Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsume teid tutvuma Postitee ajalooga. Jõudes nulli uurige hoolega siin pakutavat. Lõpu koordinaadid on
58 10.ABC
26 49.DEF
A= Tilleoru paviljoni postide arv +1
B= Leia foto omal ajal uhkest sõiduautost "Pobeda" , mis aastal see tehtud on? Võta aastaarvu kümneliste number
C= Kilomeetripostide vahele paigaldatavate piketikivide vahemaa üheliste arv
D= Ülemisel fotol hirve vasaku poole sarveharude arv
E= Hirveskulptuurist Voorekülas on tehtud foto . Vaata mis aastal see tehtud on, võta kümneliste number.
F= Rammuli talu koolimaja juures 1875 aastal kasvavate puude arv.
Head uudistamist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 89/933 |
Aarde sildid:
soovitan (4), vaatamisväärsus (2), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC57T2N
Logiteadete statistika:
120 (90,9%)
12
4
1
0
0
0
Kokku: 137
Olin siin varem käinud mõistatust lahendamas ja ka otsimas aga paar-kolm korda ei jäänud midagi silma (poleerisin valet asja). Oktoobris äkki leidsin lõpuks aga siis mõtlesin, et lähme Kristeliga kahekesi ikka logima. Täna siis sai see asi tehtud. Aare oli ilusti omal kohal. Aitäh peitjale!
Kui Tartus maitsed maitstud ja Eco aare leitud, siis mõtlesime, et kole külm on ja ei taha kohe autost välja ronida, et sõidaks veidi veel. Koju lubasime saabuda kella 16ks, seega oli veel aega ka. Valisime selle puraka välja, mis nii mõnigi kord on Silveril harja punaseks ajanud. Mulle tehti kohe eriti hea teenindus, kuna Silver oli ka kunagi peatuse teinud, leidnud asukoha, aga mõelnud, et koos on ikka toredam leida ja logida. Mainitud teenindus sisaldas ka auto akna kaudu logiraamatu üle andmist, minu poolseid varesejalgu ja siis jälle akna kaudu raamat tagasi. Tore fakt on see, et mõlemad aarded, mida täna külastasime ( mõlemad ka üsna eakad juba.. see 10.a pole teiselgi aardel enam kaugel..) on veel originaallogiraamatutega(!) Aitäh peitjale!
Anett ytles, et aja, see lebo park n grab.muidugi muidugi, lõpuks sain ikka normilt võsa ragistada. Mõistatus lahenes tegelt kiirelt, aga no lõpus oktoobri õhtupimeduses küll kähku ei läinud. Sain aardest oma 3-5 korda ikka mööda jalutatud, enne kui ta aimatavast kohast lõpuks silma jäi. Tänud Postitee ajaloo tunni eest, teel sõita on alati meeleolukas!:)
Sain loa sõbra autot laenata, et korra pead tuulutada ja teha kiire väljasõit enne välismaale naasmist sügisvärvides. Postitee oli üldiselt tuttav, aga stendilt sai uut ja põnevat ikka juurde loetud. Tänud! :)
Oli tore tutvumine ajalooga. Aitäh. Natuke okkaid peas ja sõnajalad kallistatud.
Lugemist ikka oli. Aarde ümbrusesse tuulemurdu tekkinud, sai ka veidi oksi loobitud. Tänud!
Teel Päätnitsapäivale sai ka teele jäävaid aardeid nopitud. Siinne oli siis üks nendest. Kusjuures sellest postiteest polnud mina üldsegi teadlik, aga õde, kellega koos rändasime, teadis ikka nii mõndagi. Kohapeal stende lugedes said ka siis vastused kirja pandud ja lõpp saigi paika. Hästi huvitav lugemine oli ja tee ise ka niisugune kiira-kääraline, igavesti vahva. Vormistasin siis lõpus ka leiu ja saigi tänaseks kõik, juba oodati suitsusauna ja hea ning paremaga, eks järgmine kord järgmised aarded. Tänud peitjale toreda hariva multi eest.
Ma ei tea, mitmes kord see siin juba oli, aga nüüd tuli ka lõpuks leid. Tänud!
Vahva koht siin, pärast sai ka Postitee käänulisi teid avastada. Täname!
Postitee suutis mind üllatada - ikka uks õite huvitav teelõik. Kuna sel korral oli nina gepsus, siis täis naudingut ehk ei saanud, aga maigu sai suhu. Õigeks naudinguks tuleb tagasi tulla (ja mõtted selleks sobivaks ettekäändeks juba mõlguvad). Numbrite korjamisega läks üsna hästi. Ühe apsaka suutsime teha, aga kaaslane tabas punase tule järel kiiresti veakoha ära ja sai foor roheliseks. Aitäh teele kutsumast.
Tutvusime ajalooga põhjalikult ja kui kõik selge, läksime logisime ka aarde ära. Aitäh peitjale!
Väga vahva uudistamine ja nuputamine. Tänud postiteele kutsumast!
Nii tore koht siin. Uudistamist jätkus ja andmed jooksid ka kenasti kätte. Sellised multid mulle meeldivad. Tänan.
Otsustasime, et teeme kiire peatuse ja kui läheb väga pikaks pusimiseks, siis ülemäära aega ja energiat ei kuluta. Peale auto peatamist märkasime tohutut infokogust ja hakkas juba kahtlus tekkima, kas siin täna aardeni jõuame. Ligi 1000 punast geokontrolli ajasid ka väikse hirmu nahavahele. Tegelikult tuli välja, et kõik vajalik oli väga lihtsalt leitav ja mingit pusserdamist koordinaatidega polnud. Õiged numbrid käes, suundusime kohe aaret otsima. Seegi oli ilusti meid ootamas. Väga mõnus lihtne aare, aitäh!
Postitee 2 juurest siia, tunnistan ausalt, sai kihutatud. Seda teed ei saa muudmoodi sõita. Roolil klõps "Race" nupule ja talda, nii ma siia jõudsin - pidurid kuumust õhkamas ja sumps praksumas. Imeline :P Selle mõistatusega nii imeline ei olnud. Kas asi oli mu märgades jalgades või ma ei tea milles aga kui ikka kaks pilti segi ajad omavahel, siis on keeruline rohelist geokontrolli saada :D Õnneks oli hirv vähemalt sümmeetriline ning ei pidanud rohkem kui 10 minutit filosofeerima selle üle kas vasak on vaataja vasak või hirve vasak.
