Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde nimi on inspireeritud Hiiumaa külastamise põhjusest: nimelt oli ühel meist sünnipäev ja polnud lahedamat asja, kui lennata Hiiumaale !
Hiiumaa must-do asjad on kindlasti tuletornide külastamine, lisaks tasub ühe silmaga piiluda ka Tahkuna hiidrahnu ja siis teisega otsida üles aare.
Aare ise on kõige tavalisemas kohas otsijaid ootav, aarde sisuks on sünnipäeva pidamiseks vajalikud esemed, kaks harilikku ja teritaja ning muidugi logiraamat. Logiraamatusse kirjutage lisaks oma nimedele ka teie enda kõige suurem sünnipäeva soov. :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (6), maasturiga_huvitav (2), soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5B5WV
Logiteadete statistika:
141 (100,0%)
0
2
1
0
0
0
Kokku: 144
Tänud peitmast! Tagasiteel korjasime ka tiba sünnipäevateemalist prügi kaasa, a la alla langenud heeliumõhupalli, kusagilt oksa küljest vana valguspulga jms.
Oma eelmisel Hiiumaa külastusel vaatasin seda aaret kaardil ja mõtlesin, et eks ta üks võsakas jälle on... Aga võta näpust! Ülikaunis koht! Väga mõnus männimetsane merekallas! Soe merevesi! Vinge rahn! Inimtühjus! Käisime logimise järel end merevees värkendamas. Väga mõnus!
Aitäh peitmast!
Hooldus. Puhastasin ja kuivatasin karbi, eemaldasin prõgi, uus minigripp, pliiatsid, juhend ja jätsin vahetuskaupa.
Tulime siia Hiiumaa militaarse juurest. G oleks mäest alla kapates peaaegu ussi ületanud kuid sai kõvasti karjatada ja hüpata. Siis trampisime müta-müta randa ja seal suure kivini. Found it: 21.Jun.2024 18:38 Sünnipäev/ Birthday Suure kivi juures. Puu all. Niiske, kuiv. Koht jäigi meelde tohutu suure kivi pärast kuhu otsa ma käepäraste vahenditega O aitasin. Täname!
Kuna Militaarse Hiiumaa juurest oli mitu kena rada tulemas, siis saigi kahte neist kasutatud. Logimise sai ka õnneks enne järgmist vihmahoogu ära teha, nii et ligunemine jäi ainult tagasiteeks autosse. Küll on ikka liivane kant. Aitäh kutsumast!
Ma ei tea, miks ma käin üksi metsas. No ega kahekesi ei oleks parem. Anyways. Jätsin auto teeotsa ja aardeni välja läks kena rada. Aarde leidsin esimesest kohast, kuhu vaatasin. Jõudsin tagasi just enne vihma. Homme tagasi mandrile. Ei tea, kas tahan viltuse metsa ette võtta. Ilmselt mitte, kuigi olen pikemaid metsaretki siin ette võtnud. Häirima jääva metsaonn ja Kärdla kirik. Ah ja need Kõrgessaare sillad ka ju. Pekki
Tore jalutamine rannas ilusal suvepäeval. Tänud peitjale.
Tore jalutuskäik mõnusas piirkonnas, päike ja toredad lained olid ahvatlevad, aga mustjas vetikasõnnik peletas, seega ujuma läksin naaberrannas. Aitäh.
Ilm oli tuuline ja meri tormine, aga sellest hoolimata ilus jalutuskäik patarei juurest. Leidmine läks ladusalt.
Purjekas Meeriga Hiiumaal. Soovid said logiraamatusse kirja. Aitäh siia juhatamast, tõesti kaunis loodus!
Pikema Hiiumaa matka II päev. PÕS! Aare jäi juhuslikult gepsukaardil silma ja tuli üle vaadata. Karp ei pea niiskust, õige pea vajab hooldust. Aitäh!
Hakkasime aarde poole rühkima mööda sihti - oi kui mitu veetakistust tuli kõigepealt ületada ja ronida ja turnida üle maha langenud puude, aga me ju harjunud - oligi viimane aeg enne õhtust Jüriöö teateorienteerumist väike trenn siin teha. 1,5 raskusastmega aaret pole ka nii pikalt vist kunagi otsinud. Teisaldasime ikka hulga männiokkaid mitmelt poolt enne kui aardeni jõudsime, olime vahepeal täitsa loobumas. Aga kätte saime lõpuks! Aitäh peitjale!
