Tüüp: KusMaLäen Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Eesti esimene Wherigo aare.
Aarde koordinaat näitab parkla ja alustamise kohta. Lisatud lingilt saad alla laadida aarde kasseti.
NB! Erinevate programmide ja platformidega võib ette tulla erinevaid nüansse ja veateateid. Pange oma versioonid ka logidesse kirja. Kõike kahjuks ise testida ei saa.
Külarahva tähelepanu te tegevusele on kindlustatud. Head jahti!
Kõik gps-d ei toeta wherigo aardeid. Testitud Garmin Colorado ja Sony android appi abil.
Vihje: Järgi juhiseid ekraanil
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.wherigo.com/cartridge/details.aspx?CGUID=c4f7cee5-4ea8-49f6-9469-3fe2a37fad99
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), 2014_aasta_aarde_kandidaat (1), soovitan (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5EWEN
Logiteadete statistika:
23 (95,8%)
1
6
0
0
0
0
Kokku: 30
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.
GC lehel on infot jagatud: File is modified. Not uploaded to wherigo yet. I am testing few moths new hiding place.
Nii et aaret on millalgi tagasi oodata :)
Aarde lõpp loodusest eemaldatud. Natuke tuleb "rada" ringi teha.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Keegi nägi palju vaeva, et karp aardest ära võtta ja lugu välja mõelda. Soovitan karbi tagasi viia.
Algus mulle meeldis, palju vahepunkte aga kõik läksid väga ruttu. Lõpuks kui olin jõudnud ühe küsimuseni, mida hakkasin googeldama, siis äpp nullis end ära ning tuli algusesse minna. Teisel katsel läks edukalt ning jõudsin aardeni. Poleks arvanudki, et nii palju sildu mahub Kostiverre.
Parkisin auto nulli, kust asusin sildasid tutvustavale jalutuskäigule. Mõnes kohas tekitasid küsimused segadust, sest ei saanud aru mida tuleb vastata. Lõpus sain küll suunavad vihjed aarde leiuks, aga koordinaate mitte. Oma viga... Suund oli õige ja piirkond oli õige, aga otsisin silmad kinni. Kuna olin siia kanti tulnud eelkõige just selle wherigo pärast, siis mul ei jäänud muud üle kui tagasi nulli minna ja kogu rada kiirendusega läbi käia.
Teisel katsel olin hoolikam ja aare jäi kiirelt silma. Ma ei oodanud selllist peitmist. Aitäh Eesti esimese kusmaläen-aarde eest!
Põnev aare. Just mõned päevad varem osalesin sarnases võistkonna mängus, kus juhised tulid läbi raadiosaatja staabist. Tänane oli edulisem, sest kõik oli peopesal lugeda. Kahes kohas tekkis tõrge, aga saime edasi. Kolmandas kohas tuli mitu korda head ja paremat pakkuda, kui lõpuks kolmandal korral õige vastuse õigeks luges ja võisime jätkata. Peitjat sai ka teavitatud. Edasi me kulgesime ja kuskil olime, pime oli, eemal koerad kurjustasid ja kaugelt lähenes auto. Saabus peitja isiklikult, taskulamp ühes. Nõnda oli kohe teine tera, valgustatud kibuvitsast mööduda. Logitud ja peitja sõidutas meid algusesse tagasi, tänud.
Mul olid app ja cartridge ammu alla laetud. Vist aarde algusaegadest. Ilmselt pidas telefon cartridge't saastaks, sest see oli millegipärast kustunud. App oli olemas, seega tuli cartridge uuesti telefoni tõmmata.
