3.Kerekunnu mägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

 1 

Kuna see pisike teekene oli juba rataste all ja siia jäi veel see Kerekunnu mägi kah, siis loomulikult veeresin rajakeseni, mis mäkke viis. Enne mäkketõusu tuli küll mingist õnneks peaaegu kuivanud mülkast läbi saada. Kenasti sai, kutsa küll viskas känsti külili. No polnud ju palav ilm, aga mida ma teha sain, kui ta niisuguseid kohti kaifib. Metsaalune oli niisugune leebematsorti, kõik käis lihtsalt ja saigi tagasi autosse minna aru pidama, et kas neist külastatud viiest mäest aitab või vaatan veel miskit. Peitjale tänud järjekordse toreda korras aarde eest, lausa lust niisuguseid otsida ja leida.

 3 

Väga tore kuulda, et juhuslik leid tegi kellegist kasutaja. No peaaegu nagu minulgi.
Kuigi mul oli RMK äpis rajale see punkt pandud ja lihtsalt mõtlesin uurida, mida see endast kujutab.

 4 

Juhuslikult leidsin, ei teadnud sellest mängust midagi. Nüüd kasutaja ja hoian looduses silmad lahti.:)

 1 

Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Öö veetsime siinsamas lähedal Vaskna järve ääres RMK lõkkekohas ning kui tugev hommikusöök kere vahel, saigi siia Kerekunnule ronitud. Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

 1 

Suure jalutamise tuuri viimane mägi.

Tänan peitmast.

 1 

Mõnus ürgorg oli siin tippude vahel, murdunud kuuskedega ja puha.

 1 

Päeva eelviimane mäetipp, tänud aarde eest!

 1 

Selleks suveks olin puhkuseks planeerinud kindlalt pooleli jäänud Haanja mäed ära külastada. Ühel hommikul me siia end sättisimegi. Tänud aarde eest

Vahetasin konteineri

 1 

Silmad olid kõrgemal kui oleks vaja olnud. Veidi kõrgem kaaslane sAi ka logitud

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Ukerdasin autoga teeserva ja tegin väikse jalutuse. Mu silmad asuvad küll vähe kõrgemal, kuid aare - nagu ikka - tuli kiiresti välja. Selle täpi oleks suutnud isegi talvel alistada.

Tänud peitjale!

Auto jäi sinna, kus teekate muutus suureks kruusaks. Hoidsin pöidlaid, et tee äärde jäävast krundist mõnda koera välja ei sööstaks - ei sööstnud. Hoopis jänes vaatas puurist vastu. Ja välikäimla avatud tagune. Jalutasime vihmas kuniks tuli vasakpööre. Õnneks hetkel oli pori kõvastunud ning saime sissevajumata mäest üles. Aardele tegin auringi enne kui peidukoht silma jäi. Tagasiteel õnnestus siiski libiseda ja kukkuda seal mudases kohas. Aitäh! V: TB EJ

Leitud suurema matkaseltskonnaga.

Minu silmad on ikka palju kõrgemal. Metastee oli totaalselt ülesse kaevatud :(

Tipp sai vallutatud !

Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda. Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa. Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km. Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!

Selle tipu vallutamisega läks kenasti kuigi piirkonnas on metsamurdja traktor kõvasti "maaparandust" teinud. Aaare veel alles. Tänud

 2 

Viinämäe juurest võtsime suuna kollase maja poole. Kui mulle muidu kollane värv meeldib, siis siin oli see minu maitse jaoks natuke liiga erk ja hele. Sealt edasi mööda teed kuni harvesteri jälgedeni ning siis mäest üles. Siin oli aare maapinnast kõrgemal ning kiiresti leitav. Keerasime otsa ringi võtsime suuna viimase künka poole Tõudrõmäe näol. Aitäh!

