Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare juhatab teid Keila laululava juurde. 2013 aasta suvel toimus seal Harjumaa laulu- ja tantsupidu "AJAMUSTRID", mille käigus sai laululava ka endale uue mustri.
Aare on peidetud 2014.a. advendikalendri 21/1. aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5J1Z9
Logiteadete statistika:
118 (92,2%)
10
5
2
2
1
0
Kokku: 138
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Varastatud...
Seekord ei olnud kedagi nullis ringi jõlkumas ja saime kiiresti nimed kirja, tänud.
Kerge leid aga logiraamat tõesti täis.
Logiraamat tõesti täis. Muidu kerge leid
Kui oled ikka lühemat kasvu inimene, siis polegi nii lihtne kätte saada. :D Aga saime kätte, logisime ning liikusime edasi. :)
PS!!! Logiraamat on täis!
Paistab, et mitteleid on kirja panemata jäänud. No igaljuhul leidsime teisel katsel. Esimest korda oli pisut liiast mugusid. Seekord töö kiire ja korralik. Täname!
Mugusid liikus palju ringi. Selleks ajaks kui üles jõudsin olid kõik mugud kuhugi kadunud. Õnnestus esimese korraga käsi õigesse kohta torgata. Õhk endiselt puhas, logisin kiirelt ära. Tänud.
Meie tulime ja mingid noored just lahkusid. Läks kiirelt sellega.
Lastega on hea lihtne mugud nullist kiirelt vabatahtlikult lahkuma sundida. Aga otsimine ise võttis rohkem aega, sest algul olin liiga GPS-i nullis kinni.
Mõnusa päikesepaistelise ilmaga särasid ajamustrid veelgi eredamalt. Leid tuli kiirelt :)
Jalutasime ilusasti kohale ja kui üles ronisime, siis tuli pettuda: mugud otse nullis :( Jalutasime siis tagais ja jätkasime oma georetke.
Pimenedes tulime tagasi, siis oli terve lauluväljak meie päralt, hakka või tantsima. Tantsu jätsime orkestri puudumisel siiski ära, aga logi panime kirja.
Kuskil ajusopist hakkas meenuma, et olen seda kohta miski ~20 aastat tagasi külastanud.
Me täname!
Veel millalgi eelmise suve lõpus käisin siin katsetamas, aga siis oli olukord täiesti lootusetu, kuna mugude silmapaare oli kaugelt liiga palju. Teine katse oli edukam ning õnnestus rahus otsida ja logida. Üksjagu nalja pakkus ka lai valik "koopamaalinguid" seina peal :D
Aitäh!
Airi pildistas, Margus poseeris ja mina logisin, koostöö sujus kenasti :P
Siin tuleb ka tänusõnad Ethelile saata, nagu Keila haigla juures. Tuleb välja, et nemad on varemgi siin luusimas käinud. Kohapeal sai tehtud üks lõuatõmbamine, aga kuna rohkem jõudu ei olnud, siis võtsin Neti kukile ja tema tõigi kastanid tulest. Tänud
Eelmisel korral lubasin varsti tagasi tulla. See varsti oligi nüüd kätte jõudnud. Kuna mugud olid ka täna platsis siis tööjaotus oli säärane, et Margus ja Helbe läksid "poseerima" ja mina olin fotograaf. Päris mitu head kaadrit sain. Olime just lahkumas, kui Kaitsid koos Caroga meile taas "kannale astusid". Läksin siis nagu blond uurima, et mis taktikat nad kasutada plaanivad - jättes märkamata, et neil ju terve armee lapsi. Tegime ühe auringi ratastega laululava ees ja ekslesime järgmise aarde poole, kus Helbe sai meid juba oodata. Aitäh!
Kui koerad jalutatavatega ja pudelid meestega olid nurga taha kadunud, sai otsimisele pühenduda. Esialgu pälvis tähelepanu üks kriuksuv koht aga hoopis üks lihtsam koht osutus peidukohaks. Tänud!
