Ei püsi.

Leidsime aarde jäänused, mis olid muuhulgas roppusi täis soditud, põlema pandud ja (kalakonservi?) õliga üle kallatud. Siis istus juba parajas seisundis mugu traktori juurde õlut jooma. Arvestades, et kotis kolises veel omajagu tagavara, pidasime targemaks lahkuda.

Rüüstatud.

Ega ei lootnudki leida. Tegime paar-kolm uurivat tiiru ümber traktori ja loobusime.

Leitud ja logitud.

Sel korral oli aare omal kohal, aga kätte saamisega oli raskusi. Õnneks sai maast leitud abivahend ja nii logi kirja saigi. Tänud peitjale.

Seda aaret märkasin ma juba oma geopeituse alguspäevil. Ja teadsin, et ühel ilusal päeval lähen ma vaatan selle traktori üle. Täna siis see päev kätte jõudiski. Kui me olime 15 minutit juba seda traktorit silitanud, siis ei olnud see päev enam nii ilus ühti. Traktor sisaldas kõiksugust prügi. Eemaldasime prügi ja otsisime aaret. Kergelt tigedaks ajas juba. Kulutasime veel 10 minutit ja siis otsustasime lahkuda. No las see aare siis olla seal peidus, kui ta nii väga tahab olla. Tänud peitjad, et peitsite sellise aarde, mis kuidagi end meile ei näidanud! :{

Liis jäi autosse ootama ning lubas 10 minuti pärast appi tulla. Õnneks leidsin aarde kiiremini üles. Aitäh!

Aitäh! :)

Juba mitmes traktor meil ja nendega pole meil kunagi õnne olnud. Ka seekord sai kaua otsitud ja juba loobumise mõttedki tulid osadel, kui pika pusimise peale jäi miskit näppu, mis osutuski aardeks. Tänud!

Aare oli traktori sees täiesti laiali lagunenud. Koukisin kõik osad välja ja panin uuesti karpi tagasi. Aitäh!

Tõnu käis, uuris, otsis, otsis sügavamalt ja oligi topsik käes. Täname!

Kõigepealt võtsime endale jäätised ja siis suundusime otsima. Sedasi on muidugi väga hea otsiida kui vähemalt üks käsi on hõivatud muu tegevusega. Seega läks meil ka veidi aega, et õige koht tuvastada. Sellises väikese kohas on muidugi palju silmi mis sellist tegevust märkavad. peale meie eemaldumist lähenes traktorile murutrimmeriga skafandris tegelane, kes vist uuris seda kas me tõesti tahtsime traktori käivitada. Traktoril oli tekkinud ka omamoodi tava, oli lõngakera, seda oli ümber korstan keerutatud. Küllap mingi usulahu kommme. Lisasin ka paar keerdu ümber korstna ja lugesin mõned palved

palveringid

Esimese korraga ei avastanud läksin ca 2h pärast tagasi siis leitsin kohe.

Esimene leid 2. päeval 3-päevase Ida-Virumaa reisi jooksul, hommikul vihmasajus

2893.

Leitud. Armas trakats.

 1 

Huvitav eksemplar. Tegin põllumajandushuvilise näo pähe ning uurisin tehnikaimet väheke lähemalt. Jälgede segamiseks korjasin traktori ümbrusest kommipaberid ning muu prahi kokku, oli näha et seltskond lapsi oli seal natuke lustinud. Karp tuli välja suhteliselt kiiresti ja sama kähku õnnestus tagasi sokutada ka. Mina tänan.

2014.| aastal me seda aaret ei leidnud. Nüüd tuli leid hetkega. Ei tea, kas asi oli selles, et ilm oli palju soojem ja päev alles algamas, mitte lõppemas nagu varem, või siis selles, et mikro oli vahepeal väikseks muutunud.

Püsivus viib sihile. Seega enne me alla ei andnud kui karbike ennast ilmutas!

Kuna eelmisel korral sai kõik kohad läbi otsitud siis nüüd teadsin, kus ei ole. Seepärast kiire leid. No sinna eelmisel korral ei vaadanud.

Kaua ei läinud. Mina tänan!