Sügisene puhkus Hiiumaal. Kahekümne kolmas. Järjekordne matk lähima tee pealt. Aitäh!
Leidsime aarde ja tegime oma seltskonnaga ka väikese pikniku :)
Kivi on tõesti vägev. Esmalt sai puu otsas rippuvat juhet uuritud, alles siis aare leitud. Tänud
Jätsime auto infotahvli juurde ning jalutasime mere äärde. Kui palju seeni, kui palju pohli!! Kivi oli ka selline, et ehita või maja peale. :)
Sünnipäeva seeria aarded teadsin muidu kõik Harjumaal olema. Aga nojah, nimetava ja omastava käände kasutajad on erinevatest koolkondadest ning paljude sõnadega saab niimoodi ju natuke erinevad nimekujud tõesti. Peiduviis ühtviisi üsna traditsiooniline siin kah. Rand on superluks nagu paradiisis! Ok, see paradiisiga võrdlus baseerub küll kuuldustel, sest seal ma pole ise käinud veel :o) Aitäh.
Auto jätsime Militaarse Hiiumaa juurde ja sealt läbi metsa matkasime Sünnipäeva aarde juurde. Liivane autojälgedega rada vaheldus matkarajaga ja vahepeal piilusime ka kaldalt alla mere poole. Siiski otsustasime oma teed jätkata metsa vahel, kuni jõudsime peidukohta ja aardekarbi koheselt leidsime. Konteiner oli seest natuke märg, kuivatasime sisu. Logiraamatuga õnneks OK. Peale aardeleidu läksime mere äärde, kus tegime ka väikese supluse. Uskumatult ilus koht, kus sadade meetrite viisi ilusat liivast randa ja mitte ühtegi inimhinge. Tagasi autoni liikusime mööda kaldaäärt vees sulistades. Lausa kahju oli sealt rannalt lahkuda. Suur tänu sellisesse ilusasse kohta juhatamast. See oli kindlasti meie tänase päeva lemmikaare just selle ilusa looduse tõttu.
Peale mõningast metsavahelist ragistamist leidsime üles ka raja, mis ranna poole viis ja ühel hetkel sai ka aare leitud.
Leitud ja logitud. Lisaks puhastasime ja kuivatasime vett täis aardekarbi, ühtlasi eemaldasime karbist roostetanud võtme, pliiatsiteritaja ja mündid.
Tegime mõnusa jalutus rannaribal. Rändrahn oli suur ja aare tore. ????
Kuna Tahkuna piltides sai tehtud tuli ka see viimane aare üles leida. Tahkuna aardevabaks. Aitäh!
Reedel oli minu vanaema 75. sünnipäev. Tema siia aaret otsima ei tulnud, aga meie tulime. Ilma tema sünnipäevata jällegi poleks vist tulnud, kuna see oli üks põhjus Hiidu tulekuks. Alguses läksime sobivast teeotsast mööda ja mõtlesime kurvastusega, et pekki, magasime teeotsa maha ja kuna päev on pikk ees, siis nii vist jääbki. Aga Dagö aarde juurest tuli tegelikult tee ka siia. Vedas meil! Ratastega muidugi oli seiklus liivas tuigerdada, aga väga tore oli. Aitäh, mõnus rada, kaunis rand, suur kivi. Aitäh!
Aaret valvab jänes, kes meid ehmatas. Muidu igati lahe paik, kuhu suvel mõnulema tulla. Tänud peitjale!
Enamvàhem drive in, aga pàrast dig out :) Jalutada on mônusam ;)
Käisime ka rannas jalutamas ning aaret otsimas. Sünnipäev on meil mõlemal ka, aga hoopis teisel ajal! Täname!
Siia tulime jala minitaarse Hiiumaa juurest ja oma suureks hämminguks sattusin Hiiumaa kauneimasse randa. Päriselt, sellist ma pole siin vahepeal kohanud. Tegin ka Elenile väikeseid videoklippe, et ta ikka mõistaks, millest ta ilma jäi ning jalutasin paljajalu aarde poole. Ilm oli ilus, liiv oli soe, elu oli lill. Aitäh!
Väga ilus rand. Jube mõelda, et kunagi ei olnud võimalik siia ligi pääseda, sõjaväe pärast - nõka aeg. Kena jalutuskäik mööda randa. Tänud
Kahjuks meile hullu panevat Priitu polnud ja pidime kohale vantsima. Leiuga läks kaua, varasem leidja oli loomuliku maskeeringu teinud okastest, ise tegime väikestest okstest. Rändur rändab hetkel me autos.