Meilt küsiti, et kuidas me kavatseme logida kui aarde lähedal on mugud. Vastus oli konkreetne, me oleme lastega. Ja nii oligi. Pildista mind siit ja sealt ja siis veel natuke, vahepeal logi ja tee trikke. Täname!
Kolm mehehakatist vestlesid maast ja ilmast, eelkõige sellest, kuhu tööle minnes kui palju palka saab. Tundus, et nende jaoks on suur palk 140 €. Ei hakanud neile vahele segama, et kui väikseid palku veel olemas on, näiteks, et panga koristaja meil saab kätte 40€ kuus, vaid tegin näo, et uurin reinapealset folkloori. On neil kohalikel noortel ikka õnnetu armastus, ma ei imesta, et Keilast igasse kanti noori tüdrukuid imporditakse.
Janar võttis Elyse kukile ja nii kätte saimegi.
Siin läks õnneks kiiresti, ühtegi mugu ei olnud. Tänud peitjale.
Kui kohale jõudsime, oli seltskond mugusid end sisse sättinud täpselt nullis. Õnneks lõppes neil üsna pea jook otsa ja siis polenud enam ka põhjust seal edasi istuda. Siis oli hea ja rahulik tegutseda. Tänud!
Kevad käes, rattad hooldatud ja võis minna. Pühapäevane Geomatk jalgratastel. Seda aaret oleme juba 2. korda otsimas ja lõpuks oli see ikka seal kus me ka eeslmine kord arvasime selle olevat :-) Mugusid palju. Tänud peitjale!
Aarde leidsime kiirelt, kuid kätte saamine ... :D Oli see vast tegu. 2 x 52 kg ja käes ta lõpuks oli :D Täname peitjat!
Teised juba otsisid, ma läksin ja leidsin.
Otsisime algul valedest kohtadest. Aare oli seal, kus vihje ütles!
Minu null tahtis mujale, kuid vihje tõi mõistuse pähe. Pagana 2,0 jälle! Tãnud kohta tutvustamast, polnud siin enne käinud.
Mustrid olid ilusad. :) Mõnele need vist siiski ei meeldinud ja oli üritanud seina täiustada. :P Tänud peitjale! :)
Lihtne leid. Taavi teadis täpselt, kus otsida. Leidsime aarde mõni aeg tagasi aga siis jäi siia logimata.
Alguses sai jah valede mustrite juures aaret otsida,kuniks tuli idee siin ka suuremat ringi teha.Kohemaid hakkasid gepsu ekraanil meetrid nullini kerima.Suured tänud peitjale.
See objekt oli üleni mustreid täis. Lõpuks jäid õiged mustrid kah ette. Tänud peitjale.
Siin ikka mitu korda varem käidud, küll aare kadunud, küll mugusid paarikaupa olenemata ilmast. Täna sai rahus toimetada.
Ega seal peidukoha jaoks palju valikuid polnud, esimesest silmatud kohast ta kätte saimegi. Tänud aarde eest!
Tehniliselt ei ole küll tegemist mitteleiuga kuna otsida ei olnud nullis istuvate mugude tõttu võimalik.
Selle aardega ei läinud kergelt. Siia jõudes istusid nullis kaks poiss-mugu, seega käisin vahepeal Keila terviseraja juures ära. Kuna seal läks karbi avamise ja kuivatamisega kaua aega siis tulin peale seda tagasi aga tüübid olid ikka siin. Kirusin omaette, et kas neil kodu pole kuhu minna aga küsimise asemel läksin hoopis metsa kuusele. Seal läks ka kaua aega kuna tuli ju hoolega valida ja pikk maa maha vantsida. Lõpuks kui läbimärjalt ja näljaselt end koos kuusega autosse pakkisin otsustasin veel viimast korda vaadata kuidas mu kodututel mugusõpradel läheb. Seekord sain väikse võidutantsu teha ja nime kirja panna - juhhei ja kaske-kaske - ilmselt olid lapsed omale vahepeal kodu leidnud ja mina sain peale seda Hessi burksile minna (oleks ma teadnud milline ma välja näen siis poleks ilmselt läinud).
