Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas, Pirita jõe orus. Esimest korda juba 1241. aastal mainimist leidnud asula on Kose valla keskus ning ühtlasi suurim viiest vallas paiknevast alevikust Ardu, Habaja, Kose-Uuemõisa ja Ravila kõrval.
Kose kirik on üks vanemaid kirikuid Harjumaal ja Eestis. Alevikus tegutsevad gümnaasium, raamatukogu, lasteaed, kunstikool ja muusikakool.
Rahvastikuregistri andmetel elas Kosel 2014. aasta 1. jaanuaril 2034 inimest.
Aare asub Kose keskuses jalakäijate silla all.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5F72Y
Logiteadete statistika:
180 (90,5%)
19
4
2
2
0
0
Kokku: 207
Ei leidnud kahjuks seda aaret. Otsisime mõlemalt poolt silda nulli lähedal loogilised kohad läbi, aga tühjus mis tühjus.
Peale sprindivõistlust tegime vähe põhjalikumalt siinse jalakäijate sillaga tutvust. Täitsa leidsime topsi üles. Aitäh peitjale!
Otsisime tükk aega, silla all ja silla peal. Kahjuks jäi leidmata
Ei leidnud üles ja vaatasime igalt poolt. Võttes arvesse ka eelnevate kommentaaride vihjeid. Kas aare on ikka alles?
Õhtune geotuur algas mulle soodsalt, siit olen paaril korral mööda sõitnud ja otsingutest loobunud. Mugurohkes paigas on hea kambaga palju lihtsam imelikke poose võtta, nii oli tänane peatus edukas. Aitäh.
Teel koju, uus katse. See kord sai nime kirja. Ilus koht. Elasin siin kolm aastat, kui koolis käisin, kutsekas. 1983-1986. Tänud ????????????
Selliseid kohti ma juba kardan. Õnneks oli lihtne ja ei pidanud roomama. Aitäh!
Põlvitasime nagu moslemid ühele poole ja teisele poole.
Olen Kosele sattunud palju, aga sillale mitte. Kord tahtsin siia tulla, aga avastasin, et aare kadunud. Täna küsis Miki, et lähme koju? Ma pakkusin, et läbi Kose. Talle sobis see variant hästi ja nii saingi nimed raamatusse. Aitäh!
Siin oli huvitav anomaalia. Geps näitas et mine 13m edasi, astusin sammu ja näitas 13m tagasi, astusin tagasi ja jälle 13m edasi. Pistsin siis telo taskusse ja vaatasin "geo"loogilise pilguga ja ega seal ju erilist kahestim6istmist polnudki ;) Tänud peitjale
Aasta alguse poole oli selle aastaga kena komöödia, kui olime teinud mitteleiu, aare läks arhiivi ja samal päeval tuli teade, et aare on teiste mängijate poolt taastatud. Nüüd olin teises koosseisus selle kuulsa reklaamnäo juures tagasi ning oli lootust sel korral tops leida. Tarmo teravate silmade eest see märkamatuks ei jäänud ning sai seegi täpp roheliseks.
Pidi päris kaua passima, kui inimesed bussile ära kaovad. Ilus koht, meenutas maja ühes kinnisvara reklaamis.
Tegime jalasirutus pausi, nautisime vaadet ja noppisime aarde. Ei ütleks, et päris lastesõbralik oli. Täname peitmast!
Einestasime Koosiuses (ei tea, kas ma olen ainuke, kelle nõrkade matemaatika-alaste teadmiste tõttu selle söögikoha nimi esmapilgul trigonomeetriaga seondus :P) ning pärast sai päev meeldiva kummardu-ja-nopi aardega sisse juhatatud.
Paar korda on siin ikka varem ka käidud, aga alati on liiga palju pulblikut olnud. Täna tulime õhtuhämaruses ja ainult üks konn jälgis meid pingsalt. Aitäh uuendamast :)
Olen seda aaret kunagi pilkases pimeduses talvel otsinud ja teadsin, et aarde kättesaamiseks oleks vaja üle piirde ronida. Nii kaugele oli topsik lükatud. Täna piisas väga lihtsast liigutusest.
Oli selline diil, et mina tulen Tartust ja ülejäänud Tallinnast ja kell 17 saame Kosel kokku. Minul aga arvestused sassis, natuke jäi nagu aega üle ja tulin siis ajaviiteks silda vaatama. Üks kord varem olen siin samamoodi studeerinud, siis aga oli mugusid nii palju, et otsida oli kehva. Täna kiire leid peale mida sai kursavendadega minna liha grillima. Aitäh.
Mitmeid kordi vaatamas käidud. Seekord taastatud aare ja logitud. Tänud
Peitjaga kooskõlastatult sai taastamine ette võetud. Aare täpselt seal, kus varem, kuid väiksema konteineriga. Tänan.
Läksime Yksk6ikide logist ajendatuna kohale. Varemleidja Miki vaatas siit ja sealt, aga jäi leidmata, ei paistnud olevat ka seal, kust tema selle kunagi leidnud oli.
Kõigepealt oli vaja igalpool mujal turnida ja siis alles õigesse kohta vaadata. Tänud!
Kiire leid. Rahvast hetkel liikumas polnud, seega polnud ka kedagi segamas. Ilus koht. Tänud!
Tänud! Sai natuke oodatud, et inimesi vähemaks jääb ja siis kiirelt logima ja aare tagasi õigesse kohta. Saab isegi päevasel ajal kätte.
Tänud peitjale! Mugud bussipeale saadetud, logidega tutvutud ja siis ise lõpuks aarde kallale.
Sõitsin Koselt läbi kuna üks lammas soovis jõuda sööjate lauale või siis sööjad soovisid lauale lammast. Värske kraam on alati kõige parem. Sild jäi sobivalt teele ja läksin asja uurima. Maastiku raskusastme järgi oli valida mitu lähenemisviisi. Õnneks sai kergemalt hakkama. Aitäh!
Tahtsime tänase Tallinn-Tartu teekonna veidi rahulikumalt võtta ning väänasime tee Koselt läbi. Muide, me polnudki siin varem käinud. Aarde puhul pidi mugudega veidi peitust mängima, kuid lõpuks saime kenasti logitud. Kui auto poole minema hakkasime, siis tuli suur viiepealine kamp vastu, kelle sõnadest kaks hakkasid kõrvu "geopeitus... äpp". Noja eks me siis eemalt vaatasime, kuidas nad seal ääre peal kõlkusid ja üle piirete ronisid :) Tervitused kaaspeituritele. Tänud peitjale!
