Peitis 13.06.14 Edgars, Arita, Roberts, Arita [geocaching]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui soovite soojal aastaajal hetkeks astuda muinasjuttu, siis see koht on just teie jaoks.
Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 20 inimest, aga viimastel aastatel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaliast, Kreekast, Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast. Veskid asuvad külas väga kaunis kohas ning on väärt omaenda silmaga ülevaatamist.
Vaba tõlge läti keelest: Carolina [caro]
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), ilus_vaade (2), vaatamisväärsus (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC56W89
Logiteadete statistika:
81 (93,1%)
6
9
5
3
1
0
Kokku: 105
Õhtuse tuuri viimane leid. Kaups juba hoiatas, et siin voolab palju vett veskisse, enne kui aare leitud saab. Nii oligi. Päris pikalt otsisime vitamiinitopsi kivihunnikust, kuid jäi leidmata. Kuivõrd aare oli niiehknaa vales kohas, siis võtsime geokotist vajaliku kraami ja klopsisime uue aarde kokku. See sai paigutatud ilmselgesse kohta. Maastik 2.
Lätlaste topsi kivide vahelt ei suutnud leida, aga taastasin normaalse suurusena peidukasse, kust ise kaks aastat tagasi aarde leidsin.
Kunagi seal käidud ja nüüd uuesti. Aitähh.
Kahel korral olen seda varem tulutult otsinud. Seekord taas lõunamaile juhtudes oli kindel plaan vastselt taastatud aare üles otsida. Et rohkem peitjate lainele saada, sõitsin Lätist läbi ja kirjutasin Grube vesiveski logiraamatusse nime sisse. Kas see üle-piiri-tiir nüüd just aitas, igatahes kohapeal leidsin topsi üle ootuste kiiresti. Koordinaatidel ta tegelikult eriti ei olnud ning suurus ka pigem mikro. Kusjuures peidukoht tõesti selline ... kahtlasevõitu.
Sain toimetused toimetatud ja astusin tagasi auto poole kui mööda teed tuleb vastu kohalik härra. Tahaks loota, et päris teolt ei tabatud. Tervitasime ja nimetasin orienteerumismängu. Mees oli kergelt vintis ning heas tujus, see teda ei häirivat sugugi, lihtsalt tundis huvi, et võõras auto pargib. Ütlesin, et minusarnaseid imelikke võib sinna mõnikord veel sattuda. Olime sõiduteele tagasi lonkinud ja juttu oleks vast pikemaltki jooksnud, kui tal telefon helises ja suhtlemisvajadus sealtkaudu uue väljundi leidis. Viipasin hüvastijätuks ja aurasin ära.
Veski varemeid oli põnev uudistada. Käisime mõlemal pool kalatreppi ja aare jäi üsna hõlpsalt silma. Jätsime aarse nii, et kõiki kive ei pea leiuks ümber laduma.
Oo, väga ilus koht. Ei oodanud siit sellist paika leida. Uudistasime vanu veskeid ja instrumente. Kalatrepi ümbert otsisime aaret mõlemalt poolt kallast. Kui nägin logidest, et see lätlaste poolt taastatud mingi suvalise karbiga siis ei lootnudki siit enam saada. Mairele jäi suhteliselt avalikult kivide vahel olev vitamiinitopsik õnneks silma ja saime nimed kirja panna. Koht on küll selline mis väärib näitamist ja külastamis, aitäh! Edasi RMK platsile öömajale.
Oh jah. Järjekordne lätlane on "lätlast" teinud. Tulemuseks on konteiner kuskil kivide vahel nagu logidest lugeda võib. Kivid ujutatakse aegajalt muide veega üle. Masendav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Läti geopeitur on märtsis uue konteineri pannud. Viimane leid 13.04. Lahti, kuni järgmise korrani.
Tõstan käed ja annan alla
kaotus käes on nagunii
Kõige kangem relv, mida näinud keegi
see on su pilk, mu kaunis leedi.
Annan alla, on meeldiv seegi.
Armund olla ei keela keegi.
Annan alla, kuid jäängi üksi
sest su pilk on liiga kitsi.
