Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kõrgessaare tööstusasula asub Ninametsa poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda, mida on näha üksikutest vanapärastest ehitistest, nagu maakivist viinaköök (19. saj. II pool) või lagunevad aidad ja keldrid. Mõisaaegne on ka puust valitsejamaja, mis viimastel aastakümnetel on olnud kasutusel nii lasteaia kui ka algkoolina, viimasel ajal kohaliku seltsimaja ning raamatukoguna. Viinaköögi ees jahutustiigi taga seisab kahest kivimürakast mälestusmärk, mis on pühendatud Neckmansgrundil valvanud ja esimesel sõjaööl põhja lastud tulelaeva meeskonnale.
Nullis ringi vaadates näed kauguses ühte suurt korstent, mille küljest leiadki aarde.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC559B8
Logiteadete statistika:
154 (96,9%)
5
1
2
2
0
0
Kokku: 164
Aare oma tavapesast lahkunud, kas on nüüd kohta vahetanud, kuigi muud kohta nagu polegi või täiesti kaduma läinud. Et aarde ikka aarde nime vääriline oleks, tuleks tegelikult kõigepealt sinna prügiauto saata ja siis vaadata, mis edasi saab.
Kuna Katrin oli varemleidnuna kaasas, siis suundusime kohe õige korstna juurde. Issand küll, no prügi prügiks, aga et see kõik oli kaetud sõna otseses mõttes linnisitaga, vat see oli juba väljakutseks. Kusjuures Katrini sõnade kohaselt on eelmise aasta suvega võrreldes siia prügi ikka väga palju juurde toodud. Aru ma ei saa, kas siia on lihtsam seda prügi tuua kui prügikasti visata. Muu kola hulgas oli tuvastatav ka ENE köited ja muud raamatud. Kuna aaret oleks ikka ka tahtnud leida, siis viskasin vankri alusraai eemale ja sättisin raadio kasti väheke kindlamale alusele ning turnisin üles. Krt küll, näpud linnukakased ja eks riidedki, aga peidikust haigutas tühjus vastu. Ettevaatlikult sorisin veel peidiku all olevas sodis, aga see kõik ületas juba mu taluvuse piire, nii et ettevaatlikult lahkusin objektilt. See koht on ikka nii rõvedaks muudetud, et tegelikult minu isikliku tagasihoidliku arvamuse kohaselt võiks selle aarde hoopiski arhiveerida.
Seal oli ikka palju prügi. Õnneks aardeni oli võimalik jõuda veel. Täname peitjat!
Otsida polnud vaja just kaua, Tiidul oli eeltöö tehtud ja kohapeal jäi ka karp kiirelt silma. Noorgeopeitur-abivahendid olid ka kaasas, seega maastik ei heidutanud. Aitäh peitmast ja poe juurde juhatamast, kus jätsipeatust teha!
Indrek oli oma nime juba talvel õppuste ajal kirja pannud. Täna tulime siis koos siia turnima. Aitäh!
Kodutöö oli tehtud, seega suundusime kohe lõppu. Vaatepilt pole kena ja oma valge särgiga no mitte ei tõmmanud sinna, aga lõpuks sai kiht ikka võitu ja õnnestus õigesse kohta ronida, kust aare silma jäi. Aitäh peitjale!
Lihtsaimast lihtsam! Eriti kui tead kus aare on. Kus aga oli uut prügi sinna tekkinud! Õudne! Poleks uskunudki et hiidlased sellised prügikollid on! Häbi!
Õige korsten jäi kohe silma, tegime tiiru ja ei hakanud midagi silma. Tegime uue tiiru ja läksime sügavamale, kuhu alguses ei tahtnud minna ning siis tuvastasime potensiaalse peiduka.
Esimese objekti juures saimegi juba nimed raamatusse kripseldada. Tänud peitjale.
Nullist paistis korsten, kuhu suundusimegi, ka aare peitis end seal, kus kahtlustasime. Neist Kõressaare mõistatustest ja multidest korduvalt mööda sõitnud, kuna tundusid aeganõudvad ja keerulised. Kartus oli alusetu, täna lõpuks ette võttes selgus, et tegelikkuses esimene vähemalt kiire ja lihtne leid;). Aitäh.
Aitäh peitjale mõistatuse eest!
Sai ikka ka käidud mõlema korstna juures.
