Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud sündmusaarde "Kümme aastat hiljem" boonusaardena.
Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte; pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Lisaks kõigile tuntud Jägala joale ja Linnamäe hüdroelektrijaamale asub jõel veel palju väiksemaid huvipakkuvaid objekte. Ühe sellise juurde käesolev aare ka juhatab.
Mõnusat otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ujumiskoht (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC56E7Q
Logiteadete statistika:
161 (85,6%)
27
7
1
0
0
0
Kokku: 196
Vaatasime siit ja sealt ning tuvastasime, kus aare end varjab, ronimiseks ei läinud, logitud sai ilma ka.
Jägala kandis on meil aardeid võtmata päris mitu, oli ka see siin. Akrobaatikat lasin Mirjamil teha. Väljas oli meeletult külm ja kõle. Karbi leidsime edukalt ja kui olime selle tagasi paigutanud, siis meie lähedalt möödus üks maastur. Autoni jõudes tagurdas ta meieni tagasi ja uuris, et mis me seda silda niimoodi uurime. Me siis vastasime, et meil on mäng käsil ja siis juba saadi aru, et miskit on sinna peidetud.
Tuul oli tõusnud aga ega see geopeiturit kodus hoia. Õnneks oli kuiv, sai vähemalt julgemalt siin tegutseda. Kui lahkuma hakkasime, peatus üks härra meie juures autoga ja uuris, mis silla juures tegime. Kui vastasime, et üht mängu mängime ja seal üks punktidest, siis härra tegi teadja näo pähe ja jäi vastusega rahule. Muidu omamoodi koht, aitäh kutsumast!
Suvine uus katse oli edukas, sai küll endale pisut maastikku raskemaks tehtud, aga ilusti leitud. Objekt ise oli küll veidi kahtlane, aga tundus siiski täiesti toimiv. Aitäh.
Kuna korra olen siin mitteleidmas käinud, siis edaspidi sai seda aaret ignotud, sest lastega koos polnud tahtmist. Nüüd aga tuletas Carolys mulle meelde, et mul ootab siin üks karp otsimist. Mis siis ikka, vaatasin siit ja sealt ja siis kolmandast kohast ning karp jäigi silma. Kättesaamine polnud ka midagi keerulist. Aitäh!
Õige natuke oli veel vaja aega parajaks teha ja kulgedes sihtkoha poole jäi sobivalt teele ka see aare. Paksus lumes sain ukerdada, piilusin siit ja sealt, aga ei jäänud miskit silma. Laps oli konkreetne ja lõpetas mu otsingud, et aitab küll, las olla, nüüd ongi aeg tal sihtkohta jõuda. Eks peab kunagi lumevaesemal ajal uuesti piiluma tulema.
Silla peal oli natuke kõhe, kui lume seest paistsid mõned augud olevat, aga samas aitasid ka jäljed kohe kiiremini aardele jälile saada. Valisime õige poole ja jäigi karp silma.. esialgu siis väiksem karp. Tagasi pannes jäi silma ka suurem, mis seal ikka, panime ka sinna nimed kirja :P aitäh!
Vahva kiire leid - natuke närvikõdi, et kuidas täpselt karp kätte saada - pisukes lumine turnimine ja oligi olemas :) Tagasi pannes isegi jalg enam eriti ei värisenud :D
Ma olen vist mingi viis korda siin käinud, aga alati on kas kalamees või mõni muu asjapulk nullis askeldanud. Täna oli plats puhas ja pärast mõningast piidlemist ka aare käes.
Alguses käisime aaret logimas, pärast saime ka silda ületada. Aitäh!
Kiire leid. Nautisime ka mõnusalt sooja jõevett. Tänud!
Kunagi olin siin kaua aega võimelnud. Täna läks kiiresti. Mälu järgi ütleks, et aare on suuremaks läinud, aga kes seda mälu nii täpselt teab. Aitäh!
Tee LK aarete juurde oli ikka natuke liiga pikk ja tagasitee möödus minul soigudes. Kuidagi suutsin välja soiguda, et kaks aaret ja siis 2000 GP-lehel täis. Algselt oli plaan Lihtsalt mine ja võta ära korjata, aga kui autosse tekkis kurjakuulutav punane kuma, Mikil tulid sõrad välja ja sarved kasvasid pähe, siis sain aru, et tal on mingi muu kant plaanis. Nii oligi ja Jägala jäi hästi tee peale.
Siin selgus, et ohutundega on mul ikka jätkuvalt toredad lood. Kui siin nädalajagu tagasi polnud seda absoluutselt, siis nüüd nägin silda ja märkasin ainult seda, kui roostes ja katkine see on, et raudselt kukub kokku vms. Miki tuvastas ära asukoha ja ma proovisin kätte saada, aga kuivõrd silme ees oli pilt sellest, kuidas ma sulla-mulla teen ja ega veel väga seda paindumist pole, siis oli Miki nii armuline ja ulatas karbi kätte.
Enne maale minekut tegime väikse geotuuri ja logisime mõned aarded. Jägala jäi esimesena teele. Ilus koht.
Aitäh.
Siin läks aega. Sai uuritud nii siit- kui sealtpoolt; ka sai kükitatud igas asendis (pidi ju leiule kaasa aitama). Tutkit. Hakkas siiber saama, sai telefoni kaamera abivahendiks võtta ning.. Esimeses vaadatud kohas. Peitjale tänud!
Madalale linnaautole oli metsatee päris halvasti läbitav ja jätsime auto üsna pea tee äärde, et jätkata jalgsimatkaga. Silda sai uuritud põhjalikult ja see viis lõpuks tulemuseni. Õnneks aarde kätte saamiseks midagi eluohtlikku tegema ei pidanud. Päris igale poole pole ka vaja ronida ja saab hakkama üsna puhaste riietega. Nautisime ka mühisevat ja vahutavat jõge ja asusime tagasiteele.
Suurema silla ääres püüti kala, me püüdsime aaret. Läks hästi. Aitäh peitjale!
Muidu mudaste sildade seeriasse kuuluv aare tuli sedapuhku pisukese külmakraadi tõttu üsna puhtalt kätte. Sild on põnev - vist mingi pioneeriväeosa kätetöö, meenutab Pajusi oma.
Kui juba sinna kanti tuldud sai, siis otsustasime paar aastatetagust mitteleidu ka leiuks vormistada, et kui päevavalges ei leia, siis kottpimedas ikka leiab. Nulli saabudes jalutas keegi autoga oma kahte jurakat koera ja kuigi mootorjalutaja oli juba kaugustesse kadunud, siis neljajalgsed ei tahtnud jupp aega talle järgneda. Lõpuks tegid ka nemad siiski minekut ja objekt oli meie päralt. Ega seal liiga kaua ei läinudki, aare sai suhteliselt kiiresti tuvastatud. Tänud peitjale!