Aina käin ja annan alla
Haige hing las on trofee.
Pakun küll, kuid ei ta hooli
Pihta saan vaid uusi nooli.
Annan alla, on meeldiv seegi.
Armund olla ei keela keegi.
Annan alla, kuid jäängi üksi
sest su pilk on liiga kitsi.
**
Mõni aare on lihtsalt selline pipar, et pole teha muud, kui ükshetk lihtsalt käed üles tõsta ja loobuda. Esimene kord oli kadunud. Siis caro taastas ja vihjed trumbiks kaasas tulin siia. Kammisin kõik läbi aga ei leidnud. GC lehel tuli pärast minu külastust üks leid. Võtsin tüübiga ühendust ja sain puust ja punased juhised ja pildid aardest ja aarde asukohast. Aare oli küll rännanud valesse kohta, nii maastik 3.5-4, aga siiski alles. Täna tulin KINDLAD TRUMBID taskus siia. Arvake mis? Ei leidnud. Aahhrrgg.....fakk! Seal kuhu viimane leidja selle jättis, polnud midagi. Mitu korda otsisin sama kohta läbi, kaevasin kätega pehmet pudru, toppisin näppe igalepoole kuhu need mahtusid. Asi muutus minu jaoks koomiliseks. Seega tunk, ei pruugi su variant 1 üldse kehtida siin :D
Noh, ma ei tea. Võib-olla aare tõesti on veel kuskil seal. Aga vähemalt mul pooleteise tunniga seda küll leida ei õnnestunud. Pisukest Läti geokogemust omades sisuliselt ignoreerisin raskusastmeid ning otsimisraadiuse kasvatasin ka vähemalt 15 m peale. Loogilisi peidukohti jagus nii 1.5 kui 4.5 maastikul. Kuni 3.5 vaatasin küllalt põhjalikult üle, midagi geopeidulist ei märganud.
Kolm varianti:
PS. Sain usaldusväärsest allikast kinnituse, et variant 1 vastab tõele ja 2-3 hinnangutega tegin lätlastele seekord liiga...
Tundub, et minu pläkk. Rahvusvahelisel on leid pärast minu külastust. Suhtlesin leidjaga, saatis mulle pilte aardest, on küll Carolina taastatud aare. Täitsa olemas. Ilmselt oli siis oma pesast alla kukkunud kuhu ma ei osanud vaadata. Võtan enda pandud hooldusvajaduse maha. Võib uuesti aktiveerida.
Kadunud. Viimase leidja info järgi ei asu aare oma peidikus. Ei leidnud ka ümbrusest. Sain ka carolt kinnituse, kuhu ta taastas ja seal ei ole enam. Tundub, et kipub see aare kaduma minema.
Viimasest Eesti külastusest alates sai leitud-logitud kõik piiriäärsed 6 Läti aaret, nende seas väga põnevad In memoriam ja Janku „Sausās dzirnavas”. Geps näitas suht normaalset teed läbi nende aarete, tegelikkus oli päris hull, ründasin sisuliselt kümme kilomeetrit mudaseid metsaradu ja -sihte mootorrattaga. Mingi hetk jõudsin ühe talu hoovi lambaväravate taha aga kuna kedagi peale lammaste ringi ei liikunud, siis aitasin ise end läbi kahe värava hoovist läbi. Sain tsivilisatsiooni tagasi ja edasine oli juba käigult tehtav.
Käisin siin viimati mitteleidmas 28.01.2018. Tuli välja, et aare oli kaduma läinud. Olin päris rõõmus, kui caro aarde taastas ja leiud järjest siia kogunesid. Ei olnud kaheti mõtlemist ka, kas teen haagi Lätist Eestisse ja login selle nüüd ära. Sammusin hoogsalt nulli, teadsin ju, kus aare peaks olema. Kiire pilk veskite poole, mugusid silmapiiril pole, sirutus peidikusse ja... ei miskit! Eeeeee.... Äkki on mu kindel teadmine aarde asukohast lihtsalt vale? Otsisin siis jälle kõikjalt, nii nagu ka poolteist aastat tagasi. Ei midagi. Kõne viimasele leidjale. Sain kinnituse, kus peaks olema. Kontrollisin veel kord üle. Ei ole noh. Jälle!