Kas läksime enne vale korstna juurde? Muidugi!
Muidu oli tore, aga logiraamat on kahjuks niiske. Tänud!
Kodus sai eeltöö tehtud ja kohapeal suundusin kohe õige korstna juurde. Natuke tuli turnida ja turnisin rohkem kui vaja oli. Lõpuks hakkas aare silma ja väga tahmaseks ei saanudki. Aitäh.
Kõigepealt külastasime kohalikku coop ja sõime veidi. Siis vaatasime üle vale ja õige. Väike trikk ja ronimine. Tugev tuul ja vilisev korsten nagu me oleksime keelekesed vile sees olnud. Found it: 24.Apr.2022 13:42 Kõrgessaare mõisasüda. Hea et niigi läks. Saime logitud ilma suurema hirmuta, otsimise neljandal ringil .. Täname!
Sügisene puhkus Hiiumaal. Viieteistkümnes. Koht oli varem välja peilitud, nüüd jäi vaid logida. Aitäh!
Kui korsten, siis korsten. Arvata võis, et siin odavalt ei pääse. Õnneks jäin puhtaks. Aitäh!
Esialgu haukusin vale korstna juures. No mis teha, puud nii lehtes, et mitte muhvigi ei näe. Lugesin õhtul logisid ja siis oli asi selge, et oli vale koht. Ja samas ka selge kuhu haukuma minna. Sisse sõites silmasin kohe õiget objekti. Kohale jõudes pool tiiru peale astusin sisse ja esimene koht kohe õige. Jäin täitsa puhtaks, ei saanud nina tahmaseks.Tänud ????????
No ikka nipikas. Külastasime ka meie enne hoopis muud korstent sest logisid ei lugenud. Tänud aarde eest.
Jälle peab ronima korstnas.. enam ma üldse ei imesta, et jõuluvana korstna kaudu tuleb. Tänud
Talitasin vastavalt juhistele ja jäin pika ninaga. Timixi trikk peab mõistatusel ikka küljes olema, ega muidu poleks õige värk :o) Lõpuks õiges kohas pingutasin ka muidugi üle, sest noh, kui mahub siis mahub, pole ju vaja vaadata, kas kusagilt äkki paremini mahub :D Ehk et aare läks täiega täie ette, aitäh!
Nägime eemalt ühte korstent ja nulli minemata oletasime, et see on õige koht. Kui palju märksimisväärseid korstnaid ikka ühes alevikus olla saab? Korstna lähedusse liikudes tundus, et pole ikka nagu see õige. Vaatasime siis veelkord ringi ja märkasimegi järgmist kõrgusesse püüdlevat ehitist. Egas midagi, sammud selle juurde ja ring ümber objekti andsid kätte võimaliku otsimispiirkonna. Toppisime näppe igasse prakku ja pilusse, aga ei midagi. Siis leidsime ühe väga hea koha, aga sealgi aaret polnud. Aga uuelt vaatenurgalt sai ka see õige koht märgatud. Korstna juurest lahkusime parajate tahmanäppudena.
Leidsin õige korstna ja nagu ikka lootsin kergelt pääseda. Tegin esmalt välisperimeetrile ringi peale, siis väisasin lihtsamini ligipääsetavad kohad üle.Seejärel läksin tahma sisse luurama. Ikka ei leia, kuigi kõigil kiired leiud. Juba militaarsest Hiiumaast oleks pidanud järeldama, et hiidlastel huumorit jätkub. Oli lihtsalt vaja vaadata. Tänud peitjale, ma polnudki varem korstnas olnud :D
Potentsiaalsed tornid olid varem juba järgi vaadatud ja üllatavalt palju tuli neid. Õnneks jäi õiges kohas topsik kiiresti silma. Väljusin sealt nagu ka eelmised - tahmasena. Aitäh!
Õnneks lähenesime nullile sellise nurga alt, et ei tekkinud küsimust, millisest korstnast on juttu, kuigi see võiks vabalt ka tekkida. Korstna juures oli näha tallatud ringi ümber korstna ja nii me seal siis veidi tiirutasimegi, seejärel logisime ja jõudsime paraja varuga veel isegi COOPist läbi. Aitäh!
