Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara. Eesti ala põlevkivi tekkis üle 400 miljoni aasta tagasi. Põlevkivi teine nimetus on kukersiit, mis on tuletatud selle esimese kaevandamiskoha – Kukruse asula – nimest. Kukrusele rajati allmaakaevandus 1921.aastal, töötas kuni 1967.aastani. Pärast kaevanduse sulgemist süttis kaevanduse aherainemägi põlema ja tuli levis ka maa alla. Mägi põles mitu aastat. Veel praegugi immitseb mõnest lõhest suitsu. Külgedele on külvatud muru, puud on hakanud ise kasvama ja tippu viib betoontrepp. Mäe ligikaudne kõrgus jalamilt on 41 meetrit. Kukruse aherainemäe tipust avaneb vaba vaade põldudele ja loodusmaastikule. Taamal paistab meri, näha võib Sillamäed, Narva korstnaid ning muidugi teisi lähedalolevaid tuha- ja aherainemägesid. Lisaks ümbritsevale maastikule saab tunda ka põlevkivi utmise lõhna. Nautige siis ilusat vaadet mäetipust ning külastage ka Kukruse linnaosas asuvat Põlevkivimuuseumi. Binoklist on palju kasu.
NB!Tõstsime maastiku raskusastet, kuna mäe ümber on pandud sildid, mis keelavad viibimise objektil. Ootame, mis toimuma hakkab, seni otsustab igaüks ise, kas riskib või mitte.
Vihje: pole
Lingid: http://pr.pohjarannik.ee/?p=12587
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), soovitan (2), lumega_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC57QEE
Logiteadete statistika:
124 (98,4%)
2
9
1
0
0
0
Kokku: 136
Tänast geopäeva alustasime siis kohaliku vulkaani vallutamisega. Õhtegi keelavat silti kuskil ei näinud, ainult väheke viltuvajunud trepp viitas võimalikule ohule, ei muud. Algul ei näinud ei tossu ega tundnud mingit hais, aga aardele lähemale jõudes läks nina iseenesest kirtsu, lehkas siin ikka tõesti tublisti. Päris tippu ei hakanud kulgemagi, täiesti piisas aarde juures pakutavast vaatest ning nagu Laur kuskil kirjelduses tabavalt ütles, et geopeitur ei lähe ilma karbita vabatahtlikult suurt kuhugi, siis siin see toimis küll. Karbini, logi kirja, pilk ümbritsevale ja tagasi. Tänud kutsumast, lugu rääkimast ja aaret peitmast.
See tundus huvitav koht, kuhu mehed ka hea meelega olid nõus tulema. Tossu ei näinud, aga haisu oli küll. Vaade oli äge! Aitäh!
Siin oli palju põlvitamist ja kobamist, aga teisel korral aardekarpi katsudes jõudis kohale arusaam, et see ongi SEE!
Tegime kohalikuga paar aaret. Ega kui GP leht ei ütleks, et see vulkaan on, siis ei oskaks kahtlustadagi. Aga kohapeal oli väga tore ja oli tõesti vähe teistmoodi mägi kui meitel lõunas.
Aitäh peitjale!
Siin mäe otsas käisin viimati nõuka ajal ja siis käis minu meelest liiklus Tallinn Narva maanteel põhja pool mäge. Nüüd oli siis üle pika aja põhjus peatus teha siin.
Üks tore retk vahvate geokaaslastega! Aitäh peitjale!
Mitu korda olen mööda sõidul mõelnud sellele aardele ja ikka on leidunud vabandus see järgmiseks korraks jätta. Täna koos geopeituritega polnud mingit põhjust mitte tulla. Trepist üles, tipus 360 kraadi vaatlused, tossavad vulkaanid uuritud ja aaregi leitud. Mõnus lihtne sutsakas. Aitäh.
Hakkas juba hämarduma ja otsustasime veel ühe ronimise ette võtta. Tänasesse päeva oli kogunenud juba õige mitu tööstusmaastiku vallutamist. Kuna auto jäi keelumärgi taha, siis ei viitsinud mööda siledat teed trepini jalutada ja otsustasime mäge vallutama hakata kõige järsemast küljest. Päris raske oli sealt ennast üles vinnata, aga alla anda ka ei kavatsenud. Kui kõige kõrgemale tasandile jõudsime, siis vahtisime natuke ringi ja suundusime aaret otsima. Leid tuli kiirelt ja aardega kõik korras. Vaatasime üle ka suitseva vulkaani ja mäest alla läksime juba trepist. Täitsa huvitav paik, tänud juhatamast!
Mitmeid kordi siit mööda vuhisenud ja mitte polnud viitsinud sinna minna siis seekord õhk oli meeldivalt jahe ehk soe ja sai siis päeva viimaseks katsumuseks jäetud. Mäkke minnes sai ühel hetkel ootamatult aardest mööda kihutatud ja pidi tagasi minema hakkama. Kõrval suitsu tuli ja veits kahtlane oli seal olla, tundus, et nagu põleks. Kuna aarde nimi oli vulkaan siis ilmselt ta tossama pidigi ja ei läinud sinna vaatamagi kuna lõhn oli ebameeldib. Sai pigeb kiiresti kiiresti aare ülesse otsitud ja kiiruga minema mindud. Aitäh :)
Peale treppi mööda üles ronimist ja aarde logimist saime ka järjekordselt suitsevat vulkanikest vaadelda.
Tänan peitmast.
Üle pika aja jälle kodukandis. Kukruse mäe otsas olen varem käinud ja seetõttu teadsin kohe treppidest üles minna. Aardeleid tuli üpris ruttu ja pärast nautisime ilusat vaadet ka :))
Väga põneva asukohaga aare. Algul oli vaja kõige järsemast kohast üles ronida, pärast üleval avastasin, et trepp on ka. Alla läksin siis juba trepist. Tänan, oli põnev.
Perekondlik väljasõit. Narva. Peatus nr kuus.
Jätsin auto kenasti keelumärgi taha, sissesõiduluba paraku ei oma. Kahene küll arvas, et ta tahaks kaasa tulla, aga veensime ta ümber, et siia künka otsa lähen üksinda, kuna pikk maa ja ta peab mänguväljakute jaoks ikka jõudu säilitama. Lehvitasin ja lippasin mäele. Ei hakanud nii päeva alguses end mustaks tegema ja läksin trepist.
