Sleeping with birds

Leitud. Tänane

Tore rada tõi kohale, sai natuke ka linde vaadeldud. Tänan.

Sai käidud lihtsalt linnu vaatlus tornis, aeg mõõdus ja väljas hakkas hämarduma. Tuli jutuks geopeitus, et läheduses peaks olema aare. Taskulampe kaasas ei olnud, õnneks oli õhtune päikese loojang meie lambiks. Märkasin kahtlast helki. Võtsime siis ette teekonna märgatud kohta ja selguski tõsiasi, et olime leidnud aarde. Edu kõigile

Tänud aarde eest.

Kuna siia jõudsime pimedas ja meie lampukesed olid juba vatti saanud, siis siin läks meil raskelt. Kuid´gi tead, mida vaja otsida, siis lihtsalt nende pussudega ei näe. No lõpuks saime nägijaks ja asi sai koos vormistatud.

Tänud, hiiglama lahe torn!

Oi, siin me käisime täna 2 korda. Esimesel korral paistis päike silma ja mitte midagi ei helkinud. Teisel korral sihtisime päikseloojanguaegset/-järgset aega, aga päris pihta ei saanud ja taskulambist ei olnud mingit kasu. Seega lasin end jalgadel kuhugi umbes-täpselt viia ja etskae - midagi kahtlast jäigi silma. Wingmän ei võtnud küll eriti vedu ja arvas, et mul on luulud, aga kes viimasena naerab, naerab paremini. Mina ei naernud. Logisin ja nüüd tänan - ilus õhtune jalutuskäik x2 oli!

Ei jõudnud päikeseloojangut ära oodata. Kasutasin catibergi silmi. Tema ütles, et tal kusagil välgatas. Natuke kahtlesin, aga aarde võtsin välja. Aitäh!

Algul kaarti vaadates tundus see korralik cräpp koht, eriti kui pole kohalik. Õnneks viimane logi viitas raja algusele kust läks üpris viisakas tee lõppu välja. Kuna mu pealamp on endiselt üllatavalt hea siis enne leidsin aare ja siis alles käisin vaatlus punkti imetlemas. Öö aarde jaoks on asukoht ikka üllatavalt supper, väga hea teostus. Annaks lausa 2 lemmik punkti aga ühe võtan maha kuna lõpus oli paras foobia aarde kast, priskeid ämblike täis ja isegi purgis oli neid, vaikselt meelitasin logiraamatu välja ja sain nime kirja. Aga sellest hoolimata supper asukoht ;) aitäh :)

Hendrik paar korda siin ise aaret otsimas käinud, paraku liiga nõrga lambiga. Seekord siras marker kauguses selgelt. Kohapeal pidime nentima, et kummastki pole seekord lindude öörahu häirijat.

Positiivse poole pealt - silla poolt ja ümber torni on nüüd korralik laudtee

See aare sai päeva viimaseks. Mul polnud kõige parem jalanõuvalik ja teejupid, kus laudteed polnud, oli vaja rohkem jalge ette vaadata. Õnneks läks kogu teekond ilma suuremate probleemideta. Carolysil õnnestus oma lambiga näha märgistust. Mina jäin seda siis valgustama kuni teised kohale jalutasid ja siis järgnesin. Lootsin kohale jõudes, et nimed kirjas, aga oh ei. Ise pidin hoopis üles ronima. Tagasitee läks juba kiiremini. Aitäh!

See aare oleks peaaegu meelest läinud, kuid õnneks siiski meenus. Ikkagist ju ööaare ja käes oli öö. Mari-Liis ja Anni asusid teele, ma vahetasin veel kummikud jalga ning otsisin matkakepi välja. Mõlemad olid minu arust heaks kaaslaseks siin teekonnal kuna nii ei pidanud ma liiga palju jalge ette vaatama. Vaatetorn ikka lasi ennast oodata, kuid lõpuks ta ära nägime. Seejärel tegime nagu öeldud ning õnneks ka vähemalt ühe lambiga õnnestus marker tabada. Seejärel hargnesime, kes läks aarde juurde; kes jäi juhatama, et ülejäänud ikka õigesse kohta jõuaksid. Siis ootasime Anni järgi, et ta saaks ikkagist ise aarde juures ära käia. Aitäh toreda matka eest! EVEJ

Lõpuks leidsime! Olime seda juba 4-5 korda otsimas käinud. Peab mainima, et telefonilambiga pole seal midagi teha. Ikka läheb üsna korralikku taskulampi tarvis :)

 4 

Selle aarde logimise ajaks oli pikk geopäev selja taga. Algselt oli mul küll imeline plaan õhtul ,,Eesti laulu" vaadata, aga praegu on küll hea meel, et geopeitutud sai, sest nüüd ei karju see täpp silma. Igatahes algselt lootsime lõigata, aga ei õnnestunud ja siis läksime ringiga. Järjekordselt sai kinnitust, et kummik on parim geojalanõu. Mõnisada meetrit enne aaret sai näha omapärast vaatepilti. Keset külma veebruarit, kui vesi veel poolenisti jääs oli, keeras Silver teksadel servad üles ja lihtsalt läks plärts ja plärts mööda jääkülma vett, nii et vesi vastu paljaid sääri peksis ja ei teinud mitte ainsatki kurba, virisevat vms kommentaari. Logimise võtsin ma enda peale, kuid tegin sellega Silverile tööd juurde, kui aardekaas vette kukkus ja Silver veel käed ka jääkülma vette pidi kastma. Aga lõpuks sai logitud ja siis polnud küll muud kui sooja tarre ,,Eesti laulu" vaatama.