Kunagi suvel jäi mugude tõttu vallutamata, seekord valitses ajamustrite ümbruses tühjus, täpsemini jääväli. Logiraamatut avades vaatasin, et keegi juba pool tööd ära teinud, "Mari" seisis sama kuupäevaga ees, jäi veel "ann" lõppu kirjutada. Okei-okei, ei teinud ma suli midagi, ikka enda logi kirjutasin juurde.
Tänase jubeda ilmaga ei soovinud keegi siin ei laulda ega kelgutada. Seega sain lõpuks leitud. TFTC!
Mõnus väike jalutuskäik ja kuna ühtegi segajat ei olnud segamas siis sai logi kiiresti kirja. Tänud peitjale.
Sel ajal, kui meie tegelesime kõige olulisemaga, ehk aarde otsimisega, lõi Kati laulu lahti ja nautis suurt auditooriumi. Mis siis, et ainsaks publikuks juhtusime olevat vaid meie. Logi sai kiirelt kirja. Tundus, et ka kohalikud olid oma "logidega" seina kaunistanud ning saime lugeda kohalike noorte rohelistest huvidest.
Mõnikord on täitsa tore kui peale pikka otsingut on ka mõni tore ja lihtne aare. Võtsin siis kohe laulujoru ka ülesse, aga seda saatsid kommentaarid, et eks ikka on julge tunne laulda kui "saal" on pealtvaatajatest tühi. Nii ta tegelt kipub olema jah :) Lava oli ilus ja aare seal kõige paremas kohas.
Küll ikka oli ilm, iga natukese aja tagant õnnistas tugeva rahehooga, siis tuli isegi päike umbes 10 minutiks ja uus pilv (või sama pilv, või sa neid nägupidi tunned) jälle kohal. Koht on tõsiselt vahva, mina ei teadnudki, et nii ilusa kujundusega laululava võib seal olla. Täname!
Leitud, võibolla märgati tegevust kohalike joomarite poolt.
Jälle see pikkus, pikkus, pikkus. Nägin kohe, aga kätte ei saanud. Kui aare käes ja logitud, ilmusid pinkidele mugud. Passisin siis ka seal läheduses ja nuputasin, kuidas aare oma kohale tagasi saada. Esialgu midagi pähe ei tulnud, nuta või naera, aga aaret tagasi ei saa. Juba jõudsin kaaluda ka kõne tegemist sõbrale, et mis teha siis sellises olukorras. Lõpuks leidsin ikka ise lahenduse ja aare sai koju tagasi. Aitäh!
Kui juba väike sünnipäevakülastus Keilasse ette võetud sai, siis tuli ikka ka mõni kohalik aare üle vaadata. See siin tundus neist kõige lihtsam ja nii seadsingi sammud laululava poole. Mõistatusaarded ja ronimisaarded ja kõiksugu padrikus sumpamise aarded jäävad teiseks korraks. Täitsa kiire leid oli. Aitäh!
Autoga sai aardele üsna lähedale ning leid tuli parajalt kiiresti. Aitäh!
Käidud-nähtud-logitud. Olen juba teist korda siin aga ikka pole aru saanud kust küljest masinaga peaks laululavale läheme.
Olen seda üritanud 4 korda leida, aga iga kord oli mugud kaare all. Seekord oli paar mugu istumas pinkidel ning seljaga meie poole. Arvasin juba, et seal aaret ei olegi, aga siis hakkas näppu. Panin paremini tagasi.
Õnneks oli mugude kontsentratsioon null. Keegi miskipärast trenni ei teinud, kuigi ilma poolest oleks võinud. Njah, aga napikas oli ikkagi, et kätte sain asja. Tänud!
Vaatasin täna kaarti, et kuhu võiks rattaga sõitma minna ning valik langes Vasalemma peale. Seal on aarete madaltihe asustus täiesti olemas. Tee peale jäid mõned kohad, mis tahtsid järel- ning kõrvalnoppimist saada.
