19.Viinämägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

 1 

Auto jätsime Kerekonna talu tee otsa ja sealt suund mööda puudeveo teed siinse aardekolmiku suunas. Esimesena alistasime Viinamäe. Midagi keerulist polnud, maastik vägagi ok ja aare ilusti korras. Aitäh!

 1 

Otse Tõudrõmäelt üle tee Viinämäe poole. Teerada läks kenasti eramaa piiri mööda, vähemalt tundus, et seal see piir. Geokoer läks hetkeks küll täiega käima, tundus, et mingi kohalik, eeldatavalt neljajalgne juhtus lähedusse. Panin ta igaks juhuks kinni, pole vaja, et ma pean siin teda kutsudes kõvemat häält hakkama tegema, las rahuneb rihma otsas maha. Logides veel edasisi plaane polnud, aga kui kaarti vaadates tundus, et need Kukumägi ja Jänessemägi ju siinsamas, nii et suund kõigepealt neist esimese poole. Tänud peitjale järjekordsele mäele kutsumast ja aaret peitmast.

Aitäh aarde eest!

 1 

Veel üks tipp kirjas.

Tänan peitmast.

 1 

Värskete mägede-aarete leidmise käigus noppisime ka lähedusse jäävaid varasemalt peidetuid, nii ka see siin leitud sai.

 1 

Kõhuga mees vaatas pika pilguga, kuidas tema krundi piiril võsas ragistasime. Mõtles vist, et paneks kitse.

 1 

Mõnus väike jalutuskäik, tänud aarde eest!

 1 

Siia sai tuldud Kerekunnu mäe juurest otse. Maja hoovist läbi metsa kaarega mööda ja läbi üle pea ulatuva rohu. Üldse ei olnud mõnus. Tänud aarde eest.

Vahetasin karbi ja logiraamatu.

Logiraamat vajaks tõsisemat kuivatamist.

 1 

Leitud, logitud, tänan!

Siin oli aardekülastus juba oluliselt meeldivam kui kõrvalolevas tipus. Läbi suvise heinamaa üles, siis väike suts puude vahele ja oligi tehtud. Õnneks puhus siin üsna tugev tuul ka metsa all ja seega ei seganudd meid sääsed. Aitäh!

Tänud peitjale!

Leitud suurema matkaseltskonnaga.

Leitud. Aare vedeles maas, logiraamat märg ja vajab hoolt. Muidu mõnus jalutus.

Leitud , logitud !

Sellel hetkel oli ilm veel ilus ja sain aarde kenasti ära logida. Kuigi karp tundus korras olevat, oli sisu täiesti märg.

Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda. Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa. Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km. Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!

Siia toob jalutuskäik eramaa märkidega sildistatud krundi kõrvalt. Liginemine on suhteliselt lihtne ja võsas ragistama ei pea. Tänud

 1 

Kaupo iks naard minno, õt egä kõrd, ku Võromaalõ läämi, sõs ma naka kõnõlõma, et piässi iks kyik aardõ üte kõrraga üles ots'ma. Jutt om illos, a minkäperäst tegodeni ei jõvva. Parhilla olõ mõelnü, et võta iks üte täpi kõrraga, sõs om egä kõrd miskit miä otsida. Tuud inämb, õt katõssatuhandõlisõ ommava kodole nii lähkül. Pallõsi Loonalt koordinaadi, et kohe näq hindä massina jätse. Ku esi nakasi taadõ joudma, sõs märksi, et ma olõ-i kygõ parrõmbat tiid valinu ja jätse massina üte maja mano ja pandsõ kirjä mano.

Tegelikult olli iks hää miil, et veido inämb jalotada sai. Massin jäie üte kilomeetri pääle ja võtsõ suuna Viinamäele. Tsipa hallõ om, et olõ-i kirän, et miä perrä njo mäeq hindäle nimmi ommava saanu. Viinämägi kõlas põnõvalt. Niiviisi joudsõ peräle ja perid kipõlt löüdse karbi. Pandsõ nime kirja ja tulli tulõma.