 4 

Planeeritud päeva viimane aare ootas otsimist. Midagi pole öelda, olud olid täna keerulised, aga kuidagi ei tahtnud mitteleiuga päeva lõpetada. Liis see oli valmis kastaneid kummikutes tulest välja tooma, kuid polnud nõus kogu rõõmu tal üksi ära teha laskma ja kalpsasin kaasa. Eks mida samm edasi, seda vesisemaks läks. Saapad olid jalas ausad ja toimisid kummikutena väga hästi. Kuniks viimastel meetritel eriti lõbusaks läks ja üle serva kogu saapa sisu ikkagi lõpuks ära leotati. Hea, et teised kirsad veel kaasas olid, kuna need ära uputatud saapad ei näidanud isegi järgmise päeva hommikul ahju otsas mingeid kuivamise märke. Isegi nädal aega hiljem kippusid sokid neis jalga tõmmates niiskeks minema. Nüüd siis tean, mida enam teha ei tohi ja järgmine kord tuleb ikka paljajalu minna.

Tänud.

 2 

Pika ja toreda geopäeva lõpetuseks tulime piiluma, kus linnud magavad. Ligipääs lindude öömajale osutus aga parajaks väljakutseks. Oleks teadnud, oleksime võinud tänase talisupluse siin hoopi teha;) Paraku sai sulps just tund tagasi tehtud ja kuidagi ei tahtnud siin riietes seda korrata. Geopeiturid on ju aga visad, ei anna nii lihtsalt alla, mõned meist olid eriti kangelaslikud, nii sai ergutuste saatel siiski linnukeste pesa külastatud. Oskasime ikka väga vale aja valida, suvisel või kuivemal ajal oleks ilmselt oluliselt lihtsam, täna oli paras väljakutse. Tänks, tiim!

Aitäh.

Hommikust hämarust ära kasutades tulime lindusid kaema. Mõned vidistajad olid isegi olemas. Samuti oli aare omas kohas olemas.

Tänan peitmast.

Jäin Saaremaale tööle lõksu ja koju ei saanudki, siiasamma lähedale hotelli kupatati. No selge, lamp oli isegi kaasas, küll teiste aarete jaoks. Aga siis vudistasin täpselt sel ajal, kui hämardus hooga üle golfiväljaku ja aare tuli kenasti välja. Mulle meeldis küll, nii üle hämara golfiväljaku tatsata kui see kontsept. Hea aare, aitäh.

Leitud, logitud, tänan!

Eelmisel õhtul ühes tornis, täna teises. Tulin otse peale loojangut golfiväljaku kaudu ja oli ikka ilus küll. Linnud ja konnad tegid igasugu hääli, golfareid polnud, väike udu kerkis. Helkur on ootamatult hea ja säras niimoodi vastu, nagu oleks keegi taskulambi sisse lülitanud. Lisanüansina on peidikus kaks topsikut, millest õige oli ülemine, milleni jõudmine nõuab pisikest lisapingutust. Kujutan ette, mihuke ämblikubande siin peidikust suveöödel vastu vaatab. Korras, kuiv ja tänud peitjale.

Teekond oli üsna libe ja mudane,kuid aarde leidsime kiirelt.

Tulime hommikul esimesena siia, et kui näeme, siis näeme ja kui ei, siis jääb järgmiseks korraks. Aga kõik oli väga hästi nähtav võimsa taskulambiga. Vuta vuta kohale, ämblikuvõrgud aarde ümbert ära ja nimi kirja. Tänud.

Tänan aarde eest!

Kui ööaaret öösel ei leia, siis tuleb päeval tulla. Linnukesi õnneks magamas polnud. Aitäh!

 1 

See oli nüüd kolmas järjestikune õhtu, mil ööaaret otsime. Sättisime oma tuuritamised ja ööbimised nii, et meil oleks võimalik ka neid valgustkartvaid aardeid siin saarel leida. Aardele lähenesime meie meelest täitsa loogilisest suunast, kuid varsti selgus, et see oli just see golfiväljaku poolne serv, millelt lähenemine võib olla keerulisem. Alguses tundus, et ongi keerulisem, et mitte öelda võimatu ent siis märkasime väikest vahet põõsaste vahel ning seda kontrollides selguski, et sealtkaudu läheb lai rada täpselt vajalikus suunas.