Leitud. Aitäh. Hea, et seltskonnas oli vähemalt 1 kotkasilm ja 1 orangutan. Ma sain siis 1 laiskloom olla.
Teel idaosariikidesse peatusime korraks ka siin. Nulliga muret polnud kuid logimiseks tuli korraks varjuda kuni mugud möödusid. Täname!
Eelmine kord jäi leidmata. Seekord läks kiirelt, leid tuli esimesest kohast kuhu vaatasin. Tänud peitjale.
Mulle sellised aarded meeldivad. Sai testitud enda sisemist oravat :D
Kui see auto oleks 4 minutit varem tulnud, siis oleks ta leidnud ühe lamava politseiniku aseaine. Leid ise tuli vaatluse teel kergelt. Paistis kaugele. Suurim hirm oli, et kas saan korralikult tagasi ja ära ei pudista. Aga kui ikka abivahend tuua (et julgeks pärast poest ka läbi käia) ja korralik asend võtta, siis polnud probleemi. Tänud! :)
Kui õiges kohas kükitada, paistab aare kohe silma. Logimiseks on aga julgust vaja. Väga kaunis koht jälle avastatud :)
Väikese matka käigus pidasime oluliseks ka raja äärde jääva geopunkti kontrollimist. Oli täitsa olemas. Kui läheneda õigelt poolt, ei saanud ju mitte tähele panna :) Tänud
Siin on ikka väga palju käidud ning uhket juga näitamas käidud. Nii kodumaa rahvale, kui ka võõrsilt tulijaile. Millegipärast ei olnud aare siiani näppu jäänud. Seekord sai see viga parandatud.
Minion jauras aga, et ta on seal varem käinud ja nemad ei leidnud. No mina ei tea kust nemad vaatasid. Mina läksin sinna ja võin öelda tulin, nägin, logisin. Tänud aarde eest :)
Ei hakanud asjatult tolmutama, pilk teiselt poolt peale ja edasi juba logimise vaev.
Jões oli täielik põud, vesi oli maru soe ning ulatus napilt üle pöia. Nii äge oli ringi solberdada. Ega see aare ka lõpuks varju ei jäänud. Aitäh.
Väga ilus koht ja põnev sild. Peiduvõimalusi oi kui palju. Ei hakanud seekord jõu ja ilunumbreid tegema, vaatasime niisama siit ja sealt ning see strateegia osutus edukaks.
Mingist logist oli meelde jäänud, et siin võib end lolliks otsida. Või oli see mingi teise aarde oma. Igatahes panime teelt kõrvale keerates vaimu valmis, et väga lihtne ei pruugi olla. Õnneks oli koht ilus ja kõrvaline ja veetase ka peaaegu olematu. Alguses lasime küll vaid kaaslasel objektile minna, aga kui sealt mõne aja jooksul mingit tulemust ei tulnud, siis kummikustusime ka ise ja asusime tegutsema. Silmad ja käed muudkui käisid, aga ei midagi, mis aaret meenutaks. Noorgeopeitur käis aga muudkui teooriaid välja, mida kaaslane siis kontrollima pidi. Mingil hetkel, kui kõik olid mõnda aega oma nurgas tegutsenud, käratas kaaslane, et ära roni seal üleval, ajad mulle igasugust s...a kaela. Jäime noorgeopeituriga juhmilt teineteisele otsa vaatama ja pistsime siis pead kaaslase vaatevälja, kes meid samamoodi juhmilt tunnistama jäi, sest üleval me ju polnud teps mitte. Nägime veel eemalduvat roosas jopes selga, kes õnneks sellele repliigile reageerinud ei olnud. Aaret aga ei paistnud kuskilt. Lõpuks natuke vaatenurka muutes sai vaid kiruda, miks inimesed nii lollid ja pimedad peavad olema. Igatahes jäid nii koht kui ka aare meelde. Aitäh!
Porisel ajal võib siin päris huvitav olla. Praegu tuli kergelt. Aitäh!
Ei tulnud kergelt.Jõudsin terve hunniku valesid kohti üle vaadata ennem kui karbi kätte sain.Aitüma
Teel aardeni näitas üks suur lahtine koer mulle hambaid, nii et olin sunnitud selg ees taganema. Õnneks jõudis varsti omanik kohale ja olukord sai kontrolli alla. Seejärel nautisin sillal pisut vaadet ning kui ümbrus vaikseks jäi, läksin nulli ja panin nime kirja. Täitsa mõnus peidukas :) Aitäh aarde eest!
Kerge võimlemisharjutus ja saigi logida. Täname juhatamast!
Jägala. Töönädal oli jõle niru, töö kõrvalt ei jõudnud ühtegi aaret nopitud aga tihk oli suur. Reede õhtu saabudes haarasin oma seitse asja ja tormasin vallutamata maade suunas. Andsin veel teada, et tagasi saabumisaeg teadmata, olen kuni jäksan. Sellest aardest sai õhtu esimene leid. Algul sai ikka valedest kohtadest otsitud, aga kui maa-ameti kaardile pilgu viskasin, siis muutsin ka otsimispiirkonda. Eks ta paras pähkel oli, aga praegune aastaaeg tegi elu kindlasti kergemaks.
Tänud.
Kuna objekt oli parajalt plögane ja vihma sadas kogu aeg juurde, siis toppisin kätt põgusalt paari kohta ja tulin tulema. Eks vähe kuivemal ajal ja parema varustusega tuleb uuesti vaadata seda asja. Tänud juhatamast!
Pori, liga, löga. Ei tahtnud kuidagi püherdada. Lõpuks sai aarde asukoht fikseeritud ja veidi hiljem ka kätte. Tänud peitjale
Ah tundub et raske leida?Ennegi mõnd sellist väikese vaevaga logitud.Siin sai aga ikka päris kaua oldud.Eriti ei kiskunud see tsemendi laadne plöga ka püherdama.Kui kõik olid juba nõus lahkuma,ütlesin teistele et oodake veel hetke vaatan sinna ka ja teate isegi mis ma leidsin.Kättesaamine osutus väikeseks probleemiks, aga selle lahendas Leiko tuues autost kilekotte. Pärast logimist sai veel jões käed puhtaks pestud,sest taevast sadavast veest jäi ilmselgelt väheseks.Suured tänud aarde eest.
Tänase vihmase ilmaga oli natuke raske aaret kätte saada kuna keegi ei tahnud poriseks saada.Lõpuks Leiko tõi autost kilekotid.Need päästsid meid ja saime logida.Aitäh!
Siin olen käinud mitte-leidmas hulka aega tagasi. Tookord määrisin hullult ära oma kollase jope. Täna minu jaoks maastik 1.5, lihtne. Tänud kohta tutvustamast!
Üks vene rahvusest proua oli lastega jõe ääres suvemõnusid nautimas, kuid õnneks ei takistanud see meid aaret otsimast. Jällegi pean tänama oma meespoolt, tänu kellele pääsesin mina raskema töö tegemisest. Uskumatult ruttu läks meil siin. Täname!
