Eravaldus, maja on renoveeritud ja kasutusel. Ligipääs keelatud!

Koht olemas ja kontrollitud, aga aardega on nüüd kõik!

3502 Maja ehitus. Found it: 02.Nov.2019 12:20 Borrbyholm / G oli see kes topsikese leidis. Aare kuiv ja korras kuigi Eramaallased on asunud kohta hõivama. Torn oli akendega ning territooriumi tähistamisega oli algust tehtud. Varsti seda seal enam kätte ei saa. Täname!

Põldmarju oli saarel ikka hullult palju, nii ka siin. Aare tuli ruttu välja. Tänud!

Leitud

Kaardi peal läks täitsa mmetsa vaheline tee aga kuna rohi kõrge ja ilmselt puukide kodu seal siis sai jalgsi teekond ringiga ette võetud. Aare ka kohe silma ei jäänud mis siis, et sai peaaegu otsa vaadatud talle. Aga tänud :)

Leitud. Logitud

Leitud ja logitud!

Peale mõningast äksönit pidime oma päevaplaanis korrektuure tegema ja järgmiseks sai valitud see aare. Kaua siin õnneks ei läinud. Tänan.

Kiire leid! :)

Põldmarjad on parimad. Fossiili leidsin ka.

Geotripi esimene aare. Aarde leid läks liiga lihtsalt, pidime endi elu raskemaks tegema rannas fossiilide otsimisega. Hoone oli seest ja väljast kaunistatud kõige ilusamate sõnadega. Aitäh!

See oli paras trikikas siin. Ei saa öelda, et lihtne leid. Aga noh, eks oma viga, kui ise oled pime :)

Täname!

Vormsi suvepäevadele jõudes eksisin veidi metsa ja liikusin nii kaugele, kui tee kandis ja juhuslikult sattus siin ka aare olema. Tänud peitjale.

Teel aarde juurde kohtusin šaakaliga, kes ajas oma šaakaliasju ega paistnud mind märkavatki. Tänan.

Vormsi aaret otsides sattusin siia kanti ja tegin drive-in. Interneti levi oli kadunud, tahtnuks maa-ameti kaarti vaadata enne otsima hakkamist. Õnneks sattus aare kiiresti silma, lahedalt maskeeritud. Kell oli 10 saanud ja teised tiimiliikmed üles ärganud. Sõitsin Diby-sse ning jätkasime koos Vormsi vahepunktide otsimist.

Leitud :) Vormsi geotuur sai alguse siit.

Leitud, aitäh!

Leitud,aitäh.

Pidasime vahepeal lõunapausi ja siis jätkasime oma aaretejahti. Täitsa üllatavalt suur ehitis oli seal tipus. Lapsed ei tahtnud eriti kaasa tulla aga lõpuks suutsime neid veenda, et äkki ikka tulvad kaasa juhuks, kui me peaksime autoga kinni jääma. Logi panime kirja ja autot ümber keerates jäime loomulikult kinni. No läksime siis Stellaga lükkama autot ja saime kerge vaevaga liikuma. Tänud!

Vormsi rattaretke kolmas leid. Lõpus oli mõnus jalutuskäik, mõningale veele vaatamata.

Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.

Kõik geopeiturid enne meid olid juba Vormsil käinud, tegime meiegi auto-ratta combo tuuri. See oli meie teine päev, mis algas autoga Borrbyholmi logistades. Otsisime kõik aaret ning minu näpud olid nii kobad, et kõik said kohe aru, kus ja mis kukkus. Uudistasime maja ka.

Selle päeva eelviimane aare. Sadas kerget vihma, kuid autoga sai suhteliselt lähedale. Mõnus jalutuskäik märjas rohus aarde kohani. Siin läks ikka natuke aega kui nägijaks saime, võimalikke peidukaid jäi silma must miljon, mida oli vaja ka näppida. Panime nimed kirja. Tänud peitjale.