Umbes-täpselt nulli juures hakkas haisu ka tunda olema. Logisin ära ja läksin tippu, et pingil korraks aeg maha võtta, vaateid vaadelda ja ootajatele lehvitada. Tagasiteel ikkagi ei suutnud end tagasi hoida ja käisin suitseva augu juures ka. Suitses ja haises jah. Aga ei midagi ülemäära hullu. Tänan kutsumast.
Vot ei tea, kuidas see aare mul ikka veel leidmata oli. Aga eks mul neid leidmata aardeid jagub õnneks üle kodumaa igas paigas. Üles läksime otse libeda liumäe järsust servast. Tipus vaatasin korraks ringi ja tõdesin, et tõesti tõesti üsna kõrge olemine ja siis juba vut vut aarde poole. Vahepeal peatas hoo üks tossav kohake ka. Margus muidugi rääkis juurde, et mägi põleb seest tühjaks ja siis vajub kossdi kokku. Ei hakanud seda ära ootama ja ega see aroom kah meeltmööda polnud. Läksin otsisin aarde üles ja panin nimed kirja. Alla läksime mööda treppe ja hiljem mäe küljel nägi Margus silti, mis keelab mäkke minna. Vot ma ei teagi nüüd, kas me poleks tohtinudki minna sinna. Igatahes tänud aarde eest.
Siia mäe otsa ei olnudki varem roninud. Aarde kättesaamisega nägin tublisti vaeva aga kätte ma ta sain.
Tulime Idasse tripile. Põrrr, kui kui külm siin on ja nii palju lund. Teel tippu puhus jäine tuul ja üldse ei tahtnud kinnastki ära võtta, kohe oli käsi jääs. Ja tunne oli ka selline, et maapind kohe me all vajub alla põlevasse auku. Tänud
Ei saanudki lõpuni aru kas sinna võib minna või mitte? Kui ei või, siis miks aaret kinni ei panda? Samas trepi juures ei olnud ühtegi keelavat silti... saa siis aru...
Aitäh!
Leitud kiiresti, kohaleronimine treppidest võttis kergelt võhmale. Vaade on imeline. Kõiki keelavaid silte ignoreerisime tuimalt.
Ignoreerisime kõiki keelde ja kuidagi oli lõpuks ometi mingi mõistus pähe tikkunud ega hakanud esimesest ettejuhtuvast kohast keset mäge üles rühkima :D Leidsime hoopis täiesti arvestatava trepi, mis viis kenasti nulli. Ümbrus haises mõnusalt ja endalegi üllatuseks suitses vulkaan tublisti. Kuna kõike head korraga ei saa, siis konteineri kättesaamise kohapealt oleksime nagu puuga vastu pead saanud. Tükk aega sebisime ja lõpuks Tarmo märkas kus on asja konks... :):):) Täname lahedasse kohta juhatamast.
Miks minna mööda treppi, kui saab ka mööda järsku ja libedat mäenõlva? Imetlesime vaadet ja suundusime logima. Tänud!
Esimene kokkupuude selle mäega ja tunnistan ausalt, et olles eelnevalt täielikus teadmatuses sellise mäe olemasolust, tekitas see ikka päris korralikku koolilapselikku õhinat. Erinevate "korstnalõõride" juures sai teostatud ka temperatuuri mõõtmisi ning kõrgeimaks tulemuseks saime 70 kraadi.
Sellest mäest (või vulkaanist) on kogu aeg mööda sõidetud, aga ei enam. Pöörasime sisse ja otsisime aarde üles. Korralik ving oli ikka üleval jah, aga küllap see käib asja juurde. Kuulu järgi pidavat mäele minek (trepilt kõrvale) olema ohtlik, aga üllatav oli näha mäeküljel ATV jälgi. Ju siis ei ole ikka nii ohtlik või ongi siis lintidega siin sõidetud. Panime logi kirja ja siis peale pikka suveseiklust Ida-Virumaal sai lõpuks võtta suuna kodupoole. Tänud aarde eest!
Lähenesime otse üle mäe, et täielik elamus kätte saada. Sunnik, suitseski! Haises ka kui kurivaim. Väga ilmekas näide, et loodust peab hoidma. Aitäh näitamast!
Siinkandis oli tarvis natuke aega parajaks teha ning sellele mäele ja ühtlasi ka aardele olin ammu silma peale pannud. Vaade imetletud, otsisime ka aarde üles. Silveri terav silm tabas esimesena õiget kohta. Aitäh, vahva oli!
Täpselt päikeseloojangu ajaks jõudsin kohale. Igaks petteks kinnitasin ratta posti külge kus kunagi oli keelumärk. Inimene, kes jõuab vähemalt 15kg tõsta, saanuks ratta posti küljest lihtsalt üle tõsta aga vähemalt mu hing oli rahul, et ratas kinni. Kõigepealt klõpsisin mäe jalamil paar pilti ja siis suundusin trepijooksule. Jalad olid ikka täielikult pakud. Tegelesin probleemidega eos ja tõmbasin poole maa peal ühe magneesiumi pulbri alla ja jooksin 2-4 astme kaupa üles lõpuni välja. Oi mis imelised aroomid! Vaated olid ka vinged. Ma ei olnud kindel kui tervislik see sisse hingatav mürk on ja pidasin targemaks loobuda tipus päikeseloojangu nautimisest ja langeda aarde tasemele. Panin nime kirja ja võtsin trepile istet. Paras aeg avada õhtu lõpetuseks üks omanimeline õlu. Seal poole mäe peal oli ka see ving üleval aga tuule suuna tõttu oli tugevus oluliselt lahjem. Käisin vaatasin ühe suitseva koha ka üle. Eriti ligidale ei julgenud minna. Nagu öeldakse kus suitsu, seal tuld. Imestan, et praeguse kuuma suvega see mägi maha pole põlenud. Puhkasin seal trepil väga kaua. Lõpuks kella vaadates avastasin, et poed pannakse ju varsti kinni. Siis jooksin trepist alla ja sadulasse. Aitäh lahedat kohta näitamast!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev| Järgmine_>
Mitmeid kordi on sellest künkast mööda sõidetud. Kuid noh, egas ma siis midagi ka sellest geovärgindusest teadnud kah. Täna oli siis põhjust tõusa mäejalamile. Uskumatu vaade. Kui paljud küsivad, et mida ma selle riigikaitsega jändan ja ilmselgelt sõidab vaenlane meist kohe üle, siis need hetked, kus sa näed oma kodumaad ja selle ilu, siis see ongi põhjus, miks meil on vaja oma kaunist isamaad kaitsta. Oh ilus oled Isamaa. Tänud kutsumast mäele :)
Logidest teadsin, et siin on halb hais. Täna oli tugev tuul ja poolel teel mõtlesin, et vist ei haisegi. Kui nulli kohale jõudsin, siis oli ka vänge hais. Leidmisega läks pisut aega. Alla sai joostes. Tänase päeva esimene tõus, küll oli alles tõusude päev.