Edasi tuli veel viimane LV# aare täna ning siis otse mööda maanteed number 2 Trissalinasesse pittu. Vinge koht on sinna tehtud ikka. Järv, järvel saared, saartel majakesed, saunad. Õhtusöögi ajaks täpselt jõudsin kohale, jäin nii 9 tundi ainult hiljaks :D Aga noh, ei planeerinudki jõuda õigel ajal. Õhtusöögiks pakuti muu hulgas ka kuulsat Läti võikala, mida millegipärast Eestist ei leia. See on ikka hirmus hea valge kala, sulab suus. Läti bänd tegi muusikat, kusjuures laulis ära ka mitu Taukari lugu täitsa Eesti keeles, küll tugeva Läti aktsendiga.
Kui saun sai eestlaste poolt ära kuritarvitatud, oli aeg magama kobida, homme on samuti pikk geopäev ees. Ei tahtnud ma ühisruumis teistega koos norsata, seega tõmbasin pisut eemale põõsa alla oma telgi püsti ja lasin õndsat und värskes õhus hommikuni.
Peale filmi Vargamäe külastuskeskuse külastust vaatasime ka aarde üle. Tänud peitjale.
Otsisime normaalset lähenemisteed, kuid seda vist ei leidnudki, vähemalt aarde leidsime! Maastik on ka veidi rohkem kui 1.5. Tänud!
Kogu matka ainus mitteleid. No lihtsalt ei suutnud kõrvetava päikese käes aardele keskenduda, kõige loogilisemates kohtades ka midagi ei näinud. Sõitsime mööda matkateed edasi, muidugi mitte ilma enne Lätis poes käimata :)
Aardetutvustus tekitas uudishimu ning ka kohapeal ei pidanud pettuma. Koht on tõesti vinge, vanad puud vaatamas selle kõrval. Aitäh kutsumast piiri äärde!
Šis slēpņotājs ziņoja, ka ar slēpni radusies kāda problēma.(kõik saavad ju aru mis viga)
Eelnevalt käisin Lätis Ape linnas poes. Ütleks, et Eestis on mõnusam. Sealse lahtise pirukaleti peal oli tohutult äädikakärbseid ja ostetud sardellid polnud head. Gps juhatas mind kohale ja algul tundus, et valele poole jõge. Lähenesin ikkagi sealt poolt ning siis selgus, et õigel pool olen. Peidukas on väga mõnus, mulle meeldis.
Peale õhtusööki otsustasime veel väikese tiiru teha. Seekordne geoauto on eriti madalapõhjaline, seega valisime lihtsamalt ligipääsetavaid aardeid. Aitäh!
Näed siis, oskavad lõunanaabrid lisaks libatopsidele ka originaalseid aardeid peita ja see koht üht peiturimeelitajat kindlasti väärib. Kuniks osa rattamatkaseltskonda Lätit külastasid, leidsime aarde. Praegustes oludes jaluta ükskõik millisest suunast kuiva jalaga juurde. Aitäh!
Rattamatk tõi meid Metsavenna tallu lõunale. Kuniks teised seal pikemalt kohvitasid, õnnestus siia kiire kõrvalepõige ära teha. Kena koht vaatamiseks, aitäh. Hiljem kaesime ikka metsavenna punkri ka üle. Et oleks lähikonnas kõik vaadatud, mida vaadata annab.
Leitud suveseikluse käigus. Tänud!
Vastse-Roosa veskit oli vaja külastada suveseikluse aegu, et infot ammutada ning õige vastus kätte saada. Kui siin olime, viskasin pilgu ka geokaardile ning ohhoo, ongi siin ka aare. Muidugi otsisime ka selle üles. Täname!
Sellist kena kohta ei osanud oodata. Tänud siia juhatamast.
Koht kena, aitäh kutsumast. Koordinaat aga kahjuks oli meie jaoks kuskil 15m mööda ning aarde raskusaste on meie arvates vähemalt 2,5. Aare ise puhas ja korras, täname!