 1 

Hommikul tegin silmad lahti kui miski hakkas krõbisema. Selleks oli väike vihmasabin. Kell oli kuus ja muidugi on siis veel õigeks teoks silmad uuesti sulgeda. Paar tundi hiljem oli vihm järgi jäänud, päike tahtis pilvede tagant piiluma hakata ja putukad koputasid aknale. Täna hommikul oli putukate kvantiteet asendunud sortimendi rohkusega. Kärbseid oli vast kõige rohkem, järgnesid tiibadega sipelgad, parmud olid ka kampa löönud, paar vaablase sarnast tegelast olid ka eilsed tapatalgud üle elanud, juustesse proovisid pugeda mõned põdrakärbsed ja pagasnikuni jalutades suutsin endale puugi külge püüda. Seega kes tahab putukaid tundma õppida või nendega mingeid katseid teha, siis Borrby rand on selleks hea koht. Putukatega tutvumise järel tegin endale rahulikult hommikusööki ja pakkisin asju kokku. Kuhugi ju kiiret polnud, sest saarel ainult 1 aare alles ja järgmise praamini 4 tundi aega veel. Kui enam kohe mittemidagi muud tähtsat teha polnud, siis läksin jalutasin aardeni. Tegelikult hakkasin peaaegu juba valest kohast otsima, sest ette jäi üks punker. Ukse ava oli sobivalt väike kust oleks võinud õel Timix läbi pugeda. Kogemus aga ütleb nüüdseks, et Vormsil olnud Timix ei olnud õel. Järgmise objekti juures avanes küll huvitav vaatepilt. Vanale piirivalve tornile on pandud tänapäevased parkettaknad ette. Uks oli ka ette pandud. Ei tea küll kes ja miks aga miks mitte. Enda aarde otsimises on tunda mingit edasiarengut. See peidukas avaldus hoopis kolmandat teedpidi, mitte poleerides, kõike katsudes ega silmi punnitades. Aarde eest aga tänud!

Vaade ööbimiskohast

Vormsi geo-rattaretk 2017.

Leitud. Tänud!

Smeni suunast väntasime siiapoole, tehes esmatutvuse saart katvate infotahvlite ja nii mõnusate õdusate bussiootepaviljonidega, et koli või sisse elama. Kui kaaslane näitas teed, kuhu keerama peame, tekkis küll esimese hooga küsimärk, aga ratastega polnud seal liikumine õnneks eriti keeruline. Peagi jõudsimegi küla tippu mere äärde. Oli mõnus vaikus ja lõhnav loodus, rohkelt mahlakaid põldmarju, kuid ka ohtralt tiivulisi, kes otsimise kulgu kiirendasid. Seekord õnnestus minul esimesena lihtsale peidukale näpud taha saada ja käes ta oligi. Aitäh peitjale siia toredasse paika juhatamast!

Leitud.

Kuna parmud oli väga näljased, tuli leid üsna kiirelt :)

Siin läks veidi aega aga aare sai leitud siiski ilma pikema otsimiseta.

Kiire leid.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Kui me aarde juurde jõudsime, hõljus ümberkaudsetel rannaniitudel juba õhtune udu. Jalutuskäigul sihtobjekti poole uurisime natuke ka mitmeid kaitseehitiste jäänuseid ja mõtlesime, et huvitav millisel ajalooperioodil need siia ehitatud küll on. Kas on tegemist Peeter Suure rajatud merekindluse kaitseehitise osadega, nagu neid oli näha Saxby tuletorni juures või on need hoopis nõukogude aja jäänukid? Tegelikult vahet polnud, põnev oli ikkagi. Ka piirivalveehitis ise pakkus üllatusi, eriti selle II korrus, kuhu olid uued aknad paigaldatud, ilusa vaatega elamu saaks siia küll. Aarde leidmisega läks aga umbes kümmekond minutit aega, enne kui silm peidukohta tabas. Täname!