Vaadates kella ja hinnates oma jaksu, otsustasime, et need kolm käime siit veel läbi. Las jääda seemneks teiseks korraks ka :) Kaardilt tundus, et tee viib täitsa lähedale, kuid noortelaagri juurde jõudes oli keset teed suur lumevall aetud, mis siiani polnud ära sulanud. JÄtsime sõiduvahendi siis valli taha ning tatsasime kohale. Mööda põllu äärt sai ilusti nulli ning leid oli samuti kiire. Algul õigest kohast mööda, siis ümberpöörd ja leid. Õnneks lund ei olnud, sest siin oleks võinud muidu raskusi tekkida. Aitäh!

 5 

Plaani Jaanimäelt tegime sõpradega koos kaare mööda mitmeid top-50 tippe aga siia jõudsin mina üksinda. Tuli välja, et ma olin oma tempoga nad vist ära väsitanud ja jalad neid väga hästi enam ei kandnud. Seega ühel hetkel, kui olime kuulsat Haanja maantee matkarada ületamas, valisid nemad otsetee mööda maanteed laagripaika, mina aga jätkasin tippude vallutamist üle põldude ja läbi metsade.

Plaani Jaanimäelt poole kilomeetri kaugusele lõunasse jääb üks kahest Vaartsmäest (42.; 271.5m). Otse ei hakanud sinna end pressima vaid jalutasime vahelduseks mööda taluteid. Ainult viimane tõus mäele kulges mööda ekstra võsast lageraielanki. Seitsmeteistkümnes, 33 veel minna :)

Vaartsmäelt keerasime oma külmunud ninad ida suunda ja rassisime üle põllu järgmise Jaanimäe poole. Viimane osa põllust osutus eriti vastikuks sügavate künnivagudega alaks. Ikka kõik me kolm ja igaüks mitu korda libisesime sügavasse vakku ja kukkusime pikali. See Jaanimägi (46.; 207.1m) siin kohe Plaani külje all on metsane künkasaar keset põldu. Kaheksateistkümnes, 32 veel minna :) Tipus pidasime natuke plaani. Pidin andma aru, et mida ma söön, et sellise tempoga endiselt liikuda jaksan (lõvikonserv on ühe matkamehe hommikusöögimenüüs kindlasti esindatud). Kell oli 4. Tunni pärast on täitsa pime ja järgmine tipp Vorstimäel asuv kolmas või neljas Jaanimägi (50.; 269.6m) on siit kahe kilomeeetri kaugusel. See tähendaks edasi tagasi neli kilomeetrit ühe tipu pärast ja ajaliselt vähemalt poolteist tundi. Kuna me kõik olime juba üsna väsinud ja minna oli veel pikk maa ja võtta kümmekond tippu, siis oli ühine otsus, et selle tipu jätame ära ja suundume otse Plaani kalmistule.

Jaanimäelt lahkudes värvis loojuv päike taeva punaseks ja kuulutas peatse pimeduse saabumist. Rügasime end külateele välja ja sammusime vististi Eesti kõrgeima surnuaia väravatest sisse. Matussõmägi (36.; 272.9m) asub keset kalmistut. Üheksateistkümnes, 31 veel minna :) Siin tabasime jälle Nipernaadi grupi jalajäljed, mis tulid sealt, kuhu me tahtsime minna. Mul jooksid jälle klemmid krussi... Kust nad tulid, kuidas nad juba siia meist ette jõudsid ja kuhu nad siit läksid, sest vastu nad meile ju ei tulnud?