GPS näitas täitsa õigesti, aga mind oli tabanud sajandi pimedus ja lihtsalt ei pannud aaret tähele.
Tänu geopeitusele avastasime taaskord ühe maalilise Hiiumaa ranna, suurimad tänud siia juhatamast! Tuleme kindlasti teinekord veel ;)
Veel üks mõnus jalutuskäik. Tänud!
Tahkuna rand kujunes päeva naelaks. Ma veel eelnevate logide põhjal, kus selgus, et autojuht peab hull olema, arvasin, et ehk ikka ei sõidagi sinna. Õnneks võtsime korraliku kruusatee ette, parkisime auto teede risti ning sealt jalutasime mööda metsarada imelisse randa. Fantastiline paik! Pärast aardeleidu käisime ujumas ja vapramad ronisid ka kivi otsa. Aitäh siia juhatamast!
Sõitsime rannaäärset pinnasteed mõõda, algus kenasti aga lõpp läks liivaseks ja aarde juures juba ratas käekõrval. Aare tuvastatud, nautisime merevaateid ja kustutasime janu. Tänud peitjale.
Priit ütles, et siin vaja kõndida parajalt. Aga meie õnneks pani Priit nats hullu ja sõitis praktiliselt nulli. Tänud peitjale.
Mul polnud Priitu kusagilt võtta, pidin ise vapper olema. Üherattaveoga naudiks vist siiani sealseid ilusaid liivaseid männikuid. No ikka täitsa lõpp, kui ilus koht. Edaspidi, kui Hiiumaa põhjarannikul omaette telkimiskohta vaja, siis tean, kuhu minna. Ja see asfalttee sinna... mmm, puhas sõidunauding. Aitäh!
Kui poleks olnud hullu Priitu, siis oleks pidanud pikalt jalutama. Väga ilus koht tänud peitjale.
Väga mõnus koht ja rand. Ei ühtegi hingelist. Ühed jäljed siiski leidsime rannalt. Aitäh peitmast ja siia kutsumast!
Tegime mereäärse jalutuskäigu aardeni. Ilus rand oli. Tänud juhatamast.
Väga meeldiv jalutuskäik läbi metsa mis oli täis mustikaid ja pohli. Tänud peitjale!
Otsisin ikka liiga keerulistest kohtadest ennem, kui lihtsatest. Puu tipus ei ole, seda võin küll nüüd öelda.
Teekond aardeni üle militaarse pinnamoe. Vanad kaevikuliinid,arusaamatud metallosad,sidepidamiseks vanad postid. Iga uus avastus sel teel ajaliselt pikendas aardeni jõudmise aega. Igav see polnud. Aare ise ei tulnud kergelt. Peale logimist vaatasime suu ammuli suurt kivi rannas. Tänud ilusa kohta tutvustamisest!
Leidsin üsna aarde lähedalt kellegi tumerohelise USB juhtme, täitsa töökorras. Kas kuulub kellelegi?
Mööda teed nulli. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Jätsin auto aardest mingi 500 m kaugusele ja jalutasin aardeni. Nulli juures rannas oli üks paarike rannaliival autoga ehk aardeni oleks saanud sõita ka autoga riskides liiva kinni jäämisega. Aarde leidmisega läks siin tublisti aega, maskeering oli ikka nii loomutruum, et ei osanud aaret kohe sealt otsida.
Geomobiil jäi ca 800m kaugusele. Kiirelt nulli, logi kirja ja tagasi klimatiseeritud keskkonda.
Jalutasin siia militaarse Hiiumaa juurest. Head sünnipäeva!
Kui Militaarsest Hiiumaast lõpuks päevavalguse kätte tagasi jõudsime, polnud päevavalgust tegelikult väga enam ollagi. Otsustasime siiski veel selle aarde juurde ära jalutada, seda enam, et meri nii kutsuvalt kauguses kohises. Jalutuskäik oli tore ja ega aaregi end kaua peitnud. Hiljem veetsime veel tükk aega õhtuselt pimenevas rannas. Suur kivi ja kaugusest üle tumeda metsaviiru tumeda taeva taustal paistev punasilmne "monstrum" lisasid veelgi müstikat. Tagasiteel kallas suur ümar kuu teeraja valgusega üle. Oli aeg edukaks kujunenud geopäev lõpetada ja paigale jääda. Pimedas saime selle aarde külastamisest kindlasti hoopis teise elamuse kui valges. Aitäh peitjatele!