Alguses mõtlesin seal ööbimise peale. Aga ei teagi miks, kuid ei meeldinud seal olla. Võtsin aarde ja lidusin hooga edasi oma jalgratta seljas. Kõige ebasümpaatsem neist mitmest piirivalvehoonest, mida külastasin tol päeval. Kuigi ajalooliselt väga huvitav ja tore, et käisin. Aga "energiad" polnud minu jaoks õiged :)

Natuke võttis aega, et peidukat märgata. Tekkis vist isegi kerge paanika, aga lõpuks õnneks hakkas silma. Ei osanud kohe õigesti vaadata.

Siiamaani mõtlen, mis edasised plaanid kellelgi on selle piirivalve ehitisega?! Uued aknad ees jne. Aare leitud!

Leitud. Kui keegi muretseb, et autoga keeruline ligineda, siis pole hullu, me saime oma pisikese luukpäraga isegi kohale :D

Õhtune sõit ja jalutus, suu täis maasikaid ning nimed logis. Sinna viiv tee oli ehk meil kasutuses auto jaoks veidi keeruline aga päris lähedale sai siiski. Lõpus sai siiski mere rannas jalutatud. Aitäh

Leitud.

 2 

Pühapäevase rattatuuri aare number kaks. Läks natuke aega enne, kui õige asi näppu jäi. Tagasiteel õnnestus mul mingist juurikast üle sõita ning tunne oli selline nagu oleks kellegi käest saapaga tagumikku saanud. Mitte et ma teaks, mis tunne see on. See tunne saatis mind veel paar tundi, jõudsin juba vaikselt vanduma hakata ja kujutasin ette, kuidas ma kodus terrassil kohvi joon. See ettekujutus ei parandanud mu olemist kuidagi. Samas koht oli jällegi super ning praegu tagantjärele mõeldes läheks kasvõi kohe uuesti :)

2791.

Ohoo. See uberik on minu nostalgia maja. Olen neid põhjarannikut mööda jalutades ikka huipu palju näinud. Küll on need olnud varemeis, küll üles vuntsitud. See siin siis poolel teel üles vuntimisel. Seisin aarde juures ja ei märganud seda. Tuli Sven ja küsis, kas ma meelega läksin mööda. Peale seda logi kirja ja uut aaret otsima. Tänud.

Jalutasime majani. Maja oli kahtlane, uued akna ja mõned lukustatud uksed. Isegi signalisatsioon. Või siis kuhugi kinni jäänud linnuke. Lärm oli suur aga aidata ka ei saanud. Selle ajaga kui mina suutsin majale ringi teha ja kahtlaseid kohti kutsuda, olid teised juba aarde leidnud. Nii palju siis otsimisest. Tänan peitjat. Mõnus oli mere ääres jalutada.

Null oli nii õiges kohas, et ma tegin kohe tervele majale tiiru ära, enne kui uuesti nullis olin. Ei saagi aru, kuidas õige koht kahe silma vahele jäi. Õnneks on Svenil silmad teravamad, leitud-logitud. Tänud.

Mõnus kohake, osad väntasid kohale, teised tulid autoga. Peidukat nähes oli kohe selge, et siin peab see aare ennast peitma. Aitäh aarde eest!

Otsustasime autoga sõita nii lähedale kui saab. Sai täitsa maja külje alla. Aitäh!

Ka siia jõudsin autost varem, vist ongi Vormsil parem rattaga liikuda. Aare jäi minu eest peitu, õnneks Liis märkas õiget asja. Aitäh!

Maasturiga oli tõesti huvitav, täitsa nulli sai :) Oi kus oli tahtmine, et ka endal selline korralik maastur oleks. Küll ka see aeg tuleb. Mitmekesi läks aarde otsimine kiiresti ning üsna pea oli logi kirjas. Aitäh kutsumast!

Leitud. Tänud peitjale.