Leitud :) Toomase näpud olid seekord kõige pikemad.

Kuna me nagunii sealkandis tiirutasime, siis tuli traktorile hooldustoimingud ka ära teha. Panin autos karbi kokku, kirjutasin vägagi ebaausa leiulogi logiraamatusse, mis oli tegelikult ühe teise aarde jaoks tehtud ja paigaldasime aarde sinna, kus see muidu olnud oli. Selline "leid".

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Parkisime auto tee äärde, et poe ees noorsugu ei omaks meiega otse silmakontakti ja asusime põkat poleerima. Mida kõike sealt välja ei tulnud ja kui käed juba üsna mustad olime siis helistasime omanikule, et mida siis peaks leidma ja mis suunast. Seejärel poleerisime veel veidi ja viisime omaniku teemaga kurssi. Võibolla on kah mõne koristaja käe läbi tops hukka saanud või on ta seal kuskil peidus. Kes teab. Aga täname ilusate piltide eest mis saime.

Ühe jäätise jagu taarat saime aga tops jäi peitu

Üritasime ka meie leida seda, mida pole.

Ilmselt on tops jalutama läinud.

Uurisin ja poleerisin Voka põkat tükk aega igast küljest. Sain ka Ingalt vihje kustpoolt tema selle aarde kunagi leidis aga mina ei leidnud midagi. GC lehel on 4 mitteleidu + 1 teade, et aaret ei ole enam ja viimane leiulogi on 8 kuud tagasi. Omanik võiks üle vaadata ja vajadusel uue karbi panna.

Seekord sattus nii, et nädalase Ida-Viru puhkuse ajal sadas viiest päevast neljal vihma ja seltskonna kergete mugukalduvuste tõttu ei tasunud ladistava vihmaga geopeitust isegi mainida. Üks ilusam päev siiski sattus ja selle otsustasime ära kasutada.

Esmalt tutvusime Voka disc-golfi rajaga ja võib soovitada. Üks oli eriti lahe, kurviga vise alla ürgorgu, oja kohalt ja korv vasakul teise tõusva kalda peal. Vaata et vääriks aaret. Kui see tehtud, läksime traktorit uudistama. Mugusid oli ohtralt, aga suure kambaga sai traktor salamahti päris põhjalikult läbi uuritud. Alles siis vaatasime logisid ja selgus, et polegi vist midagi otsida. Tore oli ikka! Aitäh juhatamast ja ehk naaseb kunagi ka topsike.

Ei leidnud, võib-olla ka sellepärast, et meil polnud piisavalt usku sellesse aardesse. Alguses tegutsesime kaheksal käel ja toppisime oma sõrmi võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse. Siis tuli liinibuss paarikümne silmapaariga ja meil tuli otsingud katkestada. Käisime poes ja laadisime ennast ning läksime uuele ringile. Pooled jätkasid otsimist sõrmedega ja proovisid isegi magnetiga konteinerit ligi tõmmata. Pooled seisid eemal ja otsisid silmadega. Geoaaret me ei leidnud, kuid tagasiteel saime ilusa vaatepildi osaliseks. 8-10 metskitse kappasid üle põllu põõsaste varju ja jälgisid sealt meid, meie neid.

Kas on võimalik, et aare on kadunud? Või olime meie ise päise päeva ajal pimedad?

uudistasime vastastikku

Leitud

Algul imetlesime põkat koos mugudega. Mugude lahkumise järel sai põka päris puhtaks poleeritud. Lõpuks jäi ka aare näppu.

Esimene koht kuhu vaatasin osutus õigeks.Aga enne kui ma sealt aardetopsi välja õngitsesin pinin ikka terve ringi traktorile peale tegema.Aitäh!

Tants Voka traktori ümber käis päris pikalt. Loobuda ka ei tahtnud. Vihjete järgi aimasime, millist auku vaadata, aga nii palju, kui me ka sinna käsi ei toppinud, midagi näppu ei jäänud, natuke õli jäi ainult küünte alla. Vahepeal pidi ka natuke tagasi tõmbuma, sest selgub, et see on väga populaarne pood. Igatahes sai lõpuks õige nurga alt valgustatud, siis juba oli aare nähtav, oli vaja vaid aardeni küünitada ja käes ta oligi. See juhtus viimasel hetkel, sest kaks emmet tõid lapsed sinna traktorit uudistama ja siis lammutasid lapsed seda juba muul eesmärgil kui aardejaht. Tänud peitjale!