Otsimise kellaaeg oli küll enam-vöhem sama, mis eelnevatelgi õhtutel, aga et see aare asub lagedal väljal ja et seal oli ikka väga palju valgem kui metsas, siis see ei teinud meie olukorda kergemaks. Meie taskulambid ei ole just kõige kehvemad, kuid mida iganes me ka tornis ei teinud, mingit tulemust/vastust me ei saanud. Liikusime ka mööda laudteed edasi-tagasi ja ikka ei midagi. Läksime puude alla ja otsisime ühelt poolt ja teiselt poolt, loopisime ka kirvest, aga tulemust ei miskit (hiljem selgus, et alahindasime markeri või taskulampide võimsust ja arvasime, et ei ole võimalik, et aare nii kaugel asub). Võtsime taas appi õlekõrre ja saime abi õige suuna osas. Tornist oli praegusel ajal markerit vastu säramas näha vaid ühest kindlast kohast, ühest nurgast ja see ei olnud kõige loogilisem nurk. Hoopis parem oli vaade alt laudteelt ning sealt saime siis kindla veendumuse, kuhu aaret otsima minna. Võiks öelda, et loodus vohab korralikult ja teeb otsimise päris keeruliseks.

Õiges kohas oli asi juba lihtne ning peagi oli karp käes ning nimed kirjas. Täname pingutust nõudva aarde eest ja kutsumast linde vaatama.

Käisime esimest korda augustis aaret otsimas, ka poolpimedas, aga tornis olid mugud ja ei saanud kuidagi ligi. Ei hakanud lolli ka mängima, haigla sealsamas, kutsuvad ehk hulluarstid välja taskulambiga vehkimise ja igal pool turnimise peale. Läksime siis uuesti täna proovima, ilmaolud soodsad ja vajadus poodi minna klappis ka hämaraga... mõeldud-tehtud. Ühest majapidamisest asus esialgu kaugelt veidi ähvardava olekuga retriiveri tõugu muki ka meie seltsi ja nii me kolmekesi aardejahile pea pimedas läksime. Tornini tuli muki kaasa ja sealt edasi käisime logimas kahekesi. Pisike taskulamp tegi oma tööd auväärselt, tuli ainult leida viis aare näppu saada. Õnneks oleme ahvist arenenud ja läks seekord libedalt :)

Kena jalutuskäik jões ning kiire leid. Üks härrastest sai ka jala märjaks.

Õhtune matkake jõe kaldal ja kolm aaret. Siin olid abiks kummikud ja kunagi Rimist soetatud viieeurone võimas taskulamp. Sain laudteel vaid paar sammu astuda kui aarde asukoht selge oli. Et luhal sleepivaid birde mitte häirida jätsin tornis käimata ja panin end logiraamatusse kirja. Aitäh!

Pärast merepäevadel Estonian Voicesi imelist kontserti asusime selle aarde poole teele. (Isegi korraliku taskulambi laenasin oma vanaemalt selleks.) Kõhe oli, aga pidasin vastu. Kaugelt kostus laulu ja tümpsu, mis vahel tundus liigagi lähedal olevat. Kõndisime ja otsisime. Mina muidugi iga pisema piiksatuse peale Hendriku selja taha hüppamas. Õiget teeotsa me lõpuks ei leidnudki ning mina olin väga seda meelt, et ruttu pimedast minema saada. Oleksin kasvõi otse kellegi aia tagant läbi jooksinud, kui Hendrik poleks peatanud. Ei tea, mida ma lootsin: mina ja ööaaret otsima :D Ma ei julge öösel tualettigi minna. No nii meie teekond siis lõppeski. Võibolla kunagi olen ka nii hea, et saan nagu Anne kõik ööaarded valges leitud.

Leitud ja logitud. Tänud!

Leitud!

Superlahe aare! Me tahtsime oma elu keeruliseks teha ning läksime ikkagi valges kohale. Vihjete järgi arvasime teadvat, mida otsida, aga kõhutunne juhatas alguses risti vastupidises suunas. Me ei andnud alla enne, kui nimed kirjas (mis ei võtnudki nii kaua aega). Aitäh lahedasse kohta juhatamast!

Päris tore oli aardeni läbi vee kohale sulistada. Aitäh!

Nulli saamisega oli küsimusi. Kuidas saab ja kõrge vesi on. Siiski sai kohale ja lõpp nähtud. Lõppu oli juba keerukam minna, sest kõik on vee all, õnneks vesi kummiku poolde säärde ja kohale saime. Pidi päeva viimaseks leiuks jääma, aga sai üks "kiire" sutsakas veel tehtud.

Leitud.

Kui ööaare, siis ööaare. Jõudsingi siia päris pimedas, sobivalt üksinda. Alustasin prooviks pealambiga - ei silmanud midagi erilist. Geojaanilt saadud taskuprozhektoriga polnud muidugi üldse mingi probleem - see on nii võimas, et võimaldab kilomeetri kauguselt 3 m maa alla peidetud aardest ränduri koodi vabalt välja lugeda :o) Pärast markeri asukoha tuvastamist proovisin uuesti pealambiga - kui valgusvihk täpselt õigesse suunda sihtida, siis on tegelikult näha küll. Telefoni välklambiga pole igatahes lootustki. Väga hästi valitud koht sellist tüüpi välimõistatuse jaoks. Tänud.