Plaaniks oli lõunapool veidike ringi kolada ja sellest sai päeva esimene aare. Väga huvitav koht. Tore, et geopeitus seda tutvustab. Jah, mühavat vetemängu oleks siin vahva vaadata. Aga praegu on väga kuiv aeg. Aarde otsimisel olime veidike segaduses, lõpuks ta ikka sellest kõige ilmsemast kohast end ilmutas. Tänud taastajatele!
Uurisin varemleidnu käest, ning aaret ei ole enam seal, kus ta varasemalt on olnud. Võiks märkida ajutiselt kättesaamatuks.
Raskusastmele vastav üsna ilmne peidukas oli tühi. Ka mujalt ei leidnud. Kui nüüd see aare ei ole kuskil keerulisemas kohas, siis on ta kadunud.
Lahe koht. Kuna see aare on Eestis, siis ma ikka võtan julguse kommenteerida et teistsugune konteiner oleks hulga parem. - praegu on tulemuseks ligane logi ja kopitanud karbi sisu ja üldse üsna ebameeldiv kogemus... Aga koha juurde tagasi. See meeldis mulle väga - nii et suur tänu võimaluse eest siia sattuda ja kohta näha. Aitäh. Ega ilma mänguta polekski ilmselt sattunud :)
Aare väga märg ja ilma grip kotita. Logiraamatut vahetamiseks polnud kuid lisasin gripkoti ja pakikese silicat. Taas üks koht kus riik pani magama küllaltki suure koguse raha kalatrepi valmistamiseks kuid objekt on täiega kuival ja kui lendkaladega tegemist pole siis ei lähe toda treppi mööda ükski kala üle paisu. Muidu aga tuntud teatud koht ja kuulus oma jaanipidude poolest. Tänud.
Juhuu. Kolmas päev on seljataga ja ära vantsitud on kokku 48 kilomeetrit. Enne veel kui jõudsin päästvasse bussipetusesse, korjasin tänase viimase aarde. Suurt vetemängu kahjuks näha ei õnnestunud, kuna pais oli lahti lastud ja vesi sulises rahulikult. Tõesti väga kaunis koht. Tänud.
Metsavenna talu kuulsa Jaanipäeva peo ettevalmistused olid täies hoos. Maantee poolt minnes pääsesin veel õnneks läbi. Põnev koht. Aitäh!
Aare täiesti ligumärg ja vajaks säilimiseks tõsist hooldust. Probleemi põhjus tõenäoliselt on konteineri üks murdunud lukusti.
Tänud aarde eest!
Seekord käisid veskis kõvad vesiehitustööd ja kalatrepp täitsa kuiv. Maastiku raskusastmed olid natuke lätipärased aga leitud see karp sai. Siin aitas "iga ilma" pastapliiats saada logi märjele paberile.
Kirjelduse järgi tundus ka täitsa põnev paik ees ootavat ja ega pettuda tulnudki. Mina kaardilugejana suutsin meid muidugi jälle hoopis teisele poole juhatada, nii et parkisime ühe majapidamise kõrvale ja jalutasime läbi endise koolimaja hoovi. Ega sellest muidugi midagi polnud, matkarada läkski sealt ja pealegi jäi teele veel igasuguseid huvitavaid silte ja asju, millega tutvuda ja mida uurida. Aarde endaga läks küll natuke liiga palju aega raskusastet arvestades, aga kätte me ta saime. Koht on igal juhul tore ja külastamist väärt.
Võrust Haanjasse minnes jäi see täpike tee peale. Sai hommikul vaikuses ja vetevulilina saatel ära logitud. Tänud peitjale.
Et Võrust Haanjasse jõuda, valisime Riia-Pihkva kivitee :) Pühapäeva hommik, kus kasteheinas põlvini me kui lapsed jooksime. Põnev kalatrepp ja rahulik vetemäng. Aitäh.
