Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Uutele GP kasutajatele väljavõte reeglitest: "Aarde „leidmiseks“ peab olema tavalise, multi- ja mõistatusaarde puhul ka aarde logiraamatus logikanne leidmise kohta. Logikandes tuleb ära märkida leidjate (kasutaja)nimed, leidmise kuupäev /---/"
--
Aarde kirjeldus:
Keldrimäe on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas. Selles kohas on ka Tallinna kesklinna turg ja turuhoone, tuntud ka nimega Keskturg. Seega on päeval, eriti puhkepäeviti, seal VÄGA suur muguoht!
Asumis sees on 13 tänavat (ümbritseb 4), 3 lasteaeda ja ka kirik.
Pliiats kaasa!
Vihje: pole
Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Keldrim%C3%A4e
Aarde sildid:
muguoht (4), lastekäruga_ligipääsetav (3), lumega_leitav (2), pliiats_kaasa (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5NF1Z
Logiteadete statistika:
164 (92,1%)
14
26
6
3
0
0
Kokku: 213
Laupäeva õhtul õnneks mugusid vähe ja silm tabas ka topsi üsna kiiresti. Tänud!
Maastikule vastavast kohast ei leidnud miskit ja Liiga märg ja libe tundus seal ronida. Siis kui üks mugu sinnasamma suitsetama asus siis loobusin.
Kuna Poolamäe aarde saime just logitud ning see oli lähedal ning veel võtmata, siis logisime siin ka kiirelt ära. Aitäh peitjale!
Kontroll leid, lisatud uus logiraamat koos uue juhendiga
Siin olen liiga palju käinud otsimas, mõnikord on mugusid, teine kord ei leia pimedas topsi. No sain ma selle lõpuks leitud ja logitud :D Aitäh!
Kui FudLoopi järjekorda poleks läheduses olnud, oleks peidukast sisse-välja sahkerdamisega palju kergem olnud. Õige koha leidmisega läks täiesti juhuslikult suhteliselt lihtsalt.
Leitud ja logitud. Tulime küll väljaspool turu lahtiolekuaega, aga mingi toiduannetuse järjekord juhtus just pühapäeva õhtul olema - õnneks neil oli rohkem tegemist järjekorra jälgimisega, niiet sai salamahti ikka õigesse kohta ära piilutud.
Eks see otsimine paras väljakutse oli, kuid aega oli laialt käes ja peale aarde tagasipeitmist sai veel pisut aega jalgu kõlgutada päikesepaistes..
Tänan peitmast.
Täna öösel alates 23:00 aare hoolduses. Hommikul 9st tagasi.
Aare vedeles lihtsalt lunehunniku otsas, üleni jääga kaetud. Panime natuke paremini tagasi, eks näis kas jääb pidama. Paber niiske.
Vihmane ja tuuline ilm oli kõik mugud ära hirmutanud, sai üsna rahus nimi kirja.
Tänud!
Selliseid linnatopsikuid otsides meenub mulle sageli Tuberkulotedi uueks lauldud vana laul kus "öösel keegi meid ei sega, kõik on vait ja vagane-ee". Siin see küll paika ei pea, isegi kell 3. Aga pika passimise peale sattus sobiv hetk ette. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Aare hakkas kohe silma ja sobival hetkel sai võetud ja tagasipandud. Aitäh.
Ingal oli seekord terav silm. Passisime momenti, logisime aarde.
Mugusid oli juba liikvel, aga õnnestus leida hetk topsi võtmiseks ja veidi aja pärast ka hetk selle tagasipanekuks. Aitäh!
Ammu ootas meid kaardil, tundus kuidagi lihtne. Veidi pidi end mugude eest varjama. Tänud
Sihukese ilmaga ei olnud tahtmist metsa ronida. Pimeduse varjus kiire leid. Aitäh!
Suundusime Piritalt kodu poole ning võtsime otsuseks mõnusalt peale keskööd mõni karp juba ära logida, et järgnev päev oleks hooleta. See siin lubas lihtsat leidu.
Muidugi polnud see üldse lihtne. Õnneks ei liikunud väljas praktiliselt üldse inimesi, niiet Märten sai igasuguseid krutskeid teha, et karpi leida. Aga mida pole, see oli aare. Olime juba alla andnud ja omadega autos, kui saabusid ühe varemleidja kinnitavad sõnad peiduka olemuse osas. Ronisime siis uuesti välja, tegime sama, mida enne ning saime lõpuks karbile pea 40 min peale keskööd ligi.
Oli siiski väärt tulemist. Aitäh peitjale, see peiduka juures olev hõng tuletas väga meelde minu lapsepõlve keskturu kogemusi.
Kell oli üle kesköö tiksunud, kui meie Piritalt koju hakkasime suunduma. Koduteel otsustasime ikkagi põike teha. Üldiselt oli tänav inimtühi, seega otsimiseks sobilikud olud. Näppisime ikka üht ja teist kohta, aga ei midagi. Küsisime isegi varemleidjalt abi, mis oli täpselt parajalt hea suunis. Näppisime siis mõned korrad veel ja oligi tops näpus. Päeva esimesed 40 minutit möödusid aaret otsides, aitäh!
Võtsin Boldi tõuksi ja vuhisesin PÖFFilt aarde juurde. Nati võttis aega, et õige koht üles leida. Kui nulli sain paika oli neid kiire. Nüüd edasi vuhisen sõbrannadega sööma. Hea ajastu oli selle aarde taastamisel. Sobis tänasesse üli hästi. Aitäh!
Novembrikuu laupäeva hilisel pärastlõunal ette võetud rattasõidu käigus põikasime aarde juurest läbi. Leid tuli kiirelt ning logi sai kirja ilma, et mugud oleks meid seganud. Aitäh aarde eest!
