Sääretuka

Auto jäi tõkke taha. Mõnus jalutuskäik.

Sukeldusin suvalisse kadakapöösasse ja seal ta ennast peitiski

Leitud

Olime algul kahevahel, kas üldse hakata Sääretukale minema, sest aare asus üle kilomeetri jalgsikõnni kaugusel. Otsustasime siiski minna ja ei kahetse absoluutselt. Väga kaunis maailma lõpu koht. Tänud peitjale siia juhatamast!

Kuna üks autodest oli madalapõhjaline, siis saime pikalt seigelda ja erinevaid lähenemisteid proovida. Lõpuks andsime alla ja läksime viimased 1,3km jalgsi. Lapsed tagasiteel natuke virisesid ja elektrikarjuse tõttu pidi koer rihma otsas püsima, aga muidu oli tore jalustuskäik.

No oli alles tuult aga muidu kena kohake.Aitäh!

Talvise geotuuri raames sai ka siit läbi hüpatud. Kuigi tuuline ilm polnud just soosiv, ei murdnud see meie sihikindlust. Vähemalt sai aarde juures korraks varjendisse tuule eest varjuda. Kokkuvõttes mõnus matk oli ja autoni naastes selgus, et me polnud ainsad, kes plaanisid selle teekonna ette võtta.

Tänud.

Tuult oli Saaremaal palju, aga siin oli küll vist lausa tuulejumalate kants. Suht trotslikult pressisime end lõppuvälja ja nii magus oli korraks tuulevarjus olla ja lihtsalt ümbrust ja hetke nautida.

Teed olid siin t6esti omamoodi "huvitavad" ja eks me olime ju arvestanud ka et k6ik aarded ei peagi draivinnid olema. Ja väike jalutus tuli igati kasuks et ikka päeva sammudenorm latti k6rgel hoida. L6pus leidsime logimise jaoks m6nusa tuulevarjendi ja lasime seal k6ik korra end isteasendisse. Taas yks nurgake kodumaast nähtud ;) Tänud peitjale siia meelitamast

 3 

Jälle üks äge koht Saaremaal. Huvitav, miks ma siia varem pole jõudnud. Elusaid lehmi ma ei karda (enamasti;) isegi suure hulga hobustega oleme ju hakkama saanud;)), meri mulle meeldib, järelikult on põhjus olnud ainult selles, et mul pole mopeedi:) aga seda ma ei taha ka. Kondimootoriga kulgen meeleldi. Siingi saime viimast paraja jupikese rakendada. Kuigi osad meist vist lootsid küll lähemale jõuda, sest suure loigu ja rööbaste taha parkides kostus tagapingilt küll muhe kommentaar, kuidas kõrvalistujalt kõlas sügav ohe..;):) Siiski see ohe oli ilmselt piisavalt vaikne ja mitteveenev, sest kõik meist kobisid peagi autost välja ning rõõmsalt astusime majaka poole. Rõõmsalt=keha diagonaalis, kapuuts kõvasti pähe tiritud.

Tegelt on natuke lahe ka selline looduse meelevallas olemine, eks viimase kahe päevaga olime juba ka Saaremaa rannikul seda koormusjalutust piisavalt harjutanud. Siiski oli kohale jõudes täitsa tore korraks kadaka varju auku istuda ning pead ja kõrvu pisut puhata.

Tagasiteel aitas pisut tagantuul, oleks veel suurem jope olnud, mille hõlmad laiaks purjeks saanud tõmmata, ehk oleks ühe hooga auto juures tagasigi olnud. Nojah, polnud, ei hakanud olemasolevate hõlmadega proovima, kondimootor jaksas veel vedada küll.

Mulle meeldis. Aitäh! Jätan meelde, siia võiks suvel oma mugukamba küll ka vedada.

Leitud, logitud, tänan!

Lihtne leid oli. Tänud siia kutsumast

Viimase talu juures muutus tee kitsaks oksapesulaks. Otsustasin auto niigi õrna värvkatet säästa ja edasi jalgsi minna kuid parkimiseks leitud kohas vedeles maas üks silt, keerasin selle ringi ja seal oli kuri kiri parkimise keelatuse teemadel. Teiselpool teed oli samuti keelusilt aga kiviaia taga niideti parajasti muru ja läksin luba küsima, saingi selle. Tornini oli sealt ca 1,5km mis ilusa ilmaga polnud probleem, lehmadega sai ka juttu aetud. Aare oli korralikult peidus, ikka mitu tiiru tuli teha enne kui ilmutas end.

Ilus tuletorn ja mõnus jahutav tuuleke sasis mu juukseid. Kniks.

Ilm on päikeseline, aga merevaade puudub. Ilus ja vaikne koht.Tänud!

Leitud. Väga kaunis koht.

