Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud 17. detsembril 2014 ühe osana advendi seeriast.
Tiskre oja on oja Harjumaal. Oja saab alguse Harku järvest ja suubub Kakumäe lahte Kakumäe supelrannast lõunas. Oja pikkus on 4,6 km ja valgala on (koos Harku järve valgalaga) 50 km² suurune.
Aarde läheduses avaneb ilus vaade Harku järvele. Olge konteineri otsimisel/võtmisel ettevaatlikud (oht nii teil kui konteineril vette kukkuda).
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), ilus_vaade (1), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5HZCM
Logiteadete statistika:
27 (87,1%)
4
5
0
0
1
0
Kokku: 37
Halb koht aarde jaoks. Tundub, et kellelegi jääb aare ette seal kohas.
Saabusime siia Harku oja juurest. Otsimist segas vastaskaldal jalgrattaga kala huviline kelle jutt ei tahtnud lõppeda. Lõpuks jäi ikkagi meie meelekindlus peale. Kasu sellest polnud sest aare on kadunud.
Põnev koht, sinna ei niisama küll ei satuks. Aitäh juhatamast!
Meie viimasest aardeotsingust on möödas mõned päevad vähem kui 9 aastat ja otsustasime vana traditsiooni taastada. Nüüd juba kaaslasteks 2 last, kes olid aktsioonist väga vaimustuses :) Esialgu valisime aarded, mis võimaldavad oma kodukanti tundma õppida :) Selle aarde puhul oli tükk aega ümber palava pudru käimist ja andsime juba alla ja otsustasime Harku oja aaret kaema minna. Teel sinna avastasime aga hoopis teise lähenemistee ka Tiskre oja aardele ja oh seda laste rõõmu, kui selle leidsime :) Võtsime kivikese ja helkuri, jätsime elevandi ja kiisukese.
Sellise ilusa ilmaga oli lausa kahju jalutama mitte minna. Ardeleid tuli lihtsalt. Õige lähenemistee oli teada juba varasematest rattasõitudest, ning aardeni viis ka korralik georada. Võimalik koht sai kohe tuvastatud aint aaret varjanud esemega juhtus väike äpardus ning selle suutsime kogematta vette sõrmedevahelt libistada. Aare ise heas korras ja saime muretult kätte; nimed kirjas uurisime ümbrust ning leidsime uue loodusliku asendusmaskeeringu. Kaalusime ka vettemineku varianti, et kivi kätte saada, ent kahtlase sügavuse ja läheneva võimaliku muguohu tõttu jätsime hetkel pooleli. Kuigi läheduses olime mitmeid kordi käinud siis antud purret veel ei teadnud; tänud aarde ning uue koha tutvustamise eest! :)
Õige lähenemistee oli juba kodus välja vaadatud. Vaatamata ohtras koguses eravalduste silte, saime kohale probleemiteta. Paar minutit saime otsida, paar minutid jälgisime partide tegevust ning paari minutiga sai ka meie seiklus läbi...aitähh!
Laiskus oli kontides ja nii üritasime kavalad olla ja võimalikult lähedale trügida. No aga need kenad sildid siin- seal on ikka parajad nuhtlused, käsivad vägisi oma vanu konte pikemale treeningule. Jätsime siis auto kaugele siltide taha ja jalutasime. Kohe mõnuga jalutasime kuni olimegi kohal. Aarde asupaiga tuvastasime ka, aga kättesaamisega tekkisid probleemid. Oli teine valvuri poolt nii hoolega valvatud, et isegi õrn müksimine ei aidanud. Kui päris aus olla, siis ka natuke tugevam tutakas ei aidanud valvurit liikuma. Alex tegi ringkäigu ümbruses ja no ühtegi kivi pole millega valvur üles äratada. Ja siis ma nägin vajalikku abimees hoopis vees. Käärisin aga käised üles ja sirutusin veealusesse maailma. Oi kui suur oli minu pettumus kui see ,mille ma sealt jäisest veest välja võtsin, osutus hoopis teisemaks abivahendiks. Lõpuks , kui lootus oli juba nulli lähedane, leidis Alex ühe tarviliku abivahendi ja valvur hakkas ärkama. Meelitasime teist kordamööda ja lõpuks saime autogrammid kirja panna. Ainuke asi ,mis vette tahtis kukkuda, oli minu helkiv tutimüts, tema päästmiseks pidin ta lihtsalt pea küljest eemaldama :).Tänud kontide sirutamise eest!