 13 

Tsälbamäelt laskusin mööda paljaks raiutud järsku nõlva paljaks raiutud oru põhja. Liikusin kellegi suusajäljes, mis viis mind täpselt Kerekunnu mäele (3.; 296.3m) väikesele lagendikule. Seal sattusin uuesti värskelt hooldatud suusarajale, mida mööda ka pärast Viinamäge sai kõnnitud. Plaan oli Kerekunnu tipus ööbida, aga enne oli vaja autos kössitavad matkakaaslased üles otsida ja plaani pidada. Kell oli 19:40, kui leidsin nad sealt, kuhu sai hommikul auto jäetud. Tuli välja, et Mart oli juba jõudnud omale transpordi järgi kutsuda ning see ootas teda juba Suure Muna kohvikus. Mis seal ikka, -20 kraadi on selline külm, millesse ei saa liiga kergekäeliselt suhtuda. Pahaks ei ole siin midagi panna. Sõitsime Suure Muna kohvikusse, sõime kõhud täis, saatsin tänased matkakaaslased kodu poole teele ning tulin ise oma autoga tagasi Kerekunnu mäe alla suusaraja parklasse. Haarasin telgi ja magamisasjad ning tõusin Kerekunnu mäe tippu. Kolmekümnes, 20 veel minna :)

Tegin lõkke üles, ajasin telgiplatsilt suurema lume maha, viskasin mõned kuuseoksad alla, et telgi põhi ei oleks otse vastu lund (kuigi külm on ilmselt piisavalt tugev, et ma ei suuda oma kehaga temperatuuri telgis niipalju tõsta, et läbi põhja lumi sulama hakkaks) ning ajasin telgi püsti. Lumepõlled katsin lumega, et tuul telgist läbi ei puhuks. Otsisin aarde üles ja panin logi kirja. Täpselt ei mäleta, kas läks kirja 16 või 17 kuupäev. Eks ta sinna südaöö kanti sattuski. Aaret peitev objekt hakkab vaikselt looduse protsessidele järgi andma ja ilmselt aastateks seda enam ei jätku.

Külma pärast ei muretsenud, kuigi väike kurnatus 11 tundi kestnud raskest matkast oli keres. Natuke üle 900 tõusumeetri on korralik päev ka päris mägedes. Korralik soe toit taastas energiavarud kiirelt ja esialgne külmatunne kadus üsna pea. Olen ka varem palju külmemate ilmadega lageda taeva all ööbinud, kusjuures ilma telgita ja oluliselt kehvema magamisvarustusega. -25 kanti öödega noorkotkana ise ehitatud onnides mingisuguse tundmatu maa sõjaväe vatist täidisega talvise magamiskotiga, mis kaalus vist oma 5 kilo. Või ajateenistuses luurerühmas -30 kraadiga telkmantlite all suht suvise sõjaväe magamiskotiga, mis oli hommikuks kondentsist kõvaks jäätunud. Mäletan ka, et rõvedalt külm oli siis terve öö. Magamiskotis liigutada ei saanud, sest iga liigutus ajas õhu liikuma ja see tähendas, et külm õhk leidis tee vastu keha. Liigutamata ka ei saanud olla, sest külmast krõnksu tõmmatud jalad hakkasid päevasest koormusest krampi kiskuma ja neid tuli sirutada.

Nüüd aga magasin sügavalt nagu miiška. Imeasjad need tänapäevased sulgmagamiskotid. Ainult pidev pea kohal kahe puu omavaheline kiiiiiiks-ks-ks-ks-kik ajas aegajalt öö jooksul üles. Äratus oli 6:40 aga magamiskotis oli nii mõnus ja magamiskotist väljas nii külm, et jalule suutsin end alles kell 8 ajada, kui väljas juba valgeks hakkas minema. Pakkisin asjad kokku, likvideerisin laagrijäljed ning viisin magamisvarustuse autosse. Tegin hommikusöögiks sooja sööki ja termosetäie teed päevaks kaasa. Geomobiilile andsin vaba päeva, aga lugesin sõnad peale, et hiljemalt kell 4 olgu Suure Muna kohviku parklas, sest ma ei viitsi pärast matka sealt veel mitu kilomeetrit siia tulla. Torpad saabastele, kott selga ning teine matkapäev võis alata.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Laagerdun miinus kahekümnega

Hommikune tipusildipilt

Siia mäe poole oli mugav jalutada mööda rada. Natukene ennem aaret nägime parkimas punast harvesteri. Peagi nägime ka selle tööpõldu. Võimalik, et mäetipp tõmmatakse ka varsti paljaks, sest lähiümbruses on vähemasti kõik lage juba. Hetkel oli aardega veel kõik hästi.