Tallinnasse jõudes oli igati kena võimalus see fööniksina tuhast tõusnud aare logida. Vaat et täitsa esimesest kohast vaatas teine vastu ja saime kenasti nimed kirja. Päevavalgel annaks ikka sobvat logimishetke otsida.
Õhtupimeduses oli päris mugav avalikus kohas aardega toimetada. Leid oli kiire ja aardega kõik korras. Aitäh!
Raskusastmed muudetud! Aarde arhiivis olles ei ole võimalik aarde parameetreid muuta
Täitsa tore, kui vahel miskit arhiivi riiulitelt välja kaevatakse ja eriti mõnus, kui nii lähedale kodule ja täpselt siis, kui mul nii ehk naa oligi tavalist aaret leida vaja. Margus jõudis pisut logisid sirvida ja arvas, et sellega vast nii kergelt ei lähe. Tegelikkuses aga jalutasime kohale ja hakkas mulle silma esimesest kohast, kuhu vaatasin. Võimalik, et enne taastamist olid asjalood seal hoopis teised. Minu tunde järgi on hetkel mõlemad raskusastmed tegelikult tuntavalt väiksemad. Tänan!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.
Kui keegi soovib, võib ise taastama minna. Pole hetkel sobivat varustust.
On teine jautama läinud...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Pea kell 11 õhtul, rahvast vähe, topsi sain kiirsti. Tagasipanekuks tuli taas veidi ümbrust ja liiklust seirata.
Küll olin ma mõelnud, et milline saab ükskord olema minu tuhandes aare. Ja näete, siin ta on, ääretult lihtne ja loogiline, kuid ometi tuli logi kirjapanekuks täna siin kolm korda käia. Esimesel korral takseerisime möödaminnes kahe kaaslasega võimalikku peidukohta, kuid kuna mugude rohkus ei lubanud siis aktiivselt tegutsema hakata tuli pimeduse varjus tagasi tulla. Seda ma ka tegin, kuid nüüd juba üksinda. Kuid ikka ei olnud tänav veel tühi ning ka ümbruskonna majade akendel oli liiga palju inimesi kevadist õhku hingamas. Kui ma paari tunni pärast kolmas kord siia tagasi tulin oli ümbrus vaikne, alanud vihmasadu tegi minu jaoks küll olukorra natuke raskemaks, kuid hakkama ma sain. Aitäh!
Tuvastasin vist võimaliku peiduka, aga kahjuks kontrollima ei ulatunud.
Päeva ainuke aare, kus mõelda polnud vaja, aga ikka läks pea sama kaua kui teistega, sest et pimedus. Lõpetasin Tarpsi piinad, vähemalt ajutiselt. Aitäh!
Geopimedus pole naljaasi, see on tõsine haigus. Vahest ma soovin, et mu piinad lõpeks.
Pühapäev, kell seitse õhtul, keegi õnneks enam turul ei tegutse. Mugusidki jalutas üsna harva, kuigi jälgima pidi neid ikka ûksjagu. Rohkem aega kulus otsimisele, sest pärast seda, kui esmavaatlusel loogilisest kohast silma ei jäänud, laiendasin otsinguala. Lisaks kaalusin juba tõsiselt, et äkki ma olen liiga lühike ja peaks oma redeli autost välja tõstma. Õnneks viimast siiski tegema ei pidanud, pisike aardeke jäi silma ja autos sai logi rahulikult kirja. Aitäh!
Oli just mõnikümmend minutit vabat aega et teha väike jalutus linna. Koha peal tegin kassi kombel pudrukausi ümber väikese ringi ja vaevalt sain asja näppu ja paar sammu tagasi astuda, kui hakkas äkki selline vilgas elu pihta. Kes tuli trennist, kes alles läks, kes ootas autot, kes..... peale veerandtunnist ootamist tekkis lõpuks rahulik hetk et sai asi omale kohale tagasi paigutatud. Tänud peitjale
Inimesi palju, enamus aeg sai müüri toetatud ja kui hetk avanes sai ka kätte xD
Õnneks on õhtupoolikud juba mõnusalt hämarad. Turg tühi ja inimesi minimaalselt. Logi kirjas ja tänud!
Kell 4 öösel aarde pärast ärgata oli täiesti uus kogemus minu jaoks, aga edasi magades oleks siin vormistamisest heal juhul ainult und näinud. Nullis palju mõtlema ei pidanud ja see ronimine kvalifitseerus ka hommikuvõimlemise alla. Hetk pärast nime kirja saamist keeras esimene turumüüja ka väravast sisse, on need ikka varajased. Kaastundevalu kestis mõne sekundi, siis läksin koju edasi magama :) Aitäh!
Minu meelest oli juba vägagi öö, mina mugude asemel küll magaks praegu;) Kõigepealt kangestusin kui lähedalt jooksis suur rott mööda. Sain seejärel teada, kui aeglaselt suudab üks väike paksuke koer oma perenaist jalutada, küll kulus tal ikka mõnekümne meetri läbimiseks aega.. Kui lõpuks kedagi enam silmapiiril ei näinud, panin ruttu nime kirja. Aitäh.
Leitud kell 02.35. Peaaegu muguvaba. Päeval ei kujutaks ettegi...
Proovi siis aardele pihta saada kui see koguaeg sisse/välja pendeldab. Tänagi kogemata avastasin et see taas aktiivne on. Siin oli asi otsustatud, et tuleb minna. Eirasin küll peitja soovitust minna nädalavahetusel, aga oli siiski juba õhtu ja väljas sadas vihma. Ma olin niikuinii juba läbimärg, seega ei lasknud ennast sellest segada. Koht tundus faktide järgi nii ilmselge olevat aga süüdistan vist kehva nähtavust selles, et aare ennast tükk aega peidus hoidis. Kui aga pilk lõpuks õiges kohas peatus oli asi kohe selge, et võin selle suht viimastest pealinna tava-aaretest lõpuks ära vormistada.