Tuvikaka vahel oli päris jube tuhnida ;) Aga leitud ta sai ja Ann demonstreeris ronimisoskusi :D
Leitud :) Õnneks kohe õige korsten, teist ei märganudki enne, kui logisid lugesime. Minule jäi äratoomisrõõm. Suutsin enne ehmatada. Mitte küll nuku pärast
Tegime väikse toiduvarude täiendamise peatuse ning nautisime külma jäätist. Jäätise nautimise kõrvale tegime jalutuskäigu poe eest nulli. Nullis ahhetasime ja ohhetasime, et kuidas me kohe poe juures seda korstent ei näinud, nii ilmselge ju. Läksime korstna juurde, uurisime siit-sealt, aga essugi ei leidnud. Siis loen süvendatult logisid ja saan aru, et ju on veel mingi korsten siin. Lähme tagasi autosse ja hakkame löödult ära sõitma, kui paari sõidumeetri järel saame teada, kus õige korsten on. Egas midagi, auto jälle seisma ja korstnasse. Õiges kohas oli leid kiire, aga tahmane. Aitäh, mõnus aare tegelikult!
Kõik sujus nii nagu kirjeldus lubas. Korstna otstarve jäi küll seekord saladuseks, aga koht põnev - aitäh!
Läksime nulli, nägime sihtmärki. Läksime sihtmärgini ja panime nimed kirja. Suur aitäh!
Priidu lapsepõlve mängumaadel oli kohe selge, kuhu minna ja kust aaret tasub otsida. Kui esimene õudukalik ehmatus alla neelatud, siis ei jäänud ka aare enam pikalt peitu. Muidugi olin mina see, kes ta pesast välja tõmbas ja nimedega rikastas. Ja oligi käes aeg suurele pidusöömale ning saunaõhtule siirduda. Tänan kutsumast.
Aare ei tahtnud üldse silma hakata. Palju kiiremini ja pidevalt jäid need nukud silma. Hästi peidetud ja hea koht valitud.
Siin läks ikka mõnevõrra aega, tagantjärele mõeldes on tunne, et lihtne ja loogiline koht. Oleks kohe võinud selle peale tulla-
Aare leitud :) Atmosfäär omapärane :)
Veel õhtul vaarasin viimast korda siinset kaarti mida ennem saaremaale suundumist külastada. Mõistatus tundus lihtne ja loogiline. Igaks juhuks kasutasin Silverit geokontrollina, et hommikil aega kokku hoida. Samal ajal kui teised jäätist ostma läxid, tegin ma kiire kõrvalpõikke. Logiraamatust vaatasid vastu ka eilsete telginaabrite nimed. Tervitused ja taganttuult. Peitjale tänud
Kuna pois ajab end vara üles, siis otsustasime, et jätame emme magama ja lähme võtame ühe aarde ära. Algul mõtlesin, et ei hakka seda aaret hooldama. Käisime nullis ära ja hakkasime juba aarde suunas jalutama, kui mingi vägi sundis mind ikka viinakööki paberit ja kääre küsima minema. Käärid ja paber käes otsisime õige tee aarde juurde. Oleme ausad, käruga sõiduks see kõige parem tee ei olnud, aga kohale me jõudsime. Natuke otsimist ja oligi aare peos. Vahetasime raamatu uuema vastu ja panime ka oma nimed kirja. Nüüd oli aega ka ringi vaadata. Oi oi ei ole mina eriti õuduka fänn, aga need kaks tegelast kellega mu pilgud ristusid, tuletasid meelde mulle ühte REKLAAMI või oli hoopis see REKLAAM. Tänud aarde eest.
Saaretuuri teist hommikut alustasime peaaegu kuke ja koiduga :) Sellest sai meie pühapäevane esimene aare. No minu pisike süda sai siin vähemalt kolm atakki järjest :D aga lõpuks pidin ikka mina olema see, kes ennast ületab ja nimed kirja paneb :D Äge koht ja aare :)
Oli seal ikka jõllitamist, enne kui silma jäi. Omapärane paik. Tänud!
Õues oli jube torm aga ei andnud rahu et meil lähedal üks aare. Joped selga ja otsima. Leid tuli kiirelt. Logiraamat oli täis kirjutatud. Keegi oli jätnud sinna tšeki sai sinna nimed kirja pandud.
Hiiumaa leid # 28. Käed sai parasjagu ära määritud. Kuna tops nii avalik, on imestamapanev, et ta alles on jäänud.