Oi oli jalutuskäik. Jätsime auto 1,4km kaugusele, Välja talust edasi viiv tee oli liiga mudane ja roopas. Nulli kandis olid juba teeolud imelised, nagu maantee. :) . Kui Pihtla Kooli seiklusraja aaret valvas üks priske hiireke siis majaka juurest lidus meid nähes nelja tuule poole üks kaunis rannarebane. Tànud juhatamast. Kahju, et torni ei saa.

Ilus jalutuskäik päikselise sügisilmaga :)

 1 

Lahe koht. Ilm oli ka väga meeldiv. Kerge tuul, ühtlane läbipaistev pilvemass. Päike oli korralikult nähtav, samas ei kõrvetanud. Aitäh!

Istu kivi peale...

...ja vaata päikese loojumist

Kivist madu roomab veest välja

Vahepeal leidsin ka sellise asja

Tänan aarde eest!

Leitud! Saarlased kelle juures me ööbisime, olid kuulnud rohkem SääreTÜKI nime, kuid selgub, et mõlemad on õiged. Tee peal oli jällegi palju lehmakooke, nagu ka lehmakoogi aarde juures. Aga et aardele ligi saada, peab elektritraatide alt läbi pugema. Muidu ilus ja tore aare! Aitäh aarde eest!

Tuletorn

Kenasti päikese loojangu ajaks jõudsin kohale ning sain rahulikku merd nautida. Mõnus jalutuskäik armsaks saanud maastikul. Tänan.

Tuletorni fänn

Jälle üks võrratu koht, kuhu tavaliselt ei satu. Sügisel hea, kui on veekindlamad jala õud. Ca 1.65km matk auto juurest aardeni ja sama palju tagasi. Mõnus jalutuskäik kadakate vahel. Mugudevalvsad silmad jälgimas, vaata lisatud fotot.. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Leitud ja logitud. Ka siin avanesid kaunid vaated. Tänud!

Geomobiil oleks meid ilmselt kenasti nulli sõidutanud, aga kuna vahepeal oli karjavärav ees, otsustasime auto parkida ja ettevõtta u kilomeetrise matka aardeni. No ütlemata õige tegu, lõpus ootas vägev majakas ja tagasitee oli nagu ikka ja alati poole kiirem :)

Mõnus jalutuskäik ilusal päikesepaistelisel päeval, aitähh :) 3 km

Leitud

 1 

Siia jõudsin õhtu kõige ilusamal kellaajal. Väravast läbi murdma ei hakanud, otsustasin jalutada. Poole peal olid ees maasturiga lehmaomanikud, kes elukatele süüa pakkusid. Natuke veel ja olingi torni juures. Nautisin veidi loojangut ja liikusin tagasi. Nüüd olid lehmaomanikud ära läinud ja lehmad tee tõkestanud. Päris lõbus oli nende vahel läbi hiilida, püüdes mitte järske liigutusi teha ega muidu liiga põnev tunduda :) Läks edukalt. Mulle väga meeldis, aitäh!

 1 

Paari aastatagusest korrast oli värskelt meeles kui lahedad kõrgete kividega rööpad siin olid. Korra hakkasin isegi sõitma aga siis mõtlesin, et ei ole vaja täna ühtegi probleemi ja tagurdasin esimese parkimist võimaldava kohani. Edasi oli küsimus kas kiskuda ratas pagasnikust välja või mitte. Kiire arvutus andis mõista, et ei ole suurt mõtet. Lisaks saan kõndimise ajal telefonis kirjadele vastata ja tutvuda mis maailmas vahepeal toimumas on. Teel kohtasin ka eriti piraka kaamera objektiiviga hobipiltnike tegemas igast rohukõrrest ja lendavast linnust pilti. Mina jalutasin otse nulli ja lootsin, et nad mind zoomima ei hakka. Et nägijaks saada pidin mitu ringi ümber aarde tegema. Samal ajal hoidsin pilku peal, et piltnikud oleks seljaga minu poole. Nimi kirja ja tagasi. Aitäh! Veiseid seekord ei näinud ja palju lambaid. Kahtlaselt suur oli mustade lammaste kontsentratsioon.

Aare leitud :)

Saaremaa trip 2018.

Tore koht. Aitäh!

See aare meeldis mulle ka kohe väga. Alguses jätsime geomobiili värava taha ja hakkasime aarde poole jalutama. Mingil hetkel jõudsime järeldusele, et pärast väravat on tee oluliselt sõidetavam kui enne väravat ja et pärast liiga palju kõndida poleks vaja, suundusid teised geomobiilile järele. Mina muidugi jalutasin rahulikult edasi ja kohale jõudsime ühel ajal. Veised olid kõik vist maheburgeritesse ära kulutatud ja pakuti vaid lambaid. Neid aga see-eest eri värvi ning mõned olid vist veidi valesse dimensiooni sattunud, sest kablutasid ka tuletorni kõrval. Aardega palju aega ei läinud, muude tegevustega aga küll. Rannas oli ju mõnus olla ja kive korjata, fotografeerida vaja ja nii edasi. Seekord olin vist mina kõige kannatamatum ja imbusin vaikselt autosse ära. Siia kohta ilmselt ilma aardeta sattunud poleks. Aitäh peitjale!