Selle aardega oli nii, et Priit ütles tahate te pikalt kõndida mööda sopast teed. 800m enne lõppu ütles Priit jäta auto siia, et sa edasi ei saa. Loomulikult ma ei kuulanud teda ja sõitsin edasi- mina olin õnneks roolis, edasi läks täiesti ok tee. Hea, et ka sel korral ei kuulanud Priitu, sest saime aardest vaid 200m kaugusele ja ei jäänudki kuskile kinni ning ka märg ei olnud- kuigi Priit eelnevalt ütles on teil kummikud kaasas. Järjekordselt sain selgeks, et oma silm on kuningas ja ei maksa alati teisi kohe kuulata. Aare ise leitud kiirelt.

Leitud ja logitud.

Väikse autoga väga kaugele ei jõudnud, oht oli juba põhja peale kinni jääda, otsustasime siis natuke jalutada ja talve nautida- ilm oli korralikult tuisune, ja meri mässas korralikult. Leid tuli kenasti :) talv on ikka äge, eriti mere ääres

Jalutasime kohale väikeste peatustega, lapsed manustasid põldmarju. Peale logimist ilmus meite vaatevälja kohalik jalgrattur, keda olime alles natuke aega tagasi Borrbys näinud. Kummaline, Valve Naaber? Tänud peitjale siia kutsumast.

Google maps ütles et nüüd on tee otsas kui seda just teeks saab nimetada,aga reaalsus oli hoopis midagi muud,sai "ilusti" mereni ja endise piirivalve tehnikaga kindlasti ka nulli välja.Lambaid ei näinud,aga logi sai kirja.Tänud!

Teekond aardeni oli madalapõhjalise autoga päris põnev, aga ei midagi üle mõistuse. Kohale jõudsime ja aarde ka leidsime. Tänud peitjale. Oli hea rahulik paik piknikku pidada.

 1 

See oli üks naljakas otsimine. Hannes urgitses iga pisemagi augu juures, mina üritasin samal ajal gepsist nulli tabada. Kui aga Hannes juba nurga taha kadus ja aknaraame silitama hakkas, mõtlesin, et nüd peab küll juba midagi tegema, enne kui asi päris hulluks läheb ja tõmbasin aarde peidukast välja. Täiesti hämmastav, kuidas see pilu siis järsku märkamata jäi. Hea maskeering, mis muu. Tänud näitamast!

 1 

Piirivalve prožektori kuur peaks see hoone olema. Pilkastel sügisöödel lükati võimas prože töösse, valgustati merd ja loodeti avastada neid, kes kalli kodumaa tolmu jalgelt pühkida üritasid - siiapoole ei kippunud ju küll keegi. Kas kunagi kedagi nähti ka või olidki need ainult suurte poiste mängud - ei tea. Raamatudi piirikate kangelaslikkusest kannatas kirjutada igatahes küll.

Ligi saime üliedukalt. Logides oli juttu viimasest soonikust - see tundub olema kunagine väin, mis alles suht hiljuti holmi muust Vormsist eraldas. Täna oli ta kenasti kuiv, tee ise küll aukus, aga kõva põhjaga, ja nii vedas pisikeveoauto meid korralikult pärismereni välja, siis tuli ikkagi pastelt anda. Seegi aare suutis kõhu sisse tõmmata ja end minu jaoks nähtamatuks muuta - eelistas Ingat, sindrinahk, temale andis end kohe kätte. Ja Inga ei jõudnud ära imestada, et miks ma ometi sinna ei vaadanud, paralleelsituatsioonis ju koukisin mis kole. Aga selline on elu ja toosidel, tuleb välja, on ka omad eelistused. Nii siis nii. Panime aga nimed kirja ja loksusime üle väina ja mööda lammastest tagasi tsivilisatsiooni poole. Kena koht ja hea peidukas - aitüma!

Auto jäi aardest üle 100 korra kaugemale kui eelmise aarde juures, aga mererannas on tore jalutada ka. Kohapeal vaevas geopimedus korralikult. Nullis oli ladustatud ka vanu aknaraame. Õnneks oli aare siiski alles ja pärast logide lugemist geopimedus hajus. Aitäh peitjale.