Natuke uurisin aga aaret ei silmanud. Tuleb teinekord tagasi tulla.
Saabus jälle aeg istuda sadulasse ja minna kodumaad avastama. Valisin sihtkohaks Virumaad, sest seal kandis pole ma eriti otsinud. Sõitsin rongiga Raasikule, kust väntasin aarde juurde. Kord varem olen ka otsimas käinud, aga siis oli aare palju raskema koha peal, täna jäi kaup kohe silma. Aitäh!
Aare sai 4.5 maastikult tagasi 2.5 maastikuga peidukohta, omaniku juhiste järgi täpselt õige koha peale.
Minu jaoks oli see tegelikult omamoodi rõõmusõnum kui lugesin, et Jägala aare on ikkagi alles, aga peidukoht muutunud ning maastiku raskusaste 5.0 peale tõstetud. Kui Karin karpi nägi ja Janar kätte sai, siis pakkus see mulle värske võimaluse leida asi, mida ma originaalpeidukohas mitmel korral kuidagi tabada pole suutnud. Viimaste leiulogide põhjal arvasin teadvat üsna täpselt, kust ja kuidas otsida. Niisiis valisin mõnusa lahtise teetolmuga päeva ning läksin objektile. Kõigepealt Karini rollis - skoor! Siis Janari rollis - see oli juba märksa tõsisem pingutus! Ainsaks abivahendiks paar kindaid, poos algul sama, mis luhtunud otsimiskatsel aasta tagasi, hiljem aga venitusharjutused, mille tagajärjel ma Janarile pikkuses kindlasti sentimeetri võrra lähemale kasvasin :o) Maastik 4.5 - jah, valitses reaalne oht taas kord riietega ujuma minna, aga sellega olen juba harjunud nagunii. Seekord jäi suplus ära, tõin karbi välja, kloppisin ennast vähemalt 10 minutit ning helistasin Aarele, et aare õige koha peale tagasi panna. Skoor!
TB out.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Sain geojaanil täpsustavaid vihjeid aarde asukoha kohta ja käisin uuesti kontrollimas. Tõepoolest on karp alles. Aitäh Janarile info eest!
Niikauaks kuni õnnestub karp oma algsele kohale tagasi panna, on aarde raskusastmed ajutiselt muudetud.
Otsida tuleks nullist 2,5-3m suunas SSW.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Saime Janari käest infot, et aare on palju keerulisemasse kohta ümber peidetud. Tahtsime karbi õigesse kohta tagasi tõsta, aga ei suutnud leida. Vb on kaduma läinud.
Timix day kaks, aare viis, mitte Timixi aare. Aaret ma ei pidanud otsima, lihtsalt küsiti kas see võiks olla aare. Kuna tuvastasin objektil tuttava kujutise, siis oli selge, et see on aare. Nüüd tuli keerulisem osa, tuli hakata tegema akrobaadi harjutusi. Olin ülepeakaaela tolmuga koos, kui me lõpetasime. Tänud peremehele.
Seda aaret olin ma uurinud juba kolm korda. Iga kord olin näinud õiget karpi ka aga lugedes logisid ja vaadates raskusastet välistasin selle. Nüüd vedasin Janari kohale, näitasin talle karbi ette ja tema teravam silm nägi vajalikud sildid ära. Janar pidi muidugi endast viimase andma, et karp kätte saada. Tema asend oli küll selline, et olin valmis igal hetkel ka selleks, et Janar kukub. Pea porine, riided tolmused. Tõsiselt tegin sisearutelu, kas ikka see valgetolmune inimene oma autosse lasta. Lasin, kuidas ma ikka ta sinna maha jätan. Aga auto sai ka mustaks. Sain ka kindla veendumuse, et ise poleks ma ühelgi aastaajal seda aaret kätte saanud, seega tänan Janarit appi tulemise eest. Ja muidugi peitjat.
Olen seni kuulnud Piia ja Peetri värvikaid heietusi silla asjus, mille juures sai nüüd väike kogunemine tehtud. On teine siin kaval ja tolmune sillake jah. Kaaslastel õnnestus vihjet tabada ja nõnda see karp lõpuks leitud sai. Tänud peitjale.
Päris kahju on geokolleegidest, kuulates ja lugedes nende kuludest selle aarde leidmiseks, alates ajakulust kuni.... Minu kulud piirdusid õnneks ainult mõningase suureme pesupulbri ja vee kuluga. Tänud kõigile, tänu kellele ma nii lihtsalt hakkama sain!
No see on siis ajaliselt, kohtumistest ja millest veel maratonaare. Olen siin käinud vist viis korda, olen silda ja sillaümbrust puhastanud, nii tolmust ja Piia pealekäimisel ka muus sodist. Olen kuulanud veekohinat ja teinud ilusaid pilte liikuvast veest. Olen kohanud siin nii vanu tuttavaid, kui tutvunud mõne uuega. Olen lõhkunud suhteliselt kalleid riideid, olen tundud hirmu kõõlumisest veekohal, olen kuulanud tähelepanelikut vihjeid, kuskohast otsida, olen niisageli lahkunud siit taaskord lööduna. Olen näinud selle silla amortiseerumist paari aasta jooksul ja olen tegelikult selle silla kallistamisest juba tüdinud. Aga ikka polnud keegi meist vaadanud õigesti õiget kohta. Seekord varustatud konkreetse vihjega suutsime lõpuks ka oma nimed raamatusse saada. Oh oleks vaid kõigis ettevõtmistes elus sellist järjekindlust (aga mitte pinnapealisust).
Seda aaret olin juba varem plaaninud otsida, kuid siis jäi erinevatel põhjustel minemata. Nojah, võibolla oleks võinud ka täna jääda minemata. Igatahes üles ei leidnud. Kõige pealt näitas null ikka nii sillale kui sai. Uurisin ühelt poolt ja teiselt poolt. Vastupidiselt karuonu soovitusele, sain ikka riided kõige pealt korralikult mustaks. Leidsin isegi ühe karbi, mille kätte saamiseks hakkasin kohe plaani pidama. Siis tuli meelde 2,5! No ei saa olla. Siis lugesin logisid lõpuks (minu null ei olnud normaalne), panin oma geopõnnid sillale siia ja sinna poole vaatama ja ise mõeldes mida näha oleks. Ei miskit. Tund aega müttasime seal tulutult. Lapsed teatasid: "Anna juba alla!". Ei suutnud alla anda. Lõpuks pidin loobuma otsimisest, sest olin korduvalt jõkke kukkumas. Kahju. Aga eks peab tulema tagasi. Tänan peitjat ilusa koha tutvustamise eest.