Kaunis ilm, kaunid kaaslased, kaunis loodus, mida veel tahta! Selle aardega sai karuonul täis 6000 leidu. Aga ikka tundus, et nagu algaja, tükk aega otsib, loeb vihjeid jne. Õnneks ikka leidis lõpuks. :)

Tegelikult ootas mind paadikuuri ehitus, aga õnnestus ära rääkida ja enne seda mõnede lähimate aarete juures käia. See oli tore käik. Luiged olid eemal merel. Taevas muutus mere peal tumedaks ja linnud muutusid ärevaks, eemal kõmises ja välku lõi. Põnev vaatepilt oli. Tänud juhatamast.

 2 

Deja vu Saaremaine rutiin. Jälle sõidan 10 km/h mööda lehmarada mere poole. Jälle avan elektrifitseeritud karjavärava. Jälle kohtan jalgrattaga liikuvaid turistite. Jälle tervitame inglise keeles. Lehmad jälle ei tervita vaid vastupidi - passivad eemal ning väldivad kontakti. Tuka varjust jälgin jälle ega kuskil metsikuid hobuseid ei paista - neile nimelt maitseb kangesti mu auto pagasiluuk. Jälle login kiirelt ära ja teen sääred.

Leitud, EVEJ

01534

Kena koht. Tänud!

Osalesime meiegi seekordsel Suveseiklusel. Kogu aeg oli arusaamatult kiire ja see jäi ainukeseks aardeleiuks 5 päeva jooksul. Kui juba nõnda kaugele tulla, siis peab ! Tänud peitjale ja tervitused [tralls]-le

 1 

Sattusime meiegi siia suveseikluse ajal ning umbes päikeseloojangu aegu. Kahju ainult, et tipp asub valel poolt saart või siis, et päike loojub valel küljes. Muidu oleks saanud päikeseloojangut mere ääres nautida. Nüüd siis aga vaatsime tuletorni ning logisime aarde. Täname!

 2 

Leitud Suveseikluse käigus. Legend, mille järgi pidime kohale saama oli selline

Pealkiri: (0,5+1,5)x 2 + 0,5 + 10,5 =15.

Kirjeldus: Suveseikluse esimesel päeval oli neid 3. Teades, et kolmanda päeva rajameister ei täi seiklejale neist ühtegi näidata, lisame teise päeva ka teise säärase! :)

Aitäh aarde eest ilusas kohas!

 1 

EK10 juurest siia oli jällegi 25 km ots. Vahepeal hakkas tempo juba langema, aga panin kõrvaklappidest stand-up komöödia jooksma ning tempo oli jälle normaalne :) Pärast karjuste vahelt läbi minemist sõitsin ilusti nulli. Nuki tagant välja tulles sain aru, kui tugev tuul tegelikult on. Logi kirja, paar klõpsu tuletornist ja siis edasi. Aitäh!

Jällegi koht kuhu muidu poleks küll sattunud. Ilus koht kogu oma õite- ja rästikurohkuses :) Täname juhatamast!

Aardeni jõudmisel oli abiks ATV. Koht oli tõesti ilus ja aaret väärt. Aitäh!

Minu uus "must nool" sai korralikud ristsed selle aardeni kulgedes. Oh kui valus seda vaadata oli...
Jalutuskäik autost aardeni kondimootoriga, osutus hoopis valutumaks. See pakkus hoopis naudingut ;)
Täname!

 1 

Alustuseks valisime vale lähenemistee. Piia geolambro "kiisu" sai endale nii esimese tolmukogemuse, kui ka esimese muhu kõhu alla. Ümbrpööramise kohal olnud maaomaniku soov ja tegelikult ka masinatele säästvam oleks kui keeraksite tolmuteel hargnemise juures vasakule. Ikka parkisme ennast umbes 1,6 km aardest ja saime üle pikema aja taaskord veidi pikema matka Eesti rannkul kaunis päikesepaistes. Vestlesime lehmade ja lindudega ja logisime, seejärel suundusime maismaa lõppu, segasime luiki ja kulgesime tagasi. Tegelikult oli konteiner seest märg ja meie üheks konteineriümbruses ringihulkumise põhjuseks oli soov sellele võimaldada seesmine kuivamine. Kui kogu sisu oli kuiv, siis lisasime ka ühe geomündi siia puhkama ja jalutasime auto juurde tagasi

Selle tuletorni leidsime juba "Siil udus" mängu ajal ning mäletasime tollest korrast kui huvitav tee sinan viis. Tol korral aardeotsinguks aega ei olnud, seega tulime nüüd tagasi. Aare avaldas ennast kiiresti, tänud peitjale.