Korra olin siit kunagi päeval mööda sõitnud, aga mugud peletasid mind tookord kohe eemale. Võtsin kinnisideeks, et järmine kord tulen siia kas öösel või hommikul vara. Nati aega tagasi SPA rajale sõites, oli plaan seda kohta uuesti külastada kuid panin navi juhendama liiga viimasel minutil. Oleks 10 sekundit varem alustanud, oleks õige teeotsa juures jõudnud maha keerata. No mis teha. Kui nüüd eriolukorra leevenedes julgesime sõpradega väikse saunaka teha, tekkis tagasiteel uus võimalus siis kui sõber koduteel pissipeatust nõudis. Ma lõin ruttu kaardi lahti ja see täpp kutsus kohe siia tulema. Kohale jõudes läks autost väljumisega kiireks. Tormasin isegi jõe poole. Aga sile king ja järsk härmas kallas ei sobinud kuidagi kokku. Hea et enne vett ikka pidama sai. Kui esmavajadused rahuldatud, lendasime ka aardele peale. See jäi õnneks kiirelt silma. Kuna öösel 1.48 oli nii külm, et isegi käed värisesid meeletult siis nimede kirja panemine oli paras katsumus. Käekiri polnud pärast endalegi loetav aga logitud me saime.
Tänud.
Tihedasti seda silda näinud autoaknast, aga iialgi pole ligi läinud. Täna sai see sild kaetud ja aare logitud. Tänud peitjale!
Ainus võimalik peidukas ja seal see aardekarp just oligi. Hetk oli muguvaba ja sai logi kirja.
Siin läks abivahendit tarvis,et kätte saada.Tagasi panin nii,et ilma saaks ka kätte.Aitäh!
Kena kosekene ka ilus koht pealegi... Ait tundus nagu tuttav ühest telereklaamist aga kas see tegelikult ka nii on. Mine võta kinni... Abivahendiga saime kätte... Aitäh peitjale!
Lõpuks ometi saan ma vanemale vennale külla minna,,,,, või pean uue vabanduse välja mõtlema. Siiani oli hea ütelda et ei saa tulla ennem kui see aare leitud on, et mitu korda oleme olnud päris lähedal aga näed logida pole seni saanud seega keerasime ka suuna koju tagasi.... Aga noh muinasjutte olen ma ka varem osanud kokku kirjutada
Oleme mitmeid kordi mööda sõitnud sellest aardest. Alati oli aga kadunud. Nüüd siis saime lõpuks otsida ja leida seda aaret. Aitäh taastajale.
Nii palju seal juba turnimas käidud tühja kuid nüüd leidsin ka aarde, tänud :D
Nii palju sealt mööda sõitnud ja nüüd parasjagu oli mul ka üks karp kaasas seega taastasin selle aarde :)
Ei leidnud :( Järsku tasuks kontrollida, kas aare üldse alles.
Enne sai ka otsitud ja siis alles kommentaare loetud, ei leidnud...
Leitud. Kui ei leidnud aasta tagasi 1,5 tundi otsides, siis nüüd leiti kahepeale üles 1 minutiga.
Ronisin siin ja seal ja kui lõpuks enam ronida ei saanud pistsin käe, võtsin karbi - mis muide oli ilma kaaneta - ja logisin.
Ajastusega läks siin eriti hästi, kaks kalameest küll oli jõe ääres, aga nemad jäid kenasti silla varju ja rohkem mugusid ohtlikus kauguses näha ei olnud. Leid oli õnneks kiire. Tänud peitjale!
Nonäed, peaaegu 2 aastat on eelmisest külastusest möödas. Täitsa imelik, et siis ei leidnud, sest peidukas lihtne ja loogiline. Täna oli seal aedadel ja ka sillal rohkelt kunsti väljas, nii et saime aardeleiu ja kultuurielamuse 2in1. Tagasi pannes jätsime pliiatsi minigripist välja.
P.S. logiraamat veits niiske.
Mis oleks mõnusam, kui veeta jaanipäev mööda imelist Eestit aardeid jahtides. Noored olid eelmise õhtu pidustustest ennast välja maganud ja nii võis retk alata. Esimeseks aardeks jalakäijate sild. Aare leitud ja korras.
Ja niimoodi läkski Jaanipäeva aarderalli lahti. Kiire ja kerge leid. Tänud aarde peitjale :)
Tulles Kosele jäi otsimata aga tagasisõidul parandasin vea ja panin nime kirja. Tänud peitjale.
TFTC. Leitud. Illm oli küll ilus, aga mugud nautisid seda ilmselt kusagil mujal, seega sai rahulikul otsida, leida ja logida. Aitäh!
Seegi kord ei olnud siin vaikne. Ühelpool oodati bussi ja vastassuunas toimus operatsioon "kõik puhuma". Tänud peitjale.
Kuna valel pool silda oli rahvast, siis puhta juhuslikult leidsime parkimiskoha õigel pool silda. Tuvastasin umbkaudse peidukoha ja hakkasin kindaid kätte panema, et ilmselgeid lollusi tegema hakata. Selleks hetkeks, kui kindad kätte sain, oli Herkil juba karp käes. Vedas mul! Maastiku raskusaste oli reaalsuses kergem, kui peitja poolt määratletud. Tänud peitjale!
Kartsin mugusid, aga täna neid seal ei olnud. Igatahes mõnus veevulisemise kuulamise koht. Tänan!
Selle sillaga läks oluliselt lihtsamalt. Olin lastega eelluure enne Kohukest ära teinud. Lisaks nägime teise silla juurde minnes [motma] tiimi tegutsemas. Üsna walk-in oli. Aitäh ;)
Ma ei jõudnud veel ringigi vaadata, kui Esko oli juba hüpanud ja sukeldunud aarde järgi. Aitäh!