See oli üks vahva värk. Aare käes hakkas autosid voorima. Ja mis kõige magusam saime ka teolt tabatud aarde nüüd kirja. :D :D Aitähh Bigdaddy-le :D
Leidsin! Otsimist lihtsustasid geopeiturid, kes sel ajal samas kohas tegutsemas olid. Naljakas seik sellepärast, et nädal aega tagasi saime samuti kokku :) Edu ka neile.
Poolteist tundi otsisin seda aaret, tulemus 0. Vist hakkan pimedaks jääma.
Ilm oli märg ja peale otsingute lõppu olin peaaegu sama sopane kui see sild. Ja siis selgus, et oleks saanud ka end sopaseks tegemata :) Tänud!
Raskelt tuli see leid meile. Või no, Laurile siis peamiselt, kes sai kõik rasked valed kohad enne üle kontrollida kui leiuni jõudsime… Mina vaatasin samal ajal vähemrasketesse kohtadesse :P. Aga lõpuks meil see karp näpus oli ning ägeda veemängu kõrvale saime oma nimed ka logiraamatusse kirja panna. Mis peaaegu et oleks siis karbile täiesti fataalselt lõppenud, sest see jäänuk oskas seal täpselt meie seismajäämiskohas kuidagi nii palju auguline olla, et väga napilt pääses terve karbi sisu logija kobade käte vahelt vette lipsamast… :D. Nunnu tilluke leemur on siin aardevalvuriks, tegin tast piltigi aga no loll nii, et karp ka peale jäi... Minge siis ise teda vaatama, suurvee ajal on ta koduümbrus ka väga vinge ja võimas :).
Kuna selle oli kogu Kostivere kamp varem juba leidnud, siis siin saime Marisega kahekesi otsida. Ja no teised siis pealt vaadata ja naerda meie üle ainult :D Aega ikka võttis, mitte kohe ei tahtnud peiduka juurde minna esialgu. Lõpuks aga ikka õnnestus õige koht ka kätte saada ja nimi kirja. Väga lahe koht juba selle vetemängu pärast mis kõrval on ja samas ka aaret varjav sild on põnev avastus. Huvitav, et see sinna nii siis maha jäänud on :D Ehket väga lahe koht :) Tänud!
korduvkülastus, et M ja L ka logida saaks. Meie nautisime vetemängu. Aare OK.
Kuidagi moodi on mul see aare seni kahe silma vahele jäänud, nii et siin olin täitsa esmakordselt. Karpi ei näinud aga koht on kena, vaatasin natuke niisama ringi ja lahkusin järgmise kollase täpi manu.
No ei näe mina seda tünni niisama, ka talvel mitte. Tegin veel veerand tundi sillauuringuid, loomulikult samadest kohtadest, mis eelmisel mitteleiul :P Nii Jugala kui Jägala, mõlema puhul tuleb järgmisena ette võtta logide analüüs.
Kes seda võis teada, et Piibe maanteelt vaid nõks kõrvale ja kohe kas silda korraga?! Aitäh kutsumast! Ja soovitus "Mõnusat otsimist!" oli vägagi omal kohal - kui leidsime (õigemini: kui kõige vähem kogenu leidis), oli veel eriti mõnus:)
Sünnipäevalt tulles oli minu telefoni aku tühi, aga no 1.5 tavaline aare ju võetav ka ilma gpsita. Tühjagi! Ikka oli vaja kiiresti aku laadida ja teiste logisi piiluda, et lootusetust olukorrast kuidagi välja tulla. No otsisime jah kaua ja no oli muidugi seal, kuhu juba enne vaadatud.
Nagu eelpool öeldud, tuleb teise nurga alt vaadata. Aga peab ütlema, et see oli kõige kauem otsitud aare tänasel geopühapäeval ja meie teekonnal oli nii multi- kui mõistatusaardeid. Aga rõõm leidmisest seda suurem.
Sai seal komberdatud ja komistatud ning nullpunktile keskendatud. Võib-olla oleks pidanud otsinguala suurendama või kauem otsima, aga seekord ei leidnud. Uskumatu, milline liiklus seal küll oli. 10 minuti jooksul sõitis seal kümmekond autot üht ja teistpidi läbi, iga pilk üllatunum kui teine mind nähes.
Ei leidnud kahjuks. Sai risti-põiki silda uuritud ja võsas ka mütatud, aga ei midagi. Ei märganud isegi kohta enam, kus olla võiks. Tõeline pähkel või aare plehku pannud...
Aare on korras. Kui riideid ähvardab määrdumine, siis otsite vales kohas :)
Ühesõnaga...tegelikult ma jahtisin muud aaret,aga peale seikluseid ja täpsustavaid juhiseid laekusime õiges kohas...aga no..oli vaja ikka veel kõnet sõbrale,sest ilma ei tahtnud lahkuda,aga sandina ei suutnud väga ehku peale ka sillale vedelema hakata :D Et siis nyyd see yks sõna-leitud :)
Margus ka turnis ja tuhnis, mina suunasin sillalt ;) Vaatasime silda siit ja sealt poolt, ülevalt ja alt. Tolmuseks saime meiegi. Kokkuvõttes sain aarde kätte lihtsamast kohast, kui arvata võis. Tänud peitjale!
Tahtsin sellest mitteleidmisest vaikselt kõrvale hiilida aga ei saa, Esko rääkis välja. Meie olime siin tegelikult kolmandat korda ja päris leiuta me ei lahkunud, positiivse konto peale jäi taaskordne ajaveetmine toreda geopeituriga. Meie saabumine andis vist Eskole uut hoogu, kahjuks küll see ühine hoog ei viinud tabamuseni. Ma sain küll teada silla uusi ehituslike ja funktsionaalseid eripärasusi. Sain kuulda taaskord Piia keelavaid hüüatusi, mis käskisid ohtlikest kohtades eemalduda või ronimised lõpetada (seekord olid need enam Eskole suunatud ) Vaatamata mitteskoorimisele oli tegelikult päris tore seal koos askeldada ja mina küll sinnaminekut ei kahetse. Mulle jäi mulje, et ühine üritamine andis lisahoogu hoogu ka PiiaEskole - kui selgus, et tegemist on taas mitteleiuga siis hakati metsavahel googli tänavaatluse abil Aegviitu sõitma, et veel ühte ideed kontrollida. Tolmuta jäänud pea - ka mina olen kunagi kandnud õlgadeni juukseid, seekord jah polnud kandva mateeria puudumisel võiamlustki, et juuksed tolmuseks saaksid. Ja Esko, sa ei kujuta ettegi, mida kõike ma Piiale kokku lubasin, et ta mind ikka autosse lubaks... Odavam oleks vist olnud takso kohale tellida.