See on siis see koht, kust mind omal ajal esimesse klassi saadeti. Ja kui abituuriumisse jõudsin, siis viisin omakorda ise pudinaid käekõrval koolimajja. Kui see traditsioon endiselt kestab, siis võib siin järgmisel nädalal jälle sagimiseks minna. Aga pühapäeva hommikul kell kümme oli plats veel meeldivalt lage.
Alustasin enda tänast teekonda Keilast. Väga lahe koht! Polnudki siin veel käinud ega seda laululava näinud. Ei teagi nüüd öelda, kas asi oli selles, et ma olen nii aeglane ja lasin muguvaba hetke mööda või hoopis selles, et ma mitu korda läksin ratast püsti tõstma, mis tänase tuulega kuidagi seista ei tahtnud oma pisikese jala najal. Igatahes, kui suutsin leida aarde siis oli mugude perekond platsis ega olnud seda moodigi, et nad plaaniks varsti lahkuda. Maastik mulle ka päris kaks ei tundunud olema aga eks ma seda juba uurin järgmisel korral lähemalt, kui selleks võimalus antakse :) Tulen varsti tagasi - luban!
Aarde võimalik asukoht sai kiirelt tuvastatud, kuid kättesaamiseks tuli veidi vaeva näha. Aitäh peitjale :)
Isegi ligi mind ei lastud. Chris harjutas häält õhtuseks kontserdiks ja ei tahtnud, et keegi näeb või kuuleb. Kuigi ma kuulsin ju sinna kohta täitsa hästi, kus ma turvamehega läbirääkimisi pidasin. Aga kasu polnud. Ikka ei lubatud. Vihast vilistades siirdusin Soneria 2 poole.
oii, siingi on korra varem käidud aga seekord sai näpud õigesse kohta pistetud.
Algul oli muguperekond pinkidel, ei hakanud otsima minema. Tagasi tulles oli noored mugud ajamustri juures istumas, lootusetu. Eks tulen kunagi hiljem.
Ma ei tea, kustpoolt lähenema peaks, aga mina jõudsin igatahes haigla tagumisse parklasse, kus turvamees mind imelikul ilmel piidlema jäi. "Pohh, YOLO," mõtlesin ja okupeerisin koha. Sain õigesse kohta välja küll ja nüüd oli kõige pinevam hetk: kas lauluväljakul on hord laupäevaõhtuseid hängijaid? Minu suureks imestuseks ei paistnud mitte hingelistki. Kiire kapakuga nulli, siis selle korrigeerimine vihje ja satelliite varjutava objekti asukoha alusel ja oligi aare näpus. Kiire logimine ja aare tagasi. Kedagi ei ilmunud, mina lasksin vilet lastes auto poole tagasi - nüüd saab süüa ja tagasi geoüritusele suunduda. Aitäh peitjale!
Esimesel katsel olid mugud pinkide peal ja me hakanud neile vaatemängu pakkuma. Tunnikese pärast naastes oli õhk puhas ja saime nimed kirja. Tänud peitjale!
Mari ja Liinaga sai juba teist korda antud aaret otsimas käidud, kindluse mõttes logidest lisavihjeid otsitud ja kõikvõimalikesse peidukohtadesse vaadatud. Raskusastet ja tõenäolisi peidukohti arvesse võttes tuleb ilmselt tõdeda, et aare on (tõenäoliselt vastu tahtmist) kodust lahkunud ja oma teed läinud.
On tugev kahtlus, et aare on ära jalutanud. Ainukeses võimalikus kohas teda polnud. Peale pikki ponnistusi õnnestus meil sealt välja urgitseda üks kokku pressitud õllepurk, mida me juba rõõmsalt aardeks pidasime. :(
Siin palju valikuid ei olnud, ehitasime püramiidi nagu võimlemistunnis, lava oli igati sobilik, ja nii ta leitud saigi.