Objektile lähenedes käis seal logimisprotseduur. Otsustasime mitte piiluda ja keerasime 5 minutiks selja. Peaaegu oleks selle aja jooksul Saaremaal jõudnud ära käia.Lõpuks sai aare kah üles leitud. Tänud peitjale
Jõudes silla juurde, nägime eemal geopeitureid tegutsemas. Otsustasime, et ligi ei trügi ja ootame viisakalt oma järje ära. Sel ajal jõudsid paar lõbusas tujus härrat küsida meilt jões sisalduva kalahulga kogust. Saades teada et meil sellest halli aimugi ei ole kutsuti lahkelt tasuta bussi peale mille sihtkoht oli Saaremaa. Loobusime sellest ja läksime ise aaret otsima. Suured tänud peitjale.
Juba vana mees venis piisavalt et aarde sain kätte ja logisin. Tänud peitjale!
Nägin juba kaugelt, et kaks uudsihimulikku meest uurivad silla juures. Siin polnud kahtlustki, et need on geopeiturid. Karp tuli kiirelt välja. Aitäh peitjale :)
Katsu sa konteinerit tagasi panna, kui teised geopeiturid 20 meetri kaugusel rivis seisavad.
Teisel kaldal ja teisel pool silda loopis kalamees õnge. Bussipeatus oli rahvast meeldivalt tühi. Henriko asus kivisid vette loopima ja mina muidugi ulatasin talle neid, eriti neid nähtamatuid, mis aarde juures maas olid. Aitäh.
Täpselt nagu teise sillakese juures. Hea muguvaba aeg juhtus olema. Tänud!
Pidime natuke aega parajaks tegema enne otsima asumist, kuna bussipeatus ja selle ümbrus oli paksult rahvast täis ja mis neil muud ikka bussi oodates teha kui võõraid inimesi jälgida. Õnneks tuli buss mõne minuti pärast ja tegi platsi mugudest tühjaks. Indy sai väheke ujuda ja mina karpi otsida. Ei võtnud väga kaua aega. Logi kirja ja edasi. Tänud!
Mitte ühtegi hingelist ei liikunud. Hea rahulik oli ringi vaadata. Leitud ja logitud.
Kõige keerulisem oli leida kannatust, et oodata ära mugude kadumine. Siis oli vaja teha vaid paar kiiret liigutust. Tänud!
Lihtne leid. Logitud. Kalatrepp oli korralik!Tänud!
Tegelikult eriti ei otsinud kah. Rahvast liikus liiga palju. Käisin ainult korra üle silla.
Üksteist toetades sain minagi logiraamatusse nime kirja. Tänud
Päevasel ajal oli liiga palju mugusid liikvel ja ma lõin veidi araks ka. Tulen tagasi.
Tööpäeva hommikul juhtusin siit mööda sõitma ja lootsin, et inimesi on seetõttu vähem. No ei olnud, bussi ootas minu saabumise hetkeks kaks ja lahkumise hetkeks kuus inimest. Ja neist kellegi ei olnud muud teha kui minu liikumist pingsalt jälgida. Lõpuks sai mul Pirita jõe "pildistamisest" villand, aeg hakkas ka peale suruma. Sõitsin minema, inimesed jäid minust maha oma bussi ootama. Tulen teinekord tagasi.
Üle Tallinn -Tartu mnt. sõites tegin peatuse Kosel, ning natuke turnimist ja aare käes.Kõik ilusasti logitud ja kui tuli tagasi paneku aeg, siis ilmus kohale daam koerakesega kes ei kavatsenudki ennast liigutada. Umbes 10 min. ja lõpuks lahkus.Ohkasin kergendatult ja hakkasin astuma, et karp tagasi panna. Sell hetkel saabusid kaks bussi ja rahvas väljus.Jälle jäi asi pooleli kuna üks bussist väljuja sai sillal sõbraga kokku ja hakati millegist kõva häälega rääkima. Läksin tagasi autosse ja kujutad sa ette, mehed ei kavatsegi liigutada :D ootasin veel pool tundi ja lõpuks õnnestus karp tagasi asetada. Päevasel ajal küll ei kujuta ette seda, kuidas konteiner ohutult võtta ja pärast tagasi panna. Aga ega midagi, vähemalt minul õnnestus ja tänud peitjale.
Käisime suht literally silla all. Esmalt lasime taguotsapidi künkast alla, siis hüplesime kivilt kivile kuni silla alla jôudsime. Nautisime vetevooge, hõõrusime kõhuli end mäest tagasi üles ja läksime õnnelikena tagasi autosse. Ahjaa, aarde leidsime ka! Aitäh!
Otsisime ühte pidi ja teistpidi, ülevalt ja alt. Aaret ei leidnud. Suvel võib uuesti proovida. Praegu olid betoonpinnad libedad ning turnimine ohtlikum kui muidu.
Aare leitud kiirelt, ütleks, et raskusaste ja maastikuaste suht täpsed :P Logiraamat oli tibake niiske ja panime ta grip kotikese sisse, et kestaks kauem :) Tänud peitjale ;)
Tuleb tunnistada, et olen ka ühel varasemal korral selle aarde juures peatuse teinud. Aga siis ei pannud mitteleidu kirja sellepärast, et sisuliselt otsida ei saanudki, kuna üks mugu seisis nullis.
Tänasel tööpäeval oli ümbrus piisavalt tühi, et paar liigutust teha ning karp kätte saada. Ja ka märkamatult tagasi pista. Aitäh aarde eest lapsepõlve mängumaadel!
Sillalt oli hea vaade aga kahjuks oli mugusid liiga palju, ei saanud eriti otsida.
Ilus vaade oli sillalt. Lastel päris hea turnimiskoht, kui jões vett vähe. Aarde kättesaamisega probleeme polnud, tagasi pannes olid kõik mugud kohale tulnud. Loodetavasti need kaks aeglaselt jalutanud naist konteinerit pihta ei pane...
Pilves ilm tõi kõik mugud sillale, aga aare sai logitud. Tänud peitjale!
Võrreldes eelmise kahe aardega oli see rohkem keskuses ja ka liikumist rohkem - ei saanud päris kohe logida. Pidime natuke niisama passima enne kui karbi kätte saime ja nimed kirja.
Minu arust on võimatu Eestimaal olla Kosest kaugemal kui 20 km. Kas see on mingi üleüldine fenomen või on asi minus? Äkki Kose jälitab mind või kannan ma teda mingi võlusõrmuse abil igal pool kaasas nagu Meeme kuulsas Andrus Kivirähki raamatus?