Geopäeva viimane aare. Oli juba parasjagu pimedaks kiskund, aga lühikese maa tõttu sai see siiski veel ära võetud. Ilus rand.
Tänud!
Vastupidiselt eelmisele logile oli meile aare juba kaugelt näha. Ilmselt juhtusime tulema õige nurga alt. :)
Karuonu suundus maa alla militaaraaret otsima. Ma võtsin samal ajal jalad selga ning suundusin millegi lihtsama jälile. Päris kena peidukas, väga lihtsalt kohe ei leidnudki.
Sõitsime sinnapoole "Kandle mändi" hooldama ja siis "Militaarse Hiiumaa" parklasse. Anette tahtis ujuma minna ja mina aaret võtma, kuna munade haudumiseks oli nagunii vaja kõndida (kes mängivad, saavad aru). Sipelgad olid vist karbi peal maskeeringu laiali tassinud, sest silmasin seda juba eemalt. Aare korras, aitäh! Tagasiteel oleks Anette peaaegu rästiku peale astunud ja parklast korjasime suure musta kilekotitäie prügi. Tore koht sünna pidamiseks, minu üks meeldejäävaim sünnipäev sai veedetud "Nõrga neeme" aarde juures.
Militaarse Hiiumaa aarde juurest jalutasime otse randa ja sealt aardeni. Sipelgaid oli palju. Leitud, logitud. Aitäh.
Millal siis veel Sünnipäeva-nimelist aaret otsida, kui mitte oma sünnipäeval! :) Tegime peaaegu inimtühjas rannas esimese korraliku sellesuvise supluse. Aarde peidukohta jõudmiseks pidi küll üle kilomeetri mööda randa kõndima, aga see läks ruttu. Leidsime rannast ühe sibula, redise ja saksakeelse piimapaki. Aare ennast kohe kätte ei andnud, maskeering oli hea ja sipelgad segasid, aga viimaks siiski vaatasime õigesse kohta. Vahetasime südamemagneti maisitõlvikumagneti vastu ja printsessi morsa vastu. Sünnipäevasooviks tahaksin aja aeglasemat kulgu. Oli tore. Aitäh!
Aardeni minek oli tänu liivasele pinnasele aeganõudev. Nullis läks leiuga ka natuke aega. Aitäh!
Jalutuskäigu tulemusel sai leitud seegi aare. Jätsin magneti.
Esialgu kaalusime raskemat maastiku, aga lühemat teed. Õnneks oli ilm super ning need paarsada meetrit rohkem jalutamist, mööda mereranda oli õige valik.
Poiste mängude vahel oli täpselt nii palju aega, et paar hilisemale tiirule mittesobivat aaret ära skoorida. Mets oli alles märg peale sadu, korralikku rada me ei leidnus ja nii tegimegi niisama mustikavarte vahel sokke märjaks. Leidmisega läks seekord eriti lihtsalt, sest karp polnud peidus sugugi, lesis täitsa avalikult maas ja võttis pilvi. Panime siis nimed kirja, sünnipäevasoovi mõtlesime salaja juurde, aga karbi pistsime peitu, tavalisse loogilisse kohta - nii ju öeldakse selliste kohta ;)
Peitjatele tagantjärgi (või ette, kuidas võtta) palju õnne ja meie täname jalutuskäigu eest!
See oli terve tripi kõige raskema maastikuga aare, selline combo kodumaakonna Daymoonist ja Eestimaa kaheksatuhandelistest… Praegu. Aga kohale me jõudsime, alguses tegi Mihkel tempot, pärast mina ja preemiaks saime leiu ka loetud sekunditega.
Aitäh Laurile ja Heleenele selle natuke teistmoodi Hiiumaa aarde eest, natuke tõsisemat astumist kulus meile täna ära :).
Jalutuskäik oli päris väsitav, muutkui ülesalla ja üle kõige märja. Sain siis aru miks seekord varemleidjad auto juurde passima jäid ja ei tulnud kaasa :D Koht aga kaunis ja taaskord aaret väärt :)
Kummikud oleks pidanud jalga panema, jalad said täitsa märjaks. Jalutuskäik oli siiski mõnus ja aarde juures ilus vaade. :) Tänud peitjale!
