Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on tähestikuseerias asendamas kadunud aaret D nagu Disko.
Aare asub koordinaatidel N137,097455° E197,077407°
Aardest leiab ka tähestikuseeria järgmise aarde E nagu Evil Walks vihje
Majja sisse ärge minge, see on ohtlik ja seda pole ka vaja
Vihje: Vihje on C2 nagu Chateau Migraine aardes
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 55/218 |
Aarde sildid:
soovitan (3), gpsita_leitav (1), tähestikuaare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5JK9J
Logiteadete statistika:
34 (91,9%)
3
7
0
0
0
0
Kokku: 44
GC-s arhiveeritud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Nende numbritega olen varemgi pead murdnud, kuid tulutult. Tänu kaaslase Chateau-st toodud vihje sain õige võtme kätte ja esimene tuli ludinal. Teisega ühegi valemi abil mõistliku tulemuseni ei jõudnud. No, mis seal ikka. Kahte rehkendust ei jõudnud, tegin ühe.
Siiski tänu asukoha kirjeldustele logides, sai kaardi abil paika pandud potentsiaalne objekt sellel laiuskraadil. Saigi siis mindud eile seda uudistama. Koha peal sai paika pandud kaks võimalikku pikkuskraadi ning nende juurest otsima hakatud, küll muidugi kõigepealt vale juurest. Teise juures ei läinud kaua kui juba õigele asjale näpud taha sain.
Tänud!!
See kodulinna aare oli juba kaua pinnuks silmas olnud. Võiks justkui võetav olla, aga ei saanud kuidagi järje peale. Ühe logi põhjal panime paika umbkaudse asukoha, aga nagu pärast selgus, siis puhta valesti. Ei aidanud muud, kui tuli rattad alla veeretada ja eelmist tähestikuseeria aaret võtma sõita. Seal läks esimene katse ka nihu. Teine katse mõni aeg hiljem õnnestus. Jõllitasin vihjet ja mõtlesin, et mida sellega siis nüüd peale hakata tuleks. Kaaslane oli õnneks nutikam ja teatas paari päeva pärast, et temal pool koordinaati olemas, aga teisele poolele ei saa kuidagi pihta. Aga sellest polevat ka midagi, sest selle pooliku abil saab ka asukoha kindlaks määrata. Mis seal ikka, läksime siis järgmisel päeval objektile. Esimese hooga tundus küll, et otsime nõela heinakuhjast ja mind hakkas hoopis tunduvalt rohkem huvitama aaret peitva objekti ajalugu kui karbike ise. Rahvast liikus, aga ajalugu tutvustavat vikatimeest seekord kahjuks mitte. Kaaslase georadar töötas õnneks see päev laitmatult ja mõne aja pärast saigi ta teatada, et leitud. Mina seevastu olin kapitaalselt geopime ja sain veel tükk aega kaaslast lõbustada, kuni lõpuks aardekarp käes oli. Täitsa vahva. Aitäh peitjale!
Esimene pool koordinaatidest tuli lihtsalt, teine pool tahtis natuke lootsi abi. Kohapeal sai ikka mitu korda käidud enne kui täna üks reetlik detail silma jäi. Tänud peitjale.
Tegime mitu ringi ümber maja ning lõpuks kontakteerusime Annega, kes meie otsingute piirkonda kitsendas. Lõpuks saime kätte ka. Aitäh!
Selle lahendus tuli üle mägede ja küngaste. Lōpuks tulid mingisugused koordinaadid ikkagi kokku ning läksime kohale. Uh, kui külm oli aga ōnneks Anne eemaldas iha maastikku otsides tōsta ja aare oligi näpus. Aitäh!
Anne kanal hakkab vaikselt tühjenema. Tõsi küll, üks kollane täpp jääb sinna ilmselt alatiseks, aga mis teha. Ega keegi pole täiuslik.
Täna jõudsin lõpuks aardeni, aga pean tunnistama, et ilma lisavihjeta oleks aare leidmata jäänud, kuna ma poleks tahtnud seal ilma kindla teadmiseta väga kõvasti muukima hakata. Kuidagi nagu ei sobinud... Kuid peidukas on vahva ja kaval, nagu ikka. Tänud!
