Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ühel sumedal suveõhtul helises geopeituri telefon. Telefonist kostus kummaline heli ja kõne katkes. Kuna kõne tuli varjatud numbrilt ja õhus oli FTFi lõhna, siis tormas geopeitur pikemalt mõtlemata õue aaret otsima.
Soovi korral võite aardevalvurit ka toita, ta on teile kindlasti tänulik :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 123/353 |
Aarde sildid:
soovitan (40), 2014_aasta_aarde_kandidaat (28), lahe_teostus (13), lumega_leitav (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC55Z12
Logiteadete statistika:
99 (95,2%)
5
9
3
0
1
0
Kokku: 117
Vägev taksofon! Võin vaid ette kujutada, milliseid häid emotsioone on sellise tasemega aarde leidmisel kaasnenud. Vinge teostus ja lahendus igal juhul. Leidmisrõõmu geopeituritele pea kuueks aastaks, aga nüüd sai olude sunnil kogu kupatus kaasa haaratud.
Sel sumedal õhtul, kui paljude geopeiturite telefon ahvatlevalt helises, polnud mul siinsest ahvatlusest aimugi. Alles mõned aastad hiljem aktiveerusid minu peas helinad põnevatest Tartu aaretest, käesolev on üks meeldejäävamaid esimesi vahvaid avastusi. Ühel paari aasta tagusel väga mõnusal suvepäeval, olles eelnevalt edukalt veest välja õngitsenud portsu Anne kanalis hulpivaid pähkleid, jõudsin siia esimest korda, kaaslane tegi nägusid, aga meenutab siiani hea muigega, kuidas ma ta kahtlasesse metsa vedasin, puu otsa ja mingi imeliku toru otsa ronisin. Telefon oli väga lahe aare tutvustamaks mugule geopeitust kui ägedat ajaviitmisvõimalust. Paraku sattusime siia tookord ajal, mil aparaat vajas keskjaama tehniku sekkumist, kihvt aare jäi korduskülastust ootama, et ikka kogu pakutuv lõbu ära nautida. Meenutuseks tookordsest külastusest on mul riiulis üks sürrealistlik polaroidfoto, mis näeb välja nagu hetk mingist õudusfilmist.
Täna tuli korduvalt lubatud külastusele, et lõpuks see oluline telefonikõne võtta, mis loodetavasti seekord vastu võetakse. Kohale jõudes avanes nukker vaatepilt, ilmselgelt ei ole selline tulemus juhtunud kogemata, kurb, väga kurb. Haarasin siiski toru, valisin numbri, sain ka vastuse, aga õigem tundus kõne peaspetsialistile edasi suunata.
Tänud peitjale, äge asi.
Kahjuks on taakord juhtund see, et keegi on oma mõistuse puudujääke üritanud jõuga kompenseerida :( Jõudu on lausa nii palju olnud, et isegi vandaalikindlaks ehitatud taksofoni metallkorpusest on jagu saadud. Kuna viimasel ajal on külastatavus ka pea olematu, siis ei hakka sellele surnule enam uusi hambaid suhu toppima. Aitäh otsijatele.
Eelneval õhtul käisime siin 60m kaugusel eel-luuret tegemas, aga kuna Tom hakkas jonnima, et tema ei taha pimedas üksi autosse jääda ja Helle-Mari jonnis, sest Tom jonnis ja enne kui Kerli jõudis jonnima hakata, miks teda üksi pimedasse metsa ei lasta, võttis Hellekas kohalt ja tegime plaani homme kohe pärast tööd naasta. Hommikul tööpäeva jaoks outfitti valides polnud sellest plaanist enam midagi meeles ja võssaminek meenus alles siis kui Hellekas 15min enne tööpäeva lõppu küsis, millal ta mu peale võtab. Vaatasin oma minikleiti ja suvesandaale ja mainisin, et mul on täna selle võsa jaoks täiesti idekas "what-not-to-wear"-combo seljas. Hea sõbranna oleks selle peale vastanud, et pole hullu, lähme siis mõni teine õhtu. Väga hea sõbranna oleks öelnud, et pole hullu, käime su kodust läbi, vahetad riided ja siis lähme. Aga täiesti-teisest-universumist-ülivõrdes-sitakshea-astmes-kolm sõbranna Helle-Mari ütles, et pohyolo, panen ka siis sandaalid ja kleidi. Love it! :D Nii me siis ületasime oma "pikemate pluuside" ja suvesandaalidega teele jäänud kraavi ja sukeldusime võsastunud metsa. Telefon jäi kaugelt silma, avasime kasti ja kangutasime kõike mida andis kangutada, aga tutkit. Hellekal meenus kuskilt mälusoppidest, et midagi pidi siin ikka tegema veel. Mõtlesime, et kuna selline võimalus on juba kohapeale loodud ja teada ju on, et Tanel seda huumorivärki jagab, siis helistame peitjale. Telefon oli aga tumm. No on ikka vigurvänt, kuidas ma nüüd siis teada annan et ole täitsa, tule hoolda oma aare ära? Enne kui hooldusvajaduse peale panime, mõtlesime veel soliidse Nokia 5110 klahvistiku silme ette ja proovisime vihjele tuginedes erinevaid numbrikombinatsioone. Mõttelend läks juba täiesti ogaraks, aga kuidagi ei õnnestunud Tanelit toru otsa saada, telefon oli tumm mis tumm. Kuna kohapealne telefon vajas ilmselgelt hooldust, võtsime teise telefoni otsa Ove. Ove oli just töölaua tagant tõusnud ja valmis koju suunduma, aga võttis siiski taas istet ja oli valmis tüdrukute mure ära kuulama. Selgus, et mul oli lahendusest mingi osa tähelepanuta jäänud ja Ove võttis mõistatuse lahendamise tagurpidi versioonis uuesti ette. Aega läks. Vahepeal Ove küsis, kas seal polnud mitte palju sääski. Vaatasin ümberringi ja vastasin, et järjest madalamalt lendavad küll, sest kes see ikka täissöödud kõhuga lennata jõuab. Väike jama koordinaadi formaadiga, mille peale suunasin ta vist Maa-ametisse ja kuskile veel. Aega läks. Enne kui sääsed oma punnis kõhtudega päris maadligi roomama ja oigama oleks hakanud, saime lõpuks peitja uue väga-väga pika, ilmselt Nauru või Samoa suunakoodiga telefoninumbri kätte. No oleks ju võinud öelda, et sul nüüd uus number on ;) Mõelda vaid, mida ma siin nullis keskööl teinud oleks :) Tuhat tänu Ovele aitamast, meie saime logi kirja ja kui Ove ükskord Tartusse tuleb, siis hakkame heategevuslikus korras tema Anne kanalit puhastama :)
Mulle meeldis eriti selle aarde lõpplahendus. No siia peab kohe kindlasti tagasai tulema kui on vaja helistada. V: TB.