 3 

Nojh. Ma ju sõitsin ainult mööda ja keerasin korraks poe parklasse. Päevasel ajal ja keset asulat ei ole sellised aarded teatavasti minu jaoks. Siis aga astus sisseostudega kõrvalauto juurde kolleeg rõõmsavärvilises suveriietuses (lühikeste varukate ja säärtega:)), minu kahtlustava pilgu peale teatades et aklimatiseerub alles meie kliimaga peale puhkust soojemas kandis. Omalt poolt pidin selgitama mis mind sinna tõi. Reaktsioon - „No mis siis et inimesed, tahad ma võtan selle aarde välja!“ Seni kuni ma autost vähemalt võtmed ära võtsin kihutas kolleeg juba traktori suunas, talle seal järele jõudnuna pidin siiski seletama ka seda, et mis ja kuidas see asi üldse olla võib :-P. No kokkuvõttes tammusime siis veidi seal, mitte just väga tähelepandamatult ilmselgelt. Mina tundsin endiselt seejuures selget ebamugavust ja piilusin ka ümbrust. Kolleg aga rõõmustas et jõudis kah esimest korda seda masinat lähemalt vaatama. Igatahes meenus talle peatselt, et pere on kodus näljas ja nii see aare leidmata endiselt jäi.

Tükk aega sai seda traktorid inspekteeritud, aare tuli välja viimasest vaadatud kohast. Käed said ka veidi õliseks. Eks ta rohkem oma saamatus ole. Aitäh peitjale.

 1 

820 km pikkuse Ida-Virumaa tuuri viimase e. kolmanda päeva teine aare peale õnneliku lõpuga "Kas tunned...". Siin tibas ikka veel vihma. Ja kuna hommikune buss polnud veel läinud, tuli oodata töölisklassi lahkumist.
Keegi on kunagi kuskil sildade kohta öelnud, et Eestis on kahesuguseid sildu - ühed on aardega, teised alles ootavad seda. Sama võib nüüd ka traktorite kohta kosta. Võin veel mõned vihjed üle Eestimaa anda, et aaretega maaelu ülistada ja meeles pidada.
Saime omajagu otsida ja kuna koht suhteliselt rahvarohke, võiks kitsendav vihje omal kohal olla, aga see ehk vaid minu isiklik mure. Õnneks Marje leidis peidiku ja saime edasi pinke loendama liikuda.
Tänud Liisile ja Tanelile järjekordse trakatsi näitamise eest! Aare korras, evej.

Päev algas mitteleiuga.

Selline tunne nagu ma polekski Vokas käinud, vähemalt geokaardi kollaseid täppe vaadates. Traktori asukoht küllaltki avalik ja nii me kaua seda torkida ei tahtnudki.

 1 

Minu esimene...nagu kullatükikese oleks leidnud :)

 2 

Meie esimene: Traktori leidmine oli kerge, korduvalt sellest möödutud ka varem. Raskusi valmistas aarde leidmine, no kuidas sa paned oma käe kuhugi pimedasse auku, hirmus ju ... Parem tuhnisime muud kohad läbi...aga ei, tuli ikka see õige koht ka läbi kombata. Leituuud!! Juhuuuu!!! Nagu kullakangi oleks leidnud, nii õnnelikud olime. Tänud Geopeituse soovitajale ja peitjale!

Pole enam saladus, et timixi aarded on minu jaoks keerulised, raskestiligipääsetavad ja mustakstegevad, seega kartsin kõige hullemat ka traktori-aardest. Kuid ootamatult lihtsalt läks - üks tiir ümber traktori ja oligi purk käes. Muidugi leidmist kiirendas vist ka see, et torkasin käe kõige loogilisemasse kohta, mis mulle silma jääks, kui ma oleksin timix.
Tänud aarde eest. Ja selle eest, et see nii lihtne oli. Muide, leidsin tänu internetile veel ühe traktori asukoha, kus veel aaret pole. See on broneeritud nüüd mulle.