Tänud.
Selle logiraamatu FTF. Tükkaega ikka võttis selle leidmine, kuna mugusid hulgim. Samuti läks natuke aega, et logiraamat konteinerist kätte saada, aga tehtud. Aitäh peitjale, sellise raskusastmega aarded mulle meeldivad.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kuna aare asub taas kõrgemal, siis maastik 2,5 ning suure muguohu tõttu peidukoht 3. Aare ühel korral lõhutud ja kahel korral varastatud.
Sättisime oma käigu teadlikult turu poole, et aaret otsida. Saime kõigepealt nullis kõvasti lihtsalt oodata, sest rahvast liikus palju. Vaiksem hetk, karp käes ja nimi kirjas. Nagu kombeks, siis ka tagasipanek venis, sest rahvast oli palju. Aitäh!
Eelnev mitteleid tuli puhtalt geopimedusest. Vahepeal käisime otsisime muid aardeid ning teisel ringil leidsime. Nägime ka ühte rotti läheduses toimetamas.
Puudub hetkel sobiv konteiner peitmiseks. Viimased varastati ära.
GC lehel muudkui leitakse. Mida?
GC lehel oli täna mitteleid, nii et arvasin, et ehk on aare plagama pannud. Ei olnud ja tema otsimisega ei läinud sugugi kaua, võiks öelda, et tema juurde viib lausa ilmselge tee. Pliiats vajab tõesti hooldust, nagu keegi kirjutas. Mul polnud oma kirjutusvahendit kaasas, aga õnneks saab pliiatsi vahel ka küüntega ära teritada :) Aitäh aarde eest!
Õhtusel ajal oli muguhulk talutav...ega see otsimine seal just normaalne välja ei näinud aga noh :D Leitud ta on lõpuks :)
Paar nädalat varem käisime antud aarde luurel, aga mugusid vooris igast suunast, tagatipuks palus soomlane parkimisel abi. Õnneks meenus täna aare ning mugud olid paraadil või pidustustel. aitäh, aare igati korras! :)
Hommikune aardeleid, kui mugud veel uniste nägudega ringi käivad ja mitte midagi ümberringi toimuvast tähele ei pane.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
aare on aktiivne alates 2:00
Juhtusin just praegu sealt mööda minema ja otsustasin kontrollida, mis seisus aare on. Aaret polnud oma peidukohas!!
See oli maas... kahes tükis.... ja seda polnudki keegi võõras ära viinud, kuigi see on äärmiselt nähtav koht. Keegi, kes selle täna leidis, oli selle maha jätnud, kuigi oleks võinud helistada või rohkem peitu panna, nt kivi taha, ning mind ikkagi teavitada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Selle aardega hakkas pihta leidude rida, kus Arvo ainuisikuliselt särada sai. Seni, kuni mina suurusi-raskusastmeid pärisellu kujutleda üritasin, tuvastas tema potentsiaalse asukoha ja paar liigutust hiljem ulatati mulle topsik logimiseks. Kui kaks koerajalutajat mööda lastud, läks aare samamoodi tagasi. Nüüd siis tean, kuidas seda kohta nimetatakse. Aitäh!
Veeresime ratastega nulli, õhtul oli liikumist vähe, logisime ja sõitsime edasi.
Pikkusest piisas täiesti. Kork on pooleks läinud, nii võib aare varsti jälle kaduda. Aga praegu kõik ok. Aitähh
Mõtlesime välja, kus ta ennast peidab, aga meist keegi oma pikkusega selleni ei küündinud. Proovisime küll ja võtsime isegi ühe abivahendi abiks, aga siis ütles üks märkamatult lähenenud tädi meile vene keeles, et sellise abivahendiga me küll ei saa ja kirjeldas veidi sobivamat. Ise veel muigas, et ega me esimesed siin pole turnimas ;-) Leidsime seejärel veidi sobivama abivahendi, aga pikkust jäi ikka väheseks. Otsustasime siis, millise pereliikmega kunagi peaks tagasi pöörduma, et asi enam pikkuse taha kinni ei jääks ja ootame ühe tema vaba hilisõhtu ära, et tagasi pöörduda.
Leitud ja logitud :) kõige parem aeg on logida öösel, sios mugud magavad...no vähemalt peaksid magama...aitäh peitjale :)
Leitud kohast, mida kunagi, kui aare kadunud oli, ikka väga põhjalikult uuritud sai. Seekord läks lihtsalt. Tänud!
Nulli kõndides tabas mind mõnus maasikate lõhn. Kas tõesti võimalik, et saab juba Eesti maasikaid. Loll, kes usub :P Jään siis Eesti maasikate hooaega ootama. Tagasi panekuga pidin natuke kannatama, sest sekundi jooksul oli null ülerahvastatud ja ei tundunud üldse, et enam vaikset hetke leian, et saaksin aarde tagasi panna. Aitäh!
Linnast bussijaama jalutades tuli lihtsalt see aare ära logida. Kergelt ei läinud. Kui sobiv abivahend leitud, oli topsik varsti käes. Tagasipanek nõudis suuremat täpsust. Tänud!
Selle aarde otsimine läks Priidu jaoks ilmselt kõige igavamate kirja, sest ma ei suutnud juba eemalt oma suud kinni hoida. Läksin alguses ise, aga pikkusest jäi ka kikivarvul puudu. Siis oli Priidu kord ilunumbreid teha. Temal said need kiiremini ja edukamalt tehtud. Istusime, nautisime ilma ja logisime. Muguhoiatus on asja eest pandud, sest seal ilmuvad nad kiirelt ja vaikselt välja. Hetkel kui Priit aaret tagasi pani, jäime vahele hilisele turumugule, kes tühjade lettide juurest ilmus ja Priidu sirutust huviga jälgis.