Leitud valges

Leitud on võimalik ka päevasel ajal leidis kui silmad piisavalt teravad ja aimas mida otsima peaks

Väga tore ! Tänud peitjale !

 2 

Nagu yhel geopeituril ikka jääb hinge kriipima iga leidmata aare. Nii ei andnud ka minule rahu eelnev kehva ettevalmistus. Seekord lugesin rahulikult hotellis läbi aarde logid. Lootsin lihtsalt, et mesilinnud poleks taas pesa pununud. Aku laetud, lamp taskusse ja juba ma sammusin põikki läbi Kuressaare. Nulli jõudsin ca 22 paikku. kuid avastasin, et ma polnud siiski päris kõigeks ette valmistatud. Seal oli kamp noori, kes jõujooki manustasid ja ysnagi valjuhäälselt oma maailmavaateid arutasid. Kuna praegusel aastaajal on päevad pikad ja ei olnud veel piisavalt pime. Jalutasin pika sammuga edasi ja kadusin võssa ja sealt juba golfiväljakutele. Ise mõtlesin, et kll nad varsti edasi liiguvad. Tegelikkus oli see,et ootasin ca poole kaheteistkymneni, kui Ysna jahe hakkas ja ka sääskesid oli nii et mustab. Mõtlesin juba hotelli tagasi minna, aga teist korda samat aaret otsima tulnud. Ja juba nii kaua oodanud oleks narr olnud nyyd alla vanduda. Nii et ootasin veel natuke.... poole yheni :) kuni vaikseks jäi ja seltskond laiali tilkuma hakkas. Nyyd sain lõpuks jahile asuda :P Kaasasolev taskulamp jäi aga väga nadiks. Ei jäänud muud yle, kui et ala kammima hakata oma mini taskulambiga. Rohi oli muutunud mõnusalt kasteseks ja teksad said korralikult niiskeks. :D Siis lõpuks peale ala põhjalikku kammimist leidis minu mini taskulamp selle mida olin otsima tulnud. Oi kll see tunne tegi hingele pai peale kogu seda jantti.

Ylilahe teostus ja mõte peitjalt.(y) See aare oli igati neid kõnnitud kilomeetreid, oodatud tunde ja märgasid jalgasid väärt. 8P

See oli see aare mis oli juba 3mas yle kriitilise. Akut oli vaid 3% ja logisid ei saanud lugeda. Ja muidugi oli see just see ainuke kord, kui jätsin taskulambi maha. Improviseerisin, mis ma improviseerisin, kuid ilma abivahenditeta pean selle järgmist korda ootama jätma :)

Kuna öö oli udune, siis taskulambi efektiivsus vähenes drastiliselt. Seega tuli lähivõitlusse astuda, mis kulmineerus lõpuks ka võiduga! Tänud peitjale!

Nonii, sain ka mina siis seekord aarde logitud, viimane kord suve algul herilased seda ei lubanud..

Elamurajooni poolt ei leidnud mingit laudteed, läksime siis kraavist ja võsast. Märgade jalgadega ja okste poolt kriibitud nägudega vaatlustorni jõudnuna hakkasime usinaga helkureid otsima. Leidsime neid isegi kahes nurgas... Peale vaidlust ja hoolikalt uurimist kadus aga üks "helkurpaar" kuhugi põõsasse peitu, ajas judinad korralikult peale aga logitud ta sai :) Andekas teostus!

Olime kolmepäevasel spapuhkusel Saaremaal, vahepeal käisime ka aardeid otsimas. Siia sattusime valgel ajal, ja kuigi mulle oleks meeldinud aaret otsida rohkem pimedas, ei raatsinud siin niikaua oodata. Seega pungitasime silmi ja uurisime suures koguses võssi. Lõpuks saime logi ka kirja, äge. Aitäh!

2592.

Külastasime paika päeval. Üks taskulamp oli küll kaasas, ent sellega polnud suurt midagi teha. Proovisime ka huupi otsida, ent ei leidnud. Eks peab kunagi öösel uuesti proovima.

Esimene õõ sai helkurid üles leida kuid aaret ei saanud kätte sest üleujutus oli aarde ees/all.järgmisel päeval sai aaret otsima tulla,sest kummikud olid kaasa võetud.

Eelmine aasta külastasin torni ühel sombusel sügisõhtul ilma erilise plaanita aaret leida. Eile öösel sõitsime Eerikuga ratastega kohale aga siis oli maabunud ka tihe udu. Saime vihje ja leidsime ka aarde asukoha aga aaret tulime vormistasime nüüd kummikutega varustatuna. Koputamine unus ära aga lindudele head päeva soovisime küll. Tänud Indrekule ja Sepile.

Esimest korda proovisime siia tulla siis, kui MeisterJaan oli oma laulud ära laulnud ja väljas augustikuule kohaselt pime. Kahjuks valisime aardele lähenemiseks vale tee ning kohtusime hoopis kohalikuga. Õnneks sõbralikuga :)

Järgmisel päeval naasesime oletatavasse kohta ning leidsime aarde lühikese otsimise järgi. Tänud peitjale!

Mõnus jõeäärne jalutuskäik, aitäh aarde eest!