Eelmise mäe juurest siia saime mööda teed tulla. Meie silmad olid küll veidi kõrgemal kui aare, aga mõne lapse silmad võivad küll sellisel kõrgusel olla.

Leitud, aitäh!

Väike jalutuskäik ja ainus mõeldav koht oli ka õige! Aitäh!

 2 

Näed siis, juba kolmas Eesti looduslikest tippudest jääb alla 300 meetri. Kerekunnu küla oli kunagi Kerekonnu ja seda vormi tuleks siinmail ilmselt siiski põndakuks pidada - harimiskõlbmatu maa. "Kere" on keerulisem mõista, millele ta kohanimes just viitab - mingi maatüki kesksele osale?

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 11: suhtelise kõrguse ja nõlva kaldenurga järgi. Alustades väiksematest-laugematest ja lõpetades Vällämäega. Kusjuures lisaeesmärgiks on igal künkal leida kõige järsem külg ning just sealt otse üles minna, pärast kõige laugemat nõlva pidi laskuda.

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Puhkuseaegse kulu üheks hommikuäratuse lauseks oli saanud mõte, et "Äratus, hakkame liikuma, aarded ei oota, lähevad arhiivi". Eks ma ennekõike neid tippe siin silmas pidasingi.
Kunagi mitu aastat tagasi oli meil plaan jutti kõik ära vallutada, siis tuli aga 30 tundi kestev paduvihm ja see ajas meid metsast välja, samamoodi nagu metsavaht ajas metsast välja partisanid ja nende vastased.
Loodus oli saavutanud oma kõrglopsakuse ja ma ennustasin ette. et läheb meeletuks setuvõsa ragistamiseks. Algus oligi paljutõotav aga siis saime aru, et metsas on korraldatud rattavõistluseid, mis on jätnud maha radasid, mida kaardil pole aga millel puudub kõrge kohi. Samuti proovisime tippuliikumiseks otsida teravamaid kallakuid ja nii leidsime vähemvõsastunud pindasid. Vahepeal käisime ka Vaskna järve juures telkimas ja hommikul jätkasime kuni kõik viis vallutamata tippu lõpuks kõik läbitud sai.

Jätkasime siit, kus õhtul pooleli jäi. Päev tõotas kuumarekordit. Juba hommikuse leitsakuga oli tahtmine end kusagile järve peita ja enne õhtut sealt välja poleks tulnudki. Meie aga vallutasime mägesid ja toitsime kohalikke vereimejaid :D
Tänud, kaks tippu on veel jäänud...

Leitud.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Kuna meil Piretiga oli Tõudrõ- ja Viinamägi juba sügisel vallutatud, saime vahepeal hinge tõmmata ja lasta proviandil hea maitsta. Kere täis, koos teistega edasi Kerekunnule! Siin läks nobedalt.

Aitäh peitjale ja matkakaaslastele!

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Kuues tänane tipp. Reipal sammul Viinamäe tipust siia, ilus ilm, tuju hea, lõbusalt jutustades seegi vallutatud.

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Tänase päeva neljateistkümnes mägi. Sai mööda teed kulgetud, kui olimegi juba aardele lähedal. Nullis sai kõigepealt tiirutatud. Null paigale aga ei jäänud. Tuli telefon rahuga tasku ära pista ja silmadega otsida :) Tore, et oli põhjust Haanja mägesid uudistada.

Viinamäelt uuesti tee peale ja edasi jalutasimegi mööda metsateed Kerekunnu mäe poole. Tee läks juttu vestes kiiresti. Aarde juures hakkas gps villast viskama, kord lähenedes ja siis uuesti kaugenedes. Kui gpsu näit muutus 57m, siis aitas. Hakkasin silmadega otsima ja sai üsna kirelt leitud. Nüüd kand-varvas autoni ja siis võtame viimase aarde kolmiku, mis siinsamas kõrval ootamas.

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Viinamäelt me tulime. Heinamaalt edasi matkasime päikese paistel porisel teel ja puude varjus astusime jäätunud metsateel. Tänud peitjale.

Leitud klassiga.