Turumutid vaatasid silmad pilus ligi 10 minutit me poole kui müüril istusime ja vaatlesime, kus aare end peita võiks. Mõne minuti pärast hakkasid nad õnneks kaupa laadima ning meile on hüper-super abivahendiga võtsime aarde peidikust välja ja logisime. Tagasipanek nii sama moodi! Aitäh!
Aarde leidsin kiiresti aga kätte ei saanud. Tuli Herki, ronis ja võttis aarde välja.Tänud peitjale.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare kadunud! Jääb taastamist ootama!
The cache is lost! Will deal with it as soon as I can!
Kolasime nullis veidi ringi. Vaatasime ka kõrgustesse, millele varasemad logid viitavad. Ei midagist.
Tegime olematule publikule tsirkust, aga täiesti tulutult.
Ei ole siin isegi öösel kell 1,30 lihtne tegutseda.Aga üldse ma ei kahtlegi,et siin geokogukonnas on tegelasi kes suudavad ka keskpäeval sihile jõuda :P Tänud peitjale!
Selle aarde juures on aja planeerimine suurim edu võti. Aeg oli täpselt paras, et turumutid juba magasid ja turuvarblased veel magasid.
Sõitsin kohale, võtsin autost abivahendi, palusin tal üles ronida ja tops oligi käes. Nii lihtne see ongi!
Muide, mitte kaugel keskturust asub üks paneelmaja aadressiga Võistluse 23. Selle kohta on mul pajatada säherdune lugu. Rajati parajasti Õismäed, kui ühtäkki toimus miskine tööseisak. Paneelitehas töötas aga täie rauaga edasi. Terve majatäis paneele jõuti valmis treida ja kuhugi neid ladustada polnud. Tähtsad ninad siis mõtlesid veidi ja ühele tuli meelde - seal Keldrimäe kandis on üks tühi krunt, paneme sinna! Ja nii saidki Võistluse 23 elanikud endale kodu.
Niiviisi käis omal ajal strateegiline linnaplaneerimine.
Seekord polnud võimalust, liiga palju mugusid. Kuid vähemalt tean nüüd kus aare asub.Tänud!
Karlil olid jalad ülesandeks liiga lühikesed, seetõttu pidi pikakoivaline Kuldar appi tulema ja logitud ta saigi.
Karl tuvastas õige objekti, aga aaret päris kätte ei saanud. Haarasin ise aarde, naised logisid ja pistsin tagasi.
No ise ma seda küll kätte saanud ei oleks. Aga meie tiimi pikim liige Kuldar tõi selle alla nagu nalja. Nimed kirja ja väikese viivitusega (segava mugu näol) sai asetatud ka tagasi omale kohale.
Pliiats on konteineris kirjutamiskõlmatu - pooleks lihtsalt. Võtke oma kirjutusvahend kaasa või kui keegi minemas-otsimas-leidnud, pange palun uus.
Muguuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuud, mugud ja veelkord mugud... Loobusime.
Mikk oli pikk, tegi natuke nalja. Aitäh!
Täitsa lamp koht. Mida mõni 9nda korruselises majas elav inimene mõelda võis kui aknast nägema juhtus...aga noh, pole minu asi (:
Eelnevalt kaardilt eedatav koht välja vaadatud ning kohale minnes tuli vaid oodata muguvaba hetke ning aare avalduski juba välja mõeldud kohast :)
Rahvaste liikumist oli ikka piisavalt. Õnneks on teed vähemalt autodele kinni pandud (mitte, et see enamikke juhte eriti seganud oleks) ja vajalikul hetkel sai vajalikud liigutused vajalikul kõrgusel vajaliku graatsiaga (HA!) tehtud. Vahel on mõõtmetest kasu kah. Ja juba 15 minuti pärast tekkis hetk aarde tagasiasetamiseks. EVEJ.
Enne südaööd Tallinnas teine. Kui karatekad või muidu võitlejad oli lahkunud jäi ümbrus vaikseks. Pikkusest tuli mõni sentimeeter puudu. Õnneks vedeles üle tee paar sobivat elementi. Tõin ühe kohale, logisin ja viisin abilise oma kohale tagasi. Aitäh, päris tore oli!
Kuna Veiko tõi eelnevalt nii kenasti mu käte vahele kaks raskesti kättesaadavat aardekarpi, vedasin ta ka Keldrimäe juurde. Tal oli see küll leitud, kuid mul oli vaja abivahendit ja Veiko soostus taas kord redel olema. Ka siin oli aardeni jõudmiseks tee raskemaks tehtud ja üles songitud. Õnneks sai autoga siiski suhteliselt lähedale. Tänud aarde eest.
Külastasin seda aaret viimane kord siis, kui olid minu teadmised gepeituse kohta alles lapsekingades. Ei saanud ma tookord veel aru nendest peidukoha ja maastiku numbrites. Ega ma saa nüüd ka öelda, et ma kõigest veel aru saan, aga vist juba natuke mõikan. Aga tookord jäi aare leidmata. Sellel korral tuvastasin aarde kohe, aga nu ei saa kätte. Oli küll õhtune aeg, aga mugusid sõelus ümbruses nagu muda. Eks ma siis jälgisin neid. No on siin kandis ikka igasugu sulelisi ja karvaseid. See pool tundi mis ma seal ootasin õiget hetke võtmiseks ja ära panemiseks oli ikka päeva parim vaatepilt. Minge ise vaadake seda tegevust, mis seal toimus. Aga aare käes ja logitud. Tänud peitjale, et nii hea koha valis. Mulle ümbruskonna šõu meeldis.