 1 

Olime teel Toila Oru parki kontserdile, kui palusime sohvrilt Vokas peatust. Anti 5 minutit aega ja 4 naist tormasid traktorit lammutama. Jäime ajapiiri ja jõudsime pastakalgi autos järel käia. Traktor jäi ka terveks. Siis käed puhtaks, kübarad pähe ja Anne Veskit kuulama. Tänud aarde peitjatele!

Ilmselt olid kõik inimesed rannas päikest nautimas või siis hoopis kuskil keldrites peidus. Ühtki hingelist ei liikunud. Sain rahulikult masinat uurida enne, kui otsitava tabasin. Tänud.

Tavotised näpud ja logi oligi kirjas. Kaupluse ees vahetasid kohalikud intellektuaalid mõtteid ja jälgisid traktori juures toimuvat. Õnnestus ära kasutada kolmanda mõttetarga seltskonda lisandumist ja teha kiirelt oma käsi tavotiseks. Aare heas seisus.

Kuna ma sain vahepeal kaks rämedalt head vihjet, siis võis käia ja see asi ka üles tähendada. Kõik.

Naabrinaine saab postkaste avamata posti kätte. Mis siis sellest pisikesest aardest rääkida :)

Nu põkaga sai ikke paar tiiru teha. Abivahendid olid meil enda küljes täitsa olemas :)

 1 

Tegelikult ei teinud Timix musta tööd, vaid sel korral mina :D Aare on kenasti nähtaval ju :D Lõhkuda pole vaja.

GP1338/GC1579

Market mis market

Rauast iludus

Ilusake!

 3 

Traktorit algosakesteks putitades tabas meid jutukas vanahärra, kes tutvustas ajalugu. Kõige vängem seik oli see, kuidas ta 15 aastase künnipoisina pidi pikki kilomeetreid seljas vedama kolme atra ja samal ajal temast mööda sõitnud partorgid teadagi tema vaeva ei vähendanud. Traktorit vändast käivitades pidid teadma õiget käehoiakut. Kui seda ei teadnud, läks käeluu. Käehoiak näidati ette, aga oleks see ka meelde jäänud. Vahepeal tegi Timix musta töö ära. Hea kui kellegil veel pikad näpud on ja häbi igasugu toppijatele.

Vanamees ja traktor

Leid tuli üsna kiiresti. Nüüd tuli see veel kätte saada. Proovisin nii ja teist pidi, kuid lõpuks läksin ikka autost abivahendit otsima. Konteiner käes sai ka logitud.

See katse oli edukas – paarist kohast sai masinat katsuda, kui konteiner pihku jäi.

Sellega siuke lugu et sai hulk ringe ümber traktori tehtud, ei miskit, siis tulid mugud traktorit kaema ja igale poole piiluma, piilusime ka meie ei miskit. Siis läksime Voka Marketisse, tagasi tulles teatas Märt et tema leidis, hakkasime siis Meritiga uuesti otsima. Market aitas leidsime, kuigi alguses olin sinna vähemalt kaks korda vaadanud, pimedus mis pimedus. Tänud peitjale.

Tegin traktorile ringi peale,siis teise.Väike paus läksin autosse lugesin logisid,et saan targemaks,vist ei saanud.Läksin tagasi ja leidsin.

Leitud, tänud peitjale.

Vokas sadas juba nii laia lund ja oli nii pime, et kartsime tühjade pihkudega jääda. Aga pikad näpud ja järjekindlus viisid sihile. Aare sai leitud. Ilus traktor on ja näpud lõhnavad tema järele siiamaani. Aitäh!

Täitsa tore traktor. Ainult aaret ei tahtnud ta meile hetkekski paljastada.

Toilast tulles veeti ninapidi traktori juurde, et siin on aare. Kui aare siis aare ja tuleb otsima hakata ning esimene koht, kuhu taskulambi valguse suunasin, sisaldas tops. Tänud.