Vormsi puhtaks 14/26

Borrby rannas olin 2003. aastal telkinud. Nüüd siis geopeitusega seoses siinkandis. Aare oli kavalas kohas, aga mind ära ei petnud! Tänud peitjale!

 2 

Kui pikem matk Austurgrunne'i matkatud, tegime siia veel ühe lühema otsa. Jätsime auto villu männi alla, sest ilm oli tõesti kuum. Kand ja varvas mööda vana metsateed, mida sõita polekski saanud, aga käia oli vilus mahe.
See vana piirivalvekordon hakkab end ise asustama, juba on pakettaknadki kohati ees. Aare on õnneks (veel) ligipääsetav, aga saime seda ikka otsida, kuigi koordinaat täpne ja maskeeringki peaks olema vilnud silmale nähtav. Ju jäid mul needki autosse. Lõpuks sai siiski leitud. Mina nautisin merevaadet, teine kauni vaatega värske õhu pellerit puude all. Win-win 8-)
Aitäh Tanelile veel ühe ajaloolise ja kauni merevaatega koha näitamise eest! Aare korras, evej.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/599578081

(Veel) aardeta mälestusmärk teel siia

Merevaatega

Tõetera

Kummaline koht, tundub et osa sellest on läinud äkki erakätesse. Lambad tunnevad end seal hästi ja sipelgad ka. Korralik jalutuskäik, mille käigus sai korjatud hulk maitsvaid seeni.

Sai jälle arutatud, et kelle jaoks ikka neid ehitati: kas selleks, et spioonid siia ei tuleks või omad putku ei paneks. Üldine arvamus oli, et viimane vastus on õige.

 1 

Autoga saime viimase soolakuni, sealt jäi vast pool kilti jala minna.

 1 

Borrbyholmi jäi päeva viimaseks, pealambi valgel väntasin mööda pimedat metsavaheteed kohale. Madalapõhjalise muresid seekord ei põdenud, rattaga pääseb põhimõtteliselt nulli. Ööbima jäin ka siia, hommikul tõustes sai sealsamas rannal kasvavatest põldmarjadest kõva vitamiinilaksu terveks päevaks ja rohkemgi veel. Ega õhtul aaret logides kaugemat ümbrust eriti uurida ei näinud, hommikul köitsid ka minu tähelepanu kahtlaselt uue välimusega kergelt paokil aknad muidu mahajäetud muljega hoonel. Lambad olid igatahes kodunt ära ja muid parmust suuremaid elusolendeid ka ei silmanud.

Siin tegime klassikat, et alguses läbi võsa kohale, ise veel imestad "Kuidas kurat see 1.5 maastik on!?" ja siis mööda viisakat teed tagasi. Lambaid ei näinud, küll aga kuulsime ühte põgenemas suure käraga hoone tühjast osast. Aare tuli ka igati loogilisest kohast välja.

Aitäh!

 1 

Lähenesime mingit X teed mööda, mis ühel hetkel aardega risti jõudis. Sealt jäi vist natuke alla poole kildi jalgsi visata. Kohapeal imestasin valjult, et poolel ehitisel korralik pakettaken ees, kui seest mingi kõva kolakas kostis. Täitsa ära ehmatas, et kes sealt nüüd tuleb. Ei tulnud kedagi, aga hoone sisemust uurides leidsime lammaste jääkprodukte ja ühe pika plangu, mis ilmselt sõraga kokkupuutel üsna kõvasti kolises. Aarde peidukas oli pärast kirjelduse lugemist mitme meetri pealt tuvastatav. Aitäh!

Auto jäi umbes 1,3 km peale, sealt edasi jalgsi, meeletu parmu- ja kärbsepilv saatjaks kaasas. Mõned on ikka erilised jõhkardid - paugu panevad, siis tükk läinud ja veri väljas. Esimese hooga panime õigest teeotsast mööda, aga siis tuli meelde mingi eelnev logi, et peaks otse ka saama - saimegi. Haises seal majas korralikult, nagu üks suur peldik. Aarde leidmine üleliia palju aega ei võtnud.