Käisin kohal, tõdesin et olen jupats. :P helistasin pikale sõbrale, et aitaks hädast välja. Natuke ootamist ja sõber saabus, mõne hetkega oli ka aare käes. Tervitused aarde peitjatele, kes mu logimise ajal kohale ilmusid. :P
Seda tsirkust peab veidi pikemalt kirjeldama ning ma usun, et veidi detailsem logi ei riku ka kellegi avastusrõõmu. Algas kõik sellest, et juunis nägime aarde ära, aga päkapikud lennata ei oska. Kord käisin seal üksinda piilumas, aga siis oli aare kadunud. Lõpuks jõudis kätte see päev, mil otsustasime, et enne ära ei lähe, kui logi kirjas. Olime seekord ettevalmistunud, spetsiaalse tööriistagi olime endale meisterdanud ning enesekindlusest pungil. Meie vastu töötasid aga mugude hordid, kes vaatamata piisavalt hilisele kellaajale seal voorisid. Pool tunnikest mängisime lolli, mille hulka käis ka naba paigast venitamine Liina poolt, kes ~50 meetri kaugusel ~10 kilose kivi kohale taris. Ei suutnud me aga ära oodata vaiksemat hetke ning nii tegimegi ringi lennujaama juurde ja korjasime sealt aardeid. Tagasi turu juures oli juba vaiksem ning nii ma seal müüri peal töllerdasin, kuni oli aeg tööriist varukast välja tõmmata ja aardele konks taha saada. Kõik käis nii sujuvalt, et Liina ei saanud arugi, miks ma auto poole plagan. Logi kirja, paar pilti ning... Nagu ikka, keerulisem osa alaku. Totsik ei olnud üldse huvitatud konksu otsas püsimisest ning nii ma siis üritasin parema käega aaret tagasi saada ja vasakuga valmis kukkuvat topsikut püüdma. Pärast kahte õnnestunud katset... (Miks õnnestunud? Sest iga kord kui topsik maha hakkas kukkuma, püüdsin ma ta edukalt kinni, enne kui ta kivi peal katki sai kukkuda) ... loobusime sellest strateegiast ning Liina kohale veetud kivi sai kasutust. Õnneks mugusid ei olnud ning nii saigi päkapikk Mai pedestaalil aarde tagasi panna. Lõpetuseks pidi Liina veel kivi tagasi oma kohale viima, sest ma keeldusin ära sõitmast. Kui asju teha, siis ikka korrektselt! Täname peitjat.
Liiga soojad päevad ja külmad ööd võivad muidugi konteineri seest niiskeks muuta, sinna pole midagi parata. Hetkel taastatud.
Noh ei uskunud mina, et aare on just seal :) Naise sisetunde järgi ikkagi vaatasin ka seal. Hopaa, leitud. Imelik, aga aare oli vett täis, sisu haiseb ka :) Otsingud toimusid öösel, elanikud vist mõtlesid, et oleme autovargad. Lahe aare!
Noh ei uskunud mina, et aare on just seal :) Naise sisetunde järgi ikkagi vaatasin ka seal. Hopaa, leitud. Imelik, aga aare oli vett täis, sisu haiseb ka :) Otsingud toimusid öösel, elanikud vist mõtlesid, et oleme autovargad. Lahe aare!
Teate kui ilusaid pilte saab telefoniga teha, kui fotograaf on kõrgemal ja objekt madalamal. Ja üldse on niimoodi jõle äge siin. Oot, tule siiapoole, teeme siit, nii ja nüüd sealt. Ja siis teeme kükitades.. Oot oot, astu nii, jaaa, Nii. Okei, mälukaart sai täis.
Kas keegi märkas, millal logi kirja sai??? EI? Turulised ka mitte :). Täname pilbaste eest!
06/28/2015 You found [Traditional Cache] Cellar Hill / Keldrimäe Visit Log Natuke hiilimist, veidike logide lugemist ja voilaa! Käes. Konteiner oli vett täis. Logiraamat siiski vaatamata väga augulisele minigrip kotile kuiv. Milleks panna eel augustatud minigrip logiraamatut kaitsma jäi arusaamatuks. Aitähh!
Sellega on nüüd nii, et aare nähtud, aga nimesid kirja ei saanud. Sõjaplaani sai juba peetud, kuidas nimed ka logiraamatusse kribatud saaks :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kell oli 00:05 ja haudvaikus...
Õhtuks oli Keskturg oma uksed kinni pannud. Külma ja tuulise ilma tõttu ei näinud ka ringi töllerdavaid inimesi liigselt. Kuna vaatasin vaid peitja kasutajanime, siis enda arust teadsin kohe missugust konteinerit ma pean sellises nullis otsima. Kuni ma uurisin neid võimalikke peidukaid, tegi Rauno juba 2 kiiremat liigutust ja ulatas mulle konteineri. Logi kirja ja tagasipanek jäi juba minu ülesandeks. Tänud!
Kui õigesti mäletan siis kell oli juba veidi üle südaöö. Minu silmamõõdu järgi poleks me pidanud aaret kätte saama aga õnneks siiski oli Taavi pikkus paras. Logi kirjutades tuli aardes olevast pastakast veemulle välja, aga töötas veel. Aitäh!
1800's leid Eestis. Juheiii... kogemata sai valitud nö. verstaposti-aardeks. ps. sisu niiske ja pastakas streigib.
Koht, kus aare kiirelt leitud, aga kätte saamiseks oli vaja abivahendit. Õnneks lähedal üle tee oli see olemas.
Käisime ööpimeduse varjus. Leidsime kiirelt ja logisime veel kiiremini. Aitäh peitjale.
Võtame seks korraks vajaduse maha ja vaatame, kaua see minigripp kestab.