Pikale veninud õhtu, mille olime veetnud esmalt endale läbi raskuste öömaja otsimisega. Nimelt oli Karula rahvuspark puhkavat rahvast ääretasa täis. Igal pool olid lõkkekohad juba ülerahvastatud. Lõpuks oli olemas ka koht meie jaoks. Ubajärvel. Uskumatu tühjus valitses seal. Grillisime ja lihtsalt olime, vaikust, lindude hääli ja loojuvat päikest nautides. Kohe kuidagi ei raatsinud telki kobida. Kuni kell oli vist juba sada. Seega oli mingi kõrvulukustava tümpsu ajel ärkamine enne seitset ikka pagana valus. Uni oli alles nii magus ja lausa silmile veetud... Telgist välja piiludes selgus, et maailmalõpp päris kaela kukkunud polnud, küll aga autistidest (küll on hea väljend ikka jobudest Audi-omanike kohta) Kalevite kanged pojad on sättinud end mõõdukasse kaugusesse (loe: u 60m) tee otsa pidu jätkama. Mürts oli põhja keeratud ja Meie mees üürgas üle terve Karula rahvuspargi vist. :/ Uni oli rikutud, rahu häiritud ja muusikavalik peale sunnitud ja seega talumatu. Kuna see seltskond ei tundunud üldse meeldiv, siis pakkisime oma kraami kokku ja lahkusime. Uni silmis ja hommikukohv joomata...
Sõitsime veidi eemale ja hakkasime kaarti uurima. Vastse-Roosa paistis lähim punkt. Sinna oma autonina sättisimegi. Kogu Eestimaa alles magas vist, sest mitte kedagi ei kohanud, mitte kuskil. Pgn. Ja meie juba nagu unetud ringi kollamas.
Vastse-Roosasse jõudes oli kõik alles kastemärg. Udu kerkis ja päike paistis üpris soojalt. Tegelikult oli ju ilus...
Aarde leidsime kiiresti, avastasime, et kõnnime Hannese jälgedel. ;) Kõik oli siin korras ja kaubavahetust ei teostanud.
Taas unistena autosse ja edasi, kuskile... "Kuskile" muutus peatselt Pähniks. ;)
Hommikuse kõige magusama une katkestas kella 7 paiku rullnokkadest Kalevipoegade disko. No egas midagi- kui nii, siis nii... Pakkisime asjad kokku ja tegime minekut ja jätsime indiviidid Ubajärvele pidutsema. Uni oli küll tõsiselt silmas, aga mis teha. Ja nii me Vastse-Roosasse jõudsimegi. Igavesti vahva paik- soovitan südamest :) Logid said kirja ja põrutasime edasi uute leidude suunas.
Veskid siis veskid. Parkisime aparaadi piirivalvekordoni väravasse - kui korralikult on seal kardinad akende ees! - ja hakkasime tuuleveskeid otsima. Alles siis turgatas, et pagan, Lõuna-Eestis on ju vesi see, mis igal pool tegutseb, ja siingi on pistmist ju vesiveskiga. Igatahes juba esimene tõmbas kohu tähelepanu - paanid käe vastu aknatrelle ja kuulasid, kuidas maja sumises ja undas, kui rattad sees müttasid. No ja kui lõpuks taipasime gepsu vaadata, olime aardest juba kenasti mööda marssinud. Aga lõpp hea, kõik hea - nimed kirjas. Siis uurisime veel hulk aega kalatrei toimemehhanismi, eriti seda osa, et kuidas saavad kalad üle paisu taha kogunenud ujuvast sodist. Seda välja ei mõelnudki. Tänud näitamast, imeline paik!
Leid rattamarsruudil Valga-Piusa 3/6 Väga ilusaks tehtud koht.
Kui me juba sealt mõne kilomeetri kaugusel talus olime, siis ikka tarvis lipsata aaret otsima. Kõigepealt vaatasime üht teist potentsiaalset kohta- polnud. Kiire leid ja täname. Tagasiteel peatasid meid noored ratturid, kes ei suutnud oma rattalaagri asupaika õiget teed leida. Sai neile õige suund kätte antud. Peagi tuli vastassuunas keskealine mees rattaga, kiiver korralikult peas, ju siis oli treener, kes läks juba eksinud noori otsima. Kohalikud elanikud seal küll keegi kiivrit ei kanna.