Lähenemistee valiku eeltöö sai tehtud Statoili parklas. Auto jäi põhimõtteliselt Rannamõisa tee äärde. Nägin huvitavat silda ja oravatel toimus väike sõjahüüetega võitlus. Sõnaga "era-" pole ka siin kokku hoitud. Mõnus väike jalutuskäik aardeni, kummikust oli abi. Leid tuli kiirelt, maskeeringu tagasi panemisega läks aega, teisele poole oja oli tekkinud seltskond. Enamus neist läks ruttu tagasi, üks jäi veidi eemale loodust imetlema. Aitäh! EVEJ
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Ka unustuse jõel on kallas kahel pool, ka unustuse jõel võib seisatuda vool, ka unustuse jõel aeg kord silla loob, ja sind mu juurde jälle toob.
Tiskre oja Harku järve poolses otsas kehtis sellest vaid esimene neljandik... Tulenevalt varasematest logidest jätsime auto võimalikult kaugele ja uisutasime ojani. Siis võtsime tutvuda oja mõlema kaldaga, kokkuvõttes katsusime ära mõlemad kallasrajad ja ka otsemad lähenemisteed. Meie jaoks olid kõik need läbitavad ja omamoodi huvitavad kindlasti. Nullis peletasime minema pesakonna parte, et ikka keegi meie toimetamisi ei piiluks. Meile kogu seiklus meeldis, soovitame teistelegi ja loodame aardele pikka iga.
Silmadega leidsin tegelt küll, aga füüsilisest kontaktist jäi umbes 3m puudu. Ujukad jäid autosse, seega ei hakanud alukate väel nalja tegema seal rikkuri tagahoovi taga. Kuna oli kiire, siis ei hakanud ringi ka minema vaid lahkusin :)
Kuna väljas keris ilm lumesadu järjest tihedamaks, siis otsustasin Päästeametit säästa oma jaa-ma-jäin-siia-kuskile-kinni-jaa-ma-ei-tea-mis-nende-põõsaste-täpne-koht-on-jaa-palun-tulge-leidke-mind-üles kõnest ning täna tegutseda vaid lahtilükatud teedega tsivilisatsioonis. Auto jätsin kuskile kortermaja hoovi ja läksin edasi jala, kiiresti läks ning peagi leidsingi ennast juba lõpust… kus avastasin, et tegin endale jälle Järvepatrulli :D. Keerasin siis otsa ümber ja otsisin uue tee, karbi leidsin kiirelt ning logimise kõrvale krõbistasin ära ühe aardesse jäetud kommidest :). Aitäh peitjale järve ka selle nurga alt vaatama kutsumast, pole varem siiakanti sattunudki.
Õige varustusega on lihtsam, aga mitte päris lihtne. Leitud sai. Kunagi paar korda isegi kohustuslikus korras ümber järve jooksnud mõned korrad. Ei olnud just mõnusaim koht kus joosta... Aitäh, meenusid tollased elamused.
Algul proovisin ühelt poolt, siis teiselt poolt ja lõpuks ma ikkagi aardeni välja jõudsin. Õnneks ühegi valduse omanik ka etteheiteid tegema ei tulnud. Tänud sinna juhatamast, ei ole enne sinnakanti asja olnud.
Järvepatrulli juurest autoni jõudes ootas Inga juba ees. Tiskre oja tõotas vahelduseks lihtne aare tulla. Tõkkepuu juurest sobiva lähenemistee valikul olime veidi eri arvamustel. Seekord jäi ime kombel minu sõna peale ja saime minna kellegi värsketes jälgedes suhteliselt lihtsat ja otseteed pidi aarde suunas. Sellegipoolest kuulsin terve tee sajatusi minu valitud suurepärase raja kohta. Etteruttavalt olgu öeldud, et tagasi tulime siiski veidi laiemat teed pidi. Aarde juures saime kahepeale karbi kätte, oligi lihtne nagu arvasin. Päeva esimene skoor - jess! :)
Jätsime auto mingi tõkkepuu taha ja hakkasime astuma. Alguses valisime vale rajekese ning kuigi ma olin valmis üle jää aardeni minema, siis lõpuks siiski loobusin plaanist. Üsna kalda ääres muidu tugevana tunduv jääkoorik ragises ja õõtsus, nii et oli kuulda lausa lainete loksumist. Astusime mööda suurt teed edasi ja kui mul oli lõpuks tunne, et aare on juba meie selja taga, valis Veiko mingisuguse rajakese, mille ta väitis olema google mapsil märgitud tee. Mina nägin seal vaid ühe inimese jalajälgi põllul (olin valmis kihla vedama, et need on kas k6 või timixi omad), kuid Veiko marssis otsustavalt ees minema ning minu porinale viskas vaid vastu, et isegi kui see pole kaardil märgitud tee, siis saab see seda kunagi olema. Ukerdasime jälgi mööda ning mätastel komberdades nullini, kus avastasime mitte eriti suure üllatusena kena rajatise eest. Logiraamatu lahti võtnud oli mul lausa kahju, et kihla ei vedanud, kuna timixi allkiri ilutses ees. Tagasi läksime juba mööda rada, mis tõesti vääris tee nime. Tänud aarde eest.