Edasi tõusime mööda nipide rada läbi sügava ja järsu oru Kunn'mäele (271.6m) ja sealt edasi mööda tihedat võpsikut Tammõmäele (30.; 274.6m). Kunn'mäel tuli juba lambid otsaette kinnitada, sest metsa all oli piisavalt pime, kaarti ei näinud juba mõnda aega lugeda. Mägi ise aga järjekordne tipp, mida küll võetakse tipuna aga geograafiliselt on ta pigem Tammõmäe lisatipp. Kahekümnes ja kahekümne esimene, 29 veel minna :)

Tammõmäel keerasime otsa ringi ja rammisime otsejoones läbi metsa ja üle kraavi Külajärve äärde maanteele välja. Mart muidugi suutis kraavi ületades läbi jää vajuda. 30 nipernaadit käis selle jää peal ja nüüd tema vajus läbi. Tugev tükk meest, mis teha. Maanteel sai jälle nõu peetud. Tulemuseks see, et Sven ja Mart loobusid edasistest tippudest ja suundusid mööda maanteed laagripaika. Mina jätkasin planeeritud tippude noppimist. Esimeseks üksinda võetud tipuks sai see teine Vaartsmägi (25.; 277.4m), kahekümne teine, 28 veel minna :). See on korralikult võsane ja üsna terava harjaga kitsas tipp. Ka laskumine teisele poole kujunes pigem liu laskmiseks puude vahel. Edasi järjekorras teab mitmes Jaanimägi (24.; 277.4m). Nimetame siis selle Villa Jaanimäeks. Eks need Jaanimäed suvise pööriaja tähistamisest oma nimed on saanud. Igal külal oma või kaks. Erinevalt varasematest Jaanimägedest, see siin evib endiselt oma nimele vastavat eesmärki. Tipus piknikulaud ja tulease. Kahekümne kolmas, 27 veel minna :) Tähed olid taevas, külm kleepis vuntse ja ripsmeid omavahel kokku ning hingeõhk auras nagu veduril. Tundus, et oli olulisemalt jahedamaks läinud, kui päeval. Nautisin natuke tipust avanevat öist vaadet Villa külale ja suundusin edasi järgmise Korgõmäe (45.; 270.6m) otsa. Haanja maanteele jõudsin tagasi Kopliperämäe (40.; 271.8m) tipus. Kahekümne neljas ja kahekümne viies, 25 veel minna :) Pooled tipud käes!

Kopliperämäe tipust Kukumäele (19.; 280.9m) ühtegi muud mõistlikku varianti läheneda ei ole, kui otse läbi metsa ja soo. Pool sellest metsast oli mööda nõlva kulgev värske raielank, jämedad järgutud palgid risti-põiki jalus ees. Kuidagi sain sellest labürindist end läbi, edasi tuli oru põhjas soo, maapind tundus küll jalge all pehme aga läbi õnneks ei vajunud. Ees ootas 30m vertikaalset tõusu üsna lühikese horisontaalse maa peale. Tipus tõmbasin natuke hinge. Kahekümne kuues, 24 veel minna :) Kukumägi on üks neis kahest mäest, mis on uute lidarimõõdistamisega "tõusnud" top-20, ehk Lumeilvese tippude hulka. Siit Viinamäele (17.; 282.1m) oli üsna lihtne astumine. Kahekümne seitsmes, 23 veel minna :) Üritasin küll aaret otsida kõik need planeeritud 5 minutit, aga selle ajaga karp lume alt välja ei tulnud. Eemalt paistis valgust ja oli kuulda mootorimürinat. Suusarajamasin sõitis rada sisse. Sain kõne autos soojas kögelevatelt matkakaaslastelt. Neil oli kurnatusest nii külm hakanud, et kössitasid autos, selle asemel, et laagriplats välja valida ja suur lõke üles teha :)

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Puidupallid

Esimese Vaartsmäe tipus

Üle lume lagedale viib meid rõõmus talvetee. Tee viib orust mägedele, üle külmetanud vee. Olgem rõõmsad, velled hellad, lajatagu laulukeel! Helisegu aisakellad lumerikkal talveteel.