Igatahes mingil hetkel sai ka oma lollusest aru saadud ning õige number õigesse kohta sokutatud. Roheline kontroll ja nimi kirjas.
Tänud!
Üllatuslikult õnnestuts kohe 1. katsega saada roheline tuli. Kuid selle võrra läks lõpus kauem aega sihiku paika sättimisega.
Tänan peitmast.
Roheline tuli hakkas põlema kohe esimesest katsest! Leitud
Anni rääkis mulle suure õhinaga Postitee multist ja kuidas ma nüüd tulen ja leian selle. Auto pargitud, pidin Annile tunnistama, et olin kunagi suvel siiski proovinud seda aaret möödaminnes leida, kuid olin läbi kukkunud. Peidukoht 1.5, null logide järgi täpne ja veel lumega_leitav. Lund oli siin omajagu ja lootsin, et see aitab fookust suunata. Nii päris ei läinud. Lõpuks trampisime siin omajagu kuniks sain ka paar oksatäit lund krae vahele ja olin valmis loobuma. Tuleb tunnistada, et suvel oli ikka mõnusam siin otsida...
Täitsa tore lahendamine, esimene geokontroll oli punane ja teine juba roheline, aitäh :)
Peale mõnusat nv-d hakkasime vaikselt põhja poole sõitma. Siit oleme korduvalt mööda sõitnud, kuid kuidagi pole jõudnud peatuseni. Nüüd sai lõpuks asi vormistatud ja see täpp ka kaardilt pühitud.
Siin läks kauem. Pidi kõik läbi lugema ja uudistama. Tänud
Huvitava infoga sai kohapeal tutvutud. Õiged numbrid said ka kohe esimese korraga leitud. Aare ise mängi minuga aga veidi aega peitust enne kui end näole andis. Tänan kohta tutvustamast.
Postitee 2 sai juba aastaid tagasi logitud kui maalt koju sõitsin. Mingi aeg hiljem proovisin töölt koju sõidul ka postitee aaret logida. Tookord sain mitu erinevat varianti, ühte käisin ka vaatamas, kuid kuna koht tundus ebaloogiline, väga ei otsinud. Täna siis oli plaan asi uuesti käsile võtta, kas või kõik variandid läbi käia. Kohapeal aga selgus, et asju on uuendatud ning nüüd tuli lahendus ja leid üsna kiirelt. Samuti sain teada, et eelmine kord polnud lootustki, tookord vaadatud koht oli kilomeetreid võssa.
Kena kiire ja selge multiaare, mida teel maale sauna väisata. Riigipüha laupäeval oli siin platsi servas inimesi murdu ja kartsin, et keegi mööduv proua küsib, et mida te, röövel, seal kuuskede sees kehitate, korralik kemps ju siinsamas. Aga ei küsind keegi. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Sattusime ka alguses selle samuse puu taha.. Natuke mõtlesime ja korrigeerisime ära.
No mulle tundus, et ühe puu taga on veel üks puu, aga ju siis mitte :D
Aitäh!
Tegelikult möödusin siit juba hommikul, aga siis ei jäetud üldse ruumi tegutsemiseks. Nüüd oli plats puhas ja sai rahulikult logima asuda, tänud.
Koordinaadid saime kätte juba varem, kuid aare ei tahtnud kuidagi silma jääda. Uuesti tulles saime aare kiirelt kätte. Aitäh peitjale!
Mõistatuse olin juba varem ära lahendanud, aga tol korral ma aaret ei leidnud. Nüüd seekord oli õnne rohkem ja leidsime kohe aarde ülesse.
Lahendanud mõistatuse ja sisestanud koordinaadid sai hakatud otsima . Jõudes eeldatavasse sihtpunkti tundus sealt mikroaarde leidmine väga kahtlane.Peale mõningast otsimist kontrollisime koordinaate ja avastasimegi sisestamises vea. Vea parandanud leidsime aarde ruttu- olime oma auto parkinud sellest 5m kaugusele.
Leidsime juba mõni aeg tagasi ja nimed said kirja, kuid siia unustasin kohe kanda.. tänud peitjale.
Alguses võttis geokontrolli roheliseks saamine veidi aega ja lõpus ei hakanud peidukoht kohe silma. Aga logi sai kirja ja ilm oli kevadiselt ilus. Täname!
Alguses ei tahtnud infotahvliga plats võsa tagant silma hakata, aga kui silm peale jäi, siis oli info leidmine juba kerge. Tore ja meeldiv aare. Suur aitäh!
Täitsa tore uudistamine oli. Ainult lõpus ei tahtnud tops kuidagi silma jääda. No lõpuks ikka jäi. Tänud postiteele kutsumast!
Korjasin Mare metsast üles ja sõitsime tagasiteel läbi. Esimese hooga parkisime kohe lõppu ie seda veel teadmata. Peale lahendust oli aga asi selge ja nime kirjas. Tänud peitjale ajalugu tutvustamast.
Eh noh ... kas just keeruline ja mitmeti mõistetav tänapäeval enam. Nüüd ju uued tahvlid ning kõik tõesti selgemast selgem. Mul oli vanasti ikka vähemalt 2½ asja täitsa valesti välja loetud. Kui toona tehtud fotodelt kodus infot kontrollides ikka kontrolli roheliseks ei saanud, siis hakkasin loomulikult alternatiivtõlgendamise ja konksuotsimisega tegelema :D Tore, et siin Postiteed tutvustav väljapanek korralikult taastati. Ja tänud peitjatele ajaloole tähelepanu juhtimast!
Eelmise aarde juures tunkiga vesteldes olin täitsa hirmul. Et keeruline ja mitmeti mõistetav jne. Otsustasime siis Eleniga olla väga tähelepanelikud ja lugesime asju kahe silmapaariga. Ja prauhh, geokontroll roheline. Meie juubeldamishetkel astus ligi ka Esko, kes oli vahepeal otsustanud, et kuna tal ka leidmata, tuleb meiega koos lahendama. Koos vaatasime veel numbrid üle ja siis jäi veel logimise vaev. Seal oli tunkil teravam silm ja aare sai leitud. Aitäh aarde eest ja geokaaslasele ka veedetud aja eest.