Leitud, aitäh!

 1 

Algul proovisime autoga, sest polnud lugenud Laur'i logi. Õige varsti oli selge, et see pole võimalik, tagurdasime tee ääres oleva taluni tagasi. Kuna vihma sadas väga tihedalt ja tee tundus sopane, siis jäid J ja K autosse (liiatigi olid nad just Austurgrunne juures käinud). Oli see alles jube tee: keegi oli kaotanud rehvi, veidi hiljem oli tee ääres kellegi jalats. Sel ajal, kui Erki astus ühe sammu, pidin mina astuma kolm lirtsuvat, libedat plätu sammu. Ma mõtlesin esimest korda loobumisele siis, kui autoga tagurdasime juba. Kui geps näitas, et nüüd otse läbi võsa ja oledki kohal, siis arvas Erki, et lõikame. Selleks hetkeks oli mul juba motivatsioon täielik null. Ütlesin vaid, et sel juhul lähme läbi padriku, kui on võrdsed olud (no koivad on tal nii ehk naa pikemad, sinna poleks saanud midagi parata, aga mina olin enne seda aaret oma valged põlvpüksid vahetanud lühikeste vastu ja ei tundunud eriti ahvatlev see võsa seal). Olin valmis loobuma. Läksime edasi ikkagi mööda teed ja õigesti tegime, sest võsas ragistaks me vist veel praegugi. Ning mingi hetk olime kohal ja koheselt leidis Erki ka peidiku. Ütleme nii, et ma olin pettunud, sest pärast selliseid läbielamisi oleks ma vist tahtnud veidike rohkem põnevust: kasvõi konteineri näol :). Logisime pabulate vahel majas koos parmude ja sääskedega. Tagasitee polnud grammigi parem. Vihma sadas ja püksid olid eest vööni märjad (teeservades kasvasid pikad märjad kõrred, mis kõik nii kaunilt üle raja kummardusid), sest mööda kuiva riiet läks niiskus kogu aeg edasi. Kui autosse jõudsime selgus, et kõik minu ülejäänud kuivad riided on telgis. Viskasin saunalina istmele ja siis tuli hea mõte: suundusime sööma kohalikku kõrtsi, mis oli meie telkla lähedal. Selleks ajaks olid mu püksid juba peaaegu ära kuivanud. Ega peitja süüdi pole, et mina selline piripill olen, seega aitäh ;) Väga emotsioonide rohke aare.

Kiire aardeleid vaatamata meeletule hulgale maasikaile aarde ümbruses.

 1 

Vormsi roheliseks 9/22. Vajaliku ehitise juurde saamine kujunes võrreldes teiste ja seni täna nähtud Vormsil olevate aaretega kõige aeganõudvamaks. Aga lõpuks me kohale jõudsime… ja mina pidin ennast poolsurnuks ehmatama, kui keset mittemidagit seisvas majas järsku jubedaks kolistamiseks läks :D. Ja see polnud mitte mingi niisama kolin vaid kõlas nii, et ümber varises sel hetkel vähemalt virn laudu ning kiviseintelt vastu kajav hääl võimendas oluliselt terve karja suurtena tunduvate loomade sõrgadeklõbinat! Huu…Kui me majale natukenegi lähemal oleks olnud, ma oleks ilmselt metsa jalga ka lasknud :D. Aga nüüd siis läks nii, et enne kui ma jooksmisega peale jõudsin hakata, hakkas hoone uksest välja tilkuma… väikest kasvu lambaid :D. Kes vaatasid meid korra ja siis hoopis ise kiiresti minema sprintisid :D. No ja et ümbrus nüüd nii ootamatult tühjaks jäi, saime võimaluse täielikus rahus nende öömaja lähemalt vaadelda. Peiduka leidmine väga lihtsalt ei tulnud, Timix on osanud kuidagi täitsa olematust kohast topsi peitupistmiseks sobiva augu leida. Aga ka siin saime oma nimed lõpuks kirja ja järgmiseks sihtpunktiks sai siis Austurgrunne :)