Mõistatus oli lihtne ja loogiline, lõpus jäi tops ka ruttu silma. Kuna kahjuks korralikku uut logipaberit lisada polnud, siis lisasin mingi ajutise jupikese. Tänud peitjale!
Üsna kergesti leitud. Vajab pisut ronimist. Logiraamat sai aga meie logiga põhimõtteliselt täis. Kibekiiresti oleks uut raamatut vaja!
Vaatasime mõisasüdames veidi ringi ja siis käisime logisime aarde. Aitäh.
Värskelt poes varud täendanud ja ööbimiskoht silme ees, jäi veel natuke vaba aarde noppimiseks. Uurima asudes mis lähedal pakkuda on, jäi see kohe silma, miskit jäi veel silma ja teele ma asusin. See käis nüüd küll lihtsalt. Kartsin et see jääb ainult katseks aga füüsiline logiraamat peos kinnitas siiski mu leidu.
Tänud.
Mina juba kaugelt vaatan, et üks korsten paistab ja teavitan Sveni, et selle küljest vaja aaret minna otsima. Kui kohale jõudsime, selgus aga, et see korsten polnud teps mitte piisavalt suur. Noored jooksid kohale kiiremini ja kuniks ma saabusin, tuldi mulle aardega vastu. Aitäh!
Arvestades, et peitjaks Timix, läks veel kergelt. Peaaegu nagu oleks Timix suureks saanud (igas mõttes) ja aarde peitnud. Sobis ka suuremakasvulistele otsimiseks ja kätte sai ka kõrgusekartja. Vaadates kaugusest objekti ja nähes sellel redelit, oli süda aimanud halba ju...
Igavesti ägedad hooned on seal mõisasüdames olnud, st on ka praegu ju. Osati vanasti ikka ehitada sajandeid püsivaid asju. Kiitus meistritele!
Nullis on veel teinegi kontrollpunkt, mingi autoorienteerumine vms. Minu mäletamist mööda hakkas logiraamat täis saama, Timix, vutt-vutt, Hiiumaale vihikut vahetama. Tänud peitjale.
Koht oli juba enne kindlaks tehtud, ainult kohale mineku vaev. Ära ka ei määrinud ennast.
Poiss on ikka hea olla: nii kui tekib mõte ronimisest, on see üks-kaks-kolm tehtud. Emmed mõtlevad määrdumisest ja toetamisest ja kukkumisest ja upitamisest ja erinevatest suundadest ja ... Igatahes logitud, oraval said ainult peopesad kergelt tahmaseks!
Nullist paistis korsten ilusti. Kohapeal sai tiir tehtud ja siis ka aaret märgatud. Tore aare.
Korstna nägime ära ja läksime seda lähemalt uurima. Igasugu kraami oli seal, isegi jalgratas. Aare leitud. Tänud.
Nullist paistis vaid üks korsten ning kohapeal oli kiire leid. Kõige pikem tõi jälle aarde kätte, tema käes käib see küll lihtsalt. :)
No mitu tiiru ma seal otsisin.. oi oi. Aga lõpuks lugesin veel enne loobumismõtteid teoks tehes ka logisid ja sealt sain abi.
Kui topsi silmasin, ohkasin ja üritasin puhtaks jääda :D. Tänud siiski!
Olime ka meie need, kes esimesed minutid vale korstna juures vaatlesime. Ega sellest ju lugu polnud, ilus ja vaatamisväärne koht. Teise korstna juurest tuli ka leid, tahmane värk seal korstnas. Aitäh!
Niikaua kui tüdrukud poeringi tegid, tutvusin mina korstnaga. Konteineri kättesaamiseks tuli abivahendit kasutada.
Tohutult kaunis koht puhkamiseks! Rahulik idüll :) mis mõjus lausa lummavalt erinevalt linnakärast.
Hetk enne otsimist puhkasime murul ning nautisime maitsvat mustikakooki, mille saime lähedal asuvast Viskoosa turult.
Kõhud täis asusime torni poole. Otsides siit ja sealt avastasime, et olime viinaköögi torni uudistamas..mis osutus valeks sihtkohaks.
Ei heitnud meelt ning 10 min pärast saime nimed kirja.