Geps läks rikki. Seega sai proovitud telefoniga. Selle ja loogikaga sai ilusti hakkama. Kena koht. Kalatrepp on ikka ilus kohe. Elutee polegi varemalt Kosele toonud. Tasus tulla. Aare korras. Panime need kindad pisut allapoole ja logiraamatu rohkem esile. Tänud.
Jõudsin sillale ja kohe oli platsis jalgrattur. Astus rattalt maha ja võttis koha sisse koos avatud pudeliga silla lähistel. Kui rattur oli lõpetanud, tuli selle asemele auto. Sealt valgus seltskond hoogsa sammuga nulli suunas ja olid seal kaootiliselt ja lõpuks tegid sillal pilte. Aga kaks tädi, kes vahetult enne neid olid sillale jutlema tulnud, ei kavatsenud lähiajal lahkuda. Lahkus seltskond autoga ja mina peale neid. Tädid jäid.
Tänane missioon oli jõuda kaugemale hooldust tegema. Ilm oli super. Häälekad joodikmugud toimetasid omaette. Vaatasime, pildistasime, vahetasime nänni ja seda siis mitu korda. Täname!
Kiire leid. Ära võtmine käis kiiremini, kui tagasi panemine.
Kuna Kosele sai kontserdile tuldud, siis tegin pärast väikse öise jalutuskäigu ja panin nime kirja. Kahjuks rohkemaid aardeid seekord minust sõltumatutel põhjustel otsida ei saanud, kuigi kohukesel jõudsin napilt nulli kohale. Eks teinekord uuesti.
Tutvusin sillakonstruktsiooniga ühe ja teise nurga alt. Teine nurk oli õige :) Aitäh!
Kose on mulle tuttav koht. Seal sillalgi küll ja küll käinud, siis ma ei tegelenud küll geopeitusega. :) Nüüd natuke turnimist ja aare oligi käes.
Tänud peitjale, päris tore on ka tuttavas kohas aardeid otsida. :)
Suundusime pärast toredat nädalavahetust väikelinnast väikelinna, selle erisusega, et sel korral sain ma teha oma esimese sõidu aardeni. Ragne ja Charly on siiani ainsad, kes suudavad rahulikuks jääda kui ma roolis olen. Esimene neist lülitab ennast sisse psühholoogi režiimi, hääl läheb mahedaks, liigutused sujuvaks ja muidu tavapärane huumor-sarkasm muutub asjalikuks õpetuseks ja sõnapaiks. Charly aga lülitab ennast täiesti välja ja laseb silme eest läbi asju, mida ta oma elus oleks veel teha tahtnud. Jõudsime enam-vähem sujuvalt kohale ja asusime aaret otsima. Olin korraks segaduses, kas peaksime tegema üleliigseid ronimisliigutusi, aga õnneks sai kaine mõistus enne jaole. Aare jäi kätte esimesest kohast, kuhu käe sirutasin. Aitäh peitjale :)
Ilus jõeaare, kui painduvust on, siis saab ka aarde kenasti kätte. Tänud peitjale!
Kui plaanis on geoõhtu, tuleb tiim kokku koguda. Kaupo alustas Tallinnast tühja autoga, kuid Gerdi juurde jõudes oli auto juba pilgeni täis ja tee pealt ka see aare nopitud. Tänud peitjale!
Jalutasime üle silla ja vaatasime toredalt lainetavat vetevoogu. Piilusime ka silla alla ja logisime aardeleiu enne kui lahkusime.
Kalatreppi polegi varem oma silmaga näinud. Aarde leidsime ka, aitäh!
Ka siin oli kevadisel voolaval veel väga uhke hoog sees. Väga ilus vaatepilt. Täname peitjat!
Vaatlesin oletatavat aarde asukohta igast võimalikust suunast, kuni karp silma hakkas ja siis oli Margusel sellele juba kerge küüned taha ajada. Mugusid eriti palju ringi ei kolanud ja mulle meeldis siin turnida ja ümbrust jäädvustada. Tore koht. Aitäh!
Oi, küll siin kulus aega! Esimese väikese "muguauguga" ei leidnud midagi. Mingi buss jäi vist vahelt ära või hilines väga pikalt, nii et seejärel sain ikka hirmus hulk aega seal teeselda, et kedagi ootan ja vett ning kella vahtida. Kuna suvel siin otsimine enam-vähem võimatu on, siis otsustasin täna õnneliku hetke ära oodata. Lõpuks see saabus. Aga paelasidumise projekt ei töötanud. Sel kombel ei ulatunud ma isegi laegast puudutama. Päevitamise projekt oleks sobinud, kui päikest olnud oleks. Või joodiku projekt, aga ma ei soovinud riideid määrida.
Kui mugud ära sõitsid, siis sai lõpuks võimeldud, nii et karp käes ja kiirelt tagasi. Õnneks sain enne järgmiseid saabujaid tehtud. Huhh, mulle ei meeldi need avalikud otsimised ilma väikese lapseta. Lapse kaela saab kõik tehtavad rumalused ajada, kuigi tänapäeval on vanemad vahel kummalisemad kui lapsed ;)
Ootasime kuni bussijuht oma suitsu ära tegi ja tagasi bussi ronis. Siis ootasime ära veel mõned jalutavad mugud ning siis tuli õige hetk karp välja võtta.
Siin läks selle 1.0 peidukaga vähe kauem aega, kui tavaliselt läheb. Selle põhjustas rohke mugude hulk, kes bussi pealt tulid ning ka omaenda kohmakus otsimisel. Aga lõpuks tuli ikka karp välja. Aitäh!
Pikalt otsima ei pidanud.Ainult paar sinise silmaga ebakaines olekus mugu vaatasid meid vähe kahtlustava pilguga.Logisime ja tsau-pakaa.Tänud!
Tee siia kulges valdavalt mööda kruusateed, meil. Huvitav teemaastik. Eeldasime vist mõlemad, et kahte asulat ühendab parem tee, aga näed, polnudki nii. Kohtasime ka paari politseinikku, olid teised väsinud ja võtnud lamava positsiooni, aga parem kui mittemidagi.
Silla juurde minekut saime natuke oodata, õnneks soojas autos. Siis kiirelt kohale ja sama kiirelt ka leid. Jõgi oli juba osaliselt jäätunud, oli näha ka ohtralt jalajälgi jääl, kus päeval nii mõnigi saapapaar käinud ja paar liugu teinud. Me neid mänge ei harrastanud, vähemalt mitte veel täna.