Kiire leid, kahjuks konteineri sisu oli läbimärg. Kuivatasin nagu oskasin. Läheduses tuias üks kehva kuulmise ja nägemisega armas kiisu. Aitäh!
Väga romantiline ja koloriitne paik. Siin on veel Eesti Eesti.
Õhtu pimeduses kiire leid. See jäi selle päeva viimaseks, tänud.
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Pimedas ümbrust ei näinud, midagi kohises hirmuäratavalt ja koer haukus ka, õnneks läks aardega kiiresti. Tänud ikka!
Leitud, aitäh!
Tore koht, aitäh!
Kiire geokähkukas enne ööbimispaika naasemist. Mõnus koht tundus olevat, aga pimedas eriti midagi näha ei olnud. Aitäh!
Läheduses asuvas Metsavenna talus on peetud mõned aastad tagasi firma suvepäevi. Siis ei olnud aega veskitega tutvust teha, küll aga oli kosta vee kohinat telkimisplatsile.
Autoga sain aardele võimalikult lähedale sõidetud ja oletatav peidukohtki jäi kiirelt silma. Karp näpus olin laskumas maastikule 1,5 kui märkasin all liikumist. Märkamatult ja hääletult oli minuga liitunud kohalik sagris peni. Esimene mõte oli, et sinna maastikule jään kauemaks. Pealtnäha tundus teine sõbraliku moega ja seega julgesin alla tulla, liiati kui maastik 2,5 on käeulatuses. Peni uudishimuliku pilgu all sai aare logitud. Ainult kui karbi kaas klõpsatusega kinni läks võttis peni saba jalge vahele ja põgenes veidi maad eemale. Vaatas veidi ehmunult, kuid julges siiski tagasi tulla. Hiljem saatis mind autoni ja seal jätsime hüvasti. Tänud.
Kuna me jõudsime sinna kohale täispimeduses, saime teraselt vaadates paari valget veskiseina näha, kuulda vee pahisemist ja kallistada karvaseid tammepuid. Tuli välja täitsa suvalistelt koordinaatidelt ja ka maastiku raskusaste on paigast ära. Pigem 2,5. Sinna võiks kunagi päevavalgel sattuda!
Nullist ei tulnud midagi välja, aga kui loogikat rakendasin, siis aare end kaua ei peitnud. Kena koht oli. Aitäh juhatamast.
Otsinguid alustasin valest kohast kuna usaldasin gps i. Paar minutit ning käes ta oligi.
Siia jõudsin alles pilkases pimeduses nii, et kahjuks vaateid nautida ei saanud. Selle eest sain aga muretult ja märkamatult logida. Tänud!
Missugused ägedad veskid… Tegime ümbruses korraliku ringkäigu ja piilusime igale poole sisse, kuhu vähegi võimalik oli. Omal ajal on siin ikka võimas majapidamine olnud. Aardega väga kergelt aga ei läinud. Otsisime täiesti valest kohast, aga lõpuks läksime ikka sinna tagasi kust oma jalutuskäiku alustasime. Saime ta küll kätte, aga vaeva nägime omajagu. Täname siia kanti kutsumast.
Olgugi, et asula ammu tuttav, polnud veskile veel varem sattunud. Nii nautisime siis kodumaa võrratuid maastikke. Tänud peitjaile!
Väga ilus koht, kuhu jällegi ei olnud varem sattunud. Natuke tuli küll turistitada, et kalamugu ja murutraktorimugu tähelepanu mitte liialt püüda, aga tehtud ta sai. Ei ütleks, et see mingit pidi maastik 1,5 oleks, pigem tugev 2.
Sellegipoolest tore koht ja aare, aitäh!
Kui olime Apel (Apes?) tulutult mingi maja otsa roninud ja end Läti pirukatega kostitanud, jäi Eesti poolel veel üks aare tee peale. Nagu ikka, oleme korduvalt mööda sõitnud, aga mitte sisse keeranud. Parkla oli autosid täis, teed töödeldi, üks kalamugu mõnules keset jõge ja üks teine mugu niitis mitte nullist kaugel muru. Turistitasime mõnuga, klõpsisime pilte ja tegime katet, et Rudolf saaks aarde ära tuua. Logisime ja uue manöövriga tagasi. Aitäh!