Juhuslik teolt tabamine teist korda samal päeval. Erinevalt Jugalast, olin Jägala juures mina enne platsis ja kloppisin juba tolmu riietest välja kui Piia ja Peeter laekusid. Näitasin neile ka kohe ära, millega siin mängida saab. Edasi põhimõtteliselt kordasime protseduuri kolmekordselt ja saime kõik ülepea tolmuseks. Välja arvatud Piia, kelle külge tolm lihtsalt ei jäänud. Ning välja arvatud Peeter, kelle pea tolmuseks ei saanud. Ok, ütleme siis, et mina sain kolmekordselt ülepea tolmuseks. Kuid kuna ma Piia puhtasse autose ei tükkinud, siis mina võisin. Peetrit vist ähvardas juba oht jala koju minna, aga kui ta lubas riided seljast võtta, siis Piia leebus ja võttis ta ikka kaasa :o) Kokkuvõttes: turnisime all ja üleval, otsisime rohkem ja vähem klassikaliselt. Aare jäi aga peitu. Seekord.
Täna ei saanudki otsima hakata. Kaasas olnud geopõnn keksles sillal ja näitas näpuga siin, siin, siin. Tema jaoks oli see juba leitud aare. Meil jäi siis üle ainult logida.
See aare sai ette võetud puhtalt sellepärast, et õde ja õemees seda viimati ei leidnud. Kõhuli ei visanud, aga turnisin ühel pool silda, kuhu geotäpike suunas, pubekas turnis teisel pool, põnni ei lubanud kuskile turnima, see kibeles silla äärtest piiluma. Kuna turnimine tulemudi ei toonud, otsustasin ikka veidi riideid määrida ja ronisin silla keskelt silla alla. Ei midagi peale tolmuste riiete. Siis piinasin veel telefoni ja turnisin ise seal, kus pubekas enne ja oligi kohe pilk peal, edasi ainult käesirutuse vaev.
Sild oli, jõgi oli, mugud liikusid aga aaret küll ei olnud. Sai korralikult turnitud ja sillal kõhuli oldud, nii et riided ei kannatanud enam kriitikat.
Kui mina püüdsin sillale läheneda üks jalg ees, kompides, et kas sild ikka minu raskusele vastu peab, siis peale uhket logimist uude logiraamatusse, kimas sillast üle pikk kartmatu metsaveomasin, jättes mind tolmupilve, aga eks ma olin väheke tolmune juba enne ka. Tänud peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Karp on oma asukohast lahkunud.
Värvid mulle meeldivad ja kollane kohe väga! Pärast tuustimist mu kollase jope kohta küll seda öelda ei saanud, et see kollaseks jäi! Panen siis ühe mitteleiu kah kirja.
Ronisin ja rippusin seal veerand tunnikest kohati pea alaspidi nagu neljanda dimensiooni makaak, aga mida ei leidnud, seda ei leidnud. Võib-olla siin dimensioonis on 1.5 raskus teise definitsiooniga. Koos geocahing.com lehel olevaga on see praegu kolmas järjestikune mitteleid. Äkki tasuks igaks juhuks üle kontrollida, kas kõik on nii nagu peab.
Rudolf ronis, mina sõin ja targutasin (ja tegin muguvalvet). Aare oli seekord häbelik.
See siin on tore koht enese määrimiseks. Hea, et kellelegi vahele ei jäänud. Aitäh!
Ilusal suvepäeval oli seal päris mitu inimest loodust nautimas, päevitamas ja kalastamas. Õnneks peitis aare ennast kohas, kus me nende eest varju jäime. Leid oli kiire ja aare korras. Tänud kenasse kohta juhatamast!
Vette minema ei pidanud, aga akrobaatikat oli vaja küll teha.
Nu mulle hakkab tunduma, et selliselt peidetud aarded on juba mu lemparid :) Sai nalja nii meil, kui möödujatel.
Hea, et meil ikka plätserdis Kätlin kaasas oli.. keset aktsiooni sõitis auto koos paadiga üle silla.. ei tea küll, mida nad mõelda võisid, igatahes muiged olid head! :D
Vaatasime natuke nõutult ringi, enne kui õige nurga alt uuesti vaadates aare end kätte näitas. Heleni esimene aardeleid :)
Ajaveskist otse siia. Et vaadata kevadiste vete möllu ja imetleda seda kriipsukest päikest, mis vaid korraks meid täna paitas. Jälle koht, kuhu mina sattunud ei olnud. Ja olgem ausad... Jägala aarde arvasin mina ju otse loomulikult Jägala joa lähistel asuvat. Puhta petukraam! Siiski, ilm oli ilus, vesi mühises ja vahutas ning abivalmid kaaslased ohverdasid oma püksid ja aitasid aarde kätte saada. Noh, et ma ükskord Tallinnast lahkuks puhtama moega kui porimülkas soperdanud lasteaialaps, kellel kõrvatagused vaid piimast valged on. Aus olles, siis ega jah, on probleeme selle pealinna geopeitusega. Kipub nöökima ja riideid-jalanõusid poriga katma. ;)
Nii saingi üpris turvaliselt nimed kirja panna ja kuupäevaga ehk ei eksinud, kahe aastaga nagu Oksa aidas. ;)
Aitäh aarde eest! EVEJ Kõik OK.
Jätsime Jostenile korraldamata õppetunni teemal "Kuidas sildadel käituda ei tohi?" siiski täna ära, sest oli liiga porine ja proovisõiduautod pole ilmselt sellisteks ekstreemsusteks mõeldud. Aitäh juhatamast, külastame kunagi veel ;)
Esmalt hindasin olukorda silla peal selliseks, et mõistlik oleks panna kõik esemed kinnistesse taskutesse. Enne millegi lolli ette võtmist pidasin targemaks ka aare silmadega üles otsida. Kui olin täpselt poolel teel aarde juurde, otsustas üks auto tulla. Lugesin nende punnis silmadest ära mustmiljon küsimust. Mõned olid lihtsamad "Miks? Tegelt? Päriselt ka?" Keerulisemateks olid kindlasti, et ega ma suitsiidi ei plaani põlvekõrgusesse vette teha. Umbes 3 minuti pärast tuli see auto juba teiselt poolt tagasi. Selleks ajaks oli mul õnneks logi juba kirjas ja sammusin eemale. Tänud!
Minu 700. leid
Uskumatu et esimesel korral seda ei näinud. Aare oli näo ees, aga otsisin ikka kaugusest.
Jõgi kohises ja oli märg. Sild oli metallist ja tolmune. Keegi võiks sellele survepesu teha. Jägala näiteks. Aare oli lihtsas kohas, aru ma ei saa, miks seda nii kaua otsima pidi?
Ei ole mina selliste kohtade ja selliste pooside inimene, kuid nüüd peab küll pessu minema.
Tänu Mardile sai logi kirja, minu poolt oleks see salto tegemata jäänud. Püüdsin küll algul lihtsamalt maastikult otsida, aga kui aaret seal pole, ei saa seda ka leida.