Bussiga sõitsin Printsu teele ning jalutasin aardeni. Nulli lähedal mängis üks meesterahvas oma koeraga. Ootasin, kuni nad lahkusid, ning panin logi kirja. Hea peidukoht ja ilus vaade. Aitäh!
Rubriigis Minu Geopeitus näen, et minu "Viimane aardeleid" toimus 23.12.2014. Täna, seda 28.12.2014 leidu veebis logides on juba 25.02.2015. Vahepeal on muutunud paar kuud ja lausa aastagi! Selleks, et mitte tekitada küsimusi või kõhklusi nagu oleksin ma ära kolinud, surnud või hoopis solvunud, hakkan siis tasapisi otsast logima. Vabandan igaks petteks juba ette, et võin pisut roostes olla. Vast ei sega oma logidega suurt kedagi (-:
Siia olime korra üritanud tulla. Täna siis teist korda ja teist kaudu. Auto viisakalt keelumärgi juurde, kust kohalikud läbi kimavad. Edasi kaldale ning viimane ots julgelt mööda jääd. Tõsi, päris lõpuni ei saanud, sest seal vesi lahti. Seal saime ikka pisut võssi ka, aga see käib geopeituses asja juurde. Isegi linna-aaretel :-P
Aardeleid ei valmistanud raskusi, seda olime märganud juba eelmine kord. Kõks ja oligi karp käes. Logi kirja, karp puhtaks, tagasi ja naasesime juba uut teed mööda, et oleks lõbusam. Seal tuli teha ka üks kraaviületus, mis õnneks sujus suuremate viperusteta. Ligi 2 km värsket õhku poole tunniga nagu naksti. Kes soovib sama rada käia, siis palun, siin see on :-)
Aare korras ja kuiv. Vist ei võtnud ega jätnud miskit. Täname Madist vahva koha eest! Ja siiski soovitan ka teisele kaldale piiluda :-)
Eravalduse sildi kõrvalt viis nulli suunas lumme tallatud ühemõtteline georajake, pikemalt kaalumata valisin ka sama tee, et kaardistajad teaksid oma versiooniuuenduses selle juba jämedama joonega maha märkida. Aga isegi kui rada peaks kunagi blokeeritud saama ja joon kaardil haihtuma, siis seni kui aare ise alles, jääb ta vähemalt järve poolt kättesaadavaks, lihtsalt keskmine maastiku raskusaste kerkib pisut.
Kohapeal peidukoha tuvastamine käis kiirelt, aga aardekarbi kättesaamisega oli tükk tegemist. Libe tükk maskeeringut ei tahtnud mitte kuidagi irduda. Eelmised leidjad (mitte Hanno ja Triin) olid katte vist haamriga paika löönud :D Einoh, tegelikult oli väljas parajalt krõbe pakane, jääkiht külmutas asja korralikult kinni ja selleks ajaks kui lõpuks piisav loks sisse sai, olid näpud juba nii tuimad, et haarde olemasolu pidi silmadega kontrollima :P Lõpp hea, kõik hea.
V: täring, J: jõuluvana.
See tee on rattasõitudest tuttav, testisime veidi kontrollimata kandevõimega purret ja võtsime siis kiirelt Hannese-Liisi jäljed üles. Õnneks viisid kohe õiges suunas, ju siis oli ainult viimane jupike teie eksirännakutest. Kiire leid, aitäh!