Edasi hakkasime matkama. Algus läks ilusasti. Vahepeal oli paar ebakõla, millest oma jõuga üle saime. Üle-eelviimases punktis ei suutnud me uut infot saada, kuigi olime õiged numbrid sisestanud. Helistasime peitjale. Ta lubas asja uurida. Seni proovisime kõiki variante veel ja meie rõõmsaks üllatuseks õige numbri kolmandal sisestamisel pidas app seda lõpuks õigeks, seega saime siitki oma jõududega minema. Teavitasin Kaidot meie edusammudest ja jätkasime oma teed täitsa pimedas. Nii tore, et geotaskutes taskulampe leidub :)
Viimasesse minnes tuli Kaido vaatama, kuidas meil läheb. Sellest oli palju rõõmu, sest vahepeal oli õhtust saanud enam-vähem öö ja pärast aarde leidmist saime tagasi algusesse sõita Kaido mõnusa masinaga. Aitäh! Minu esimene wherigo on tehtud! Ja Kristal niisamuti. Tore, et seda Eestis proovida saab! Siiani olen välismaa eksemplarid kõrvale jätnud, aga edaspidi ma nii enam ei tee. EVEJ
Õhtul tekkis suur soov aaret otsida või muul põhjusel välja minna ning et "muud põhjust" hästi ei leidnud, tunduski see aare selleks just paras. Kui lõpu tehnilised viperused välja jätta (loe Madise logist), läks päris hästi. Imelik, et lõpp kohe silma ei jäänud, päris julge lahendus. Aitäh!
WhereYouGo äpp oli meie abivahend. Töötas enamvähem, aga tahtis pidevalt refreshimist. Lõpu kirjelduse andis kätte ning siis hakkas koordinaatide kohta ütlema, aga koordinaatide asemel oli tühi koht. Kirjelduse järgi jõudsime loogilisse kohta, aare kohe silma ei jäänud. Üsna pea saime ka sellest üle ning panime nimed kirja. Aare korras, aitäh huvitava teekonna ja aarde eest. Nii mõnigi fakt on nüüd Kostivere kohta teada :)
Ei mingit pikka ettevalmistust - läksin nulli ja asusin äppi ja igasugu muid vidinaid tabletti laadima. Läks vist ikka mingi veerand tundi, enne kui kohalt minema sain.
Päris huvitav asi. Umbes nagu seikleja.ee, ainult, et tasuta. Mul poleks midagi selle vastu, kui neid Eestis veel oleks. Just neid aardekarbiga lõppevaid.
Ma ei teadnudki, et Kostiveres nii palju sildu on. Tundus üks lõputu tee olevat, aga viimaks jõudsin ka nime kirjutamiseni logiraamatusse. Sarnaselt polekalale lasin ka mina lõpukirjeldusest põgusalt silmadega üle, asjasse väga süvenemata, kuid õnneks on aju vist harjunud talletama sekundi murdosa jooksul nähtud infot ja nii tuli aardekarp päris kergelt välja. Tänud omapärase asja tutvustamise eest.
Vahepeal tuli lumi maha ja silmad said nägijaks. Täitsa tore asi, tänud peitjale
Selle aarde otsimiseni jõudsin alles nüüd seetõttu, et pikka aega ei olnud minu omanduses ühtegi sellist nutifoni, mis selliseid aardeid otsida võimaldaksid. Nüüd miski selline on, kuigi kah, kuidagi ehku peale. Ei mananud ta kaarti ette ja ka näidatud otsimissuund oli kõike muud kui reaalne. Nii ma siis kõndisin selle järgi, mis suunas järgmise punkti kaugus vähenes. Lõpuks sain ka viimasesse punkti. Ühe silmaga jõudsin miskit vihjesarnast märgata ja seejärel klõpsasin OK, lootuses, et nutividin nüüd mind selle kassetijärgi nagu ka eelmiste punktide puhul õigesse paika juhatab...tutkit prat... seal aga kiri, kas juba leidsin ning ainukeseks vastusevarjandiks OK.... mis paganat.. bäkiga tagasi ei läinud ning vihjest jäi meelde aaret varjava objekti nimetus ning miski meetrite vahemik. Kammisin siis vastavat ala pikas märjas rohus... mõned kümned minutid ukerdasin seal, siis veel veidi.. hakkas juba pimenema ja miskit topsisarnast silma ei jäänud. Miski lisavihje teeks head - muidu mõnusa jalutuskäigu lõpuks jäi siiski mõru maik man.. veidi äkilise lõpu ja loomulikult ainukese siiani mitteleidnu tiitli tõttu. Ja meeldejäänud vihjeräbal pole üldse nii konkreetne, et sinna vihjeobjekte hiiglama palju ära ei mahuks.... Kuna uuesti vast rada läbima niipea ei kipu, siis ootan talve, et mõni leidja lumepeale vajaliku raja ette teeks... ise hullult saamatu selle lõpuga... eriti kui päris korrektset vihjet ka ei tabanud.