Meie rattamatkakese sihtmärk. Lahe värk - ilus loodus, taevatrepp ja põrgukatel üheskoos. All natuke lämmatas aga üleval oli õnneks tuuline. Saime piknikut pidada, vaadet ja vihmapilvi lälgida. Aare oli ka lahe. Ei pidanudki maa alla pugema ja ära lämbuma. :) Suur tänu ägeda koha ja kvaliteetaarde eest.
Algul mõtlesin, et peame mööda kallast üles roomama, aga õnneks oli korralik trepp, mida mööda saime kergesti aardeni. Tänan.
See oli küll lahe koht! Lõpuks sai sooja sisse :) Astmeid jagus, et süda natukene kiiremini tööle hakkaks. Vaade oli hea. Sai tipus ring peale tehtud ja pildile jäädvustatud. Aitäh peitjatele!
Oma 39 aastat ja veidi pealegi olen sellest mäest mööda sõitnud. Alguses küll ühe külje pealt, peale teede ümberehitust teise külje pealt. Mägi on haisenud, suitsenud, põlenud jne. Seekord ei olnud midagi sellist. Jalutasin rahulikult aardeni, panin nime kirja ja tagasi. Aitäh, aare kirjas ja mägi külastatud. Ei suudagi meenutada, kas olen varem siia otsa roninud või mitte.
See õhk aarde juures küll meeldiv ei olnud. Igaljuhul on nüüd käidud ja nähtud. Aitäh kohta näitamast!
Tõesti, vulkaaaan! Eestis! Wow! Wowulkaan! Maa seest tuli suitsu, täitsa äge värk kohe. Janar muidugi kukkus hurjutama, et ärgu ma nii lähedale mingu. Käisime päris üleval ka ära ja nautisime vaadet. Kui alla saime, siis pea sumises küll. Ehk elamusest, ehk füüsiliselt pingutusest, ehk vulkaanist - vat mine sa võta kinni, ei tea. Aitäh, head, peitjad, vinge elamuse eest! Palju õnne sünnipäevaks, MTA!
Minu üks unistusi on ära käija ühe tegutseva vulkaani otsas ja see tulevärk oma silmaga üle vaadata. Eks nagu ütlus ütleb, kõigepealt tuleb ära käija Nuustakul. Nii me siis võtsimegi ette oma Eesti vulkaani. Egas see üles minek ja alla tulek midagi erilist nagu olnud, aga see vahepealne osa, kus tõesti maaseest tuli suitsu, see oli elamus. Mäest alla minnes ja alla jõudes saime muidugi aru, et äge oli, aga mõlemalt pea sumises ja veits ajas iiveldama. Nii, et uutele hulljulgetele soovitaks küll mingi tugevam mask ette panna. Tänud elamuse ja aarde eest.
Mul on hea meel, et õnnestus see ohustatud aare ära logida. Leid oli õnneks lihtne, nii et kaua neid mürke sisse hingama ei pidanud. Vaate ja mõnusa trepitrenni tõttu nautisin väga seal üleval olemist. Aitäh juhatamast!
Nädalapäevad tagasi mõõdeti mäel gaaside hulka ja kooslust. Aare jäi veel paika, aga esimeste töömasinate ilmumisel korjame ära.
Maikuus 2017 toimunud Kukruse mäe termopildistamine. Artikkel ja video.
Vaatasin, et rongini on veel veidi aega ja hea tahtmise juures võiks siin ära käia. Mõnus jalgrattatee viis päris treppi, logi sai kirja pärast väikest sörki. Paras kõrbehais oli seal üleval, panin käed korraks maha ja see hais läks naha sisse, pärast nägin kurja vaeva, et see maha saada. Aitäh!
Hiilisime vaikselt treppi mööda üles, nautisime vaadet mõne hetke, panime logi kirja ja jätkasime teekonda. Aitäh kutsumast, põnev koht!
Hea trepist ronimine, äratas autosõidu ajast tekkinud unest korralikult üles. Ilus vaade, soovitan kindlasti külastada
Mina ei olnud seal kunagi käinud, vuhh, kuidas haises, leeki päris ei näinud, aga suitsu ajas see vulkaan välja ohtralt.
ammusest ajast kui veel päriselt geopeitust mängisin on ida-virumaal aarete otsimisest väga helged mälestused. nii tuli ka mõte ida-virumaa nädalavahetuse käigus vahelduseks mõned aarded leida.. niikuinii kuigi suur ida-virumaast ekspert ei ole, äkki näebki huvitavamaid kohti.
Mnjah. Keda objekti seisund täpsemalt huvitab, siis võib lugeda uuringut. Midagi toredat seal ei ole, vanadest kaevandusšahtide jäänustest puhub mäe allossa jätkuvalt õhku ja madalatemperatuurilisest (kui 70-100 kraadi saab madalaks nimetada) utmisprotsessist pinnalähedal ennustatakse ikkagi uut süttimist ja mõõtmised näitavad tunduvalt kõrgemaid temperatuure mäe sees. Mägi on aastate jooksul nii ise vajunud kui ka lükatud madalamaks tõmbe vähendamiseks. Eralduvad gaasid, mida siin ka pildistatud on, sisaldavad igasugust põnevat kraami, millest tuleks piisavalt pealetuult hoida ja samuti vältida alasid, kus on näha sadestunud õlilaigud. Kuid suurem mure on läbi mäe liikuva nõrgvee kaasa haaratav benseen ja kaevanduse poolt läbilõigatud põhjavee eralduskihid. Mis nüüd puutub külastamise ohutusse, siis keelumärgid on seal objektiivsetel põhjustel. Ohu suurust peab igaüks ise hindama, minu isiklik hinnang tänase ilma ja tuulesuunaga oli, et trepil püsides on aare võetav. Ja vaated on ka ilusad.