Korstnaid on Kõrgessaares 2 tükki aga nullist oli neid näha neist ainutl üks ja sealt ka aarde leidsin.
Mõnikord kohe on nii, et mida silmatorkavam peidukas, seda raskem leida on. Marguse kaasabi kulus ära.
Huvitav, miks see siiamaani logimata oli. Vetsupotist mööda ja siis vasakule. Lihtne.
Nullis seisma jäädes jäi kohe õige koht silma. Ja kohales minnes sai juba paari min pärast logid kirja. Näpud sain natukene mustaks :D
Kui õige korstna välja vaatasime, oli selge, et see peab üks äge peidukas olema. Vaatasime natuke ringi ja siis oli vaja veidi hommikuvõimlemisega tegeleda ja saigi logida. Täname peitjat!
Leitud. Imestama panid need kõrgusesse suunduvad astmed. Kuidagi ulme suure vahega?
See oli kohe täitsa äge aare. Võib-olla oli asi ka selles, et enne selle aarde kallale asumist käisime kohalikus poes ja suutsin kenasti manustada liitri piimakisselli. Pärast muidugi selgus, et tegime seda aardele üsnagi lähedal. Alguspunkti tasub aga igal juhul minna, sest sealne infotahvel oli väga huvitav, vähemalt mina sain küll päris palju targemaks. Taevas tõmbus küll ähvardavalt potisiniseks, aga ega see siis ei seganud eemalt paistva objekti poole jalutamast hakkamast. Teed ääristasid mahajäetud laudamaastikud, mis tekitasid ühekorraga nii nostalgiat kui ka nukrust. Aaret peitev objekt ise oli mõnusalt massiivne ja salapärane ning neelas meid hea meelega enda päratusse kurku. Kohe hakkas silma ka üks moodustis, millel näiliselt nagu otstarvet polnud. Natuke ringivaatamist ja kui tahtsin juba end pisikeseks ussikeseks moondama hakata, teatas kaaslane, et pole vaja, läheb hoopis seesama moodustis abivahendina käiku. Nii et leidsime ja logisime. Mulle meeldis väga, nii et suurimad tänud siia juhatamast.
Hiiumaa naeratama 18/57. Objekt kiirelt leitud ja logitud.
Korsten paistis juba kaugelt ära. Kartsin hullemat, aga tegelikult oli kättesaamine lihtsam kui ühes teises korstna aardes (leidjad teavad, millist ma mõtlen :) Aitäh!
Alguses ei paistnud puude tõttu korstent aga veidi liikudes selgus õige koht. Jälle sain liig entusiastlikult ronitud kõige pealt valest kohast sisse ja siis liiga kõrgele enne kui otsima sai hakatud.
Jällegi eelmisel aastal leitud aare ning kuupäeva ei mäleta. Maria igatahes tegi julgustükke ning mina ähkisin ja puhkisin et valest kohast välja saada :D
See aare tegi meele heaks. Meeldis kena asula, ajalugu, mõnus lihtne mõistatus ja muidugi lahe aardekoht. Vahepal ründasid mind viieaastased nagamanid, kes vibudega mind toksisid ja raha pommisid. Huvitavad kombed siinkandis. Lõpus käisin nagu kass ümber palava pudru. Lõpuks tõstsin maastiku raskusastet enda jaoks maksimumini. Siis läksin äbivahendit otsima ja siis veel kord pudenenud pliiatsit tooma. Üles vinge vaade, huvitav, kas mõni üle ääre ka vaatamas on käinud. Suured tänud, soovitan.
Seda aaret ma ei taha isegi logida. Eriline vinguviiul lõi minus välja, siiani häbenen. Tänu Priidule sai siiski logitud, suured tänud! Tänud peitjale.
Õige korstna juures läks nati aega, aga lõpuks saime leitud. Tänud peitjale!
Oi ma undasin seal :D. Sest Timixi korsten lõi mu paugust silmist täiesti pimedaks ja topsi ma lõpuks ei näinudki enne kui Laur ütles et vaata sinna… Ja keegi pidi selles siis ju süüdi olema ja iseenesest mõistetavalt tuli esimesena ära tõrvata peitja… :D
Hea lihtne mõistatus. Kohapeal nii lihtne ei olnud, ikka aega kulus enne kui õige asi silma jäi. Tänud!