Tänud peitjale!
Kohale jõudes chillis üks nooremat sorti mugu nullis. Ootasime soojas autos, kuni ta oma teed läks ja seejärel kiirelt leitud ja samakiirelt logitud.
Nojah, suht sama, mis eelmisel leidjal. All tähendab ju all. Teistpidi lähenedes kiire ja kerge leid. Tagasipanekut pidin natuke ootama, sest üks mugu-tädi tahtis ka vaadet imetleda. Aitäh!
Siin tegin asja endale palju keerulisemaks kui see tegelikult on. Kui vihjeks on, et silla all, siis sinna ma ka muidugi ronisin. Lähenesin ringiga altpoolt ja otse läbi jõe, mille juures tuvastasin rahuldustundega, et Poola säästukast ostetud botased on veekindlad. Siis, kuna ringiga enam ei viitsinud minna, ronisin alt jälle otse üles ja leidsin aarde hetkega. Tänud tutvustamast, ilusa ilmaga ja valges ilmselt väga ilus koht, kuhu pildistama tulla.
Seenelkäigu kolmas ja viimane geopeatus. Nullis kulus sekundeid 40 :)
Ei tule nagu meeldegi, et selles alevis varem käidud oleks, kogu aeg on tee viinud ainult Tallinn-Tartu maanteed mööda. Nüüd oli põhjust suurelt teelt kõrvale põigata ja natuke ümbrust uudistada. Jalutasime rahulikult sillani, kuid aarde kiiret leidmist takistasid paadiga jõel olevad kalamehed, kes õnneks asutasid just äraminekule. Siis läks kõik väga ruttu, täname siia kutsumast!
See on ikka üks kuri aare. Kättesaamine läks kiiresti, aga kui tagasi oli vaja panna, tuli ikka mingi veerand tundi passida vaba momenti. Küll oli lastekärudega emmesid ja koertega jalutajaid. Üks mees tuli ka lapsega jõe äärde aega veetma, laps passis eemal, samal ajal kui tüüp viskas spinningut, suits hambus. Kena laupäevahommik. Tänan!
Tundub, et meil seekord vedas. Päev varem passisime seal oma pool tundi, aga vaba momenti ei tekkinudki. Täna olin kohal koos tugevdatud turvameeskonnaga. Tõsi, turvajaid väga tarvis ei läinudki, sest õigel momendil valitses aardepaigas sügav rahu. Mõni aeg hiljem sealt uuesti mööda sõites nägime need "kaljajoojad" ka ära :).
Aitäh aardepeitjale!
Mitteleidmist ei paneks, sest otsimiseni ei jõudnudki. Autost juba paistis et asi kisub liiva. Poisikesed turnisid seal mööda betooni ning nullile lähima maja (taga?)trepil istus seltskond selle kes kummutasid kaheliitrisest kummikust kalja. No või siis midagi muud. Igatahes oleks mu akrobaatika seal liigset huvi äratanud.
Logidest lugesime, et Tunkile olevat siin miski karp pihku karanud ja hiljem jälle müstiliselt ära kadunud. Ja olevat teine veel selline, kus sees paikneb üks imelik raamat, mida teatud seltskond nimetab logiraamatuks.
Seda müstilist karpi oleme ikka omajagu otsimas käinud, oleme isegi korra silla alla piilunud. Aga iga kord on mugurahval ka just silla vaatamise või siis bussi ootamise tuju olnud. Selle mitme korra jooksul olime aga niikaugele jõudnud, et null oli välja selgitatud ja karbi tõenäoline asukoht nii 20 cm täpsusega teada. Seekord proovisime karbile küüned taha saada. Kõndisime kolmekesi nulli ja jäime sobivat hetke ootama. See saabus õige pea. Sujuva liigutusega rändas karp pesast minu kätte. Läksime natuke eemale ja panime nimed kirja. Aga nüüd alles jant algas. Ei tea kust ilmus välja üks heledas ülikonnas mugu, kes avas õlle. Tutvus siis teine rahulikult infotahvliga ja aegajalt pööras pea meie poole. Siis hakkas ta meie poole sammuma. Kuhu ma ometi selle karbi pistan? Jopet polnud ka momendil seljas. Karp rändas selja taha. Selja tagant aga nägime lähenemas veel üht mugu, õnneks kaugemal. Õllemugu jalutas rahulikul sammul meist mööda ja varjus lähedal asuva hoone taha. Siis aga, ilmus auto, millest tulid uued mugud välja. Nemad läksid bussipeatusse. Seejärel järgmine auto. Siis marsa, kust saabusid mugud, kellel oli vaja sild ületada. Karp rändas vöökoti ja kere vahele. Selja tagant lähenev mugu jõudis juba üsna lähedale. Järsku pööras parklasse maakonna buss. Mugud väljusid ja vajusid laiali. Mul hakkas seal silla peal juba imelik. Aeg-ajalt piilus lähedal asuva maja tagant meid õllemugu. Eh, seljataga peaks ka inimesel silmad olema! Ei jõudnud see maakonna buss veel ära minna, kui tuli uus maakonna buss ja selle juht väljus. Mis, ei kavatsegi ära minna?!? Tagant lähenev mugu oli minust juba möödunud ja suundus bussijuhi poole. See omakorda lasi mugu bussi ja läks ise ka. Selge, siin on lõpp-peatus ja buss niipea ei lahku. Tegime siis kuidagi katet ja saime karbi tagasi.
Kahju, et sandaalidel paelu pole, oleks saanud neidki siduda!
Me täname!
Miskipärast oli meeles maastik 3.0, seega panin üleval nulli paika ja ronisin ringiga alla. Sulistasin seal veidi, aga aaret ei märganud. Kepsutasin mööda kive üle jõe silla keskosa alla ja valgustasin lambiga, ikka ei märganud. Otsustasin üle piirde tagasi sillale ronida, aga siis laskis GPS koos muu kolaga taskust jalga. Jälle tagasi alla, õnneks jäi kõik terveks ja jõkke ei kukkunud. Uuesti üleval olles lugesin tunki logi ja kõik sai selgeks :) Aitäh meelelahutuse eest!
Veidike turnimist ja saigi leitud. Tegelikult oleks vist võimalike ka ilma olnud.