Kähkukas! Tänud, lahe põka!

Alguses eraldus natuke mootoritükke, siis jäi näpu alla tavotine koht. Aare paljastus alles röntgenülesvõttel. Aitäh!

Logisid lugedes väga palju eneskindlust just polnud. Pimedus muutis asja veel keerulisemaks. Raskelt tuli. Põka oli muidugi vägev, tänud peitjale.

Väga pime ja külm oli juba. Poleerisime traktori puhtaks aga aaret ei leidnud. Siiski oli see Andrease lemmikaare, kuna sai traktori otsas sõita. :) Tänud peitjatele!

Jõudsime kohale pimedas, seega polnud vaja mugude pärast muretseda. Algul sai kobatud täitsa õigest kohast, aga siis topsik näppu ei jäänud. Siis uurisin natuke valesid kohtasid ja siirdusin esialgsesse tagasi. Nüüd sain aarde kätte. Tänud traktorit tutvustamast!

Kohale jõudsime pimedas, kuid aarde leidsime kiirelt.

Tänud :)

Kaja, Bruno,Miki, Alex ja Mooritz

 1 

Kaja ja Bruno silmad lõid Geopuugis särama kui nad traktorit silmasid, nii tuttav oli see isend neile ;). Vaatamata mu palvele polnud Kaja seemendaja kindaid ikkagi kaasa võtnud ja nii pidime leppima Geopuugist leitud tagasihoidlikumate isenditega. Kuid need hoidsid ka näpud puhtad. Kõik said seda isendit poleerida ja lõpuks polnud enam vahet, kas keegi oli seda kohta vaadanud-katsunud või mitte, täppisvaatlus tõi konteineri päevavalgele ja nimed said kirja. Õnnelik leidja sai sealsamas ametikõrgendust :D.

Teel itta või idast tagasi nägime veel üht traktorit, vot nüüd on hinges kahtluseuss, minuteada seal veel aaret pole, või siiski... ja see "londiga" agregaat on ka täitsa põnev ;).

Tänud peitjatele!

Traktoristka :D

Jällegi viisid georajad siit mööda. Seekord siis täiendatud jõududega. Tänu sellele jääb kolmas külastus ära. Aga põka muidugi on vaatamist väärt. Ka korduvalt.

Ilus vihmane, tuuline ja külm ilm, ideaalne selle aarde jaoks. Käisin kaks ringi ümber masina ja torkasin käe õigesse kohta. Käes, kaks minutit. Aitäh!

Sai ikka igalt poolt seda traktorit katsutud enne, kui aare paljastas end. Aitäh peitjale!

 3 

Uhh. Need raudruunad on niigi õelad elukad, ka ilma Taneli peitmisstiilita. See, mis ma taga lõpuks tegin, meenutas kangesti kunstlikku seemendamist või vanasõna sellest, et pärast tagumiku äraandmist tuleb küljekonte seks otstarbeks pruukida. Aga ilm oli ilus, politsei näole ei andnud ja valve ja helgi patrasid omavahel poe ukse ees. Leitud, tänud!

 1 

Kompasime selle eluka igatpidi läbi, isegi seespidiselt (ilma kinnasteta), kuid mida ei leidnud oli aare. Tõepoolest. - algosadeks lammutamise ja liigse tähelepanu vältimiseks võiks olla mõni vihje. Hetkel võib logide põhjal öelda, et eksponaadi osade eemaldamine on aarde leidmiseks vältimatu, kohti, kuhu panna on aga enam kui küll. Irokaga nõus ja lähme tagasi mitte enne, kui on mõni mõistlik vihje lisatud.

No selle traktori detailid said kõik üksipulki läbi uuritud ja katsutud. Arvatavasti puutusin isegi aaret mitu korda, aga lõpuks tõmbas selle välja Krista. Kui hakkasime ära minema sõitis poe kõrvale politseiauto. Meie aga lahkusime "kuriteopaigalt" nagu poleks midagi juhtunud. Aitäh aarde eest!