Aare hakkas juba kaugelt silma. Tänud peitjale!

Tulime Põduste aarete juurest edasi siia. Tänud peitjale!

Jalutuskäik mööda jõeäärset sai pikenduse ka siiani. Aitäh, aare korras!

Mõnus õudne seiklus. Sai ka pimedas põlvi saati kuhugi kraavi maandutud.

 1 

Keegi tarkpea on öelnud, et väärt aarete juurde tasub mitmeid kordi visiite teha. Tundub, et meie kolmas kord kohal käia (õnneks nüüd logi kirjutades) kinnitab tsitaati. Seekord oli meie õnneks luhta (?) niidetud seega kõndisime "kujutletava kolmnurga distantsi" pikema ja sirgema võimalusega otse aardeni. Seejärel ebaõnnestunud pikkusega hüpe õigesse kohta (üks kets sai märjaks) ja seejärel (loomulikult) kleidis ronimine aardeni ja Voilaaa... logi kirjas. Kõigest kolmandal kohalkäimisega. Hea, et mõned teised (loe: enamik) aardeid õnnestub ikka esimese korraga logitud.

Ilma Põduste kaheta ei oleks vist niipea siia tulnud. Nüüd tuli aga see jupike maad ära vantsida ja päise päeva ajal logi kirja panna. Muhe värk. Enne ukse avamist koputasin ka viisakalt aga elanikud on siiski kenasti välja kolinud. Kohalikku nastikut kohtasin ka. Aitäh!

Kuna saime peitjalt juhiseid, kus ja mida otsida siis käisime luurel. Ütleks, et kui tead, mida otsima pead ja kust, siis on vajalik märk ikka väga nähtaval. Aga tõenäoliselt käisime olukorda inspekteerimas enne kui peitja herilasi väljatõstmas kuna meie külastuse ajal oli veel herilased aarde peidupaika pidamas enda koduks.

Herilased said välja kolitud, võib julgelt jälle külastada. ;)

 9 

Tehtud! Ei läinud küll päris nii nagu olin öösel plaaninud.

Viies geopäev. Saatsin kukele kõik enda kolm ideed eelmisest õhtust ja otsustasin täna võtta rahulikult. Magasin ennast korralikult välja (ärkasin kell 11, kell 12 läksin hommikust sööma ja siis otsustasin piiluda mis on saanud minu öistes vägitegudest. Õige nähtamatu teeots golfi väljaku juures oli meelde jäetud ja tänu selle sukeldusin õiges kohas pea ees sisse. Linnuvaatlustorni juures nüüd valges sain aru kui veider see koht on. Laudtee põhimõtteliselt läheb ei kusagilt ei kuhugi ning see torn on samuti ajuvabas kohas. Ainsad lendavad objektid keda torni ümber kohtas olid liblikad ja kiilid. See selleks. Nüüd põhiobjekti juurde.

Maamärgi jätsin öösel endale maha, et ikka õige markeri koha üles leiaksin. Tegelikult poleks vaja olnud, elevandi kukerpallitamise jäljed olid ilusti märgata. Esimese asjana aga märkasin, et uks on kinni vajunud. Kurat! Piilusin ukse vahelt sisse ja nägin, et kõik on täpselt nii nagu öösel lahkudes. Parandustööd täies hoos. Kuna täna viimane päev Kuressaares ja kes see teab kas ja kuna ma siia uuesti satun, siis mässan nendega kuniks asi tehtud saab. Päeval oli uuenduseks see, et väljas tugev tuul, mille käes herilased väga lennata ei jõua aga negatiivseks päevavalgus (ma ei tea kas see mängib rolli) aga äkki nüüd nad näevad mind. Kõige hirmutavam oli see, et sel korral mul kõi käised paljad ja tuleb olla eriti ettevaatlik. Igatahes tegin ukse pärani lahti, togisin ja lootsin, et tuul puhub nad nüüd lõplikult minema. Kuidagi moodi nad suutsid alati tagasi tulla. Proovisin siis pesa lõhkuda. Ei mingit kasu, lihtsalt tiirutavad ja ründavad mu abivahendeid. Mõni targem sell sai aru, et mina olen nende taga ja kupatas mind eemale mõneks ajaks. Paistis, et ükski minu meetod ei toimi. Läksin tagasi auto juurde lubatud putuka mürgi järgi. No selle oleks võinud lasta samahästi niisama õhku. Esiteks tuul puhus kõik kohe minema ja neile pigem meeldis see. Viimaseks võimaluseks ei jäänud muud üle kui kuidagi see purk siis kätte saada ja tagasi panna. Paistis, et see purk oli nende jaoks rohkem tähtis kui pesa. Iga millimeeter mida liigutasin purki olid kõik sõdalased jahtimas süüdlast. Mitme põgenemise järel saingi purgi kätte. Logiraamatusse olid vaimuvaesed tõnn ja juss jälle kritseldanud oma signatuuri. Mis aga enam silma jäi, et logiraamatus oli tänase kuupäevaga logi. Väga hästi maskeering ja kaaslane tagasi asetatud. GP lehelt selgub aga lihtsalt, et kogemata pandud mai asemel juuni kuu. Tagasipanemist kartsin aga veel rohkem kui võtmist. Tegin lähedalt ühe täpsusviske ja pistsin jooksu, herilased kannul. Esimese gravitatsiooni kiirendusega suutsin nad kõik maha raputada. Ukse tegin uuesti pärani lahti. Äkki nüüd uks püsib lahti, linnud tulevad kusagilt liblikate ja kiilide asemel ning hävitavad herilased ära. Nüüd päeval oli siin uuesti kusagil tunnike aga olid väga meelelahutuslikud minutid. Aitäh!