Viimsiga ühele poole saanud, suundusime päälinnast välja. Ilm oli endiselt kaunis- seega mõtlesime vaadata Jägala kanti. Ja ennäe imet- kena koht ja kaunis aare... Proovisime siitpoolt ja katsusime säältpoolt- kuni lõpuks kostus Steni võidurõõmus hõige... Ronisin tagasi tasapinnale ja logisime asja ära. Tänud :)
Mingil imelikul põhjusel arvas Indreq, et Jägala nimeline aare asub ilmselt Jägala joa juures, nii et kui palusin Peterburi teelt Aegviidu suunas minna, arvas Indrek vist salamisi, et ju kohe tuleb "ups, pöörame ikka ringi". Aga vot ei tulnud, tuli hoopis "100, vasak 3" ja kohevarsti olimegi mingis veidras kohas kus paremal paisjärv, vasakul kärestik, rataste all sild, ees miski kanal ja teine sild. Indrek mainis, et on kunagi sihukest kohta juba näinud. Minul igatahes tore koht avastada. Kiire surf nostalgialainetel tehtud, asusime aaret otsima. Isegi sihukeses kohas ei saanud me muguvabalt - üks oli maskeerunud kalameheks ja siiberdas seal ringi ilmse kavatsusega välja uurida mida me seal teeme. Tubli 15 minutit usinat mökerdamist hiljem õnnestus tuvastada ka aare - otse loomulikult kohast kuhu Indrek vähemalt kaks korda varem oli vaadanud... Meie nimed said logiraamatusse sisse. Edasi Kaberneeme poole! Kärbitud ja kohandatud Indreku tekstist. :) Tänud!
Mingil imelikul põhjusel arvasin et Jägala nimeline aare asub ilmselt Jägala joa juures, nii et kui kaardilugeja käskis Peterburi teelt Aegviidu suunas minna, arvasin salamisi et ju kohe tuleb "ups, pöörame ikka ringi". Aga vot ei tulnud, tuli hoopis "100, vasak 3" ja kohevarsti olimegi mingis veidras kohas kus paremal paisjärv, vasakul kärestik, rataste all sild, ees miski kanal ja teine sild. Kuskilt mälusügavusest koorus mälupilt et ma vist autoorienteerumise käigus olen kunagi sihukest kohta juba näinud. Aga igatahes tore taasavastada. Kiire surf nostalgialainetel tehtud, asusime aaret otsima. Isegi sihukeses kohas ei saanud me muguvabalt - üks oli maskeerunud kalameheks ja siiberdas seal ringi ilmse kavatsusega välja uurida mida me seal teeme. Näiteks varastame silda vms - arvestades kui suurt huvi me selle silla vastu ilmutasime. Lõpuks suutis mingi säga ta mööda paisjärve kallast veidi kaugemale peibutada ja me saime asuda entusiastlikult enda mudaseks tegemise protsessi kallale. Tubli 15 minutit usinat mökerdamist hiljem õnnestus tuvastada ka aare - otse loomulikult kohast kuhu ma vähemalt kaks korda varem olin vaadanud... See kinnitab minus salamisi küpsenud konspiratsiooniteooriat et mõned konteinerid on mikrojalakeste ja kiusamiskiibiga, mistõttu nad liiguvad mööda objekti ringi ja armastavad ennast peita kohtadesse mis on just põhjalikult läbi otsitud. Aga peale paljastamist ta enam putku panna ei üritanud ja sai meie nimed oma logiraamatusse sisse. Edasi Kaberneeme poole!
Täna oli minu esimene geomaraton ja see oli lahe :) Nii palju värsket õhku, positiivseid emotsioone ja super kaaslased:) Alustasime sellest aardest. Leidmiseks kulus pisut aega nõutuid nägusid, kuid lõpuks oli see käes :)
Tore koht. Kunagi on siin kalal ka käidud, aga edutult :-) Tänud peitjale.
Alustuseks käis Marko otsimas ning suutis aaret mitte märgata. Siis otsisime mujalt ning lõpuks läksin mina otsima algsesse paika tagasi. Leidsin koheselt. Tegelikult oli täitsa tore seal aega veeta. Ilus koht. Aitäh
Ausalt öeldes oli Sten palju puhtam enne selle aarde otsimist&leidmist. Siin oleksime pidanud natukene vähem GPSi usaldama ja väheke rohkem raskusastet jälgima. Arvan, et kuskil pool tundi olime kindlasti objektil ja lõpuks Sten ka selle leidis. Aitäh kohta tutvustamast! EVEJ
Tore aardeleid. Tänud! Margusel on leid kirjas juba varasemast ja eks tänu sellele läks mul leidmine ka lihtsamalt.
Jäi seegi aare tee peale. Minu jaoks oli lihtne leid. Vedas vist... Tänud!
Kuna see jäi just parasjagu teepeale, siis otsustasin, et vaatan korra veel objekti üle. Ega läinud kiiresti ka seekord. Ikka miski kümme minutit läks aega enne kui karp silma ja näppu jäi. Tänud!
Kõige olulisem oli meil aaret otsides Karolinist kõvasti kinni hoida. Kui Eeva oli õige koha tuvastanud, vahetasime, ja aarde peidikust välja sikutamine usaldati mulle. Logimise ajaks vahetasime taas raudset haaret uljaspäise neiu randme ümber ja nii õnnestuski meil luua olukord, kus kõik jäid kuivaks.
Aardega aga on kõik parimas korras. Tänud!
köiksepealt otsisin nullist, siis lollist, palgiveorekka sõitis must üle ja aare oli 1,5s. tänud poomil kõndimise eest !
3.0 maastikul ronides ei leidnud 1.5 raskusastmega peidupaika. Liiklus üle objekti läks tihedaks ja hakkas turnimist kaldal segama. Kunagi kauges tulevikus uuesti.
No ei, kuigi ma ronima kuhugi ei hakanud. Mõnel teisel korral ehk, ka GPS ei teadnud kuhu mind täpselt juhatada.
Esmalt võtsin ikka kõik 5.0 peidikud läbi ning hiljem käisin 1.5 maastikul logimas. Jalutuskäik pargis ütleks mõned selle kohta. Tänud super ilusasse kohta juhatamast ning lisapunktid sillatanki eest.
Silla peal on üks lahtine rauakolakas, mis ratta alla vale nurga all sattudes võib palju pahandust teha. Lauri sai kõvasti turnida ja akrobaatikat harjutada enne kui karpi silmas.
Mugusid väga segamas ei olnud ja sain rahulikult mööda sillaalust ronida. Aarde leidsin loomulikult viimasest kohast kust vaatasin.
Ujujaid oli palju - pole ka ime, kui seal lausa selline redeliga bassein jões. Õnneks oli aare parajalt nurga taga, sai päris segamatult otsida. Lõpuks katsetasime ka autoga sillakese kandvust, täitsa sõidetav :)
Telo geps näitas üsna õigesti. Esialgu ise vaatasin valest kohast, kuid siis vaatasin gepsu uuesti ja see näitas sinna kohta, kus ta ka oligi :) Läks hästi, aare korras ja kena :)
Vahtisin nullis nii pealt kui alt, kuid silma ei jäänud miskit. Veidi turnisin ka, aga ikka ei miskit. Teisele poole ei viitsinud turnida, null ka nagu ühte serva kiskus. No eks mingi aeg tuleb objekti taas silitama minna, hetkel oli vähe kiire võitu.