Lammast näed? :)

 3 

Olime poleeritudmarmorpinnamaasturiga ehk et ei olnud väga huvitav. Kindlasti kõige hullem tee saarel. Madala autoga ei soovita üldse lähendeda. Jätsime lõpuks auto umbes km kaugusele aardest ja edasi jala. Õnneks gepsu ei vaadanud ja nii saime aardeni jalutada päris pika ringiga. Kohale jõudse kuulsime majast mingit müdinat ja kolinat. Järgmine hetk hüppas suurest uksest välja lammas, see järel teine ja kolmas jne...täitsa uni tuli kohe peale...üritasime neid natuke pildistada aga karjaga nad sealt kuhugi edasi jooksid. Kust nad tulid, kuhu nad kadusid ja kõik sellised küsimused jäid vastuseta :) Oli igatahes põnev hetk kui ootasime kes sealt nüüd välja hüppab :)

Aare ise oli...nojah...mikro majas...mis seal muud. Koht aga taas huvitav, niiet tänud kutsumast :) Tagasi läksime tunduvalt lühemat teed pidi.

Olime maasturiga. Oli huvitav - meil polnud enam ühtegi jäset, millega veel autos ringi hüplevaid asju kinni hoida :P Aaret kohe ei leidnudki, suur hulk punaseid maasikaid röövis meie esmatähelepanu! Aitäh vahvasse kohta juhatamast!

Leitud!

Ühel hetkel enam ei tundunud mõistlik autoga edasi suruda ning asusime jalutama. Ilm oli mõnus. Sääsed, vähemalt mind, eriti palju ei kiusanud. Aare ei tahtnud eriti ruttu silma jääda aga ikkagist lõpuks see õnnestus. Kokku jalutasime vist 3 km vähemalt ära aga oli täitsa mõnus. Aitäh! Ja hakkaski vihma sadama ning oli aeg tuppa peitu minna...

 1 

Tänu maasturile saime aardele täiesti ligi, kuigi olime jalutuskäiguks täitsa valmis. Teel kohtasime lambaid, kes kivide tagant meid uudishimulikult piilusid.

Taaskord tõdesin, et geopeitus on ikka lahe, satud sellistesse kohtadesse, kuhu turismikaardid ei juhata.

Tänud peitjale

 1 

Kuna õhtusöök sai poole üheksast söödud ja väljas veel päike ja suur valge, siis sai otsustatud, et lähen võtan ka selle aarde veel ära. Sinna aga otsustasin minna jalgsi mööda mere äärt. Tuli välja, et väga hea see mõte ei olnud. Kohati olid kõrvenõgesed ja kohati oli üsna vesine pinnas. Kõrvenõgeste vastu aitasid küll pikad püksid ja tossud, kuid koer polnud nõus neist läbi kõndima ja nii ma vedasi teda seal üksjagu maad süles. Veidi enne aardeni jõudmist jooksid rannas ringi lambad, kes temas jälle jahiinstinkti käivitasid. Panin tegelase juhtme otsa ja pistsin logi kirja. Tagasi läksin juba mööda teed. Täitsa mõnus õhtune jalutuskäik oli. Tänud!

Mõnus jalutuskäik ilusal rannal.

Kaardi järgi viib aardeni korralik tee. Looduses aga on asjalood veidi teistmoodi ja nelikveoline sai talle määratud rakenduse. Peidukas ise on aga kaval. Vahva!

Aeg surus kohutavalt takka, nii sai Zuki mõnusa väljakutse, millega ta ka kenasti toime tuli, vaid ühes kohas visati meid autost välja, et noh aare üles leida. Tegime mitu tiiru ümber nulli ja kuna minu gps otsustas koostöölepingu üles öelda ja niisama loodusvaadete pakkumise peale välja minna, siis ootasime kuniks Bruno Zuki pargitud sai ja suuna kätte andis. No siit olime mööda kõmpinud, aga no es näinud taaskord. Kui aga selge, et siin peab olema siis oli ka peidik kohe näha, hämmastav. Kuidagi kummaline tundus vaatamata suletud akendele siin kolada, nagu tagahoovis ikkagi, kes teab kauaks siia ligi lastakse. Tänud!