Tee oli ootamatult hea. Agnes läks paar korda libisema:) Udu peitis ilusad vaated. Tänud!

Leitud

Kiire offroad ja kohal. Tänud

Sõitsime üht teed pidi nulli ja teist teed pidi tagasi. Vahva seiklus kadakate vahel. Täname!

Lootsin, et Siil udus rahast on palju ka siia liikunud, aga kui hakkasime poolsaare tipu poole sõitma, avastasime täiesti lumine ja jälgeteta tee. Nii me siis aeglasel tempol venisime, kuna ei tahtnud halbu üllatusi kivide näol leida. Õnneks suutis Virsik meid kohale edukalt vedada. Tänud.

Talvine kivine poolsaar.

Leitud, autost võetav

Lebo, autost võetud

2580.

leitud

Tee siia polnud lihtne, aga kohale saime. Meil oli suuri raskusi aarde leidmisega. Ilma vihjeta oli isegi 2.0/2.5 peidukas, sest kohe kuidagi ei tulnud see leid. Kui tuli mõte vihjet lugeda, siis teadsime täpselt kust üldse otsima peab ning saime aarde kätte.

 3 

Eos olin juba mitteleiuga rahuldunud kuid mõtlesin koha siiski üle vaadata. Otsustasin jälle autoga pressida. Üks lõik teest oli jubedalt kohutav. Imestan, et ilma ühegi raginata selle läbisin. Silmi igatahes pilgutada ei saanud ja hingasin läbi lahtise suu vaid siis kui esirattad takistustest üle. Vahepeal läks juba paremaks ja kui karjamaale jõudsin, siis oli puhta kiirtee. Autoga sain kokkuvõttes täitsa drive-in tehtud, parkisin tuletorni vundamendi kõrvale. Aaret otsides tervet tundi ei läinud aega, et veenduda olemasolu probleemis. Minuteid 5 ehk proovisin.

Tagasitee nii sujuvalt ei läinud. Pärast karjatee osa läbimist oli juba tekkimas viimaste päevade koosmõjul tunne, et mina olengi maailma parim madalapõhjalise autoga offroad sõidumees. Kähku võeti aga ära võimalus ego tekkimisele ja toodi tagasi maa peale. Ühel kõige ebamugavam kohal, kus mitu kõrgemat kivi ja peab põhimõtteliselt cm täpsusega üle minema, juhtus väike äpardus. Rattarööpastes ei tohtinud olla, sest keskel olev kivi oli ohtlik. Selle toimimiseks pidi sõitma mõlemast kivist samaaegselt üle. Seda tehes libises aga parem ratas kivi pealt maha, selle koosmõjul libises vasak ratas rööpasse ja keskel olev kivik sügas põhjas. Midagi väga hullu ei juhtunud aga põhjakaitse tahab nüüd vahetust. Peamine, et mahlad jäid sisse. Nüüd järgmistel päevadel pean olema ettevaatlikum ja proovima ehk olla natukene tervislikum ehk jala käima. Eks ole näha, et kui aaret on taastatud ja ma uuesti Saaremaal, et kas siis lähen jalgsi või mitte.

Omamoodi värav

Drive-in tehtud

Boonus

Vihjele tuginedes sai ringi tuhnitud, ka nullist sai otsitud. On kahtlus, et aare on rändama läinud. Otsitud sai umbes tund kuid siis läks kahjuks pimedaks

Sai tehtud väike jalgsimatk, aare ise lihtne. EVEJ

leitud

Lehmad kõik ilusti kodus.

Auto jäi viimase maja lähedusse ja sealt edasi jalutasime mööda põlluteed aardeni. Väga mõnus oli. Aitäh!

Jalutuskäik läbi lehmade poolt õnnistatud karjamaad. Keegi muugas ka kauguses, muidu oli tõepoolest tegemist teekonnaga maailma lõppu. Teistpool merd ju teatavasti inimesi ei olevat... Ei olnudki see kord õel aare, vaid natukene kriipiv. Ja kube hakkas hõõruma, ilmselt on vaja rohkem pesemisega tegeleda.

 1 

Sellised maailmalõpu aarded on minu lemmikud. Tänud!

GP 1559 / GC 1803

Saaremaa geo 26/89. Madalapõhjalisega kohale.

 1 

Leitud:)

 1 

Jälle üks tore teekond mööda põllu- ja karjateed. Oleks vaid seda vihma ja pori rohkem.
Siin nägime kohalikke ainult kaugelt. Meri haises ja aarde leidsime kiirelt. Vaade oli vaatamist väärt.
Tänan aarde eest!