Mõistatuse osas sain 50%-ga muretult hakkama, teise osas jaoks vajasin väikest vihjet. Ka kohapeal just ülemäära kiiresti ei läinud. Siiski jäi vajalik element miski aja pärast silma. Kavalpea ma ütlen, tänud!
Omanikujärelvalve käis kujunenud olukorda kontrollimas ja tuvastas, et aare täitsa omal kohal. Kurtis vaid vähesest külastatavusest tingitud igavuse üle, muidu hea tervise juures. Head otsimist!
Eelmise korraga võrreldes on nullis kõvad muudatused toimunud. Aaret polnud nagu mitte kuskilt otsida, kuna kõik on siledaks nühitud. Ma küll ei tea, kus karp on, aga peitja võiks ehk igaks juhuks pilgu peale visata, kas kõik on nii, nagu peab...
Maikuine ebaõnn sai nüüd heastatud. Ainult kaks logi oligi kogu suve jooksul uude logiraamatusse lisandunud. Tänud!
Mõistatus sai läbi häda lahendatud ja sealjuures sain teada, et väga kasulik on lugeda Hannese logi. Ent kasulik on see siis, kui sellest aru saab. Nii et minu arvates teeb sama välja, kas lahendada Taneli aardeid oma mõistusega või kasutada Hannese mõistujuttu.
Kohapeal tegin pool tiiru ümber ehitise ja kuni ma seal mõtteid mõlgutasin ja kavatsesin just logisid lugema hakata, tuli mingi mees rehaga minu juurde ja hakkas rääkima maja minevikust, olevikust ja tulevikust. Lisaks kutsus ta veel kõrvalolevaid teisi paremas seisus ehitisi vaatama. Lubasin minna, kui olen käesoleva onni arhitektuuriga piisavalt tutvunud ja läksin uuele ringile. Nulli jõudes vaatasin veel natuke moepärast ringi, kuid väga palju ei julgenud enam tuuseldada, muidu oleks mees äkki koos vikatiga tulnud, kartes, et kavatsen seal vandaalitsema hakata. Eks siis järgmise Tartu reisiga jälle tagasi.
Oeh. Mõistatus...oeh. Tegelikult polnud ta üldse keeruline, aga ei kipu ma nende õigete lahenduste peale väga lihtsalt tulema. Kohapeal...oeh. No läks ikka aega. Aga oli peidetud täpselt nii, nagu ma arvasin. Super töö! Aitäh!
Tänud nuffile, kes lõpus natuke aitas. Muidu oleksin siiamaani seal.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Täiesti uskumatu kui puhas vuuk ikka tehtud on... Inimesed on ikka imelikud :(
Leidsime tükid, mis ilmselt kuulusid aarde maskeeringu juurde :( Kadunud?
Oi jah, selle mõistatusega on asjad nagu nad on. Ei ole mu peas lihtsalt need juhtmed nõnda kokku joodetud, et taolistele asjadele peale vaadates lahendus paistaks. Küll sai Martiniga ikka kõikvõimalikke haigeid ja imelikke versioone mõeldud enne kui tal lõpuks õnnestus sellest mõningase abiga end läbi närida.
Nüüd oli lõpuks endal ka võimalus see müstiline lõpp oma silmaga üle vaadata. Väga mõnus lahenudus, küll sai ühest ja teisest kohast otsitud enne kui õige silma jäi, vahepeal isegi tuli lähedalasuvast asutusest üks onu meiega juttu ajama ja oskas pajatada niimõndagi huvitavat sealsete hoonete ja kogu rajooni ajaloost. Igatahes saime oluliselt targemaks, aga kahjuks siia sellest kirjutada ei saa :)
Aitäh!
Koordinaate sai lausa kaks korda arvutatud. Üks kord kunagi ammu (Matu ja maaameti abiga) ning teinekord nüüd täna hommikul - siinkohal tuleks vist kõnealla vanasõna, et kui ei jaga pea siis peavad jagama käed (kui ei oska esimesel korral koordinaate üles tähendada, siis pead teinekord uuesti lahendama).