Oli vaja enne kui see tossav mägi teise kohta liigutatakse ja aare veel aktiivne ,asi ära vormistada. Trepist maha ei tahtnud eriti astuda ja ikkagi saime kuidagi logitud. Siin tegin päeva viimased pildid. Suured tänud peitjale.
Auto jäi siis reeglite järgi suure tee äärde. Selle mäe kohta mäetan juba aastakümneid tagasi lapsepõlves, kui möödasõitmisel viidati ikka, et see mägi põleb. Siis ma aru ei saanud, Nüüd lõpuks oli mahti tulla vaatama, suitses ikka mitmest kohast, lõhnas (või siis haises) samuti, aga seda lõhna on siinkandis ikka tunda. Aare korras. Uudistasime vaateid ja korjasime mõne prügi. Teagi siis kas soovida aardele pikka iga või mäele lõpliku lahendust...
Mööda minnes lubati mul lahkelt ka see aare ära noppida. Trepi poole loksudes anti kiire ülevaade sellest, et kusagil maapõues tuhk veel põleb, mis võib olla tekitanud pinnasesse tühimikud, mis omakorda tähendab, et teoreetiliselt on võimalik läbi maapinna vajuda ja sisulisselt leegitsevasse põrgusse kukkuda, noh, head teed siis!!!
Ma oleksin eelistanud seda infot kuulda PÄRAST autosse naasmist aga heaküll siis. Lidusin mööda treppe sellise hooga üles, et gps ei jõudnud sammu pidada ja esialgu aardest mööda panin. Kui nii kõrgele juba tuldud siis ei saanud ikkagi jätta tipus käimata, seega peale logimist kappasin edasi. Hea vaade on sealt küll aga Inga juba helistas, et kas ma olen juba põrgusse kukkunud või miks mul nii kaua aega läheb? Hinge tõmmata ja vaadet nautida ka ei lasta rahus! Alla joosta oli mõnes mõttes isegi keerulisem kuna kõik astmed pole terved. Tänud, oli meeldiv.
Kärssava mäe veerult paistis mitmeid veel tossavaid jaanilõkkeid. Tänud!
Mäel viibimine on puhas nauding. Tänud peitjale!
Õhtu lõpetuseks siis veel vulkaani otsa ka ronitud. Tossab teine tõesti päris mitmest kohast lausa, ei ole kustunud vulkaan. Vaade on ilus! Tänud peitjale!
Ida-Virumaa ise oli enamusele georetkelistele avastamata aare, mida sellel segase ilmaga pühapäeval vallutama asusime. Sihiks sai kokku pandud aardekaart põnevamate kohtadega, mida kindlasti külastada tahtsime, nende hulgas ka Kukruse mägi.
Nõlvad suitsesid vaevumärgatavalt, aga õhus oli tunda, mis pinna all aktiivselt toimub. Hoiatussildist oli järele jäänud ainult post- ju siis oli kellelgi seda kuskile mujale väga vaja.
Jäime Sirlega vaikselt teistest maha ja asusime aarde juures toimetama, samal ajal kui teised tipu poole jalutasid. Tegime logimisprotseduurid ära ja läksime teadmatute nägudega teistele vastu. Nendest nägudest aga kasu ei olnud, sest tipuvallutajad olid märganud meie omast arust ülisalajast toimetamist. Eks peame veel harjutama.
Aitäh aarde- ja huvitava kohavaliku eest :)
Tänud aarde eest! Vaid 20m aardest körgemal oli suitsevaid auke näha.
Hoolimata keelumärkidest vallutasime mäe. Mägi täiesti tossas.
Meie ka ei julgenud minna, kõvad ja karmid sildid seal. Äkki saaks karbi allapoole tuua, mägi ju väärib näitamist küll?
Mõtlesime seda aaret külastada, aga jätsime siiski minemata, kuna meile tundub, et legaalselt sinna mäele ligi ei saa. Olukord geopeituses on viimasel ajal niigi plahvatusohtlik ning üks täpp kaardil ees või taga, vahet ei ole. Kui meie kahtlused õiged on ning sinna on keelatud minna, siis peaks aarde arhiveerima. Kui aga aare lahti jääb, siis käime vist suvel ära ja ignoreerime märke.
Kuidagi saime veel kohale. Päriselt ka mägi suitses ja üleval pool oli korralik odöör õhus.
Aastaga on olukord märkimisväärselt muutunud. Mägi tossab silmnähtavalt nagu vulkaan. KOV on sulgenud keelumärgiga tee mäe jalamil olnud parklasse. Mäe jalamil leidus ka märk, mis keelab mäele mineku. Kas see välistab vaid selle mäe külje või terviku, ei saanudki täpselt aru.
Käivad kuuldused, et Kukruse suitsev mägi tassitakse laiali! Kuhu ja kuidas ja miks? Kas pole lihtsam summutada tuld? Või lööks torud maasse (nagu Kamtśatkal) ja kütaks selle soojusega ära pool Kohtla-Järve linna! Igal juhul otsustasime mäe otsas ära käia, enne kui on hilja. Tõusime vana tee poolt mööda rada, kus olid mootorsõiduki jäljed? Ma polegi siin pimedas käinud ja tossanud pole mägi juba aastaid (minu mäletamise järgi). Olen kunagi olnud suitsevate Kuriili ja Kamtśatka vulkaanide servadel, tekkis täitsa tuttav tunne. Teised said oma esimese vulkaanikogemuse kätte siin. Ja kõik saime elamuse ilusatest vaadetest, mis siit öösel avanevad. Soovitan ka teistel tulla siia pimedas, sest siis saab märkamatult tõusta mäele ja näha vaateid, mis on kordi ilusamad kui päeval! Ja ma ei suutnudki välja mõelda, kust veel võiks avaneda nii ilus vaade valgustatud teedele, sildadele ja linnale? Tuleks siia teinekordki pimedas, kui seda mäge veel on! Aarde leidis Tarmo, kui teised olid alles ametis suitsevate aukude uurimisega.