Tegin kõiki õigeid asju ja sain ka õnnitlused kätte, aga logida mul ei lastud. Peale korduvaid näiliselt edukaid katsetusi mind enam jutule ei võetud. Peitjal tuleks aare üle vaadata.
Peitja soovitusel märgin aarde leituks.
Üles leidsime, aga raamatuni kahjuks ei jõudnud. Nüüdseks on eeldatav põhjus ka teada, seega saab uue külastuse plaani võtta. Tänud peitjale!
Aarde avamiseks pidime õiget asja ikka päris mitu korda tegema, aga lõpp hea- kõik hea. Aitäh!
Väga lahe :) Leitud lihtsalt. Isegi autoga ei läinud kraavi. Ümber pöörata küll ei saanud, aga tagurdasime siis välja. Suur jäljerida läks aardeni. Nänni aardes polnud - et ta ikka aarde mõõdu välja annaks, jätsime sinna käsitööseepi ja võtmehoidja.
Võtsin täna kodust vajalikud abivahendid kaasa ja sain logi kirja ilma autot kraavi ajamata. Võtsin TB kaasa.
Mõistatus oli ammu lahendatud. Kõik, mis edasi toimub on ikaldus. Sõitsin liiga tee serva ning vajusin autoga pervest alla. Istun hetkel külili autos ning ootan abiväge. Lähim puu on 5cm kaugusel auto küljest. Käisin ka nullis ja sain vist aru, mida seal tegema pean aga mul puuduvad hetkel õiged asjad, vaja need kodust tuua. Aga hetkel jah ei saa kuhugi liikuma...
See aare ootas ammu korjamist. Ja tegelikult ma juba nägin seda eelmisel tuuril kui peitja oma motoriseeritud kaherattalisel mulle sinna küüti pakkus. Ja see oli ka enamvähem vist ainuke kord kui Tanelil oma suurt geovarustuse kotti polnud. Aare tehnilistel põhjustel siis ei avanenud. Seekord läksin üksi, teadsin täpselt, mida ma pean tegema. Jõudsin peitjale juba teatada, et miskit jälle viga, kui kolmandal korral lõpuks läks kõik nii nagu pidi. Sain nime kirja. Järjekordne eeskujulik aare. Tänan peitjat!
Mõistatuse lahendamine oli kunagi lihtne nagu 1-2-3, aga kohe kuidagi ei juhtunud sinna lõpppunkti. Tuli suvi ja võtsime jalgrattad ning läksime kohale, aga seal selgus, et tuleb siiski ükskord veel tagasi tulla, kuna vajalik vahend polnud käepärast. Paariks nädalaks jäi siis asi veel ootele. Nüüd sai kõik vajalik võetud ning nimed logiraamatusse kirja. Aitäh!
Lõunaosariikidest (Puhjast) startides vaatasin auto pardatsokis üksikut ja nukrat gepsu, kelle hiigelpäevad jäävad juba sinna aasta-pluss aja taha ja nii sai kiirelt välja selgitatud, mis oleks esimene kõige laste- ja lemmiklooma sõbralikum aare, mis teele risti ette jääb ja mida võiks ka leida, et gepsu tuju natukenegi paremaks muuta. Sisse lülitades geps natuke nuttis küll, et battery low, aga kogemusest meenub, et ega ta hetkega kustu .... ehk? ... isegi kui aasta õuetemperatuurides lesinud :D
See aare oli esimene, mis kollasena ette jäi ja huvitaval kombel ilutsesid selle aarde puhul "Minu aarde koordinaatide" taga kena numbririda. Kindlasti Kuldari kätetöö, sest tema sellega pusis, aga kes seda vana asja ikka mäletab. No ja tänu sellele vanale asjale natuke pead kratsima ta võttis, aga kus häda kõige suurem, seal ei tasu käega lüüa, sest küsija suupihta ei lööda ja kui Sulle näidatakse ust, võib ka aknasse kirjutada :)
Kui Kuldar kõikse alguses natuke tõrkus, siis lõpuks olid kõik autost väljas ja enestega rahul, tagasi autosse jõudes veel eriti. 20 senti jätsin aardevalvurile, et ta saaks endale midagi ilusat osta, lisaks poetasin aardesse ühe reisuputuka, mis on liiga kaua minu käes seda õiget kohta otsinud.
Aitäh peitjale ja sügav kummardus ka vaimsetele kaasaelajatele. Oli tore leid.
Midagi sellist ei osanud oodata. Mõistatuse lahendasin ise ära, nüüdseks olin kõik unustanud ja seega olin siin probleeme. Oleks tahtnud teada, kuidas tehniline lahendus välja näeb, pool emotsiooni jäi saamata. Siiski üks parimaid aardeid, mida leidnud olen.
No on ikka kaadervärk metsa veetud. Tegelt ka tunnustamist väärt.
Oli küll natuke tegemist, et kummalisest helist numbrid välja võluda aga kohapeal läks juba kiirelt. Fantsastiline teostus. Meie täname!
Kuulamiseks oli abilist vaja aga logiraamatu sain täitsa ise kätte. Aitäh!
Mina arvasin, et kohapeal tuleb veel lisaks miskit keerulist lahendada. Avanes esimesel katsel. Igati vahva lahendus. Tänud peitjale.
Siin oli lahendus meist mitmel leitud, aga vaid Krista oli olnud piisavalt tähelepanelik. Seetõttu saime täiega nautida lõpuks konteinerit ja logida. Vahetasime rändureid ja loomulikult täname peitjat
Eelneval laupäeval käisime Kristaga Palupõhja aarete juures ja kuna aega jäi üle vaatasime, mis aardeid siinkandis veel on, leidsime Ajaviite aarde ja kaks mõistatust. Mõistatused heitsime kõrvale. Pärast kodus oli muidugi huvi, et mis need siis endast kujutavad. See mõistatus lahenes tänu vihjele päris kiiresti. Kohapeal oli väga lõbus :) Terve see Phantomineljapäevaõhtupoolik oli ülimalt mõnus tegemine. Aitäh Tanel!
Telefoni aare oli meie väikese väljasõidu põhieesmärk- logide põhjal tundus midagi head ees ootavat. Koordinaatide leidmine jääb nii kaugesse aega, et selle kohta midagi nagu ei mäletagi. Peiduka kohta olin eelnevalt mingi poolutoopilise kujutluspildi maalinud enda jaoks. Rõõm oli suur, kui ta osaliselt selliseks osutuski. Vägev. Tänud!
Mingil ajal sai mõistatused siin lehel ette võetud ja siis sai ka see ära tükeldatud ja õiged numbrid välja pigistatud. Lihtsalt harjutamiseks sai seda lahendatud isegi mitut pidi, lahendus tuli sama. Välitööd ootasid natuke ja ühel õhtupoolikul tuli Annal mõte metsa minna, mõeldud - tehtud. Aarde karp on väga tore ja sisu meenutas ka enda väikest kollektsiooni, mis sugulaste abil kokku kogutud. Tänud!