Paar tavalist peiduurgast sai kohe esimese hooga küünarnukini läbi vaadatud, kuid mida pole seda pole. Tanel kinnitas, et seal ei peagi olema ja vaatasime edasi. Aga mida sa vaatad kui ei näe. Ave nägi õnneks logisid lugeda ja suured tänud siinkohal [speedy]le - ei läinud poolt sekunditki. Tänud Tanelile aarde eest!
PS. Pole just palju aardeid kus me kaks korda käinud oleme - see saab nüüd üheks neist - E vihje jäi võtmata.
Kuna Tõnu juba peidukohta teadis, siis lasi mul veidi otsida. Paari vihje peale oligi karp käes. Väga kavalasti tehtud peidukas.
Kristal oli juba leitud see aare, seega tema ainult jälgis, lahing käis minu ja Tõnu vahele ning seekord olid minu silmad teravamad! Käes ta oligi!
Pärast selle aarde avaldamist sain geokontrolli põhja esimesena, aga paraku sai mindud seejärel üht teist aaret esmaledma. Pärast selgus, et oleksin ka siin esimene võinud olla. Aarde peidik osutus päris kavalaks. Tänan peitjat!
Mõistatuse esimene pool täitsa OK, teise osaga aga veidi vinti üle keeratud. Peidukas on andekas.
Ähvardati siin eile majade lammutamise ja puude maharaiumisega... Natuke halb ilm oli, aga pakkisin pisema meespere autosse, teise poole meesperet jätsin magama ja värvisime 3 täppi roheliseks. Mõistatuse teine pool on siiani kergelt segane.
D nagu Diskoga oli kergem ma ütlen :P .Sest diskotantsu saatel on oma noorpõlves keha küll ja küll väänutatud ja lahendus oli tiba kergem tulema.
Aga numbrid, kuidas neid ka ei vaata, pea peal seistes, külili olles või tantsides- no numbriteks nad jäävad :D. Nii jõllitasin neid päeva , kaks ja pool kolmandatki kuni isu otsa sai. Neljandal päeval aga ei andnud asi taas rahu ja muudkui põrnitsesin. Vihje järgi ka ei viitsinud sõita ja nüüd, takkajärgi tark olles , poleks see mind ka aidanud :P... Siinkohal ajalugu peatub ( no pole vaja ju end avalikult tumbaks tunnistada ;) ) ja mitu päeva sellest õhtusse veeres jääb saladuseks, kuid ühel päeval...oli see vast õnnelik päev... tekkis idee visata kirves. Hm, ei tabanud, kuigi koht tundus nii lootustandev. Võtsin siis uuesti numbrid ette ja kahe minuti pärast oli tulem paberil !?! Möh, kirves oli lennanud nii lähedale, no paar meetrikest veel ja oleks objekti põhja ka lasknud :D. Oi seda röömu , mis sel hetkel mind valdas, aarde vallutamise jätsime tulevikuks, no millalgi ikka satub sinna ulmemõtete linna ;).
Ja mõned päevad tagasi ilutseb aardelehel info, et varsti on hilja... mida asja, mina nii palju vaeva näinud, ei maga ei söö ja ei jaksand teha tööd, ja nüüd siis nii.
Nojah see sai meie sellekordse dessandi nö süütenööriks, et kas jõuame ... jõudsime, vaatasime nullis ringi ja suutsime endale ette kujutada vaid, mis siin kord olnud on. Kui valed kohad olid üle kontrollitud siis leidis Alex ka õige koha. No väga kavalalt peidetud , tänud peitjale!
Kole, väga kole, eriti vihmasel ja pimedal ajal. Aare peitis end osavalt, kuid lõpuks siiski näitas end.