Selle aarde otsimisel juhtus nii palju põnevat, et kui kõigest pikalt pajatada, siis kuluks hambad ära. Igal juhul on nüüd teada kus asub Keilas laululava ning sellega seoses ka parim koht Meie Mehe suvetuuri avapauguks.
Sai seda ajamustrit natuke uuritud ja puuritud ning nii see logi kirja saigi.Aitäh!
Lauri joonistatud teekonnamuster viis meid järgmisena ühele lauluväljakule, millest ma siiamaani teadsin sama palju kui kõikide teiste linnakeste lauluväljakutest. See tähendab, et olen veendunud nende olemasolu tõenäosuses. Kuna kelgutamiseks oli ilm nadivõitu, siis olid olud peaaegu et soodsad, kui tähelepanuta jätta see pundar jõnglasi, kes aardepeidiku küljes ahvipärdikuid mängisid. Nende vanemad aga võtsid pinkidel päikest. Minu ettepanek oli autost pitsa ja pudel limonaadi tuua. Lauri ettepanek oli jõnglasi mitte tähele panna ning ühtlasi ignoreerida ka suplushooajaks valmistuvaid täiskasvanuid ("Päike paistab neile otse silma ja meie oleme varjus"). Jutus oli tõetera ja tops oli kiire näppu jääma.
Lähenesin õnneks õigelt poolt. Suured sildid väljas kus ja mida ei tohi teha. Natukene pidin siiski ratast lükkama käekõrval. Kaugelt paistis seltskond lähenevalt. Tegin kiired liigutused käte ja pastakaga ning aare tagasi oma peidikusse. Tänud!
Ajamustrid räägivad nüüd seal piirkonnas kuidas Andres usaldas minu kätte oma pastaka, mille ma suutsin lavalaudade vahele visata ja see kukkus alla sügavustesse.
Minu kohta teavad ajamustrid rääkida, et olin pime, tundetu ja küündimatu. ;) Vajasin abi, et aare kätte saada. Õnneks ei soosinud 2.märts kelgutamist, suusatamist ega ka koolipäev muidu hängimist ja seega muguohtu polnud. Saime küündimatust parandata õiges suunas küünitamisega. Aitäh! :) Aare korras!
Ühte kohta vaatasin, seal polnud. Kuna kõik ümbrus oli kelgutajamugusid ja nende emasid, vanaemasid täis, siis ei hakanud aaret ohtu seadma ja jätsin järgmiseks korraks.
Koht sai kiirelt fikseeritud, aga logimisega läks aega, tagasipanekuga veelgi rohkem – kelgutajad ei tahtnud kuidagi koju minna.
Minu jaoks esmakülastus, teiste jaoks tagasitulek külastatud paika. Raul oli õnnelik leidja, mina lokaliseerisin alles nulli, kui tema juba karjus. Aitäh.
Selle aarde logimine oli üks tõsine ettevõtmine. Läksin kohale, nägin, kus tops paikneb, aga kätte ei saa. Vandudes tormasin parki sobivat oksakest otsima ja tagasi nulli jõudes tabas mind ebameeldiv üllatus, kui mingi 4-liikmeline seltskond oli vahepeal nullis platsi võtnud. Mind oksajupiga käes vaadati sama üllatunult kui mina neid vaatasin, kes olid minutiga kuskilt kohale lennanud. Tegin siis lauluväljakul aeglase tiiru, võtsin geopeituse lehe lahti, et teisi aardeid vaadata, aga kui nägin, et seltskond võttis hoopis istet ja korkis pudeleid lahti, läksin koos oma abivahendiga autosse ja suundusin teisi aardeid otsima. Hiljem tagasi hiilides, puuoks nagu mingi tapariist kõvasti pihku surutud, et uue hankimiseks taas väärtulikke minuteid ei kuluks, leidsin platsi tühja olvat. Aarde sain kätte kenasti, aga tagasipanek osutus taas problemaatiliseks. Lõpuks pärast mitmeid katsetusi õnnestus kõik taastada nii nagu algselt oli. Tänud aarde eest, lauluväljakuga sai tutvutud päris korralikult.