 1 

Sõidukale oli see rada paras slaalom, paar korda kraapis miski põhja ka, õnneks ei juhtunud midagi. Mõnus kuid natuke tuuline, lehmi ei näinud. Leitud logitud. Aitäh

 2 

Lehmad olid pandud teisele poole aeda, mind nad ei seganud ja mina neid ka. Või tegelikult ainult niipalju et ütlesin neile "muu":) Väga mõnus ja natuke tuuline jalutuskäik oli. Aitäh aarde eest.

Praegu vaatan, et oi kui palju külastusi tuleb ühele päevale. Ma omast arust olin selle päeva esimene kella 18 paiku. Üldse on mingi imelik värk sest mäletan, et logi kirjutamisel oli viimane logi veebruarist. Ilmselt logisin kuskile ma ei tea mis leheküljele.

Esimese geosaarepäeva viimane aare, kuna öömaja oli siin läheduses. Lehmad olid toredad, muudkui jõllitasid. Aitäh!

Leidsin

 2 

Suvemängude mälumäng edukalt kotis, aga õhtu ikka alles kadakate taga - mis teha? Hakkaks tasakesi homseks planeeritud asju uurima? Seda kohta miskipärast pelgasin, just selle tee tõttu. Eelmisel suvel igatahes proovisime sinnapoole sõitma hakata, aga toona tõmbas korralik vihmasadu asjale jämeda kriipsu peale. Seekord ettekäändeid polnud ja saime kenasti päris lõppu kohale. Ja siis võtsime aja maha, isegi logima ei viitsind minna. See seal on umbes see Saaremaa, mida mina taga ajan. Aga lõpuks tuli linnukeste - ka üks merikotkas luusis seal - vahtimine järgi jätta ja minema minna, lehmad tahtsid rahu ja uus seltskond oli juba tulekul. Täname, väga mõnus paik!

P.S. Konteiner praguneb tasakesi.

 1 

Oi mõnus. Mulle ka majakad ja meri meeldivad. Passisin seal päris tükk aega. Lehmi ei näinud.

 2 

Lugesin indreq-u logi ja mõtlesin, et mis seal ikka.. läksin ja võtsin ette.. kõik oli olemas, pilvekesed, lainekesed heledalt laksudes vasta rannakive, muda ja muu säärane ;) Lisaks oli tuul selline, et pidi minema viima... Erinevalt temast polnud mul autosse pugemise võimalustki, aga mis seal ikka.. võtsin ära ja liikusin edasi. Läbitud oli 40 km ja aega oli kulunud täpselt tund sõidu algusest Kallemäelt näitas Valjalga 8 km. Siit ma tulen Valdur!

tuulevarjus

Leitud,aitäh!

Auto jäi karja-aia väravasse ning edasi läksime jala. Kõik oli nii nagu peitja lubas - isegi lehmad olid nulli juures olemas, aga need meid ei seganud (meie neid ka mitte eriti). EV, J: käevõru.

Leitud.

Kunagi talvel saime umbes kilomeetri peale, siis läks meie auto jaoks liiga pehmeks. Seekord saime peaaegu nulli. Tänud kohta näitamast.

 1 

Lähenesime üht, tagasi sõitsime tesit teed pidi. Ühed hullud mõlemad :) Vahepeal logisime, nautisime majakajalamil tuulevarjus päikest ja merd, lapsed loopisid kiva ja leotasid tosse. Tore oli. "Nagu puhkus," ütles Mikk. Loomadest trehvasime kaht vasikat. Aitäh!

 1 

Esmalt ootas ees kadakate vahel korralik offroad katse, mida pisikese kuid kõrge sõiduautoga oli mõnus läbida. Edasi ootas pikk jalutuskäik karjamaal. Lõpuks olime majaka ääres ja ka aare sai leitud. Väga omapärane konteiner. Kiitus peitjale!

 1 

Leitud. Kuna aare oli veel suhteliselt hõre, siis sai lisatud võtmehoidja.

 1 

Vaikselt ja ettevaatlikult kulgedes sain autoga aardest u 100 m kaugusele. Igati mõnus ja vaatamist-vääriv paik. Eemal võtsid kalamehed ka võrku välja. Logisin ära ja vahtisin lihtsalt ringi. Aitüma mõnusasse paika juhatamast. Ahjaa, lehmasid täna polnud ning karjaaeda ka avama-sulgema ei pidanud.