Mida ikka märjal reede õhtul teha kui GP. Kohale jõudes ootas meid ees meeldiv uurimistöö. Saime numbrid paika, aga geokontroll jäi punaseks. Koht oli loogiline, seega uurisime ikka kuni välja uurisime. Ei teagi, kas geokontrollile ei meeldinud telefon või mis tal häda oli, aga logi saime kirja. Aitäh peitjale!
Mööda sõites oli enam-vähem vaid logimise vaev. Aitäh!
Kõik see sissejuhatav osa sai varem läbitud, nüüd tuli vaid auto täpselt õiges kohas seisma jätta. Postitee algus on kena küll.
Tahtsin oma emale näidata kui äge mäng on geopeitus, kuid asjad ei läinud nii nagu soovisime. Me ei leidnudki aaret. Saime õiged punktid kätte ja tegime geokontrolligi ära, kuid aaret ei näinud. Otsisime nullpunkti ümbruse läbi, vaatasime nii üles alla kui ka silmade kõrgusele. Loodan, et järgmine kord on rohkem õnne ja leiame selle üles. :)
Aarde kirjeldust lugedes mõtlesin, et nüüd tuleb hakata mööda postiteed liikuma ning nimetatud kohti külastama hakata. Ikka Tilleoru paviljon ja Rammuli talu. Õnneks läks lihtsamalt ning saime kogu vajaliku info sealtsamast kokku. Huvitav lugemine. Peale logimist sai aga ikkagi mindud Postiteele kimama, teadupärast see ju üks paremaid ja ilusamaid teesid Eestis. Mootorrattaga olnuks veel parem, aga ehk siis mõni teine kord. Täname aarde eest!
Meeldivalt lihtne multi, mis paneb tutvuma Postitee huvitava ajalooga. Mulle meeldis ja soovitan, aitäh!
Väga mõnus ja kiire multiaare, kohas, kust oleme mitu korda ka varem mööda sõitnud, aga aardele tähelepanu pööranud polnud. Täna mõtlesime, et vaatame alguse ära, siis vaatab edasi ning logime, kui tee peale jääks. Mõistatus lahenes kiirelt ja geokontrolli lasime põhja esimese korraga. Jalutasime lõppu ning panime nimed kirja. Väga tore aare ning täiesti lahendatav. Tänud omanikule!
Postiteed sõitisn juba siis kui see kitsam ja põnevam oli. Vahelduseks oli huvitav siit kaudu Võrru sõita. Minu geoajalgi olen seda teed kasutanud, kuid miskipärast pole julgenud siinseid aardeid ette võtta. Ju sõna multi ehmatab, et võtab aega. Tegelikult on ju kõik lihtne ja kiire. Ka siin oleks kirvetades vist leidnud, kuid tutvusin siiski infotahvlitel pakutava ajalooga, sain kõik vajaliku kogutud ning autasuks aarde leitud. Aitäh!
Kui keset puhkust satub töine sõit, tuleb seda ära kasutada. Uudistatud, täname!
Eks see postitee on ju peaaegu nagu lõbustuspark. Seekord tegime siis alguse juures ka peatuse. Tänud!
Neli aastat tagasi lahkusin siit Annega siniste nägudega. Täna oleksin peaaegu mööda sõitnud ja seega tuli veidi tagurdada, et infotahvlite juurde jõuda. Seekord sujus andmete otsimine ladusalt. Hirvega oleksin veidi mööda pannud kuid õnneks viimasel hetkel nägin seda õiget eksemplari. Geokontrolli sain kohe roheliseks ja rohkem sääski söötma ei pidanud. Selle aasta esimene parm tahtis samuti autosse pugeda ja koos meiega lõppu sõita. Lõpus tuli veidi tiirutada enne kui nägijaks sain. Edasi kulges tee mööda minu lemmikmaanteed Palojärve äärde ujuma. Aitäh.
Siin olin geomängu alguses Kleonega loendamas käinud. Mäletan, et sarvedega panime puusse. Nüüdseks olin kodutöö teinud korralikult ja oli asja siin pidurdada. Tänud aarde eest, Postiteel on alati mõnus sõita, äge künklik ja käänuline!
Lõpuks ometi leitud see pikalt pinnuks silmas olnud aare. Varem oskasin koordinaadi täiesti võssa saada alati, seekord läks paremini ja geokontroll halastas kiirelt. Aitäh peitmise ja taastamise eest! Nullis soovitan kõigil lastega peredel aega varuda. Meie tiim arvas, et sinna võikski mängima jääda, vihmast polnud üldse lugu.
Hämardus juba, aga lahendasime mõistatuse ära, oli selline kaheldav, kas üldse otsime lõpu üles, kuid ei andnud alla. Mina otsisin metsast, kui Anna Aarde leidis. Tänud!
Lambivalgel uudistasime tahvleid. Lambivalgel uudistasime ka lõpus ringi. Käkitegu. Tänud :)
Postitee kaks multit olid siiani millegi pärast võtmata. Täna sai see viga parandatud.
Oli väga huvitav mõistatada ja peale seda oli otsimine juba lihtne! Aitäh kaasamõtlejatele ja peitjale!!! Aare oli korras ja EVEJ.
Olen selle aarde infotahvleid paar aastat tagasi käinud lugemas ja arvutamas mitu korda, kuid geokontrolli roheliseks ei saanud. Vaatamata sellele, et mul oli isegi paar mõtet kus lõpp võiks olla (üks nendest siin), jäi see ikkagi ootama paremaid aegu, sest siia kanti väga tihti asja pole.
Täna sõitsime mööda talviseid Lõuna-Eesti maanteid ning ühel hetkel näen seisvat autot ja sellest mitte väga kaugel tegevust, millest geopeitur ühemõtteliselt aru saab. Ja siis tuli meelde, et siinkandis ju mul ka kaardil üks täpp. Teinud pettemanöövri ning ära oodanud auto lahkumise, läksin värsketel jälgedel vaatama kas ka mulle see huvi pakub, mida just otsiti. Ja mu kahtlused osutusid tõeks.
Tänud aarde eest! Sain Postitee teemadel palju teadmisi juurde.