Nii kui nulli jõudsime, hakkas tibutama. Tibudest said kanad. Kanadest said kalkunid. Ave läks autosse. Mina asusin maastiku raskusastet muutma ning tormasin kuhugi kuhu vist poleks vaja olnud. Kui kalkunid otsa said ja taevast tuli alla jägala juga, siis võtsin ma lõpuks säravvalge vihmavarju ja asusin sillal promeneerima lootuses, et tekib mõni hetk, kus kedagi poleks. Ükshetk saigi nagu peaaegu tühjaks kõik, aga siis hakkas ühest silla otsast lähenema keegi härrasmees, kes hoidis kramplikult kahe käega selleks ettenähtud piiretest kinni kui järsku keset kõige tasasemat ja vaiksemat kohta hakkas gravitatsioon oma võimu näitama ja ... või äkki oli ta hoopis tsirkusest?? Härrase keerulist püstiajamist vaadates tekkis endalgi tunne kuidas jalad justkui lühemaks muutusid, käsi tahtis vägisi maha minna - must auk hakkas endasse imema...
Aga härra sai püsti ja oleks nüüd juba kolme käega käsipuust kinni hoidnud, kui tal oleks kolmas käsi olnud. Minust möödudes tervitas ja pomises, et kuramuse ehitajad - isegi siledat silda ei suuda teha...
Las ta siis olla. Võtsin aarde ja logisin kiirelt ära.
Kena koht ja aare ka täitsa olemas. V:mänguasja, J:mänguasja Tänud peitjale.
Sellest aardest olen ma vist juba ma isegi enam ei tea mitu korda mööda sõitnud. Iga kord olen mõelnud, et nüüd võtan selle ära. Ja nii ta sinna jäänud on. Täna oli see õige hetk ja õige päev.
Algul vaatasime veidi keerulisematest kohtadest, seejärel lihtsamatest. Aaret logides lähenes pikakarvalise taksiga jalutav vanem mees. Taks oli väga rahul, et ma maas istusin, nii oli tal kergem mind üle nuusutada. Samal ajal mees kommenteeris, et kui kirjutamistuhin ikka peale tuleb, siis tuleb ju maha istuda ja kirjutada! Arutasime veel takside tõuomadusi ning fantastilist nurumisoskust enne kui nad teed jätkasid ja me saime aarde tagasi peita. Aitäh! EVEJ
Siin saime ikka tükk aega passida rahulikumat hetke enne kui karbi kätte saime. Tagasipanekuga läks veel rohkem aega.
Mugusid ikka liikus. Tegime kindlaks, kus aare asub telefoniga ja läksime ja võtsime ära. Logiraamat oli õrnalt niiske, kuid kirjutada sai küll. Tänud peitjale :)
Väga mugurohke paik. Takkajärgi tarkusega sai tődetud, et kui tehnika näitab Opunkti kindlasse kohta siis seal ta ka on. Ei ole vaja rohkem vaeva näha kohavalikul vaid usaldada tehnikat. Aare oli olemas esimeses punktis. EVEJ. Tänud.
Algul eemalt takseerides ja oodates, et kõrvalised lahkuksid arvasime selle aarde olevat ühes kohas, selgus et ei ole, oli hoopis selle kõrval teises kohas. Kerge ja kiire leid siiski. Täname.
Päeva lōpetasime kodu kohas Kosel. Imelik, et kodu lähedal oleva aarde nii hiliseks leiuks olen jätnud. Mōnus leid päeva lōpetuseks. EVEJ :)
Eelmine aasta olin samas kohas aega parajaks tegemas aga siis oli sild veel ilma aardeta. Seekord läksin sillale, ootasin inimeste eemaldumist aga just siis tuli marsa oma lõpp-peatusesse. Reisijaid hakkas liikuma peale ja maha. Otsustasin seni auto parkida ümber niimoodi, et saaksin näha mugavalt kuidas ümbruskond klaariks muutub. Ei jõudnud ühte minutitki oodata kuni tundus, et naisterahvas lapsega oleks midagi jõkke kaotanud. Vaatasid ühelt poolt silda ja siis teiselt poolt. Ise ma jälgisin huviga kuidas olukord kulmineerub. Üks hetk oli neil karp peos ja panid suure hooga nurga taha jooksu. Otsustasin, et kasutan teolt tabamise eelist ja jooksen sündmuspaigale. Tänu sellele sain jätta "paelte sidumise" intsidendi vahele ja kergelt logi kirja. Tänud peitjale ja teolt tabatatavatele!
Leitud kiirelt. Sai natuke üle silla kõõlutud ja vaatamist teeseldud kuni läheduses enam ei olnud mugusid, siis kähku sai aare ära võetud. Läksime kaugemale ja oh imet astus ligi veel üks aarde otsija ja palus, et kui me juba logime ehk laseme tal ka logida. Muidugi me ei olnud kadedad:) Võtsime kõrvaklapid ja panime võtmehoidja.
Kenasti on see vee juhtimine seal välja mõeldud. Kena koht.
Kose autosilda olen ikka sihtotstarbeliselt kasutanud, aga seda jalakäijate oma läksin esimest korda proovima. Kandis küll. Ainult tossupael läks lahti. Sobivalt vaiksel hetkel, sain kellelegi jalgu jäämata rahulikult kinni siduda. Püsti tõustes avastasin, et mingi karp oli taskusse ilmunud. Läksin siis nurga taha piiluma, mis värk. See ei olnud prügi! Poola mündi vahetasin Transformeri vastu ja raamatusse kirjutasin ka. Tagasi auto poole suundudes läks müstilisel kombel jälle pael lahti. Sama koha peal! Minema sõites avastasin, et karp oli kuhugi kadunud. Küllap pudenes taskust välja, isegi aiman kus umbes. Ei viitsinud enam tagasi minna, aga kui keegi leiab, palun siin teada anda. Tänan!
poeskäigu kõrvalt sai läbi käidud... päris pikalt pidi peale passima et märkamatult kätte saaks:) sama ka peitmisega...:) EV jätsin poola raha:)
Tartu tripi esimene aare asus mõnusa jõevaatega kohas. Õhus oli tunda kevadet, kuigi nädalale tavatult jahedat. Oli kahju, et spinnat autos ei olnud ;) Tänud peitjale, logitud.