Lahendus on sahtlis/vihikus/exceli tabelis juba ammu oma aega oodanud. Täna oli see päev, kus sai aardel külas käidud. Õige number oli kaasas, telefonihelin paitas hinge ning logiraamatusse said nimed kirja pandud. Tänud väga vinge aarde eest!
Kui tööriistadega kohale läksin, siis hakkas aare vist kartma ja kõik hakkas taas toimima nii nagu ette nähtud.
Õige tööriistada polnud lahendus raske. Täna teel Tartusse otsustasime aarde logida. Kahjuks peale pooletunnist juramist selgus, et ikka miskit puudu. Järgmine kord uuesti selle laheda asja juurde, sest nüüd kõik vajalik olemas :)
Väga lahe teostus ja idee! Jutustasin oma kaheaastasele pojale aarde kõrval, kuidas vanasti helistati. Ega ta vast palju aru ei saanud, aga endale oli see lahe emotsionaalne mälestushetk.
Nulli poole jalutades irvitasime sarkasmist pakatavalt, et päris hull oleks kui oleks säärane lahendus, nagu oli. Väga lahe! Iga Tartu külastus paneb ootama järjekordset phantomi aarde lahendamist :). Tänud!
Lahe teostus! Õnneks internetiühendus oli enam-vähem töötav.
Lahkudes kasutasime pisut rohkem jõudu kui oli vaja, millest tuleb nüüd ka Tanelile kirjutada.
TFTC!
Ma ei mäletanud üldse, et ma selle mõistatuse ära oleks lahendanud. Aga ometi koordinaadid mul märkmetesse ju salvestatud olid... Nojah, küllap ma sain need sinna nii, et peale üht vestlust Lauriga noppisin jutust endale lahendamiseks idee ja seejärel läksin seda arvutisse kontrollima. Ja korraldasin seejärel endale koordinaadid märkmetesse ning jätsin aega ootama, millal Tartusse satume… Tjaaahh, oleks ma ainult teadnud, mis siin mind ees ootab, ma oleks ilmselt ikka juba samal õhtul selle sattumise sinna meile korraldada üritanud :D. Ja nüüd ma saan väga hästi aru ka, miks Laur just selle aarde 2014 aarete hulgast aasta aarde valimisel oma esikandidaadiks valis :). Vinge ikka, et meie hulgas on peitureid, kes nii erilisi asju teistele lahendamiseks valmis mõtlevad. Ja kuskilt kõik need vajalikud jupid saavad ja teostuse ka valmis nikerdavad… Minule meeldis see aare väga, lisasin samuti plussid nii soovitusele kui lahedale teostusele ning kuigi see enam midagi ei muuda, siis 2014 AA-kandidaadisildile ka :). Suured tänud aarde eest Tanelile, ilus töö. Ja eraldi aitähid veel temaatilise sisu eest – nende nägemine / uurimine oli täiesti omaette boonus :).
Vähemalt mõistsin arvuti kaasa võtta, muidu oleks seal oma lolluse tõttu päris hätta jäänud
Murdsin just kodus pead selle üle, millise kodulinna siiani kättesaamatu mõistatusaarde kallal nüüd pusima hakata, kui skaibi aknasse potsatas tiimikaaslase küsimus, et kas lähme telefoni otsima või. Esimese hooga ei osanud muud mõelda kui „Möh“ ja pidin juba küsima, et kuhu ta siis nüüd selle ära kaotas. Kui aga järgmisena ilmus vestlusaknasse numbrijada, mis vaid üht tähendada võis, oli asi sekundiga selge. Ah et siis seda telefoni. Igaks juhuks lugesin ka logid läbi ning pärast seda olin muidugi tagajalgadel ja kohe valmis minema. Kõik vajalik kaasa ja minek algaski. Juba geomobiilist väljudes ründasid meid verejanulised hordid. Neid tõrjudes jalutasime nulli. Peiduka tuvastamisega probleemi polnud ja tegelikult oli kaaslane juba tee peal õhku paisanud mõtte, mille peitja siis seekord sinna vedanud on. Natuke kahju oli isegi, sest kohapeal oli ohhoo-efekt selle võrra väiksem. Paar valeühendust sai ka tehtud, enne kui peidik hoogsalt avanes. Sellega võiks ju tegelikult juba harjunud olla. Igavesti äge asi jälle ja ma tahaks näha selle mugu nägu, kes peidiku juhuslikult avastama peaks. Mitte et see eriti tõenäoline oleks, sest maskeering on hea. Suurimad tänud peitjale!
Tänu Olavi terasele kuulmisele õnnestus ka mul see leid logida.
Proovisin seda kummalist heli kaasaegse tehnoloogia abil inimkeelele arusaadavaks teha aga millegi heaga see ei lõppenud. Mitte kuidagi vastused ei sobitunud. Otsustasin, et oma kõrv on kuningas ning geokontroll lõi roheliseks.
Sisestasin mündi, tõstsin toru ja kuulsin tooni. Helistasin esmalt 112-e. Abi aga ei pakutud. Viimaks teatas malbe hääl koos õnnitlustega tänasest peavõidust - kõik numbrid olid tabanud:)
Tänud! Väga äge aare!
Ei jätnud midagi ega võtnud.
Lahendus sahtlis sügeles juba mõnda aega, täna oli siis helistamise päev. Videvikus viimane aeg numbreid valida, enne kui päris pimedaks läheb. Andekas värk.
Plaaniväline aare, õnneks oli mul lahendus kaasas. Väga vinge asi on kohale tassitud. Tänud.
Ohoo, see aare meeldis väga! Aitäh ning selliseid ägedaid asju palun veel!
Vat see oli alles äge aare! Jäi kenasti koduteele ja polnud ülemäära keeruline ka. Aitäh, soovitan!
Mõistatus sai kodus lahendatud ja tagavaraks pandud. Nüüd, kui seoses lastematkaga Tartu lähistele sattusin, tuli suur tahtmine see ära logida. Ühe lapse jätsime koos ülejäänud seltskonnaga Vudilasse. Kohapeal jõllitasime objekti tükk aega ja tegime igasugu trikke, selgus aga, et pidi kõigepealt tsipakene jõudu kasutama ja alles siis sai õige asjani. Aitäh, vahva aare!
Teel oma esimesele Tartu geotuurile käisin vaatamas ka seda kõrgelt kiidetud imeasja. Tõesti viimase peal teostus ja oleks võibolla isegi platseerunud esimesele kohale minu aasta aarde kandidaatide nimistus kui varem sinnakanti jõudnuks. Hindan kõrgelt ka välja peetud ehedat stiili, mis hõlmab kõike mõistatusest vahetusnännini. Ega detaile ei taha ju reeta, aga ütleme nii, et viibisin aardekonteineri juures umbes 10 korda kauem kui logi kirja saamiseks vajalik. Noh ja miskit Geojaanipäeval nähtut meenus muidugi samuti :o) Suur tänu autorile, et ta nii põnevaid aardeid oskab leiutada ja neid meiega jagab.