Selle teise Jaanimäe tipus

Lahkumine Jaanimäelt

Teel Matussõmäele

Matussõmägi

Tammõmäe tipus oli juba üsna pime

Selle teise Vaartsmäe tipus

Kolmas Jaanimägi, ümbruskonnas on neid veel vähemalt kaks.

Hägune vaade Jaanimäelt Villa külale

Vaade selle teise Korgõmäe otsast

Käest tulistatud pilt Kopliperämäe otsast

Kukumägi

Viinamäe uus silt

Gregori esimene iseseisev aardeleid :)

Kruusatee pealt läks täpselt sobivalt metsategemise tee 19. tipu poole. Kõndisime mööda seda teed kohale ja leidsime aarde. Ka siin on toimunud vist uued mõõtmised ja Viinamägi on saanud endale pool meetrit kõrgust juurde. Rohkem me uusi ja uhkeid metallsilte kahjuks ei kohanud.

Siia kõmpisime Tõudrõmäe juurest. Siinne mägi oli meie õnneks suhteliselt lauge ja saime hõlpsasti tippu.

Leitud, väga omapärane ja ilus kohake. 4 tee ristis kuulata lummavat linnulaulu on nagu aare omaette.

 1 

Tühja neist apudest viinämärjädest, eks ta ikke va undijalavesi olli, mil moel mägi nime sai :P Metsameeste pooliku veepudeli leidsin aardest 20 m kaugusel, ei hakanud mekkima kui kange vesi seal sees loksus. Viimased leiud tulid juba praktiliselt hetkega, nii ka siin. Võitsin tasapisi tagasi Kivestmäel kaotatud aega ning sujuv tempo andis lootust, et ehk saan enamuse seerist valgel ajal läbi matkatud.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 12: jalgrattaga. Maastikurattaga saaks sobival aastaajal mõnesse kohta päris nulli kohale vändata, siia näiteks vabalt. Samas on päris mitmeid kohti, kus ratas osutuks pigem nuhtluseks - kas lisakoormaks seljas või kuskil ootamas kuni võsast tagasi tuled.

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Mitu aastat läks aega,aga nüüdseks kõik mäed alistatud :) Aitüma laheda seeria eest!

Leitud.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällämäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Viies tänane tipp. Tõudrõmäel rassimise ja sumpamisega võrreldes oli siia lausa jalutuskäik pargis.

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Kulgemine mööda teed, raiet, põldu ja lõpuks metsa. Tore seeria ja vahva, et oli põhjust Haanja mägesid uudistada.

Tõudrõmäelt tulime ja võtsime otse suuna Viinamäele. Ka meid üllatas see imeilusate kuuseokste rohkus metsaall. Pole kunagi midagi sellist näinud. Jälle üks tipp vallutatud ning suund Kerekunnu mäele.

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Tõudrõmäelt matkasime Viinamäele. Päike soojendas selga ja peagi me kohal olimegi. Meiega oli selleks ajaks liitunud ka Piret. Üllatas jätkuvalt murdunud kuuselatvade rohkus metsa all. Edasi üle heinamaa Kerekunnu mäele. Tänud peitjale.

Karbike vahetatud. Võib hooldusvajaduse maha võtta. Ainult marker ununes, panime vana kaane kotti tagasi. Järgmine võiks tumedama kirjutusvahendi tasku pista.

Kui Läti poolt tulla, no mis nimeline aare siis ikka kõigepealt silma jääb:) Nii see küll oli, aga tegelikult oli meil suur soov kaunil pühapäeval pärast Põhja-Läti kõrgustikel turnimist ka üks kohalik mägi vallutada. Viinamäe valisime välja hoopis katkise karbikese pärast. Plaanimäel käisime küll plaaniväliselt enne ära, aga jõudsime ikka hämaruses selle asja siin ka aetud. Aitäh, hea peitja, vahva ja hariva seeria eest!

Leitud. Tänud!

Vajab uut väikest karpi, praeguses on küljel arvestatav auk.