Varahommikune sörkjooks andis kiire tulemuse - aare leitud. Aitäh!
Hommikul vara oli hea toimetada, kedagi liikvel ei olnud. Kiire leid.
Käisime pimedas, et mitte väga palju kahtlust äratada. Leidsime kiirelt väikese füüsilise pingutusega. Tänud peitjale.
Passisime tükk aega nii bussiootajaid kui muidujalutajaid, ja kui lõpuks õhk puhtamaks hakkas muutuma, liikusime sillale "parte vaatlema". Üsna pea saabus parklasse auto, mis oli mõni hetk varem kas-tallinnas-käidud aarde juures silma jäänud. Ilmselgelt olime teolt tabatud, ja veel mugu poolt, kes aardeid otsib :) Viisime otsingud koos lõpule, oli tore tutvuda! Kalatrepp on ka väga äge, aitäh peitjale näitamast.
Peale väikest turnimist tuvastasime karbi asukoha, tänud lihtsa asja eest.
Tuuri viimane aare. Nii aarde tuvastamine kui ka kättesaamine läksid kiiresti. Sedasorti karbis võiks olla logiraamatul ka minigripp. Aitäh!
Otsisime algul igast kohast, v.a õigest. Käisime poes ära ja siis läksime gepsuga kontrollima - õige koht :)
Teel Tartusse said mõned kollased täpid üles otsitud. See oli esimene. Minu jaoks täitsa uus ja huvitav koht. Vesi vulises ja veetrepp oli ka juba vaatamisväärsus. Passisime nullis ja meid passiti ka. Lähedalolev bussipeatus oli rahvast täis, aga see tähendas ju seda, et peagi tuleb metallvagun, mis nad kõik minema viib. Nii läinudki. Siis oli meie tähehetk. Õnneks olime aarde auskoha enne tuvastanud, kuigi päris 1.0 see nüüd küll polnud.
Aare oli kenasti kombes, ilmselt omal õigel kohal ja sai edukalt logitud ning samamoodi vargsi tagasi poetatud. Aitäh minu jaoks uude kohta kutsumast! Geopeitus tasus end jälle ära.
Tegime teel Tallinna mõned seljasirutamise peatused. Karuonu sirutas siit ja sealt ja lõpuks ka aardekarbi välja. Kuna oli pime, siis logisime oma templiga kogemata mikide logi peale. Vabandust! Eks nad peavad nüüd uuesti tulema. ;)
Loeti sõnad peale ettevaatlikuse osas ning anti autost suund kätte. Seisin seal ning mõtlesin, et kas tõesti seal? Logi kirja ning kiiresti Tallinna poole edasi, et jõuaks natukene magada ka enne uue päeva tulekut. Aitäh aarde peitmise eest! :)
Esimesest kohast kuhu vaatasin, ma aaret ei leidnud :). Küll aga vaatas ta mulle vastu kohe siis, kui valest paigast käe välja tõmbasin. Tänud!
Silda teadsin juba varem aga turninud seal polnud mitte. Koht on tõesti nüüd ilus. Aare leitud, logitud, tänud!
Kosest olin küll korduvalt mööda sõitnud, aga sisse polnud kunagi sattunud. Seekord sai lausa teiselt poolt lähenetud, ilusa jõe aarde juurest. Alguses sai veidi valedesse kohtadesse vaadatud ja ronitud. Lõpuks jäi karbike silma ja tuli vaid sobilik lähenemisnurk leida. Hästi ilusaks on see koht küll tehtud. Aardest võtsime kaasa hokimängija ja lisasime omalt poolt kondeka. Aitäh peitjale.
Seda, kui palju kordi on elus Tallinna ja Tartu vahet sõidetud, ei oska kohe kindlasti kokku lugeda. Seda imelikum tundub endale tõsiasi, et see oli minu jaoks esimene kord Kosel reaalselt peatuda. Tõsi küll, siia tõid teised tegemised, aga kui juba värske aare paarisaja meetri kaugusele on peidetud, siis ei saa ju võimalust kasutamata jätta.
Mingi nipiga õnnestus siia peale lennata sellisel pärastlõunasel hetkel, kus muguliiklust praktiliselt polnud. Geps tegi oma tööd hästi ja aare jäigi silma pea esimesest kohast, kuhu piilus. Normaalset kirjapulka ei olnud kahjuks käepärast, nii et tuli hakkama saada aardes olnud värvilise pliiatsiga, mis jättis endast maha peaaegu nähtava joone.
Igatahes andis aare hea põhjuse näha natuke enamat kui pood, tee ja koolimaja. Aitäh!
Nädalavahetuse tuuri viimane otsimine. Jõudsime Kosele koos viimaste valguskiirtega , minul peas tiirlemas kahetised mõtted ühe postituse pärast ( kahju oli M-ist, keda enne talve välja tahetakse vahetada ). Bussipeatuses seisid vihmapelgurid ja ootasid bussi. Meie vihma ei kartnud. Natuke ettevaatlikuks tegid vaid autod, mis nii ebasobivalt nina aarde poole seisid. Kuid lootus oli, et bussi tulekuga lahkuvad ka need. Läksime luurele ja sillal seistes üritasin nulli tabada. Hää meel oli, et inimesi ikka liiga palju bussi ootas, ainult see takistas kohe esimeses kahtlases kohas lollusi tegemast :D. Lõpuks saabus buss ja enamus ootajatest ronis selle kõhtu sooja, autod lahkusid kuid kaks naisolevust jäid ikka peatusesse . Seni kui üks meid vahtis me muud ei teinud kui jalutasime vete kohal ja sellest jalutamisest oli kasu, sest ühtäkki hakkas gps hoopis muud kohta soovitama. Kui lõpuks oleks saanud asja uurima hakata, sest tädi oli meie vastu huvi kaotanud ,oli juba suht pime. Siis hakkas aga mõistus tõrkuma :P. Arutlesime just, et ehk oleks mõistlikum mõne oravaga tagasi tulla kui Alexi taskus kõlas hundiulg :D. Tekkis lootus ,et M tuleb ja ronib meite eest ;) . Kuid seni ,kui Alex telefoniga rääkis ,tekkis mul üks mõte ,mida tasus kontrollida. Pimedas on ju kõik kassid hallid ja nüüd ei näinud keegi mida me seal sillal teeme seega tasus katsetada. Nii panin pealambi pähe ja sukeldusin päästva pimeduse varjus. Alex hoidis mind hoolega kinni ja nii ma vette ei potsatanud ,aga aarde sain kenasti kätte. Huh, tehtud tänud Alexile ,kes suudab tugeva turvatunde tagada, M-ile abivalmiduse eest ja peitjale võimaluse eest enda kenakesti tolaks teha ;)!