Ja tänud ka Kerstile ja Aarele, tänu kellele ma täna auto siin kinni pidasin. Tervitused neile! :)
Esimest korda käisin Postiteel, infot kogumas, augusti lõpus, kui tegin kogemata rattaga suurema ringi, kui esialgu plaanis ja jõudsin Tartust Põlvamaale. Tookord oli kümneid kilomeetreid kruusateed seljataga ja olin just läbinud kuus kilti teeremondi lõigust ning nautisin täiega seda mõnusat puhkenurgakest. Et juba kohal olin, siis vaatasin info ka üle ja otsisin kõik numbrid, mis vaja. Sellega aga tundus, et olin energiavarusid piisavalt kulutanud ja ei hakanud isegi proovima, kus lõpp asub. Nagunii ei raatsinud kilomeetritki koduteelt kõrvale kalduda, sest eks minna oli veel palju ja ega ta kergelt ei läinud. Kodus puhanuna kaardil tulemust vaadates natuke kirusin küll :D Aga noh, ega see siis viimane täpp olnud, mis sinnakanti jäi.
Vahepeal kui mind Postitee algusest mööda on sõidutatud, piuksatasin ikka, et selles suunas on üks tops logimata. Nüüd sai lõpuks see protsess ka tehtud. Olin suunas ja objektis ammu selgusele jõudnud, lasin auto peatada vajalikus kohas ning üllatusena olid ees hiljutiste leidjate jäljed, mis võtsid ära selle vähesegi otsimispinge :)
Kui logitud sain ja veel hanges olin, peatus meie auto kõrval veel üks auto. Kas tõesti nii tihedalt liigub geopeitureid siin! Aga ei, need olid hoopis õigest teeotsast mööda sõitnud ja tagurdasid tagasi. Võibolla olid mugud, võibolla mitte. Meie jätkasime oma teed, mööda vallatuid Postitee kurve.
Aitäh peitjatele! Toreda elamuse eest, ja ega muidu poleks võibolla sinna puhkeplatsile osanud minna ka :)
Igati tore oli peale tööpäeva lumisesse loodusesse suunduda. Väga hea mõistatus, hea lahendada. Lõpus sai värsket lund imetletud ;) ja lumele jälgi tehtud. Logi panime ikka ka kirja ja siis saime sõitu jätkata Postiteel.
Mõistatus meeldis väga, muidu poleks osanud siia vaatama tullagi. Ainult lõpp jäi raskelt silma, lumi ei aidanud kuidagi kaasa. Ega see 1.5 pole, aga ega ka suurem number leidu ei kiirenda. Kõik peitjad võiksid oma aarded üle vaadata ja lumega leitavuse silte panna. Talvel tuleb hooliga logisid lugeda, et aru saada, kas on mõtet otsima minna või mitte.
Koordinaatide leidmine sujus hästi. Lugesime veel lisaks ka. Lõpus ei suutnud kuidagi keskenduda ja lasime alguses otsingutel laiali valguda. Õnneks enne allaandmist vaatasime uuesti ühte väga põgusalt kontrollitud kohta ning seal ta oligi.
Kuna uus töökoht viib mind iga päev Tartust Põlvasse ja tagasi, sai mitme tööpäeva jooksul see möödaminnes lahendatud ja tänaseks jäi siis logimine. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Havi käsul on nullis uued tahvlid :D. Rehkendus veidi muudetud. Tee on ka uue katte saanud, nii et head sõitu postiteel ;) !
Tänud kaaslase pusimisele sai seegi lõpuks leitud. Lõpp-punkt ilusti olemas.
Tänud!
See aare oli esimeste hulgas, millega oma geopeituse ajaloo alguses pusserdama hakkasime. No ei saanud hakkama, mis seal siis ikka. Kui nüüd selgus, et aare vaatamata ajutisele kättesaamatusele tegelikkuses ikka olemas, ei andnud süda rahu ja tekkis soov vana võlg klaarida. Sai üritatud rohelist tuld saada nii- ja naapidi, aga endiselt tulemusteta. Lõpuks hakkasin üsna jõhkralt kõikide vähegi mittekindlate numbritega mängima ja vaat sulle, mis tulemus lõpuks rohelise andis. Kui sellest kaaslasele teatatud, leidis ta, et lähme kohe. Tegelikult olime täna sealsamas kandis toimuva orienteerumispäevaku juba plaanidest maha võtnud, aga et nüüd oli üks tee ja kaks asja, sai siis hoopis orienteerumisega alustatud. See läks täiesti metsa, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Aare õnneks nii väga kummaski mõttes ei läinud. Ilus värske tops ootas meid kenasti ja panime nimed kirja. Käisime veel kord ka tahvleid uurimas, sest see mind lollitanud number ei andnud rahu. Endiselt ei saa aru. Postitee on aga väga mõnus, sinna satub aeg-ajalt ikka sõitma. Aitäh peitjatele!
Peale Postitee 2 logimist, alustasime liikumist Tartu poole loomulikult mööda postiteed. See on mimu meelest üks Eesti lahedamiad teid. Sõidad autoga nagu mööda ameerika mägesid. Vaene Karin oli kõrval istmel näost valge, aga ma ei suutnud kuidagi oma rõõmu taltsutada ja pealegi ta väitis, et kõik on korras. Kuna teadsin, et teises postitee otsas peaks ka üks ajutiselt kinni olev aare olema, siis otstasime selle aarde oma silmaga üle vaadata. Väidetakse, et see ei ole lahendatav. Kohale jõudes korjasime kiirelt kokku andmed ja siis autosse andmeid telefoni lööma. Imede ime. Geokontroll läks esimese korraga roheliseks. Minu meelest oli seal üks pilt, mille kohta peab oletama. Aga oletada on vaja ainult 10 numbrit. Pealekauba, kui ei taha oletada, võid ju sõita teise postitee otsa, nautida ägedat sõitu ja sealt infot hankida ;) Igatahes mina soovitan omanikul aarde avada ja teistel vähem jonnida. Tänud peitjatele.
Kuigi aega hakkas väheks jääma ja päris kiire oli juba Tartusse jõudmisega, oli Janaril hinge peal veel üks Postitee aare. Tegime siis kokkuleppe, et kui saame kiiresti andmed kätte, siis võtame. Leidsime üles koha kust materjale vaadata ja meeskonna tööna saime ka kõik vajalikud andmed. Ühe asja puhul pidi tegema veidi loogilisi järeldusi ja geokontroll ette võtta. Saime geokontrolli roheliseks ja hakkasime otsima aaret. Suure otsimise peale siiski leidsime ka aarde. Ruttu logitud ja tuld. Vaja kihutada Tartu poole ja mõelda, kus kultuursed riided selga saaks panna. Tänan peitjat aarde eest ja huvitava piirkonna tutvustamise eest. Ja julgustaks kõiki aaret otsima minema, andmed on üldjuhul täiesti loetavad.