Ajasin kah mustrid paika. Tõenäoline peidukoht hakkas silma juba 10 m kauguselt. Kogu lava oli täis uusaastailutulestiku jääke. Aare korras, tänud.
Kohapeal katsetasime kui hästi sealt lavalt ka kõlab. Aare kenasti korras. Tänud ja head uut aastat!
Leitud geotuuri käigus teel aastavahetamisele moorimajja.
Oi, kui libe oli. Ja jälle selline aare, mida ma üksi kätte ei saa. Hakka või taburetikest kaasas kandma. :)
Paar väikest mugu oli kelgutamas, aga nende liumägi suundus õnneks teisele poole. Vaatasime ühelt poolt ja siis teiselt poolt ja käes ta oligi. Lahkudes tuli kelgutajaid veel juurdegi. Aitäh siia kutsumast, aastaid tagasi siin korduvalt tantsitud ja viimasel Harjumaa tantsupeol sai juba järgmisi väikseid tantsujalgu kantseldatud.
Esimesel lähenemiskatsel ebaõnn lausa irvitas meile näkku. Kui nulli poole jalutasime, siis jalutasid meie ees 4 väikest mugu. Nullile lähenedes selgus, et mugud olid asunud paari meetri kaugusel aardest piknikku pidama ja ei mõelnudki niipea kuskile minema hakata. Otsustasime siis vahepeal teisi aardeid otsida ja hiljem tagasi pöörduda. Teisel katsel oli plats puhas ja sai toimetada. Torkasin käe ja oligi aare näpus. Lahkudes võtsin veel prügi kaasa, aga saatuse irooniana polnud teel autoni ühtki prügikasti. Vedasin seda siis veidi ringi kuni prügikasti leidsin. Aitäh peitjale.
Olen Keilas käinud mustmiljon korda, aga siia pole mitte kordagi sattunud. Kõigepealt leidsin peiduka, siis tegin kindlaks aarde olemasolu ja siis logisin. Lihtne ja loogiline. Minu saabumisega lahkusid ka kelgumugud, nii et sai segamatult otsida. Aitäh!
Kuna siin ei saa abivahendiga nulli sõita, siis see 2.0 maastik oli vähe raskem kui eelmise 4.5. Üksi poleks hakkama saanudki, see aare pole päkapikkudele :)
Natu siin ja tiba sääl... Ikka üles ja alla... ja lõpuks avanes geosilm- ja logi tuli kiirelt... Tänud :)
Saime seal ikka tükk aega sirutada enne kui otsustasime taskust abivahendid välja võtta. Kui nüüd järele mõelda, siis see oli esimene kord kui nende abiga ka aarde leidsime. Aarde poiss oli päris korralikult peitu läinud ja nendeta poleks me aaret kätte saanud. Aitäh jalutuskäigule kutsumast!
Keila oli lumine ja vaikne. Lauuväljal oli ka lumine ja vaikne, vaid tagasiteel trehvasime tädi, kes usinasti suusataldu vastu kivist lund karestas. Aare oli just seal, kus eeldasime - püsigu ta seal kaua ja elagu üle nii mõnigi laulupidu. Aitüma, nii saab Keila linna varsti täitsa selgeks!
Lapsed nautisid läheduses kelgutamist ja kiirelt sai üles leitud :).
Ma pean tunnistama, et ei ole ka Keila lauluväljakule varem sattunud. Nüüd ennelõunasel ajal oli seal mõnusalt vaikne ning sain rahulikult logi kirja panna. Tänud!
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Kevadel vaatasin siia isegi peidukohta, kuigi plaanisin pigem ümbruskonna teletupsumaale keskenduda. Leid tuli kiiresti. Aitäh!