Mägede ekspeditsiooni vol 2 kuues vallutus. Tulime siia Tõudrõmäe poolt. Õnneks polnud nende kahe mäe vahelise vahemaa läbimine väga keeruline, nii et võhma jagus ka talviselt imeliste vaadete nautimiseks. Kohapeal kulus veidi aega, et aarde peidukoht tuvastada. Kui siiani olime külmunud karbikeste eemaldamisega soojast pesast väga ettevaatlikud olnud, siis seekord juhtus äpardus ja karbi küljele tekkis auk. Kahjuks polnud endal seekord mingit varustust kaasa, nii et mässisime katkise koha hoolikalt karbi ümber olnud räbaldunud kilekotti ja loodame väga, et see natukenegi abiks on. Et Kerekunnu mäe juurde otsustasime läheneda teiselt poolt, jäi see mägi praegu viimaseks ning oli aeg minna Vänni Korgõmäe all ootava geomobiili juurde. Lastelaagrist võtsime suuna mööda õnneks käidavat teed suurele teele ja sealt oli veel kilomeetrike vantida, kuni geomobiil meid koos pirukatega rõõmsalt tervitas. Aitäh peitjale!

Kerekunnumäelt sai otse siia toodud. Hea, et Skoda rada siin ettevalmistusi on teinud, nii oli kohe hea otse sealt minna kust muidu poleks tihanud. Tänud!

Proovin mis ma proovin, aga mitte midagi ei meenu sellest teekonnast, mis viis Kerekunnu mäelt Viinämäele. Kaarti vaadates saan ka nii palju targemaks, et mööda teed me sinna läksime ja kuna kõik tipuaarded leidsime, siis järeldan, et leidsime ka selle. Edasi Tõudrõmäe poole.

See Viinamäe aare on GP lehel kenasti lahti, kuid GC lehel mingipäraast ajutiselt suletud. Aarde endaga on kõik ilusasti. Minu arvates võiks ta ka GC lehel avada.

 2 

Viinamäele tõus üle heinamaa, osutus mõnusaks jalutamiseks. Jahimehed olid siia heinamaale toonud talveks metssigadele kuhja kartuleid. Kuhi olli veel nüüdki alles. Ilmselt on seakatkuga seoses kõik seda sorti neljajalgsed juba maha notitud ja need kes veel alles enam end näole ei anna. Seda, et jahimehedki on varitsusjahist loobunud näitas heinamaa ülaosas metsaservas asuv jahimeeste varitsustorn, mis oli püsti seismise asemel sisse võtnud mõnusa külitsi asendi. Metsas aarde juurde jõudes üllatas seal meid eesootav korralik traktor. Teadagi, et traktor kutsub esile geopeituris automaatse refleksi seda kohe poleerima ja uurima hakata. Õnneks naisterahvad tehnikast nii ei huvitu ja Ene suundus kohe looduslikult sellesse seeriasse sobivasse õigesse kohta. Varsti oli aare käes ja traktor jäi kurvalt ootama aega, mil tema vastu keegi huvi tundma hakkab. Tänud peitjale.

Trakats Viinamäe tipus

Proovisime siis Tõudrumäelt siia tulla mööda "rada". No ei õnnestunud, murdsime ikka otse läbi metsa ja üle põllu. Kui mälu ei peta, siis kuivatasime karbi sisu ja panime uue minigripi logiraamatule. Tänud peitjale!

Kas olen nüüd mägironija (osa 3)? Kuna selle matkarajaga oli nii nagu ikka vähe käidavate radadega, siis ekslesime natuke sellest kõrvale, vahepeal kasutasime korralikumat teerada, kuid liikusime ka üle põllu. Metsas palju aega ei kulunud. Tänud!

Tipp vallutatud!

Leitud. Tänud peitjale! Pika logi leiab siit

Leitud ja logitud.

 2 

Me käisime peale Mari ja karbi kaas oli tõesti katki ning sisu seest niiske. Panime uue karbi ja sisu sai ka nats kuivatatud. Õnneks oli logiraamat kuiv.