Leitud

leitud

Tegime õpilastega täna geopeitust tutvustava ringi Haanjas. See oli meil esimene peatus peale lõunapausi Suure Muna kohvikus. Mis aitaks paremini pärastlõunase rammestuse vastu kui mõne mäe otsa ronimine. Aitäh!

Leitud.

Leidsin

Leidsin

Leitud. Tänud!

 1 

Mägede ekspeditsiooni vol 2 seitsmes ehk viimane vallutus. Kuna eelmised viis mäge olime vallutanud jalgsi matkates, mis tähendas talvele omaselt paksu lund nii jalge all kui ka krae vahel, olime geomobiili tagasi jõudes üsna väsinud ja kaks meist avaldasid arvamust, et rohkem täna küll ei viitsiks. Kolmas ei tahtnud õnneks nii lihtsalt alla anda ja seda üksikut mäge siia ripakile jätta ja kui sai järele uuritud, et teiselt poolt saab autoga üsna lähedale, siis otsustasime ikka proovi teha. Vahepeal oli juba pimedus maa peale laskunud ja taevast vaikselt lund sadama hakanud. Geomobiilile sobiv tee lõppes mäe all talvises idüllis peesitava talu lähedal. Kui end seal parkida ukerdasime, ilmus ka perenaine majast välja ja andis kohale jõudmiseks juhised. Õnneks lubas ta ka geomobiili lahkesti oma hoovile jätta, nii et ei pidanud enam teekõrvase lume kõvadust mõõtma. Mäele endale oli õnneks mõnus väike jalutuskäik ja lõppkokkuvõtteks kujunes sellest vaat et päeva parim elamuski. Kaasasoleva laterna soe kuma valgustas lumemütsikestega puuoksi ja lõi metsa all olles tunde müstilisest jõulumaast, kus muinasjutud elustuvad. Taevast õrnalt langevad lumehelbed võimendasid seda tunnet veelgi. Oli väga ilus punkt tänasele georetkele, mille käigus sai küll vallutatud plaanitust poole vähem tippe, kuid millest saadud emotsioonid jäävad kauaks kestma. Aitäh peitjale!

Selle mäega oli raskusi, sest kukekad segasid :D. Tänud!

Kõrguselt kolmas mägi sai kiirelt vallutatud :)Tänan

 1 

Tsälbämäelt siia tulemiseks on ainus mõistlik võimalus otse läbi metsa ja võrreldes hommikupoolsete sarnaste katsetustega õnnestus käesolev palju paremini. Füüsiliselt oli muidugi päris raske, sest u poole sellest moodustas järjepidev tõus. Aarde piirkonda jõudes oli tore tõdeda, et siinkandi mägedel leidub rohkem rajakesi, kui põhjapoolsematel. Üht sellist mööda hakkasimegi Viinämäe poole laskuma peale kiiret leidu.

Maitsev ja kaunilt serveeritud hommikusöök Suhka turismitalus söödud, asusime oma Eestimaa kõrgmäestiku tippude vallutamise teise päevaga. Auto parkisime Keldre talu lähedale mäe otsa ja mõnus jalutuskäik viis aardeni. Ei oleks arvanudki, et eesti kõrguselt kolmas tipp nii lihtne on. Ka siin tuli leid peagi. Tänud.

Nüüd saan öelda, et olen Eesti kõrguselt kolmanda mäe otsas ära käinud. Seal olles ei tundunud see üldse mingitpidi kõrge olevat. Kuivatasime karbi sisu, lisasime juhendi ja värske minigripi logiraamatule. Tagasi auto poole minnes hakkas jäime korraliku lumesaju kätte.

Lumiii!

Kas olen nüüd mägironija (osa 4)? Siiagi sai viisakalt kohale jõutud ja varandus ilusti leitud. Kas just aarde juurde liikudes, aga vähemalt sealt tagasi tulles hakkas sadama ilusat jõulumeeleolu tekitavat lund, ikkagi jõulumatkarada ju. Tänud!

Tipp vallutatud!

Leitud. Tänud peitjale! Pika logi leiab siit

Leitud ja logitud.

Minu silmad olid veidi teisel kõrgusel, aga leidmist see ei seganud. Aitäh!

 1 

2383.