 1 

Lehma ei näinud :( Aaret nägime :)

Tee aardeni

 3 

Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud Saaremaa geotuuri PÄEV 2, LEID nr.11
Kuna puhtjuhuslikult omame maasturilaadset toodet ja kogemata oli see meie vedamiseks ka kaasa võetud, siis otsustasime ka seda aaret rünnata. Loomulikult liiga innukalt, kuniks esimene kolks ära käis. Edasi sai juba rahulikult mööda Indreku jälgi kulgetud. Lehm-loomad olid tõeliselt vinged. Ei lasknud endid üldse mingist punasest porikäkist segada. Aga propeller tuletorni otsas käis küll nii kiirelt ringi, et veab või lendu. Vinge koht!
Teise päeva kokkuvõtteks võib öelda, et lubatud puhkusest ja punasest vaibast polnud haisugi. Geopäev tähendas 7 tundi roolis. Oleks rõõmsalt tööle läinud, oleks viie tunniga piirdunud. Sähh sulle puhkust!

 7 

Maailmas pidavat olema kaks loomaliiki kes on nii vastupidavad vaenulikule väliskeskkonnale et ilmselt elavad edasi ka peale tuumasõda. Üks neist on prussakad, teised väidetavalt šoti mägiveised.

Teel aardeni nägime muidu rõõmsalt mööda mereäärt kepsutavaid mägiveiseid istumas väga heitunud ilmel kõrvuni kadakastikus. Normaalsele inimesele oleks see pidanud olema piisav vihje et midagi head eespool ootamas ei ole. Aga üks geopeitur ei lase ennast nii kergesti hirmutada.

Logide põhjal me ju teadsime mis ees ootab - kaunis merevaade, päikesepaiste, lainekesed rõõmsalt kaldavallil kasvavate rohukiirte poole küünitamas, romantiline rannaniit, luigepaar majesteetlikult liuglemas, ja muidugi võimes ajahõnguline majakas. Reaalsus oli "veidi" teistsugune. Tee objektini oli mudane ja kohati sõiduautole pea läbimatu. Objektini jõudes ja ukselinki sikutades tahtis uks tuule toel kohe auto küljest irduda ja Laidevahe suunas putku pista. Õues möllav tormimõõtu tuul hoolitses et igasugune soe saaks nahavahelt kiiresti välja puhutud ja suur soov autosse tagasi ronida tabas mind ennem kui autoukse enda järelt kinni sain. Kuna null oli lähedal, siis otsustasin siiski üritada aaret leida. Ümbritsevale maastikule tähelepanu ei jagunud sest lehmade seedetegevuse jääke oli maas nii tihedalt et kohati olid nad juba mitmes kihis. Huvitav kui tugev peaks tuul olema et tast midagi kasu oleks - et ta lehmakoogid minema puhuks näiteks? Aare ise oli õnneks lihtne leid. Teel tagasi auto juurde arutlesime sõbraga et need kes omale rannaäärde kodu igatsevad, on rannas käinud vist ainult juuli kuus ja ilusa ilmaga. Üheksa kuud aastas on ükskõik kus mujal igatahes parem - garanteeritud.

 1 

Kena koht, aga kohale jõudmiseks on vaja maasturilaadset toodet või kõrgema põhjaga autot. Nägime ka lehmi ja aarde läheduses nende kooke :)

 3 

Päeva GP lehe eelviimane aardeotsing enne Hiiumaa lõunatippu ;-) Siia sättisin tuleku vahetult enne päikeseloojangut. Sest sellest kenamat kohta seks puhuks oli raske ette kujutada. Autoga suutsin mutta peaaegu kinni jääda, aga õnneks oli oidu pidama jääda ning juba parkisimegi Hundivälja talu ette. Pada-vai jalutasime neeme tippu. Veised, udu, jahe õhk, päikseloojang, omapäi olek, rahu ja vaikus, isegi tuulevaikus.
Enne aardeni jõudmist nautisime päikseloojangut, mille olin hästi ajatanud. Klõpsutasin pilte, udutatud veiseid, päikest, majakat ja muudki. On ikka tore koht, hirmus ilus :-) Mõtlesin veel enne tulemahakkamist, et peaks ehk taskulambigi kaasa haarama, sest äkki on pimeda peale jäämine. Õnneks oli peitja sellegi peale mõelnud :-) Igati vinks-vonks aare ja superluks koht. Muidugi oli aare peitjale kohaselt suurepärses korras. Vidinaid me ei vahetanud, aaret korrastama ei pidanud.
Suured tänud Pilditibile sellisesse võrratusse kohta kutsumast! Palun veel :-) Ja just jalgsi, ideaalne valik.

Udu maas

Loomad udus

Loojang sudus

Kõrgub, ei tõrgu

Maasturiga polnud probleeme ligidale saamisega. Aare andis end kiirelt kätte.

Parkisin auto majaka juurde ning praktiliselt kohe sain ka aarde leitud. Polegi sealkandis enne käinud. Jätsin meelde kui potensiaalse haugipüügikoha. Tänan peitjat!