Patsutasime, näppisime ja silitasime. Vahepeal käisime autos logidega konsulteerimas ja mitte nii kahtlane olemas. Tundub, et suure huviga on osa detaile liikuma hakanud. Ühe sellise ümberpaigutamisel tuli ka leid. Ära sõites vuras marketi juurde politesiauto, aga meie kahtlased tegevused olid selleks ajaks juba lõppenud.

No ei ole nende traktoritega õnne.

Käisime sealt juba mõni päev tagasi mööda, aga kolm poissi olid otsustanud samal ajal põka taga siestat pidada. Täna proovisime uuesti, avalikud pealtvaatajad puudusid ja pärast tähelepanelikku uurimist traktori kallal oli ka aare leitud. Tänud.

Isegi pärast varemleidnuga konsulteerimist ei jäänud asja näppu. Varjus oli +30 kraadi ja ma tahtsin autosse jahedasse. Vaatamisväärsuse nägin ära. Aitäh.

Teadsime kus oli aare, aga oli vanahärra, keda kahtlustasime geos. Sai käidud ka poes, ning jäätisega natuke ennast jahutatud

Kohale jõudes kahtlustasime traktori ümber jalutavat vanahärrat geos ja käisime ise paar korda poes, et lausa 2 jäätist ära süüa. Luusisime traktori ümber ja politsei luuras meid, aga saime kätte ja logisime ära. Väga palav oli.

Leitud

 2 

Oh, timix, timix, mida Sa tegid?! Meil oli ju selge plaan 25.mail, et tuleme juulis tagasi, et värvida kogu Ida-Virumaa roheliseks - ja siis juuni keskel tuled Sina ja teed selle kõik ette juba võimatuks! :) Otsisime üpris põhjalikult, aga ilmselt ühte kohta ikka ei vaadanud või ei saanud me aru, et see just ongi konteiner :) Kahjuks mu vanatädi ei ela enam Vokas ja seega ainus põhjus siia tagasi tulekuks ongi vaid see õnnetu traktor.

Sellest ootasin hullumat, aga tegelikult läks üsna kiiresti. Miski nurga alt vaadates paistis konteiner ilusti silma ning siis jäi veel mõtiskleda, kuidas ta sealt kätte saaks. Kuna ma suuremat sorti pikanäpumees ei ole, siis vajasin pastaka abi. Tänud!

 2 

Kuna Toilasse oli vaja kella järgi jõuda, siis oli Voka peatuseks umbes-täpselt kaks minutit aega. Torkasin käe paari kohta ja leidsin ühe tühja joogitopsi, õllepurgi ja siis veel ühe tagatisrahaga koormatud pakendi. Aaret ei leidnud. Vokas oleks mitu põnevat kohta aarete jaoks, aga minust nad tegemata tookord jäid kui Ida-Virus pesitsesin. Selle traktori ma ise küll peidukana välistasin, aga eks tule siis peitmise asemel hoopis siia otsima tulla. Meenus kohe Rapla lokomobiil, kus oli väga avaliku koha jaoks hea viisakas vihje antud. Niiet jään seda ootama, alles siis suundun tagasi Vokka.

 6 

No ei tea, kas ikka pool tundi kulus... Ja kas ikka 50 sõrme seda põkatsit masseerisid. :D Aeg lihtsalt tundus pikem ja sõrmi tundus olevat rohkem. Kuhu ka omi näppe ei sirutanud, ikka oli keegi juba seal olnud või hetkel jalus lausa. ;)

Traktorite sisemine ilu on mind alati, juba varasest lapsepõlvest saati hirmsal moel huvitanud. Siiani olen suutnud maha suruda soovi oma sõrmed toppida väljaheitesüsteemidesse ja sissevõtuklappide vahele. Nüüd aga, lastes vabaks kõik hirmud ja armud, oli käes aeg süüvida traktorite sisemise ilu sügavustesse. Mhhhh.. Lõpuks sai õnnelikult röögatada- "käes!!!".
Ja tulemus? Logi kirjas, käed tahmased, küünealused ilmselt tavotised, süda sees rahul ja hing rahuldatud. :D Aitäh! Lõpuks ka midagi normaalset. ;)