Konkurendi koordinaadid sai tükk aega tagasi suure pusimisega kätte saadud. Geojaanil sain otse omanikult aga lisavihje ja selgus, et topelt ei kärise. Igatahes oli arendav. Nüüd oli asja ühele juubelile ja tegime ägeda loodusmatka naaberaarde juurde pargitud kuudi juurest. Kohapeal läks kiirelt. Väike ehmatus ja minu telefonile näidati efektselt koht kätte. Tänud vihje ja tipptasemel teostuse eest. Aga karika jätan ikka omale :)
Mõistatuse lahendamisel olin õigel teel, natukene jäin jänni abivahendi valiku tõttu, aga Erci aitas vead ära parandada. Aare on super, teostus 5+, tõesti väga vinge aare. Väga väga lahe. Evej.
Väga lahe punkt ja teostus. Kindlasti üks mu lemmik aardeid. Tänud peitjale.
Kuna seda aaret on hullult kiidetud, siis tegin väikese peatuse ja läksin logima. Mnjaa, kus on ikka vaeva nähtud. Vinge. Tegin lausa pilti, et kodus Aigarile näidata, millega on hakkama saadud. Õnneks number oli kaasas ja sai kenasti nime kirja. Tänud!
Vinge! Tänan! Toitsime ka aardevalvurit. Oli tänulik küll.
Selle päeva viimane aare. Kodutöö oli päris ammu juba tehtud. Esimese hooga andsin alla, muusikalise kuulmisega pole siin eriti midagi peale hakata :) Tekkisid uued mõtted, mis viisid üsna pea rohelise tulemuseni. Kuna peitjaga meie aardeotsingute päeva lõpp möödus selles kohast, oli ta lahke peatust siin tegema. GPS täitsa töötas ja koordinaadid olid endiselt õiged. Vihje oli ka juba ammu telefoni kirja pandud. Väga lahe aare, geniaalne! :)Aitähh!
Esiteks tänud mõistatuse eest, mille ma suutsin iseseisvalt lahendada :) Sellest on juba päris palju aega möödas ja eks selle ajaga on ikka peast läbi käinud mitmeid ideid mis ees võiks seal oodata. No ja oma ideedes ma olin ka natuke liiga kinni ja õnnestus ka üks vale liigutus teha ja peale vabandamist jätkasin objekti uurimist. Lõpptulemus oli muidugi küll selline, mida kohe mitte ei oleks suutnud ette kujutada, niiet suured suured tänud selle eest! Ka esimene aare mis mind tänas ;) Oli suurepärane lõpp sellele väiksele Tartu ringile.
Teine kord oli edukas. Leopold tormas ringi mööda metsa, kui meie üritasime numbreid kuidagi rakendada. Selgus vist et, eelmise korra ebaedu jäi ühe nupuvajutuse kaugusele. Aga võibolla ka mitte. Aare ise tõesti vaatamist ja lahendamist väärt. Kiitus peitjale.
Helinat kuulasin mitu korda, midagi ei kuulnud! Lõpuks võtsin kõrvaklapid peast ja kuulsin. Kohe ei tormanud, sest tark ei torma! Kohapeal ei kuulnud kohe ikka midagi - olin unustanud kõrvatropid kõrva, ahhaa...
Mõistatus lahenes noorema põlvkonna poolt koduseinte vahel. Täna hommikul sai Mardiga lõpp-punkti tuldud aaret siis üle vaatama, kui seal oli natuke ohtlik olla. Lihtsalt vaatasime ja lahkusime. Pärast lõunat oli oht möödas ja koos Andre ning Annikaga naastes avanes meile kogu aarde ilu ja võlu. Meile meeldis väga! Äge aare! Aitäh aarde eest! Aitäh suurepärase emotsiooni eest! EVEJ
No nii, sedapuhku olid kõik vajalikud asjandused kaasas. Topelt tõesti ei kärisenud ja logileht andis ennast kätte. Ovatsioonid ja kiidulaul taevani! Siin logides märkasin, et olin sokivärvi aarde telefoniraamatu kogemata mingil veidral moel oma taskusse unustanud. Mis siis ikka sai sinna tagasi minud :). Aga antud aare siin ikka.... müstika!
No kaks korda kohal käia on ikka mõnusam. Kriitseldused jäid pagan teab kuhu ja ega logile kuidagi ligi ei saanud. Üritan nüüd homme vast asjale uuesti otsa vaadata - ega siia Tartusse just väga tihti ei satu. Aga peitjale juba praegust tänud üüratult vinge asjanduse eest! Ah ja.. eks me ikka toitsime valvurit ka natuke :).
Kuna logid on kiitvad ja senileitud aarded Tanelilt suurepärased, siis enne Tartussesõitu asusin telefoni muukimise kallale. Kõigepealt teritasin kõrvu, aga kuulmine on mul liiga tönts. Palju aastaid lastekollektiivis on teinud oma töö.
Aarde kiituseks tuleb öelda, et see on esimene aare, mida kuuldes tärkas Antsus huvi asja oma silmaga kaema tulla. Ta on küll jooksnud erinevatesse aardepaikadesse, aga ma ei tea, et ta midagi lahendanud oleks. Siis tuli Antsu suule sõbralik muie. Sain aru, et mees jagas kohe matsu. Mul läks ikka rohkem aega, enne kui koordinaadid paberile sain. Enne väljasõitu panin numbrid kenasti geokausta kirja ja jätsin aardeotsingu päeva viimaseks.
Õnneks enam eriti ei sadanud, kui ma kohale jõudsin. Tänu ebaõnnestunud ümberkirjutusele sain vihjet kasutada. Aare täitis kõik mu kujutlused ja pakkus veel enam. Aitäh! Tegemist polnud mitte ainult päeva naelaga, vaid praeguse seisuga on see mu listis aasta aarde kandidaat nr1. Soovitan!
Mõistatus lahenes peitja kaasabil. Lahenduse juures tegime geokõne enda aparaadiga. Asi tõotas paljut aga samas ei midagi. Tuli teha peitjale ka üks kõne ning logiraamat andis end kätte. Ühed toredad skoorijad olid aga oma logi hoopis mängu juhendile kirja pannud. Jääb peitja otsustada kas see logi loeb või mitte. Segaduste vältimiseks peaks aga viima uue juhendi. Järgmised võivad olla heausksed valestilogijad, sest keegi on nii ju teinud juba. Olid ajad. Mäletan, et just mina vormistasin kõik ostutellimused neile sinistele klotsidele ja sisse sobivatele kaartidele. Mitu kaardipartiid läks ka hukka ja kohalikus katlamajas hävitustööd tehes tuli laojuhatajal ka keskkonnaametiga jageleda.