Pikka iga sellele mäele ja aardele ning vaadetele siit ülevalt! Tänud aarde eest!
See oli meie geopäeva esimene aare.Mäkketõus virgutas ilusasti üles.Aitäh!
Nulli ronisin sealt poolt, kus silt ei keelanud mitte mäele minekut vaid sellelt lahkumist. Pärast alla tagasi tulin ilusasti mööda treppi, nii et JOKK. Mingit märkimisväärset ohtu seal künkal jalutades ma praegu ei tajunud, aroomi muidugi küll.
80-ndatel põhikoolipoisina olin selle mäe otsas juba korra turninud - omamoodi romantilist jalutuskäiku tegemas kui kohalik tüdruk õhtusel jalutuskäigul lähimaid vaatamisväärsusi tutvustas. Tookord nägin elus esimest korda kuidas inimene ilma mootorita taevas liugleb - deltaplaanil siis. Vaatega koht siis ja nii ka täna veel, aitäh tagasi kutsumast!
Meie Narva reisi peab-leidma esikolmikusse kuuluv aare.Leitud ilma vaevata ja ise roninuna Merapi tegevvulkaani otsa võin öelda ,et meenutab küll vulkaani,selle vahega et vulkaani otsas on suur lehter,siin aga tantsuplats.Tänud kohale juhatamast.
Drive-ini ei hakanud forsseerima, jalad ja olemas. Mis nii viga kui mäe otsa lausa trepp viib :) Aare tuli ka kiiresti loogilisest kohast välja. Ilus öine vaade oli aarde juurest. Aitäh peitjale.
Kukruse aktiivne vulkaan oli Ida-Virumaalt lahkumisteel järjekordne pärl-leid. Lähenesime parklale - nagu geopeituritele kohane - kõige otsemat teed mööda, seega jäid kõik keelusildid saabudes nägemata. Küll ootas meid parklas kollane Maalehe masin. Trepist tõustes saimegi kokku ajakirjaniku ja fotograafiga. Nendega muhedalt juttu ajades saimegi teada, et mäel võib olla oht maatasa tehtud saada. Samuti kuulsime hoiatussõnu, et tepist ei maksaks maha astuda, sest võib lihtsalt sügavikku vajuda. Üleval avastasimegi kolm-neli aktiivset vulkaani, vau!! Midagi sellist ei osanud mina siit küll oodata, ilmselt olen viimasel ajal vähese lehelugemusega. Püüdsin neid tossavaid aktiivvulkaane ka pildile mahutada, aga ega seal suurt jäänud - kohapeal ikka vingem kogemus.
Mäe otsas tegime kõvasti pilte, Marje tutikas nutikas oskas isegi automaatselt panoraamvõtte üles võtta. Vaade oli võrratu ja vaadata oli igas ilmakaares. All nägime ka fotograafi, kes meid alt üles pildistas. Meie teda vastu ka :-)
Aardeleid oli kogu selle meedia tähelepanu kõrval köömes. Tõsi, ega ei leidnud esimesest ega teisestki vaadatud kohast, aga viit minutit ka just ei kulunud. Aare polnud õnneks vulkaani eelroaks langenud.
Tuhat tänu Pagaritele sellisesse marusse kohta juhatamast! Ise olen seda treppi ennegi näinud, aga ega ei hakka ju igale poole - eriti ilma aardeta - minema :-) Aare korras, kaubandust ei edendanud. Soovitan soojalt käia kuniks küngas veel alles ja liialt ohtlik pole. Aitäh ka Leviale Maalehe loole viitamast! Ise poleks ilmselt märganudki. Elagu Eesti Etna!
Kui peitja hommikul helistas ja muu jutu sees mainis, et Kukruse mäkke mul veel minemata, siis tuli see lihtsalt ära teha :D Jalutasime üles ja väheke alla ja õnneks toppis Ragne oma näpud õigesse kohta. Aitäh peitjatele :)
No see leidmine oli...naljakas...otsisime,otsisime ja täiesti suvalises kohas,et siin see ei saa ju olla ja oligi hoopis...füüsiline koormus,nalja palju.Oli tore!
Enne hommikukohvi joomist oli natukene raske end aardejahile suunata, kuid kokkuvõttes tore, et seda vahele ei võtnud. Autost välja astudes ning trepile liikudes oleks võinud lõhnad päris ebameeldivaks ostutuda, õnneks märkasime junnakat piisavalt vara. Päris kohe ei leidnud aga kaua aega ka ei võtnud. Mägi tossas ja liikusime peale logimist ära. Aitäh!
Selline uudis 07.09.2015 Põhjarannikust: Kukruse mäe liigutamine ajab rahva ärevile.
Me ei olnud täna ainukesed mäevallutajad. Kõrgustest alla tulles rühkis meile vastu paarike, kes nähtavasti ilupilte tegi. Hais ei olnud aga täna eriti tuntav.
Keelusildid keelasid mäele minemast, aga samas aare nagu kutsus... Pidasin endaga veidi nõu ja leppisin kokku, et seekord lähen. Sai erinevaid asju uuritud ning aare tuli ikka sealt välja, kust esimesel korral piisava põhjalikkusega ei uurinud. Aitäh.
Aga küsimus- geopeitus õhutab märke eirama?
Otsisime selle aarde üles juba eelmisel suvel, aga nüüd avastasime, et ei ole siin ära loginud. Kuupäev võib olla vale. Vulkaan purskas eelmisel suvel ja on aktiivne ka praegu.
Njah... Kukruse mäe otsa on ka kümneid kordi käidud, suitsevaid kohti ja pragusidki nähtud, aga sellist lehka ma tundsin küll esimest korda. Ega see väga tervislik ei olnud, ütleme nii. Tahtsin aarde hirmus kiiresti leida ja ruttu alla kihutada aga no 1,5 asjade puhul pole see ju võimalik ega üldse viisakaski mitte. Kuna ma juba mäe juurde sõites mõtlesin välja võimaliku peidukoha, siis olingi selles mõttes kinni ja kulutasin seetõttu seal oma 10 korda rohkem aega kui plaanisin. Vihjest oleks küll suur abi olnud. Aarde kättesaamine meenutas mulle lõpuks nagu sohuvajuja viimast käesirutust. Kurk muutus valusaks ja kogu see hais käis minuga kaasas veel mitu tundi. Niiet eks neid hoiatussilte tasub muidugi tõsiselt võtta.