Siit võib hooldusvajaduse maha võtta. Keegi oli enne mind uue karbi pannud. Seal sees on ka vana vettinud logiraamat, mis tahaks küll kuivada. Uus logiraamat oli gripis ja korras. Igatahes tassisin uue karbi ja logiraamatu, mis hoolduseks kaasa võtnud olin, autosse tagasi. Edit: Ju ma olen geopime, igatahes ei näinud vett aardes ega pragu kaanes. Kiirustasin, et õigeks ajaks Haanjasse tagasi jõuda. Põhiline aur läks karbi läbipaistva osa kontrollile.

2384.

Neljateistkümnes mäevallutus.
Täname!

Teel aardeni oleksime äärepealt ivo schenkenberg ratsasalga kapjade alla jääma. Teed aardeni naad siiski sisse ei rajanud ja see jäi meie teha. Teadsime ette et logiraamat on märg ja vajab hooldust. Meil oli selleks ka uus raamat olemas, aga karp oli vett ääreni täis ja on nurgast puruks, seega me küll hooldasime asetades uue logiraamatu, kui aare vajab kindlasti ka uut karpi, muidu jääbki neid raaatuid seal vahetama.

Leitud. Aitäh!

Auto peal lugesin, et uut logiraamatut on vaja, kuid aarde juures selgus, et kaasa ma teda ikkagi ei võtnud. Panime ajutise logi minigrippi. Aitäh!

Kui keegi plaanib Viinamäele minna ja tal juhtub mõni poolik vihikuke kaasas olema, siis oleksin väga tänulik, kui ta logiraamatu ära vahetaks. Ma ise olen päris pikalt tööga hõivatud ning Eestist kaugemal- jõuan Haanjamaale ehk alles juulis.

Logiraamat väga märg, vaevu saime nimed kuskile keskele kirja, ei hakanud lehti lõhkuma.

Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Ühe parkimisega kaks mäge. Logiraamat oli väga väga märg.

Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.

Viinamäele läksime üle loomade söödapõllu, vähemalt jäljed, lõhn ja läheduses oleva jahitorn lubasid seda järeldada. Logiraamatu kallal oli samuti keegi maiustanud ja kui ma õigesti mäletan, siis oli see ka üsna märg...

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

 1 

Mõnus jalutuskäik ja kiir leid. Me täname.

Logiraamat minigripita, niiske, osaliselt näritud. Asendasime juhendi uuega, rohkemaks pole enam materjali. EV, J: nööbid (3+3).

Vahvasti disainitud logiraamat. Aitäh!

Jalutasin üle põllu, mida iseloomustas torn mugavale jahimehele ja kastitäis mahakallatud kartuleid veidi eemal. Metsa alla jõudes oli märke sigudikest, kes olid pinnast keerutanud. Nullis oli loodus jälle mulle kaardid kätte mänginud ja aare paistis eemalt silma, sest selle maskeering oli tõenäoliselt loomade poolt eemaldatud. Logi kirja ja tagasi geomobiili parmude ja kärbeste saatel. Selle künka võtmine oli palju meeldivam eelnevatest. Aare heas seisus.

 1 

Jahikantsel ja värske kartulihunnik mäe otsas tegid elu muidugi lihtsamaks. Kohapeal ka aega ei kulunud, ampsuga logiraamat näitas ennast kiiresti kätte. Aitüma ka!

Leitud,aitäh!

 1 

Anneli jäi siin autot valvama, mina sukeldusin metsa ja Leopold lippas rõõmsalt meie kahe vahel edasi-tagasi. (Kelle) õnneks/ (kelle) kahjuks ühtegi metslooma näha polnud. Tänud

 3 

Lõpuks ometi pidasin meeles ammuostetud karbihunniku Haanjamaale vedada. Vahetasin kergelt katkise karbi uuema vastu. Sisu jäi samaks, nurgast näritud logiraamatu otsustasin ka esialgu alles jätta. Muide, kes jahitorni ümber lükkas? Hehee.