Mõistatuse olin lahendanud juba ammu, kohe peale aarde avaldumist. Päris lihtsalt ikka tuli lahendus, aga vahva oli sellegipoolest! Nüüd lõpuks jõudsin ka aarde enda otsimiseni. Nuputamist ikka jätkus! Õnneks oli mul mõistatuse lahendus kaasas, nii et teist korda siia tagasi tulema ei pea. Eriliselt vinge teostus! Väga stiilne ka otsast lõpuni! Jääb vaid üle ette kujutada, kuidas sihukene masinavärk valmis meisterdati! Selleks on vaja tõeliselt oskusi ja kujutlemisvõimet. Tänud peitjale! Kui olin juba äraminekule asumas, jõudsid kohale ka Tanel ja Karl. Ma sain siis nende ponnistusi ning nägusid näha, kui peidik avanes.
See aare oli üks põhjuseid miks ma nõustusin pikka sõitu Tartusse/Tartumaale ette võtma. Tahtsin näha mis imevigur siin mängijaid üllatab. Leitu oli ootuste vääriline. Tänud!
Jällegi ei mäleta ma, kuidas ja millal see aare oma lahenduse sai, väga lihtsalt see igal juhul ei läinud. Koha peal...no mis sa ikka ütled. Tore, kui viitsitakse selliseid asju teha, väga-väga lahe, aga see pole muidugi midagi uut enam, vaadates eelnevaid logisid :) Aitäh!
Kui kevadel seda kummalist helinat kuulasin ei oskand sealt kuidagi õigeid numbreid välja kuulata.proovisin Elioni klienditeenindaja koolitatud kuulmismeelt,aga tulemust ei tulnud sealtgi.Aga sumedal sügisõhtul vahtisin tõtt kõiketeadjaga ja oligi lahendus olemas.Kohapeal aga hakkas kõik jälle otsast pihta.Konteineri kaan oli vihmaga veidi palju paisund,ei saanud aru algul mis suunas avanema peab.Siis tundus et koos puulehtedega on langend ka logiraamat,keegi oli loginud mängujuhendile.Natuke nuputamist ja logide lugemist ning siis tuli autost tuua ära puudu olev osa mõistatusest.Nii lihtne see oligi...Tänud peitjale vahva mõistatuse ja teostuse eest.Viisin TB jalutama.
Kui geokontrolli esimesena roheliseks ajamise eest tugrikuid saaks, siis selle aarde juures oleks neid peoga tulnud. Nägin aaret, vähem kui minutiga selgusid numbrid ja sain esimesena kontrolli roheliseks. Ja sama kiirelt tuli tõdemus, et ma olen ikka täiesti vales kohas ja nägu muutus sama roheliseks suurest kadedusest, et FTF jääb kindlasti võtmata. Nojah, geopeitus on ikkagi vabatahtlik mäng.
Mõni aeg tagasi käisime uudistamas lõpppunkti aga aardel olid väikesed probleemid ja nii jäi logimata. Laupäeval otsisime põhjust end nelja seina vahelt välja ajada ja veeresime taas kohale. Seekord oli kõik tip-top kombes ja saime logi kirja.
Tanelile kummardus!
Ajasime kogu kamba kohustuslikult autost välja aaret otsima. Tagasi pöördudes olid kõikidel naerunäod ees. Aitäh!
Õnneks üks mõistatus, mis ka minul lahenes. Aarde juures saadud koordinaatidele minnes läks kõik ümbrus pimedaks ja hakkas kõvasti sadama. Panime vihmariided selga ja uuesti tagasi, sest nähtud asi oli niivõrd lahe. Karp ei tahtnud ka pärast mitmendat korda avaneda, kuid me ei jätnud jonni. Ja lõpuks see juhtus. Saime logida, tegime aarde leidmisest filmi ja lahkusime naerulsui. Aitäh! Sildid soovitan ja AA kandidaat minugi poolt.
Teel Tallinnast Võrru avastasin et meil on see aare kuidagi kahe silma vahele jäänud. Lasin Agul kuulata neid piikse ja tema ütles, et see on ju lihtne, me töötame ju telekomunikatsiooni ettevõttes. Minu reaktsioon oli: "Mäh..." Agu pidas auto enne Mäod burksiputka juures parklas kinni ja tegi läpaka lahti, tal on seal igasuguseid programme ja värke. Varsti olidki nmbrid käes ja sõitsime kohale. Ei noh, igati lahe värk. Me väga täname huvitava mõistatuse ja vahva teostuse eest. EVEJ, sest rändur jäi autosse. Soovitan sild muidugi ka.
Jõudsime kohale, saime ka lahti, aga seesam va kurjam, ei avanenud, isegi võlusõna peale ei avanenud... Seega logijäi kirja panemata...
Täna sai käidud seda uut imeaaret uudistamas.
Algul oli plaan GPSi järgi metsa orienteeruda, aga kuna masina ülesseadmine võttis omajagu aega, oli lihtsam hakata kohaliku georaja järgi samme seadma. Nullis leidsime õige koha kiiresti üles, aga esimese taseme lahendamine võttis omajagu aega. Kui see kogemata tehtud sai siis edasi käis kõik väga lihtsalt.
Halloo-halloo-halloo!
Kas Sina, Helgi Sallo?
Või hoopis keegi Vallo?
Või geopeiturist Kallo?
Sain toonist kohe sotti
Ei tõmmatud pähe kotti
Metsas ootasime notti
Mida ei saa panda rotti
Ja seda seal me saime
Kusjuures ise purukaine
Leidis mees ja ka naine
Peidik nõnda ebamaine
Au ning kiitused peitjale
Aardel soovitusi heidame
AA vimpel saagu seinale
Juurde muudkui peidame
sai uuesti käidud ja seekord avanes ilusti ja sai ära logitud. aitäh :)
Lahendatud juba veidi aega tagasi, käisin kohal ja leidsin, aga logitud ei saanud.. sest asi ei avanenud :( kinni kiilunud ehk vms?
Vihmas ja poris sai see kahepäevane geomaraton heliseva lõpu. Ilmatu vahva aare. Õnneks oli kõik vajalik aarde juures kaasas ja kohapeal ei olnud mingit kahtlust, kuidas tegutseda. Tänud suurepärase aarde eest.
Palju pusimist, aga lõpuks siis asukoht tuvastatud ja aare leitud.
Hästi lahe aare.
Tänud peitjale.
Suurepärane aare! Õrnalt on ju ette aimata, mida võiks lõpust oodata. Aga ei, see lõpp ikka rabab täiega. Väga äge aare! Suur tänu autorile! See aare sobis suurepäraselt lõpetama meie selle aasta geojaani tuuritamist.
Leitud teel Geojaanile. Väga tore aare! Tänud!
Väga vinge tükk, peab ütlema! Raudselt kandidaat nr.1. Aitähh!
Tegime siin peatuse pikal sõidul geojaanile. Nullile lähenedes oli selge, et telefoniputka on juba hõivatud, sest just õiges kohas parkis üks auto. Pärast seda, kui pikema ümberpööramise järel geoparklasse tagasi jõudsime, oli Taimo [taxu] just aarde juurest tagasi jõudnud. Päris teolt tabamine vist pole, aga oli meeldiv tutvuda ja tänud ka aarde hooldamise eest - meil töötas kõik laitmatult. Ise muidugi tegime asja enda jaoks keerulisemaks ja saime kohapeal mõistatust uuesti lahendada ;) Kogu aare on väga äge, pole sõnu!