Kindlasti oli see minu viimane käik Kukruse mäe otsa tema senisel kujul. Loodetavasti ei lükata seda sümboli staatuses mäge lihtsalt laiali.
Rahulik jalutuskäik üles ja alla, vahepeal ka aare logitud.
Väsimus tikkus ligi ja leppisime kokku, et see jääb päeva viimaseks. Ja muidugi lähenesime siis laisa inimese kombel otse kõige järsemast kohast :) No vähemalt keelusilte ei jäänud niimoodi teele, tagasitulles küll. Küll oli kole hais ja ilusad vaated -- aitäh põnevat kohta näitamast!
Jalutades trepist üles ja vaadeldes ilusat vaadet, vaatasime ootamatult ka aaret :D Logisime ja peitsime lähenevate mugude eest ja ronisime mäetippu nagu nii peakski kõik olema :D
Tahtsin päikeseloojangu ajaks tippu jõuda, niisiis kappasin mööda treppi ülespoole, statiivi uljalt järel lohistades. Poolel teel võttis vastu selline lehk, et pidin varruka nina ette panema. Siis muidugi tekkis juba ähkimise tõttu õhupuudus, nii ma siis võitlesin seal surmaga kuni tippu välja. Seal oli kena puhas õhk ja mõnus vaade. Käisin ringi, pildistasin ja mõtlesin, kuidas võimalikult vähese õhuga alla jõuda. Ega muud polnudki, kui asjad kokku ja tuulekiirusel alla, nii et vahepeal hoidsin hinge kinni ja kergemates kohtades ahmisin õhku mitme eest. Autoni jõudes vajasin jälle tugevat turgutust ja lubasin, et NÜÜD küll aitab ronimisest, muidu ei jõua kojugi enam. Tänud aarde eest, mis ka kuskil vahepeal kiiruga logitud sai.
Ei nu mulle meeldis see trepp sai kohe hooga jooksma hakatud siis Kerli otsustas gpsu minu kätte anda, pettusin, et tippu ei pidanudki jõudma :P Jube kus haises seal üleval ikka ja vaatasime natuke kõrvale siis nägime kahte musta laiku, kust tuli tossu välja seega töö veel käib seal mäe sees :D
Asi täitsa tossas! Kiirelt trepist üles ja samakiirelt alla :)
Tuul oli jõhker, seega õhusaaste ohtu polnud. Suitseva augu kõrval oli miskit tunda. Varisemisohust rääkides, kui ta siiani varisenud pole, on väga vähetõenäoline, et ta selle 10 minuti jooksul variseb. Aga geopeitus on vabatahtlik tegevus ja pole kohustust kõiki aardeid otsida. Igaüks hindab ise, kas on piisavalt ohutu või mitte. Minu arvates väga huvitav koht, tänan.
Selline uudis siis: artikkel Põhjarannikus Lühidalt: Mäkke ronijaid ohustavad nii õhusaaste kui võimalikud varingud. Kukruse mäel tehtud uuringust tulenev soovitus ajendas keskkonnaministeeriumi mäejalamile inimesi ohust teavitavaid silte tellima. Samas on sildid mõeldud ohust teavitama, mitte otseselt mäe otsa ronimist keelama. Soovitust ignoreeriv inimene riskib eelkõige enda ohutuse ja tervisega.
Aga tekkinud on võimalus objekti virtuaalselt uurida 3D mudelilt
Esimese asjana hakkasime muidugi kivide alt otsima. Korra isegi toppisin näpud õigesse kohta, pisut lühikesed on mu näpud. Peale vihjet "kork on kaduma läinud" toppisin korra veel sõrmed sinna auku ja käes ta oligi. Aga ärge liiga hoogu sattuge, mina veristasin oma sõrme kenasti ära. NB! Logiraamat on päris niiske!
Nautisime vaadet omapärases lõhnas. Suitsu tuli siit ja sealt. Tänud peitjale.
Tegin kodutööd korralikult ära ja veeresime õigesse parklasse. Möödunud olen sellest mäest korduvalt, aga üles pole kunagi roninud. Autost väljudes õrritas mäe lõhn õrnalt ninasõõrmeid, aga midagi hullu see täna küll polnud. Kohalikud on ilmselt aroomiga ära harjunud. Imestama pani, et mäe kõrval asub osa Tallinna Tervishoiu kõrgkoolist.
Kaua me selle üle ei imestanud, ronisime üles, nautisime vaateid ja leidsime aarde. Aitäh! Meile meeldis! Jätsin aardesse pliiatsi.
Ega pole mõtet ju ennem aardekirjeldust lugeda. Sõitsin kohale ja gps näitas rada, mis viis mäkke ja oli väga libe ja järsk. Olin valmis juba loobuma, kui mõtlesin, et sõidan ikka ringi peale. Teisel pool mäge ootas aga korralik trepp, mida mööda oli lust üles minna. Sama soovitus on ju muidugi ka kirjelduses olemas :) Aarde leid tuli kiirelt, uurides samaaegselt suitsu immitsevaid auke. Igate huvitav koht, kuhu ei oskaks taas ilma geopeituseta küll jõuda. Alla tulek oli muidugi eriti tore. Ülitugev tuul puhus täpselt vastu, niiet polnud väga vaja libedaid treppe karta, sest alla kukkumine oli üpris võimatu. Tuul lihtsalt surus nii kõvasti vastu, et vabalt võis pool viltuselt alla poole ennast pressida :) Suured tänud peitjale!
Maanteel enne aaret tekkis meil elav arutelu, et kas mäkke tuleb minna otse ehk siis järsemast küljest. Või prooviks kultuursemalt ja trepist. Margus küsis minult, et kas sellel mäel on trepp ka :) Tema küll pole märganud ja eelmisel külaskäigul proovis hoopis otsesemat varianti. Ähkima võttis, aga üles olid saanud küll. Seekord jäi siis minu variant, trepist ja sirge seljaga. Tore jalutuskäik. Oma üllatuseks leidsime, et mägi seestpoolt põleb ehk meie jalgealune oli tuline. Nii mõnestki kohast immitses väljapoole suitsu-tossu-lämmatavat haisu. Oleksime nagu nõidade piiramisrõngasse sattunud. ümberringi olid nõialõkked juba ohvreid ootamas. Tuli mõte, et kui allpool põleb, siis võib ju ühel hetkel ülemisi pinnavorme ka sügavamale langemine tabada. Lootsime et see ei saabu täna ja ei taba mitte meid. Ülevalt avanes imeline vaade. Aga seda te teate nii kui nii, kui te seal juba käinud olete ja kui pole veel, siis võiksite minna ja ülevalt vaadata. Täname!