 1 

Majaka juures nüüdseks 4 korda käinud, millest korra ka talvel suuskadega üle Sutu lahe. Tõesti ilus kant, kus võiks lihtsalt terve päeva veeta. Aitäh aarde peitjale, kuid kuna aardelisajast hiidlane saarlasi laiskadeks tembeldas, siis ei saa jätta kasutamata võimalust hiidlaste tögamiseks. Mina loen logist välja, nagu oleks antud poolsaarelt võimalik näha Abruka saart, kuid tegelikult ainuke saar (õigemini saarel olev majakas), mis paistab, on Allirahu. Abruka jääb ikkagi Vätta poolsaare taha. Siiski aitäh veelkord naabersaarlasele toreda aarde ja vägeva aardekonteineri eest, EVEJ :)

See oli üks mõnusamaid aardeid Saaremaal. Jätsime auto viimase maja lähedusse ja tegime matka koos vees solberdamisega. Ujumiseks oli meri liiga madal. Suur tänu aarde eest!

 1 

Enda arvates, sõidan ma suhteliselt "kõrge" autoga aga sellegipoolest õnnestus vähemalt 2 korral tõmmata põhjale kolksu. Hingasin kergendatult kui ühes tükis mõistlikult kaugusele jõudsime. Kohapeal läks kadakapöösas kiirelt ja ülejäänud aja veetsime kivikorjatena ning vedasime ühe "mummulise" autoga koju. ps. tagasiteel sai kogemata valitud vale tee ning 500m oluliselt kehvem tee viis oluliselt kiiremini natuke laiemale kruusakale. Igatahes aarde juures annab ära käia nii, et ühtepidi lähened ja teistpisi väljud ;)

Esmalt vabandused Marise ees(minul jätkus nagunii silmi vaid kividele ja rööbastele ning isegi Tanelit ei tundnud ma kiire vilksatusena ära), neljajalgsed meid ei tülitanud, karjaaiad said lahti ja kinni ning täielik drive in aare. Mulle meeldis, tänud!

 2 

Teekond kadakate vahel oli Kirsikesele suht jõudumööda. Mingi hetk vaatasime küll, et üks auto on kadakate manu maha jäetud, aga no kes siis kohe selle peale tuli, et see hetki enne geopeitureid sisaldas ;). Alex keeras aga barankat ja mina siis avasin ja sulgesin väravat...kuni teel olid inimesed...oot mis mõttes inimesed? Lehmi lubati ju...kirjelduses inimestest juttu polnud :D. Lähimal vaatlusel selgus ,et need polegi lihtsalt inimesed vaid Tanel ja Maris, sai siis neile agaralt lehvitatud .

Aarde leidmisele eelnes fotosessioon kohalikust vaatest ja siis oli aeg ka aare üles leida. Kena koht jälle kuhu geopeituseta sattunud poleks, tänud peitjale!

PS! ...ja lehmad jäidki nägemata ;)

 5 

Veel üks plaaniväline aare, mille juurde jõudsin kindlas veendumuses, Sõrve säär asub Kuressaarest idas... Esimene tee tundus kole kahtnale ja proovisin teistkaudu. Paraku ka see tundus minu auto jaoks liig ja otsustasime viimase pooltest kilomeetrit läbida jala. Aarde leidmine erilisi raskusi ei valmistanud. Vahva konteiner oli ;) Tagasiteel selgus, et oleks saanud ilusti autoga, mille tõestuseks oli vastutulev auto. Lähemal vaatlusel selgus, et rooli keeras irvitav alex. Tervitused talle ;) Kui aarde juurest ära sõites näitas teeviit orissaare peale, siis hakkas asi mulle kahtlane tunduma. Uurisin veidi kaarti ja selgus, et Sõrve säär Kuressaarest hoopis läänes on. Hea et lõpuks ikka aru sain :) Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjale ka.

 1 

See oli üks väga tore aare. Alguses lähenesime autoga ja pärast ratastega. Majaka juurde jõudsime täpselt loojanguks. Kahjuks olime kindlasti segajad paarikesele, kes istus käest kinni hoides seljad vastu majakat ja imetles imelist värvidemängu. Õhk oli täis romantikat. Logisime vaikselt ja vaatsime sutsu ümbruskonnas ringi, vabandasime segamise pärast ja asusime tagasiteele. Teel kohtusime ühe vasikaga, kes pea viltu pani ja meid uuris. me peatusime, et vasikas meid paremini vaadata saaks ja me soovisime ise ka teda näha. Seepeale trügis kadakate vahelt välja pahaste nägudega veisepaar ja ulakas vasikas läks lonta-lonta saba sorus emme-issi taha peitu. Me pidasime paremaks edasi sõita. Aitäh, vahva aarde eest!