Kuna aardevalvur oli minu vastu üsna ebaviisakas ja alles neljandal katsel ligi lasi, siis tõin talle autost veidi keelekastet ja määrisin mokkadele. Ehk on nüüd järgmiste suhtes sallivam.
See valvur on küll asukohaga päris pikalt eksinud, ei usu et siin palju tavakliente on :). Aga äge asi ja kõva töö on tehtud. EVEJ
Telefonihelinaid on kummalisi,mõni paneb ka rabalaudteel õhku kargama, mõni paneb ainult muigama, mõne kõlades hakkab aga jalg kummalisi tantsuliigutusi tegema. Seda helinat kuulates ei osanud algul midagi arvata, kuid lõpuks kostusid telefonist kutsuvad noodid ja keegi ei vastanud. Hetk hiljem helistati samalt numbrilt tagasi ja päriti aru, et miks nii natike vaid kutsuda lasti , oi vabandust vale nr sai ju valitud :P.
Aga sellega see leid siis veel kirja es saanud. Tuli ikka kohale ka jõuda ja imemassinad üle vaadata. Kui objektile lähedale olime jõudnud hakkasin autos kiljuma, sest tundus, et kohe kohe vajub me puuk ümber, kuid osav autojuht parkis puugikese nii hästi, et väljutama pidin end hoopis roolihoidja ukse kaudu, teiselt poolt oleks otse sügavustesse vajunud :D . Alex lidus majakana ees( ilma gpsita muidugi) ja paari hetkega olimegi aarde juures. Paar tiiru ümber laeka, veidi koputamist( kellelgi on palju jõudu olnud) ja saimegi logi kirja. Mulle tundus, et tibake kondentsi on laekasse pugenud, minigripp logiraamatu ümber ei teeks paha, endal kahjuks kaasas seekord polnud. Vahva asi jälle mängijatele nuputamiseks tehtud, tänan ja palun veel ja soovitan soojalt :D!
Jeerum kui kaugele tuli sõita, et ise ka saaks jälle ühte aaret otsida :P. Vahepealsed lugematud peatused, et kaaslane saaks oma leidmata asju otsida, ei ajanud mind isegi majast välja...kahlaku ise võssis kui tahab :) Korra siiski tegime peatuse Türil, et oma silmaga veenduda, mis sigadust see Timix selle Hüpe juures tegi. Loomulikult oli taas vihmasadu aga õnneks ei pidanud täna otsima(oleks ka võimatu olnud, kuna rannavolle platsil oli oma nelikümmend inimest kes palli tagusid ja vihma päikseks pidasid). Aga ei, kõik oli täpselt samas kohas kui nädal tagasi ja ei mingit lisa õelust. Selle aarde juures pidi kaardilugeja oma kiljatusega mind kraavi ajama, kui üritasin maja pakkida tee perve nii, et kummuli ei läheks aga teised mööda mahuksid. Kahe sammuga olime laeka juures( kui sellises metsas on puugid, siis ma ei tea nende hingeelust küll muhvigi) ja esmalt püüdsime kohendada eelmiste otsijate mitte vajalikku jõunumbrit. Kahjuks naelte koputit polnud ühes ja kivid seal metsas ka ei kasva. Kribasime logi kirja, ja tegime veel üks kord kõik läbi, lahe! Tõsiselt! Aga ega selline asi ei saagi halbu emotsioone tekitada. Geokontrolli rohelist saades, ei suutnud muidugi end kohe tagasi hoida ja diivani-peiturina sai juba siis kõne võetud...ainus mis sealt kostus, et miks nii vähe kutsuda lasite ja ma pidin tagasi helistama(ka meie tagant järgi jagame vabandusi tundmatule naishäälele:P) Aga soovitan silt ka minu poolt! Hoia taset! Ning suured tänud!
Oh, see aare meeldis mulle algusest lõpuni. Elu näe on nii palju juba õpetanud, et see, mida teha, oli selge kohe, nii mõistatuse kui ka see teine osa. Siinkohal tervitused ka sellele ilmsüüta tütarlapsele, kes endale ühtäkki hulga geopeituritest juhututtavaid sai. Ja kohapeal - ah minge ja vaadake, mis imemasin seal on, kõlbab imepäraselt geopeituse tutvustuseks. Kiitus peitjale ja sildid juurde!
Kohapeal oli lastel tükk aega askeldamist.
J: hunniku telefonikaarte, mis isiklikus kogus topelt olid.
See aare oli meie Tartu tripi eesmärk. Selleks oli mul vaja veenduda aarde leidmise idee õigsuses. Looduses pidaski kõik paika. Aare avaldus kohe.
Suur tänu vaevanägemise eest! Loomulikult läheb AA kandidaadina märkmikusse kirja.
Esimist korda kuulates tekkis kohe tunne, et see piikse genereerinud tegelane oli eriline välenäpp - oma kännuga ei suutnud kuidagi nii kiiresti isegi suvalisi numbreid valida, rääkimata siis õigetest.
Nüüd kui asja piisavalt seedinud olime võtsime kätte ja kodeerisime piiksud lahti. Tõele au andes peame tunnistama, et kuulamise meetodil saime kätte esimesed kolm numbrit. Edasi läks asi sinnasamusesse. Ei taha küll peitja meeletut tööd nullida, aga õnneks on maailmaavarustes mõni abimees, kes on kiire ja terava "kuulmisega" ning ütleb sulle kenasti ka ülejäänud, puuduolevad, numbrid. (aga et peitja väga nukker poleks, siis sain ma piiksude hingeelust liigagi palju teada ning järgmisel korral, kui numbrivalija nii kiire pole, saaks isegi silma/kõrva järgi sammud ühte ritta...).
Imekombel andis see välismaine "sõber" niivõrd täpse vastuse meile, et valgusfooris süttis kohe punase asemel roheline signaallamp - ehmatusest suretasin mootori välja.
Välitööd algasid raske ohkega. Kui veidi rohkem kui kuu tagasi isopuugi üritusel polnud pisikestest puuginässidest jälgegi, siis tänane maastik oli justkui puugiparadiis. Sellest hoolimata ei karda üks õige geomees ja geonaine sääri heina sees marineerida ja mõningatele putukatele toidulauda pakkuda. Etteruttavalt võib öelda, et esmane kontroll säärtel positiivseid tulemusi ei andnud - ülejäänud keha annab aga siiani tunda - tekkis jube soov veidi eemalt Ajaviitest rohtu tuua :).
Tuterdasime kenasti kohale ja silmasime juba eemalt aaret... või siis mitte... või siis ikkagi jah... kahtlane. No on ikka. Õrn viisakas koputus paraaduksele ei toonud tulemusi. Kedagi polnud kodus. Ei jäänudki siis muud üle, kui hakata omanikku otsima ja tõstsime toru. 15 minutit püüdsime omanikku tabada. Andsime valvurile isegi viimased 13 senti altkäemaksu, aga ei miskit.