Minu kannatuste jada algas juba kodus. Kuidagi väga keeruline tundus kasutaja tegemine ja siis reaalne programmi tööle saamine. Esimesel hetkel andsin alla, kui ei saanudki õigusi, et ühtegi allalaadimist sooritada antud veebilehelt. Mõni kuu hiljem proovides sain hoopis geocachingu kasutajaga sisse logida aga programm mu telefonile ei sobinud. Möödus veel paar kuud ja oskasin tõmmata äpikeskkonnast mingisuguse sarnase programmi ja seadistada vastavusse.
Päikeselisel laupäeval parkisin enda auto poe juurde ja alustasin väikest jalutuskäiku. Kõik tundus tore, nägi Kostivere laiema pilguga ja sai ka natukene haritumaks tänu küsimuste voorudele. Tee peal teretasin kohalikke, vastutasuks sain ühe jehoova brošüüri. Olles teinud ühe kõige pikema teeotsa jõudsin tupikusse kuna ei olnud tähelepanelik ja ei osanud ühele küsimusele vastata. Otsustasin siis programmist välja minna ja googeldada endale see vastus. Üllatus oli kole kui vastama hakates suunas mobiil mind tagasi algusesse, kuna polnud salvestanud mängu jooksul ühtegi punkti. Mõtlesin pikalt kas saata see kõik Kuu peale või siis uuesti läbi teha.
Otsustasin minna otsejoones parklasse auto järgi. Teha nii palju punkte läbi autoga kui võimalik ja ülejäänud uuesti jalgsi. Veel kahtlasem tundus samadest inimestest, samas kohas, mööda sama marsruuti mööda kõndida. Lihtsalt 1.5x kiiremas tempos ja mitte teretades. Peagi olingi samasse kohta välja jõudnud, nüüd aga kasutanud "save" funktsiooni igal võimalusel. Kohe oligi teada kus suunas liikuda geopeituse aarde konteineri jaoks. Panin, next, next jne. Ekraanile tuli kiri, et "koordinaadid on:", panin veel next ja "palju õnne leiu puhul". Loogiline, et numbreid ei pannud tähele ja proovisin otsida ennem mainitud vihje järgi. Tuiasin võsas 10 minutit ringi ja tuli mõelda uus plaan välja.
Seekord juba lootsin, et ei kasutanud "save" nuppu. Muidu peaksin uuesti algusest peale tegema. Õnneks pidin vaid 400m tagasi minema ja mõned punktid uuesti läbima. Jõudsin uuesti kohale "koordinaadid on:". Seekord kerisin alla, et näha koordinaate. Tekkis väga palju küsimusi. Peamine ehk see, et kui sellist tüüpi aare, siis miks mitte lihtsalt juhatada üks hetk programmiga konteineri juurde.
Kokkuvõtteks võib öelda inglase kombel, et ei ole minu teetass.
Proovisin kahel esimesel punktil et pill töötab aga laev ei oota. Üks kord kui aega on rohkem peab uuesti proovima.
Sai siis ka see asi ära proovitud. Vajalik trajektoor sai vaatamata olematule haardetegurile läbitud ja lõpuks ka aare üles leitud. On selles kohas ikka sildu alles. Aitäh peitjale.
Kui meie nulli jõudsime selgus, et minu gpsi ja moblaga pole siin miskit teha, jäi vaid loota, et Alexi telefon või gps asja sisse sööb. Telefoni sai teda hoolega sisse topitud kuid sinna ta sisse minna ei tahtnud, sai siis gpsi moositud ja no siin oli vähemalt hää moos, asi hakkaski pilte näitama ja kutsus meid väiksele seiklusele. Mõnes kohas saime hetk hiljem oma pimeduse üle itsitada, mõni koht oli juba varasemast tuttav. Aga vaatamata lõikavalt külmale tuulele jõudsime peale vihjete ja juhiste lugemist lõppu õnnelikult välja. Siin luges aga Alex viimased juhised kiirkorras ja uuesti me neid lugeda ei osanud. Nii tiirutasime nagu kassid ümber palava pudru ja arutasime omavahel, kuhu neid naisi likku taheti panna. Lõpuks jõudsime ikka tünnini . Haarasin sealt kaasa kaks rändurit. Tänud ka sedasorti aaret pakkumast!