Miki ja Merle

 1 

Hommik ei tõotanud päevast midagi head, aga kui karjavärava taha jõudsin, lõõskas päike taevas ja ikka väga soe oli. Koorisin end päevitusriiete väele ja hakkasin astuma.
Mõõõnus. Polegi see suvi veel päikest saanud. Ja ikka ülimalt nauditav on suvel Saaremaa kadakate vahel ringi tatsata.
Lehmad olid väga kaugel. Kährikuid ka kahjuks ei näinud. Olin üsna kindel, et selja taga tantsisid igasugused loomad käsikäes üle tee, aga minu ümber keerates istusid itsitades põõsastes.
Kohalejõudmine võttis omajagu aega, kuna iga mõnesaja meetri tagant oli vaja kõhuli visata ja midagi pildistada. Nullis palju kahtlust ei jäänud, kus aare end peita võiks. Küll aga oli tükk tegu pärast logimist konteiner kinni saada. Küll kukkus pliiats välja, selle tagasi pannud väljus teritaja ja niimoodi oli hulk aega nokk kinni, saba lahti. Selle tegevuse juures avastasin kadaka alt nõgesed, mida normaalsel karbi avamisel poleks tähelegi pannud.
Tagasitee oli sama mõnus, kuigi esines vähem pikaliviskamisi. Oli ju kõik juba pildistatud. Autos oli lämbepalav ja näitas 33 kraadi. Aitäh mõnusa matka eest.

See pagana lind lendas aiast majakani ja tagasi minu kohal ja kaagutas terve tee. Miskipärast talle ei meeldinud külalised.

Peale Vilsandil käiku olid jalad suhteliselt kastis... Need kaks pluss kilomeetrit siin olid raskemad kui ligi 20 km jooksumatk Vilsandil... Leitud ta sai, ilm oli ilus, koht sammuti. Tänud Pilditibi :)

Sääretuka majaka juures olin ka enne käinud ning tee oli tuttav. Kirja sai vist neljas logi. Aarde koordinaadid on võrdlemisi ebatäpsed ning ilma GP lehe vihjeta oleks ilmselt aare jäänud leidmata.

 1 

Noppisime Kuressaare bussijaamast Mari-Anne autosse ja siis enne Mändjala kalurite päeva tralli jõudsime tuletorni juures kadakaid katsumas käia. Ei kulunud aarde juures aega vaatamata veidi nihkes koordinaadile. Vahva ilmastikukindel konteiner. Tagasitulek oli suurem probleem - kaks pisist vissit vötsid meid oma perekonda ning käisid nii vissisti ees ja körval, et oli tegemist enne väravat neist lahti saamisega. Suured "kollid" olid köik kenasti traatide taga. Tänud peitjale.

Ühel meist oli täielik nostalgia laks. Pika otsimise peale sai aare lõpuks leitud ja ega neid vihjele vastavaid kohti palju ei olnudki. EVEJ

Seda kodusaare nurka polnudki veel külastanud, ilus koht tõesti. Majakad meeldivad mulle ka! Seega, esmaleidja kingitus läks vägagi asja ette. Aitähh!

 3 

Aarde avaldamise õhtul olime kõik maitsnud Tallinnat, mille kohta on raske öelda, on ta siis nüüd vana või uus. Ega hommikulgi õnnestunud jooksu pista, enne oli veel vaja puid lõhkuda ja pärnaõisi korjata. Ei julgenud küll eriti loota kirjelduses mainitud saarlaste laiskusele, ja nii me eriliste esmaleiulootusteta lõpuks pärastlõunal startisime. Mõnus jalutuskäik pärast mitut paigal oldud päeva, auto jäi kohe päris kaugele majade juurde. Teel kohtasime esiteks kährikumammat pojaga - läksid üle teeraja, siis suhtlesid omavahel naljakate turtsatuste-köhatuste abil ja siis jälle tagasi, ema ees ja pojuke sabas. Kahel pool teed on kadakavõsa nii tihe, et neil on seal igavesti turvaline elada. Varsti pärast karjaväravat kohtusime ka veistega, ilusti soo ja vanuse järgi traatide vahele ära jagatuna.
Gepsu olin salvestanud ainult lõpp-punkti koordinaadid, mis näitasid loogilisel moel otse majaka peale. Otsisime siis esiteks sealt, kuni lõpuks tuli siiski veebist vihjet vaadata ning selle järgi paarkümmend meetrit mujale jalutada. Seal paistis esiteks silma hoopis esmaleidja kingitus, mis andis lootust, et oleme õige vihjeobjekti juures. Ja seal ta oligi, puhta puhas logiraamat :) Kingitus ärgitab peitma uusi majaka-aardeid, väga lahe! Suur tänu hästi ajastatud saaremaise aarde eest!