 2 

Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Selle aarde juures jäime esimest korda kergelt kinni. Käisime aarde juures ära ning sookoll lükkas auto välja. Eelmisel nädalal pesulas pestud auto sai katuseni mudaseks. :)

Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.

Siia vist oli kuidagi lihtsam ja lühem tulla, igatahes pole ma pildistanud midagi peale ilvesesildi... Aga nüüd auto juurde ja sööma! :)

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

Hakkas juba hämarduma, kui mäe otsas jõudsime tuli juba telefoni taskulampi kasutada aga leidsime kiirelt. Me täname. See mägi jäi täna viimaseks. Eks tuleb need paar viimast ka lähiajal üles otsida.

Kiire leid. Ümbris katki, sisu niiske ja hallitanud. EV, J: nööbid (3+3).

Leitud, aitäh!

Auto jäi Kerekonna talu lähedale, edasi läksime jala. Tee peal selgus, et korilus on tunduvalt iidsem tung kui geopeiturlus. Otse tee ääres oli koht, kust kukeseeni oleks lausa rehaga kokku riisuda saanud. Kannatasime tagasiteeni, siis korjasime 1,6kg kollaseid iludusi umbes 10 minuti jooksul. Aitäh!

Oli plaanis ligineda põhjapoolt ja auto jäi suure tee äärde. Jalutasime talust mööda mäe tippu aardeni.

 1 

See tuli veel lihtsalt. Eile tegime kindlaks, et lõunast tulev tee normaalse liikuriga läbitav ei ole, seega lõime tööna käega ja jätsime ta tänaseks. Täna tulime põhja poolt, jõudsime ka taluni, lahke peremees lubas ta sinna jätta ja sealt edasi jala. Silmade kõrgus tegi natsa nalja jah, aga ma tean vähemalt ühte peiturit, kes just sellise vihje peale rõõmustaks. Tänud!

 1 

Vahetasin geomobiili asukohta. Tegin sõidu mööda maanteed ja lähenesin põhja poolt. Mobiil jäi talu hoone taha peitu ja edasi läksin jalgsi. Ajas naerma vihje, et aare on peidetud silmade kõrgusele. Eks see ütleb peitja kohta päris palju :) Tuju jälle hea ja logi kirja. Aare heas seisus.

Leitud,aitäh!

Siin võttis Anneli julguse kokku ja sõitis ettevaatlikult taluni. Edasi juba jalgsi. Ka siin tuli karp kiirelt välja. Tänud peitjale.

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

 1 

Mägede vallutamise teise päeva kolmas mägi. Kahjuks ei olnud Viinamäe poolt tulles tee sõidetav, lumi ja rööpad. Valisime kand ja varvas variandi mäe vallutamiseks. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

Leitud, aitäh!

Mäe nimest ei saand jällegi sotti, mida tähendab see nimi aga midaiganes! Oli mägi ja aare, ma tänan!

Leitud.

Eelmise aarde juurest tulime siia jala. Aitäh!

Matka teine etapp algas selle aarde juurest.Kiire leid.Tänud!

Matka 6 ja viimane tipp. Ilm oli super mõlemal päeval. Kindlasti tuleme tagasi ka ülejaanud tippe vallutama. EVEJ

Tsälbämäe juurest vana tuttav muster "mäest alla-mäest üles" läbitud, jõudsime omadega siia. Kuna osa seltskonnast ei olnud jalanõude valiku kõige paremini lahendanud, sai eksperimendi raames aare leitud, logitud ja tagasi peidetud veel enne kui kogu seltkond lõpuks laekus :P

Kuna vaikselt hakkas märg ja veits väsinud olemine juba moraali alla tooma, tegime siin väikese pausi, kus sai vettinud kindad käest võtta ja vorstileiba mugida. Hää vorstileib oli :)

Aitäh!

Leitud, Tänud!

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitähh!

 1 

Läksime Viinamäelt auto juurde tagasi, et paarsada meetrit edasi sõita ja siis jälle parkida :) Tegelikult on Haanjamaa teed ikka rohkem jalutamiseks ja see on siin tõesti mõnus ja vaheldusrikas. Veidi pikem ots mööda teed ning veel üks heas korras ning ilusti koordinaatidele paigutatud karbike leitud. Aitäh!