Käes!

Täna juba leitud, väga hästi tagasi pandud

 13 

23:45 paistis aknast, et on piisavalt pime, et proovima minna. Läheneda kavatsesin golfiväljakult. Igal pool paistis aga ühtlane tihe võsa ees olevat, vähemasti mu silmad taskulambi abil ei seletanud midagi. Proovisin mitmest kohast ja lõpuks seadsin ennast lihtsalt kõige ligemasse kohta laudtee suhtes ja ründasin võsa. Vahepeal oli üks kellegi ajutine kodu koos prügimäega ja siis tuli juba jalgrada mis viis laudteeni. Tornist avanev vaade oli hoopis teine mis maapinnalt. Polnudki enam pime ja taskulamp ei tuvastanud ühtegi markerit. Tegin siis vähe sohki ja liginesin, seejärel oligi tuvastatud. Kiiresti leidsin ka õige koha üles ja mõtlesin, et kas ongi nii lihtne? Tegin siis ukse lahti, et ulatuda logiraamatu järgi. Järgnevalt oleksin peaaegu ehmatusest pikali kukkunud. Aardepurgi küljes herilasepesa. Seetõttu jäi nüüd logimine tegemata. Ei olnud mul sellist julgust, et purgil kaant maha keerata. Järgnevalt võtsin vastu otsuse, et neist tuleb vabaneda. Esmalt tuvastasin tugevate koptustega populatsiooni suuruse, milleks oli 20-30 isendit. Keegi aru ei saanud mis toimus. See andis mulle julgust juurde. Võtsin maast ühe jämeda taime ja proovisin sellega eraldada purki pesast. Herilased said pahaseks ja hakkasid taime ründama. Ikka olin ma väljaspool ohtu. Taime suutsin panna niimoodi, et see jäi ust lahti hoidma. Edasi võtsin ma pika peenikese lepa oksa ja lõplikult eraldasin pesa purgist. Sellest paistis neil täiesti poogen olevat. Siis hakkasin pesa ka välisest konteinerist eemaldama, selle peale nad said pahaseks ja hakkasid patrullima. Nüüd pidin tegema ka juba laveerimisi ja põgenemisi. Kogu see protsess meenutas väga lapsepõlve, kus samuti tuli herilase pesasid kuskilt kuurist või katuseräästast eemaldada ja alati lõppes see varem või hiljem nõelata saamisega. Kuna see meenus ja nõela soovi polnud, siis jätsin asja sinnapaika ehk pesa lõhutud ja uks lahti. Kui nad ise ära ei lenda uude kohta, siis tulevad vähemasti linnud, kes teevad neile otsa peale. Kogu pull kestis peaaegu tund aega. Päeval lähen vaatan mis saanud on, võibolla tuleb putukatõrje ka kaasa võtta.

Taim, purk ja pesa

Teistkordsel käigul ja seekord pimedas, oli väga lihtne. Marker oli kohe näha, kuid kahjuks oli kättesaadav ainult nänni purk. Logiraamatu purgi külge oli tekkinud herilasepesa, niiet purgi kättesaamisel oleks pesa pooleks kärisenud ja nägu ilmselt paistes olnud. Ootame mesinikke, kes putukatel kolida aitaks.

Logide lugemine on nõrkadele ehk ainult aarde kirjeldusest ei piisanud leidmiseks. Läksime keskööl, varustatuna kolme (enda arvates 3 korraliku) taskulambiga otsima. Peale pikaajalisemat otsimist andsime alla. Vahepeal tekkisid meil arutelud teemal, nt. mis on marker ja kas see võiks olla helkur nt. Ja kui palju mõjutavad otsimist puude lehed ja maapinnal udu. Plaanis on kauges tulevikus naasta.

Hea vaheldus päevasele otsimisele!

Linnuvaatlustorni olid vallutanud alkolembesed noored.Eks millalgi uuesti.

Leitud

Pimedas üsna kergesti leitav

 1 

Leitud. Öö aardeid võiks rohkem olla.

Suurvee ajal nagu ka täna, võib maastiku taseme julgelt nelja peale tõsta :)

Aitäh!