Vaatasin veidi ringi ja nägin midagi, mis võiks olla aare. Veidi nuputamist ja sain ta ka kätte ja logima asuda. Mustaks õnneks ei saanudki. Aitäh peitjale.
Kaugelt paistis igasuguseid korstnaid, aga nullist mitte ühtegi. Tuvastasime ikka õige ja üsna kiirelt ka aarde. Aitäh :)
See tükk siis nüüd kah tehtud - korstnas käidud. Tänu Timixile!
Oi, Tanel! Sind teades oli kohe teada, mis teha tuleb...
Mul olid üsna korralikud riided seljas, sest tahtsime Viinakööki sööma minna, ent tuleb välja, et avamist pidanuks me järgmise aasta jaanipäevani ootama, mistõttu loobusime söögist sinu aarde kasuks. See aitas kindlasti leidmisele kaasa :) Ja riided jäid isegi puhtaks. Ma küll ei uskunud, et jäid, aga ema kinnitas seda korduvalt. Õnneks eriliselt keeruline see praegune leid polnud, aga ikkagi meeldivad mulle su normaalse suurusega inimestele mõeldud aarded rohkem.
Väga keeruline ülesanne ei olnud,padavai korstna poole liduma ja pikalt objekti seestpoolt "puurida" ei tulnud :)))Tänud tutvustamast!
Jällegi kunagine hiidlane Sander teadis täpselt kuhu minna. Sander ronis järgi, mina logisin. Aitäh!
Ootasin küll midagi ekstreemset, kuid siiski väga timix-i käekiri. Leitud, logitud. Tänud peitjale, väga äge lahendus.
Algul vahtisin paari valet kohta ja siis jäi topsik näppu. Veidi sain tahmaseks aga ei hullu midagi, vähemalt ei pidanud päris tippu ronima :). Tänud!
Nulli ei sõitnud, kuna kohalikud teadsid Kõrgessaares mitut korstnat. Ja kui juba vaatad kes peitis, siis praakisime ilusamad ja madalamad ja puhtamad kohe välja. Järele jäi üks, kust aarde leidsimegi. Täiesti tehtav valgete jalanõude ja heleda riietusega. Aitäh.
Kui raudteel on hea et sellel pole lompe, siis korstnate puhul tuleb kiita , et nende see ei saja vihma.
Ma ei tea, kas minu null oli eelmise otsijaga erinev, aga korstent nägin nullis küll, suhteliselt määriv koht
Puud lehtes ja korsten nullis ei paistnud, kuid jäi meile juba enne silma. Leitud, logitud.
Sarnaselt oleme lähenenud juba ühele teisele korstnale ka. Siin oli õnneks ruumi rohkem ja isegi valge T-särgiga teostatav. Jalad said küll muidugi mustaks aga nimed saime kirja.
Esimene geoaarde otsimine ilma "vanade kaladeta". Tore peidukas. Aitäh!
Jätsin vahele kuna riided olid selle aarde jaoks liiga puhtad :D
Kerge mõistatus ning leid tuli ka üpris ruttu. Aitäh!
Vajaliku objekti leidmiseks polnud nulli vaja minnagi. Madise vanaema jäi autosse, käisime kolmekesi ära. Minu esimene idee oli õige ja leitud ta saigi. Pärast tegime ka ühed jäätised. Aitäh!
Kuna terve päeva plaan oli sõna otseses mõttes vett vedama läinud, siis tegime pool päeva Kärdlas aega parajaks, et vihm järgi jääks. Olime aga oodanud niivõrd kaua, et oli paras aeg liikuda Kõrgessaarde, kust Asko bussi peale panna. Ütlesin, et siin on üks aare mida saab otsida ka siis kui vihma sajab. Kõik olid nõus. Ma tegin esmalt luuretööd kas heina ka on või mitte. Plaan oli saada kuiva jalaga kohale. Ma kütsin Ivari ronimisjuttudega ka üles, et pani lausa GoPro pähe. Sündmusplatsil läks aga üleootuste kiiresti. Tänud!
Korstna leidsime kergelt aardega läks tsipa aega, kuid alistamatuks ta ei jäänud. Päris kihvt!
Päris nullist paistis üks kiitsuke korsten, natuke jalutades aga palju "mahlasem". Piisavalt mustaks ennast ei teinud, et aaret kätte saada. Ehk järgmine kord.