Siis aga nägime eemalt tulemas ühte kogu. Mingi väike olend. No kas tõesti tuli keegi meie kobistamise peale koju? Oleks lootnud küll. Aga ei, see oli kõigest naabripreili, kes tuli naabrivalve korras kaema, mida me siin õieti luusime. Jäi teine kümne sammu kaugusel seisma ja parema vaate saamiseks ronis veel paari meetri kõrgusele puu otsa. Viisakate geopeituritena läksime teda kõnetama, aga häbelik preili pages kiiremini, kui meie silmad fokusseerida jõudsid. (oli ilmselt reformierakonnast - maskott võib-olla isegi).
Viimases hädas, kui keha oli juba kui Haanja kuppelmaastik, valisime peitja numbri ning palusime härdalt abi. Tuli välja, et olime ilmaasjata altkäemaksu andnud. Valvur sellest leebemaks ei muutunud - vastupidi, tundub, et tal oli meie vastu trots. Selge on aga see, et peitjal on temaga mingi oma liin ja juba kõne ajal saime näpud raamatule külge.
Tänud suured! Mõnus!
Lahendus oli lihtne, vähemalt minu jaoks. Kohapeal läks aga sigakaua. Alguseks ei julgenud väga F'i kasutada ja seepärast käisime ka vales kohas igaks juhuks ära. Tagasitulles sai siiski pisut F'i rakendatud ja see viis ka tulemuseni. Vahepealseid katsetusi ei hakka siia üles tähendama. Väga hea asi on. Igasugu võrdlemiste ja aasta aarete valimiste jaoks on selle aarde leidmine küll vältimatu. Pikka iga aardele. Ja tibake vajab see asi ka kohendamist. Aitäh.
Esimesel kuulamisel oli selge mida vaja teha ja mõne minutiga oli tuli ka kontrollis esimese katsega roheline. Täna siis möödasõidul otsustasime asja kaeda aga kiire pilk aparaadile näitas, et piiksudest saadud numbrid on valesti sees. Ei jäänud muud kui tagaistmelt arvuti välja ja uuesti piikse kuulama. Hea oligi sest vahepeal oli asi ka muutunud.
Nulli jalutades paistis tehisobjekt juba eemalt silma aga teha me sellega ei osanud nagu midagi. Peale pikka mõtlemist ja ringi vaatamist jõudsime järeldusele, et siin on vaja jõudu näidata. Lõpuks avanes ka esimene laeka kaas. Ehituseks valitud materjale ei ole just kõige sobivam meie kliimasse. Asi on lihtsalt rõvedalt paiste läinud...
Nüüd siis selgus milleks neid lisanumbreid vaja läheb. See osa aardest on küll väga hästi tehtud. Me pidime kohe mitu korda seda avama/sulgema. Mõlemad tahtsid proovida.
Kui aare ilmus, oli õhtu. Istusin arvuti taha, kuulasin ära ning teadsin kohe, mida teha tuleb. Aga kuidas? Katseeksitusmeetodit ei viitsinud katsetada, kuid pärast natukest juurdlemist sai selgeks, et see on ainuke (mulle käepärane) viis. Hakkasin lahendama ja mingid numbrid sain kätte, aga paljusid ei saanud, jäi asi lahtiseks. Eks oli õhtu ja mu pea oli ka juba omadega läbi. Hommikul hakkasin ka kohe pärast söömist pihta, kuid päris kõike ikkagi ei saanud. Siis pärast lastekaitsepäeva tähistamist linnas läksime Loona juurde, et lõplik lahendus kätte saada ning siis geokontrollilt roheline tuli ning suveks ratastega mineku plaan. Kuid täna sain teada, et numbrit muudetud ning Loona teatas, et nad tulevad Pille-Riiniga minu juurde, sest neil endal lahendamiseks sobivaid asju pole ning Loona isa oli ka nõus täna autoga minema. Lahendasime kiirelt ära, ootasime Loona isa ära ja ootasime kuni paduvihm õle jäi ning startisime (Pille-Riin pidi ära minema). Käisime veel Linnutee juures ära ning siis tulime siia. Lähenesime tee poolt, üle märja kraavi ja siis läbi metsa. Loona märkas rajatist, kui olime enamvähem nullis (tegelikult 10 m kauguselt), aga mina mitte (mis sest, et see oli suur). Läksime kohale ning uurisime natuke, kogusime julgust ning siis Loona rakendas jõudu ning saime lahti. Me olime küll juba lõpp-punktis eesootavat aimanud, kuid see oli küll ikka väga suur üllatus. Väga huvitav teostus ning kindlasti saab ka minu poolt aasta aarde sildi külge! Suured-suured tänud!
Teine aare meie väljasõidul. Lahendamine oli selge ning tänu Anetele ka kasutusviis. Täna sai aega otsima minna. A: "Siin pole midagi" L: "Vaata!" A:"Proovi sina." L: "Ei, ma ei julge. Ma proovin sellega." A: "Okei." Loona avab aarde. "Mida?? Wow..." Ühesõnaga kindlasti aasta aarde kandidaat. Suured tänud!
Muutsin veidi heli, kuna esialgne versioon tekitas omajagu segadust. Kuulake enne otsima minekut üle :)
Kui juba tükk aega tagasi Piiksu aare tuvastatud sai ja selle teostuse šokist üle saadud, mõtlesime juba siis omaette, et mis ometi järgmiseks tulema saab. Kuna uut aaret Tanelilt ei tulnud ega tulnud, hakkasime juba kahtlustama midagi suurt ja uhket. Äkki mõne järve põhja uputatud seif, mis tuleb kohapeal lahti muukida?
Kui siis lõpuks uue päeva hommikul järjekordse loomingu avastasime, oli huvi kohe laes. Eriti pakkus huvi asjaolu, et aardel oli juba küljes kolm logi ja kõikide poolt lisatud uhked sildid.
"Millega ta see kord hakkama saanud on!?" oli esimene küsimus, mis peast läbi käis. Süvenesime natuke teemasse ja hakkas hauduma idee. Idee oli hea, aga korrektse lahenduseni jõudmisel oli esialgu segavaks teguriks tänapäevane nutitehnika, mis ühelt poolt teeb kõike, aga samas mitte midagi eriti hästi.
Õhtuks olid igatahes numbrid olemas, geokontroll põhja lastud ja sai minna välitöödele. Kohapeal hakkasime esimese hooga õlekõrsi kasutama, aga "helista sõbrale" tulemust ei andnud. Kuna publikut ei olnud, kelle arvamust küsida, ja 50:50 ei andnud ka palju lootust, tegime silmad lahti ja hakkasime ringi vaatama. Õigepea näitas näpp tundmatu objekti peale, mis selgelt ei saanud olla muud kui õige asi. Lähenesime vargsi, kangutasime natuke ja...