 6 

Kui ööaare, siis ööaare. Kirjeldusele kohaselt läksime kell 1 öösel nulli suunas ja kui olime auto kenasti golfiväljaku kõrvale mingi maja juurde ära parkinud, tuli mulle kohutava selgusega meelde, et taskulamp jäi hotellituppa. Kuna peitja kinnitas, et telefoni lamp on selle aarde juures mõttetu vidin, sõitsime hotelli tagasi prožektorit tooma. Valgusallikal käis järel Aigar, kuna ma teadsin, et kui ma sinna tuppa nüüd lähen, siis ükski vägi ei too mind sealt enam alla tagasi. Korraliku lambiga varustatult suundusime nulli suunas tagasi ja mõningase ohkega läksime rajale.
Öö oli iseenesest väga ilus - palju tähti, täiesti tuulevaikne ja lausa 8 kraadi sooja. Seal luhal tundus see 8 olevat küll miinuskraadidena, kuid pisut kõndimist ja saimegi juba jope alla soojust.
Ka selles osas on peitja täiesti õigesti kirjutanud, et golfiväljaku poolt tulles ei pruugi laudteed üles leida. Käisime luha põigiti läbi, et siis avastada, et nimetatud torn asub täiesti teisel suunal. Hakkasime siis ka pikkupidi luhta mõõtma ja laudtee leidsime üles siis kui torni jõudsime. Tõesti hämmastavalt lühike laudtee - käisime poole sellest läbi, teine pool tundus olevat samasugune.
Tornis saime suuna paika ja läksime siis aardele järele. Kes muu pidi ähkides kell 2 öösel suht uimase peaga ronimisharjutusi tegema kui mitte mina, kuna Aigar oli paar tundi varem ühe tumeda õlle endale hinge alla võtnud ja ei usaldanud väga oma koordinatsiooni. Tõsi küll, logimisel oli ta siiski abiks, kuigi alguses rabas ta mind väitega, et minu antud karbis logiraamatut polegi. Peitja on üks suli, ma ütlen.
Autosse jõudes näitas kell pool 3 öösel. Vinge öine matk, tänud selle eest. Tegi olemise mõnusalt värskeks.

leitud

 2 

Leitud

 2 

Pimeduses kergesti leitav!

 2 

Leitud, aare heas seisus. EVEJ

 2 

Käisin kohal päeval ja eriti ei uskunud, et aarde leian. Aga eelnevaid logisi lugedes ja loogikat kasutades leidsin aarde üles.

 2 

Suhteliselt kiire leid ... Telefoni lambiga nägi markerid ära küll :) EVEJ

 4 

Kuna lossi juures olime kulutanud "piiks-piiks-piiks" ajaühikut siis hakkas see geopäev vägisi otsa saama kui lõpuks lindudele unelaulu laulma jõudsime. Tänu sellele , et kirvejumal oli kord mingit mõistatust proovinud kirvetada ja kirve sellesama laudtee otsa visanud siis polnud selle leidmisega meil probleeme. Tookord olime veel imestanud, et nii kena rada ja polegi veel aaret siin :D.
Nüüd pidime vaid oma mälus sobrama ja selle õige lähenemisnurga meelde tuletama ja siis laisalt kohale tatsuma. Laudteel tatsates aretasime erinevaid teooriaid ja kui torni nägime siis selgus , et Alexi teooria on vägagi hää, kuid silmad olid hoopis minul teravamad ;) , mis sest, et silmaarstile on visiit juba kirja pandud, no ei näe enam suur miskit. No ja kui linnuke juba vastu säras siis marssisime temani ja laulsime ka kõik teised ümbruskonna linnud tuttu, ikka seal kus linnud magavad :). Ma vähemalt loodan ,et laulsin nad tuttu... vaikseks nad jäid ...

Tänud peitjatele!

Väga lahe oli. Rattaga sai igati ekstreemselt sõita, nautida tähti, udu ja jõge. Täitsa õudne hakkas ka. Soovitan ja tänan väga hea koha ja mõnusa teostuse eest !

 2 

Saaremaa geo 33/89. Öine aare kottpimeduses, 200m valgust näitava lambiga. Polnud väga keeruline :)

 2 

Öös on asju:)

 2 

Linnuvaatlustornile lähenesime haigla tagant mööda laudteed. Isegi tund aega pärast päikseloojangut oli marker korraliku LED-lambiga valgustades vaevumärgatav.

 2 

Päeva lõpuks sai ka lindude magamiskohas käidud. Magama sinna siiski ei jäänud, logi kirja ja edasi. Aitäh peitjale.

 3 

Ei magand seal lõpuks enam suurt keegi - otsimise käigus õnnestus äratada paar haigrut, kümmekond paari parte, üks koer, üks rukkirääk, ehk veel mõni pudulojus. Lamp, mis pealinna tunnelites töötas kenasti, jäi siin natuke nõdraks, mistõttu tuli ise tiba juurde särada. Aga sellega saime ka kenasti hakkama ja nimed saidki kirja. Ja linnud tuttu tagasi. Täname, kõbus asi jälle!

 2 

Teekonnal algpunkti peatas meid korraks vilgas nastik. Hiljem selgus, et olime umbes 3 m kaugusel lõpp-punktist. Meid see loomulikult ei seganud ja jätkasime oma retke nulli suunas. Nullis lõpuks selgus, kuhu oli vaja suunduda ja lõpuks ka selle lõpp-punkti leidsime. Soovitus - ärge rajalt kõrvale minge.