Piret siin kirjeldas Lestafestil tehtud purjeka sõitu. Vot oli alles kogemus, nagu merehädalised. Aga kõige hullemini ei läinudki, kapten ütles, et sobin jungaks küll
Kõigepealt tuvastasime korstna ja siis läksime nulli uurima, kas see ikka õige võib olla. Pidi olemas! Ja käed said mustaks küll!
Külastasime sel päeval ka Lestafesti Kõrgessaare sadamas. Kui seal osa meie seltskonnast parasjagu pisikesel purjekal merel lõbusõitu tegi, jõudis ootamatult kohale äikesepilv, mis kallas kogu pilve sisu purjekal olijatele kaela. Lisaks kõva tuul ja suur laine. Elamus mandrielanikele missugune! Aitäh väga laheda aarde eest!
Peale leidmist andis Esko tabava lause - seda aaret ei pidanudki korstnasse kirjutama kuna algpunkti saabudes oli hämming, et vihje ei pea paika. Peale ühendust veebilehega selgus, et nullis ei pidanudki korsten olema vaid me pidime korstnat nägema (mida me loomulikult ei näinud). Siiski üks meist oli mööda sõites vist midagit näinud, mida võinuks kontrollida. Logisid me lugenud polnud seetõttu peale tiiru ümber korstna oli nõutu olek kuniks linnapreili tõmbas legendaarsed sinised kindad kätte ning siirdus otsingutele. Lõpuks leitud ja logitud ning õnnelikult saime siirduda väljateenitud lõkkeõhtule. ps. lisan vihjepildi linnapreili (kes loomulikult suvekleidis aaret otsis ja logis) abivahenditest (kindad ja noorema õe jalg, mis redeli asemel toeks oli).
Hiiu aardejahi neljas päev.Nullis sai korsten tuvastatud.Oli ikka suur küll,kõik see pesakond mahtus sisse.Osad jäid ka puhtaks.Kiire leid ja vett otsima kus põlved käed puhtaks saab.Tänud!
Mõistatatud, leitud ja logitud. Esimese hooga sattusime küll ühe teise korstna juurde, tundus, et pole õige. Siis korrigeerisime oma asukohta ja see viis meid sobilikult tulemusele. Tänud!
Vot nüüd on koht, kus pean kilkama, et mina oleks palju õelamalt peitnud! Seekord lihtne skoor, aga väga uudne lähenemine suunast, mida eelmine kord ei näinud...muidu oleks ikka leiu kah saanud, krt...nujah, tänud ikka kah!
Saabusime "vihmaussile" ettevalmistatud objektile. Töökindad kätte ja seda konstruid uurima. Nina jäi puhtaks, riided ka, aga jalad...aga vihmaussil pole ju jalgu :D. Alexi ego mahtus ka teatud perimeetritest läbi :P. Tehtud!
Käed said mustaks küll kuid õnneks seljas olnud valge särk jäi puhtaks
Kuigi oli räpikute aare, siis räpaseks said ainult käed. Muus osas aitas nõtke tegutsemine, mis viis ühest august sisse ja teisest välja. Mingil hetkel logisime aarde ka. EVEJ
Teel Kõrgessaarde, kohtasime juba kaks päeva tagasi külastatud Rännubussi, mille nägemine tõi taas naeratuse näole. Bussijuht naljatades küsis meilt, et hundid polegi meid nahka pannud. Täiendasime taas oma seljakoti varusid ning teekond jätkus selle aarde poole. Kõrgessaarde sisse sõites silmasime kohe suurt korstent. Igaks juhuks läksime nulli ning kinnitasime fakti. Leid tuli ruttu ning saime logitud.
Vahtisin, mõõtsin silmadega ava ja kätega oma ego ning tulin otsusele, et seljas olevaid riideid on mul mitu päeva veel vaja viisakate inimeste seas ning lahkusin saba sorus. Teadagi värk kelle aare ja eelmine päev olin sama peitja asjaga juba vastu koonu saanud. Eks paari nädala pärast, kui georetk on plaanitud, mängin vihmaussi või sunnin kedagi teist seda tegema. Skoorimata :(
Siin olin juba teadlik et lühim tee pole alati kõige kiirem. Ja nii oligi. Aitäh.
Hanno oskas keerulisema tee valida, mina jalutasin üsna muretult sisse :) Kõik riided jäid puhtaks, tänud!