Aardeleid tuli kiirelt ja valutult. Mida ei saa öelda aga mõistatuse lahendamise kohta. Kui aare avaldus, siis asusime loomulikult kohe mõistatama, kuid midagi mõistlikku kätte ei saanud. Jälgisime nördinult kõrvalt, kuidas roheliste arv muudkui suureneb ja aaret leitakse, kuid endal uusi häid ideid ka ei tulnud. Kuni eilseni, mil omanik teatas, et tuleb kiirustada. Võtsin julguse kätte ja küsisin Hanneselt (hpalang1) abi. Ta juhatas meid õigele teeotsale ja ei läinud tervet päevagi, kui saime korrektsed koordinaadid. Täna käisime kaks korda kohal, kuna esimesel korral jälgisid meid eemalt liiga uudishimulik silmapaar. Teisel korral läks muidu libedalt, välja arvatud see, et unustasime vihje võtta. Oleme mõlemad põlised tartlased, kuid kumbki polnud siin käinud. Nii et täname peitjat juhatamast, hästi teostatud aarde eest ning Hannest vihjete eest!
Tundub, et lähimas tulevikus läheb aarde peidukas lammutamisele. Kiirustage, seltsimehed unetud.
Lahenduse otsa komistasin arvutis hoopis muud asja otsides. Tänan, et tarkust mulle juurde andsid! Aarde teostus väga hea aga no see Tartu on ikka kole linn...
Olime jälle Tartu kandis käimas ning pärast head kõhutäit ja sefiirikorvikesi Tüsedas Tordis ja Krõnksus Kringlis mõtlesime mõned aarded üles otsida. Mõistatuse lahendus tuli ei mäletagi kust, ise küll välja ei mõelnud (seda teist poolt, eksole) ja ega aardeleiu juures ma ka väga osaline polnud. :) No ei hakka mina asju maa seest välja kangutama ja kõike rebima. Kaval tükk muidu.
Mõistatus lahenes kiirelt ja aardeleid oli samuti kiire.
Peale Termika skoorimist nägi plaan ette potsatamist, aga selleks tundus aega nappivat. Samas, 10 min oli ikka vee vaja sodiks lüüa. Olgu, vaatame Danieli, kui mitte muud, siis teeme õhtuks luuret. Aga ei, sellest ajast piisas täielikult ja jäi veel jupike üle kah. Päevavalges selliseid muudkui otsikski. Mis muidugi ei tähenda, et teostust ei peaks kiitma - tuleb küll, lausa peab.
A mis mõistatusse puutub, siis leidis taas kinnitust matikute äraspidimunajas mõtteviis. Lihtsad asjad teevad nad keeruliseks, ja et asi oleks kindel, keeravad veel vindi korra või paar üle. Veel hullem on see, et asi on ikka korrektne :). Ja päris elementaarsetest asjadest nagu kirikud jms nad ei jaga kohe raasugi. Sellest läbinärimiseks kulus omajagu aega. A kui siis tuli, siis oli hea tunne küll.
Kokkuvõttes üks mõnusastitehtud terane asi, saab soovitussildi külge mu käest. Aitüma!
Ossa pühhade wägi, see aare on nüüd küll mu suurim nurjumine pärast Ristsummaga maja kütmise katseid.
Saaga sai alguse pärast mõnepäevast aastavahetuse leviauku Haanjamaal, kui naastes ootas mind postkastis esimene kiri, et kas mul juba logitud või on esmaleid veel saadaval. Ei no jah, esimest korda näen ja juba vahin nagu lehm uut aiaväravat.
Muidu on ikka nii, et kui tuleb Taneli 5.0, siis vaatad natuke ja hakkab midagi idanema. Nüüd vaatasin ja ikka mitte midagi. 2.0...
Konsulteerisime tiimiga ja panime igaüks kuskil kaks tundi hakkama, jõudes välja Kamtšatkale ja Vaiksesse Ookeani. Teooriad ületasid juba kõiki seniseid aardelahendusi. Samal ajal hakkas roheliste geokontrollide arv kahekümnendaid käima. Mis toimub?
Lasime seedida. Iga mõne aja tagant uuris peitja, et miks ometi logitud pole. Läks juba halenaljakaks raporteerida, et ikka ei saa mitte midagi aru.