 2 

Leitud... soovitan rajal püsida, suured augud! Märja ilmaga on ka hea kasutada veekindlamaid pükse... lõpp-punktis on kah suur auk!

 1 

Siin juhtisin ma komandopunktist Tiia liikumist. Temal rohi üle pea ja jama kaelas, ronida vaja. Pidin siis ennast kohale vedama ja logi ära vormistama. Tänud!

Miki ja Merle

 2 

Väljas oli just parajalt hämar, et linnukese silmi pimestada, aga komistamata astuda veel nägi. Mikil oli hüva helgiheitja kaasas ja kuna olime õige suuna peal, sai linnukeste magamise koht üsna kaugelt tuvastatud. Täname peitjaid.

 2 

Siin käisime kolm korda - eelmisel päeval teerada leidmas, öösel markereid valgustamas ja täna valges logimas. Meie jaoks ratsionaalseim lahendus - ega me poleks pimedas seda rajakest leidnud ja veel vähem oleks meil õnnestunud pimedas logimine.

 2 

Üks kõige lahedam otsimise kogemus. Omaette elamus oli juba öösel kottpimedas jalgrattaga jõe äärse raja läbimine. Torni jõudes valgustasin terve lagendiku üle, aga ei leidnud midagi. Siis käisin veel lagendiku peal otsimas ja äkki midagi helkis. Aardega kõik ilusasti korras. Tänud peitjale, väga põnev lähenemine.

 1 

Kohalikuna aardeleid kiire ka päevasel ajal.

 2 

Väljas oli juba üksjagu hämaraks kiskunud ning otsustasin, et lähen põõnan veidi lindudega. Lähenesi golfi poolt ja olin vennapoja võimsa taskulambi kaasa haaranud. Kohapeal selgus katse-eksitus-meetodil, et see oli õige mõte olnud. Minu enda LED-iga seasilm poleks küll mingit markerit ära näidanud. Vennapoja valgusmõõgale aga ei jäänud miski märkamatuks. Kulgesin kohapeale ja vaatasin, kus linnud tuduvad. Nende magamistuppa ronides oli juba mõnusalt vaikseks jäänud. Kõik olid magama uinunud ning sain seal vaikselt omad toimingud ära sooritatud. Aitüma mõnusa aarde eest!

Leitud.

 2 

Seekord siis lõpuks leidsime, kes teab juba kui mitmendal katsel. Eks siin on olnud totaalne geopimedus, tänud igatahes.

 2 

Pärast Abruka-tuuri maandusime "mandrile". Kell polnud veel üldse õhtune, veel vähem öine. Aga geopeiturit ei takista ööaarde otsimine päevavalgel :-) Tõsi, kordades kauem aega läks, kui pimedas oleks läinud, aga nii see ju olema peabki. Igasugused püstised ja pikali puud käisime läbi. Vahepeal käisime autos kummikuid jalga ajamas, sest vett oli piisavalt. Ja siis kadusime uuesti ja uuesti torni vaateulatusse.
Lõpuks, lõppude lõpuks halastas geojummel meile ning ilmutas ka eeldatud peidiku. Tore tükk, hästi tehtud. Mina "leidsin", Marje logis. Kuna logi = leid, siis leidis Marje. Sein on kollane. Kardin on kollane. Järelikult sein on kardin. Filosoofia on imeline :-)
Aitäh peitjatele kena aarde eest (eriti tulevases) kenas kohas! Meile meeldis, soovitan. Aare igati korras, küllap ka öösel lihtsamini leitav :-)

 2 

Põnev oli! Teostus oli just selline, nagu ette kujutasin. Aare sai leitud päris kenasti! Tänud peitjale!

 2 

Hea lihtne mõistatus. Ei midagi keerulist.

Tänud peitjale :)

 4 

Hommikul oli plaan jooksma minna kuid ilm oli nii kehva, et mõtlesin hoopis aaret otsima minna. Vedasin end tuisus kohale, meelega jätsin auto päris kaugele, lausa Tuulte-roosi tankla juurde. Sammusin siis jõeäärsel laudteel, mõnus oli :). Kuni lõpuks jõudsin ka tornini. Vaatasin lambiga nii sinna kui tänna aga ei midagi. Otsustasin ka õnne proovida kirvega. Kuid ka see ei toonud edu. Kirjutasin peitjale, et ehk vaatab olukorra üle. Õhtul vastaski, et lumi oli asjad ära rikkunud aga hetkel jälle korras. Nägin seda kirja suusaraja ääres. Mis seal ikka, tegin oma ringid lõpuni ja otsima. Nüüd mõtlesin, et olen kaval ja jätsin auto golfiväljaku kanti. Kuid kahjuks valesse kohta, sumpasin lumes tükk aega enne kui leidsin õige koha. Nüüd ei olnud leidmisega probleeme kuigi jah jalad olla olid suusatamisest päris läbi. Nii ma siis seal logisin oma FTF-i ühel jalal kui toonekurg kuid kellaaja suhtes nagu öökull :P Tänud väga kvaliteetse ja mõnusa aare eest. Jätkake samas vaimus :)