Hetkel tõesti üks pilt vajaliku koha pealt veidi kulunud. Aga no millest nüüd selline traagika? Kuigi jahh, kui seadustes näpuga järge ajada, siis ... küll. Samas, geokontroll on ju olemas. Palju neid variante siis ikka olla saab. Pole mõtet neid koordinaate päris sohu ka ajada. Täname peitjaid asjaliku peatuspaiga eest.
Kõnetraat kohapealt "väidab", et andmed loetamatud...logides on sellest ka enne juttu olnud, inimeste nägemisoskus ka erinev, aga olgu peale. Võimalik, et aare ongi arhiveerimiseks valmis, ümber tehes ja mujale liigutades topsikut, oleks tegu ju uue aardega? Pettumus eelkõige peitjatele sedapuhku, ka sõsaraare muutub ilmselt, kuna Meie olema vanemaks ja targemaks saanud. Postitee ei kao aga kuhugi...
Jäi kahe sündmuse vahel parajalt aega, et Postitee otsa külastada. Koordinaadid said paika ja geokontrolli roheliseks esimese katsega -- või noh, esimese katsega, kus poole koordinaatide sisestamise ajal võrk ära ei kadunud. Ausalt öelda oli lõplik asukoht natuke pettumus, oli lootus rohkem Postiteed läbida. Tegemist on teega, kuhu ma tavaliselt viin väliskülalisi, kui nad hakkavad mägede puudumisest ja siledast maast liiga palju rääkima :D
Külastasime ka kohalikku poodi ja seene-õunamüüjat, päris tore oli.
Korjasin narmendavatelt tahvlitelt info kokku, kõik vajalik tundus täitsa nähtav. Arvutustulemuse kontrollimiseks sõitsin tubli tüki jagu Postiteed tagasi, et jõuda kõrgema künka otsas levi piirkonda. Esimese asjana laekus seal matu07 sõnum küsimusega ega ma juhuslikult auto ohvriks langenud. Nojah tuleb nii välja, sest seda eelmist aaret otsides ma ju ise otse vahele jäänud, auto aga nähtavasti küll... eh nii üliharva kui siia lõunamaale satungi, ei jää see kohalikel mitte märkamata :D Igatahes rohelist ma geokontrolli käest kohe ei saanud ja kuna netiühendus ajas ikka sõrgu vastu, siis jätsin kodutööks, lühikesevõitu päevavalgust tahtsin tegusamalt välitöödel kasutada.
Esimene kord arvutasime veidi valesti. Teisel katsel läks asi õnneks. Tänud peitjatele!
The hell of the postitee... Olete sõitnud pimedas kahe postitee vahet? Väga huvitav kogemus, ma ütleks - tõus, langus, tõus, langus. Ja iga languse eel on tunne, et ees on suur, põhjatu auk, kuna autotuled sinna ei lange. Huh, mul oli hea meel, et ühes tükis üldse kohale jõudsin. Süda oli küll mitu korda autopõhjas, kui tumedasse auku lendasin. Seal küll otsisin vajaliku info välja, aga koordinaat näitas tont teab kuhu, kottpimedus ümberringi, ropult külm selle ilge tuule käes ja kõht hakkas ka jälle tühjaks minema, nii jääb see järgmiseks korraks. Tahvlitel olev info hakkab juba kohati ära kaduma.
Nädalavahetuse programm "Külla ämmale" juurde sai sobitatud ka mõned aarded, 7/22. Lugemis oskus jätab ikka soovida, mõned korrad geokontrolli pommitamist ja logima. Mõnus multikas. Aitäh.
Väga lahe aare, mulle meeldis otsast lõpuni. Kahes kohas oleks äärepealt aps ka sisse tulnud aga õnneks märkasime ja geokontrolli lasime ka esimese korraga põhja. Tänud!
Täna oli mahti korrata 30. juunit - imekaunis suveilm, kolm leidmata aaret, Põlva orienteerumispäevak, orienteerumisele järgnev ujumine Palojärves ning peesitamine rannal. Seekord võtsime puhkusel oleva Karuema ka kaasa. Kas tänu temale või tänu heale kodutööle, kuid leidsime kõik otsitavad aarded päris kiirelt üles. Väikese meeltesegaduse tõttu panin logiraamatusse kirja 4. juuli, õige on ikka 4. august. Aitäh peitjatele!
Päike, vihm ja tuul on teinud oma töö.
GP 1448 / GC 1689
Igavene pusserdamine nende andmetega. Tundub, et päike hävitab peagi kogu teabe.
Olime seda postiteed varemgi sõitnud, kuid infotahvlitega tutvusime esimest korda. Pean kohe ütlema, et kõik seal kirjutatu oli väga huvitav, lugesime hoolega ja muuseas püüdsime tähti ja numbreid vastavusse viia, kahju ainult, et ilmastik tahvlitele liiga oli teinud. Lõpp – punktis tekitasime hulga georadasid juurde, sest esimese vaatluse tulemusena ei uurinud me õiget kohta eriti tähelepanelikult ja kõndisime sellest lihtsalt mööda. Ausalt öelda me ei uskunud, et aare seal üldse olla võib kus ta oli. Igaks juhuks tegime veel geokontrolli, mis siiski kinnitas, et olime kõik õigesti arvutanud ja läksime siis uuesti samu radu tallama. Hetk hiljem võttiski Ain just sealtsamast enne pikalt uuritud kohast aarde välja. Täname väga selle paiga ajalugu tutvustamast, meile igatahes meeldis.
No ei saanud kontrolli roheliseks. Postitee teises otsas samu tahvleid uurides märkasime pilti, mis esimeses otsas oli ilmselt täiesti kulunud ja seetõttu me ei saanud sealt õiget numbrit võtta, vaid võtsime vale pildi pealt. Ega's midagi, Põlva teisipäevakuid tuleb seal kandis loodetavasti veel ja on põhjust tagasi minna.