Lõpuks sai peitjal villand ja lükkas mind sisuliselt ninapidi lahenduse sisse. Kuskil pool tundi hiljem sain häbelikult tunnistada, et vist nüüd sai see lihtsam osa lahendatud... Seda (kujuteldavat) üliaeglast plaksutamist oli teise linna otsa kuulda. Ja teine pool???
Kaks päeva hiljem sai asi uuesti ette võetud ja hämmastaval kombel õnnestus kaks minutit pärast suurimate Concorde'i ninaga seonduvate kraadide teadasaamist ka läbimurre saavutada, olles eelnevalt geokontrolli oi kui punaseks tagunud. Ja loomulikult kohas, mida juba nädala algusest kahtlustasin. :D
Õdagul siis kamp kokku ja luurele. Ega's midagi uut olnudki, eelmised logijad on juba kõik ära öelnud. Näppisin mina ühte kohta ja loobusin, minut hiljem läks Gertrud ja oligi aare näpus. Kaval värk, nagu ikka.
Kokkuvõtteks tuleb vist järeldada, et kui vanasti oli 1.5 raskusaste selline, mis võis olla ülilihtne või üliraske, siis nüüd tekitab märksõnade "2.0" ja "phantom" ühes lauses mainimine minus automaatse paanikarefleksi. Aga aitäh peitjale sellegipoolest, sellised kogemused kasvatavad iseloomu! :D
P.S: tegelikult ongi väga lihtne mõistatus ja mõnus lõpu teostus, aga no mis sa teed, kui kuidagi ei õnnestu peitjaga samale lainele saada.
Poole koordinaadiga polnud probleeme. Kirvega panin õige piirkonna paika. Õnneks jätkus oidu peitja nime teades täpne koordinaat välja ponnistada. Sest kohapeal oli keeruline ka täpset nulli teades.
Kõigepealt leidsin tünga, mis osutus piljardipalliks. Siis märkasin midagi ja seal oligi aare. Alles neljandana sain logida. Midagi ennenägematut jälle. Peitja õigustab oma ametinimetust vist iga uue aardega :) Aitäh!
No kui tuleb C2-st migreeni ammutamas käia, siis tuleb. Esialgu, autoroolis (autorollos?) olles ei andnud sealt saadud vihjegi miskit. Arvutis otsides meeldis mulle eriti, mis juutuubist ja pildiotsingus välja tuleb kui aarde nimele A lõppu lisada :-P Nämpsti-nämm!
Veel suuremat rõõmu tegi aga see, et sain lõpuks nii N kui E täitsa iseseisvalt kätte. Koogitükk ju. See on see tavaline Phantomi konstant, ei midagi muud segasemat ;-)
Täna oli vaja veel muidki tegusamaid toimetusi teha, nii et välitöödel hakkasin peale kolmandat tiiru juba natukene kibelema. Leidsime mitu sobilikku ja tüüpilist geopeidikut, millest ühest võlusin välja piljardikuuli numbriga 11. Mujal ei tulnud suurt midagi välja. Ja kui ei tulnud välja, suundusime ise mööda jälgi sisse. Oi-oi, ei olnud tore ega ilus. Aga vähemalt aare sai leitud. Kuuldavasti pole siiski tungida tarvis, aga no meie küll ei avastanud mingit muud ilmselget viisi. Toore jõu vastu ei saa siiski miski.
Aitäh, saime auväärt kolmanda koha ja pidime eelkäijatega nõustuma. Aardes me puhast vuuki ei teinud ega miskit juurde samuti ei lisanud. Aga mõistatus oli bro. Jaksu!
Poolest mõistatusest sain kiiresti jagu. Teise poolega läks natukese arupidamise ja mudimisega nii, nagu reklaamis öeldakse: "Ma ei pannud tähelegi!" Igatahes roheliseks see tuluke sai, kuigi mul on kõva kahtlus, kas minu kasutatud loogika ka leidja omaga ühtib. Välitöödel oli alguses raskusi, aga lõpuks andis aare end kätte, saime lausa STFi. Päästsime ilusaid kohti igatseva mündi "ilusast" ümbruskonnast. Aitäh!