Ikka paar korda olen hoogu võtnud, et see asi ära vormistada, aga alati on miskit ette tulnud. Täna oli selja taga Moskva ja taganeda polnud enam kuhugi. Panime poole jõuku poodi maha ja hakkasime Liisiga teed otsima. Oh oli see vast jama. Tagantjärele tarkuses oleks ikka pidanud kohe esimesse kohta ankrusse jääma ja siis sealt matkama, praegu kimasime hulga maad maha, aga jäime ikka erateesiltide taha kinni. Proovisime sealt kallasrada pidi ka, aga seda kasutavad nad oksahunnikute ladustamiseks ja kraavide kaevamiseks ja ühe pisikese daamiga sealt läbi ei saa. Lõpuks lõime kõigele käe ja jalaga ja kõndisime lihtsalt kohale. Proovisime viimast nurka ka lõigata, aga see ka pole hea plaan, kuigi värsked tulekujäljed olid ees. Üleüldse oli nullis üks kahtlane lugu. Täpselt õiges kohas olid korralikud trampimisjäljed ja ma eeldaksin siia ühte tänase kuupäevaga mitteleidmislogi, aga näe, pole veel. Eelmiste jäljed nii värsked ju olla ei saa ja maskeraad tahtis ka paari kabjahoopi, enne kui meid ligi lasi, ja logiraamatus oli eelmine sissekanne Erko ja Priidu oma. Ja kui suurt rada mööda tagasi ronisime, tabasime teolt ka eravaldusemärgi - et neid ka igale poole jagub.
Summa summarum üks igavesti kahtlane lugu. Aga tänud juhatamast sellegipoolest.
Kodunt linnasõidul jääb see aare iga kord tee peale risti-rästi ette. Õnneks pole avaldamisest alates seni siitkaudu linna asja olnudki. Täna tegime siis vihuti asja. Jõudsimegi tänavale, kus kästi vihtuda. Siis veel mingile tänavale, kuhu ka auto maha jätsime. Ilma autota on siinkandis ikka hulga lihtsam. Ka sel suvel sõitsin rattaga nullist mööda. Sillakene, roheline aed ja selles olev kõlakoda on sest ajast tuttavad.
Täna aga ei vedanud mitte. Maa polnud külmanud, veest rääkimata. Suurt indu ka enam polnud. Teisele poole ei viitsinud enam seigelda, koht sai ju ära nähtud. Aitäh!
Alguses näitas geps natukene teist kohta kuid väikest mõtlemist saime aardele pihta.
Tänud huvitavasse kohta juhatamise eest :)
Katse nr. 2. Tunduvalt parem on aaret leida, kui see on omal kohal. Seekord lähenesime autoga teiselt poolt erateid kasutamata ning jalutada jäi väga lühike maa. Tänud peitjale aarde (taastamise) eest!
Herr Palangu tungival nõudmisel tuli meil see aare keskpäevaks taastada. Kahe karu aarde juures lõpetamisel oli aga juba ilmselge, et keskpäevaks taastamiseks tuleks ohverdada nii mõnigi hommikune unetund. Tundus targem see taastamisevärk öösel ette võtta. Kerge rämpstoidulaks sisse ja minek. Töö jäi minu teha, sest minu jalad olid juba niikuinii märjad. Täitsa mõnus koht, tehtud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aare taastatud kell 4:05 öösel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Vist kadunud, kontrollin esimesel võimalusel.
Neljandad. Tundub päris hea tulemus olevat, kui eelnevaid selle sarja esimese päeva tormamisi vaadata ;-)
Selle aasta advendisarja iseloomustavad erinevad luhad. No jah, kui lund pole, ju siis käib nii kah.
Oli sinnapoole asja ja aare jäi just lähedale. Olin valel pool, aga sai logi ikkagi kirja. Aitäh!
Parasjagu jõudsin kuupäeva vahetuseks tagasi linna (loe: Laagri Statoili). Avaldumisel selgus, et ei olnud kõige parem positsioon. Kahtlustasin Madist siseinfo omamises ja eriti lootust ei hellitanud. Lähenemistee õnnestus, ühtegi eeskirja ei rikkunud. Kohapeal selgus, et geokogunemist polegi ja Madis täna hoopis ennast mängust välja mänginud. Logiraamat paistis ka tühi, seega kritseldasin FTF kellaks 00:33. Aare vast vajaks endale igaks juhuks mingit kaitset võõraste silmade eest.