Eelmisest mitteleiust kurbadena tulime siia, kus olime kunagi ammu suure vihma ajal juba peatunud ja tahvlid üles pildistanud. Sellest oli abi; kahju, et tahvlid ilmale vastu ei pea. Kodus olidlõpp-punkti koordinaadid välja arvutatud ja täna läksin mööda georada kohale. Värskeid logisid ainult polnud. Võibolla olid eelmised mitteleidjad ikka õige koha peal, lihtsalt ei märganud konteinerit? Aitäh peitjatele!
Algpunktis jäid kohati tänu kustuvatele tahvlitele, kohati ilmselt tänu oskamatusele lugeda kokku erinevaid sõralisi ja kabjalisi ja nende kehaosi valikusse mitmeid erinevaid lõppunkte. Selekteerisime neist osa välja, kuid võsast oodatud aaret ei tulnud. Lüüasaanult tagasi autosse, ise segaduses, kuidas saaks üldse metsast mikro aaret otsida. Aga küll me ta kunagi kätte saame.
Käisin kohal, vaatasin päikeses päevitunud infotahvleid ja leidsin kõik vajalikud vidinad üles. Lisan geokontrolli kahtlejatele.
Siin hakkasime kohe mütsiga lööma, kohe suure kaabuga vehkisime. Kirjeldus ju imelihtne, ei pea midagi ilmvõimatut otsima.
See mütsi lehvitamine maksis koledalt kätte, geps suunas Porijõe kaldale. Misasja nüüd? Tartusse siis vä?. Ei, hoopis kilomeeter eemale Porijõe äärde. Liiga kahtlane tundus, niisiis kombineerisin ainsa, enda arust kahtlase väärtusega, kuni sain tiba normaalsema paiga. Seal oli aga metsloomade söödakoht. No ei uskunud seal aarde lõppu olevat. Seega nulli tagasi.
Nüüd surusin mütsi häbelikult pähe tagasi, sest vea leidsime koheselt, kohe kaks tükki. Läksime ja vormistasime siis aarde ära. Tänud korrale kutsumise ja hea aarde eest!
Kõik sujus nii nagu sujuma pidi. Töö kiire ja korralik. Tänud peitjale!
Oi mulle meeldib see postitee, üks mu kahest lemmikust, Tapa-Loobu kõrval. Ja kui ma ikka veel siinkandis elaks, oleks Allakäigutrepi aare juba ammu olemas, peidukatki olen juba uurinud. Paraku jääb see tee siiski igapäevatrassidest kaugele ja nii peavad ka ideed ootama ... Pärast igasuguseid öökulle ja potsatajaid ja porijõgesid tahtsin kangesti midagi toekamat peale ampsata, aega oli veel ka - tegingi ära. Tänud, mulle sobis.
Hea, et me ikka valgel ajal jõudsime, muidu oleks ta siia meist jäänudki. Numbrid õnnestus esimese korraga täppi panna ja õnneks ei läinud ka lõpus väga palju aega. Täname peitjat tehtu eest!
Meeskonnatöö oli tõhus ja eksimustele ruumi ei jäänud. Aare korras, aitäh! Laste meelest väga tore koht!
Saime oma tulemuse kuskile võpsikusse kus aaret tõenäoliselt polegi. Hiljem saime ka miskid uuemad parandatud numbrid kuid neid proovime teine kord. Lapsed ei tahtnud juba algusest edasi minna.
Mõnda kohta oli vaja ikka ninapidi sisse sorgata enne kui õiget asja lugema hakkasin aga lõpuks oli kõik vajalik ikka olemas. Lõpus läks lihtsalt.
PS: osa infotahvleid muutub järjest loetamatuks.
Kuna aare jäi tee peale, siis mõtlesin, et korjan üles ja ühtlasi tutvustan ühele mugule geopeitust. kõik läks hästi, nii loendamine kui piltide otsimine, kuid aarde järgi sukeldumisest ta keeldus. Kahjuks hakkab infotahvel päikesele alla vanduma. Tänud peitjale! :)
Hakkab jälle pihta. Loenda midagi, mida on võimalik loendada täpselt kolme moodi. Arvuta midagi, mida pole võimalik arvutada. Sellised on meie (Ave ja Marko) multiaarete lahendamised.
Algus oli siin ju üsna lootusetu, kui juba esimese tähe järele tekkis vähemalt kolm erinevat numbrit. Aga jätkasime siiski hambad ristis edasisi loendamisi. Eluke hakkas juba hõlpsamaks muutuma kuni jõudsime dee-ni... (kes mäletab veel sellist kultusfilmi nagu "Üksinda kodus", siis minu suust kõlas samasuguseid "bodžat, bodžat" häälitsusi nagu Harry Lime-i suust). No saime siis jälle ühe tähe taha kümmekond erinevat numbriversiooni. Tegelikult tundub, et mida aeg edasi, seda raskemaks dee dešifreerimine muutub, sest ilmselt on see päike, kes oma käekestega neid silte seal maha kraabib.
Igaljuhul olid mingid setmed numbrid meil käes ja tulistasime kõigvõimalikke lõppe läbi... Ühes kohas jäi mitu (geo)rada silma ja noh, õnneks paistis päike õiges suunas ja veel üht-teist ning konteiner jäi ka näppu. Õnnelik juhus. Tänud peitjatele!
Pärast Kuupvõrrandit oli paras normaalsemate e. leitavamate aaretega jätkata. Nulli parkis end väike jalgratturite salk, aga meid nad ei seganud. Paterdasin paljajalu seal hobupäid jm vajalikku loendada. Lõpus läks georaja ja täpse koordinaadiga sama kiiresti. Toredad infotahvlid, sai pilte kaetud rohkemgi kui vaja.
Aare samuti korras ja leitav. EVEJ. Aitäh selle eest ütlen tegijail!
Hobustel pead mahavõetud ja aare ka üles leitud :D Tänud
Läksime nulli ja hakkasime koordinaate otsima. Kui midagi ei leidnud, siis taipasin kirjeldust lugeda. No ei saanudki ju leida, hoopis ringi oli vaja vaadata. Lugesime siis vajalikud asjad kokku ja suundusime lõppu. Georada aitas kiiresti õige kohani :) Kaupa ei vahetanud. Ei teadnudki, et selline kena kohake, kuigi sealt mitmeid kordi mööda sõitnud. Aitäh peitjatele.