Kõrvalsild ja vesi oli rahvast täis ja esialgu tundus, et ei saagi otsida. Isegi politsei oli kohal ja ronisid suurema silla all.
Are ise tuli välja kolmandast kohast kuhu vaatasin. Mõni minut vast kulus otsimisele.
Aare oli täpselt seal, kus ta meie arvates olema peaks. See leid käis kuidagi väga kärmelt. Tänud aarde eest! J: TB.
sõitsin kohale, vaatasin sildu, minu jaoks sellest piisas. Eilse kohta sai juba pikemalt arvamusi avaldatud varasemas logis, seega ei hakka end kordama.
Kolmas katse ja ei mingit otsimist, kohe oli asukoht selge. Mida mee eelmistel kordadel tegime - ei tea, võib-olla mängiisme pimesikku või olime hoopis mõne teise samasuguse silla peal mingis teises aegruumis - täiesti arusaamatu ehk nagu mõned ütlevad, et ilma poole liitrita ei saa aru. Meil oli ainult veerand liitrit ja seegi oli vahuvein, seega jäi meile meie varasem tegevus täiesti arusaamatuks. Isegi see tilk vahuveini jäi ootama paremaid aegu, kuigi põhjust oleks olnud - Jägala oli meie 2500-s aardeleid geopeitus.ee lehel. Kunagi mõtlesime, et kui meil on nii palju aardeid leitud kui telcil siis, kui meie mänguga liitusime (ca 160 leidu), siis kaob igasugune motivatsioon ja tahtmine ära ja tuleb leida mõni teine hobi. Nüüd on leitud oluliselt rohkem ja tahtmine jätkata veelgi suurem - seega elame veel ja elagu geopeitus, meie igatahes jätkame! Soovime kõigile ilusaid elamusi aarete leidmisel ja kui ka mõni ei vasta meie ootustele, siis need on selleks, et me suudaks hinnata tõeliselt häid aardeid ja tõeliste meistrite kätetööd!
Lahedad sillad siin. Aare tuli välja esimesest vaadatud kohast, ei jõudnud veel õieti turnimagi hakata. Mägi-Eesti kaljukitsedele see maastik küll 3 pole, hea kui 2,5 välja annab. Võtsime aardest kaasa Homeri ja jätsime asemele mikroskeemi, panime aarde tagasi ja suundusime Jägala juga otsima. Aitäh peitjale.
Nagu eelnevates logides, tuleb ka tõdeda, et esimene koht kuhu minna sai, oli õige, aga nagu teisedki, otsisime me enne ikka mujalt ka ja alles siis vaatasime õigesse kohta :D Peale logimist vaatasime veel veidi looduse ilu ja seiklesime siis mööda metsaradu tsikliga sünnipäeva aarde poole :)
Läks ikka parasjagu aega. Lõpuks Aigar märkas aaret kohast, kus minagi olin enne seisnud ja silmi punnitanud, ent pime olnud. Tänud.
Mõtlesime vaid nullis oleva koha üle vaadata ja edasi sõita, sest eelnevad logid hirmutasid meid ära! Aga loomulikult nii lihtsalt ei saanud. Natuke ikka turnisime ka! :) Väga lahe koht! Eemal püüti kala ja grilliti. Ja järsku olime nägijad! Aitäh mõnusa aarde ja koha eest! EVEJ
Kui Kaja gepsu poolt näidatud kohtadest midagi tarka ei leidnud ning kõik 3.0 ja + kohad olid üle vaadatud, oli aeg soojendusdress maha visata ja käpikud kätte tõmmata. Mõned vibutused ja mõned painutused ja olidki kraaksjalad raamatus. Algaja prille aga ei suutnud ka kogenud silm leida. :-)
Uus katse - seekord neljakesi ja ... x tundi ning tulemuseks hulgem poriseid riideid ja ei mingit aaret. Ei mäletagi, millal mõnda aaret otsides end nii räpaseks sai teha. Vähemalt ühe geopeituse eesmärgi on see aare meie jaoks täitnud - palju teravaid emotsioone! Kui kunagi tunneme, et nägemine hakkab tagasi tulema, siis teeme uue katse.
Taas võidutses mõistlikus kärsituse ees. Enne, kui suutsin puugi parklasse panna, oli kaaslane kadunud silda uurima. Kuda öeldaksegi: igal l..l oma lõbu ja nii ma heledas kostüümis patseerisingi kuniks aare silma jäi. Tumedas riides kaaslane oli kah selleks ajaks juba heledaks, kuid äärmiselt räpaseks muutunud ja seega oli tema päralt peale suurt tööd ka palk, ehk siis logi kribamine ja õnneks oli ka dush omast käest võtta. Paukuv taevas ajas kah muhelema, et elu on ikka lill küll ja Aare on täitsa mõnus härra, aitäh! Ainus asi mis vaevama jäi, oli eelmise õhtu pikk plaan Algajaga ühise aarde peitmise osas ja kui see kunagi peaks teoks saama...unustage mõnus ja loogeline! Ning valmistuge apokalüpsiseks...
Sündmusele jõudes saime aru, miks meie siiasaabudes teatud isikud siin sillal nõutute nägudega seisid( Paistis vaid kaks tegelast, kolmas oli ilmselt sillale süvauuringuid tegemas ;). Kahtlustasime küll, et ju miskit peidetud või toimub lausa peitmine, kuid kuna otsijad nö viipasid, et sõitke edasi , siis me seda ka tegimegi).Nimelt kõlasid sündmusel jutukatked, et uus aare ilmunud ja kuulsime ka esmaseid muljeid teiste ponnistustest :). Aga kiiret pole ju ühegi aardega, küll sellegi aarde juurde jõuab ( paat oli meil ka ju kaasas ;) ). Nii nautisimegi sündmust ja veeretasime geojuttu kuni õhtust sai öö ja ööst varajane hommik. Et hommik aga üllatas vihmatantsuga Geopuugi katusel, siis polnud ikka veel kiiret. Kuni taevasse pilvede vahele tekkis päike ja tema meid ometi liigutama pani. Sõitsime siis kohale ja nägime massimeeleavalduse järgseid jalajälgi ... ja neid oli kõikjal :P . Raske südamega mõtlesin, et pidin ma siis puhtad riided selga panema , kuid vahetama ka ei viitsinud minna. Nii sukeldusingi tundmatusse ja kuulsin vaid kaaslast ütlemas, et kõik märg ja mudane kuivab kord ära :P. Uhh, milline räpakoll ma olin kui aarde logitud sain :D. Nüüd aga soovitati soojalt Geopuugis pump tööle panna ja end enne puhtaks kasida kui matka jätkame :). Nojah, ega sellise savitondina poleks isegi julgenud kuhugi minna :P. Õnneks oli Geopuugis veel piisavalt vett ja peale spaaprotseduure võisime seiklusi jätkata. Tänud Aarele aarde eest, kus sai oma füüsist ja vaimu teritada :D!