Distsipliin on liikumapanev jõud. Päevane Šnell ei olnud vaadeldav, tuli mingi asendus leida. Mamm pardale ja minek, temaga on selliste kohtade peal kõõlumine natuke lihtsamini seletatav. Aga aare - nagu suvaline suurlinnakas Lissabonis või Londonis, toos triiki täis erinevas lagunemisastmes ligumärgi loginutsakaid, igaühe peal erinev logimisjärg. Võtsime kogu selle laga tuppa, Mamm kuivatas seda mõnuga, pärast hankisime pagassist minigripi ja pistsime paberid sinna, ehk hoiab nüüd natuke tahedamana kogu seda kompotti. Tänud, meie saime palju nalja seal!
Kõigepealt läksime aaret vaatama keset turupäeva. Taganesime kähku, keset päeva pole seal midagi teha. Ööpimeduses tagasi tulles oli hoopis teine lugu. Karuonu võimles, mina logisin. Veidi niiske oli aga ei midagi väga hullu. Kaane sees on auguke, eks ta sealt sisse imbub.
Johhaidi, mõtlesin endamisi, kui nulli jõudsin. Peidiku tuvastasin kiiresti, aga selle aardega tuleb konkreetselt ikka vaeva näha. Mugusid tuli stabiilselt igast ilmakaarest nagu mingis 90-ndate arvutimängus ühtlaste vahedega ja suurem osa tõesti aeglaselt tuiamas, nagu siin ennegi mainitud. Samuti sai kohe selgeks, et siin on vaja abivahendit.
Läksin tegin turul tiiru ja laenasin sobiva abivahendi. Seejärel jäin passima momenti, et konteiner välja võtta. Selle ajaga ujus ligi kohalik vägagi asotsiaalse välimusega tegelane, kes mult konkreetselt raha välja pommis, mille ta ka sai. "Leiva ostmiseks", oli väide. Aga tundub et tegemist oli ka väikestviisi tehnikahuvilisega, sest tundis mu geokulgemisvahendi vastu suurt huvi, küsis et kuidas see ikka töötab. Olin selle vahepeal kokku pakkinud, aga eks siis pakkisin lahti ja näitasin, pole üldse kade poiss.
Lõpuks sai mingi moment tabatud, kui konteriner välja võtta. Ja siis teine moment, et tagasi panna. Kogu tegevus objektil võttis umbes 1,5 tundi aega. Aga tänud, polegi jälle sinnakanti sattunud kaua. Kahjuks mingist korralikust kuivatamisest ei saa seal rääkida ja jätkuvalt on konditsioon kahtlane.
Mugusid oli parasjagu vähe ja saime rahulikult aarde peidikust välja võtta. Logiraamat oli niiskevõitu ja vajaks kuivatamist.
Öisel ajal väga sobilik tsirkuse tegemiseks. Konteiner tundub küll igati niiskuskindel, kuid logi oli ikkagi natuke pehme ja niiske.
Sellega läks kenasti. Vahepeal käis küll politsei, aga me olime siis korralikud. Pärast olime pätid edasi. Leht oli logitav.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Seekord oli siis meie kord kohalikele vaatemängu pakkuda. Etendasim oma rolli ära, natuke tuulutasime logiraamatut ja asusime teele uute etteastete poole
Logileht on märg. Paistab, et korgi kinnitus ei ole kõige veekindlam.
Lootsin, et normaalsed inimesed puhkepäeva hommikul veel magavad aga kus sa sellega - üks ootas paari meetri kaugusel, teine paarikümne meetri kaugusel, jalakäijaid ja autosid vooris edasi-tagasi. Priit ässitas mind aardele järgi ronima kuni ma lõpuks järgi andsin ja topsi ära tõin. Tagasipanek osutus veidi keerulisemaks (ju siis läks õigest kohast mööda) ja see pudenes esimesel korral maha. Kogu seda tsirkust vaatas vähemalt kaks mugu pealt aga sellises kohas polegi ilmselt muud võimalust kui just päris öösel ei tule.
Algul ronisin vale objekti juures. Seejärel lugesin logisid, lõin uuendatud koordinaadid GPS-i ja suundusin õigesse paika. Kuna ilm oli õudne, siis mugusid siiberdas üsna vähe ringi. Tänud!
Aarde juurest on kõik 20-45aastased inimesed haihtunud. Kõik olid vaid väga noored või mitte esimeses nooruses tegelased. Vähemalt pooled liikujatest olid relvastatud kepitaolise esemega.
GP 1275 / GC 1511
Tundub, et see kant on eriti töllakate mugude kogunemispaik. Mujal maailmas inimesed kõnnivad. Siin aga loivavad. Passivad tühjal pilgul enese ette. Ja hingavad õhulaadset toodet läbi ühekordse filtriga elustamisaparaadi. ilmselt Hiina saatkonna saastavad mõjud on selle vanasti nii lõbusa kandi muutnud Zombide apokalüpsise eelmänguks.
Käisin ja korrigeerisin korki (kinnitust). Aardest oli kaduma läinud ka pastakas, mis sinna ainsana sisse mahub ja seal algusaegadest sees on olnud. Asendasin uuega.
Pühapäeva hommikul 7 paiku käisin kohal. Eelmiste logide järgi oletasin kus aare võiks olla aga viisaka riietusega ei tahtnud turnima hakata. Nüüd tuleb välja, et selleks hetkeks oli tops juba mujale liigutatud - hea, et siis mõttetult tsirkust ei hakanud tegema. Eks kunagi teinekord uutele koordinaatidele tagasi.
Puhkepäeva õhtu sobis suurepäraselt. Aarde hankisin logimistasandile abivahendiga (autor Miki). Tänud
Koht oli viisakas ja samasuguseks ta jäi ka pärast meid. Tänud!