Õigetel koordinaatidel oli georaja asemel midagi laiemat. Leid ise kiire ja edasi koju. Tänud peitjale
Kes küll tuli sellele lollile mõttele, Postiteele asfalt peale kanda... nüüd peab lihtsalt palju kiiremini sõitma, et asjast täit mõnu saada :P. Mõistatus laheneb tegelikult ilusti ka teises otsas ;). Aitähh!
Meie lahendasime mõistatuse hoopis tee teises otsas :) Probleeme ei tekkinud, ei saagi aru, millega siin siis alt minnakse... Aitäh!
Siin läks kiiresti. Isegi väga. Kuni selle hetkeni kus ma hakkasin tasakesi lõpu poole liikuma ja siis arvasin, et no see ei ole ju normaalne. Jäin seisma uurisin Mikilt, et kas see koht ikka on õige. Vastuseks tuli ülimalt reibas irivitus teatega, et tere tulemast klubisse. Et ka nemad oli sama asjaga hädas olnud. Ta soovitas mul tagasi minna ja ühte asja kontrollida. Peale mõningat vaidlemist oli aga seekord asi natuke muutunud. Nimelt olid ühed õllefännid, kes on iga maapoe juures kohustuslikuks elemendiks sealt ära läinud ja seega ka oma jalgratta kaasa viinud. See oli aga üsna olulist hulka infot varjanud. Kuigi ma pole kindel, et ma ilma nende joodikuteta koheselt õiget asja näinud oleksin. Aga ega ma neist tüüpidest rahu ei saanud. See jalgratas oli lõpu lähedal kraavis. Joodikud ise olid aga kadunud. Lõpuks sain logi kirja ja väga ei kirunudki enam. Aitäh.
Vajalikud numbrid leitud,liidetud lahutatud ja kõik sobis.Tänud!
Geojaanile järgnenud päeval oli kohe tõsine tahtmine minna ja midagi otsida ning Postitee, mis esimesel katsel haledalt mitteleitud sai, tundus nagu hea algus. Martin olla leidnud koduteel, nii et tahtsin asja oma silmaga ka ikkagi üle vaadata.
Uus koht tundus oluliselt loogilisem ja tallamisjälgede põhjal ka palju lootustandvam. Värskelt möödunud paduvihm ja üldine peitmisviis ei muutnud otsimise protsessi ennast küll eriti nauditavaks, aga vähemalt mingi aja peale jäi topsik ikkagi silma ja sain ka enda nime raamatusse lisada.
Aitäh! Iga põhjus, mis postiteele toob, on alati tänuväärne.
Lugesime ja loendasime, vaatasime ja arvutasime. Arvutuse tulemust Miki heaks ei kiitnud ja hakkasime jälle otsast pihta, olime kohe alguses lihtsama variandi valinud, mis kirjeldusega päris täpselt ei klappinud. Siis ajasime näpuga järge ja tegime täpselt nagu kirjas, tulemus sobis. Tänud.
Siin ei tulnud laps targu autost väljagi. Õige kah, polnud siin mingeid maasikaid. Ja Kadrile sai ikka nina alla hõõruda, et näe peidavad küll nii. Vihma hakkas taas kallama ja pori muudkui lendas. Tänud peitjale.
Tohoh... siin polegi veel ühtegi rõõmsamat nägu? Nagu peielauda oleks sattunud! ;) Tehkem nüüd ikkagi rõõmsam nägu, elu on ilus! Sest aare on täitsa olemas. ;) Vahelduseks oli päris mõnus ka peaaegu valutult leida. Peopesa sai ühes otsas täis kirjutatud (kes siis paberit otsida viitsib ju? ) ja peaaegu usinalt roolides ära kulutatud. :D Nii sain vaevu teises otsas oma kirjapandut dešifreerida ja peopesalt edasist saatust lugeda. Saatus oli armuline ja võimaldas aarde leida, lausa enne vihmasadu. ;) Ja siis oli saatus nii armuline ja saatis meid gepsu abil mingile kruusateele ja määris auto tõeliseks porikäkiks. Säh Sulle kooki moosiga...
Peitjaile aga aitäh! :)
Koduteel sai otsitud veel vana kirjelduse järgi. Proovib kunagi, kuhu parandatud koordinaadid viivad.
Ilmataat oli sättinud oma vihmapilve just selleks hetkeks nulli kohale kui mul tekkis võimalus seda aaret otsima minna. Koordinaadid sain kätte ilusti, aga seekord jäi leidmata.
Siia jõudes tegi madalale langenud päike looduse imeliselt kuldseks ja silmarõõmu pakkusid kaunid varjud, mida päikesekiired lõid. Kas olin selle lummuses või põhjuseks oli miskit muud või kõikide asjade koosmõjul aga edasine ei kulgenud minu jaoks nii, nagu seda arvata võiks. Kallid sõbrad! Andke andeks aga te teate ise ka väga hästi, et mina seda aaret tol õhtul ei leidnud.
Teel Geojaanile jäi see aare uuesti teele ja kuna selgus põhjus, miks me öösel valest kohast otsisime, otsustasin uuesti õnne proovida. Lõin parandatud numbrid sisse ja jäin ootama, millal GPS satelliidid üles leiab. See aga võttis jubedalt aega ja nii sattusin öise otsinguala lähedal kohta, kus tundus, et seal võiks küll üks aare olla. Ja vaata imet, päevavalgel oli selline 1,5 aare sama hästi kui kirvega võetav. Logisin vist kolmandana kell 13 millegagi ja suundusin edasi teiste veel leidmata aarete poole.
See väga hariv inforajatis on kuidagi hirmus hästi ära peidetud, ise märkasin ka alles hiljuti enne aarde avaldamist. Aitäh peitjatele, et andsite lisapõhjuse Postitee ajalooga tutvumiseks!
Olles just äsja ühe 1,5 aardega maadelnud, tuli siin vähe ettevaatlikumalt ja kavalamalt asjale läheneda. Varahommikul valmis nikerdatud gpx sisaldas veel vana kirjeldust, aga enne kodust lahkumist märkasin Merikese logi, et miskit on muudetud. A mis ta seal muutis või lisas seda ma muidugi jälle enam ei mäletanud ja õnneks ei ole mul mingit abi ka oma nuppudega kõneteenust pakkuvast telefonist. Uurisin siis kümmekond minutit neid vajalikke asju, kirjutasin üles ja arvutasin esialgse koordinaadi välja. Siis tegin aega parajaks ja ootasin, et ehk keegi ometi tuleb uue kirjeldusega kohale, aga ei midagi. Uus aare geojaani teel ja keegi ei tee teist nägugi? Hakkasin siis ise kombineerima ja sobitama kuniks otsustasin, et voh see variant on mulle väga sobiv. Läksin kohale ja oligi!:) Selle aarde raskusastmeks võib vabalt 2,0 panna järelikult. Tänud aarde eest. Tegelt lihtne oli.