Eks mina oskasin ikka valest august läheneda ja takistuse ületamine jäi mul vahele, sain pärast hoopis alla hüpata. Aitähh!
Suht lihtsalt tuli. Kamp oli suur ja kõige sihvakam pandi akrobaatikat tegema, vanamehed seisid kõrval ja kiibitsesid. Suts ja valmis. Tänud ka!
Minust oleks see aare küll leidmata jäänud, sest hetkel ei saa isegi kükitada ja turnida. Aga milleks siis lapsed on!? Ja niisiis olin rohkem juhendaja rollis ja Klaire tõi topsi ära. Väikesed kriimud ja nõgised sõrmed, aga õnnelik nägu! Aare korras, aitäh!
14/24 Nullis ringi vaadates kahtlustasime, kas suvel suurte kaetud puudega on ikka võimalik midagi näha, oli. Väike jalutuskäik ja peidukoht jäi ka päris ruttu silma. Miku kord oli akrobaatikat teha ja ega ta väga õnnelik just selle üle ausalt öeldes ei olnud. Aitäh!
Veidi aega sai otsitud, kuni Klaire märkas, mina olin õiges kohas, aga Klaire tõi ära. Kui kätte sai ütles peaaegu nagu klassik "ära tõin" :-) Täname, väga tore aare!
Korstnad näivad Kõrgessaare rahvale meeldivat. Miks muidu nad neid nii hoogsalt kõrgustesse ajavad? Ei saanud meiegi jääda lihtsalt sihituteks jalutajateks ja vaatasime kohe mõlemad üle. Miks minna nulli, kui enese tarkusest oskaks justkui peitja mõtteid lugeda. Kuid päris nii hästi veel ikka ei oska. Astusime siis mööda unisevõitu asulat nulli, kus tuvastasime oma ekslikkuse ja aarde õige asukoha. Seal läks juba kiirelt. Aarde võimalik peidukas jäi kiirelt silma ja peagi ka näppude vahele. Siia saaks teha ühe õige mehise maastiku raskusastmega aarde, mis enamikul ikka kõhu alt õõnsaks võtaks. Tegemist on toreda aardega ja tegelikult jäävad oskuslikul lähenemisel ka riided puhtaks.
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 36/64. Mina ja Allan läksime ees. Leid tuli kiirelt.
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 36/64. Korstent seest uudistama läksid Katja ja Allan, mina ja Urmas olime väljas. Leid tuli kiirelt.
Nullis vaatasime ringi, aga ei näinud ainumastki tossutoru. No siia sõites oli neid ju õige mitu?!
Äkki siis talvel kui lehti pole, peaks näha olema... Keerasime nina ühe eelnevalt nähtud torni poole ja mõni hetke nullist eemal me seda ka nägime - teist ikka veel mitte. Ju see siis see õige on.
Kolm korda käisime seal lihtsamas kohas. Ja kui närv ja kõik muu ka juba must oli, siis pressisin ennast sinna keerulisemasse kohta kah. Puhtana sisse nõgisena välja. Üks amet jälle selgem. Tänud!
Teel nulli torkas mitu korstent silma. Igaks juhuks vaatasime selle vale ka üle. Õnneks oli sel värat ümmer ja vääga pressima ei hakand. See eest pressisime end õigesse ja konteineri leidsime väga timixilikust kohast.
Korstna e. aade tegeliku asupaiga leidsin üles juba arvutist. Täna vaid kohalesõidu vaev. No olgu, mitte siiski päris nii hõlbus. Ronisin ühelt poolt sisse ja turnisin seal päris mitmel pool. Siis märkasin aaret ja lahkusin normaalsemat teed pidi. Tüüpiline! (-: Aare ja korsten korras. Aitäh seda ihuüksinda, ilma köetavata, taeva poole kõrguvat sammast tutvustamast!
Leidsin korstna, korstnast Reixi, tema omakorda aarde jne ;) Tänud :)
CMXXIII. Ei tea, kas timix kodust kaugel ei murra? Sellega läks igatahes lihtsalt. Vaatame, mis homne päev tema teise aardega toob. Sain teolt tabatud maku poolt, kui ise korstnas olin ;)
Leidsime nii mõisa kui korstna, Miki leidis ka aarde. Tänud