PS: heites pilgu traktorist pisut eemale, võis vaid jumalat tänada, et noortel-peitjatel ei tulnud pähe "Toorat" teha... :D

Ilusad punased rattad. :)

 1 

50 sõrme tegid tubli pool tundi trakatsile tervistavat massaaži, ilmselt kõik punktid ja sõlmed sai korralikult läbi muditud. Ja tänutäheks avaldas põka lõpuks ka oma Suure Saladuse ;) Logid kirja ja loojangu poole ajama ;)

 5 

Traktor nigu ponks, justkui äsja tehasest välja veerenud. Sattusime siia üsna keset päeva. Külarahvast just puudust ei olnud. Ülearu ka ei olnud. Nii said siis kaks tehnikahuvilist asuda traktoriga lähemalt tutvuma. Sai teist üsna põhjalikult poleeritud. Taaskord déjà vu tunne, seekord meenus T-Rulli poleerimine. Sai nüüd see traktorgi meie poolt päris säravaks hõõrutud. Aga no ei midagi. Kõik võimalikud ja ka võimatud kohad olid üle vaadatud. Aga kuna aare veel käes ei olnud, siis järelikult mitte päris KÕIK. Oletasime, et ta on ikka alles. Tuli buss, tõi rahvast ja kaks uut tehnikahuvilist - 3-se põnni ja tema ema. Et mitte päris kohtlaste linnavurledena, kes esimest korda maale sattunud ja masinavaimustusse sattunud, näida, taandusime. Oli aeg võtta kasutusele uus strateegia ja tegime kohalikus marketis investeeringu, kaks Eriti Rammust jäätist ja Vileda kindad nr 8. Ühtlasi võtsime aja maha, 5 minutit, konsumeerisime need rammusad ja tegime ajurünnaku. Lühidalt sai plaan järgmine: kindad tõmbab kätte see, kellele need mahuvad ja läheb uurib, mis karul kõhus on ning võtab aarde välja. Kuna minu kämmal on 3 numbrit suurem, siis uurija osas palju variante ei olnud. Kui mõni pealtvaataja võis seda teatrit pealt näha, siis süžee oli umbes selline: noor tehnikahuviline brünett roosades kummikinnastes tudeerib väga põhjalikult kuidas see traktor ehitatud on, kas tema väntvõlliga on kõik korras, mida karteri põhjas leidub, kas kõik kepsud on alles. Õnneks oli see teater ühes vaatuses ja kiire lõpuga. Selle nurga alt lähenemine kandis vilja. Järgnes kiire logi ja lahkumine.

Õnneks tuttavaid ei kohanud, tänaseni pole keegi uurinud midagi meie kahtlase käitumise kohta. Seega oli see ainus etendus ja kordusele ei tule. Tänud aarde eest! :)

Meil oli kambapeale 50 näppu. Aga miskit ei hakanud näppu!

 1 

Lapsmugud lahkusid kohe, kui auto ära parkisime, justkui oleksid teadnud, et nüüd on meil seda masinat vaja :) Väga kaua läks, naljakas oli muidugi geokõnesid teha neile, kes ei olnud aaret leidnud - aga helistamine alati aitab!

 1 

Meie ei lasknud end kohalikest suurt häirida ja tundus, et neile ei pakkunud väga huvi ka, et miks me seda aparaati pulkadeks võtame... :P. Igatahes oli lõpuks lootus kadunud ja konsulteerisime kahe eelneva mitteleidjaga... telefonikõned ikka aitavad, ükskõik mil viisil siis. Igatahes panin ma lõpuks käe õigesse kohta, juba kes teab mitmendat korda ja tõmbasin topsi lagedale. Me täname!

Natuke aega saime otsida, siis hakkasid kohalikud meid silmanurgast hoolega jälgima ja jäi pooleli. Õhtul tagasiteel Narvast üritasime uuesti, aga nüüd tihedas vihmas oli see veel lootusetum üritus – ümberringi oli arvukalt kohalikke vihmavarjus ja vaatasid meid suure huviga. Loobusime neile etenduse pakkumisest ja jäime autos kuivaks. Eks mõni teine kord uuesti.

Leitud. STF.

Leidsin! Aitäh!