Leitud!

Ilus koht tasus käimist.

Tänud peitjale :)

Ka siin saare nurgakeses sai käidud. Tänud peitjale.

 1 

Vahest just nii ongi, et ei oskagi ümbritsevat, nähtut või kogetud sõnadesse panna. Lihtsalt on see miski, mis tekitab erilise tunde ja kutsub tagasi. Siin oli ka minul selline tunne. Aitäh aarde eest!

Auto jätsime teele ning küla vahele keerasime ratastega. Milline ilus vana küla. Kahju et palju sellest külast on hävinud. Tundsin, et siin olla on hea. Oleksin tahtnud siia pikemalt jääda ja seda külahõngu nautida. Ma ei oskagi öelda, mis ma siit leidsin, midagi iidset ja head, mida on veel õhus tunda, aga mis suuremalt osalt on juba jäädavalt lõhutud. Aga pidime kiirustama edasi, ega siis geopeituri elu pole meelakkumine, muudkui kima kuhugi täpi peale :) Täpi juurest leidsime hunnitud merevaate ja vana militaarehitise. Suurepärane koht siin saarel, üks ilusamaid mis jäi meelde. Aknad olid septembrikuuks juba suletud, nii ei pidanud me tundma, et oleme kellegi õue peal. Täname peitjat!

 1 

Vormsi ratastel 7/16. Aknad olid tõesti lahti, hiilisime seal meiegi, aga kedagi ei kohanud. Eriti äge elamine :)

 1 

Vormsi rüüsteretk ratastel, esimene päev, õhtuks oli juba 2/3 saarest puhas. :P Täitsa lahe koht elamiseks! Täname!

Kuna meil maru madal auto siis oli jalutuskäik üsna-üsna pikk :). Ja samuti otsustasime, et järgmine kord teeme tiiru ratastega. Kohalikul olid aknad kõik lahti. Tekitas veidi kõhedust küll, et nagu kellegi koduõues tuulaks. Aga hasart sai ikkagi võimust.

See oli esimene Vormsi aare mille juurde suundudes tundsime puudust ratastest. Kena rahulik paigake. Logimist keegi ei seganud ja tundus, et elanik oli hetkeks kodust lahkunud. Täname!

Tore mitmekülgne tee rattasõiduks, vaated samuti mitmekülgselt ilusad. Aare oli mõnusalt mõistlikult peidetud ka.

Vormsivallutus kohalikel rendiratastel. Minu oma meenutas küll pigem vokki aga 90km saareavastust pidas vastu ;)
Tänud, tore päev oli!

Ka see aare tõestas et jalgratas on vormsil kõige etemaks liiklemisvahendiks. Nii pedaalides kui ka mõnes kohas lükates jõudsime selle piirivalve ehitiseni. Selgus et ehitisel on ka omanik, ja see on asunud ülemistel korrustel remonti tegema. Meie saime küll alguses märkamatult oma toimetused äratehtud (enne meid oli siin vaid peitja käinud. aga lahkumise eelselt kutusti meid ka torni ülesse. kiideti et tegemist on ühe Vormsi parima vaatega - tutvustati päikesloojangu eelselt ka silmapiiril paistavid objekte (näidati milline neist on Osmussaar jne)Meie pärimisele mis majake siia nüüd taastub, aga vastata ei tahetud. Meie tänasime külalislahkuse eest ja suundusime õhtusse veel viimaseid aardeid otsima. Ärge siis edaspidi üllatuge kui objekti ülemistel või ka alumistel korrustel tegevust kohtate. me ei hakanud igaks juhuks tulevaste geopeiturite eest ka hoiatama.