(Ainult aru ma ei saa , mis sorti tegelane see Keila all elutseb, seal tuli meil ka mingi sedasorti asi gpsi ekraanile, kuigi midagi me gpsi ise sisse toppinud seal polnud.)
Kasutusel olevale gepsule sai pooleldi vägisi asi selgeks tehtud. Edasi oli ainult juhiste lugemise vaev koos kena jalutuskäigu, varasemate tuttavate kohtade ja uute avastamise nauding. Tänud peitjale!
Algul ei tahtnud gps asja kuidagi omaks võtta, misjäel sai see talle füüsiliselt sisse topitud. Lisaks sellele, et see on Eesti esimene, on see ka meie esimene. Välismaal pole väga viitsinud nendega tegeleda. Tundus kuidagi aega nõudev. Aga muidu selline täiesti omapärane teostus ja võib teinekordki ette võtta. Täname peitjat. Kaasa rabasime kaks geomünti.
Väga lahe aare oli! Mulle täitsa meeldis! Tänud teostajale!
Leitud.
Kasutasin Samsung Galaxy tab3 ja WhereYouGo äpi :)
Ega midagi keerulist just polnud ja vihjetele tuginedes leidsime aarde vaevata.
Tänud peitjale :)
Laupäev@Costiuere.sõbrad, elu
Rammus vägijook, tõuseb melu
Südaööl käib mõtteid peast läbi
Sammuks raja ööpimeduses läbi
See plaan sai õnneks maha laidet
Ei silma pimedas isegi väljaheidet
Jäi kus-ma-läen ootele hommikuni
Kui silmis veel kilk, aga mitte uni
Ka varalahkunu meiega liitus taas
Ei suutnud semudest olla ta maas
Saime taas kokku Costa del Weres
Ühel promill, teisel kaks veel keres
Poe ukse ees liitus meiega peitjagi
Soov temalgi kanda-varvast heitagi
Enne veel, kui saime seda me teha
Korralikult kinnitati rändureil kehad
Kuid ihu pol'd ainus, mis vaja toidet
Vaja miskit, et seiklust saaks hoidet
Tiriti alla, tõmmati, laeti ning sikutati
Juba see võttis võhmale, ripakile tati
Lõppeks olnudki kõigil midagigi pihus
Ja meel hea, et ei tuldud valgusvihus
Valgel ajal sujus enamus libedal moel
Ei pidanud toetuma peitja õlul või toel
Sild silla järel end meile kätte andis
Geopeitur teise järel ja kooski vantsis
Kogemus valgustas ja uudsus lõbustas
Hea otsus, et ei kõmbitud siin pimedas
Kui kulunud tund, hakkas saabuma lõpp
Ei läinud kaua kui kaesime aardega tõtt
Vantsing just nõnda pikk ja vajalikki oli
Juba kostuski topsiga logistamise kolin
Meelde jäi muhe-mahe selts ning ilmgi
Sai selgemaks nii üks kui teine silmgi
Läbitud Eesti essa seda tüüpi Wherigo
Kummitab edasi nüüd Where'd You Go
Asoo. Ah et siis sihuke mänguasi. Polnudki varem sellist trehvanud. Aga kõige hullem polnudki, mõtte lükkas liikuma ja praeguseks on koostamisprogramm igatahes alla laetud. Näis. Tehniliselt sai Oregon 550t protseduuridega kenasti hakkama, ei hangund kuskil ega ajand pada. Vaid mõne koha peal oli ekraan liiga pisike, küsimus või vajalik info jäi ekraani serva alla ja külmast kohmas näppudega kerimine ei toiminud. A muidu - eks ta üks noorte inimeste amüseerimise asi ole :) Ja pimedas selle asja leidmine on kah paras hiina piin - no ei paista mõned asjad, lihtsalt ei paista, sära palju tahad või punnita silmi. Targemaks sai ka, mõned numbrid püsivad nüüd kardetavasti kaua meeles ja külarahva tähelepanu garantii ei kehti - keegi ei tahtnud kahte patseerivat tegelast vaadelda, kuigi me olime mõlemad viisakad kostüümid selga jätnud. Samas kaks kena tütarlast teretasid küll viisakalt. Tänud, utsitab ise ka proovima, igatahes!