Siin tuli teha veidi pikem vantsimine, aga aarde ümbruse vaated olid seda väärt. Tänud peitjale!
Peaaegu jõudsime autoga kohale, natuke liivaseks kiskus. Vahepeal nägime mugusid ka, kel kole kiire hakkas, kui meie masin nähtavale ilmus. Küll neid sünnipäevaardeid on alles palju! Aitäh!
14/30
See oli Hiiumaa tuuri kõige kummalisem aare. Mittemidagiütlev. Aga noh tore rand ja elamusi pakkuv liivarada maasturiga kohalesõiduks.
Vaatasin aknast möödudes, et lühim tee aardeni pole vist parim. Orienteeruja vaist, mis muu. Peatusin seal, kus oli parklake kahele autole. Üsna järsk parklake. Alguses läksime sutsuke mööda rada, aga siis pöördus rada valesse suunda ja läksime otse nulli poole. Seal olid megasuured mustikad. Nad segasid edasiliikumist kohe väga. Lõpuks ikka jõudsime nulli. Mu tähelepanu tõmbas endale mingi juhe, aga kuna seal aaret polnud, siis tuli oma juhtmeid liigutada ja aare teisest kohast välja võluda. Kuna meri nii lähedal oli, siis otsustasime tagasi mööda mereranda ringiga minna, tänu sellele sai hiidrahngi nähtud. Oli vaatamisväärne. Jalad said kohe märjaks tehtud ja mööda vett mindud kuni eelpoolkasutatud rada rannani jõudis. See sai katse-eksituse teel kontrollitud. Osutus õigeks arvamuseks. Ilus käik oli ja kena korras aare. Aitäh! Minu jaoks on kõige tähtsam asi tervis, oskaks vaid kutsuda sünnipäevale kedagi, kes seda juurde kinkida oskab.
Autoga liikusime 300 meetri peale ja sealt jalutades edasi. Metsaalune krõbises korralikult seepärast katsusime end ikka teel hoida. Leiuga muret polnud. Vaatasime kivi üle ja liikusime vigade parandust tegema.
Mõnus jalutuskäik, aga kogu aeg pidi valvel olema, sest osa meie teest kattus kohaliku rattavõidusõidu rajaga. EV, Ornitoloogiaühingu kleeps ja konder-muna kuningas.
Kuna google-map aardeni ühtegi mõistlikku teed ei näidanud ja päris läbi metsa ka ronima ei soovinud hakata, siis otsisin ise erinevaid metsateid. Ühte mööda jõudsin siis merest mõistlikule kaugusele miski piirivalve tornini. Jätsin auto sinna ja ronisin sealt sadakond meetrit mereni. Edasi oli juba mõnus jalutuskäik. Tänud!
T magas autos, mina sain mõnusa jalutuskäigu. Mustikad ja muud metsaannid. Väga hea.
Auto jäi kuhugi tee äärde ja rada me ei leidnud algul. Jalutasime mööda metsa ja sood, kus radasi polnud. Maarja suutis linna teksad selle ajaga korralikult ära määrida, kukkudes mädand puu peale. Varsti jõudsime arvatava georajani, mille kaudu me ka aardeni jõudsime. Tagasi tulime sama teed tagasi, kuid ainult mööda rada. Tuli välja, et auto oli õigest tee otsast umbes 60-70m kaugusel. Kivi oli ka võimas ja mets oli ka mega ilus. Aitäh:)
Valisime lähenemisteeks Militaarse Hiiumaa aarde parkla. Sellesse maa-alusesse käiku ma üldse ei tahtnud minna ja kuna see oli veidi vesine ka, siis jess!!! - Jääb ära! Lonkisime rahulikult mööda mereäärt aardepaigani ja tagasi. Aitäh aarde eest.