Tegime väikese hoolduse. Asendasime kaotsiläinud abivahendi. Soojal ajal korralikumalt, täna tahtis tuul kõrvad peast viia.
Ja oligi nii, elumajade vahetus läheduses põleb mägi. Nagu Springfieldi tire fire lahja versioon. Kuna õige tee läks ringiga (oli 200m pikem), läksin üle põllu mööda rada. Sammusin ülesse, vaatasin suitsu imetlesin vaadet. Suur aitäh näitamast!
Juhtusime aaret hooldama enne kui eelmine logi ilmus. Panime juurde ühe puuduva osa. Lohutuseks aardeotsijatele, et kohalikud hingavad seda aroomi juba peaagu viiskümmend aastat. Täna oli utmislõhna tunda mäe all. Üleval oli õhk puhas, kuigi pragudest tuli suitsu.
Tänase karge ja päikeselise geopäeva esimene ettevõtmine. Puud ja maapind sädelesid kohke härmatise säras. Olime seda vulkaani möödasõidul paaril korral suurelt teelt kiiganud aga ligi minna polnud söandanud. Täna, sellel kirkal ja rõõmsailmelisel hommikupoolikul võtsime lõpuks asja ette. Sõitsime parklasse ja hakkasime astuma. Esialgu siis ülespoole. Nulli jõudes uurisime ja katsusime nii pealt kui alt. Seda, et mägi haiseb olime varem lugenud. Ega see just meeldiv haisting ei olnud kuid täiesti talutav. Kui me aarde leidsime, puudus konteineril kaas. Tema kättesaamiseks tuli ka trepi all kobada. Saime kõik korda ja hakkasime jälle astuma. Nüüd siis allapoole. Rõõmustasime, et varsti saame mäe haisust eemale. Kahjuks tuli mägi meiega kaasa. Vähemalt hais! Terveks päevaks! Alles kodus saime selle haisu koos riietega kilekotti toppida. Kuigi meil olid kindad (mis nüüd tulevad kindlasti ära visata) haisesid käed ka peale mitmekordset seebiga pesemist ikka veel. Hellitame õhkõrna lootust, et riietelt lõhn ikka pestes kaob. Vaade härmatisesäras ümbrusele oli muidugi väga ilus. Ei tea kas peitjat aarde eest tänada või kiruda.
Aarde kork on kuskile jalga lasknud. Otsisime seda ümbrusest, kuid edutult. Pime oli ka.
Laurik87 14.oktoobri logi GC-s: "Madalapõhjalise autoga sõitsime tippu ja alla tulles peatusime ka aarde juures." Leidub ikka julgeid.
Päris kaua pidime otsima aga lõpuks ikka leidsime, pool kogemata.. Ühes august immitses suitsu..väga ilus vaade ja huvitavalt peidetud aare..
Palju on eesti geopeitureid, kes on tossava vulkaani jalamil põõnanud? Mina tean vähemalt kahte nüüd :P. Juba ammu kokku lepitud ida geotuur Mikiga oli saanud lõpuks logistilise lahenduse ja pealinnast startis samal ajal rakett, kui mina silmad lahti tegin. Piisav ärkamine minusuguse unimütsi jaoks ja kui kümmekond km eemalt kõne tuli, et me varsti kohal, olin mina juba nii ärkvel, et lubasin kohvi neile korraldada. Ja ega ma vahel kade pole, isegi grillitud kana tissid lasin kutsutud külaliste sekka ringlema:) Ja siis...algas see geovärgi kõige hapum külg- füüsiline pingutus. Kas te olete näinud sadade kilomeetrite tagant tulnud mägikitsi, kes korra hingavad hapniku sisse, aga välja puhivad 3om kõrgemal ja ainult naeratavad selle juures? Igatahes tegid minu arust kõik teised seitse tiiru mäele peale selleks hetkeks, kui ma aardeni jõudsin...õudne, vanasti sain öelda, et mul pole sportliku vormi hetkel, aga mida teha tänasel päeval? Peitjale tänu aarde eest, kaaslastele kah, et viitsisite mind ära oodata :)
Eile õhtul otsisime Alexiga pimedas laagripaika ja selle aarde läheduses tundus sobilik parkla olema. Mõtlesime küll, et varjume mäe taha tuule eest, kuid ikka otsustas tuul ka mäe selles küljes vägitempe teha ja nii uinusime nagu laevas triivides, Geopuuk aina õõtsus :D.
Hommikul olime teistega "solidaarsed " ja ärkasime siis kui nemad päälinnast startisid ;) . Väike hommikueine ja tass mõnusat kohvi ja juba paningi uuesti kohvivee tõmbama , Zuki juba paistis ( ei tea kas teda joodetakse red bulliga ,et nii kiiresti kohale lendas :D ). Viimased võileivad tulijatele sisse söödetud ja kohv joodud ,alustasime matka kõrgustesse ise kosutuseks Miki pakutud ubinaid ampsates .
Peale esimesi astmeid mina juba ähkisin. Vaatasin kadedusega noorsportlasi, kes kerge vaevaga hommikusörki tegid, no ikka sinna ülespoole. No egas midagi, tuli ikka endal ka edasi astuda kuni võiduka lõpuni. Aardesse saime nimed kirja ja hulka vahvaid fotosid tulevatele põlvedele. Kes teab, kaua see vulkaan seal niiviisi püsib, hetkel tossas ta päris ähvardavalt ja levitas kahtlasi keemilisi ühendeid sisaldavaid aroome, kõrva vastu maapinda ma panna ei julgenud , kes teab mis hääled sealt kostnud oleks :P.