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

 1 

Mägede vallutamise teise päeva teine mägi. Tõudrõmäelt otse tulles tundus nõlv liiga järsk olevat ja tegime kämpingute juurest väikese ringi. Viinamäehiired olid karbist ja logiraamatust suure tüki hauganud. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

 3 

Mis nimed küll siinsetel mägedel? Keegi oli ilmselgelt siin purjutanud ja pool logiraamatut pääle hauganud. Näiteks Speedy nimi oli täiesti alles aga Moor oli ära söödud! Logisin enda nime igaksjuhuks teiste keskele, no kui servast alustab, siis midagi ikka alles jääb. Tänud siia juhatamast!

Leitud, aitäh!

Leitud.

Siin imetlesime hiirte (või kes iganes sellega hakkama oli saanud) tööd. Aitäh!

Sai lisatud hooldusteade, nüüd lisan ka selle, et logi sai ka kirja. Tänud.

Teise etapi viimane.6 aarde leidmiseks sai läbitud 6.4 km ja piisavalt tõusumeetreid.Aardevalvurit pesas ei olnud.Logiraamat saab varsti läbinäritud.Tänud!

Matka 5 tipp leitud. Aare endiselt kuiv, kuid keegi on peidikusse lisaks pesa materjali vedanud.

 1 

Kerekunnult tulime siia läbi metsa, mis oli väga vahva retk. Tee peale jäid ilusad pinnavormid väikeste uhteorgude näol, mida oli lõbus ületada. Metsa all oli siin ka üllatavalt palju lund ning geps tahtis asukohta määrata pidevalt väikese hilinemisega, mistõttu kõige otsem see lähenemine ei olnud.

Nullis sai õigele asjale üsna kiiresti küüned taha, aga kahjuks ei olnud paranduskomplekti kaasas. Peab kurbusega tunnistama, et lisaks karbile oli näiteks speedy logi närilistele selgelt hästi mekkinud :D

Aitäh!

Leitud, Tänud!

Karpi ja logiraamatusse oli hiirte poolt korralik auk sisse näritud. Sisu oli küll hetkel kuiv.

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitähh!

 1 

Tulime otse Tõudrõmäelt ühe soojaga. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et Hanno plaan otse jala edasi Kerekunnule tõusta oleks olnud parem plaan, kui see variant, mille meie valisime. Jahimeeste rehvijäljed võivad olla väga petlikud, ei tea, mis traktoriga nad seal sõitsid, meie mobiil tahtis kahe jälje vahele ära uppuda ;)

 1 

Kerekunnu - Viinamägi. Ükskõik kumma pidi seda etappi läbite ei soovitaks otse trügida vaid toetuda läänes olevale teele. Loomulikult tegin nii ka mina. Maasturiga nüüd nii huvitav ka ei ole, et peaks siia trügima, loodetavasti jääb ikka kaugele, mida kaugemale seda parem. :) Paari minutiga ilmus välja ka viinatu karp. See on mägi, mis viimase mõõtmise järgi kõrgust veidi juurde saanud ja platseerunud kohale 17.

Auto jäi endise spordibaasi ja tühja talumaja vahele. Paarsada meetrit üle heinamaa ja olingi kohal. Tuli aga välja , et olin juba teistest maha jäänud, lisasin siis kondiauru ja jõudsin teistele järele :D

 1 

Õnneks suuremat tõusu polnud ja liikumine võsavaba. Jahimehed olid kohalikele metsa sigadele koorma ubinaid toonud ja need protsessisid seal omasoodu. Aroom igatahes oli viisakas. Samuti oli võimalik ekskrementidest välja lugeda, mida head neile veel sisse on söödetud. Täitsa viisakas ja hariv jalutuskäik.