Pikem etapp Haragamäelt: laskusin maanteeni ja mööda seda Kerekunnu loodejalamile, talu juurest üles ja mööda teed (suusamaratoni rada) tipu alla. Kõrgustiku kõrguselt kolmas mägi ja siin on kaardile vaadates näha ikka ka suurust ja võimsust. Tänan, järgmine peatus Viinamägi.

Valisime lähenemiseks gepsu poolt pakutava lähima tee mis viiks ka järgmise aardeni. Ühel hetkel talumaja juures muutus tee madalapõhjalise auto jaoks liiga suureks katsumuseks ja edasi silkasime jala. Aare leitud anti autojuhile suund kätte ja määrati uus kohtumispaik. Ülejäänud jätkasid jala :)

Sättisime ennast kuskile majalähedusse ja viskasime kergelt mõnisada meetrit kuusikusse. Aare käes, tallasime meile tundunud otsemat teed edasi. Autojuhi aga saatsime külavahele ekslema ja paremat parkimisplatsi otsima.

Tsälbämäele järgnes kohe järeltreening :) Aare leitud. Tänud peitjale.

 2 

Selle aarde poole suundusime otse tsälbämäe otsast. Kõigepealt alla sohu, üle kraavi ja siis uuesti üles. Õnneks see mägi nii järsk polnud nagu eelmine, aga kerge ta polnud sellegipoolest, sest olime juba üsna väsinud tsälbämäe vallutamisest. Kõigepealt jäi silma mäe infotahvel, varsti tuli ka aare loogilisest kohast välja. Aitäh peitjale.

 2 

Meie kahepäevase tippude tuuri esimese päeva viies tipp-topp. Siia otsustasime Viinamäelt otse tulla, sest autotee siiapoole polnud just kõige mugavam ja jala polnudki ammu käinud. Jõudsime väljanägemiselt mitte liiga kasutatatava ja elatava taluhoovi kõrvale, kus haukasime paar head õuna kaasa. Panime kand ja varvas mööda teed õuna näksides aarde poole. Sest see teekond polnud ju veel midagi. Sellest aardest edasi ootas sama mäe langus ja seejärel tõus järgmise, Tsälbämäe tippu. Selle mõttega tegime siin suhteliselt lihtsa leiu. Kuigi ka siia jõudes nõretas higi. Tegin tipus ka lumeilvesest pilti.

Aitäh peitjale seeria eest ja elamusi pakkumast! Aare korras, kaubavahetust ei tehtud. Ja nüüd seeria ehk raskeimgi langus ja tõus otse Tsälbämäele. Jääge liinile.

Ilves siin ja ilves seal

 2 

Juba hommikul baaslaagris kaarti tudeerides tekkis patune mõte, et äkki peaks kuuiku - Kerekunnu, Tsälbä, Olgluiõ, Vänni, Tõudrõ, Viinä - võtma jalgsi ühe jutiga. Kaardil linnulennul veidi üle kolme kilomeetri, kui raske see ikka olla saab? :D Joosepil lõid mõtte peale kohe silmad särama, sest tõotas tulla vaimustav võsaelamus.

Väntasime ratastega mööda kitsast teed üles. Möödusime kohast, kuhu [polekala] ilmselt auto jättis, ja pressisime edasi. Selle teega on huvitav lugu, et tõuseb pea sama kõrgele merepinnast kui mõned esikahekümne tipud. Viimaks jõudsime kohta, kuhu otsustasime rattad jätta. Mõtlesime veel kaasavõetava varustuse läbi ja ronisime viimased meetrid tippu. Logi kirja ja uskumatust nõlvast alla, edasi Tsälbämäe poole. Aitäh!

GPS näitas, et tee läheb talust edasi, kuid seal läks see üsna rohkuseks. Kuna taluõues paar naisterahvast toimetasid, siis läksin küsisin, et ega nad pahaks ei pane, kui oma auto siia kusagile pargin ja korra mäeotsas ära käin. Nad olid lahkelt nõus sellega, et auto nende rehe taha ajan. Sealt siis jalutasin miskid sajad meetrid aardeni. Tuli teine päris lihtsalt. Tänud!

Ei teagi, kas see oli parim lähenemistee, kuid tippu me jõudsime. Seekord teistena kell 12.30. EVEJ.