Enne geojaanile minekut sai see aare ka üles otsitud.
Väga äge, et Vana Postitee on lõpuks geopeituse aardega tähistatud. Kiiduväärt tegu! Teel geojaanile tegime kõrvalepõike postitee alguse juures. Meile oli see esimene kord siin olla. Uurisime kõike huviga. Kindlasti on kunagi plaanis ka kogu tee läbi sõita. Mis puutub aardesse, siis õnneks oli Priidul-Airil teada, et esialgset kirjeldust on juba parandatud ning seega oli meil võimalus kohe õiget peidukat otsima minna. Kirja läks 4.logi, kellaaeg võis olla 20.25. Igastahes kolm eelmist olid tunni ajaste vahedega lõuna paiku ja meie oma oli juba tükk aega hiljem. Tore ajaloo hõnguline aare, sellised on mulle alati meeldinud. Täname!
Uurisime pilte ja tahvleid, arvutasime ja läksime nulli. Jälgi oli parasjagu ja tegime neid juurde, aga tulutult. Läksime tagasi nulli, uurisime uuesti pilte ja tahvleid, arvutasime kaks korda üle – ikka sama tulemus. Läksime uuesti nulli ning kontrollisime nüüd juba pisut laiemat ala, aga tulutult. Üritasin arvutist vaadata, kas on leitud või on mingit muud lisainfot, aga läpakas teatas, et mobiililevi puudub. Proovisin mobiiliga ja see leidis geopeituse lehe üles. Naljakas on see, et nii telefonis kui ka arvuti netipulgas on Tele2 kaart! Üllatus missugune – sel ajal, kui me otsisime, oli arvutuseeskirja muudetud ning uute andmetega oli mõne minutiga logitud. Üllatav oli leida täiesti tühi logiraamat – FTF kell 11:55! Aitäh peitjale huvitavasse kohta juhatamise eest!
Lugesime ja vaatasime seda infotahvlit. Saime ka mingid koordinaadid kuid täpike näitas tunduvalt kõrgemat raskusastet kui lubati. Parandame oma arusaama nähtust, õpime nägema ja tuleme tagasi.
Lugedes esmamitteleiulogi, vaatasin hoolega oma andmed üle ja suured vabandused Matu ees, ühikud olid vahetusse läinud, nüüd E parandatud.
Nagu tihti heade aaretega juhtuma kipub, tuleb logilehte alustada sinise plärakaga :) See aare oli meie õhtu staar, Postitee meie palverännakute sihtmärk ja selleõhtuse eksistentsi alus. Lühidalt: üks peitjatest lobises ühe teise aarde logis "kogemata" välja, et Postiteele sai üks topsik poetatud. Meie otsisime õhtuks plaani ja see tundus üks pagana hea sihtmärk. Komplekteerusime ja jäime aarde avaldamist ootama...
Oodates hakkas igav, niisiis läksime Tähetarga esimest punkti otsima. Lõpuks ometi leidsimegi! Postiteed ikka ei paistnud, niisiis suundusime ka teise punkti ja saime logitud.
Kiire kontroll ja ikka ei paista. Järgmine ajaviide: Elvast läbi, Vitipallu ja luurasime matkajate järel (arvasime, et geopeiturid). Rudolf näitas keset paksu metsa asuvat salajast matkaonni, mida pole ühelgi ametlikul kaardil. Sigavinge värk. Postiteed ikka ei paista.
Edasi Otepääle, värskelt taastatud Energiasamba juurde. Kui see leitud, siis ka ühtäkki väga krõbedaks muutunud ilma kiuste Geograafi järele. Pime külm võsa tõi kohe novembri meelde. Ja nüüd! OLEMAS!
Google ei suutnud koordinaadiga linki avada ja ümber trükkida ei viitsinud, nii et suund otse läbi Saverna Maanteemuuseumi peale (Miks, küsite? Pobedat mainiti ju!). Oma veast saime aru Ihamarus, nii et pöörasime Karilatsi peale ("hõhõhõõ, Iha maru ja Kari latsi!") ja kõmmutasime julguse piiril Postitee detailideni pähe kulunud osa läbi.
Numbrid saime nullis üsna kiiresti kokku ja õnneks ei tundunud väga mingeid tõlgendusvõimalusi ka. Natuke ikka proovisime erinevalt tõlgendada, aga maastiku raskusaste välistas enamuse. Nulli(de)s veetsime kokku natuke üle tunni. Juhtmõtted: "mikro metsas, miks?"; "autorid ei peidaks iialgi lihtsalt juurika või sambla alla, seda enam mikrot..."; "WTF!?". Ka "härrade" stiilis autoga nulli sõitmine ja kaugtulede valgel otsimine ei aidanud.
Märgatud kahtlased asjad:
poolik, nööriga puu otsa riputatud plasttaldrik: sammaldunud, tundus iidne ja mõttetu;
kahtlane samblatuust kahtlase oksa otsas: müsteerium ammendus pärast ärakorjamist;
fekaal: alati peab fekaal mängus olema;
nöör, mis on ühte otsa pidi ümber puu ja teistpidi jookseb maasse: tundus iidne, sikutades ei juhtunud midagi;
mingi imelik kuusk: no kes peidaks mikrot metsas juure alla.
Ühesõnaga elutegevuse märke leidus seal küll ja maastiku raskusastmele vastas nagu ka, aga samas tundus nii ebaloogiline koht.
Kui kell hakkas kolmandat hommikutundi käima ja ilm kahtlaselt valgeks kiskuma, sõitsime päiksetõusule vastu minema. Seiklust ja nalja oli täie raha eest, aga aarde oleks ka võinud leida :D
Äkki õnnestub geojaani eel mõni nutikam bande teolt tabada, praegu ma ei saa enam mitte midagi aru. 1,5 raskusaste käib selgelt üle katuse. Aitäh, õhtu sai igatahes suurepäraselt sisustatud!