Jõudsime tiiru lõpuks Kosele, kaaslane oli ammu nukker olnud Paavo kommentaari peale ja eks lohutasin, et mina ka ei saa aru. Parkisime ja näod venisid loperguseks: kolm autot seisavad ninad vastu silda ja umbes 20-30 kodaniku jõllitavad bussi(jaamas? peatuses?) Läksime siis luurele ilges tuules ja vihmas...ahhahh...siin, olgu- veidi ootame, küll buss varsti tuleb ja rahvas hajub. Nii oligi, tuli buss ja viis inimesed ära...maha jäid vaid naised, oh jeerum küll. Igavusest uurisin kaaslaselt, et kas geps ikka näitab nulli siia? Näppisin telefoni ja Kajaliiside logi tekitas mõtet. Nuh, peale seda läksime siis nulli, jõllitama. Võrdlesime oma figuure, elujanu jms. ning taas käis peast läbi mõte M-idest ja nende vahetamisest. Sedapuhku küll mitte magneti teemadel aga, siis hakkas tasku vibreerima...vahel on mul tunne, et geopeituse asemel peaks nõiana tuleriidale minema: helistas M, kellele olid mu mõttekiired just suunatud! Kurtsin oma kurva saatuse ära, sain oma lohutuse kätte, et oota, tulen-aitan ja elu oli taas lill, täielik päevalill isegi, kuna keelt liigutades, oli mõte ja füüsis omas suunas liikunud, s.o. tünni suunas :) Sidusime sabad sõlme ja kribasime logid kirja, tänu peitjale aarde eest, M-ile võimlemise eest ja M-ile abivalmiduse eest ronima tulla(ära unusta, et ühe tulemise oled nüüd võlgu :P), aitäh!
Laupäeva õhtul on seal täitsa rahulik. Sellal kui geps mööda jõge tiirutas, otsisime kõigist valedest kohtadest. Siis kui meie aarde leidsime, jõudis geps ka nulli. Milline kokkusattumus! Nii lihtne see oligi. Riided jäid ka kõik puhtaks.
Üllatavalt palju liikumist oli silla juures, natuke pidime passima enne, kui uurima sai hakata, kus karp ennast peidab. Pääsesime määrdumise ja kriimudeta :).
Umbes sel ajal, kui aare avaldus sõitsin just Koselt mööda Viljandimaa geotuurile. FTF-i jahina olid seega jälle sobilikud eeldused, kuid ega ma ka kogu aeg seda lehte ei refreshi. :) Seega nägin uut aaret alles Mulgi mehe juures. Ka täna ei olnud mingit plaani seda külastada, kuid õhtu oli nii igav, nii igav. Ja kui Maris veel küsis, kas ma olen seal juba käinud, tuligi see teekond ette võtta. Kohapeal ootasime mõned minutud bussi lahkumist ja seejärel juba võimalikke kohti uudistama. Valisime neist ühe ja seal see karp ennast peitiski. Võtsin plönni.
Läksime lauta piima järgi. Piim käes, ei viitsinud kuidagi kohe koju tagasi minna vaid otsustasime teha väikse tiiru. Nii avastasimegi end korraga Koselt aaret otsimast. Oli juba suht hämardumas ja nii ei seganud eemal istuvad mugud ka eriti. Tänud aarde eest!
Teised hommikul kella pool üheksa paiku. Peale avadamist küll korra kihvatas, et ehk peaks spurtima, aga kuna tänane Tartu-sõit oli niikuinii päevakorral, jäi seekord ratsionaalne mõistus isegi peale. Hommikul oli mõnus otsida, udu oli paks ja mugud kobisid peagi bussi peale ja Sass sai rahus turnida. Eks ta, peitjast hoolimata, üks poistekas jälle ole, jämekaalus meestel läheb kangesti ebamugavaks. Jätsin ühe ränduri ka, mis pildi järgi peaks olema konn, aga välja näeb nagu plönn. Aga karbi eest täname.
Säästmaks teisi hulle vihmase ilmaga sõitmise ja maas roomamise eest, logime koheselt ka internetis FTFi ära. Sööme Kose poe ees autos sõõrikuid ja kuivame. Aga, algusest nüüd. 12.56 lõpetasin eilsete aarete logimise ning pealehele naastes märkasin, et Harjumaale on uus aare tekkinud. Teatasin sellest Liinale ning tegin ettepaneku seda otsima minna. Olles mõtte kõva häälega valjult välja öelnud, taipasin kui jabur see on ning hakkasin juba sõnu tagasi võtma, aga.... Liina pilgus oli hullu geopeituri säde tärganud ning 10 minutit hiljem (ehk 1h10min pärast aarde avaldamist) olime Tallinnast aarde poole teele asunud. Veidi enne kahte olime kohal, 0-punkt koheselt märgatud ning esimesse võimalikku kohta näpud ka pistetud. Kui sealt miskit ei leidnud, kontrollisime igaks juhuks GPSi abil nulli üle (olime õiges kohas) ning käisime ka ühes teises vihjele vastavas kohas kolamas. Tagasi nullis kobasime veel ringi ning lõpuks tegime silmadega kindlaks, kus karp asub. Ja siis alles hakkas nalja saama. Peidukoht võib olla 1,0, aga kättesaamisega sealt olid hoopis raskemad lood ning vaja läks abivahendit ja mu ilus helesinine jope on tugevasti värvi vahetanud. Kogu protseduur võis päris totter välja näha, aga lõpuks sain karbi kätte (kell 14:07) ning siis jooksuga autosse logima. Mälestuseks võtsime kaks kommi (head olid) ja 2 pärlit, jätsime liblika kustutuskummmi, mälestuseks karbi otsimisest sain ka korralikud kriimud käe peale. Tänud peitjale, üks igavesti hullumeelne seiklus sai sellest täna! :) Edit. Sellest aardest sai alguse tänane planeerimata geotuur (1/9).