Kuna mul endal vahendeid pole wherigo mängimiseks aga kihk oli jalutama minna, pidin naabrimehelt gepsu laenuks paluma. Lisaks gepsu laenamisele, tuli ta ka kaasa, vaatama, kuidas tema rada läbitakse. Jalutasime siis küla vahel. Kõik punktid läksid libedalt ning kõik sillad said üles leitud. Panditaarat korjasime ka, iga silla kohta sai lõpuks üks. Üks täitsa paras jalutuskäik, tulge ikka valges, näete rohkem.
Kasutasin Blackberry Passporti, kahes punktis ei visanud järgmist sihtkohta vaid pidi ise valima, ülejäänud läks ladusalt. FTF 12:43
Kodust 8 km kaugusel on uus aare ilma logideta...eih, ma lähen Viljandimaale hoopis :) Täna sügelesin päev otsa, et peaks nagu minema, aga kuidagi ei viitsi. Ja just siis kui parajasti pimedaks oli läinud ja kergelt vihma ka sadas, istusin sadulasse ja asusin naaberaleviku poole teele. Läksin nulli ja avasin oma äpi...ja see ei töötanud kohe mitte nii nagu oleks pidanud. Mässasin igat pidi temaga, aga ikka ei midagi. Siis helistasin peitjale, kes ütles, et tule homme tagasi, vaatame koos. Mässasin siis veel natuke ja üks hetk tuli ette naerunägu ja paluti rajale. Saagu siis nii. Kõik läks üsna libedalt kuni lõpuni. Lõpuks läks rohkem aega pimeduse tõttu. Minu meelest küll väga lahe formaat ja loodetavasti saab neid Eestisse palju ning veel paremaid ja uhkemaid. Aitäh! Oma laiskuse tõttu siis platseerusin kolmandaks. Ja ega need kruvid nüüd väga head pole küll jah.
Mulle sellised lisavidinatega geomängud meeldivad, ehkki Wherigo pole ikka suutnud päriselt geopeiturite südameid võita - kohmakas on nii kasutajaliides kui ka seikluste kirjutamise abivahendid. Tahvlitele leidub märksa paremaid, nt Loquiz, mille mänge olen 360kraadi jaoks testimas käinud. Nii selgus täna välja jalutama minnes, et Hanno uuem Oregon (600) seda funktsiooni enam ei pakugi, minu 300 läks käiku ja üldjoontes saime hakkama. Ühes kohas - kolme paksu juures - ei näinud ma küsimust, ilmselt tekitas lisatud nali mingi anomaalia. Ühe aastaarvu-küsimuse puhul võiks paadunud seiklejad täpsuse üle norida, aga ka sellest mäest saab katsetades üle. Nii me täitsa mõnusalt rahulikus tempos ja põhjalikult Kostiverega tutvusime, kuni alles päris lõpus läks veidi jamaks. Esiteks keerasid taevased jõud valguse kinni ning just seal oli veidi kõhe turnida, mõeldes, kuhu rahutum ja noorem osa seltskonnast parajasti end kukutada võib. Peale selle, nagu juba peitjale ütlesin, näidati lõpu koordinaate meile piimaga kirjutatud vormis - koht oli, aga numbreid mitte. Nii lähtusime vaid vihjetest ja pimedas on see üsna keeruline. Seega veidi vastuoluline üldmulje: tore ja sisu poolest igati lastele otsimiseks sobiv aare, kui vaid see lõpp selline poleks. Valges on kindlasti lastesõbralikum, varuge aega kuni kaks tundi, siis on kõik hästi. Aitäh Kaitsile esimese Wherigo eest!