Vahva koht. Kahju, et hooned on kehvas seisus. Kauaks seda tammigi enam on. Aarde leidsime kergelt. Praegu on ta veel kenasti korras. Täname huvitavat kohta näitamast.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Kohale saabumisel meenus mulle et olen ka ise üks nendest kümnetest tuhandetest külastajatest olnud (suvepäevadel). Mõned asjad on ajaga kehvemaks muutunud ja samas on mitmed paranenud, eriti just vetevoolu mitmetasandilisus. Aardekoha arvasime üsna ruttu ära, Peale logimist oli siis aega kogu kohale veel üks uudistamis etiir peale teha
Huvitav ja ilus koht - aitäh siia juhatamise eest! Ühisel jõul ja nõul sai aaregi leitud. EVEJ
Siia saabusin juba natuke hämaras. Ülesküntud tee tegi liikumise aegalseks. Ja lõpuks kui kohal olin siis oli ikkagi äge vaadata. Tammusin seal päris mitu ringi. Loomulikult kasutasin aardele lähenemiseks ära kõik valed võimalused enne kui lõpuks tünnile küüned taha suutsin ajada. Aitäh.
Õnneks aardeleidmisega siin probleeme polnud. Ei tea ainult kaua ta seal kliimale vastu peab.
Päris huvitav koht tehtud. Meie külastuskäigu ajal küll turiste polnud, aga ju nad siis ikka käivad ja vaatavad.
Juba tuttav koht mulle, kaks kuud tagasi RMK matkateed vändates tegin siin lühikese peatuse. Aardeni läksin parklast otse, pikkade sammudega... ja lätlaste maastik 1,5 on mulle alati sobinud... kui sa tead sellega arvestada muidugi! Aitähh!
Ei saanudki päriselt aru, mida need kümned tuhanded siin tegemas käivad (aaret ju ka enne polnud)? Tore, et taastamistöö on ette võetud, jõgi vonkleb väga lahedalt. Ja mulgi puder maitses hää!
Ahhaaa...see on siis maastik 1,5? Ja siin ei nõuta, et oleks 3-4? Mis toimub? Ronisin ja tõin karbi välja ning vaataksin heameelega kuidas keskmine geopeitur selle kätte saab kahe jalaga maas olles :D...isegi minusugune "sportlik" isend ei saanud sellega seekord hakkama. Käänlesime peale logimist tükk aega seal ringi ja hulka tööd on tehtud ning vaeva nähtud, aitäh!
Siia kõndisime Jussikeste jälgedes. Kui jäljed lõppesid tekkis hetkeks peataoleks kuid kuna Jussikesed ilmselt lennata ei mõista tuli asja uurida ja logiraamatusse oma nimi sisse kirjutada. Tänud kohta näitamast, majad siin on täitsa huvitavad!
Nojah, maastik nüüd päris 1,5 ei ole, aga autos olnud abivahendi abil saime aarde kätte ilma loodust kahjustamata. Pärast vaatasime taastatud tammi ja kanalit ning veskijärve – ilus koht! Väga kena näeb välja endine Vastse-Roosa koolimaja, kus 1990-ndatel oli Vastse-Roosa piirivalvekordon.
Väga äge koht! Polegi näinud jõge kuskil nii mitmel tasandil voolamas. Üle paisu läks vinge ekstreemtross :-) Loomulikult leidsime end valelt poolt veesilma, aga selle ületamine polnud ratastoolita inimestele takistuseks. Aarde leidsime kergesti, selle juures oli väga ägedad puuseened. Tundusid väga söödavad, aga meil olid varud lõunatipu puravikest lausa talveks täis. Klõpsisin voolavast veest piltegi. Vedelev pisiprügi leidis ka oma koha prügikastis.
Tänud lätlastele hea aarde eest! Lahe koht.
Pärast pikka matka lõunatippu, kinnitasime me kõigepealt Metsavenna talu poes keha ja siis otsisime aarde üles. Jällegi üks ilus koht. Tänud peitmast!