Allakäik oli kuidagi kergem ,kuid jalad olid ikka päris pehmed kui alla jõudsime ( vähese treenituse viga ilmselt kui vaatata meie noori sprintereid, kes isegi kergeltki ei hingeldanud). Uus sihtmärk paistis juba mäelt kuid ikka ringiga, ringiga pidime sinna saama :).
Tänud peitjale, imelised vaated on seal üleval!
Kena maamärk seal tsivilisatsiooni piiri peal. Meile oli see aga geonädalavahetuse alguspunktiks. Mäe jalamile pargitud Geopuugis hommikukohvi ja võibleib rindu ning tuld! No küllap see tuli ka seal on, tossu ju tuleb!
Leitud. Mäe otsas ilus vaade. See aasta juba teine kord sellel künkal.
Hea, et eelmise logi ennem läbi lugesin, oleks ise samasuguse kirjutanud. Nüüd jääb internetis 134 kB ruumi rohkemaks. Tänud silmavaate eest mäe otsast!
Siis teine kord siin mätta otsas - esimene oli aastaid enne geopeitust ... See armastusavaldus seal trepi alumise otsa peal on omamoodi sümpaatne - et keegi veel viitsib sellist asjas ellise kirega teha ... Mullikapõlve süütud muretud mängud, jajaa. Aga mägi ise haises. Alul vaatasin, et ehk KJ õlitehas, aga ei, kohalik lõhn. Ja kui üles aarde manu jõudsin, tossas pisike kraater ikka täiega. Ühest küljest äge, aga teisest ... Aare ise oli natsa niiske, vist läheb sedapidi peites ikkagi midagi kaane vahelt sisse. Tänud juhatamast, tore koht.
Teel ürituselt kodu poole jäi vulkaan kutsuvalt tee äärde, tegime siis väikese peatuse ja panime nimed kirja. Aitäh
Päris vahva ronimine oli. Juba poole mäe pealt vaatasime kaugustesse ja nautisime vaadet. See mäe tossamine oli ka väga lahe. Tipus võitlesime tuulega, mis vahepeal oli päris tugevaks läinud, tegime igast ilmakaarest pilti ja tundsime ennast kui maailma otsas olevat. Logiraamat oli pisut niiske. Aitäh!
Alumiste astmete kiidulaulu oli punase värviga kinnitatud. Trepi küljes olid (õhupalli)paelad ja mäenõlval punane süda. Aitäh aarde eest!
Seda küngast olen juba kaua-kaua mõtetes vallutanud, kuid kunagi pole kinni pidanud. Nüüd siis geopeitus andis hea võimaluse siin tipus siiski ära käia. Tänan!
Ilus vaade. Algul sõitsime mööda, kuna ajasime paar aaret sassi, kuid saabusime sinna tagasi, kus Katja oli kohustusliku matka kunagi läbinud. Tõrvahaisu oli palju ning üks auk suitses vaikselt.
Aardemärk tuli GPS ekraanile, kui euro(maantee)karusell ühel ristmikul otsesuunast kõrvale keerutas. Edukate tulemusega. Natuke ronimist mööda täiesti korralikku treppi (milleks see ehitatud?) topsini. Alumistele astmetele oli ühele neiule pikk kiidulaul kirja pandud - ikka aste ja kui hea too on. Südamed ka vahepeal.
See sai valitud tänase päeva esimeseks. On ikka astmeid sinna valatud, tänud töölistele selle eest. Tegid aarde leidmise palju lihtsamaks, muidu oleks pidanud sealt kallakust üles roomama. Tänud peitjale!
See on mul siis kolmas vulkaan kuhu tõusnud olen. Esimene oli Elbrus, teine natuke väiksem Eestimaa pinnal, jäägu tema asukoht saladusse. Mõlemad juba ammu kustunud. Kukruse vulkaani nõlvadel paistis aktiivsuse märke. Ei taha kohe ette kujutada mis saab kohalikust linnast kui vulkaan purskama hakkab. Aitäh aarde eest!
Uskumatu aga tuligi tossu mäest! Tore ronimine oli ja vaated ja trepp. Aarde osas tegin ise alguses asjad keerulisemaks.
Üle hulga aja üks ok ilm. Aarde saab ilusasti kätte käsi määrimata. Kuivatasin ka veidi. Tänud.
FTF 11:10. Kui hommikul Lääne-Virumaale ridamisi uusi aardeid ilmuma hakkas sai kahetsusega pead raputada – mis tahes muul puhkusepäeval oleks see väga teretulnud olnud, kuid nüüd - halb ajastus. Homme nagunii pikem sõit ees, mitmed asjad vaja ära teha enne. No aga kui siis ka Kukruse sinna loetellu ilmus.... niipalju seda ajakest ikka on. Kiiremate asjadega ühele poole ja mäe juurde. Lõpuks ometi tekkis motivatsioon ka seal üleval ära käia. Ümbruse kõrgematel tippudel olen käinud, aga siin seni mitte. Piinlik kohe, mitmeid sadu kordi mõeldud, et peaks minema kunagi aga küll jõuab... Mingist ajast kaugest lapsepõlvest mäletan et mööda sõites oli selle vulkaani ümbrus vastikult haisvat suitsu paksult täis, praegu on olukord kõvasti parem, vaid vaevumärgatavalt mõnest kohast aurab-suitseb (talvel on seda paremini näha). Ekstreemi harrastajad võiksid ju autoga ka nulli sõita, seda on eri aegadel piisavalt palju katsetatud. Samas on viimasel ajal hoiatatud et mäel peab liikudes ettevaatlik olema – pinnase all võivad olla tühjaks põlenud kolded.
Aardest - ega siin midagi keerulist ju olnud, üks väheseid võimalik kohti jäi kohe silma. Esimese katse tegin vist liiga pealiskaudselt, mistõttu sai minutikese ka valedest kohtadest vaadata. Otsimine on mugav – küll justkui kogu maailma peopesal, aga samas nii kaugel et aru nagunii ei saa mis toimetused käsil. Tänud aarde ja mäkketõusu eest.
Trepiastmed kokku loetud ja läbi kombatud. Polegi mäele kaua aega sattunud, kuigi viimasel ajal oli Kukrusele tihti asja. Hea oli mäelt taas vaatepilti nautida. Aroomi oli käte küljes mitu tundi, isegi pärast käte põhjalikku pesu. STF 12.45 Aitäh :)