Käisin ja liigutasin aaret, et ajutised liiklusmärgid enam ei kannataks. Neil olid jalajäljed peal. Uues kohas pole parimal juhul kraanatada ka vaja. Uued koordinaadid: 59.42952, 24.76715.
Keerata korki, mitte kaant!
Nägin, aga kätte ei saanud. õnneks leidus autos sobilik abivahend ja nii me selle aade kätte saimegi. Tagasipanek läks lausa üllatavalt lihtsalt. Aitäh peitjale.
Pool tundi viitsisin seal passida ja vahetevahel oma abivahendiga kohmitseda. Mõnikord öösel jälle!
Kuigi oli pime avaldas aare ennast kiiresti. Kättesaamisega läks natukse aega ja kannatust vaja et õiget hetke oodata kui õhk puhas. Tehtud :)
Järgigem seadust!
Hetkel küll sellekohast väljavõtet Tallinna kohta ei leidnud, küll aga Otepää kohta: avaliku korra rikkumise alla kuuluvad ka liiklusmärkide omavoliline ümberpaigutamine (teisaldamine) ja rikkumine (jalgupidi otsas turnimine?).
Hommikul lugesin Liivo manipulatsioonidest abivahendiga, päeval läksin luurele. Nagu ikka esimene mõte - no ei ole niiii... Isegi ei hirmutanud järjekordne turnimisvõimlemine, kui et keset päeva pole seda lihtsalt normaalne seal teha. Mis seal ikka, õhtupimeduses tagasi. Ei tahtnud ma DEEDE abivahendit alguses kasutada, aga kõrvalseisev abivahend ei tahtnud mind peale saada, nii et ikkagi see metalne läks käiku.
Tänud!
Ärgates koos sünnipäevalapsega - Eesti Vabariigiga - leidsin ma ennast autoroolist. Kell oli seitse (hommikul loomulikult) ja suunaks kesklinn. Linnas käisid ettevalmistused pidulikuks lipuheiskamiseks. Kuna aga minul ei olnud plaaniski kesklinnast niipea lahkuda, siis tegin algust aardejahiga. Kõigepealt siis see aare.
Parkisin auto ja veendusin selles, et enamus mugusid veel magavad. Milline rahu ja vaikus. Võtsin autost oma abivahendi, lisasin pikenduse ja asusin kraanat juhtima. Kuna eelmisest aardest oli juhtimine juba käpas, siis käis aare välja kiirelt. Paberitöö tegin autos ja tagasi panekul sai DEEDE asemel ikka kraanat kasutatud.
Kuhu edasi? Supercow juurde loomulikult.
Peitjale tänud ja kõigile head vabariigi aastapäeva!
Koerailm sattus tulema. Ei ela ma sellest aardest just mitte kaugel ega. (Tundub, eelmisesse lausesse sai vist kolm eitust äkki. (Vististi ehk sattus eelnevasse lausesse umbes kolm kahtlust, tea palju neid käesolevasse mahtuda võiks?
Metsas oleks selle aarde otsimine palju lihtsam. Mitte selle pärast, et mugusid vähem ega selle pärast, et puid on palju - roni kuhu tahad. Metsas oleks abivahendi meisterdamiseks materjali lähemalt saada. Seekord pidin natuke ringi vaatama, enne kui sobiva jupi üles korjata sain.
Üht päev varem leitud aaret arvestades kahetsesin, et ei olnud traadijuppi või kolmnurkset joonlauda kaasa võtnud. Õnneks ei olnudki vaja, kuna varemleituga võrreldes ei istunud see konteiner nii kõvasti peidikus kinni.
Kokkuvõttes sain lähedusest leitud materjali ja taskunoa abil maastiku raskusastme 1,5 peale. Oleks saanud ka 1 peale aga ei viitsinud kükitada.
Peale lambivalguses logimist (jah, seal läheduses on logimislamp maja seina külge paigutatud) tõstsin niuhti konteineri oma kohale tagasi ega pidanud Deede inventari redelina kasutama.
Tõenäoliselt Deede-d saavad varsti pahaseks, sest viimase paari päeva jooksul on inventar muutnud asukohta ja võrreldes algse kujuga ka kergelt deformeerunud.
Ajastus oli nii hea, et kusagil polnud kedagi näha ja muidugi ilm oli ka super. Tänud peitjale.
Narva mnt-d kaudu koju tagasi sõites jäi Keldrimäe täpselt tee peale ja kuna mul oli auto sobivalt Kole ilusa varsi täis, keerasin hommikut ootamata siia ka uuele katsele. Tehtud sain :).
Keldrimäel käidud nagu niuhti. Vajaliku abividina leidsin oma põhjatust daamairidikülist ;). Alexi nägu oli täis üllatust kui nägi kuidas vidin efektselt abikäe ulatas. Koti sain juustu täis ja kohe suuremal hulgal . Tänud , kõik hiired armastavad juustu :)!
Millal Sina viimati 6 mitteleidu järjest tegid? :D. Pekki küll… Siin käisin kaks tiiru: kella kuue ajal tutvumas ja tuvastamas, et praegune kell on täitsa lootusetu juhtum ja siis veidi enne uue päeva algust. Öösel uuesti kohale sõites olin kindel, et õnnestub ära logida, aga no ma ju ei arvestanud, et reede on… Sihuke voormine käis, kes jalutati koju, kes võeti peole viimiseks peale, kes toodi parasjagu viimasele pissiringile… Ja kõik tegid oma käike täpselt nii parajate vahedega, et kui eelmised kadusid silmapiirilt, hakkasid järgmised paistma. Korra sain oma autos olnud abikaga vehkida, sihile see mind ei viinud ja muud lahendused ei läinud ka minu vähese pikkuse tõttu arvesse… Varsti tulen uue abivahendiga uuele katsele. Ja siis ilmselt varahommikusel kellaajal, see on veel proovimata :).