 1 

Kui siinse künka nime niikuinii selgitada ei oska, siis nagu naaberaarde logis tõdetud, vääriks just too viina(pudeli)mäe nime ;-) Siia saamine polnud eriti keeruline, aardeotsing võttis teist sama palju aega. Aga leitud ta õnneks sai. Õnneks polnud tali ega lumine aeg. Õnneks polnud me ka kaherattalistel :-) Ja jõhvikaid pakuti ka veel süüa.
Aardekarp ja sisu olid igati korras, kaupa ei teinud. Tõden taas ja taas, et see seeria on vahva, mulle meeldis nii idee kaarti vaadates kui ka kohapeal olla. Aitäh peitjale mägede eest! (-: Paneme edasi Eestimaa ühe kõrgeima tipu, Kerekunnu mäe poole.

Jahikantseldis

Sildipilt

 1 

Äge torn oli, toolike üleval ja puha. Ronisime sealt Tõudrõ poolt otse kohale. Jääb täna viimaseks mäeks, pimedas ei taha turnida ja vaadet siis ka ei näe. Kogu seeria on ääretult vahva, no kuidas ma muidu neid mägesid näeksin, mingil juhul ei hakkaks kuhugi umbes ronima, et äkki on mägi. Suurim tänu peitjale vaeva nägemast!

 4 

Tõudrõmäelt tulles olime siin juba finišisirgel. Ilmselt nii juhtuski, et lohakusviga tuli sisse ja avastasime fakti juba kolmandikul teel tagasi rataste juurde. Otsustasime siis esmalt rattad ära tuua ja seejärel aarde üles otsida. Ratastega oli mõnus pikk laskumine vahepealsete mudatakistustega. Edasi jalutuskäik jahitornist mööda ja metsa vahele. Väike otsimine ja leitud-logitud.

Selle aardega saigi Eesti kaheksatuhandeliste sari vallutatud.

• Umbes nullilähedase rattavormiga oli selle seeria tegemine jalgratastel paras ettevõtmine, aga 100% seda väärt. Kilometraaž tuli ratastel küll vaid umbes 50 ühikut, aga tõusumeetreid arvestades oli tegu korraliku trenniga. Lisaks aitas see meelde tuletada vanu aegu, kui kõik head matkad said tehtud jalgsi või jalgratastel. Veelgi olulisem, et nii oli saadav elamus ja emotsioon hoopis vahetum kui autoga.
• Jalgsi läbitud kilomeetreid ei õnnestunud mõõta ja neid pole ka kaardil võimalik välja arvutada, kuna ükski liikumistee ei olnud otse, lisaks tuleb juurde arvestada maastikufaktor erinevate takistuste ja kallete näol. Mida ma aga öelda oskan, et kaks päeva hiljem annavad igasugused imelikud lihased ikka veel tunda.
• Emotsionaalne faktor - hindamatu. Ühelt poolt vanade mälestuste meenutamine, teiselt poolt kultuuri- ja geograafialooline vaatepunkt Eestile suuremalt ja Haanjamaale väiksemas mastaabis, kolmandaks hea seltskond, mis hoiab tuju üleval ka siis, kui pilt juba kurnatusest ringi käima hakkab.

Aitäh peitjale ja keda vähegi selline asi huvitab, soovitan seeria läbi teha!

Kui mõnes kohas on karbike juba kaugelt olnud näha, siis siin kulus meil hulka aega, enne kui leidsime. Tatsasime kõvasti, selle käigus tekkis mu suht tutikatesse kummikutesse auk. Hämmastav, kui kehvi tooteid tänapäeval tehakse.

Siin trügisin autoga kuni jahimeeste tornini. Sealt oli sadakond meetrit jalutamist. Oli täitsa muretu ja mõnus jalutuskäik ja logimine. Tänud!

Ühelt poolt lähenedes lõppes tee hoovis. Proovisime siis teiselt poolt ja saime paarisaja meetri peale. Väike jalutuskäik üle põllu, mõningane otsimin ja aare käes. Seekord olime taas teised. Täiendasime aaret mikroskeemiga. Aitäh peitjale.