Edasine tegevus toimus valdavalt vaikuses. Kõige lihtsam viis seda aaret kirjeldada oleks vist lähtuda vanast ütlusest, mis hämab midagi piltide ja tuhande sõna kohta, nii et mis ma üldse üritan. Minge ja otsige!
Ebareaalne asi, ikka ja jälle tuhat tänu eepilise aarde eest!
Lükkasin selle logi kirjutamist edasi, sest aarde pakutud emotsioonid vajasid pikemat seedimist ja organiseerimist: kohe leiu järel oleksin saanud kirja panna ainult ühe pika õnnekiunatuse. Nüüd õnnestus peitjale kõik südamelt ära rääkida, ehk õnnestub ka logi kirjutamise ajaks erutusest värisevaid käsi talitseda. Aga alustame algusest.
Kui aare avaldati, olime meie just lõpetamas mitte kõige edukamat kalaretke ja suundusime sauna kütma. Kui oleks õigel ajal märganud, siis ehk... Aga märkasime alles hommikul: nii uus aare, Tanelilt, JESS! Kerime alla ja... leiud juba olemas ja sama palju ka ilusaid silte küljes. Mis hullus see nüüd olema peab!?
Lahendusidee tundus selge, küsimus oli taktika valimises. Me Rudolfiga ajasime välja vana hea tööriista, mis leidis kasutust ka Piiksu ja Klaveri juures. Sõber Arvo, kes on ka mõne leiu juures kaasas olnud, sukeldus juba valmistreitud lahenduste maailma. Nohistasime tükk aega mingeid numbreid ajaleheservale kirjutada, kui Arvo leidis asja, mis meile juba valmis numbrid välja sülgas. Pool tundi katsetamist ja numbrite ümbergrupeerimist, aga no ei saanud foori roheliseks.
Õhtupoole hakkasin uuesti nokitsema ja sain ühe teise vahendiga uued numbrid. Need ka ei sobinud. Siis võtsin välja algselt täis soditud ajalehe ja tegin manuaalset tõlget. ROHELINE!
Nulli poole teele (miskipärast Google'i navi juhatas eriti rumala ringiga, ise magasin ka loogilise teeotsa maha), auto seisma ja metsa. Siis metsast tagasi, sest oluliste numbritega paberilipakas jäi maha. Siis uuesti metsa, Rudolf ei olnud vahepeal targemaks saanud. Vist said numbrid valesti sisestatud, aga meie nullis ei hakanud küll ühtegi suurt lumega leitavat asja silma. Veidi tiirutamist ja hahaa! Kõne sõbrale!
Esimene katse... kutsub... kutsub... metsast ei kosta helinat ega midagi muud reetlikku. Teine katse, natuke teises kohas. Keegi vastab. Natuke tüdinenud hääletoon väidab, et ei tea mingist Tanelist midagi. Vabandused ja head soovid. Eee... mis nüüd?
Hakkasime ajama looduses leiduvate märkide jälgi (mis, tuleb välja, pole asjaga seotud) ja ühel hetkel jäigi selgelt kahtlane rajatis silma. Noo, esimese hooga umbes see, mida ootasime. Aga see, mis edasi sai... Kasti avamise järel olime lihtsalt vait ja jõllitasime. Miks? Kuidas? Aga tegelikult? Mis mõttes? Logisime vaikuses, nagu möödus ka enamus tagasiteest. Rabav.
Kui seni lasi peitja otsijatel lahendada lihtsustatud 5.0 ülesandeid, siis nüüd on ta näidanud, kuidas lahendavad selliseid asju tõelised profid. Ja siis selle lahenduse meile välja pannud. Jääb üle vaid imetleda ja imestada. Kusjuures tagantjärele tuleb välja, et mõni asi jäi meil veel tähelegi panemata / katsetamata. Tuleb tagasi minna ja veel nautida. Ehk korduvalt. Täiesti uus tase; ei kujuta ette, kuidas seda ületama peaks (ka peitja ise). Saagu see aare kõik sildid külge, pidagu aastaid vastu ja seni suur aplaus! Aitäh!
TTF. Mõistatus sai lahendatud ja pärastlõunal otsustasime kohale sõita. Peidukohta märkasime kiirelt, kuid siis võttis muukimine veidi aega. Oli vast üllatus! Me ei uskunud seda, aga see siiski töötas. Väga äge peidukas ja kogu aarde lahendus. Aitäh peitjale meele rõõmsaks tegemise eest! EV, J:2 telefonikaarti.
Lootsime küll esimesed olla, kuid kahjuks jõuti pool tundi ette.. Seega STF tuli kell 00.40. Kristjan tutvus mõistatusega tund aega, samal ajal kui mina suppi keetsin. Lõpuks sai ta asja kiiresti paika ning mõtlesime, kas minna või mitte.. Aga ajasime autole hääled sisse ja vurasime aarde poole. Otsisime mis me otsisime pimedas taskulampide abil ja lõpuks leidsime. :D Ja seejärel.. oleks võinud lausa filmida meie nägusid-mõlemal ilusti suud ammuli ja silmad punnis :D Suur aplaus peitjale, tõelise armastusega tehtud ning kirume me vahest otsides mis me kirume, aarded on ülimalt vinged :)
Mõistatus minu jaoks taas raske, kuid teostus võttis vaimustusest kilkama ja totter naeratus on praegugi näol. FTF tuli meeskonnatööna 23.42. Kaupa ei vahetanud. Kiidame peitjat!
Ühel sumedal õhtul piiksus geopeituri telefon. Saabus geoalert Karult uue aarde kohta. Olukorraga tutvudes oli selge, et tuleb kiirelt tegutseda. Mõistatus tundus küll ühest küljest arusaadav, ent teisalt oli seal piisavalt lahtisi otsi, mida vaja kokku siduda. Kulus umbes tund aega nuputamist ning pusimist ning šiffer saigi murtud.
Karu teatas selle peale, et nüüd pole muud, kui tuleb motoriseeruda ning kohale minna. Väikese kõhklusega sai temaga nõustutud, ning peagi olimegi teel. Kuna lähenesime sündmuskohale lõuna poolt, jõudsime omadega ikka päris metsa. Ühtäkki teatas Lõvi, et oleme peaaegu kohal ning tuleb jalastuda. Kuigi väljas on suvi ning kogu aeg valge, siis meie suutsime kohale jõuda sellisel ajal, kus taskulampid olid ikka suureks abiks.
Peidukas ise oli tõsiselt vahva ja tekitas teatavaid küsimusi. Kohapeal sai tehtud kõne sõbrale, aga see osutus lühikeseks õlekõrreks -- väsinud hääl telefonis andis vastuseks "Mis kuradi Aare?". Ups. Pusisime siis edasi, ning peagi sai ka peidukas lahti muugitud.
FTF tuli seega tõelise meeskonnatöö tulemusena veel maikuu sees. Aare on tõeliselt vägev. Idee, mõistatus, teostus on kõik meistriklassist. Aitäh peitjale!