Kohapeal käed puusas aarde asukohta tuvastades, oli selge et niisama ei saa kuidagi. Viisakates linnariietes ei roni ka. Õnneks on igas autos midagi, millest midagi teha ja toetused Tallinna DEEDE AS kindlale toele, oligi naks-ja-valmis.
Vaadates oma käesoleva aasta leide, siis ei ajanud üldse imestama, et olen jõudnud järjekordse sama "seeria" aarde juurde. Otsimise jätsin pooleli, sest ei tahtnud kasutada samu võtteid, mida varemotsijad on kasutanud ja sellest ka ohtralt jälgi jätnud. Täiesti loomulik, et kohalikes mugudes selline otsimine "imetlust" äratab.
Siin aarde juures sai ikka parajalt pulli. Kuna aare ennast ilma abivahendita kätte ei andnud, siis need väga väikesed hetked, mis olid muguvabad, pidi strateegiliselt kavalasti ära kasutama. Kui panin aaret tagasi, siis ilmus seljatagant märkamatult välja üks vanaproua, kes mulle midagi vene keeles pobibes. Lisaks sellele oli liiklusmärgi plastist alus aarde kõrval ka omamoodi eriline (vt. pilti). Aitäh peitjale elamuse eest.
Kuna kaaslane tahtis hommikust kohvi antijuua, tuli enne Tiigiveski pargi esmaleidu otsinguis paus teha. Käisime lähimas Statoilis ära, mugisime väikse salati ja pirukagi sisse ning otsustasime enne Tiigiveskisse naasemist siit läbi põigata. Aardepeidik andis eemalt kätte, aga erinevalt äsja leitud aardest ei saanud siin mugude vähesuse üle kurta. Mina olin peaaegu valmis kordama Poolamäe pargi tsirkust, ent Marjel tuli veel parem mõte. Käepärane abivahend tegi asja nagu naksti ära! Heh, see'p see on, kui suudad igale poole turnida või sinna teisi ühe käega pilduda. Siis teedki seda toore jõuga, isegi kui vaja ei ole. Mulle see Moori nipp igatahes meeldis. Edaspidi töötab ehk endalgi nupp, mitte ramm.
Tagasipanek oli peaaegu sama hõlbus. Vast ei jäänud eriti kellelegi silma. Dallinna Deede märki me ei kasutanud, see oli ka maa küljes kinni (ma tean ;) Aare jonksus ning vist kolmas logi pärast Eskot ja Erkot sai kirja. Aitäh linnaka eest!
Ka õhtuhämaruses ei tahtnud inimesed kodudes püsida ja toimetasid ringi. Õnneks saime toimetused tehtud vaiksemal ajahetkel. Leitud.
Plaaniväline hommikvõimlemine. Ilus päikseline ilm ja mugutipptund juba läbi, auto täitsa iseenesest kiskus nulli poole. Lagedal väljal sain siiski kõva 10 minutit aarde kõrval sobivat hetke passida enne kui maastiku raskusastmele vastavaid liigutusi teha kõlbas. See viis peaaegu sihile, aga siis äkki plaksuga tagasi sinna, kust alustasin. Kusjuures raskusaste kerkis 3.1 peale. Otsustasin hoopis alternatiivse lahenduse kasuks (maastik kas 5 või 1, aga mitte midagi vahepealset), ootasin taas ja lõpuks pääsesin ka logiraamatuni. Kusjuures üldse ei tunnista mulle pandud süüd - logisin ära päris kohe kui aarde kätte sain! Täpsemalt 9:32, rulli esimene sissekanne oligi ju minu kirjutatud :o) Vaeva nägin ka, osalise tõestuse leiab nullist ja teise poole umbes 30 m kauguselt põõsa alt. Internetis logimine olevat vabatahtlik, siiski püüan üldiselt nädala jooksul leiud GP-s registreerida, muidu läheb endalgi meelest :P Tänud peitjatele!
Erinevalt eelmisest kohast ei õnnestunud Erkol meid säästa ja pidime aarde kättesaamiseks veidi vaeva nägema. Aitäh aarde eest!
Koostöö viis ka siin sihile ning logi sai ruttu kirja.
Leitud,logitud. täna sõid ilmselt enamus mugud vastlakukleid, nõuab veidi skilli.
Seekord õnnestus mul jälle ilmselt FTNF saada, jess! Peidiku küll tuvastasin, aga õnneks maastiku raskusaste + mugurohkus ei võimaldanud seda päevavalges kohe mitte võtta. Mõtted liikusid juba oma väljamõeldud abivahendi peale, mille idee on mul valmis mõeldud, aga teostust veel pole. Seega jääb see aare kas pimedat või abivahendi valmimist ootama.
Aga minu teekond aardeni ei olnud mitte igavate killast. Nimelt möödus mu teekond Tiigiveski aarde nullist ja infotahvlist. Kogusin siis juba selle aarde jaoks ka infot ja uurisin ning pildistasin seda infotahvlit. Minust möödus üks seitsmekümnendates vanaproua, kes minu tegevust märgates küsis: “Kas õpite ajalugu?” Mul võttis korraks sõnatuks, aga vastasin: “Jah, natuke sai tundma õpitud jah.” Aga nii aus nagu ma olen lisasin kohe, et tegelen nimelt geopeitusega ja siia lähedale peaks olema üks aare peidetud. Selle peale vanaproa mõtles natuke ja lausus: “Jah, kes teab palju neid aardeid siinkandis on.” “Ega seda tea jah”, vastasin mina. Kuigi, miski 4 lähedal asuvat aaret oleks ma suutnud ette lugeda küll. Igatahes näidati mulle ilusti kätte kus jõgi olla vanasti jooksnud ja siis läksid me teed lahku.
Tore jalutuskäik oli, tänud!