Tänane esimene pikem jalutuskäik.Vaatasime kaarti ja uurisime logisid ja otsustasime oma Kirsikese hüljata umbes 600 m kaugusel aardest. Siit tundus enamvähem normaalne lähenemine olevat. Veidike mäest ülesrühkimist ja me sattusime natike kummalisele samblavaibale kõndima. Nimelt see samblavaip kasvas tiba libiseval alusmatil. Nii kui hoolimatult jala samblale asetasid, nii kadus jalg koos samblaga kas siis paremale või vasakule ära :P. Ettevaatlikult tippides jõudsime mustikametsa vööndisse ja korilane minus lõi välja. Hoo pealt haarasin mustikaid ja vudisin aga edasi. Ja siis seisin taas keset samblalagendikku ja ahmisin õhku... kukeseened ja neid oli PALJU. Aga meil kaasas null anumat kuhu see saak tallele panna. Veidike oma egoga konsulteerimist ja ma leidsin lahenduse ;). Üks geopeitur omab ju ikka mõnd riietuseset, millest annab kärmelt korvike teha. Ja siis hakkas korilane tööle, cm haaval uurisin kogu samablamaailma läbi ja tulemuseks oli kenake pannitäis kuldkollaseid seeni.
Edasi minnes vilasid minu silmad rohkem mööda samblapinda kui muud jälgides ja nii pidin Alexi pikali jooksma kui ta äkki seisma jäi, sest me olime kohale jõudnud. Sipelgaid oli ühes kohas tiba rohkem ja no otse loomulikult oli seal ka meile vajalik karbike. Aga tundub, et sipelgad olid täna sõbralikus tujus, sest keegi neist meid kiusama ei tulnud ja meil lasti kenasti ää logida.
Uudistasime ka kivi ja kohalikud rannaolud üle ja marssisime mööda tulekuträkki auto poole tagasi. Rohkem kahjuks seenelagendikke ette ei jäänud kuid mustikaid jagus ikka :D. Tänud peitjatele ja takkajärgi palju õnne ka !
Geolambro jäi kusagile teeäärde. Siis kulges vist kunagine siht üle endiste luidete, mis nüüd siis täis mustikaid, sood ja oli vist veel miskit. Aga üsna kindlalt kulges ja lõppes rannataimestikus. Sealt kuskilt leidsime aarde, sealtsamast lähedalt ka kivi, olime juba ujumagi suundumas, kuid loomulikult hakkas siis jälle vihma sadama, Seega kõik taas tagurpidi ja autoni
Mõnus jalutuskäik ja mõnus rand ja kiire leid ja mõned hammustused sipelgatelt jne. Tänud näitamast.
Leitud, kuid sipelgad tegid logimise raskeks. V: viled J: printsessi
Esimene lähenemiskatse Militaarse Hiiumaa poolt lõppes liivamäe otsas. Teiselt poolt saime lähemale. Päris nulli ei hakanud pressima, viimased sadakond meetrit jalutasime. Aarde lähedal meres on üks kena kivikene ka :) Aitäh peitjale.
Algul kimasime eelmise aarde juurest minema kuid varsti luges Signe, et sealt oleks hea kohale jalutada. Keerasime siis ringi parkisime auto uuesti samasse kohta ja asusime teele. Karbi leidsime kiirelt ja sama kiirelt leidsid meid sipelgad, jälle logisime jalgu trampides.
Mega äge krõbin tekkis jalutades - nagu talvel lumega. Paar väsinud sipelgat puhkas karbis jalgu.
Lähenemistee valikuga läksime küll võssa. Rand ise ilus, aitäh!
Aarde poole läks suhteliselt kahtlase olekuga tee. Kui ta aga ka liivaseks muutus, läksime jala edasi. Väga ilus metsaalune ja mereäär. Sünnipäev oli seekord suvistel nuhtlustel - sipelgatel, neid aarde juures jagus. Aitäh!
Alguses proovisime minna mööda mingit ?matkarada? infotahvli juurest. Pärast kolmandat veetakistuse ületamist esimese 100 meetri jooksul nägime, et see on lootusetu üritus ja läksime tagasi Militaarse Hiiumaa juurde, kust pääses otse mereni. Sealt lähenedes oli krõbe sammal aardeni mõnusalt taldu masseeriv. Peagi olemi kohal, viskasime pilgu pirakale kivile ja logisime aarde. Tänud!
Eelmine aasta jäi selle aardeni liikumine pooleli teel olnud mustikate pärast. Seekord oli lihtsam, segavaid faktoreid ei olnud ning peale ~500m jalutamist saime nimed kirja panna. Jällegi üks kena koht kuhu tahaks suvel tagasi tulla, ehk jõuab :)
Madalapõhjalisega saime 300 meetri kaugusele. Teepeal leidsime enda jaoks uue RMK puhkekoha. Aardeleid kiire.
