polnud enne kursiski! Kuigi Tipuvallutaja mul lausa korduvalt leitud.
Jalutasime nullini, ise enda ees olevaid auke, torusid ja ümbrust uudistades. Pimedas ja/või kõrge rohuga on tõesti ettevaatus väga vajalik, lisasin vastava sildi. Aaret ennast saime mõned minutid ikka otsida, enne kui üllatavast, ent siiski vaimarilikust peidikust logi end väljutas. Hästi tehtud nagu peitjale omane. Kiitus ja soovitus Vaimarile! Tasus tulla küll.
Lahkude imestasin, kui napilt Järvamaa sellegi tipu omale sai, ülinapilt oleks naabermaakonda kuuluv :-)
Aare korras, evej. Täname!
Siin me oleme juba korra olnud - kunagi vallutasime selle mäe kui Järvamaa kõrgeima tipu. Täna pressis aeg takka, proovisin kiiresti leida, aga kus sa sellega, aare tegi selgeks, et aeg on jõusaali minna. Vaatad otsa, tunned ta ära, katsud, lähed järgmisele ringile, tuled tagasi, katsud jne jne jne. Mõnus, soovitan, tänan.
See mägi osutus täna meie jaoks liiga kõrgeks ja kättesaamatuks. Jõudsime küll paarisaja meetri kaugusele nullist, aga siis olid metalltorudega tõkked ees ja neist me edasi ei saanud. Kunagi tulevikus uuesti.
Nojah kui maa nii sile, et mäge pole, siis tuleb ise kokku kuhjata :) Lahe koht igatahes ja korraliku teostusega aare. Aitäh peitjale.
Järvamaa kõrgeim punkt üle vaadatud. Omamoodi huvitav koht. Augud ja ka aare sai leitud. Aitähh peitjale.
Geopäeva teine uus aare. Kohale jõudes plats puhas, viimased püsivamad asukad selgelt aastakümnete eest lahkunud. Tuleb tunnistada, et ei oodanud küll nii massiivseid rajatisi. Nüüd, kus olen ka kirjeldusele lisatud lingid läbi lugenud, tunnen kahetsust, et sisse ronima ei läinud. Ehk mõni teine kord jõuab.
Uudistasin mõningaid huvitavamaid kohti ja asusin nulli ümbruses tiirutama. Poleerisin siit ja eriti palju sealt, aga ei midagi. Muutsin vaatenurka, avastasin midagi, uurisin lähemalt ja järsku tõmbas klemmi kõrvuni. Väga hea maskeering :D
Tardumusest vabastas aga tuulemühast selgelt üle kostnud röögatus. Kuulatasin - autoukse pauk. Selge, keegi tuli. Kiirelt aare kuidagi tagasi ja kiirelt eemale "mina-siin-niisama" poosis tulijaid tervitama. Tuli välja, et täitsa raskekahurvägi kohale veerenud :) Kui tervitused vahetatud, asusin ümbruskonnas linde vaatlema, aga kuigi kaua seda just teha ei saanud, sest treenitud pilkudele ei jää ükski aare liiga kaua varjatuks.
Ühislogimine, hämmastaval kombel leitud Kolme Koka demo ja kiire plaanitutvustus ning oligi aeg kumbki ise suunas liikuda. Oli tore kohtumine ja väga vahva aare. Loodan reaalselt veel korra siia sattuda, et maa-aluse osaga ka põhjalikumalt tutvuda. Suur aitäh peitjale!
Viimane teejupp enne aaret on justkui jõuludeaegne imedemaa. Lumerööbas on nii sügav, et jää või põhja peale kinni. Ja siis keset tühja välja seisab tuttav geomobiil. Nii kui Kirvejumal autost välja sai, kires justkui tõrrepõhjast. Ime, et poiss karpi pimedasse auku ei poetanud. Peagi moodustuski leidjate rivi. Kiirelt veel mõned viisakused ja sealt edasi uutele geoavarustele. Täitsa huvitav koht.
Aavere mõisa juures oli selgunud, et siinkandis tegutseb täna veel keegi ;), nii ei pannud üldse imeks kui parklas tuttavat geomobili märkasime :).Alex vedas kopsud õhku täis ja hõiskas üle metsa , mäe ja heinamaa :"Matuuuuuuuuuuuu". Kiirelt, õige kiirelt kostus vastus... kuid vastajat ennast ei paistnud kuskil. Kui päris aus olla siis ma ei suutnud seal tuulemühinas päris fikseerida ka ,kust suunast see tiba ehmunud "jaa" oli kostnud :P. Nii üritasin oma gpsi kodustada, et ta ometi liikumissuuna kätte annaks. Kui nulli lähistele jõudsime nägime ka Martini ära, kuigi tema riietust silmitsedes oleks väga kerge tast ka mööda vaadata olnud, ikkagi väga loodusesse sulanduv riietus see kamo ;).
Martin oli juba aarde leidnud ,kuid just sel hetkel kostus Alexi hüüe ja nii jäi laegas avamata . Rahulikult ümbruskonda uurides lasi ta ka meil aarde üles leida, et siis koos juba ka nimed kirja panna. Tore oli kohtuda . Peale väikest vestlust edasiste plaanide teemal veeresid geomobiilid taas uute aarete poole. Tänud peitjale vahva aarde eest!
Teades Vaimari peidukaid, ei lootnudki seal mõne minutiga hakkama saada. No neid kohti seal jagub. Õnneks tundi ei kulunud. Aitäh!
Jah, valges oli hoopis teine vaade! Ja Krista ei jõudnud õieti kohalegi, kui juba oli aardekarp tal pihus! Aitäh vahvas kohas aarde eest! EVEJ
Mägi vallutatud valges, leiuks augud-augud ja aare. Tänud Vaimarile.
Stirlitz jalutab Unter den Lindenil. Miski ei reeda temas Nõukogude luurajat, isegi mitte rinnal rippuv automaat ega järele lohisev langevari. See vana anekdoot tuli meelde kui aarde juurde jõudsin. Täpselt sama märkamatu ja ümbrusesse sulanduv on see mikro. Üllatas tühi logiraamat. Koht on mulle varasematest rännakutest tuttav. Aitäh taas kutsumast!
Mägi vallutatud pimedas, leiuks augud-augud ja virmalised.
Teadsime, et Vaimaril on miskit plaanis. Aimasime, et õhtused seebikad võivad miskil päeval nägemata jääda. Ja siis see juhtuski ja kohe kaks aaret korraga! Ja kuigi võis ühe aarde kirjeldusest aru saada, et pimedas ohtlik, siis see on nagu lastegagi, et kui sa kindlasti tahad, et lapsed midagi teeksid, siis kindlasti tuleb see neile ära keelata. Olin selle lause paikapidavust eile päeval just kontrollinud - kõik 16 noort matkalist läksid nimme Nõmmeveski vana hüdroelektrijaama varemetes vaatama jääga ümbritsetud sügavat auku, kui olin lõpetanud manitsuse, et sinna keegi ei läheks!
Oli küll Tõrevere mäe otsas rohu sees väiksemaid ja suuremaid sügavaid aukusid. Jah, tõepoolest on need ohtlikud! Ja libedat kallakut oli ka ikka meetrite jagu! Samuti leidsime igasugu muid põnevaid maastikke ja järsku tõusid taevasse virmalised! Päris äge oli neid pea terves taevalaotuses vaadata Järvamaa kõrgeima punkti otsast! Juba selle pärast tasus sel õhtul see käik ette võtta! Ja aaret me ei leidnudki :) Aga usun, et valges tagasi minna on ka väga põnev! Siis näeb, mida pimedas ei näinud!