Geosündmusel moka otsast kuulsime antud aarde kohta, kuidas raskemaid kohti oli läbi turnitud, aga siiski läksime põnevusega ka ise otsima. Otsimise käigus liitusid sündmuselt lahkuvad geotiimid meiega ning taipasime ka õigesse kohta vaadata. Aitäh peitjale!
Noh, me turnisime kah hulka rohkem, kui hädapärast vaja oleks olnud. Alustasime õigest kohast, aga kuna ise olime kobad, sai mõned valed ka üle vaadatud. Tänud, tore asi iseenesest!
Eelmisel õhtul sündmusaardelt lahkudes veendusime, et autoaknast kätte ei saa, aga ronimiseks polnud sobivaid riideid ega jalatseid. Täna oli varustuse pool OK, aga vaadates tihedas vihmas libedat toetuspunkti kadus igasugune tahtmine selleks korraks ära. Eks ilusama ilmaga tagasi, kuigi praegu jääb "kärss kärnas, maa külmunud" tunne.
Üritusele sõites märkasin tuttavaid geopeitureid silla juures askeldamas. Ise arvasin, et äkki peidavad midagi, sest uuest aardest ei teadnud ma muhvigi. Alles üritusel olles sain vajaliku info ja tagasiteel käisime otsimas-logimas. Kohale jõudes tabasime kõigepealt algaja, lapsuliblika ja lassie ning otsingute käigus saime tabatud jussikese poolt. Leitud, logitud, tänud ja lehvitused.
Kodupoole minnes ei saanud ju aardest niisama ülesõita. Turnisime silla peal ja all, lõpuks Madis heiskas, et leidis karbikese.
Tulime hiiest. Timix ootas meid juba. Ronisime, turnisime, kirusime. Isegi hiired panid üle minu plehku objektilt. No ei midagi. Siis saabus peita ja Caro. Taas otsisime, turnisime - ikka ei midagi. Peitja palus meil kaugemale põõsastesse minna, et aarde olemasolus kindel olla. Kuidagi väga ruttu sai ta selle vaadatud. Ja meie jälle otsisime kuni Carol tekkis pähe "ma leidsin" nägu. Keegi polnud märganud kus ta selle tekkimise ajal oli. Hakkasime soe ja külm mängu mängima. Ei soojendanud päikeses ega jahutanud jões. Assaaa! Ja siis logisime viisakalt järjekorras. Muidugi näitasime peitjale palju muidki peidukohti seal. Aitähh. Loodame, et mugud meid kaugemal ei jälginud vaid tegelesid oma asjadega.
Platsilt lahkusime koos Irokaga ja talle kuulub ka leidmise au. Mitte ei mõista, kuidas seda oli üldse võimalik enne mitte leida ja üritusel kuuldu põhjal arvasin nüüd teadvat, kus see asus aga sain ikka valesti aru ja jälle kord sain kinnitust selle kohta, et ei saa siin teiste peale loota ja niisama lillekest sillal mängida vaid tuleb ka ise otsida. Tänan!
See boonus jäi meil üritusele minnes püüdmata. Sai küll sillakesel hulga jälgi tehtud ja loodetud, et mõnigi geomobiil seisma jääb ja sellest abivägi välja tuleb aga seda ei juhtunud. Kõik sõitsid selliste nägudega mööda, nagu ei saaks üldse aru, miks me seal sillal oleme. Margus sai oma riided kõik ühtlaselt halliks ja siis oligi paras aeg platsile pasundama minna.
Kuna muidu oleks sündmusele liigvara jõudnud, otsustasime vähemalt ühegi aarde enne üles otsida. Järgmine päev selgus, et see oli väga väärt otsus, sest vihma sadas. Täna aga paistis päike, eemal paepinna peal peesitasid mugud, veel kaugemal püüti kalagi.
Autoga sai pea nulli, gepsu jätsin enesekindlalt autosse. Teadsin suurusi-raskusi. Hakkasin nende järgi ronima ja otsima. Peale mõnda minutit, mille jooksul sai silla ühelt poolt mindud ja teiselt tuldud, mõtlesin isekeskis, et peitja küll siin sedasi turnida ei taha ega veel vähem, et otsijad seda teeks. Ja juba hüüdiski Marje, kus ma olen, mida ma teen ja miks ma seda seal teen. Selgus, et aare oli kättesaadav 1.5 maastiku pealt. Logisime kolmandatena ning uudistasime ringi. Vahva! Selline pais ja ujumiskoht ja peesitamispaik. Polnud siin varem käinud ega julgenud kaardi järgi teiselt pool tullagi, mine tea, ehk ei saa autoga üle sündmusele.
Aitäh lihtsa aarde eest, mille enda jaoks ise raskeks tegin ;-) Aare korras, nänni ei vahetanud. Edasi Caro GP juubelisündmusele!
Kui meie kohale jõudsime oli timix juba tund aega otsinud ning teised vist alles jõudnud. Otsisime mõnda aega, lasime peitjal üle vaadata, kas aare ikka alles on ning otsisime edasi. Kohast, kus teised äsja otsinud ja lahkunud olid, hakkaski aare mulle silma. Läksin silla teise otsa ning tegin leidja nägu. See töötab alati :) Kõik otsisid sealt hoolega. Vahepeal mõtlesin, et läheme juba platsile ära, las nad seal otsivad aga lõpuks siiski said ka nemad nägijaks. Timixile tuletasime meelde, kuidas meie tema nanosid otsime ja kuidas tema suurt karpi ei näe :D Ei saagi aru, miks see selliseks pähkliks osutus. Koht on ilus, aitäh peitjale. Nüüd edasi sündmusaarde platsile kohta ette valmistama.
Geoüritusele jõudsime plekilistena, mis viitas leidmisele.
GP 1058/ GC 1274
Mõne aarde juures tekib folkloori nagu muda. Lapsuliblikas pillas oma palstiki vette, minu omad jäid õnneks alles, eks ma siis kannand oma palstikke edasi, kui kollane suur hele pästik paistma hakkab. Kui poleks olnud Laurit, oleks see aare meie poolt jäänud silla lõplikku lammutamist ootama, algust sai juba tehtud.
Otsisime ülevalt, otsisime alt ja aare oligi leitud.
Ei punnitanud vist poolt minutitki ära. Hea lihtne leid. Lähedalasuv veekogu on nüüd palstikuga rikastatud. Koondnimetus oleks prillid.