Aastal 2013 esines Keila lauluväljakul ligi 6215 lauljat, tantsijat,orkestranti ja juhendajat 315 kollektiivist. Nende arvude põhjal oli Harjumaa laulu- ja tantsupidu suuruselt kolmas üld- ja koolinoorte laulupeo järel. Olin minagi üks neist osalistest ja oli ikka päris uhke tunne. Kui proovide ajal saime nii vett kui äikest siis peol säras päike ja pidu õnnestus suurepäraselt. Nüüd siin taas olles meenusid nii mõnedki naljakad seigad sellest peost.
Aare oli aga esimeses kahtlustatud kohas, no tundus ,et seal on selline mõnus kohake. Tänud taas tantsuplatsile kutsumast, täna oli siin suht libe :)!
Kui ei ole siin, siis on seal. Ja nii oligi. Logi sai kirja ning aarde tagasi panek jäeti samuti minu hooleks - maastiku raskusaste oli Liisi jaoks liiga kõrge :D Aitäh kutsumast, polnudki varem siin käinud.
Vaatasime laululava ja ajamustrid üle, peiduka leidsime ka kiiresti… Üksi oleksin siin pigis olnud! :)
Jäljed tõkkepuu taga viitasid et siin on täna ennemgi oldud, seda kinnitas ka logiraamat. Kuna logiraamatus sissekandeid oli vähevõitu, siis proovisime nagu speedy and co oma lugemishimu rahuldada lähedalolnud seintelt ja põrandatelt. Sarnaselt eelkäijatele aga tüdinesime ruttu sest talletatud info oli üsna ühetaoline
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis siia laululavale meie veel sattunud ei olnudki, tänaseni. Nüüd siis oli põhjust tulla ja tulekul sai ka skooritud. Kujutan ette, et suvel on see päris rahvarohke koht ning siis selle otsimisega võib natu keeruliseks minna. Praegu oli küll maruvaikne, kui mõned lapsevankriga jalutavad isad välja arvata. Jah, just isad. Emmedel vaba pühapäev? Keila tava? :) Tänud aarde eest!
Kui kodule nii lähedale aare peidetakse ja ise samal ajal kodus ka oled siis on küll häbi kui esmaleidu ei saa.
Kohapeal läks kiiresti ja FTF läks kirja kell 13.33.
Vahepeal sai eraalgatuse korras riigimaantee mahasõitu parandatud, erametsast kuuski toodud ja end kasitud, kindlasti mahtus päeva veel hunnik väiksemaid tegevusi. Mul oli just enda 22. detsembri advendiaarde kirjeldus pooleli, kui kogemata avaleht ette tuli. Jälle uus aare ja jälle 15 km kaugusel! Tõsi, seekord oli avaldamisest juba 15 minutit möödas. Esmaleiusoovijad oleks pidanud end tänaseks ilmselt Keilasse möllima. Kusjuures, veelgi pole hilja, vaadates Lauri viidet aardele 21./1.
Kohapeal oli asi lihtne ja klaar. Kohtki tuttav, kui siitkandist L'Horloge aaret otsisime. Panime end kell 13:45 kirja ja läksime valli peale Erkot või teisi ootama. Kümmekond minutit ootasime, siis hakkas jahe, ent ühtegi gepsu/nutifööni/kaardi väljaprindiga inimest ei kohanud ja lahkusime.
Aitäh Laurile toredasse kohta kutsumast! Aare korras, kaupa ei teinud, pilte tegin. Ootame 21./2 aaret :-)
Kui nägin uut aaret nimega Ajamustrid, oli momentaalselt selge selle asukoht. Olin ma ju ise seal Harjumaa laulu- ja tantsupeol nimega "Ajamustrid" kohal ja filmimas. Mul oli koguni au Harjumaa Omavalitsuste Liidule koostada plaat ürituse videotega. Selle laululava puhul oli mulgi üks peitmisidee ja ma usun, et kellelgi veel. Aga nojah - ka nii võib peita, ütleksin ma selle peale. Loodetavasti jääb püsima. Tänud, Laur, järjekordse aarde eest!