Peale mäest üles-alla turnimist olime lihtsa leiu üle nii õnnelikud, et sünnipäevasoov jäi kirja panemata. Tagasi tulime mööda rada, mille tsikivennad olid kujundanud. Paar soomlast püüdsid liivasest nõlvast oma kaherattaliste ratsudega üles saada, ei läinud korda ja mehed alistusid. Aarde eest tänud.
Parkisime auto Militaarse Hiiumaa sissekäigu lähistele ning jalutasime Sünnipäeva aardeni. Kogu Tahkuna poolsaarel veedetud aja, lubas minu telefon vaid hädaabikõnesid teha. Mikk jõudis aardeni, puhusime vilet, logisime ja tagasiminek - ees ootas maa-allaminek! Aitäh! EVEJ
Auto jätsime Militaarse Hiiumaa juurde kuna tahtsin ka selle koha ära näha kuigi teadsin, et sellele järgi ei lähe täna. Sünnipäevakingi leidsime väga ruttu, auto juurde tagasi jõudmine nii ruttu ei käinud, sest geps tegi seda, mida ise heaks arvas.
Hiiumaa kolmas aare. Ei, mitte kolmanda sünnpäeva aare, vaid kolmas aare Hiiumaal, nimega sünnipäev. Ah, segane lugu, ma tean. Siia saime mõnuga matkata. Üht otseteed kohale, pisut teist tagasi. Aaret ei otsinud kaua, sestap oli aega mere ääres rohkem aega veeta. Hindasin selle täitsa tegevaks surfirannaks, ainult et madala autoga vist ei saa eriti ligi. Kivi oli vägev ja ehitis selle juures meenutas kellegi kaldale uhutud parve. 18. sünnipäeva õhupall lotendas jätkuvalt posti küljes.
Aitäh siia kutsumast! Aare oli kombes, tegime seest pisut kuivemaks ja puhtamaks. Vidinaid ei vahetanud. Kena väike matkakene, meeldis. Aijaa, muidugi kirjutasime ka temaatilised soovid logiraamatusse, head lugemist :-D
Väike vaheldus drive-innidele, saime kenas metsas veidi jalutada. Väga mõnus samblavaip on siin rannas, küll oleks tahtnud paljajalu jalutada. Aarde logiraamat on vahepeal päris märg olnud, tuulutasime ja lisasin tavalise kile ümber minigripi talle ümber, ehk peab nüüd paremini vastu.
Tuttava profiiliga maastik, kuigi siin oli liikumine palju lihtsam, kui idaservas. Ilus rand oli ka, tänud!
Ilma just ei nautinud aga väike jalutuskäik oli mõnus. Korraks kiikasime ka merele ja vudinal sama teed pidi auto juurde tagasi. Soov jäi ilmselt kirjutamata. Aga kõigile, kes loevad palju õnne sünnipäevaks :) Tänan.
Auto tee äärde ning võtsime ette väikese jalutuskäigu.
Aitäh :)
Autost lahkudes kontrolli alati gepsu patareisid, see lihtne georeegel jäi seekord kahesilmavahele. Möödusime edukalt teisest veetakistusest kui gps arvas, et talle nüüd aitab. Siht oli enam-vähem teada, tagasi ka ei tahtnud minna ja nii rühkisime edasi. Veidi aja pärast, jõudnud mäele oli tarvis suunda täpsustada. Proovisin gps'i käivitada, ilmselt olid patareid end pisut kogunud, pilt tuli ette ja kiirelt vaatasin suuna ning lülitasin seadme välja. Sedasi veel paar korda, patareidest viimaseid elektrone meelitades, jõudsimegi aardeni. Logi kirjas käisime ka vett katsumas, ei olnud ujumiseks paras, kuigi koht oleks hea.
Täna oli üle pika aja jälle ilus ilm ja otsustasime teha matka antud kohta. Väga ilus koht kuhu me pole kunagi sattunud, aare jäi kohe Klairele silma ja panime logi ja Anette sünnipäeva soovi kirja. EVEJ. Juba teel olles aarde suunas nägime palju seeni ja Klaire nõudis koguaeg peatust, et neid korjata. Tagasi teel jalutasid nad Anettega auto järel ja muudkui korjasid. Täname!
Läbi vee ja üle mäe ja oligi STF kirjas. Sellal kui kohalikus päälinnas kolistas ja tehti välguga pilti, paistis siin rõõmsalt päike. Täname kaunile rannale kutsumast!